Reklaamlehe koostas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Terje Kõrm, terje.korm@lehed.ee, tel 680 4514
Kevad 2014
Aiapraht kompostiks, jäätmejaama või lõkkesse Foto: Arno Mikkor
Kui aias on piisavalt palju ruumi, siis on kõige otstarbekam aiajäätmeid kompostida, valmivat kompostimulda saab hiljem edukalt kasutada peenramaal väetisena. Kristiina Viiron
4. aprillist kuulutati päästeameti käskkirjaga välja tuleohtlik aeg, mil kehtivad tuletegemisele tavalisest rangemad nõudmised. Selline lõke on kurjast.
Tallinna kodulehekülje andmetel võib pealinnas aia- ja pargijäätmeid ehk muru, lehti, oksi kompostida lahtiselt aunades, mis peab paiknema naaberkinnistust vähemalt kolme meetri ja ehitisest nelja meetri kaugusel. Kokkuleppel naabriga võib kompostihunniku teha ka majale või kinnistule lähemale. Kel kompostimiseks soovi või võimalusi pole, saab aiajäätmeid ära anda jäätmejaamadesse. Sealjuures võtavad paljud jäätmejaamad neid vastu ka tasuta. Näiteks pealinna jäätmejaamad võtavad päevas ühelt toojalt tasuta vastu kuni neli 100-liitrilist kotitäit aia- ja pargijäätmeid. Koguse eest, mis
ületab 400 liitrit, tuleb tasuda 10 eurot ühe kuupmeetri jäätmete eest. Samas küsivad näiteks Tartu jäätmejaamad aiajäätmete äraandmise eest sõna otseses mõttes peenraha – u 8 senti sajaliitrise koti eest ehk 2,4 eurot tonnist. Türi jäätmejaam võtab aga aiajäätmeid vastu tasuta, sõltumata nende kogusest. Tallinnas Nõmmel on praegu käimas ka nn punaste lehekottide kampaania, mille käigus viib linnaosavalitsus elanike kokkukogutud puulehed ja -okkad tasuta ära. Iga kinnistu kohta jagatakse kuni 17. aprillini Nõmme linnaosa teenindussaalides välja kümme lehekotti, kusjuures oma kotte ei tohi naabrile või tuttavale edasi anda. Kottide äravedu algab 21.
Säästvast lambist saab ohtlik jääde
K
uigi kõik säästulambid on energiasäästlikud, on need keskkonda saastavad, kuna sisaldavad elavhõbedat. Keskkonnale ja inimesele on ohtlikud ka päevavalguslambid, sealhulgas erikujulised ja kompaktsed päevavalgus- ning muud lahenduslambid. Eelmisel aastal kogusid jaekaupmehed, ohtlike jäätmete kogumispunktid ning jäätmejaamad ja tootjavastutusorganisatsioon Eestis Ekogaisma Eesti OÜ ümbertöötlemiseks kokku 656 513 lampi. Jutt on keskkonnale ohtlikest lampidest, halogeen- ja hõõgniitlampe nende hulka ei loeta. Kaalu järgi kogunes eelmisel aastal ümbertöödeldud lampe ligi 98,5 tonni, millest klaas moodustas 82,3 tonni, metall 2,6, räbu ja elektroonikaosad 12 tonni ja ohtlikke aineid luminofoori ning elavhõbedat 1,6 tonni. Ümbertöötamisel eraldatud klaas, metall ja elavhõbe võetakse taaskasutusse. Mullu Eestis kokkukogutud lampidest saab valmistada üle 500 000 uue lambi.
Jäätmeseaduse järgi peab tootja (toote valmistaja või turustaja) tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtootest tekkivate jäätmete kokkukogumise ning nende taaskasutamise või kõrvaldamise. Tarbijal on õigus kasutatud lampe tasuta tagasi anda, sest kulud kannab tootja. See tähendab, et ostes poest säästulambi, peab pood ka hiljem selle kasutuskõlbmatuks muutudes tagasi võtma. Lampide üleandmiseks kaupluses peab tarbija pöörduma klienditeenindaja poole, kes võtab lambid vastu ja paigutab need papist kogumiskasti. Ohtlikud lambid on tähistatud läbikriipsutatud jäätmekonteineriga, mis tähendab, et seda ei tohi visata olmeprügi hulka. Tähistus peab olema kindlasti pakendil, see võib olla ka lambi peal. Kasutatud keskkonnaohtlikud lambid tuleb koguda olmejäätmetest eraldi. Eestis on üle 100 ohtlike jäätmete kogumispunkti, kuhu saab kasutatud
lampe tasuta ära anda. Info kogumispunktide kohta asub Ekogaisma Eesti OÜ kodulehel www.ekogaisma.ee. Kogumiskohtades võetakse vastu madalrõhu-luminofoor-, kõrgrõhulahendus- ja madalrõhu-naatriumlampide jäätmed. Vastu võetakse ka LED-lampe, mis ei sisalda elavhõbedat, kuid sisaldavad keerulist elektroonikat. Ekogaisma Eesti OÜ on tootjavastutusorganisatsioon, mis alates 2005. aastast on korraldanud Eestis WEEE direktiivi alla kuuluvate lambijäätmete kokkukogumist ja ümbertöötlusse suunamist. Organisatsiooni omanikud on rahvusvahelised elektroonika- ja energeetikafirmad Philips, Osram, General Electric ja BLV. Ekogaisma Eesti OÜ, Narva mnt 7, 10117 Tallinn Telefon: +372 66 26 844 Faks: +372 66 26 814 E-post: info@ekogaisma.ee www.ekogaisma.ee
aprillil ja kestab 18. maini, selleks ajaks palub linnaosavalitsus lehekotid ka aia taha valmis tõsta. Põhimõtteliselt võib aiajäätmeid ka põletada, kui omavalitsus ei ole oma heakorra eeskirjades seda ära keelanud. Näiteks Tallinna heakorraeeskirjade paragrahv 13 punkt 10 keelabki aia- ja haljastusjäätmete põletamise, lubades siiski põletada oksi. Türi ja Tartu linna heakorraeeskirjades aga näiteks aiajäätmete põletamise osas keelavat märget ei leidu. Aiajäätmeid põletades tuleb silmas pidada tuleohutusnõudeid, mille kohta saab detailselt lugeda siseministri määrusest „Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded”. Kes praegu peab plaani aiajäätmeid põletama hakata, arvestagu, et möödunud reedel, s.o 4. aprillil kuulutati päästeameti käskkirjaga välja tuleohtlik aeg, mil kehtivad tuletegemisele tavalisest rangemad nõudmised. Päästeameti tuleohutusjärelevalve ekspert Kristel Mahon selgi-
tab, et muul viisil tuleohutuse tagamise all on mõeldud seda, et kasutada saab ka alternatiivset meetodit ohutuse tõendamiseks, sh arvestades reaalset olukorda. Näiteks ohutuse tõendamisel muul viisil tuleks arvestada lõkke suurust, ilmastikutingimusi, tuule kiirust ja tule tegemisel sädemete langemist, metsa asukoha ja selle tihedusega, lõkkekoha ümber asetseva pinnasega, lõkkekohas olevate tulekustutusvahenditega jne. Seega võib näiteks suvel vihmase ilmaga või suurema õhuniiskusega ilma korral, kus reaalne tuleoht looduses on madal, lõket teha metsale lähemal kui 10 või 20 meetrit. Tule leviku takistamiseks puhastatakse lõkkekoha vahetu ümbrus vähemalt poole meetri ulatuses kuivanud taimestikust, oksadest ning muust süttivast materjalist. Tule tegemisel tuleb jälgida ka tuule suunda, et sädemed ei langeks hoonele, metsale, kuivanud taimestikule, turbapinnasele või muule põlevmaterjalile.
MIS EI SÄRA, TOO ÄRA! Ettevaatust, -tähistusega lambid sisaldavad ohtlikke aineid ja need tuleb koguda olmejäätmetest eraldi! KASUTATUD LAMPE SAAB (1:1) TASUTA ÄRA ANDA LAMPE MÜÜVATES KAUPLUSTES JA KOGUMISKOHTADES.
KAS U TAT U D L AMBID
Osale taastootmise ahelas! EKOGAISMA EESTI OÜ / 6626 844 / info@ekogaisma.ee / www.ekogaisma.ee Halogeen- ja hõõgniitlampe vastu ei võeta!
Otsi tootelt lahuskogumise märgist
Luminofoortorud
Erikujulised päevavalguslambid
Kompaktsed päevavalguslambid
Säästulambid
Madalrõhulahenduslambid
Kõrgrõhulahenduslambid
LED lambid