Finants ja juhtimine (mai 2023)

&

FINANTS JUHTIMINE

Mai 2023

Lehe koostas Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

JUHTKIRI

Aasta raamatupidajaks valitud Getter Grünmann oskab erinevate inimestega suheldes õige finantskeele leida. Numbrid on talle alati hästi sobinud. Nii ema kui ka vanaema on olnud raamatupidajad ning tädi matemaatikaõpetaja, ilmselt on numbritega hea klapp geneetiliselt sisse kodeeritud. Persooniloos saame tema kohta rohkem teada.

Kui oled alustav ettevõtja, siis kulub marjaks ära alustava ettevõtja ABC. Et aru saada, kas ettevõtlus võiks olla sinu järgmine valik, mõtle esmalt läbi, mida täpselt pakkuma hakkaksid. Nüüd võiks küsida – aga seadused? Vastutus? Raamatupidamine? Kõik need koolitused? Jaa, muidugi! Aga midagi on kindlasti veel, mida peaks teadma.

Ehkki pole justkui ühtegi põhjust, miks naised juhipositsioonile ei peaks jõudma, on neid seal osal aladel siiski küllalt vähe. Euroopa statistikaameti 2021. a andmeid vaadates on Eestis juhtivatel kohtadel naisi 41%, mis on esmapilgul suurepärane tulemus ning ületab Euroopa Liidus seatud eesmärgi, mis on 40%. 2021. aastal läbi viidud monitooringu alusel usub suurem osa Eesti elani-

Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

kest, et ühiskond, kus naised ja mehed on võrdsed, on hea ühiskond. Kuidas siis lood päriselt on?

Juttu tuleb ka üüriturust ja -tulust. Kuidas tõestada, et oled endale kuuluvast kinnisvarast maksustatavat tulu saanud? Tegelikult on see väga lihtne! Maksu- ja tolliameti kommunikatsioonijuht maksude teemal Kertu Laadoga selgitab näidete abil lahti, kuidas deklareerida üüritulu ning tasuda sellelt maksud.

Märtsis toimus FinanceEstonia Finantsjulgeoleku Foorum 2023, mis tõi kokku olulised otsustajad ning finants- ja julgeolekuasjatundjad. Arutleti, milline on praeguses julgeolekukeskkonnas riigi, ettevõtete ja inimeste roll ning vastutus. Teeme ülevaate foorumist.

Erilehe Finants ja Juhtimine numbri pani kokku toimetaja Anne-Mari Alver (15.12.1973–8.5.2023), jääme teda mälestama.

Reklaam: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg

Keeletoimetaja: Kaire Puumets-Sõber

Trükk: Printall

Irmeli Karja

GETTER GRÜNMANN –kolmandat põlve numbreid sättimas

Aasta raamatupidajaks valitud

Getter Grünmann oskab

erinevate inimestega suheldes õige finantskeele leida.

TEKST: Anne-Mari Alver

Ta tõuseb hommikul enne kukke ja koitu, kui pereliikmed veel magavad – sest siis tulevad parimad ideed. Ta armastab oma lapsi ja lemmik-

Margus Tammeraja:

loomi ning lubab enesele vahel harva puhkuseks lugemismaratoni.

Getter Grünmanni töine pool on aga vähemalt samajagu mitmetahuline.

Aasta raamatupidaja tiitli kandidaadiks esitasid Getteri tema kolleegid ettevõttest klaar.me, kus ta tollal pearaamatupidajana töötas.

„Klaar.me pearaamatupidajana on Getter võitnud kõikide klientide ja kolleegide südamed, aidates seal-

Sel aastal oli konkursist osavõtt kõigi aegade suurim. Enamik kandidaate esitati kolleegide või juhtide poolt.

Läbi tuli lugeda suur hulk soovituskirju kõikidest aktiivsetest, tublidest ja oma tööd armastavatest raamatupidajatest. Tugevaid kandidaate oli palju,“ kirjeldab konkursi komisjoni nimel Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees Margus Tammeraja.

juures tõsta raamatupidamisteenuse kvaliteeti väga laiaulatuslikult. Getter toetab, motiveerib, on abivalmis ning suurepärase huumorimeelega, muutes kõigi argipäevad lõbusamaks,“ hindasid teda töökaaslased ning täiendasid, et lisaks raamatupidamistööle on Getter võtnud endale rea keerukaid eritöid, tõstes seeläbi nii ettevõtte kui ka enda kompetentsi.

Getterit tutvustades toodi välja, et tema oskuste ja saavutuste pagasisse

Aasta raamatupidaja konkursi komisjon

Anne Nuut, Eesti Raamatupidajate Kogu metoodika ja maksude toimkonna liige, ERK nõukoja liige ja endine ERK esindaja raamatupidamise toimkonnas

Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees

Märt-Martin Arengu, Audiitorkogu president

Veronika Nuutmann, Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskuse sündmuste peaprodutsent

Karin Ungro, RMP.ee ärijuht

„Tugevaid kandidaate oli palju!“

Foto: Mardo Männimägi

kuuluvad TextMagic IPO ettevalmistus ja läbiviimine, IFRS-i juurutamine, konsolideerimine, teistes riikides asuvate ettevõtete raamatupidamise korraldamine ja sealsete koostööpartnerite töö koordineerimine, investoraruannete koostamine, siirdehindade reeglite väljatöötamine ning optsiooniprogrammide kajastamine.

„Getter naudib keerukaid väljakutseid ja uusi olukordi ning tal lähevad silmad särama, kui saab mõne uue tarkvara juurutada või

Numbrid on mulle alati hästi sobinud.

muidu aeganõudvat protsessi automatiseerida,“ hindasid kolleegid.

Palju õnne, Getter Grünmann! Kus te olite ja mida tegite, kui saite teada, et olete võitnud aasta raamatupidaja 2022 tiitli?

Kolm finalisti kutsuti konverentsile, kus see teatavaks tehti – seega

teadasaamishetkel seisin pingsalt laval mitmekümne raamatupidaja ees.

Palun meenutage, miks otsustasite raamatupidaja eriala kasuks. Mõttes oli see mul mäletamist mööda üsna noorena, numbrid on mulle alati hästi sobinud. Nii ema kui ka vanaema on olnud raamatupidajad ning tädi matemaatikaõpetaja, ilmselt on numbritega hea klapp geneetiliselt sisse kodeeritud. Õppima sattusin

Vaba aega oskab Getter väärtustada ja suure osa sellest veedab perega.

küll hoopis matemaatilist statistikat, kuid kõrvalerialaks valitud majandusteadus oli selgelt rohkem minu tassike teed.

Milline on olnud teie teekond praeguse tööni?

Tänaseks päevaks olen jõudnud hoopiski finantsjuhi rolli. Esimese tõsisema taskuraha teenisin mäletamist mööda 13-aastaselt, seega töökasvatusega sai üsna varakult pihta hakatud. Esimene töökoht, kui noorusea suvised hooajatööd välja arvata, oli seotud ühe online -platvormiga. Samas ettevõttes alustasin ka 2012. aastal oma teekonda raamatupidajana.

Mida peate oma töötee olulisemateks saavutusteks?

Raamatupidamisteenuse osutajana on olnud huvitav koostööd teha täiesti erinevate ettevõtete ja juhtidega. Üks väljakutse ongi kindlasti olnud leida väga erinevate inimestega neile sobiv finantskeel, et koostöö oleks sujuv ja meeldiv.

Aasta raamatupidaja nominendid

Merle Tingas, Thermory AS pearaamatupidaja

Thermory AS tähistas septembris 25. sünnipäeva, väikesest Eesti puiduettevõttest on tänaseks kasvanud rahvusvaheline ja maailma suurim termopuidu tootja, mille raamatupidamist on Merle Tingas vedanud millenniumivahetusest kuni tänaseni ehk 22 aastat.

Oluline roll nii pika tööstaaži juures on Merle jätkuv kirg õppida ja areneda ning mängleva kergusega kõikidest uuendustest läbi närida.

Kolleegidele on Merle juht, eeskuju ja meeskonnaliige, kelle inimlikkus ning heatahtlikkus on justkui „toasoojendaja“. Igaüks julgeb tema uksele koputada, et abi küsida. Ja kui abi ei ole parasjagu vaja numbritega, siis omatehtud kombucha või nurmenukutee osas ikka.

Merle on naine, kes vajadusel päästab kasvõi terve maailma. Thermory maailm on temaga koos igal juhul hoitud!

Ülle Juntson, Bigbank AS-i raamatupidaja

Ülle Juntson asus Bigbanki raamatupidaja ametikohale umbes kümme aastat tagasi. Kuigi tal puudusid varasemad kogemused panganduses, omandas ta vajalikud oskused kiiresti. Ülle on innukalt kaasa löönud uute programmide testimisel ja töösse võtmisel, osalenud erinevatel ettevõttesisestel ja -välistel koolitustel. Ülle Juntsonil jagub alati huvi iseseisvalt uute teadmiste omandamise vastu, samas ei karda ta kolleegide käest nõu küsida ning omavahel probleeme lahendada.

„Juba esimesest kokkupuutest raamatupidajatööga veendusin, et selles töös pole rutiini, päevad ja numbrid on ju iga päev erinevad. Mulle meeldib elada töötasumaksude ja käibemaksu rütmis, need kindlad asjad on osa minu elust! Ka sportimisest, teatriskäimisest ja raamatute lugemisest vabal ajal ei saa ma ennast numbritest eemal hoida, nii hoolitsen isiklikus finantsteenuseid pakkuvas ettevõttes mitme väikese ettevõtte raamatupidamise eest. Olen õnnelik, et olen leidnud oma kutsumuse ja saan teha tööd, mida armastan,“ kommenteerib Ülle.

SA Eesti Kaevandusmuuseum

Jaama 100, Kohtla-Nõmme

www.kaevandusmuuseum.ee

Ettetellimisel info@kaevandusmuuseum.ee või tel 332 4017

• ekskursioonid nii maa all kui maa peal

• koolidele haridusprogrammid

• konverentsi- ja seminariruumid (200 kohta)

• hostelimajutus

• kohvik (toitlustamine nii maa all kui maa peal)

• territoorium suurürituste korraldamiseks

SEIKLUSED NII MAA ALL KUI MAA PEAL!

KORRALDAM E

IGAKUISEL T

TEIE FIRM A

RAAMATUPIDAMIS T

Meie klientideks on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, füüsilisest isikust ettevõtjad, mittetulundusühingud ja korteriühistud!

Tetrian OÜ kasutab teenuse osutamiseks raamatupidamisprogrammi Merit Aktiva. Pakume raamatupidamisteenust nii igakuise teenusena kui ka vajadusel vaid ühekordse abina.

Teeme palgaarvestust.

Raamatupidamisteenuse hinnapakkumised ja konsultatsioon

tel 5649 2532, 442 0735, e-post: raamatupidamine@tetrian.ee, www.tetrian.ee

Kas raamatupidaja töös on lisaks oskustele olulised ka isikuomadused?

Raamatupidaja töös tulevad kasuks hea rutiini- ja pingetaluvus, suhtlemisoskus, detailidele orienteeritus, tähelepanelikkus.

Huumor päästab

päeva – üritan ka keerulistes oludes leida midagi positiivset.

Millised võimalused on raamatupidajatel töiseks arenguks? Kas lagi on olemas?

Finantsvaldkonnas arenemisruumi jagub – nii erinevate võimalike ametipositsioonide kui ka ettevõtete tegevusvaldkondade mõttes.

Parimaks raamatupidajaks

Kuidas erineb raamatupidaja töö finantsteenuseid pakkuvas ettevõttes töötamisest ühe ettevõtte või asutuse raamatupidajana?

Teenuseosutajana on vaja väga head kohanemisvõimet ja ümberlülitumise oskust, et teha tõhusat koostööd erinevatest valdkondadest ettevõtetega.

Palun kirjeldage oma tööpäevi. Kui pikad need on, kas olete pigem hommiku- või õhtuinimene, kas töömõtted saadavad ka kodus?

Olen kodukontoris töötanud juba pea üheksa aastat, seega kodu ja töö on käinud käsikäes üsna pikalt. Kodukontori kõige suuremaks miinuseks ongi olnud see, et töömõtted ei ole just lahkelt valmis peast lahkuma. Samas hommikuinimesena on positiivne, et kodukontoris saan juba enne ülejäänud pere ärkamist tööasjadega tegeleda – hommik kipub ikka õhtust targem olema ja tihti on hommikul häid ideid pooleliolevate teemade lahendamiseks.

Aasta raamatupidaja üks nominente oli ka Telema eFlow virtuaalne assistent Robin.

esitati ka robot Tegemist pole naljaga. Virtuaalne assistent Robin töötab juba viiendat aastat Telema eFlow tiimis ning kolleegid ei hoia tema iseloomustamisel kiidusõnu kokku. „Robin aitab väsimatult sisestada, kinnitada ja suunata arveid enam kui 60 riigi raamatupidajatel, andes sellega aastate jooksul oma ülemustele ehk siis raamatupidajatele tuhandeid tunde tegelemaks sisulisemate ülesannetega kui lihtne administreerimine ja andmesisestus,“ iseloomustasid Telema töötajad oma virtuaalset kolleegi.

Virtuaalassistent Robini töövaldkonda kuuluvad andmete lugemine ja sisestamine PDF-arvetelt (tarnija, arve number, kuupäev, summad jne), korduvate arvete kulujaotus, töövoogude korraldamine ja ka arvete kinnitamine talle antud volituste piires.

Mida teile meeldib teha vabal ajal?

Minu vaba aeg kulub peamiselt perele, kodule ja sõpradele. Lisaks kolmele lapsele ja abikaasale tahavad tähelepanu veel kaks kassi ning hiljuti lisandus vahva koerakutsikas. Hobid on küll paraku üsna pikaks ajaks unarusse jäänud.

Kuidas end vaimselt ja füüsiliselt vormis hoiate?

Vaimne tervis on üsna hell teema, kuna peres on ka erivajadusega lapsi. Huumor päästab päeva – üritan ka keerulistes oludes leida midagi positiivset. Füüsilise vormi jaoks on tänaseks abimees koer, kes mind vähemalt paar korda päevas arvuti ja numbrite tagant õue meelitab.

Kas ja mida teile meeldib lugeda ja mis raamat praegu pooleli või plaanis on?

Jõuan lugemiseni harvem kui sooviks –mul on väga keeruline head raamatut käest panna ja enamasti satun lugemismaratonile, kui juba alustanud olen.

Foto: Mardo Männimägi

Alustava ettevõtja ABC

Et aru saada, kas ettevõtlus võiks olla su järgmine valik, mõtle esmalt läbi, mida täpselt pakkuma hakkaksid. Ja siis hakka pihta!

TEKST: ANNE-MARI ALVER

Nüüd võiks küsida – aga seadused? Vastutus? Raamatupidamine? Kõik need koolitused? Jaa, muidugi! Aga kõige olulisem on käed praktiliselt oma plaanitud alasse suruda ja esimesed eurod mängu panna. Esimeste katsetuste jaoks pole vaja kohe isegi äriühingut moodus -

tada – LHV ettevõtluskonto tagab ilusti selle, et riigiga pahuksisse ei minda.

Niisiis – alusta nüüd ja kohe! Tegevuse käigus saad teada, mida kõike sa veel ei tea, ning alustad samm-sammult nende lünkade täitmist.

Juriidiline keha ja raamatupidamine

Kui esimesed summad laekuvad ettevõtluskontole ja sära on silmades alles, võiksid registreerida oma ettevõtte. Kas OÜ või FIE?

Kui plaan on tegutseda ülipisikeselt, pole FIE halb mõte, kuid samas – ettevõtluskonto juba on.

Osaühing on Eesti kõige traditsioonilisem ettevõtlusvorm ja vist ka kõige mugavam. Aga enne otsustamist peaks olema selge, kuidas korraldada ettevõtte raamatupidamine.

Kui alustaval ettevõtjal endal raamatupidamisharidust pole ja ta sellega kohe-kohe alustada ei plaani, on mõistlik teenus sisse osta. Pakkujaid on palju ja erinevaid, kuid pisikese ettevõtte korral on oluline see, et raamatupidajaga oleks kerge ja mugav suhelda.

Kas igakuised kulu- ja tuludokumendid liiguvad vahetul kohtumisel või pilves, on kokkuleppe küsimus. Tähtis on, et raamatupidajani jõuaks kõik vajalik, mida ta küsib – ja õigel ajal!

Mis puutub raamatupidamisteenuse hinda, siis on see küll oluline,

kuid ei pea olema viimse sendini alla timmitud – hea koostöö ja raamatupidaja kompetents on märksa olulisemad.

Kes tunneb, et raamatupidamine teeks talle enesele rõõmu, läbigu kindlasti sellekohane koolitus. Tulemuseks on kasulik oskus, mis võimaldab tulevikus ka teenust pakkuda.

Enne otsustamist peaks olema selge, kuidas korraldada ettevõtte raamatupidamine.

Mida teha ise, mida osta sisse? Esmalt võib alustav ettevõtja tunda, et tahab kõik viimseni ise ära teha –nii saab ju raha kokku hoida!

Päris algusfaasis võib see ka igati arukas olla, ent ka kõige aktiivsema ja tublima inimese ööpäev piirdub 24 tunniga. Nii võibki juhtuda, et mõtte-

liste „mütsikeste“ rivi alustava ettevõtja riiulil üha pikeneb – korraga ollakse tegevjuht, tarnija, müügiesindaja, turundaja … ja koristaja! Aga arved on veel tegemata! Aeg pudeneb käest ja teenistus tundub napp.

Just seepärast tasub kohe algul läbi mõelda, milliseid töid kindlasti ise teha soovitakse ning kuidas lahendada – kasvõi veidi hiljem – ülesannete delegeerimine.

Suureks abiks võib olla näiteks virtuaalsekretär, kes töötab sinu jaoks loetud arv tunde ning esitab selle eest arve. Samuti on kerge tellida sotsiaalmeedia spetsialisti teenust, kes koos sinuga välja mõtleb, milliseid kanaleid sinu kliendid kasutavad ning kuidas neile seal kõige paremini silma jääda. Hea turundusplaan säästab palju raha ning aitab sul käivet ja kasumit kasvatada.

Vaatamata sellele, kuidas ettevõtlusratas üha kiiremini veerema hakkab, ära unusta ka enesearendamist. Küsi oma raamatupidajalt, millised koolitused ja raamatud tohid kuludesse kanda!

Kvaliteetne finants- ja raamatupidamisteenus aastast 1999.  Finantskonsultant on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige.

Erikontrollid

info@fk.ee fk.ee

Õpetajad õpivad rahatarkust

Õpetajate rahatarkuse mentorklubide kolmanda hooaja lõpetamisel tõdeti, et finantsteadmised ja -oskused on vajalikud õpilastele edasi andmiseks, ent pakuvad arengustiimulit ka õpetajatele endile.

Sel hooajal tegutses üle Eesti 13 õppegruppi, lõputunnistuse sai 179 õpetajat kokku kümnest mentorklubist.

Õpetajad said süvendatud teadmisi kulude-tulude ülesmärkimise ja analüüsi, eelarve koostamise, targa majandamise ja laenamise, investeerimise põhitõdede, varaklasside ja riskide

ning ettevõtluse ja sissetulekute kasvatamise kohta. Lisaks rääkis käitumisteadlane, kuidas ennast ja teisi õigemini käituma nügida.

Samuti said õpetajad omavahel arutada rahatarkuse õpetamise meetodeid ja võtteid. Raha kui väga praktiline igapäevaelu osa võimaldab pärismaailmaga siduda teoreetilisi teadmisi matemaatikast ajaloo- ja geograafiatundideni välja.

„Eestis on üldiselt rahatarkuse edendamisel toimunud suur areng. Suur rõõm on, et selliste teadmiste andmine on saanud eesmärgiks ka kooliprogrammis,“ hindab endine rahandusminister Annely Akkermann. „Elementaarne finantskirjaoskus on vajalik igale noorele elluastujale ning kui kodus, koolis ja ka juba lasteaias seda väärtustatakse, luuakse tulevikuks hea baas,“ leiab ta.

Riigihangete registris muutuvad teadete tüüpvormid

Valitsus kinnitas aprillis riigihangete registri määruse muudatuse, mille kohaselt tulevad maikuus registris kasutusele uued riigihangete teadete tüüpvormid.

„Hankijate jaoks väga palju ei muutu, lisanduvad mõned andmeväljad, mille täitmine on edaspidi kohustuslik,“ selgitas eelmise valitsuse riigihalduse minister Riina Solman. Tema sõnul kehtestati riigihangetega seotud uued teatevormid Euroopa Liidus juba möödunud sügisel ning liikmesriikidel tuleb need kasutusele võtta hiljemalt oktoobris. „Eestis on uued e-vormid hetkel registris arendamisel ning 12. maist kasutusel,“ lisas minister.

Lisaks jõustusid 1. aprillil riigihangete seaduse muudatused, mille järgi ei nimetata seaduses enam registri vastutavat töötlejat, vaid see tuleb nimetada põhimääruses. Registri vastutavaks töötlejaks on 2023. aasta lõpuni jätkuvalt rahandusministeerium, uuest aastast antakse registri pidamine üle riigi tugiteenuste keskusele.

„Registri kasutajatoeteenus, vigade haldus ja arendusvajaduste koondamine on oma olemuselt tugitegevused, mistõttu on loogiline, et neid ülesandeid täidab tugiteenuste keskus, kes

teisi keskseid teenuseid riigile nagunii osutab,“ märkis minister Solman.

Eesti on elektrooniliste riigihangete läbiviimisel esirinnas. Riigihangete register on iseteeninduskeskkond, mis võimaldab hankijatel riigihankeid tervikprotsessina veebis korraldada ja ettevõtjatel neis osaleda.

Register edastab üle rahvusvahelise piirmäära hangete puhul teated avaldamiseks Euroopa Liidu veebiväljaandesse ning pakub Euroopa-ülese hankepassi vormi koostamise ja täitmise teenust. Keskkonnas on võimalik kasutada kõiki e-hangete tööriistu.

Kolmanda hooaja lõpuüritus rahandusministeeriumis 13. aprillil 2023

Foto: Rahandusministeerium, fotogaaf Kadri-Ann Salumäe

Kas naised ja mehed juhivad erinevalt?

Ehkki pole justkui ühtegi põhjust, miks naised juhipositsioonile ei peaks jõudma, on neid seal osal aladel siiski küllalt vähe.

TEKST: ANNE-MARI ALVER

FOTOD: SHUTTERSTOCK

Siinkirjutaja on enda arvates mõõdukalt inimtundlik, kuid on näiteks feministlikus foorumis saanud ka hinnangu „soopimedus“ osaliseks.

Uskudes rohkem inimeste teadlikesse arengutesse ja liidriomadustesse kui sooga määratusse, mõtlesin, et vastus pealkirjas toodud küsimusele on pigem lihtne. Umbes nagu –kas teate, mis vahe on tsiviil- ja militaarjuhtimisel. Vastus on, et mundrit kandes on tegu militaarjuhtimisega, tsiviilrõivastes aga tsiviiljuhtimisega.

Ent sugude teema pole mingi militaaria!

„Ei armasta ma neid soopõhiseid asju,“ vastab lakooniliselt Narva linnapea Katri Raik.

Pärnumaa munitsipaalpoliitik Kalev Kaljuste aga hindab, et naisjuhte on avalikus sektoris järjest enam, töötajaid samuti.

„Mehi tuleb kümne aasta perspektiivis avalikus sektoris n-ö tiku ja tulega otsida,“ märgib ta.

Tori vallavanem Lauri Luur arvab, et naised ja mehed on küll erinevad, kuid juhtimises suurt erinevust ei ole. „Pigem on küsimus isiksuse tüübis,“ märgib ta.

Erinevad juhipositsioonid 2023. aasta alguses alustas mõttekoda Praxis koos nelja partneriga kaheaastast projekti „Naised ja mehed võrdselt juhtimas“ ehk „Power of Women Leaders“. Eesmärgiks mõjutada Eesti organisatsioonikultuuri, et rohkem naisi jõuaks tippjuhi positsioonile ja püsiks seal samaväärselt meestega. Projekti põhipartneriteks on Eesti personalijuhtimise ühing PARE ja Tartu ülikool ning kaaspartneriteks Swedbank, riigikantselei ja selle tippjuhtide kompetentsikeskus.

Euroopa statistikaameti 2021. a andmeid vaadates on Eestis juhtivatel kohtadel naisi 41%, mis on esmapilgul suurepärane tulemus ning ületab Euroopa Liidus seatud eesmärgi, mis on 40%. Juhtivtöötajana on selles statistikas defineeritud aga muuhulgas kõik avaliku sektori keskastmejuhid, haridus-, hooldus- ja tervishoiusektori juhid ning ka nt turunduse või müügiga seotud juhtivtöötajad.

Vaadates juhtide kohta käivaid andmeid lähemalt, selgub, et kui võrrelda väikseid ja suuri ettevõtteid ning keskastme- ja tippjuhte, on soolises jaotuses olulised erinevused. Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse instituudi andmetel oli 2022. aastal Eesti börsiettevõtete juhtorganite liikmete seas naisi ainult 8,1%, mis on üks madalamaid määrasid Euroopas. Börsiettevõtteid on Eestis vähe, ent ka saja mõjukaima ettevõtte juhatuste liikmetest on naisi vaid umbes 16%.

Naiste madal esindatus tippjuhtide hulgas võib toetada nõiaringi, kus naisjuhtide vähesus viib selleni, et tööle võetakse mehi, ning see põlistab naiste alaesindatuse.

Kuigi kogu rahvastikus on naisi enam kui pool, näeme ühiskonna juhtpositsioonidel neid endiselt harva.

on märgatavalt väiksem, kui jätame kõrvale avaliku sektori või vaatleme vaid tippjuhte. Börsiettevõtete juhtide hulgas on naisi pisut alla kolmandiku (31%), nende nõukogu liikmeist aga alla kümnendiku,“ kirjeldab Biin.

Ta toob välja, et kuigi me iseloomustame Eestit sageli väikse, paindliku ja progressiivsena, on meil levinud üllatavalt traditsioonilised hoiakud naiste ja meeste rollide suhtes. Eesti elanikud usuvad keskmisest OECD riigi elanikust enam, et naised langetavad meestest tõenäolisemalt otsuseid emotsioonide põhjal ning nende olulisim roll on seotud hooldus- ja majapidamistöödega. „Iga nelja aasta tagant korraldatav soolise võrdõiguslikkuse monitooring näitab siiski, et olukord paraneb tasapisi, sest eestimaalased peavad soolist võrdsust ja võrdset kohtlemist üha olulisemaks. Värskeima, 2021. aastal läbi viidud monitooringu alusel usub suurem osa Eesti elanikest, et ühiskond, kus naised ja mehed on võrdsed, on hea ühiskond, ning selline hoiak on valdav juba üle

kümne aasta. Positiivne meelestatus on oluline ressurss, millele ehitada ühiskond, kus kõik liikmed tunnevad ennast väärtustatuna ning inimestele on tagatud võrdsed võimalused,“ kirjeldab Helen Biin.

Poliitik ja programmeerimisettevõtja Andrei Korobeinik on sama meelt: „Ma ei usu, et mehed ja naised on erinevad juhid, lihtsalt inimesed juhivad erinevalt. Eesti on juba jõudmas sinna, et naistel on võrdsemad võimalused, kuid natuke peaks veel pingutama.“

Maskuliinsete omadustega naisel on kergem?

Tartu ülikoolis psühholoogiat õppinud ja soorollidest lõputöö kirjutanud Anti Einpaul toob välja, et meie kaasaegne läänelik ühiskond on mehekeskne ja väärtustab maskuliinseid omadusi feminiinsete ees. „Ühiskonnas hinnatavaid positsioone täidavad traditsiooniliselt valdavalt mehed ning ühiskondlikult olulistes ametites jõuavad edasi need, kellel on piisavalt tüüpilisi maskuliinseid

omadusi – aktiivsust, ettevõtlikkust, võitluslikkust, vaprust ja tugevust.

Nimetatud tendentsi viljaks võib pidada hiljuti Tartu ülikoolis läbi viidud soorolliuuringute tulemusi, mis näitasid, et tugevalt esindatud maskuliinsete isiksuseomadustega inimesed olid teistega võrreldes kõrgema enesehinnanguga, oma eluga rohkem rahul ja teistest optimistlikumad.

Nende naiste seas, kel polnud palju feminiinseid omadusi, oli kõige sagedamini esindatud oma soole vastanduv maskuliinne soorollitüüp, vähese maskuliinsusega meeste seas aga mitte vastanduv feminiinne, vaid hoopis diferentseerimata tüüp. Sellest on näha, et naised soostuvad võtma mehelikku soorolli palju meelsamini kui mehed naiselikku rolli. Mehelikkust ja mehelikke maneere peetakse jätkuvalt „paremaks“.

Kuna maskuliinsed omadused aitavad „elus edasi“, maskuliinset soorolli eeldavad tegevusvaldkonnad ja seega ka mehed üldiselt on ühiskonnas keskmiselt kõrgemalt hinnatud ja paremini tasustatud, on selline eelistus ka mõistetav. Vaatamata järjest laienevale võrdsuse ideoloogia levikule on meeste ja naiste keskmise sissetuleku erinevused

Pragmaatiline ja perspektiivne juhtimine

Harvard Business Review kirjutab, et kaasajal seostavad mehed end ikka veel pragmaatilise juhtimisstiiliga (transactional leadership), mille aluseks on julgustamine ja karistamine. Naised peavad end suuremas osas perspektiivseteks juhtideks ( transformational leadership) ning innustavad inimesi ühiste eesmärkide saavutamisega. Kui esimene laine naisjuhte kordas täielikult meeste juhtimisstiili, mida iseloomustas kontroll (command and control ), siis nüüd on peale kasvanud ja karjääri üles ehitamas järgmine põlvkond naisi, kes on juba tõestanud, et tüüpiline „mehelik stiil“ ei olegi ainus hea variant.

jätkuvalt suured. Lääne arenenud ühiskondades on erinevused töötasudes üheks peamiseks võrdõiguslaste rõhutatavaks argumendiks oma nõudmiste esitamisel. Eestis pole naisliikumine küll seni eriti suurt kõlapinda võitnud ning organiseerunud või vähemalt end teadvustanud naisõiguslasi on ainult üksikuid, kuid maailmas on selgelt täheldatav tendents, et ajaloos nii levinud otsene naiste halvustamine ja nende õiguste piiramine on langemas järjest suuremasse ühiskondlikku ebasoosingusse,“ hindab Einpaul.

Samuti psühholoogikraadiga ettevõtja Maria Kaljuste on aga kogenud, et kuigi kõik oleneb alast ja juhist, on naisjuhtidel ikkagi teatud surve.

„Ahnus on sootu, samuti kavalus. Naiste verbaalne võimekus on sageli suurem. Väidetavalt on nad ka emotsionaalsemad.

Mina väidan, et teatud tasemel kaob see vahe ära, küll aga olen märganud, et meie suhteliselt patriarhaalses ja maskuliinses majanduskeskkonnas on naisjuhid – või on ühiskonna survel sunnitud olema –julmemad. Ja pingutavad rohkem. Ka küsitakse neilt sageli koduorjuse ja sünnitamise kohustuslikkuse kohta,“ muigab Kaljuste.

Mehelikkust ja mehelikke maneere peetakse jätkuvalt „paremaks“.

VIRESTCON EHITUS OÜ

Virestcon Ehitus OÜ on ettevõte, kelle põhitegevusaladeks on hoonete tehnosüsteemide – ventilatsiooni, jahutuse, kütte, veevarustuse ja kanalisatsiooni – ehitamine ja hooldus.

Seoses töömahtude suurenemisega otsime oma meeskonda

RAAMATUPIDAJAT-SEKRETÄRI

kelle tööülesanneteks on:

• igapäevane raamatupidamistöö

• ostu- ja müügiarvete sisestamine programmi

• jooksvate finantsaruannete koostamine

• kõikvõimalike ametkondlike aruannete koostamine ja tähtaegne esitamine (Statistikaamet jms)

• palgaarvestus

• arvete koostamine ja saatmine

• kontoritarvete tellimine

• dokumentide haldamine ja arhiivi pidamine, korrastamine

Ootused kandidaadile

• Sul on oskus sujuvalt ja kiirelt korraldada büroo igapäevatööd ning lahendada jooksvaid küsimusi operatiivselt

• Sul on hea suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus eesti, vene ja inglise keeles

• raamatupidamistöö kogemus

• Excellent Booksi programmi kasutamise oskus, Merit Aktiva, Merit Palk

• tunned nüüdisaegseid dokumendihalduse reegleid ja oled kogenud arvutiprogrammide kasutaja

• lojaalsus, kohusetundlikkus, täpsus, korrektsus

Kasuks tuleb:

• finantsalase seadusandluse tundmine

Ettevõte pakub

• huvitavat tööd

• konkurentsivõimelist töötasu

• täiendkoolitust

CV saata e-postil info@virestcon.ee

Kandideerimistähtaeg: 30.06

Trepikodade remont

Plaatimistööd

Elektrikilpide vahetus

Käsipuude vahetus

Trepiastmete viimistlus epoga

Rohkem kui 15 aastat kogemust trepikodade remondi alal!

Üürisuhted tuleb korrektsed hoida ka riigiga

Kuidas tõestada, et oled endale kuuluvast kinnisvarast maksustatavat tulu saanud? Tegelikult on see väga lihtne!

TEKST: ANNE-MARI ALVER

FOTOD: SHUTTERSTOCK

Maksu- ja tolliameti kommunikatsioonijuht maksude teemal Kertu Laadoga selgitab näidete abil lahti, kuidas deklareerida üüritulu ning tasuda sellelt maksud.

„Üüritulu tuleb deklareerida füüsilise isiku tuludeklaratsioonil ja märkida ära kogu aasta üürisumma. Üüritulu hulka ei loeta üürniku kulutusi, mis on seotud korteri või elamu heakorraga, näiteks kui üürnik on maksnud lumekoristuse eest. Samas

kui üürnik maksab korteri omaniku eest laenumakseid või maamaksu, siis loetakse see üürituluks.

Kinnisvara üürimisega seotud kulude katteks saab kinnisvara omanik eluruumi üüritulust 20% maha arvata. Selleks eraldi kuludokumente esitama ei pea, 20% mahaarvamine tehakse üüritulu deklareerimisel automaatselt.

Kui eraisik osutab majutusteenust AirBnB või Booking.comi kaudu ega tee seda ettevõtjana, siis tuleb saadud tulu füüsilise isiku tuludeklaratsioonil kajastada ning kulutusi, sh teenustasusid, maha arvata ei saa. Sellest aastast on platvormihaldurid, nagu AirBnB ja Booking.com, ka ise kohustatud esitama maksuja tolliametile teavet platvormidel tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate ning nende teenitud tulu

kohta, mis võimaldab deklareeritud andmeid tõhusamalt kontrollida.

Kui selgub, et inimene on jätnud tulu deklareerimata, palub maksu- ja tolliamet deklaratsiooni parandada. Vajadusel määratakse maksuotsusega tasumisele kuuluv maksusumma. Lisaks maksusummale peab sellisel juhul tasuma ka maksuintressi ja maksuhalduril on õigus karistada maksumaksjat rahatrahviga kuni 1200 eurot. Tuleb arvestada ka sellega, et deklaratsiooni parandamist saab tagasiulatuvalt nõuda kuni kolm aastat ja maksu tasumist võib nõuda kuni viis aastat.

Kui olete kinnisvara müünud või välja üürinud ega ole kindel, kas saadud tulu või milline osa sellest täpselt kuulub deklareerimisele, siis hilisemate üllatuste vältimiseks tasub alati maksu- ja tolliametiga ühendust võtta,“ räägib Kertu Laadoga.

NB! Müügiplaani korral ära enne välja üüri!

Kinnisvara müügi puhul kehtib peamine maksuvabastus sellisel juhul, kui müüakse oma elukohta, ent arvestada tuleb teatud reeglitega. Nimelt unustatakse tihtipeale ära, et sellist maksuvabastust saab kasutada kord kahe aasta jooksul ning ainult juhul, kui kinnisvara (näiteks korterit) kasutatakse elukohana kuni selle müügini.

Sageli üüritakse korter ostja leidmiseni välja, kuid nii kaotatakse koheselt võimalus maksuvabastust kasutada ja sellisel juhul tuleb korteri müügist teenitud tulult tasuda tulumaks.

Seega tuletab MTA meelde, et kui olete kinnisvara kasutanud enda elukohana ja saate seda maksuvabalt maha müüa, siis ei tohi seda enne müüki isegi üheks kuuks välja üürida.

Näide

1

Toomas sai kolm aastat tagasi päranduseks korteri. Maksuhaldur pöördus

Toomase poole, et selgitada, kuidas ta korterit kasutanud on. Toomas selgitas, et korter seisab tühjana, kuna ta pole veel otsustanud, mida sellega teha. Kinnituseks esitas

Toomas korteri kommunaalarved ja elektriarved, millel vee- ja elektritarbimine puudus, seega on kindel, et Toomas üüritulu ei saa ja on füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitanud korrektselt.

Näide 2

Piretil on lisaks enda elukohale veel kaks korterit. Üüritulu ta füüsilise isiku tuludeklaratsioonil deklareerinud ei ole. Maksuhaldur pöördus Pireti poole ning palus tal selgitada, kuidas ta on kortereid kasutanud. Lisaks pidi Piret esitama oma pangakontode väljavõtted, millelt oli näha, et ta on alates 2019. aastast kortereid välja üürinud. Seega peab ta tagasiulatuvalt esitama 2019. ja 2020. aasta tuludeklaratsiooni parandused. Lisaks tuleb Piretil tasuda intress, kuna 2019. ja 2020. aasta tuludeklaratsioonide esitamise tähtaeg on möödunud.

Näide 3

Mati elab Tallinnas, kuid soetas Tartusse investeerimise eesmärgil kaks korterit. Kuna Mati tütar õpib Tartu ülikoolis, siis kasutab ta ühte korterit koolis käimise ajal, teine korter on müügis ja seal keegi ei ela. Mati esitas maksuhaldurile ühe korteri kohta kommunaalkulude arved, tasumist kinnitavad dokumendid ja sideteenuste lepingu, mille põhjal oli selge, et korterit kasutab Mati tütar. Teise korteri kohta esitas Mati korteri müügikuulutuse ning kommunaalkulude arved, millel vee- ja elektritarbimine praktiliselt puudus. Seega Mati on toiminud korrektselt ning üüritulu ta deklareerima ei pea.

Näide 4

Tiina omab lisaks enda elukohale veel nelja korterit. Tiina selgitas maksuhaldurile, et kahes korteris elavad tema täisealised lapsed, ühes korteris elab tema ema ning neljandas korteris, mis asub Saaremaal, käib ta ise perega suvitamas. Tiina esitas oma pangakonto väljavõtte terve aasta kohta, millel olid kajastatud Saaremaa korteri ja ema kasutuses oleva korteri kommunaalarvete tasumised. Tiina ema ja täisealised lapsed omasid rahvastikuregistrijärgset registreeringut Tiinale kuuluvatesse korteritesse. Pangakonto väljavõttelt nähtuvalt Tiina üüritulu saanud ei ole.

Näide 5

Taavile kuulub lisaks elukohale veel kuus korterit. Taavi kinnitas esmalt maksuhaldurile, et ta pole üüritulu saanud, ning esitas pangakonto väljavõtte aasta kohta. Kontole oli tehtud märkimisväärses summas sularaha sissemakseid, samas puudus Taavil töökoht ning tal polnud ühtegi sissetulekut. Maksuhalduriga vesteldes Taavi tunnistas, et saab tõepoolest kuue korteri väljaüürimisest üüritulu ja see ongi tema sissetulek. Taavil tuleb esitada tagantjärele füüsilise isiku tuludeklaratsioonid ning üüritulu deklareerida. Lisaks üüritulule kuulub tasumisele ka intress.

Allikas: maksu- ja tolliamet

IT riskianalüüs –läbimõeldud äriotsused!

IT riskianalüüsi tulemusel valmib detailne ülevaade organisatsioonis avastatud küberturvalisuse riskidest ja ohtudest ning konkreetne plaan edasisteks sammudeks.