Page 1

Turvalisusjaohutus veebruar 2013

Reklaamlehe tootis Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond | Narva mnt 11e, II korrus, 10151 Tallinn Projektijuht: Eigo Kaljurand, eigo.kaljurand@lehed.ee, tel 680 4603

Compensa elukindlustuslepingud pakuvad mitmekülgset kaitset Erlet Saks, turunduse spetsialist Compensa Life Vienna Insurance Group SE Compensa Life Vienna Insurance Group SE on vanim elukindlustusselts Eestis, kellel tänavu oktoobris täitub juba 20. tegutsemisaasta. Ettevõte kuulub Austria juhtivasse kindlustusgruppi Vienna Insurance Group, mis on suurim kindlustusgrupp Kesk- ja Ida-Euroopas. Tänu tugevale omanikule, pikkadele kindlustustraditsioonidele ning -kogemustele on Compensa elukindlustusselts oma klientidele usaldusväärne ja kindel partner aastakümneteks. Eriti väärtustatakse seltsis pikaajalisi kliendisuhteid ning arendatakse oma tooted kliendi vajadustest lähtuvalt. Compensas on mitmekülgne tooteportfell, kuhu kuuluvad garanteeritud tootlusega ja investeerimisriskiga kogumistooted, erinevad surmajuhtumikaitsega riskikindlustused ning lisakindlustused. Compensas võib üks leping teenida korraga kolme eesmärki: lepingus

saab kindlustada oma tuleviku, aga ka toimetuleku õnnetusest tingitud ajutise töövõimetuse või invaliidsuse korral, ning pakkuda kaitset oma lähedastele. Compensa eripäraks on see, et klient saab valida kindlustussummad vastavalt enda vajadustele ning summade suurused üksteisest ei sõltu. Üheks Compensa lepinguga pakutavaks teenuseks on surmajuhtumikaitse, mis annab lepingus kindlustatud isikule turvatunde, et tema surma korral ei satu talle kallid inimesed rahalistesse raskustesse. Surmajuhtumikaitset pakkuva lepingu saab Compensas sõlmida nii eraldi lepinguna kui ka juurde võtta kogumislepingutele. Kindlustushüvitis makstakse välja Teie lähedastele nii haigusest kui ka õnnetusjuhtumist tingitud surma korral. Hüvitis aitab perel jätkata harjumuspärast eluviisi ning toime tulla rahaliste kohustustega. Inimesed väärtustavad elukindlustuse vajalikkust pigem küpsemas eas, kui kasvab vastutus oma pere või hooldatavate ees. Kuid

kasulikum on kindlustusleping sõlmida juba noorelt ning pikaks perioodiks – nooremas eas on meie tervis parem ning kindlustusmakse tuleb seetõttu soodsam. Kogumislepingutele tagab pikk periood suurema koguneva summa. Pika perioodiga lepingud on ka turvalisemad: kui sõlmida leping kohe 20–30 aastaks, säilib sama kindlustusmakse ka siis, kui tervislik seisund vahepeal halveneb, näiteks kui haigestutakse pahaloomulisse kasvajasse. Lühikeseks perioodiks sõlmitud lepingu pikendamisel või uue sõlmimisel toimub aga uus riskihindamine ja halvenenud tervise korral ei pruugi kindlustusseltsid enam uut lepingut sõlmida või muutub kindlustusmakse oluliselt kallimaks – kõik sõltuvalt diagnoosist. Suuremate unistuste realiseerimine on tihti seotud pangalaenudega, seetõttu saab Compensas sõlmida ka laenukindlustust. Meil ei ole kindlustussumma jäigalt seotud laenujäägiga – see võib olla ka suurem või väiksem. Lisaks saab klient ise valida, kas tema surma

korral makstakse hüvitis välja pangale või hoopis lähedastele. Compensas saab lepingutele juurde võtta ka kõiki levinumaid õnnetusjuhtumi lisakaitseid, näiteks ajutise töövõimetuse, püsiva invaliidsuse või õnnetusjuhtumist tingitud surma kaitse. Kuigi kindlustuslepingu kehtivuse ajal on tihti olulisem lähedaste kaitse, ei saa siiski unustada ka iseennast. Compensa pakub investeerimisriskiga kogumislepingute kõrvale ka garanteeritud tootlusega kogumislepinguid, millesse kogunev summa on lepingu sõlmimisel juba teada. Nii on välistatud ebameeldivad üllatused, kui investeerimisturud ootuspäraselt ei käitu. Paindlikkus ja kliendisõbralikkus Compensa eeliseks on igakülgne paindlikkus ning kliendisõbralikkus. Inimese elu võib muutuda päevaga, seetõttu on väga oluline, et kindlustuslepingut saaks mugavalt muuta vastavalt klientide soovidele ja vajadustele. Compensas on elukindlustussumma vabalt

Olga Reznik, Compensa Life Vienna Insurance Group SE juhatuse esimees: ”Compensas saab elukindlustuskaitset kombineerida ka kogumislepingutega.”

valitav ning seda saab lepingu perioodil üle vaadata. Samuti saab muuta lepingu perioodi, juurde võtta erinevaid lisakindlustusi või neist loobuda. Lepingu saab sõlmida ka alaneva kindlustussummaga, mis sobib eriti hästi neile, kelle kindlustuskaitse vajadus aastatega väheneb. Näiteks on lapsed peagi suured või pere ja kodu ülalpidamiskulud vähenemas.

Compensa kontorid: •• Roosikrantsi 11, Tallinn tel 610 3000, avatud E–R 8–17 •• Riia 4, Tartu tel 733 4170, avatud E–R 9–17 •• Aida 5, Pärnu tel 447 3820, avatud E–R 9–17 •• Tallinna 19, Viljandi tel 433 4750, avatud E–R 9–17 E-post: info@compensalife.ee Veeb: www.compensalife.ee

Kui soovite teada, millele võiks veel elukindlustust sõlmides tähelepanu pöörata, siis võtke meiega ühendust. Helistage telefonil 610 3000, saatke kiri aadressile info@compensalife.ee või tulge ise kohale! Soovime, et inimesed ei peaks elukindlustusseltsi kartma, vaid julgeksid ühendust võtta ka siis, kui neil on lihtsalt küsimusi.

Compensa Life Vienna Insurance Group SE kuulub Austria juhtivasse kindlustusgruppi Vienna Insurance Group. VIG on suurim kindlustusgrupp Kesk- ja Ida-Euroopas, kuhu kuulub üle 50 kindlustusseltsi 24 riigist. Grupi kindlustusmaksete kogumaht ulatub 9,7 miljardi euroni aastas. Grupp omab rahvusvahelist krediidireitingut Standard & Poors’ A+.Tutvu lähemalt: www.vig.com


2

Turvalisusjaohutus Foto: tootjad

Koduseif pakub turvalisust, kuid on ühtlasi stiilne sisekujunduselement.

Koduseif annab kindlustunnet Koduseif pole enam ammu raske ja inetu raudkapp toanurgas, vaid turvaline ja stiilne sisekujunduselement. Vilve Torn AS-i Intera projektijuht Fred Frosh ütleb, et koju soetab endale seifi inimene, kes tahab oma väärtuslikke esemeid-dokumente kaitsta ja suudab ettepoole mõelda. Eestlaste seas pole veel juurdunud ka komme hoida pere väärtasju panga hoiulaekas. Siis, kui tähtsad paberid-fotod ja kallid esemed on tulekahjus hävinud või vandalismi tõttu kõige kaduva teed läinud, on tagantjärele tarkusest ja halast juba vähe kasu. Kui enamiku dokumentide taastamine on veel mõeldav, siis DVD-dele, CD-dele või mälupulkadele salvestatud fotosid või videoid elu tähtsündmustest enam tagasi ei saa. Samuti pole mingi nipiga võimalik asemele osta vaarema kõrvarõngaid, vanavanaisale omistatud Vabadussõja teeneteristi ega esimese lapse sünni puhul kingiks saadud graveeringuga hõbelusikat. Koduseifi ostu kaaludes soo-

vitab Frosh esmalt läbi mõelda oma paarkümmend küsimust. Kui palju on neid asju, mis alalist seifis hoidmist vajavad? Mis liiki need on (paberdokumendid, elektroonilised andmekandjad, ehted või vajaduse korral ka ravimid)? Kui palju võiks turvamist vajavaid esemeid-pabereid aja jooksul lisanduda? Kas seifis peaks veel olema eraldi turvalaekad hinnalisematele väärisesemetele (seifi sisu saab komplekteerida väga erinevalt)? Kus tuleks hoida seifi varuvõtit (seifis seda hoida ei maksa)? Kas valida võtme-, mehaanilise või elektroonilise lukuga seif või tuleks eelistada hoopis biomeetrilist koodi (seif avatakse näpujälje abil)? Aga ehk on abi hoopis elektroonilise ja mehaanilise koodi kombineerimisest? Kui mahukas, raske või kõrge seif peaks olema? Kas koduseifi võib asendada hoopis turvalaegas? Jne. Kuhu seif kodus panna? Lahendamist vajavaid küsimusi on Froshi sõnul muidugi veel ja sestap tuleb hätta jäädes asjatundjatega nõu pidada. Seda enam, et seif on pikaajaline ja üpris kallis investeering – seda ei saa hetketuju ajel või sõrmenipsuga igal aastal välja vahetada. Seifi on lihtsam oma koju pai-

galdada renoveerimis- või ehitustööde ajal. Ent sobiv lahendus leitakse ka siis, kui korter või eramu on juba valmis. Lihtsalt võimalusi on siis vähem, sest sel juhul on seifi seina sisse ehitamine kulukam. Frosh soovitab väiksema koduseifi ära peita, nii et külalistel poleks aimugi, et see olemas on. Sellise seifi saab üsna lihtsalt seinakapi sisse ankurdada. Kui seifi pole võimalik silma alt ära panna, peaks see Froshi sõnul harmoneeruma ülejäänud mööbliga. Siin tulevad mängu eriviimistluse ja -disainiga seifid. Näiteks võib seifi asetada ka kööki külmkapi kõrvale ja sellisel juhul võiks see olla külmikuga ühte tooni. Samuti mõjub loomulikuna elutoanurgas seisev ja eemalt pigem veinikülmikut meenutav seif või kodukontori kirjutuslaua alla mahutatav seif, mis meenutabki sahtliboksi. Koduseif ankurdatakse põranda külge juhul, kui kurikaeltel on võimalik see vähese vaevaga kaasa viia. Froshi sõnul ankurdatakse põranda külge üldjuhul kuni 300 kg kaaluvad seifid. Sealt edasi pole seda raskuse tõttu enam vaja. Alati tuleb arvestada ka põranda kandevõimet: 800 kg kaaluv seif ei pruugi korterisse sobida. Internetifoorumeist tuttavat

soovitust ankurdada seif radiaatori külge ei soovita Frosh üldse kaaluda. „Trossi või keti läbilõikamine ei vaja mingit raketiteadust ja halvimal juhul rebitakse seif seina küljest lahti koos radiaatoriga. Lisaks oma isikliku vara kaotamisele tuleb sel juhul alumisele naabrile kinni maksta veekahjud.” Kuna seif ankurdatakse põranda külge läbi põhja või tagaseina, pääseb ankurdamiskohtadele ligi üksnes siis, kui seif on avatud. Need olulised koodid Froshi sõnul tekitab inimestes üsna sageli hirmu, mis saab siis, kui vajalik mehaaniline või elektrooniline kood n-ö peast pühitakse. Ebamugavuse vältimiseks soovitab Frosh seifi administreerimiskoodi eraldi hoida, sest kui vajalik kood ununeb, saab sellega uue salasõna luua. Koode saab seifiomanik lõpmata palju kordi muuta. Samuti saab iga pereliige soovi korral seifile oma koodi panna – sõltuvalt lukutüübist võib eri koodide ja sõrmejälgede hulk ulatuda mitmekümneni. Kui seifile on pandud üks kood ning seifi kasutaja hoiab iseenese tarkusest ka administreerimiskoodi seifis ega suuda enam tõesti vajalikku salasõna meenutada,

saab koduse turvakapi küll lahti muukida, aga see tülikas töö nõuab aega. „Iga seifi sisse pääseb lõpuks, aga see on nii ajaliselt kui rahaliselt küllalt kulukas ettevõtmine.” Kasutajale on kõige mugavam muidugi biomeetrilise koodiga seif, mis avaneb sõrmejälje peale. „Kui inimene unustabki ära, millise sõrme jälge ta koodina kasutas, siis kümne sõrme läbiproovimisele ei kulu just palju aega ja soovitud tulemus saavutatakse alati,” ütleb Frosh. Samuti ei saa seifiomanik oma sõrmejälgi kuhugi kaotada, sest käed on ju alati endaga kaasas. Soovi korral võib eri koode ka omavahel kombineerida. Eri tootjate valikust leiab ka puldiga avatavaid seife, aga seda varianti asjatundjad ei soovita. Kas tulekindel seif või dataseif? Froshi sõnul tuleks seifi ostes alati mõelda sellele, milline vara kaitsmist vajab. Kui seifis hoitakse ainult paberdokumente, sobib hästi tulekindel seif. Kuid kui seifis soovitakse hoida ka elektroonilisi andmekandjaid, tuleks pigem valida dataseif või -sahtel. Tavaliste tulekindlate kappide sisetemperatuur tõuseb põlengu korral üle 100 °C, mis ei kahjusta veel paberit. Seevastu mõjub selline tempe-

ratuur juba kümne minuti jooksul hävitavalt DVD-dele, CD-dele ja mälupulkadele – tundlikumad andmekandjad kannatavad ainult kuni 55 °C temperatuuri, rõhutab Frosh. Datakapid või -sahtlid on aga ehitatud niimoodi, et need kaitsevad elektroonilisi andmekandjaid kõigi tuntud riskitegurite eest: tuli, kuumus, niiskus, magnetism ja murdvargused. Vähe tähtis pole seegi, et dataseifid on Froshi sõnul läbinud kahetunnise tulekindluskatse üle tuhande (+1090 °C) kraadi juures. Froshi sõnul on korralikud murdvarguskindlad seifid varustatud vastava sertifikaadiga. Enim leiavad kasutust EN 1143-1 normi turvaklassile I vastavad seifid, mille sisu kindlustatakse Soomes näiteks kuni 10 000 euro ulatuses ja milles on Eesti seaduste järgi lubatud hoida ka riigisaladust. Seifi turvaklassi valides tasub kindlasti nõu pidada kindlustusandjaga. Kuue nulliga briljantkäevõru ei pruugi kindlustusfirma kinni maksta, kui seda hoitakse esikus madalaima turvaastmega seifis. Lõpetuseks ütleb Frosh, et see on iganenud mõtteviis, et koduseifi peaksid endale soetama ainult rikkad. „Oma pere hindamatutel väärtesemetel pole mammonaga vähimatki seost.”


Turvalisusjaohutus Kui omavalitsuse pakutavate sotsiaalteenuste nimekirjas Eesti Naabrivalve häirenupu teenust veel ei ole, on võimalik teenus tellida otse Eesti Naabrivalvelt. Selleks pöörduge palun meie poole alltoodud kontaktidel.

Häirenupp aitab vabatahtlike kaasabil eakaid

Praegu on võimalik häirenupu teenus tellida ülisoodsa kuutasuga – 12 eurot (tavahind 37 eurot). Pakkumine kehtib piiratud aja, vaata täpsemat infot teenuse kodulehelt häirenupp.naabrivalve.ee.

Eesti Naabrivalve uuenduslik teenus aitab märkimisväärselt suurendada inimeste turvalisust ja kiirendab abi kohalejõudmist. Marek Väljari MTÜ Eesti Naabrivalve tegevjuht Ehkki paljud üksi elavad eakad saavad igapäevase eluga hästi hakkama, on kaelas või randmel kantav häirenupp õnnetuse korral asendamatu abivahend. Õnnetusest teada andmiseks piisab ühest nupulevajutusest ning appi on valmis ruttama koolitatud vabatahtlik – tuttav ja usaldusväärne inimene naabruskonnast. Nupulevajutus või suitsuanduri häire annavad mobiiliside kaudu naabruskonnas elavatele vabatahtlikele reageerijatele õnnetusest kohe teada. Sedasi saab vältida õnnetuse hilist avastamist – nii tulekahju kui ka terviserikke korral on abi saamisel tihti küsimus minutites ja sekundites. Eesti inimene on loomult tagasihoidlik, eriti on seda eakad inimesed, kes sageli ei taha oma

probleemidega teistele asjatut tüli põhjustada. Samal ajal on üsna tõsiseks kujunenud olukord, kus üksi elavad eakad ei saa õnnetuste korral õigel ajal abi, eriti suur on see risk hajaasustusega aladel. Õnnetus ei hüüa tulles – ootamatu kukkumine või kõrbev toit pliidil võivad eakate puhul tähendada seda, et abi saamata võib ka esialgu kergena näiv õnnetus lõppeda traagiliselt. Häirenupu süsteemi abil avastatakse õnnetus võimalikult vara ja ka sellele reageerimine toimub kiiresti. Teenuse saaja koju paigaldatakse GSM-sidel töötav süsteem, mis koosneb suitsuandurist, kaasaskantavast häirenupust ja lokaalsest GSM-keskusest, mille kaudu teade õnnetusest naabruskonna vabatahtlikeni jõuab. Lisaks õnnetusteadetele annab süsteem teada pikematest elektrikatkestustest ning suitsuanduri häire jõuab rea-

Eesti Naabrivalve häirenupu teenuse projekti „Eakate ja puuetega inimeste turvalisuse tõstmine vabatahtlike kaasabil” toetab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Häirenupp annab eakale kindlustunde, et talle tullakse appi. geerijateni ka juhul, kui inimene ise ei ole võimeline nupule vajutama. Vabatahtlikud, kes on valmis esmase reageerijana teenuses osalema, saavad tasuta tuleohutuskoolituse päästeametilt ja esmaabikoolituse Eesti Punaselt Ristilt. Koolituste tulemusena oskavad vabatahtlikud paremini ohuolukorda hinnata ning operatiivteenistuse väljakutsumisel häirekeskusele täpsemat informatsiooni anda. Samuti õpitakse,

millised on esmased tegevused erinevate ohuolukordade puhul kuni professionaalse abi saabumiseni. Koolitustel omandatud teadmised ja oskused on inimestele vajalikud ka muudes olukordades ning selle kaudu soovime tõsta ohutusalast teadlikkust ühiskonnas laiemalt. MTÜ poolt välja töötatud teenus erineb äriettevõtete pakutavatest analoogidest mitmeti. Usaldusliku suhte tekkimine abivajaja ja vabatahtliku vahel, kogukonna

sidususe ja aktiivsuse suurendamine, vabatahtlike võrgustiku kujunemine, tuleohutus- ja esmaabialaste teadmiste levik – need on vaid mõned paljudest teenuse lisaväärtustest. Kui kohalik omavalitsus on Eesti Naabrivalvega lepingu sõlminud ning häirenupu teenust teie linnas või vallas pakub, on võimalik saada teenust omavalitsuse kaudu. Kas teenus on inimesele tasuta või osaliselt tasutud, otsustab omavalitsus.

Rohkem infot: Koduleht: häirenupp.naabrivalve.ee Telefon: 6 522 522, 50 62 588 E-post: nupp@naabrivalve.ee MTÜ Eesti Naabrivalve

TAKTIKALISE LASKMISE KESKUS

Tartu Riia 26 | Tallinn Kopli 103 RELVALOATAOTLEJA KOOLITUS KÄSIRELVA ALGKURSUS RELVI SAAB KA LASKETIIRUS TESTIDA

PERSONAALSED KONSULTATSIOONID SPORDI- VÕI ENESEKAITSERELVA SOETAMISEKS MAAILMA TIPPTOOTJATE RELVAD JA VARUSTUS GLOCK, RUGER,STI, SIGSAUER JPM

3


4

Turvalisusjaohutus

Oma koduhoovi võib panna isiklikuks tarbeks valvekaamera Kuni kaameraomanik salvestab pilti isiklikuks otstarbeks, võib ta seda teha seadusesilma sekkumiseta. Kaire Talviste Inimesed kaaluvad üha rohkem oma vara kaitsmist videoseadmetega. Ent kaamera maja külge paigaldamine võib päädida naabri protestiga, kes pelgab, et tegelikult tahab uudishimulik üleaedne tema tegemisi jälgida. On neidki, kes kutsuvad naabrile politsei, sest peavad tegevust ebaseaduslikuks. „Nii kaua kuni inimene kasutab videosalvestisi vaid enda jaoks, ei pane neid veebi üles ega jaga sõpradega, on tal õigus seda oma kinnistul teha,” kinnitab andmekaitse inspektsiooni nõunik Stiina Liivrand. Isikuandmete kaitse seadus lubab andmeid töödelda (siia alla kuulub ka videosse salvestamine) kas isiku nõusolekul või seaduse alusel. Kui inimene paigaldab kaamera oma koduseinte vahele või ainult temale kuuluvasse aeda, siis toimub andmetöötlus isiklikul otstarbel ja sellesse isikuandmete kaitse seadus ei puutu. Sama lugu on avaliku linnaruumi enese tar-

beks filmimisega, selgitab Liivrand õiguslikke nüansse. „Seni kuni salvestatu jääb isiklikku sfääri, seda ei edastata ega laeta internetti, ei ole jäädvustatud inimeste nõusolekut tarvis,” lisab ta. Juhul kui korteriühistu otsustab videoseadmeid kasutada ühiskasutuses oleval alal, näiteks kortermaja parklas või trepikojas, tuleb panna välja sellekohane teade. „On selge, et kõigilt kaamerasilma ette jäävatelt isikutelt nõusolekut saada ei ole reaalne, sestap asendab nõusolekut arusaadav teavitus,” põhjendab Liivrand. Selleks et panna ühiskasutatavale alale erahuvidest lähtuv kaamera, näiteks filmima korrust või korteri ust, on tarvis korteriühistu sellekohast nõusolekut või ühisotsust. Kui salvestis osutub hiljem näiteks kuriteo tõendiks, töötleb isikuandmeid juba politsei menetluse eesmärgil ehk seaduse alusel. Naabrid pelgavad Andmekaitse inspektsioonile on laekunud naabrite kaebusi, kus kurdetakse, et peale kaameraomaniku isikliku vara jääb vaatlusvälja ka naabri vara (korteri uks, auto, osa aeda). Inspektsiooni seisukoht sellistes küsimustes on vankumatu: kuni kaameraomanik salvestab pilti isiklikuks otstarbeks, võib ta seda teha

Foto: Ilmar Saabas

Seni kuni inimene kasutab videosalvestisi vaid enda jaoks, on tal õigus seda oma kinnistul teha. andmekaitsealaste takistusteta. Kui kellelegi ikkagi tundub, et naaber pahatahtlikult tema käike ja toimetusi jälgib, rikkudes sellega privaatsust, peaks ta oma murega pöörduma tsiviilkohtusse. „Aja jooksul on meil erinevaid kaasuseid olnud, aga see pole väga ulatuslik. On olnud neid, kes jagavad salvestisi Facebookis, oma sõprusringkonnaga või kavandavad nähtu põhjal omakohut teostada,” loetleb Liivrand.

Vältimaks naabrite või teiste kaamera vaatevälja jääda võivate isikute rahulolematust, soovitab inspektsioon sättida jälgimisseadmete fookuse väga täpselt valvatavale objektile. Kaamerast on abi Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse juhi Toomas Jervsoni sõnul jõuab naabrite kaebusi ka nendeni, ent tegu on pigem eranditega. „Üldjuhul on

Auto turvatoolidele lisandus väiksem ja mugavam leiutis Kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt kinnitada auto turvavööga, kohustab seadus kasutama tema pikkusele ja kaalule sobivat turvavarustust. Juulis laienes seni sõiduauto juhi ja kõigi kaassõitjate turvavöö kinnitamise nõue ka taksojuhile ning taksos nii ees- kui tagaistmel sõitjatele.

Kohmakatele ja ruuminõudvatele laste turvatoolidele on alternatiiv, mis rõõmustab kõiki lapsevanemaid.

Fest Baltic OÜ pakub laste turvatoolide asemel turvahoidikut FEST, mis kinnitatakse lihtsalt auto turvavöö külge. Hoidik suunab turvavöö ohutult üle lapse õla nii, et see ei mulju rindkeret ka kõige ekstreemsemates olukordades.

Turvahoidik FEST •• Turvaline – vastab Euroopa Liidu liiklusseaduse turvanõuetele •• Kompaktne – mahub kindalaekasse või uksesahtlisse •• Soodne – oluliselt odavam kui turvatool

Hoidikuga on lubatud kinnitada 15-36 kg kaaluvaid lapsi. Turvahoidikut on lihtne kaasa võtta kõikjale ja kui vahepeal sõidutavad lapsi vanavanemad, jääb ära kohmakate istmete ühest autost teise tõstmine. Kalleid ja ruuminõudvaid istumisaluseid ei pea ostmagi. „FEST on säästlikum võimalus, mis sobib laste turvaliseks sõiduks pereautodesse, taksodesse, koolibussidesse ja rendiautodesse hästi”, arvab Fest Baltic juhatuse liige Kalle Konsap. Hoidik on läbinud kõik ettenähtud katsetused ja vastab rangematele Euroopa Liidu nõetele, mida tõendab sellekohane sertifikaat. Seda on lihtne paigaldada ja võtta kaasa ka nt välisreisidele. Siis ei pea kalli raha eest kohapeal turvavarustust rentima. Toodet müüakse Olerexi tanklaketis, samuti saab seda tellida firma kodulehe kaudu www.festbaltic.eu ja toode jõuab SmartPosti abil kiirelt tellijani.

Saadaval kõigis Olerexi tanklates Fixuse Autokaupades.

need n-ö naabrite omavaheliste tülide lõpptulemused, kus üksteise peale kaevatakse,” lisab ta. „Üldjuhul selliste juhtumite puhul kuriteo koosseis puudub ning asi laheneb politsei sekkumiseta.” Sääraste sekelduste vältimiseks soovitab Jervson naabreid kaamera soetamisest teavitada ja jõuda kaamera vaatevälja asjus kokkuleppele. Temagi lisab, et kui inimene paigaldab oma hoovi kodu ja vara kaitseks kaamera, ilma et

see häiriks kellegi privaatsust või õiglustunnet, pole tegu millegi ebaseaduslikuga. Statistikat selle kohta, kui palju kuritegusid aitab kaamera ülespanek ära hoida või hiljem tuvastada, politsei ei pea. Siiski julgeb Jervson öelda, et korrektselt paigaldatud ja hästi töötavast kaamerast on siiski kuritegude avastamiseks kasu. Turvakaameralt saadud info on üksnes osa mahukast menetlusest ja salvestisest ei pruugi piisata kellegi süüdimõistmiseks. „Sündmuse ning isiku fikseerinud kaamerapilt, mis on menetluses piisavaks asitõendiks, peab olema kahtlemata selge ja arusaadav. Paraku tuleb meie töös sageli ette salvestusi, mida ei saa tõendina kasutada,” lisab Jervson. Põhjuseks nimetab ta seda, et pilt on udune, valgus napp, juhtunu ja isikud on salvestatud liiga kaugelt või ebasobiva nurga alt. Pildi kvaliteeti mõjutavad ilmaolud. „Kaamerate pildikvaliteet varieerub seinast seina. Meie praktika näitab, et kuritegude lahendamisel võib kasu olla ka kehvema pildikvaliteediga odavamast aparaadist. Määravaks saab hoopis see, kas kaamerasilm on puhas ning kaamera suunatud nõnda, et möödujad pilti jäävad,” ütleb ta. Sellepärast soovitab ta kaamerat pidevalt hooldada ja selle töötamist regulaarselt kontrollida.


Turvalisusjaohutus

Külma talveilma trotsides Talvekuudel on oluline hoida keha soojas, riietuda kihiti. Ellen Sternhof Eesti Punase Risti esmaabiõpetaja Ilm on meil kaval kui rebane, ühel hetkel võib olla päiksepaisteline, siis aga muutub näiliselt soe ilm metsikult tuuliseks ja jahedaks. Hea olekski siinkohal meelde tuletada ammutuntud tõdesid, et vältida külmumist, kui pakane veel täie jõuga tegutsemas. Matkasellid teavad, kui tähtis roll on looduses viibimisel soojadel riietel. Ega asjata öelda, et pole olemas halba ilma, on vale riietus. Riietuse valimisel tuleks lähtuda, et jope/mantel vms on tuulekindel, samas õhku läbilaskvast materjalist. Kihilisel riietumisel on oluline, et alusriided oleksid naturaalsest (puuvill, vill), mitte kunstmaterjalist, kuna kunstmaterjal ei anna lisasooja. Soojust kannab organismis edasi veri. Püsiva temperatuuri säilitamiseks peab organism suutma soojuse tootmist reguleerida. Külmetamisel väheneb vere juurdevool jalgadesse ja kätesse, mistõttu halveneb käte ja jalgade varustatus soojusega.

kui naha külmakahjustus täielikult kaob.

Külmumise tunnused on: •• nõeltega torkimine, •• nahk on kahvatu, •• nahk on tuim, •• nahk pakseneb ja jäigastub, •• nahale tekivad villid. Oluline soojahoidja –müts Mütsi kandmisest sõltub, kas inimene külmetub või mitte, isegi kui tal seljas on palju riideid. Kui inimene kaotab katmata pea kaudu palju soojust, väheneb vere juurdevool jalgadesse ja need hakkavad külmetama. Kuidas toimida, kui tunned endal külmumise märke: •• mine võimalusel kohe siseruumidesse soojenema, •• kui see ei ole võimalik, siis soojenda käega põske ja nina, et need üles sulaksid, •• kui külmunud on käsi, soojenda seda kaenlaaugus, •• ära kunagi hõõru ega nühi külmakahjustust käe või lumega. Külmunud nahk on õrn ja hõõrudes võid nahka vigastada, •• väldi külmast kahjustunud naha kokkupuudet tugeva kuumusega •• külmunud nahk on tundetu,

mistõttu kõrge temperatuur võib nahka tugevalt kahjustada, •• eemalda õrnalt sõrmused ja teised nahka tihedalt ümbritsevad asjad (nt.saapad), •• peale soojendamist tursuvad

külmunud kehaosad ja pigistavad esemed võivad põhjustada verevarustuse häiret, •• peale soojendamist hakkab nahk punetama ja muutub hellaks. See võib kesta tund, enne

Ära unusta ohutust Looduses viibides ei tohi kindlasti ära unustada ka ohutust! Veekogudel viibimisel on eriti oluline jälgida (kui lumikate on õhem), kuhu võib astuda ehk kus on piisavalt tugev jää, kus mitte. Mida aga teha, kui ühel hetkel jalge all olev jääpind murdub ja teie või teie kaaslane kukub vette? Või te ise kuulete kellegi appihüüdeid? Mis juhtub kehaga, kui ta puutub kokku külma veega? Allajahtumine tekib organismi sisemisetemperatuuri langemisel alla + 35 C. Organism reageerib külmale ühtmoodi nii õhus kui ka vees. Organism püüab vähendada soojuskadu naha ja veresoonte ahendamisega ning suurendada soojustootmist külmavärinate abil. Külmavärinad võivad suurendada soojatootmist ja hapniku tarbimist. Külmavärinate lakkamisel langeb organismi sisemine temperatuur + 32C. Aeglustub rakkude ainevahetus ja seetõttu taluvad koed hapniku puudust tavaliselt paremini. Tegutsemine: •• soojakao vähendamiseks kata kannatanu soojalt,

•• sunni kannatanut liikuma, •• jälgi, et kannatanu ei jääks puhkama ning ei uinuks. Kannatanu kaotab teadvuse, kui sisemine temperatuur langeb +30C •• hingamine ja pulss muutuvad pindmiseks, •• vererõhk langeb, •• südametalitlus muutub ebakorrapäraseks ja võib seiskuda. Tegutsemine •• teadvuseta ja alajahtunud kannatanu kaetakse hoolikalt tekiga ja transporditakse haiglasse meedikute valve alla, •• haiglas alustatakse kannatanu ülessoojendamist ja vajadusel elustamist. Abi andma minnes lähtume põhimõttest: kaitse end ja aita teist! Eluks olulistel teemadel räägime Eesti Punase Risti koolitustel. Koolitusi pakume lasteaialastest eakateni välja.

EESTI PUNANE RIST

Videovalve lihtsad lahendused! Jäädvustage külastaja koduukse või koduvärava taga. Paigaldusega saab hakkama igaüks! Uksesilm, millega jäädvustad iga külastaja (pildid salvestatakse Micro SD kaardile)

Kui Teid pole kodus, saate videoajaloost näha, kes Teid külastas.

Et näha, kes on koduvärava taga, pole vaja juhtmeid, paigalda juhtmevaba audio-video fonolukk! Video ja heli salvestatakse monitoris olevale SD kaardile!

Kerge vaevaga jäädvusta koduhoovis toimuv!

Nempe OÜ Tulika 10, 10613 Tallinn tel 6610610, 5106666 i@bvideovalveseadmed.ee www.videovalveseadmed.ee

5


6

Turvalisusjaohutus

Turvalisuse tagab järjekindel koostöö Inimeste ja ühiskonna turvalisuse nimel teeb politsei ennetuse ja päästetööde alal koostööd kolmanda sektori ehk mittetulundusühingutega. Signe Kalberg „Koostöö on politseile äärmiselt oluline, kuna ainult nii on võimalik saavutada parim võimalik muutus piirkonnas,” ütleb politseiameti politseikapten Varmo Rein. Koostööd tehakse nii avaliku, era- kui ka mittetulundussektoriga, sõltuvalt lahendamist vajavast probleemist. Isikuliselt kaasatakse avaliku korra ja liiklusohutuse tagamisse ja ennetamisse abipolitseinikke ning päästetöödele vabatahtlikke merepäästjaid. Nende kaasamine käib eriseaduste alusel. Reinu sõnul on MTÜ-d mõnikord olnud teerajajad ja töökultuuri kujundajad. Näiteks arendas Punane Rist oma Skandinaavia instruktorite abiga suuresti politsei oskust inimesi maastikult otsida, paljud politseinikud said sellealase väljaõppe. „Sajandi algul koolitas Punane Rist hulgaliselt politseinikke inimõiguste alal ja andis välja spetsiaalse inimõiguste alase raamatu jõustruktuuridele,” märgib ta.

Suurimate koostööpartnerite seas, kellega on tehtud pidevat koostööd, nimetab Rein MTÜ-d Naabrivalve. See on eelkõige elanikke ühendav tegevus, et vähendada piirkonna anonüümsust ja olla abiks naabritele. Vabatahtlik reservpäästerühm aitab otsida loodusesse eksinud inimesi. Eesti Punane Rist koolitab inimesi maastikuotsinguteks ja abistab politseid suurematel otsingutel. Eesti vabatahtlik mere- ja järvepääste (sidusorganisatsioon) aitab merel ja järvel päästetöid teha ning tegeleb ka väljaõppe ja ennetusega. Päästeliit (sidusorganisatsioon) abistab samuti merel ja järvel tehtavatel päästetöödel ning korraldab väljaõpet ja ennetustegevust. Kui SA Õpilasmalev teeb politseiga koostööd, suunates politsei jaoks probleemseid noori malevasse, siis MTÜ Öökull aitab sellistele noortele mõeldud laagrit korraldada. MTÜ TORE ja politsei peamine ühistegevus on seotud turvalise koolikeskkonna tagamise ja noorte ennetustegevusse kaasamisega. Koostööpartneriks on ka üle-eestiline lasteabi telefon 116111, põhiteemad on kadunud ja abi vajavad lapsed. Rein nimetab suurimate koostööpartneritena veel Eesti naiste varjupaikade liitu, Eesti lastekaitse

Foto: Ain Saare

Politsei jagamas nõuandeid raudtee turvalisemaks ületamiseks. liitu, kaitseliitu ja eriorganisatsioone Kodutütred ja Noorkotkad ning MTÜ-d Operation Lifesaver Estonia (OLE). OLE-ga on tehtud pidevat koostööd raudteeohutuse vallas. Et raudtee oleks ohutu „OLE alustas oma tegevust 2004. aasta detsembris ja üks esimesi koostööpartnereid, kellega me lepingu sõlmisime, oli Lääne prefektuur,” meenutab Operation Lifesaver Estonia tegevjuht Tamo

Vahemets. Tänaseks on avaliku raudteeohutuse alase ennetustegevuse koostöökokkulepe sõlmitud kõigi politseiprefektuuridega. Vahemetsa sõnul on OLE omalt poolt võtnud kohustuse koolitada nii raudteeohutuse alase ennetustööga tegelevaid kui ka raudteel toimuvatele traagilistele juhtumitele sündmuskohal reageerivaid politseiametnikke õigesti käituma. Politsei omalt poolt toetab OLE eesmärke vähendada raudteel toimuvaid traagilisi sündmusi,

korraldades liiklusjärelevalvet, edastades haridusasutustes raudteeohutuse alast teavet ja toetades reklaamikampaaniaid. Politseiga tehtav koostöö on jaotatud põhimõtteliselt kaheks: igapäevaseks ja projektipõhiseks. „Politsei on OLE jaoks eelkõige strateegiline ja pikaajaline partner, kellega meil on ühine eesmärk – hoida inimelusid. Ühise tegevuse käigus täiendatakse teineteist ja nii teemegi jõupingutusi saavutamaks turvalisemat elukeskkonda,” selgitab Vahemets. OLE tegevuse peamine eesmärk on inimeste harimine. „Kui me seda ei teeks, siis on tõenäoline, et elanikkonna teadlikkus raudtee ületamisega seotud riskidest väheneb oluliselt ja seeläbi suurenevad kurvad uudised traagilistest juhtumitest raudteel,” lisab ta. Vahemets märgib, et raudteeohutuse alase teavitustööga mittetegelemine on juba läbitud teema. Ligi kümneaastane vahe teavitustöös annab tunda veel nüüdki, pärast OLE kaheksa-aastast tegevust. Naabrivalve – odavaim viis kodu kaitsta MTÜ Eesti Naabrivalve tegevuse algusest möödub 5. mail 13 aastat. Ühingu eesmärk on suurendada elanike turvalisust kodudes ja lähemas ümbruskonnas nende

endi aktiivse tegevuse kaudu. Ühingu tegevjuhi Marek Väljari sõnul on tänaseks üle Eesti moodustatud 530 naabrivalvesektorit, mis hõlmavad kokku ligi 12 000 leibkonda. Kõik naabrivalvelepingud uue sektori moodustamiseks allkirjastatakse nelja osapoole vahel. Osapoolteks on kohalik omavalitsus, politsei, loodav naabrivalvesektor ja MTÜ Eesti Naabrivalve. Seega on politsei kaasatud iga uue sektori loomisse. „Politsei edastab naabrivalvesektori liikmetele naabrivalveks vajalikku informatsiooni ning naabrivalvesektori liikmed omakorda informeerivad politseid kas otse või läbi Naabrivalve ühingu juhtumitest, mis nende kodupiirkonnas toimub,” selgitab Väljari. Näiteks kui märgatakse võõraste sõidukite tavapäratut liikumist või äratab tähelepanu mõni tundmatu isik. Politsei analüüsib saadud informatsiooni ja annab liikmetele tagasisidet. Politsei osaleb regulaarselt naabrivalve korraldatavatel turvalisusteemalistel ümarlaudadel ja infopäevadel. Koostöös politseiga korraldatakse sektori liikmetele koolitusi ja ohutuspäevi. Naabrivalvega teevad koostööd Eesti turvaettevõtete liit, MTÜ Operation Lifesaver, Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liit, Eesti korteriühistute liit, Eesti naisuurimus- ja teabekeskus jt.

Kuni 31.03.2013 või kauba lõppemiseni kõik kaamerad, salvestid, LED-töövalgustid, LED-pirnid ja lumepuhurid

-30%*

*kehtib laos olevale kaubale

• Ülivõimas 850 Lm pea- ja rattalamp • Põlemisaeg täisvõimsusel 4 h • Li-on aku ja laadija komplektis Hind 69 eur (99 eur)

• Suunatava valgustusega 3W-7W LED pirnid • Värvusspekter: soe valge • Valgusvõimsus: 200-620 Lm Hind 7,98… 18 eur (11,45…25,45 eur)

• Kergesti käivituvad ja töökindlad põhjamaade mudelid elektristarteri ja töövalgustusega erinevad mudelid võimsusega 6-13 hj

• Relvaloa taotleja koolitus • Relvaloa taotleja koolitus e-õppes • Relva käsitsemise koolitus relvaeksamiks • Taktikaline koolitus relva käsitsemiseks • IPSC turvakursused

Relvex koolituse valimise põhjused: • Koolitajad ise töötavad või on töötanud politseis ja Sisekaitseakadeemias õpetamise ja relvadega seotud töökohtadel • Õpetame ka hetkel teenistuses olevaid inimesi • Koolitusel kasutatavad relvad ja distants on nagu Politseiprefektuuri eksamil - 25m • Koolitusel osalenutel võimalus meie kaudu osta soodsamalt relvi ja laskemoona • Turvalisuse koolitused koolidele (õpilased ja õpetajad) • Laskeüritused ettevõtetele ja eraisikutele

Hind sõltuvalt mudelist 623…1323 eur (890…1890 eur)

Koolitused toimuvad Tallinnas eesti ja vene keeles Täpsem info: Tähetorni 21b, tel 672 6845, 672 6867, www.kodufalck.ee

www.laskmine.ee www.relvex.ee info@relvex.ee +372 5646 2182


Turvalisusjaohutus

Turvameetmed võivad mõjutada kindlustusmakset Kodu kaitsmine turvaluku või valvesignalisatsiooniga tuleb kindlustamisel kasuks. Kristiina Viiron Kui vargad kogu maise varaga üksnull teevad (või juhtub muu õnnetus), siis arutletakse tavaliselt ikka juhtunust kõneldes omakeskis ka kindlustuse olemasolu üle. Kui jah, siis ohatakse kergendatult. Kodu kindlustades on aga enne hea teada, millega tuleks arvestada, et kahjuhüvitis oleks kindlustusvõtja jaoks võimalikult maksimaalne. Samuti võivad kasutusel olevad turvameetmed (või siis on need hoopis puudu) mõjutada kindlustusmakse suurust. Ergo Eraisikute varakindlustuse juhi Tuuli Kalbergi sõnul hindab kindlustusandja lepingu sõlmimisel koduga seonduvat riski, pidades silmas nii üldist turvalisust kui ka võimalikku tuleohtu. „Riski hindamisel on abiks mitmesuguste küsimuste küsimine – kas hoone on puidust või kivist, mitmendal korrusel korter asub, kas vara kaitsmiseks on paigaldatud valvesignalisatsioon, milline on kodu välisuks ja lukud jne,” selgitab Kalberg. „Saadud vastuste põhjal

Foto: Shutterstock

otsustab kindlustusandja kindlustuskaitse pakkumise võimalikkuse, määrab kindlustusmakse ja omavastutused.” Kindlustaja võib keelduda Kui risk sissemurdmiseks ja/või õnnetuste tekkeks on kõrge ja kasutatud turvameetmed ebapiisavad, võib kindlustusandja Kalbergi sõnul kodu kindlustamisest ka keelduda. Ta märgib, et kodu kindlustamisel lepib ERGO enamikul juhtudel turvameetmetega, mis kodu puhul juba kasutusel on. „Kõrgema riski korral lepitakse tavaliselt kokku turvameetmete parendamises, näiteks on kindlustuskaitse pakkumine võimalik turvafirmaga ühendatud valvesignalisatsiooni paigaldamisel, väärisesemete seifis hoidmisel vms,” täpsustab varakindlustuse juht. „Vaid väga harvadel juhtudel ei kuulu risk üldse kindlustamisele.” If Kindlustuse vanemtootejuht Merko Kimsto ütleb, et If ei uuri lepingu sõlmimisel, millised aknad, uksed või lukud on kliendi kodul. Statistika kohaselt ei ole selliste kodude kahjud, kuhu on paigaldatud turvauksed ja -aknad, kokkuvõttes väiksemad, mistõttu ei mõjuta turvalukkude ja -akende olemasolu kindlustusmakset. Küll langetab If mõnevõrra kindlustusmakset tulekahju- ja valvesignalisatsiooni olemasolu puhul.

kaasa, loeb see, milline lukk on kodul ukse ees. Kimsto sõnul soosib If turvalukkudega kodusid. „Kui koju murtakse sisse läbi turvaluku lõhkumise, siis osa pakettide (If-il põhipakett, koguriskikindlustus, superpakett) korral hüvitatakse kahju ilma omavastutuseta,” osutab Kimsto. „Omavastutus on keskmiselt 200 euro ringis, seega on kliendi rahaline võit turvaluku korral märkimisväärne.” Kimsto märgib, et valdava osa kodukindlustuse kahjudest moodustavad veeavariid ja tulekahjud. Varguse osa hüvitistest ei ole väga suur. Tuuli Kalberg juhib tähelepanu, et kodu kindlustama asudes tasub

lepingut sõlmides pigem rohkem kui vähem küsida, et kõik oluline oleks ikka kindlustusega kaetud. Näiteks viib varas väärisesemed, kuid lepingus puudub märge nende kindlustamise kohta. Või hinnatakse oma kodust vara liiga madalalt. „Kindlustussumma määramisel arvestatakse vaid väärtuslikumaid asju, mis võivad varastele huvi pakkuda. Veeavarii või tulekahju järel ei pruugi sellest summast aga kodu uuesti sisustamiseks piisata. Seepärast tasub kindlustussummat valides mõelda ka neile kahjudele – siis saab kodu alati taastada endisel kujul,” osutab Kalberg, et mõelda tasub ikka suurelt.

Et pikanäpumeestel liiga lihtne poleks:

Turvauks ja turvalukk vähendab ukse kaudu sisse tungimise võimalust ning võib mõjutada kindlustusmakset ja -hüvitist.

„Suuremate koduse vara kindlustussummade puhul on valvesignalisatsiooni olemasolu nõutav ning ilma valvesignalisatsioonita ei pruugi kindlustusselts vara kindlustada või teeb seda piiratud tingimustel

(nt väiksem kindlustussumma),” selgitab Kimsto. Lukk on määrav Kui aga peaks juhtuma ja varas murrab koju sisse ja viib hea-parema

•• valgustage majaümbrus; •• tundke oma naabreid, terane kodune naabrimemm on hindamatu aare, eriti kui viibite kodust sageli eemal; •• lukustage uksed ka siis, kui korraks naabri juurde lippate (vargusi on ju toime pandud ka siis, kui pererahvas tagaaias grillib või muru niidab); •• piirake akendest sissevaatamise võimalust, ärge jätke hinnalisi asju nähtavale; •• vahetage ukselukk kohe, kui selle võti on varastatud,

OÜ Companion SAT-TV ja nõrkvoolusüsteemide osakond on keskendunud ATS-i, SAT-TV süsteemide ja videovalve süsteemide projekteerimisele, paigaldusele ja hooldusele. Selle tegevusega tegelemiseks on OÜ Companion edukalt läbinud atesteerimise ning saanud pädevatelt riigiasutustelt vastavad tegevusload. Kõik meie töötajad omavad pikaajalist töökogemust. OÜ Companion paigaldab ja kasutab ainult kvaliteetseadmeid. OÜ Companion spetsialistid aitavad klientidel leida probleemile lahendusi, mis sobivad just neile ning annavad nõu, kuidas saavutada optimaalset tulemust. Me projekteerime, müüme, paigaldame, teenindame, remondime ja renoveerime: 1. SAT-TV 2. valvesüsteemid 3. kontroll - juurdepääsusüsteemid 4. videovalve süsteemid 5. ATS süsteemid SAT-TV süsteemide e-pood www.companion.ee/pood Tegutseme alates 2004.a.

Rohkem infot: www.companion.ee | info@companion.ee | mob 55 949 442

kaotatud; •• kaaluge akendele turvasuluste ja lukustatavate aknalinkide paigaldamist; •• pöörake tähelepanu välisuksele ja lukkudele, turvauks ja turvalukk vähendavad ukse kaudu sissetungimise võimalust; •• sõltuvalt turvalisuse nõudest mõelge valvesignalisatsiooni paigaldamisele ja selle ühendamisele turvafirma häirekeskusega. Küsige nõu turvafirma spetsialistilt.

7


ENAM KUI 20 AASTANE KOGEMUS

TERAS-PROFIILUSTE VALMISTAMISEL JA PAIGALDAMISEL VIIMRE OÜ Kaluri tee 13, Haabneeme alevik, Viimsi vald 74001 Harjumaa Tel: +372 60 91 143 Faks: +372 60 90 621 info@rauduks.ee www.rauduks.ee

Turvalisus ja ohutus | veebruar 2013  

Turvalisus ja ohutus | veebruar 2013

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you