Page 1

Reklaamlehe koostas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Terje Kõrm, terje.korm@lehed.ee, tel 680 4514

Kevad 2014

Aiapraht kompostiks, jäätmejaama või lõkkesse Foto: Arno Mikkor

Kui aias on piisavalt palju ruumi, siis on kõige otstarbekam aiajäätmeid kompostida, valmivat kompostimulda saab hiljem edukalt kasutada peenramaal väetisena. Kristiina Viiron

4. aprillist kuulutati päästeameti käskkirjaga välja tuleohtlik aeg, mil kehtivad tuletegemisele tavalisest rangemad nõudmised. Selline lõke on kurjast.

Tallinna kodulehekülje andmetel võib pealinnas aia- ja pargijäätmeid ehk muru, lehti, oksi kompostida lahtiselt aunades, mis peab paiknema naaberkinnistust vähemalt kolme meetri ja ehitisest nelja meetri kaugusel. Kokkuleppel naabriga võib kompostihunniku teha ka majale või kinnistule lähemale. Kel kompostimiseks soovi või võimalusi pole, saab aiajäätmeid ära anda jäätmejaamadesse. Sealjuures võtavad paljud jäätmejaamad neid vastu ka tasuta. Näiteks pealinna jäätmejaamad võtavad päevas ühelt toojalt tasuta vastu kuni neli 100-liitrilist kotitäit aia- ja pargijäätmeid. Koguse eest, mis

ületab 400 liitrit, tuleb tasuda 10 eurot ühe kuupmeetri jäätmete eest. Samas küsivad näiteks Tartu jäätmejaamad aiajäätmete äraandmise eest sõna otseses mõttes peenraha – u 8 senti sajaliitrise koti eest ehk 2,4 eurot tonnist. Türi jäätmejaam võtab aga aiajäätmeid vastu tasuta, sõltumata nende kogusest. Tallinnas Nõmmel on praegu käimas ka nn punaste lehekottide kampaania, mille käigus viib linnaosavalitsus elanike kokkukogutud puulehed ja -okkad tasuta ära. Iga kinnistu kohta jagatakse kuni 17. aprillini Nõmme linnaosa teenindussaalides välja kümme lehekotti, kusjuures oma kotte ei tohi naabrile või tuttavale edasi anda. Kottide äravedu algab 21.

Säästvast lambist saab ohtlik jääde

K

uigi kõik säästulambid on energiasäästlikud, on need keskkonda saastavad, kuna sisaldavad elavhõbedat. Keskkonnale ja inimesele on ohtlikud ka päevavalguslambid, sealhulgas erikujulised ja kompaktsed päevavalgus- ning muud lahenduslambid. Eelmisel aastal kogusid jaekaupmehed, ohtlike jäätmete kogumispunktid ning jäätmejaamad ja tootjavastutusorganisatsioon Eestis Ekogaisma Eesti OÜ ümbertöötlemiseks kokku 656 513 lampi. Jutt on keskkonnale ohtlikest lampidest, halogeen- ja hõõgniitlampe nende hulka ei loeta. Kaalu järgi kogunes eelmisel aastal ümbertöödeldud lampe ligi 98,5 tonni, millest klaas moodustas 82,3 tonni, metall 2,6, räbu ja elektroonikaosad 12 tonni ja ohtlikke aineid luminofoori ning elavhõbedat 1,6 tonni. Ümbertöötamisel eraldatud klaas, metall ja elavhõbe võetakse taaskasutusse. Mullu Eestis kokkukogutud lampidest saab valmistada üle 500 000 uue lambi.

Jäätmeseaduse järgi peab tootja (toote valmistaja või turustaja) tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtootest tekkivate jäätmete kokkukogumise ning nende taaskasutamise või kõrvaldamise. Tarbijal on õigus kasutatud lampe tasuta tagasi anda, sest kulud kannab tootja. See tähendab, et ostes poest säästulambi, peab pood ka hiljem selle kasutuskõlbmatuks muutudes tagasi võtma. Lampide üleandmiseks kaupluses peab tarbija pöörduma klienditeenindaja poole, kes võtab lambid vastu ja paigutab need papist kogumiskasti. Ohtlikud lambid on tähistatud läbikriipsutatud jäätmekonteineriga, mis tähendab, et seda ei tohi visata olmeprügi hulka. Tähistus peab olema kindlasti pakendil, see võib olla ka lambi peal. Kasutatud keskkonnaohtlikud lambid tuleb koguda olmejäätmetest eraldi. Eestis on üle 100 ohtlike jäätmete kogumispunkti, kuhu saab kasutatud

lampe tasuta ära anda. Info kogumispunktide kohta asub Ekogaisma Eesti OÜ kodulehel www.ekogaisma.ee. Kogumiskohtades võetakse vastu madalrõhu-luminofoor-, kõrgrõhulahendus- ja madalrõhu-naatriumlampide jäätmed. Vastu võetakse ka LED-lampe, mis ei sisalda elavhõbedat, kuid sisaldavad keerulist elektroonikat. Ekogaisma Eesti OÜ on tootjavastutusorganisatsioon, mis alates 2005. aastast on korraldanud Eestis WEEE direktiivi alla kuuluvate lambijäätmete kokkukogumist ja ümbertöötlusse suunamist. Organisatsiooni omanikud on rahvusvahelised elektroonika- ja energeetikafirmad Philips, Osram, General Electric ja BLV. Ekogaisma Eesti OÜ, Narva mnt 7, 10117 Tallinn Telefon: +372 66 26 844 Faks: +372 66 26 814 E-post: info@ekogaisma.ee www.ekogaisma.ee

aprillil ja kestab 18. maini, selleks ajaks palub linnaosavalitsus lehekotid ka aia taha valmis tõsta. Põhimõtteliselt võib aiajäätmeid ka põletada, kui omavalitsus ei ole oma heakorra eeskirjades seda ära keelanud. Näiteks Tallinna heakorraeeskirjade paragrahv 13 punkt 10 keelabki aia- ja haljastusjäätmete põletamise, lubades siiski põletada oksi. Türi ja Tartu linna heakorraeeskirjades aga näiteks aiajäätmete põletamise osas keelavat märget ei leidu. Aiajäätmeid põletades tuleb silmas pidada tuleohutusnõudeid, mille kohta saab detailselt lugeda siseministri määrusest „Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded”. Kes praegu peab plaani aiajäätmeid põletama hakata, arvestagu, et möödunud reedel, s.o 4. aprillil kuulutati päästeameti käskkirjaga välja tuleohtlik aeg, mil kehtivad tuletegemisele tavalisest rangemad nõudmised. Päästeameti tuleohutusjärelevalve ekspert Kristel Mahon selgi-

tab, et muul viisil tuleohutuse tagamise all on mõeldud seda, et kasutada saab ka alternatiivset meetodit ohutuse tõendamiseks, sh arvestades reaalset olukorda. Näiteks ohutuse tõendamisel muul viisil tuleks arvestada lõkke suurust, ilmastikutingimusi, tuule kiirust ja tule tegemisel sädemete langemist, metsa asukoha ja selle tihedusega, lõkkekoha ümber asetseva pinnasega, lõkkekohas olevate tulekustutusvahenditega jne. Seega võib näiteks suvel vihmase ilmaga või suurema õhuniiskusega ilma korral, kus reaalne tuleoht looduses on madal, lõket teha metsale lähemal kui 10 või 20 meetrit. Tule leviku takistamiseks puhastatakse lõkkekoha vahetu ümbrus vähemalt poole meetri ulatuses kuivanud taimestikust, oksadest ning muust süttivast materjalist. Tule tegemisel tuleb jälgida ka tuule suunda, et sädemed ei langeks hoonele, metsale, kuivanud taimestikule, turbapinnasele või muule põlevmaterjalile.

MIS EI SÄRA, TOO ÄRA! Ettevaatust, -tähistusega lambid sisaldavad ohtlikke aineid ja need tuleb koguda olmejäätmetest eraldi! KASUTATUD LAMPE SAAB (1:1) TASUTA ÄRA ANDA LAMPE MÜÜVATES KAUPLUSTES JA KOGUMISKOHTADES.

KAS U TAT U D L AMBID

Osale taastootmise ahelas! EKOGAISMA EESTI OÜ / 6626 844 / info@ekogaisma.ee / www.ekogaisma.ee Halogeen- ja hõõgniitlampe vastu ei võeta!

Otsi tootelt lahuskogumise märgist

Luminofoortorud

Erikujulised päevavalguslambid

Kompaktsed päevavalguslambid

Säästulambid

Madalrõhulahenduslambid

Kõrgrõhulahenduslambid

LED lambid


Puhas Keskkond

Ehitusjäätmed kõlbavad taaskasutada Ehitus- või lammutusjäätmetest välja sorteeritud materjalist on võimalik võtta taaskasutusse kuni 30–80 protsenti. Signe Kalberg „Põhilised taaskasutusse minevad materjalid on betoonkillustik, graniitkillustik, asfaltbetoonkillustik ja sõelutud haljastusmuld ning teistele käitlusettevõtetele edasiseks käitlemiseks üleantavad vanametall ja puidujäätmed,” ütleb Tarmo Kari, 14 aastat ehitusjäätmete käitlemisega tegeleva ettevõte ATI Grupp OÜ tegevjuht. Neid firmasid, mis võtaksid ümbertöötlemiseks vastu ehitus- ja lammutusjäätmeid, pole Eestis palju. „Rekultiveerime Tallinnas Väo paekarjääri ja meie eesmärk on tuua ehitusjäätmeid sorteerimise, purustamise ja sõelumise teel võimalikult suures koguses taaskasutusse,” lisab ta.

Väo ehitusjäätmete käitluspaigas toimub ümbertöödeldud materjalide müük: betoon-, graniit- ja asfaltbetoonkillustik ning sõelutud haljastusmuld taaskasutuseks. Kari sõnul tuuakse ehitustegevuse ja lammutusega seotud jäätmetest nende ehitusjäätmete käitluspaika Väo paekarjääri rekultiveerimiseks kõige rohkem pinnast ja kive ning mineraalseid ehitussegajäätmeid (nt kivid, krohvid, betoonitükid, kipsjäätmed jne). „Ammendunud karjääriala rekultiveerimiseks tuuakse aastas

ca 180 000 tonni ehitusjäätmeid,” märgib Kari. Ehitusjäätmetest välja sorteeritud taaskasutusse mineva materjali maht on ligikaudu kuni 30%. Ehitusjäätmete vastuvõtt pole tasuta. Nii näiteks on pinnase ja kivide ladustamishind tonni kohta ilma käibemaksuta 4 eurot, suured betoonjäätmed 7,30 eurot, kännud 22,40 eurot, mineraalsed ehitussegajäätmed 10,30 eurot. Ehitus- ja lammutusjäätmetest taaskasutatava materjali väljasõelumine pole kerge, nõuab lisaks võimsale tehnikale ka aega. Kari tunnistab, et see tegevus on suhteliselt keeruline, kuna tegemist on töömahuka protsessiga, kui jäätmete tekkekohas eelsorteerimist ei tehta. Teede-ehitusfirmad ja eraisikud kasutavad ATI poolt käideldud materjalidest betoonkillustikku kergliiklusteede ja platside

ning välistrasside aluse rajamisel. Sõelutud haljastusmulda kasutatakse peamiselt linna ja maanteeäärsete haljasalade rajamisel. Ehitusjäätmetest väljasorteeritud puidujäätmetest tehakse näiteks hakkpuitu. Lõviosa jäätmetest taaskasutusse Järvamaal tegeleb kuus aastat ehitus- ja lammutusjäätmete utiliseerimisega Jäätmeproff OÜ. Kõige rohkem jõuab firmasse sorteerimisse süvenduspinnast, aastas 30 000 tonni. Mahult teisele kohale jäävad 8000 tonniga kivija betoonijäätmeid ning 300 tonniga ehitus- ja lammutuse segajäätmed. „Kõige keerulisem on sorteerida ehitus-segajäätmetest välja taaskasutatavat materjali – seda tuleb teha käsitsi. Aga kivi-

puidu ja pinnase puhul on see töö lihtsam, kuna neid jäätmeid saab sorteerida masinatega,” ütleb Jäätmeproff OÜ omanik ja juht Silvar Algpeus. Ta lisab, et ettevõtte peamised kliendid on Järvamaal paiknevad ettevõtted ja eraisikud, kelle tegevuse tulemusena tekib ehitus- ja lammutusjäätmeid. „Suudame ehitus- ja lammutusjäätmetest taaskasutusse minevat materjali välja sõeluda ligi 80 protsenti,” ütleb Algpeus. Kivijäätmeid kasutatakse täitematerjalina. Puit läheb hakkena katlamajadele, kile plastitööstustele, pinnas sõelutakse ning saadud muld läheb haljastuseks, papp ja kartong läheb paberivabrikutele. Suuremad jäätmekogused tekivad hoonete lammutamisel ja rekonstrueerimisel, vähem uute hoonete ehitusel. Suhteliselt suur kogus ehitus- ja lammutusprahti kujun eb elamu fo n di ja muude hoonete rekonstrueerimise tõttu. Riiklik jäätmekava aastani 2013 prognoosis remonti vajavate korterite arvu ja ruut-

meetrite hulga aastas. Kui 5 aastat tagasi võis remonti vajavate korterite arv olla üle 3000, siis mullu juba üle 10 000. Ligikaudsel hinnangul on Eestis umbes 3–4 miljonit ruutmeetrit lammutamist vajavaid hooneid ja rajatisi – kasutuseta laudad ja muud põllumajandushooned, nõukogude sõjaväehoonete varemed jm. Toetudes teiste maade kogemustele ja uuringutele, tekib rekonstrueerimisel-renoveerimisel ühe ruutmeetri pinna kohta keskmiselt 60 kilo jäätmeid; lammutamisel võib see kogus keskmiselt olla 900 kg ühe ruutmeetri kohta. Jär vamaal tegutseb 10 jäätmejaama, kuid vaid Paides saab ära anda tasuta eelsorteeritud ehitusjäätmeid nagu puidujäätmed, betooni-, tellise, keraamikatoodete jäätmeid. 1. aprillist on aga eterniitjäätmete vastuvõtt jäätmejaamas tasuline. Nii tuleb eterniidijäätmete äraandmise eest tasuda koos käibemaksuga tonni eest 99,35 eurot ja segaehitus-lammutusjäätmete eest 99,35 eurot.

Ehitusjäätmete töötlemine vajab võimast tehnikat, tööjõukulu ning ka teadmisi. Foto: Rene Lemmik

GLOBAL INNER LINK OÜ on ettevõte mis tegeleb Rasketehnika rendi ja lammutusteenuse osutamisega. Global Inner Link OÜ on hetkel ainus ettevõte Balti riikides, mille masinaparki kuulub üheksa ja poole tonnine (9,5 t) hüdrohaamer löögijõuga 26 000 džauli (Hammer HP8000), pulbristaja purustusjõuga ligemale 600 tonni (VTN FP70) ja lisaks baltikumi suurim Volvo ekskavaator (EC700BLC). Võimsad tööriistad pakuvad optimaalseimat lahendust madalate kuludega tööks, sest võimas masin teostab töö kordades kiiremini. Huvi korral antud teenuste vastu on Global Inner Link OÜ meeskond valmis tegema põhjalikuma presentatsiooni meie ettevõtte võimekusest, masinapargist ning tehtud töödest.

Global Inner Link OÜ http://globalinnerlink.com/

Tel: +372 5204466 e-post: info@globalinnerlink.com


Puhas Keskkond

Rehviliit ja Rehviringlus hindavad loodussõbralikke lahendusi vuse ehk rehvide müügiga. Selle eest küsib Rehviliit ka teenustasu, mis on üks odavamaid võrreldes teiste Euroopa riikidega. Rehvidest saab küll valmistada erinevaid tooteid ning pidevalt täiendatakse taaskasutuse võimalusi, kuid siiamaani on vana ümbertöötlemata rehv siiski negatiivse väärtusega, mille käitlemisele peab veel peale maksma.

Uue elu saavad vanarehvid näiteks lastemänguväljakutel kummimattidena ning liiklusmärkide aluste ja murukärgedena. MTÜ Eesti Rehviliit ja MTÜ Rehviringlus hindavad loodussõbralikke lahendusi ja pakuvad võimalust tuua oma vanarehvid tasuta taaskasutuspunktidesse, et anda neile seeläbi uus elu. Kaks organisatsiooni koguvad kahe peale aastas kokku ca 10 000 tonni vanu rehve. Partneritega suudame enam Eesti Rehviliit tegeleb kahe valdkonnaga – vanade rehvide kogumise ja taaskasutamise organiseerimisega ning rehvidega seonduva liiklusturvalisuse küsimustele tähelepanu pööramisega. „MTÜ Eesti Rehviliit alustas aktiivselt 2006. aastal vanade rehvide kogumise ja taaskasutamise korraldamisega ning tänaseks päevaks kogume rehve üleriigiliselt 95 kogumispunktis. Meil on erinevaid partnereid, kes rehvide ümbertöötlemisega tegelevad ja püüavad seda materjali väärtustada,” ütles Kuurme, kelle sõnul osatakse loodussõbralikke lahendusi hinnata ning seda enam rõõmustab teda jõudsalt laienenud rehviliidu tegevus. Loomulikult ei saaks ärksaid lahendusi ellu viia ilma abilisteta. Huvitavamatest koostööpartneritest on Kuurme ütlust mööda tegusaim kindlasti OÜ Hansa Biodiisel, kes toodab õli. Rubronic OÜ valmistab erine-

vas fraktsioonis rehvipuru. Kummimatid OÜ ja Prismaarendus OÜ toodavad veoautorehvide lintidest lõhkamise matte. Samuti on headeks partneriteks olnud Leedu firma UAB Metaloidas ja Eesti firma Nelitäht OÜ, kes tegelevad vanarehvidest kummimattide valmistamisega. „Kindla vormiga kummimatte saab väga edukalt kasutada laste mänguväljakute ehitamiseks, mis aitab kaasa laste turvalisuse tõstmisele,” tõi Kaur Kuurme näite sellest, kuidas vanarehvidele uut elu andes on võimalik meid ümbritsevat turvalisemaks muuta. Seepärast soovitab ta ka neil, kes siiani seda võimalust kasutanud ei ole, tulevikus vanarehvid taaskasutuspunkti viia, mitte prügikasti visata või veel hullem – metsa alla või koduaeda vedelema jätta. „Nelitäht OÜ toodab kummipurust liiklusmärkide aluseid ning ka murukärge, mis on kokku segatud plastist ja rehvipurust. Murukärg sobib väga edukalt asendama kivist tehtud murukivi, sest see on elastsem ning seeläbi ka vastupidavam murdumistele ning ilmastikule,” lisas Kuurme. Seaduskuulekus ja vastutustunne Jämedat rehvipuru saab kasutada ehitusmaterjalina prügilate ehitus-

tel ja katmisel, samuti toodetakse jämedast purust pürolüüsi tehnoloogiat kasutades õli, millest eraldub veel tahm, gaas ja metall. Eelnevalt räägitud kummimattide toodanguga saab kõige lähemalt tutvuda kodulehe www.rubber.ee kaudu. Miks peaksid inimesed ning ettevõtted aga vanarehve taaskasutuspunkti tooma? Kasutatud rehvide kogumise süsteem on üles ehitatud tootjavastutuse põhimõttel,

mis tuleneb EL-i seadusandlusest ning mida reguleerib Eestis jäätmeseadus. „See tähendab, et uute või kasutatud rehvide maaletoojal on kohustus organiseerida vanade rehvide kogumise ja taaskasutamise süsteem. Lisaks peab rehvide maaletooja olema registreeritud riikliku s p ro b l e e mto o te re g i st r i s (PROTO) – vastasel juhul ei tohi ta üldse rehvide maaletoomisega ja müümisega tegeleda. Selle juures

ei oma vahet, kas rehve tuuakse ELi-siseselt või väljastpoolt EL-i,” selgitas Kuurme. Rehviliit, mis on loodud Eestis tegutsevate suuremate rehvide maaletoojate poolt, võtab ettevõtetelt seadusega pandud kohustused enda kanda, organiseerib vanade rehvide kogumise ja taaskasutamise süsteemi ning registreerib ka ettevõtte PROTO-s. Seega saab maaletooja tegeleda oma põhilise tege-

Kogumispunkte on üle Eesti Nüüdseks on kasutatud rehvide kogumispunkte üle Eesti juba 95 ning elanikul või firmal ei jää muud üle, kui leida oma asukohale kõige lähedasem kogumispunkt ja sammud sinnapoole seada, sest vanarehve saab ära anda tasuta. Kogumispunktide andmed leiab kõigi PROTO-s registreeritud tootjate kohta aadressilt proto. keskkonnainfo.ee lingilt Kogumiskohad. See nimekiri tugineb PROTO-s registreeritud ettevõtete esitatud andmetele, kes peavad jäätmekava esitama, ning sisaldab ka vana elektroonika ja romusõidukite kogumispunkte. „Oleme 2006. aastast alates kogunud vanu rehve keskmiselt 6000–8000 tonni aastas. Rehvide vastuvõtmisel piiranguid ei ole, kuid suuremate koguste puhul oleks vaja eelnevalt kogumispunkte teavitada,” kinnitas Kuurme. Vanarehvide kogumispunkti viimisel ei peaks küll ühtegi takistust olema ja vajaduse korral on võimalik tasu eest tellida transport rehvide kogumispunkti viimiseks.

Hoia loodust ning too oma vanad rehvid tasuta ära! Eestis kehtiva Jäätmeseaduse järgi ei tohi rehve visata olmeprügi hulka vaid peab muudest jäätmetest eraldi koguma ja selleks ettenähtud kogumispunktidesse tooma. Rehve võetakse tasuta vastu järgmistel aadressitel: Maakond Harjumaa Harju maakond Harju maakond  Harju maakond  Harju maakond  Harju maakond  Harju maakond  Harju maakond  Harju maakond  Harju maakond  Harju maakond  Harju maakond  Harju maakond  Harju maakond  Harju maakond  Harju maakond  Harju maakond  Harju maakond  Harju maakond  Harju maakond  Harju maakond  Harju maakond  Harju maakond  Harju maakond  Harju maakond  Harju maakond  Harju maakond  Harju maakond  Harju maakond  Harju maakond  Harju maakond  Harju maakond  Harju maakond  Harju maakond 

Aadress

Lahtiolekuaeg

Lisainfo

Peterburi tee 90f, Tallinn Kadaka tee 1, Tallinn  Pärnu mnt 139e, Tallinn  Peterburi tee 58c, Tallinn  Mustamäe tee 54, Tallinn  Punane 6, Tallinn  Tartu mnt 119, Tallinn  Mustamäe tee 44,Tallinn Punane 54,Tallinn Kangru 8, Tallinn Madara 33, Tallinn Suur-Sõjamäe 31, Tallinn Betooni 12, Tallinn  Rae põik 14, Lõunasadam, Paldiski  Salo 1, Kehra  Nooruse 9, Tabasalu  Vibeliku tee 17, Loo  Altmetsa tee 10/5, Maardu  Ehitajate tee 4, Keila  Tartu mnt. 10a, Kose  Lõuna 4, Loksa  Järsi küla (Aruküla)  Üksnurme tee 14, Saku  Sooja 2b, Saue  Rohuneeme tee 1/4, Haabneeme  Aiandi tee 19/1, Viimsi  Aiandi tee 26, Viimsi  Lõuna tee 49, Loo Aruküla, Sügise 2a  Alavere Jäätmejaam, TÜ Alvar territoorium  Linnamäe tee 6 Tabasalu Jäätmejaam, Kooli 3 

E-R 08:30-17:30; L 10:00-15:00 E-R 08:30-17:30; L 10:00-15:00  E-R 08:30-17:30; L 10:00-15:00  E-R 08:30-19:00; L 10:00-15:00  E-R 09:00-19:00  E-R 09:00-18:00  E-R 09:00-18:00  E-R 09.00-18.00 E-R 09.00-18.00 E-R 09.00-18.00 E-R 09.00-18.00 E-R 09.00-17.00 E-R 08:00-16:30; L 08:00-15:00  E-R 08:00-18:00; L 08:00-14:00  E-R 09:00-17:00  E-R 09:00-17:00  E-R 09:00-17:00  E-R 09:00-17:00  E-R 09:00-17:00  E-R 09:00-17:00  E-R 09:00-17:00  E-R 09:00-17:00  E-R 09:00-17:00  E-R 09:00-17:00  E-R 09:00-17:00  E-R 10.00-18.00 E-R 09:00-17:00  E-R 09.00-17.00; L ja P suletud  E-R 09.00-16.00; L 10.00-15.00 

Oscarrehvid OÜ     Oscarrehvid OÜ     Oscarrehvid OÜ     Tireman OÜ     Tireman OÜ     Tireman OÜ     Tireman OÜ     Pranko OÜ Pranko OÜ Abeteks Baltic OÜ Agomer Rehvid OÜ ERAA Rehvid OÜ Kuusakoski AS     Kuusakoski AS     A.Urva OÜ     Peegelauto OÜ     Carrec OÜ     Krooni Grupp OÜ     Tomesko OÜ     Kose-Risti Autohooldus OÜ     FIE V.Oksenenko     Aave Transport OÜ     Ogri-AHT Autoremont OÜ     Oilikom OÜ     Efekt Auto OÜ     Agomer Rehvid OÜ Viimsi Autohooldus OÜ     Kummimatid OÜ, Tel 555 30101 Aruküla aleviku kogumispunkt

E-R 08.00-17.00

Tel 6096764    

N 17.00-20.00; L 10.00-15.00 E ja N 16.00-19.00  K-R 14.00-19.00; Mustamäe Jäätmejaam, Artelli 15  L -P 10.00-15.00 

Keila Jäätmejaam         

Harju maakond

Paljassaare Jäätmejaam, Paljassare põik 9a

Harju maakond

Pääsküla Jäätmejaam, Raba 40

Harju maakond Harju maakond  Harju maakond  Harju maakond 

Maardu Jäätmejaam, Veeru 1 Tallinn, Silikaltsiidi 7  Teemeistri 1  Aegviidu

Harju maakond

Kiili alev, Töökoja kinnistu

Harju maakond Harju maakond 

Jüri alevik, Mõisa tee 5 Kose alevik, Karla küla 

Harju maakond

Laagri alevik, Vae 3

Harju maakond Harju maakond  Harju maakond  Hiiumaa

Vasalemma alevik, Ranna tee 8 Loksa, Papli 2a  Pakri 4

K-R 14.00- 19.00; L-P 10.00- 15.00 K-R 14.00- 19.00, L-P 10.00 - 15.00  E ja R 08.00-16.00  E-R 9.00-17.00  E-R 9.00-16.00  Avatud kord kuus reedeti  Avatud iga kuu 2 ja 4 reede 10.00-16.00  Iga nädala reede 10.00-16.00  Iga nädala reede 10.00-16.00  Avatud iga nädala reedel 10.0016.00  E-R 8.00-17.00  E-R 10.00-17.00  L 11.00-15.00

Hiiu maakond

Ristivälja küla, Käina vald

E-R 09:00-18:00

Hiiu maakond

Kõrgessaare mnt. 45, Kärdla Eesti Keskkonnateenused AS, Väike Sadama 1 

E-R 09:00-17:00

Hiiumaa Jäätmejaam, Hiiumaa Prügila OÜ     T.Türnpuu OÜ    

E-R 8.00-17.00

46 22 811, 5034396    

Tartu mnt. 29, Jõhvi Jõhviküla 14a, Jõhvi  Puuvilla 21, Narva  Tallinna mnt 64a, Narva Kreenholmi 8b, Narva Tiimani 3, Narva Järveküla tee 32/3, Kohtla-Järve  Täkumetsa, Kohtla vald Kiviõli tee 17a, Lüganuse  Viru 1, Kiviõli  Tallinna mnt 3/1 Sillamäe Tervise 21, Sillamäe  Kordoni tn 12, Aseri alevik 

E-R 09:00-18:00 E-R 08:00-16:30  E-R 08:00-16:30  E-R 08.30-17.30 E-R 08.30-17.30 E-R 08.30-17.30 E-R 09:00-17:00  E-R 09.00-17.00 E-R 09:00-17:00  E-R 09:00-17:00  E-R 09.00-17.00 E-R 09:00-17:00  R 10:00-16:00 

Autohall TÜ     Kuusakoski AS     Kuusakoski AS     Pranko OÜ Pranko OÜ Narva Auto OÜ Foresauto OÜ     Truckparts OÜ Lüganuse Kummiservis OÜ     Ercars OÜ     Evail Oil A-Auto OÜ     Aseri Kommunaal OÜ    

Hiiu maakond Ida-Virumaa Ida-Viru maakond  Ida-Viru maakond  Ida-Viru maakond  Ida-Viru maakond  Ida-Viru maakond  Ida-Viru maakond  Ida-Viru maakond  Ida-Viru maakond  Ida-Viru maakond  Ida-Viru maakond  Ida-Viru maakond  Ida-Viru maakond  Ida-Viru maakond 

              Pakendihai OÜ Raasiku Jäätmejaam Tarvo Kornel rehvitöökoda      Helenart OÜ Kuivajõe Talukaup territoorium Mellson OÜ           Paldiski Linnahoolduse OÜ


Puhas Keskkond Ida-Viru maakond Ida-Viru maakond  Ida-Viru maakond  Ida-Viru maakond  Ida-Viru maakond  Ida-Viru maakond  Ida-Viru maakond  Ida-Viru maakond  Ida-Viru maakond  Jõgevamaa Jõgeva maakond  Jõgeva maakond  Jõgeva maakond  Jõgeva maakond  Jõgeva maakond  Jõgeva maakond  Jõgeva maakond  Jõgeva maakond  Jõgeva maakond  Jõgeva maakond  Jõgeva maakond  Järvamaa Järva maakond  Järva maakond  Järva maakond  Järva maakond 

Uikala Prügila, Jõhvi, Kukruse küla E-R 7.30- 19.30; L-P 9.00- 17.00  Sillamäe Jäätmepunktid, Tallinna K ja P 11-14  mnt 3, Tervise 21,Tallinna mnt 11b  Rahu 3b, Narva  E-R 08.00- 16.00  Kiviõli, Erra Jäätmejaam  T ja L 10.00-17.00  Püssi, Erra Jäätmejaam  T ja L 10.00-17.00  Jõhvi linn, Tammsaare 59  Iga nädala reedel 10.00-16.00  Kohtla Järve, Ehitajate 122  Iga nädala reedel 10.00-16.00  Narva- Jõesuu, Kalda 45  E-R 17.00-19.00  Kohtla Nõmme, Kaevurite pst 19  Iga nädala reedel 10.00-16.00 

33 27 911     Enne toomist vaja ette helistada 55 999 282     Narva Jäätmekäitluskeskus           Moto Trading OÜ Gektor Grupp OÜ Kommunaali territoorium Kommunaali territoorium

Pauastvere, Põltsamaa vald Tallinna mnt. 15, Jõgeva  Kastani 27, Mustvee  Torma Prügila, Torma vald, Võtikvere küla 

E-R 08:30-17:00 E-R 09:00-17:00  E-R 09:00-17:00 

Rail Auto OÜ teenindus     Kaldes OÜ     Revan OÜ    

E-P 8.00-20.00

7764789    

Rapla maakond

   

Rapla maakond

Iga kuu 2. ja 4. neljapäeval Vaimastvere Jäätmejaam 10.00-15.00  Iga kuu 2. ja 4. Siimusti Jäätmejaam  neljapäeval 10.00-15.00  Iga kuu 2. ja 4. neljapäeval Jõgeva aleviku Jäätmejaam  10.00-15.00  Kasepää Jäätmejaam  T-L 8.00-16.00  Põltsamaa Jäätmejaam, Pauast- T-R 11.00-19.00; vere  L 10.00-18.00  Jõgeva Jäätmejaam, Toominga tn 32  T-R 10.00-16.00; L 10.00-15.00  Mustvee, Kasepää Jäätmejaam  T-L 8.00-16.00  Tallinna tn. 6, Paide  Kase tn 5, Järva-Jaani  Viljandi 13, Türi  Väätsa Prügila, Roovere küla 

              53358042     55567665         

Pärnu-Jaagupi, Rehvitöökoda, Pärnu mnt 64 Audru valla kogumispunkt, Kõima küla, Sepikoja kinnistu 

Iga kuu 2. ja 4. nädala reedel 10.00-16.00

   

Iga nädala reedel 10.00-16.00

   

Pärnu maakond

Keskuse 1, Sauga

E-R 08.00-17.00

Raplamaa Rapla maakond Rapla maakond  Rapla maakond  Rapla maakond  Rapla maakond  Rapla maakond 

Volvo Estonia OÜ(ainult veoauto rehvid)

Loo 14, Rapla Viljandi mnt 67, Rapla Kastani 5, Rapla Soone Uusküla, Uusküla küla Urge, Kohila vald  Välja 2, Märjamaa 

Pärnu maakond Pärnu maakond 

Rapla maakond

Rapla maakond Rapla maakond  Saaremaa Saare maakond  Saare maakond  Saare maakond  Tartumaa Tartu maakond  Tartu maakond  Tartu maakond  Tartu maakond  Tartu maakond  Tartu maakond  Tartu maakond  Tartu maakond  Tartu maakond 

Tartu maakond

Kirde 6, Elva

Tartu maakond Valgamaa Valga maakond  Valga maakond  Valga maakond  Valga maakond  Valga maakond 

Ülenurme

T 14,00-17,00, R 14,00-17,00

56236697    

K-R 10,00-19,00, L-P 9,00-15,00

Läänemaa Jäätmejaam

E-R 08:30-17:30; L 10:00-15:00

Oscarrehvid OÜ    

E-R 08:00-18:00

Tireman OÜ    

Lääne-Viru maakond Lääne-Viru maakond  Lääne-Viru maakond  Lääne-Viru maakond  Lääne-Viru maakond 

Muru tn. 2, Rakvere Haljala tee 15, Tõrremäe, Rakvere vald  Raua 2, Rakvere  O.Müntheri 5; Tamsalu  Pargi 2b, Tapa  Selja tee 11, Kunda  Ebavere, Väike-Maarja vald 

Kuusakoski AS     Tamsalu Autoveod OÜ     R-Segakauba OÜ     Lajos AS     Kaarma KT AS    

Lääne-Viru maakond

Raua tn 2, Kadrina

Lääne-Viru maakond

Tamsalu Jäätmejaam, Raudtee 4 Rakvere kogumispunkt, Piiri küla, Vinni vald Haljala, Päästeteenistuse territoorium, Rakvere mnt 19a  Tapa Jäätmejaam, Ülesõidu 8  Väike-Maarja Jäätmejaam, Tamsalu mnt 1  Rakke Jäätmejaam, Räitsvere küla  Simuna Jäätmejaam, Pargi 1  Kunda Mobil AS territoorium, Jaama tn 14 

E-R 08:00-16:30 E-R 09:00-17:00  E-R 09:00-17:00  E-R 09:00-17:00  E-R 09:00-17:00  E 11.00-13.00, R 15.00-18.00; L 10.00-15.00  K-R 12.00-18.00; L 10.00-14.00  E-R 09.00-17.30

Lääne-Viru Jäätmekäitluskeskus

E-L 9.00-18.00

3259112, 56694496    

E,T,K,R 9.00-17.00; L 9.00-14.00 K-R 13.00-19.00, L ja P 10.0015.00  K ja P 10.00-18.00  N ja R 14.00-18.00; L 10.00-14.00 

3229665    

Avatud E-R 10.00-16.00

   

E 11.00-13.00; R 15.00-18.00; L 10.00-15.00

   

E-R 08:30-17:00 E-R 09:00-17:00 

Kaguserv OÜ     Beanda OÜ    

Viljandi maakond

T-R 8.00-17.00; L 9.00-12.00

Räpina Jäätmejaam

Viljandi maakond

T-R 11.00-18.00; L 09.00-14.00 Avatud E-R 08.00-15.00; L 09.00-14.00

Põlva Jäätmejaam

E-R 08:30-17:30; L 10:00-15:00 E-R 08:00-18:00; L 09:00-14:00  E-R 08:00-16:30; L 09:00-14:00  E-R 09.00-17.00 K 13:00-19:00; R 10:00-19:00; L 10:00-15:00  P 10:00-12:00  E-R 09:00-17:00  E-R 09:00-17:00  E-R 09:00-17:00 

Oscarrehvid OÜ     Tireman OÜ     Kuusakoski AS     ERAA Rehvid OÜ

Läänemaa Lääne maakond Lääne maakond  Lääne maakond  Lääne maakond  Lääne-Virumaa Lääne-Viru maakond  Lääne-Viru maakond 

Lääne-Viru maakond Lääne-Viru maakond  Lääne-Viru maakond  Lääne-Viru maakond  Lääne-Viru maakond  Lääne-Viru maakond  Lääne-Viru maakond  Lääne-Viru maakond  Põlvamaa Põlva maakond  Põlva maakond 

Kadrina Jäätmejaam, Raua tn 2

Põlva maakond

Võru tn. 29, Põlva Meeksi mnt. 25, Räpina  Võhandu 23a (sissepääs Rahu tänav 16 vastast)  Mammaste tee 2, Põlva

Põlva maakond

Uus tn 1a

Pärnumaa Pärnu maakond Pärnu maakond  Pärnu maakond  Pärnu maakond 

Ehitajate tee 18, Pärnu Tallinna mnt. 82, Pärnu  Savi 30, Pärnu  Savi 26, Pärnu

Pärnu maakond

Soo tn. 5, Pärnu-Jaagupi

Pärnu maakond Pärnu maakond  Pärnu maakond  Pärnu maakond 

Lavassaare Tehnika 5a, Paikuse  Künka 11, Kilingi-Nõmme  Vihtra tee 5, Vändra  Seljametsa küla, Kannuse kinnistuAsub Paikre Prügilasse viiva tee Avatud E-R 09.00-17.00  ääres.  Vändra Jäätmejaam, Allikõnnu küla  E-R 8.00-16.30  L 10.00-12.00. Muul ajal Tõstamaa Jäätmejaam, Raba 1b  helistada Kalev Martsonile  Lavassaare Jäätmejaam  Pärnu mnt 24, Sindi  Iga nädala reedel 10.00-16.00  Kilingi-Nõmme, Kommunaali terE-R 10.00-16.00  ritoorium, Muru tn 4  Pärnu, Savi 16  T ja R 10.00-16.00  Tootsi, Kommunaali territoorium  Iga nädala reedel 10.00-16.00 

Põlva maakond

Pärnu maakond Pärnu maakond  Pärnu maakond  Pärnu maakond  Pärnu maakond  Pärnu maakond  Pärnu maakond  Pärnu maakond 

Järva-Jaani Jäätmejaam Paide Jäätmejaam

Tartu maakond

valla jäätmejaam     5203992, 5278302    

53474621     5290797     5280898    

Tartu maakond Tartu maakond  Tartu maakond  Tartu maakond 

Valga maakond Valga maakond  Viljandimaa Viljandi maakond  Viljandi maakond  Viljandi maakond  Viljandi maakond  Viljandi maakond  Viljandi maakond  Viljandi maakond 

Veriora Jäätmejaam

valla jäätmejaam     alevi jäätmejaam     Duo Auto OÜ     Target Auto OÜ     Karotam OÜ    

Viljandi maakond Viljandi maakond  Viljandi maakond  Võrumaa Võru maakond  Võru maakond 

5223024     4463324     Sindi, Kommunaali territoorium       Savirehvid OÜ     

Mäepere Jäätmejaam 56450390     5293354     5098687         

53480250     Oscarrehvid OÜ     Tireman OÜ     Tireman OÜ     Kuusakoski AS     Urmast Rehvid OÜ FIE A.Goidin     Edutech OÜ     NRTK OÜ         

N ja R 09.00-19.00, L 10.00- 15.00      E-P 10.00-18.00 

   

E-R 09.30-16.00 L 10.00-12.00 Iga kuu esimene ja kolmas laupäev 10.00-15.00 

50 48 244 7300649    

Avatud iga kuu esimene E 15.00-20.00 ja iga kuu esimene L 10.00-15.00 Iga nädala reedel 10.00-16.00

    2G Baltic Company OÜ territoorium Elva Jäätmejaam AT Nobe OÜ territoorium

J. Hurda 1b, Otepää Valli 34a, Valga  Rükkeli 4, Valga Valga 74a, Tõrva  Valga Jäätmejaam, Võru 109c  Helme jäätmejaam (asub endises Härma kruusakarjääris, sissesõiduga Tõrve-Pikasilla)  Otepää, Kännukuke kinnistu 

E-R 09:00-18:00; L 09:00-15:00 E-R 09:00-17:00  E-R 09.00-17.00 E-R 09:00-17:00  E-R 9.00-17.00 

Karter OÜ     KuldPark Auto OÜ     A-Karuse Nave OÜ         

T-R 8.00-15.00; L 8.00-13.00

   

Iga nädala reedel 10.00-16.00

   

Piiri 2, Viljandi Vaksali 44, Viljandi Mäe talu, Põlde küla  Kivi 11, Karksi küla  Pärnu mnt. 10, Suure-Jaani  Tallinna 28, Võhma  Eesti Keskkonnateenused AS, Pärnu mnt 36, Viljandi  AS Võhma Elko territoorium, Kauba 3  Abja-Paluoja, Era Auto RT OÜ territoorium 

E-R 08:00-18:00 E-R 08:00-16:30; L 09:00-14:00 E-R 10:00-15:00  E-R 09:00-17:00  E-R 08:30-17:30; L 09:00-15:00  E-R 09:00-17:00 

Tireman OÜ     Kuusakoski AS     U.Jakobson     Metsatehnika Service OÜ     Lehola Varahaldus OÜ     ECK Auto OÜ    

E-L 07.30- 20.00

43 55 025    

E-N 08.00-17.00; R 08.00-16.00. Lõuna 12.00-13.00

43 77 329    

Karksi-Nuia, Kivi 11

Iga nädala reedel 10.00-16.00 Iga kuu teine kolmapäev 10.0016.00  N ja R 11.00-18.00 ja L 10.0016.00 

Suure- Jaani, Jäätmejaam, Päraküla Mõisaküla, Linnahoolduse töökoda, Avatud iga kuu 2. ja 4. reedel  Õhtu tn 9  Pikk 17B, Võru  Jaama 22, Võru 

Võru maakond

Lusti küla, Antsla vald

Võru maakond

Võru Jäätmejaam, Räpina mnt 22c/Lühike tn 1

Võru maakond

Vastseliina Jäätmejaam, aleviku piiril, tööstusala piiril

Võru maakond

Antsla Jäätmejaam, Lusti küla

Võru maakond

Sõmerpalu

447 5755, 512 092     5177293    

56,233,230

E 9.00-13.00; K 13.00-17.00; L Maasi Jäätmejaam, Mäeküla küla 9.00-17.00 

Iga nädala reedel 10.00-16.00

Autoart OÜ     FIE M.Pajumets    

Mündi 49, Paide

O.S.I. Grupp OÜ    

E-R 8.00-17.00; L 10.00-15.00

Tõrvandi alevik

E-R 09:00-17:00 E-R 09:00-17:00 

Kase tn 5

Järva maakond

E-R 09:00-17:00

Tartu maakond

Lihula mnt. 23, Haapsalu Valuste põik 6, Lihula  Mehtrans AS territoorium, Valuste tee 7  Kiltsi küla, Pullapää 

Järva maakond

Türi Jäätmejaam

Talli 5, Kuressaare Sikassaare Vanametall OÜ territoorium, Sikassare küla

E-R 08:30-17:30; L 10:00-15:00 E-R 08:00-18:00; L 09:00-15:00  E-R 09:00-18:00  E-R 08:00-16:30; L 09:00-14:00  E-R 09.00-17.00 E-R 09:00-17:00  E-R 09:00-17:00  E-R 09:00-17:00  E-R 12.00- 18.00, L 10.00- 16.00 

Heko Kaubanduse OÜ     valla keskkonnajaam     Fi-Kin OÜ     38 40 111    

Viljandi tn 4

Dageron OÜ     Agomer Rehvid OÜ RMW Rehvikeskus Roost OÜ     Jansen Rehvid OÜ    

Aardla 23c, Tartu Ringtee 35, Tartu  Aardla 23c, Tartu  Teguri 53, Tartu  Vasara 46a, Tartu Staadioni 2, Kallaste  Kirde 2d, Elva  Voika 20, Nõo  Tartu Jäätmejaam, Jaama 72a  Nõo Jäätmejaam, Voika tn, Nõo alevik  Rõngu Jäätmejaam, Tehase tn 8, Rõngu alevik  Roosi tn 83, Tartu Puhja Jäätmejaam, Nooruse 2a  Kallaste, Kommunaali territoorium, Oja tn 13 

E-R 09:00-18:00 L 10:00–13:00  E-R 09:00-17:00  IGA PÄEV 24 tundi.  N-R 14.00-19.00; L-P 11.00-14.00  L 10.00-13.00  N, R 13.00-17.00 ja L, P 10.00-14.00 

Järva maakond

E-R 09:00-17:00 E-R 08.00-18.00; L 09.00-15.00 E-R 09.00-17.00 09.00-17.00 E-R 09:00-17:00  E-R 09:00-17:00  E 08.00-14.00 T- R 10.00-18.00; L Ülejõe küla, Rapla vald 10.00-16.00 Märjamaa Jäätmejaam, Jaama 5  N ja R 14,00-19,00, L 10,00-16,00  Järvakandi Jäätmejaam, Energia T 14,00-19,00, N 8,00-14,00, L 1a  11,00-15,00  Raikküla Jäätmejaam, Tamme küla  T 16,00-19,00  Kohila Jäätmejaam, Vetuka tee 13  N ja R 14,00-19,00, L 10,00-16,00 

FIE Ilmar Sikk         

E-R 07:00-17:00 Mehka AS     K-R 10:00-19:00; L-P 10:00-15:00  Kuusakoski AS     T,K 9:00-12:00; N,R 13:00-18:00; Antsla Jäätmejaam     L 9:00-12:00  E-R 8.00-17.00  T 8.00-18.00 lõuna 13.00-14.00; N 8.00-18,00 lõuna 13.00-14.00, L 10.00-14.00  T ja K 9.00-13.00; N ja R 13.00-18.00; L 9.00-12.00  Iga nädala reedel 10.00-16.00 

Täpsem info: proto.keskkonnainfo.ee Nimekiri on koostatud Riikliku Probleemtooteregistri andmete alusel. Reklaami tellis MTÜ Eesti Rehviliit ja MTÜ Rehviringlus

5129072     55650058          Võhandu Põllumajandus OÜ, laoplats 


Puhas Keskkond

Olmeprügi pole ahjule sobiv küte Foto: Sven Arbet

Rikutud ahi ja korsten on üks asi, suuremat kahju teeb olmeprügi ahjus ja lõkkes põletamine inimese tervisele. Agne Narusk Ahi pole prügikast ja aed pole prügimägi, ütleb auväärne pealinna korstnapühkija Tiit Mäekivi. Seda, kas linlased panevad toasooja saamiseks ahju puhast puitu või laste mähkmeid, mahlapakke ja muud olmeprügi, näeb korstnapühkija ära suitsu värvuse järgi. Mida rohkem prahti, seda tumedam vine korstnast välja tuleb. „Õige keskkonna-, ahju- ja tervisesäästliku kütmisega on suits väga hele ning kütmise lõpupoole on seda vaevalt korstna kohal näha,” ütleb Tiit Mäekivi. „Peab tunnistama, et vale kütmist jääb iga aastaga vähemaks, inimesed juba teavad, miks ja kuidas asjad käivad. Vähemalt minu kliendid.” Ahi, kuhu prahti ei topita, elab ühe põlve kindlasti, lubab Mäekivi. Mida rohkem ja sagedamini olmejäätmeid sinna toppida, seda tõenäolisemalt nii ei lähe. Prahiga köetud ahi ja korsten tahmuvad, moodustub pigi, mis on äärmiselt tuleohtlik. Kiusatus üht-teist mittevajalikku ahju visata on kerge tulema. Kuid kodus võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu (lagunenud lakitud mööbli tükid jäävad ära!) ning kiletamata paberit või pappi. Plastide ahju toppimist tuleks täielikult vältida. „Kui nende puhul üldse erandit tohib teha, siis vaid polüetüleenkilest ja polüpropüleenist (näiteks leivakotid) pakenditele, mida võib pliidi all või ahjus väga väikestes kogus-

avalik arutelu Kutsume asutusi ja avalikkust osalema maagaasi torujuhtme Balticconnector’i (edaspidi torujuhe) rajamise projekti keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi avalikul arutelul.

tes põletada,” vahendab säästva elu portaal www.pioneer.ee keskkonnaministeeriumi nõuandeid. „Polüetüleenesemeid tunneb ära sellest, et need tunduvad katsumisel rasvasena, pehmenevad soojendamisel kergesti ja põlevad sinaka leegiga, levitades sulatatud parafiini lõhna.” Sama kehtib ka lõkkes põletatava kohta. Siin mõistagi lisanduvad veel omavalitsuste lõkke tegemise reeglid – kus, millal ja millisel juhul tohib tuld teha, kas ja keda peab sellest teavitama, mida jälgima. Oht tervisele Hoopis suuremas ohus kui korstnad on inimeste tervis, sest plastide mittetäielikul põlemisel paiskub õhku lausa mürgikokteil, mis sisaldab ka vähkitekitavaid ühendeid. Näiteks dioksiine, mille puhul on tegemist ühe kõige mürgisema ühendiga, mida inimene on suuteline tekitama – ja seda just kodusel jäätmepõletusel, selgitab www. pioneer.ee. Seega pole mõne üksiku kilekoti või nn komposiitpakendi (papp ja kile) kõrgel temperatuuril põletamine suur patt, muu plastmaterjali kodus ahjus, kaminas, lõkkes põletamise korral on aga tegemist otsese keskkonna mürgitamisega, mis on inimestele ohtlik. Eestis tekib aastas umbes 11 miljonit tonni jäätmeid, millest olmejäätmeid on 560 000 tonni. Seega tekib aastas keskmiselt 380 kg jäätmeid inimese kohta, see on umbes 1 kg päevas.

Maagaasi torujuhtme Balticconnector’i keskkonnamõju hindamise programmi

Vabariigi Valitsus algatas hoonestusloa menetluse 12.12.2013. a korraldusega nr 555 (kättesaadav www.riigiteataja.ee/akt/317122013006) Gasum Oy 14.05.2013. a taotluse alusel kavandatava torujuhtme rajamiseks Soome lahte. Hoonestusloa andmise ja torujuhtme rajamise või hoonestusloa andmata jätmise otsustaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekul hoonestusloa menetluse kaudu on Vabariigi Valitsus. Torujuhtme rajamise projekti otsustaja ning hoonestusloa andja on Vabariigi Valitsus, hoonestusloa menetleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Harju 11, 15072 Tallinn), kontaktisik Taivo Linnamägi (tel. 625 6439, e-post taivo.linnamagi@mkm.ee). Projekti arendaja on Gasum Oy (Soome registrikood 0969819-3, asukoht Miestentie 1, P.O BOX 21, FI-02151 Espoo, Finland), kontaktisik projekti direktor Timo Kallio, tel. +358 500 723 650, e-post timo.kallio@gasum.fi, projekti konsultant on rahvusvaheline kontsern Ramboll (Eestis: Ramboll Eesti AS, registrikood 11255795), kontaktisik KMH juhtekspert Veronika Verš, tel. 698 8365, e-post veronika.vers@ramboll.ee. Olmejäätmete koht pole ahjus, vaid prügikastis.

Tasub teada

Kodus võib põletada: • immutamata ja värvimata puitu, • kiletamata paberit või pappi, • väikeses koguses ja kõrgel temperatuuril ka sellist pakendit, millel on põletamist lubav kirjalik või sümbolina toodud märge. Mitte mingil juhul ei tohi kodudes põletada: • PET-pudeleid, • plastjäätmeid (eriti PVC), sest selle käigus paiskuvad õhku inimestele ja keskkonnale ohtlikud (vähkitekitavad) ühendid. www.keskkonnaministeerium.ee

KMH programmi avaliku arutelu toimumise aeg ja koht: Torujuhtme projekti KMH programmi avalik arutelu toimub 15.04.2014. a algusega kell 17:00 Paldiski Vene Põhikoolis (Peetri 26, 76805 Paldiski) ja 16.04.2014. a algusega kell 17:00 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis (Harju 11, 15072 Tallinn, aatriumi saalis). Arvamusi, ettepanekuid ja vastuväiteid KMH osas on veel võimalik esitada KMH programmi avalikel aruteludel. KMH programmi avalik väljapanek toimus 10.0207.04.2014. a. Materjalidega oli võimalik tutvuda: -

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis (Harju 11, 15072 Tallinn ja kodulehel www.mkm.ee/teated);

-

Paldiski Linnavalitsuses (Rae tn 38, 76806 Paldiski ja kodulehel http://paldiski.ee/index.php?id=10533);

-

Keskkonnaministeeriumis (Narva mnt 7a, 15172 Tallinn ja kodulehel http://envir.ee/91540);

-

Ramboll Eesti ASi kodulehel: http://ramboll.ee/news.

Kavandatud tegevuse lühikirjeldus ja eesmärk: Torujuhe rajatakse Soome lahte ning see ühendab Soome ja Eesti gaasi ülekandesüsteemid. Torujuhtme rajamise eesmärk on riikide maagaasi tarnimise valikuvõimaluste, varustuskindluse ja gaasi regionaalse kättesaadavuse parandamine, samuti energiaülekannete töökindluse tagamine erinevate olukordade tarbeks nii Soomes kui ka Balti riikides. Kuna torujuhe läbib ka Soome majandusvööndit ja territoriaalvett, siis on Eesti ja Soome piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (ehk Espoo konventsiooni) kohaselt nii päritolu- kui ka mõjutatav pool. Eestis jõuab torujuhe maale Pakri poolsaarel Paldiski linna territooriumil (praegu on sobivateks kohtadeks Kersalu või Pakrineeme). Soomes jõuab torujuhe maale Inkoos. Kõnealune KMH viiakse läbi koostöös Soomega, kellega ühine KMH programm koostati. KMH ning selle käigus läbiviidavate uuringute tulemuste valmimise järel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil võimalik teha ettepanek Vabariigi Valitsusele hoonestusloa andmiseks või sellest keeldumiseks.

Puhas Keskkond  

Kevad 2014

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you