TURBALEHT
Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond. EMi lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Kristiina Viiron kristiina.viiron@ekspressmeedia.ee,
DETSEMBER 2015
Leht valmis koostöös Eesti Turbaliiduga.
Kaugkütteseaduse muudatus kutsub kasutama tarbijale odavamaid kütuseid Kaugkütteseaduse muudatus innustab kasutama odavamaid kütuseid, sealhulgas turvast, see soodustab investeeringuid, mis toovad soojahinna alla.
Foto: Tiit Blaat
Kuni 40 protsenti
Vivika Veski
„T
urvas on üks odavamaid, kuid teenimatult vähe kasutust leidev kütus,” tõdeb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna ekspert Rein Vaks. „Investeeringute soodustamine annab turvast kasutavate katlamajade ehitamiseks täiendava motivatsiooni.” Praegu kooskõlastamisel olevas kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõus on öeldud, et seadusemuudatuse eesmärk on suunata soojusettevõtjaid stabiilsemate, keskkonnasäästlikumate ja odavamate hindadega kütuste kasutamisele, et tagada kaugkütte tarbijale võimalikult soodne ja stabiilne soojusenergia hind ning samal ajal võimalikult kindel ja tõhus soojusvarustus. Vaksi sõnul motiveerib kaugkütteseaduse muutmise seadus jõustumisel soojusettevõtjat tegema investeeringuid selleks, et soojuse hind lõpptarbijale odavamaks muuta. Muudatuse sisu on põhimõtteliselt selline, et soojuse piirhinda vähendanud investeeringu eest saab soojusettevõtja lisaks tavalisele tulukusele ka täiendavat tulukust – kuni kaks protsenti, täpsustab Vaks. Kui soojuse piirhind jääb aga
ba hind on kuni 18 eurot megavatt-tund.
Kaugkütteseaduse muutmise eesmärk on suunata soojusettevõtjaid stabiilsemate, keskkonnasäästlikumate ja odavamate hindadega kütuste kasutamisele, et tagada kaugkütte tarbijale võimalikult soodne ja stabiilne soojusenergia hind ning samal ajal võimalikult kindel ja tõhus soojusvarustus. Üks niisugustest kütustest võiks olla turvas.
investeeringu tulemusena alla ministri määratud referentshinna, ei pea soojusettevõtja kaugkütte hinda konkurentsiametiga enam kooskõlastama, lisab Vaks. Sellisel juhul on soojuse hind selline, millele ei ole vaja regulatsiooni
rakendada. Referentshind väljendabki Vaksi selgitusel kaugkütte sellist hinda, alla mille müüdav soojus on toodetud ja jaotatud tõhusalt. Seaduse muudatuse eelnõu seletuskirja järgi on kaugkütte-
sektori suurim probleem praegu kaugkütte kõrge hind. Seda põhjustabki üldjuhul kallite kütuste kasutamine – suurema osa kasutatavatest kütustest moodustab maagaas ning väiksemates piirkondades põlevkiviõli. Nende kü-
tuste hinnad on olnud turu kallimate hulgas – maagaasi megavatt-tunni hind koos võrguteenuse ja aktsiisiga, samuti põlevkiviõli hind koos aktsiisiga on kokku hinnanguliselt 45 eurot. Võrdluseks, näiteks hakkpuidu ja tur-
Kuna amortiseerunud katlamajade kasutegur on suhteliselt väike ning sekundaarenergia hinnale lisanduvad veel tegevuskulud, kapitalikulud ja põhjendatud tulukus, kujunebki kalli kütuse hinna alusel kõrgeks ka kaugkütte hind. Näiteks on põlevkiviõli kasutava piirkonna kaugkütte hind vahemikus 80–90 eurot megavatttund. Biomassil, turbal või jäätmetel töötava katlamaja ehitamisega väheneb hind praeguste kütusehindade juures hinnanguliselt kuni 40 protsenti. Sellisel juhul kujuneks enam kui 20-protsendilise hinnalanguse tulemusel kasumi aluseks oleva tulukuse boonuseks säästu saavutanud investeeringult kaks protsenti. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul võib muudatus tuua veidi juurde ka töökohti. Täisautomaatsed põlevkiviõlil või maagaasil töötavad katelseadmed ei vaja füüsilist tööjõudu nii palju, kui seda vajab biokütusel, turbal või jäätmetel töötav katelseade. Statistikaameti andmetel on turba kasutamine kütusena viimase kümne aasta jooksul peaaegu pidevalt vähenenud. 2005. aastal kasutati turvast kütusena ligi kolmsada tuhat tonni, eelmisel aastal ainult 115 000. Sellele siiski lisandub veel 12 000 tonni turbabriketti. Samal ajal on näiteks küttepuidu kasutamine suurenenud. Kütteks on Eestis seni kasutatud vaid umbes kolmandik siin kaevandatud turbast.
Turba põletamine muudab elektritootmise keskkonnasõbralikumaks Eesti Energia põletab Auvere elektrijaamas katseliselt koos põlevkiviga ka biokütust: hakkpuitu ja turvast. Kristiina Viiron
Põlevkivi on võimalik hakkpuiduga asendada pooles ulatuses, turvast saab aga põletada kombinatsioonis 80 protsenti põlevkivi pluss 20 protsenti turvast. „Eesti Energia eesmärk on mitmekesistada enda energiatootmisportfelli ja toota energiat erinevatest energiaallikatest, vähendades seeläbi kasvuhoonegaasi-
de õhku paiskamist. Praegu toodame energiat põlevkivist, tuulest, veest ja biokütusest,” põhjendab ettevõtte energiatoomise kommunikatsioonispetsialist Jelena Derbneva, miks on elektrijaama kateldes lisaks põlevkivile võetud kasutusele ka biokütus. Derbneva sõnul teeb biokütu-
se kasutamine põlevkivist elektri tootmise keskkonnasõbralikumaks. „Vähendame taastumata loodusvara ehk põlevkivi kasutamist, vähenevad atmosfääri paisatava CO2 hulk ja tekkiva tuha kogused,” selgitab Derbneva. Ta märgib, et katsetuste põhjal võib öelda, et Auvere elektri-
jaamas saab ka edaspidi kasutada turvast või hakkpuitu. „Kuna praegu kasutatakse biokütust vastavalt katsetuste plaanile, on veel vara veel rääkida ühe või teise biokütuse liigi prevaleerimisest,” kostab ta vastuseks küsimusele, kas põlevkivi kõrval on praegu kasutatud rohkem turvast või põlevkivi.
Biokütuse kasutamise täpne perspektiiv sõltub Derbneva sõnul Euroopa Liidu ja Eesti kliima- ja energiapoliitika arengutest. Möödunud aastal tootis Eesti Energia taastuvatest allikatest energiat 66 protsendi määras tuulest, 32 protsenti biokütusest ja 2 protsenti veest.