Logistika (detsember 2019)

LOGISTIKA Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

DETSEMBER 2019

Viisemar OÜ tänab kliente ja koostööpartnereid ning soovib rahulikku jõuluaega ja edukat uut aastat

ega mõju kahjulikult inimest Tomson OÜ pakub oma teenuseid olmeparasiitide ja näriliste hävitamiseks.

SÕLMIN KA PIKAAJALISI LEPINGUID Kasutame preparaate, mis ei ega mõju kahjulikult KORTERIÜHISTUTE JA lõhna ASUTUSTEGA. TEHTUD TÖÖDEL ON GARANTII. inimeste ja koduloomade tervisele. SÕLMIN KA PIKAA

KOR LEPI NAABRI(TE)GA KOKKU, SIIS ON HIND SOODSAM TEHTUD TÖÖDEL SÕLMIN KA PIKAAJALISI LEPINGUID JA EFEKT PAREM! KORTERIÜHISTUTE JA

Hiir poeb tuppa isegi aknast ja rott WC-potist ASUTUSTEGA. TEHTUD TÖÖDEL ON GARANTII.

Tomson OÜ

LEPI NAABRI(TE)GA KOKKU, SIIS ON HIND SOODSAM JA EFEKT PAREM! Riina Martinson

ON GAR

LEPI NAABRI(TE)GA KOKKU, SIIS ON HIND SOODSAM JA EFEKT PAREM!

Tänavu on majadesse tükkivaid rotte ja hiiri erakordselt palju ning see pole Tel 5690 3944 sugugi maapiirkondade probleem, sest| suur hulk väljakutseid tuleb Tel ainult 5690 3944 | putukatorje@gmail.com www.kahjutritorje.ee putukatorje@gmail.com kahjuritõrjega tegelevatelewww.kahjutritorje.ee firmadele linnadest, eriti Tallinnast.

Ü

Tomson OÜ kindlasti mõtlema oma kanahakkama ks peamisi põhjusi, miks kahjuritõrjujad väljakutsete lisatsioonisüsteemis rotitõrje tegemise laviini alla suisa upuvad, on peale.

Et takistada närilistel oma elamisse suure tõenäosusega asjaolu, et juba teist aastat leiab pääs, soovitab Trei otsida pisikesi poodidest müügilt varasemast lahjemat pragusid. „Sealt, kust mahub sisse pastapliiats, mahub sisse ka hiir,” nimetas ta ja rotimürki. „Helistamisi on palju rohkem,” tõdes lisas, et väga sage koht, kust hiired sisse OÜ Tomson juhataja Juhan Tomson, kes pääsevad, on elektrikaablite kõrvalt, kummutas kohe arvamuse, et hiired-rotid samuti vee- ja kanalisatsioonitorude elavad rohkem maal. „Ei ole nii. Praegusel kõrvalt. ajal elavad rotid pigem linnas. Neid on suhteliselt palju ja iga aastaga järjest Miks rotid kaableid närivad? rohkem.” „Sel sügisel on meil olnud äärmiselt Läinud nädal tõi lausa koomilisena palju väljakutseid,” ütles ka OÜ Rentokil tundunud uudise, et rotid närisid läbi tegevjuht Toomas Trei. „Nii Tallinna linnas riigivõrgu kaabli ja tükk aega olid maas kui ka selle ümbruses on käed-jalad tööd nii riik.ee kui ka haigekassa leht. Ja lototäis, vatti saame ikka päris kõvasti.” huvilised, kel kolmapäeval Bingo loto Trei arvab oma kogemusele tugi- pilet ostmata jäi, siis teadke, et selleski nedes, et praegu poodides vabamüügis olid süüdi rotid. saadavad rotimürgid on liiga lahjad. „Rotid on meistrid närima. Ja närivad „Pealegi tekib närilistel selle mürgi suhtes nad mitte sellepärast, et tahavad süüa, resistentsus ja tavakoguses mürki ei vaid neil kasvavad hambad kiiresti ja võtagi neid enam maha,” nentis ta. nad nüristavad neid,” seletas Trei. „Ega Rotimürke leiab poelettidelt küll see rott kaableid ei söö, ta nüristab oma erinevais pakendeis, kuid toimeaine hambaid. Olen näinud, et rotid on majas ja kontsentratsioon on neis valdavalt läbi närinud isegi vasest veetoru.” sama, seega pole suurt kasu ka sellest, kui mürke vahetada. Professionaalidel on Mürk või lõks? kasutusel kaks korda kangemad mürgid, mis pannakse ohutust silmas pidades Närilistest ei saa lahti, kui nende tõrjet närilistele välja plastist söödamajadesse. ei võeta ette kompleksselt. Sellest pole väga palju kasu, kui üks kortermaja teeb tõrjet ja kõrvalolev mitte. „Rott on tark Otsi pragusid loom ja läheb sinna, kus tõrjet ei tehta.

Pea paarkümmend aastat kahjurite Mõne aja pärast tuleb jälle sellesse tõrjega tegelenud Tomson teab, et rott kohta luurama, kus tõrjet tehti,” kirjeldas suudab ennast majja pressida isegi Tomson.

Oma osa sellesse, et närilisi on vundamendi alt. Hiir on tubli ronija ja suudab liikuda mööda maja seina. Mehel rohkem, annavad ka viimaste aastate on kogemus, kus nägi kuuenda korruse soojad talved. Kui muidu on rottidel kolm peasakonda aastas, siis praegu neli-viis. korteri akna taga hiirt ronimas.

Rotid ja hiired võivad majas olla isegi See, et rott võib tuppa tulla WC-potist, pole sugugi linnalegend. Tomson siis, kui elanikud neid ei märka. Krabistateab oma praktikast mitut säärast juhust. mine on märk nende olemasolust, aga Linnades ongi kanalisatsioon põhiline ka väljaheited on kindel viide soovimakoht, mida mööda närilised liiguvad ja tute naabrite olemasolule.

Tomson soovitab hoida rotimürki inimeste elamistesse pääsevad. Tomson on veendunud, et linnad peaksid väljas aasta läbi. Isegi kui hiiri-rotte näha

ei ole, on mõistlik mürk välja panna, eriti kortermaja keldris.

Praegu, kui vabamüügist on saadaval üksnes suhteliselt nõrgatoimeline rotimürk, soovitab Trei kasutada rohkem lõkse. Jah, surnud looma nägemine ei ole ehk ilus vaatepilt, aga lõks on tõhus.

Poemürgi võib valida pigem siis, kui teie piirkonnas pole varem hiiri-rotte eriti palju mürgitatud, siis võib ka mürgi kasutamisest abi saada.

Tänapäeva mürk toimib pikema aja jooksul. Tomson seletab, et rottide puhul on nii, et algul nad saadavad ühe looma mingit uut toitu proovima ja kui see kohe ära ei sure, lähevad teised ka maitsma.

Nii peabki mürki söönud loom umbes nädalapäevad elama, et teisedki mürgipalu sööksid.

Rotimürki pannes võtke kindlaks reegliks, et kummikindad olgu käes – mürki ja anumat, millesse selle panete, ei tohi palja käega katsuda, et inimese lõhn juurde ei jääks.

Mürki on mõistlik panna kohtadesse, kust olete leidnud näriliste väljaheidet.

Kui avastate koha, kust närilised sisse pääsevad, siis ka sinna võiks mürki panna.

Eriti hea oleks mürk liha sisse segada.

Rottidele meeldib väga näiteks hakkliha, samuti suitsuvorst.

See, et hiired juustu tahavad, on muinasjutt.

Ka hiirelõksu peaks peibutiseks panema mõnd liha- või kalatoodet. Hästi sobivad ka juur- ja puuviljad, näiteks tükk õuna. „Hiir ei pea jooma, aga rott peab iga päev vedelikku saama ja nii söövad nad hea meelega midagi mahlast,” seletas Trei.

Samuti on oluline kodus kõik avavused sulgeda. Jälgige, et prügikast oleks terve ja kinnine. Linnusöögimajad võiks aknast kaugemale panna, sest linnud ajavad teri maha ja see meelitab väga hea haistmismeelega närilised kohale.

Unustada võiks kombe lindude söötmiseks leiba-saia aknast välja loopida, see on pigem rottide söötmine.

Tel 5690 3944 | putukatorje@gmail.com | www.kahjutritorje.ee

logistika

Autosid on liiga palju, ühistranspordisüsteem ajast maha jäänud Harjumaa Omavalitsuste Liidu väliskoostöö nõunik Kaarel Kose ütleb, et Tallinn on üks autostunumaid linnu Euroopas. Kuna ühistranspordiskeem on loodud aastakümneid tagasi, ent paljud töökohad on vahetanud asukohta ja liikunud linna epitsentrist väljapoole, on skeem ajast maha jäänud.

Samadele probleemidele viitab ka Maanteeameti strateegilise planeerimise osakonna liikuvusekspert Mari Jüssi, kes meenutab, et valglinnastumine algas Tallinna ümbruses aastatel 2004–2008, kui muutus populaarseks nn põllule maja ostmine.

Jüssi kinnitab, et maanteede koormust on märkimisväärselt suurendanud asjaolu, et uued arendused, nii elu- kui ka töökohad, on paljuski tekkinud kohtadesse, kus hea ühistranspordiühendus puudub.

“Meil oli võimalus jätta autostumise laine vahele ja arendada ühistransporti, aga tegelikkus on see, et oleme

ERIM

LISTE ÕÕTME

viimased 15 aastat pingutanud selle nimel, et Tallinnas oleks autoga kiire ja mugav sõita,” rääkis Tallinna liikuvuskava 2035 projektijuht Pirko Konsa.

See on toonud kaasa selle, et autode arv pealinnas ainult kasvab.

“Ainus lahendus on aidata kaasa sellele, et ühistranspordiga oleks linnas kiire ja mugav liikuda. Rõhutan sõna “kiire”. Meil on küll uued ja ägedad trammid, aga need sõidavad kesklinnas kiirusega 10 km/h,” sõnas Tallinna liikuvuskava 2035 projektijuh Pirko Konsa.

Suurenenud on ka veoautode hulk Eestimaa teedel. Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni peasekretär Katre Kasepõld toob ühe alternatiivina maanteetranspordi tõhusamaks ja ökoloogiliselt puhtamaks muutmisel välja võimaluse kasutada põhimaanteedel pikki autoronge. Kasepõld väidab, et erinevate arvutuste järgi tuleks pikkade autorongide kasutuselevõtul u 25% kokkuhoidu.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi algatatud programmi Accelerate Estonia osana korraldatud konkursil jäid sõelale neli projekti. Üks neist oli eCMR, selle töörühma eestvedamisel hakatakse katsetama rahvusvahelist digisaatelehe süsteemi.

Eve Kruuse Logistika toimetaja Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Eve Kruuse eve.kruuse@ekspressmeedia.ee Reklaam: Silver Kleimann-Leimann silver.kleimann-leimann@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: AS Printall

STUS

SÕI

PUHA DUKITE

Sise- ja välipesuteenused Sõiduautodest reisibussideni

Rehvivahetus ja hoiustamine Sõiduauto, maastur, kaubik

Liimi 3, Tallinn

www.xlpesulad.ee

logistika

Sõiduautod ja veokid koormavad keskkonda peaaegu võrdselt Maanteede ja keskkonna koormatuse leevendamiseks on rida toimivaid stsenaariume. Teemat käsitlevad spetsialistid peavad probleemistikku lahendatavaks, ehkki töömahukaks.

Anne-Mari Alver

4 • DETSEMBER 2019

Viimastel aastatel on suurenenud nii sõidu- kui ka veoautode hulk. Kui esimest saab vähendada hästi toimiva ühistranspordisüsteemiga, siis suurt osa kaupadest on ka tulevikus mõistlik liigutada mööda maanteed.

See aga tähendab, et veokite arv meie teedel aina kasvab. Praegu on tõusutendentsis ka sõiduautode hulk maanteedel. Küsimus, kuidas muuta maanteetransport tõhusamaks ja ökoloogiliselt puhtamaks, muutub aina olulisemaks.

“Transpordi keskkonnamõju oleneb üldjoontes kolmest peamisest tegurist: esiteks transpordivajadusest ehk sellest, kui palju inimesi ja

kaupu veetakse, teiseks transpordiliigi valikust ja kolmandaks sõidukite tõhususest. Transpordivajadus oleneb majanduse ja asustuse struktuurist. Linnastumine ja majanduse kasv Eestis on kaasa toonud transpordivajaduse ning autostumise kasvu,” hindab Maanteeameti strateegilise planeerimise osakonna liikuvusekspert Mari Jüssi, kes kinnitab, et maanteede koormusel on märkimisväärne osa asjaolul, et uued arendused, nii elukui ka töökohad, on paljuski tekkinud kohtadesse, kus hea ühistranspordiühendus puudub.

“Kui vahemaad kasvavad, siis langeb ka alternatiivina jalgsi või rattaga

logistika Mari Jüssi toob välja, et kütuseaktsiisi tõstmine pole inimeste eelistusi transpordiliigi või sõiduki valikul oluliselt mõjutanud.

“Nii Euroopa Liidu kui ka OECD transpordi ja keskkonnapoliitika analüüsid soovitavad uusi nutikaid transpordi maksustamisviise: tuleks liikuda rohkem läbisõidust, kasutuskohast ja sõiduki keskkonnanäitajatest oleneva transpordi maksustamiseni. See tähendaks näiteks seda, et suure liikluskoormusega linnapiirkonnas, tipptundidel ja kütusekulukama autoga sõites on tasu suurem kui kõrvalteedel või tipptunnivälisel ajal sõites. See ei suurendaks transpordi maksukoormust tervikuna, vaid soodustaks ökonoomsema sõidukipargi kujundamist ja ummikutes veedetud ajakulu vähendamist.”

Foto: Pixabay

liikumine. Sellisest omamoodi nõiaringist saab välja ainult pikaajalise strateegilise planeerimise ja koostööga riigi, kohalike omavalitsuste ning ettevõtete vahel,” selgitab Mari Jüssi.

Sõiduautode nutikam maksustamine Mari Jüssi keskendub maanteeliikluse tõhustamise ja keskkonnasõbralikumaks muutmise teemal eelkõige sõiduautodele: “Üle poole kasvuhoonegaasidest transpordis on pärit sõiduautode kasutamisest, mistõttu on ökonoomsema autopargi kujundamine ülioluline. Siin pole probleem ainult Eesti vanemas autopargis, vaid ka selles, et paljud Eestis registreeritavad uued autod on Euroopa keskmisega võrreldes kütusekulukamad ja suurema CO2-heitmega. Kuni neli aastat vanadest sõiduautodest üle poole on D-energiaklassis ja 20% kütusekulukamad. See näitab, et uute autode soetajad ei pööra praegu veel keskkonnateadlikkusele piisavalt tähelepanu. See ei tähenda, et kõik uued autod peaksid olema elektriautod või hübriidid, aga suurema positiivse keskkonnamõju ja rahalise kokkuhoiu annaks asjaolu, kui uus autopark oleks 30% ökonoomsem.”

Veosed suuremaks, dokumendid digitaalseks Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni peasekretär Katre Kasepõld toob ühe alternatiivina maanteetranspordi tõhusamaks ja ökoloogiliselt puhtamaks muutmisel välja võimaluse kasutada põhimaanteedel pikkasid autoronge.

“Esialgu on mõistlik alustada 25,25 m veeremist ning 60 tonnist, mida on võimalik vedada olemaoleva tehnikaga ilma veokite sillakoormusi muutmata. Meie soov on hoida fookuses pigem mahukaubad (puitmajad, pehme mööbel, jne) kui ülegabariidilised ja raskeveosed, mille vedamine erilubade (tasulised) alusel toimib edukalt.

Muide, erilubade saamise üks eeldus on elektroonilise veoselehe kasutamine ja see on suur samm veodokumentide digiteerimise protsessis (vähem paberdokumente).”

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan viitab samuti digitaalsete lahenduste vajalikkusele: “Et logistikaahel (erinevate liikide üleselt) oleks kanalina tervik, on vaja, et ka saadetiste info liiguks digitaalselt koos kaubaga läbi transpordikanali ja oleks igal ajal vastavatele pooltele kättesaadav. See on ressursisäästlikum ja tagab lõpptarbijale kiirema ja tõhusama teenuse. Praegu on käivitamisel riikidevaheline (Eesti, Läti, Leedu, Poola) pilootprojekt, mille eesmärk on pakkuda välja süsteem (lahendus), mille alusel era- ja avalik sektor saaksid andmeid standardi-

seeritult riikide vahel vahetada/pärida. Eesti X-tee kogemus võiks siin olla abiks ja ühe potentsiaalse lahenduse mustandiks,” ütleb ta.

Katre Kasepõld märgib, et Soomes ja Rootsis on pikad autorongid lubatud. Soomes lubatakse käesoleva aasta algusest autoronge kogupikkusega 34,5 meetrit ja maksimumkaaluga 76 tonni.

“See on seal juba teistkordne veoühikute suurendamine (eelnevalt kehtis 25,25 m) ja kindlasti ei ole need otsused tehtud majanduslikku ökonoomsust ja keskkonnasäästlikkust eirates. Võiksime siinkohal oma naabritest õppust võtta ja nende uuritut ära kasutada. Peale selle on Eesti põhilised kaubanduspartnerid just Skandinaavia maad ja oleks mõistlik ka Eestis samu tingimusi rakendada.

Soome ja Rootsi vahel kasutatakse pikemaid veokeid mitte ainult siseriiklikul transpordil, vaid ka piiriüleselt rahvusvahelise veo puhul, kuigi meie ministeeriumi sõnul ei ole see EL-i direktiivi 96/53 järgi lubatud,” selgitab Kasepõld.

Autorongid lahendaks mitu probleemi Katre Kasepõld viitab, et erinevate arvutuste järgi tuleks pikkade autorongide kasutuselevõtul u 25% kokkuhoidu, mis leevendaks paljusid põletavaid probleeme, nagu autojuhtide puudus, kütuse hind, maksud veovahenditele (teemaks, raskeveokimaks, load veokitele, jne). Kokkuvõttes väheneks veoühiku hind.

“Kõigel sellel on suur mõju tootlikkusele, konkurentsivõimele, heitgaaside vähenemisele ja keskkonnahoiule. Järgmine samm on panna veokid iseseisvalt sõitma, kui tehnoloogia kunagi seda võimaldab. Igal juhul ja olenemata sellest, kas autot juhib inimene või robot, on oluline, kui palju korraga ära veetakse. Sellest tuleb tõhusus.

Transpordi valge raamatu järgi tuleb CO2-heidet vähendada 2050. aastaks vähemalt 60% võrreldes 1990. aasta tasemega. Samas peetakse oluliseks transpordisektori laienemist ja liikuvuse avatust. Mille arvelt see heitgaaside vähenemine tuleb?

Katre Kasepõld märgib, et võimalikud vahendid on veoühikute suurendamine ja keskkonnasäästlikumate aotode kasutamine. Juba praegu oleneb raskeveoki teemaksu suurus veoki heitgaasiklassist. Meie arvates DETSEMBER 2019 • 5

logistika

Keskkonnasõbralikkus muutub tarbimisargumendiks “Selleks et maanteetransport saaks olla “puhtam”, on kõigepealt vaja leida rohelisem tasakaal kauba liikumisviisides,” selgitab Indrek Gailan ning lisab: “Kas veame mööda maanteed või on võimalik kasutada raudteed? Kui kasutame maanteed, siis kas teatud kaupade puhul (mida saaks raudteel vedada) on raudteele üleminekul hinnatõrge ja kas hinnastamise alused on õiglased? See on asja praktiline pool. Väga selgelt on näha ka trendi, kus lõpptarbijat huvitab aina rohkem, kes ja kuidas kauba tootis ning milline on selle jalajälg keskkonnale. Ma väidan, et tulevikus on eelisseisus need ettevõtjad, kes mõtlevad juba praegu kogu logistikaprotsessi rohelisema korralduse peale, sest lõpptarbija on see, kes valiku teeb ja tarnijalt keskkonnasõbralikku korraldust nõuab.

Vastasel juhul ta lihtsalt ei osta.”

Gailan toob tarbijate eelistuse kohta näite Rootsi lennundusest, kus inimesed on hakanud lendamist või-

KUNI 5 A VANAD EESTIS REGISTREERITUD SÕIDUAUTOD CO2 HEITE JA ENERGIAKLASSIDE LÕIKES

.

võiksid käärid siin veelgi suuremad olla ehk mida saastavam auto, seda suurem teekasutustasu. See motiveerib ettevõtjaid kasutama uuemat ja keskkonnasõbralikumat tehnikat.

Riik võiks säästlikuma veoki ostu toetada (nt tee- või raskeveokimaksu vabastus).

Teise arvestatava vahendina tulevad mängu alternatiivkütused diislile, raskeveokite puhul gaas ja vesinik.

Esimesed gaasiga töötavate pikamaaveokite pilootprojektid on olnud edukad ning peaksid innustama kõiki ettevõtjaid, kellele võimalikult väike ökoloogiline jalajälg oluline on.

Allikas: Maanteeamet

maluse korral vältima, lähtudes selle transpordiliigi suurest keskkonnajäljest. “Euroopas lennureisijate arv kasvab, Rootsis aga selgelt kahaneb.

Tarbija juba näitab oma meelsust ning see trend kasvab,” ütleb ta ning lisab, et sõidukid on jõudsas arengus ja suureneb alternatiivsete (puhaste) kütuste valik. “See, kas kümne või rohkema aasta pärast sõidavad veokid enamasti elektri, (bio)gaasi, vesiniku või mõne muu kütusega või erinevate kütuste kombinatsioonidega, on tehnoloogia arendajate välja pakkuda,” arutleb Indrek Gailan.

Liiklusturvalisuse suurendamine Katre Kasepõld on veendunud, et transpordi puhul on oluline aspekt liiklusturvalisus, millega tuleb trans-

pordikoridoride loomisel arvestada: “On palju räägitud, et innovatsiooni transpordis ei tule enne, kui meie põhimaanteed on neljarealised. See on õige. Kellelgi ei ole soovi panna Tallinna-Tartu maanteele sõitma 25,25 m raskeveokit, millest möödasõit seab ohtu kaasliiklejad. Üks alternatiiv liiklusturvalisuse tagamisel oleks erimõõtmeliste, sh ülegabariidiliste veoste veo lubamine väiksema liikluskoormusega ajal, näiteks õhtul, kui liikluskoormus ei ole enam nii suur.

Seda praktikat kasutab Saksamaa, kus ülegabariidilised ja raskeveosed tohivad sõita ainult õhtuti ja öösel. Mõnedes liidu maades on mindud veelgi kaugemale ja raskeveokite sõitmine nädalavahetustel on üldse keelatud,” räägib ta.

Foto: Pixabay

6 • DETSEMBER 2019

Loo Autokeskus OÜ on pühendunud juba 2008. aastast autode eest hoolitsemisele.

Kvaliteet on alati olnud meie prioriteet ja väärtuste kattuvuse tõttu ühinesime 2015. aastal Bosch Car Service võrgustikuga, et pakkuda ikka ja alati oma klientidele kõige paremat.

MIKS VALIDA MEID?

Oma valdkonna kogenuimad spetsialistid

Kaasaegsed töövahendid, mis võimaldab tööd ka kõige moodsamate tehnoloogiatega

Garanteerime teenuste turvalisuse ja kõrgeima kvaliteedi

OOTAME TEID IGAL TÖÖPÄEVAL KELL 9-18 AADRESSIL KAEVU 2A, PILDIKÜLA, JÜRI BRONEERI AEG JUBA TÄNA +372 600 0140, +372 600 0141 TEIE AUTO PARIM KOOSTÖÖPARTNER Loo Autokeskus OÜ

logistika

Lauri Tankler Foto: Tiit Blaat

Mõned pettused hüüavad tulles Küberturvalisuse investeeringuid tehes on oluline küsida, kui palju ollakse valmis panustama oma raha ja hea nime kaitseks.

Anne-Mari Alver “Küberturvalisus võib kõlada väikestele või keskmistele ettevõtetele äärmiselt keerulise teemana, mille puhul ei pruugi kohe aru saada, kuidas sellesse investeeritud raha võiks end tagasi teenida. Küll aga peaks palju selgemini kõlama küsimus, kuidas vältida oma ettevõttes arvepettusi või kuidas vähendada rahalist või mainekahju,” arutleb Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse analüütik Lauri Tankler.

Tegevjuhi petuskeem ja BEC-skeem Riigi Infosüsteemi Ametis nähakse Tankleri sõnul pidevalt kaht suuremat pettuse tüüpi. Esimest ja lihtsamat nimetatakse tegevjuhi petuskeemiks. Selle jaoks kirjutatakse ettevõtte juhi nime võltsides raamatupidajale lühike ja lakooniline kiri küsimusega, kas on võimalik kiiresti saata mingi summa võõrale arveldusarvele. Enamasti kasutatakse selle jaoks võõrast meiliaadressi, kuhu on lisatud firma juhi nimi.

“Viimaste aastate jooksul oleme korduvalt kuulnud, kuidas suuremad ja väiksemad asutused on läinud selliste kirjade õnge ning raamatupidajad ongi saatnud summasid (tavapäraselt 10 000 kuni 30 000 euro ulatuses) võõrale kontole.

Raamatupidajad on aga õnneks taolistest skeemidest järjest teadlikumad – nad näevad, et meiliaadress ei ole õige ja juhi kõnepruuk meilis on ebatavaline – ning teateid reaalsest kahjust oleme saanud üha vähem,” räägib Lauri Tankler ja lisab, et teine skeem on keerulisem ning võib lõppeda sadade tuhandete eurode suuruste kahjudega.

8 • DETSEMBER 2019

­­ ­

­ ­ ­­

­ ­­

│ │

│ │

logistika Foto: Pixabay

See algab ettevõtte meilikontode kompromiteerimisest (seetõttu on sellel ka ingliskeelne nimetus business e-mail compromise ehk BEC-skeem) ja nõuab kurjategijalt palju rohkem tööd. Õngitsuskirjade kaudu saadakse ligi meilikontole, sealt saadud meilid töötatakse läbi ja võimaluse korral üritatakse ka kõigist uutest kirjadest endale koopiad saada. Kui nüüd asutus teeb mingi tellimuse ja hakkab selle eest maksma, sekkub kurjategija meilivestlusesse ning palub muuta ülekande jaoks pangakonto andmeid.

Kõik tundub tavapärane, kuni ühele osalisele raha tellimuse eest ei laeku.

Skeemide mõju saab vähendada “Taolisi skeeme on palju keerulisem ära tunda, kuid ka nende mõju on võimalik vähendada,” ütleb Lauri Tankler ja soovitab esimese asjana kindlasti lisada oma meilikontodele mitmeastmeline autentimine, et pelgalt õngitsuslehele sisestatud paroolist ei piisaks konto kompromiteerimiseks.

Kurjategijatel tuleks elu võimalikult keeruliseks teha.

“Teiseks on oluline olla jätkuvalt tähelepanelik meiliaadresside suhtes, kui 10 • DETSEMBER 2019

ettevõte.com on miskipärast muutunud ettevõte-com.com-iks. Kolmandaks soovitame mõnd teist kanalit pidi üle kontrollida, kas vastab tõele, et teie koostööpartner soovib viimasel hetkel tavapärast pangakontot muuta.”

Õngitsuskirjade kaudu saadakse ligi meilikontole. Kui nüüd asutus teeb mingi tellimuse ja hakkab selle eest maksma, sekkub kurjategija meilivestlusesse ning palub muuta ülekande jaoks pangakonto andmeid.

Lauri Tankler rõhutab, et BEC-skeemid võivad mõjutada igat ettevõtet isegi siis, kui tema enda töötajad pole õngitsuskirjade lainega pihta saanud: “Keegi võib imiteerida sinu domeeninime ja selle tõttu mõnelt sinu koostööpartnerilt raha

välja petta. Ka sel puhul on võimalik kurjategijate elu keerulisemaks teha, kasutades oma meiliserveris turvalisusprotokolle.”

Logistika digirevolutsiooni lahendused Logistikat defineeritakse kauba-, raha- ja infovoogude juhtimisena. Digirevolutsioon on kohal ka logistikas.

Kolm aastat tagasi moodustati Single Window Eesti klaster, kus on ühendatud nii riiklikud struktuurid, infrastruktuuri ettevõtted, ülikoolid ja ettevõtted nii tootmis-, kaubandus- kui ka transpordi- ja logistikasektorist.

Konkreetsemalt ühendasid jõud Eesti tarneahela juhtimise ühing PROLOG, ITL, Eesti logistikaklaster, Eesti logistika ja ekspedeerimise assotsiatsioon, Eesti rahvusvaheline autovedajate assotsiatsioon (ERAA), majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, veeteede amet, statistikaamet, maksu- ja tolliamet, Tieto Eesti AS, Tallinna Sadam, Eesti Raudtee, Schenker AS jpt.

“Digiteerimine ei saa olla eesmärk iseenesest, vaid protsesse tõhustades saavutatakse kokkuhoid tarneahelas.

Esmased kalkulatsioonid näitavad piisavalt suuri säästunumbreid, kuid

logistika

Foto: Tallinna tehnikakõrgkool

Tõnis Hintsov võimendus tekib kogu ahela digiteerimisel. Selle saavutamiseks on vaja, et meie digiahelad oleksid rahvusvahelised ja et ühendatud oleksid nii riiklikud kui ka erastruktuurid,” selgitab PROLOGi juht Tõnis Hintsov.

Tundlik turvateema “Nii logistikaahelas kui ka muudes protsessides antakse korraldusi ja võetakse vastutust, nii et tekib vastutusahel. Digitaalsetes protsessides on vastutusahel digitaalne ja peame olema kindlad, et korralduse andis isik (või robot), kellel oli tõesti õigus seda anda. Seega on eriti oluline, et kõik lülid ahelas ja nende korralduste andmise õigus oleksid tuvastatud,” räägib Tõnis Hintsov. Single Window klastri tegutsemise üks eesmärkidest on digitaalsete transpordidokumentide kasutuselevõtt.

Tõnis Hintsov märgib, et logistikas pole tegu ainult era- või äriandmetega, vaid need on sageli seotud riiklike andmetega (toll, maksuamet, sadamad ja politsei).

See teeb andmekasutuse ja -edastuse väga tundlikuks teemaks ning digirevolutsiooni tulemusena peaks tekkima olukord, kus andmeid sises-

Digitaalsetes protsessides on vastutusahel digitaalne ja peame olema kindlad, et korralduse andis isik (või robot), kellel oli tõesti õigus seda anda. tab üks inimene ühe korra, edasi aga opereerivad andmete ja andmekimpudega masinad.

“Oluline on järgida põhimõtet, et andmed kuuluvad nende omanikule, kes võib anda loa nende nägemiseks ja kasutamiseks,” selgitab Hintsov. “Kõik pooled peavad saama kasutada andmeid, mida nad oma töös vajavad. Samas aga võivad kõik osalised saada ainult neid andmeid, mida neil on lubatud saada.”

Eesti on küllalt turvaline Nii nagu mobiilioperaatorid, tekivad turule ka andmeoperaatorid. Printsiibina on oluline, et kõik logistikatöös

vajalikud andmed on usaldusväärse operaatori käes ning kõigile pooltele on tagatud 24/7 ligipääs, mis samas ei ohusta andmete turvalisust.

Tõnis Hintsovi hinnangul on Eestis asjad digiandmete turvalisuse hoidmisel head ja suuri probleeme siitpoolt pole. Seda suuresti tänu meie ID-süsteemile, mis on riiklikult toetatud ja kus isik on digitaalselt seotud oma allkirja ning dokumentidega.

Märksa suuremad probleemid on aga nendes riikides, kus isikutuvastus pole seotud riikliku süsteemiga või kus see on madala turvalisusega. Ühe näitena isikute autoriseerimisel esile kerkida võivatest probleemidest toob ta välja olukorra, kus Bulgaariast tulnud autojuht sõidab Rumeenia autoga ja ei inimest ega autot saa digitaalselt tuvastada.

Hintsov näeb siin ühe lahendusena Eesti e-residentsust või Smart-ID-d, mis annab ka välisriigi kodanikule võimaluse end Eestis ja Euroopas autoriseerida.

Tõnis Hintsov rõhutab, et digiteerimine ei ole üksnes paberitest loobumine, vaid selle käigus muutub kogu protsess, äriprotsesside teisenedes muutuvad aga ka ärimudelid.

DETSEMBER 2019 • 11

logistika

Foto: Kiur Kaasik

Liiklejate ummikutest välja toomiseks ei piisa ühest võluvitsast Kuigi maailma kontekstis ei ole Tallinna ummikud suur probleem, tekitavad need inimestele palju stressi, keskkonnamõjust rääkimata. Samas lahendusi nende leevendamiseks justkui on.

Siiri Liiva “Meil oli võimalus jätta autostumise laine vahele ja arendada ühistransporti, aga tegelikkus on see, et oleme viimased 15 aastat pingutanud selle nimel, et Tallinnas oleks autoga kiire ja mugav sõita,” rääkis Tallinna liikuvuskava 2035 projektijuht Pirko Konsa. See on toonud kaasa selle, et autode arv pealinnas ainult kasvab.

“Kuna Tallinn on ka üle piiride kas12 • DETSEMBER 2019

vanud, siis kõigi uute asumite – Peetri küla, Viimsi või Tabasalu – ühistranspordi ühendus kesklinnaga on olnud veel halvem,” lisas ta. Ainuüksi nende autode arv, mis iga päev pealinna sisse sõidavad, küündib 50 000 kuni 60 000-ni. Mida rohkem on inimesi ja autosid, seda suurem on tõenäosus, et mõnel ristmikul tekib ummik.

“Küsimus ei ole niivõrd selles, kui suur probleem ummikud on, vaid selles, et olukord on viimase kümne aasta jooksul päris oluliselt muutunud. Ummikuid tuleb pidevalt juurde,” nentis ka TalTechi logistikaprofessor Dago Antov.

Kuigi Tallinna ummikud ei ole võrreldavad Pariisi, Moskva või Londoni omadega, tekitavad need kindlasti emotsionaalset stressi inimesele, kes peab neis istuma, rääkimata keskkonnamõjust.

Samas on Tallinna eripära muu maailmaga võrreldes see, et ummikud tekivad ainult paari-kolme tunni jooksul hommikul ja sama aja vältel õhtul. “Ülejäänud 20 tundi toimib liiklus Tallinnas suhteliselt edukalt,” lausus Antov.

Lisabussirajad mõjusamad kui tasuta ühistransport Probleemi aitaks vähendada alternatiivid, eelkõige just ühistransport, kuid seal on ajakulu praegu niivõrd palju suurem, et see ei motiveeri inimesi autost loobuma. Mõned aastad tagasi tehtud uuringust selgus, et tallinlane kulutab ühele autosõidule keskeltläbi kaks kuni 2,5 korda vähem aega, kui sellele kuluks mistahes ühistranspordiga.

“Ainus lahendus on aidata kaa-

logistika sa sellele, et ühistranspordiga oleks linnas kiire ja mugav liikuda. Rõhutan sõna “kiire”. Meil on küll uued ja ägedad trammid, aga need sõidavad kesklinnas kiirusega 10 km/h,” sõnas Pirko Konsa. Tema sõnul ei ole linnaplaneerimise juures veel teadlikult tegeletud sellega, kuidas saaks ühistranspordi kiirust tõsta.

“Arvan, et linnatänavaid peaks juba kujundama nii, et bussid ei istuks koos autodega ummikus, vaid nad pääseksid neist mööda. Ja kui ehitame linna uue ooperimaja, kontserdimaja või haigla, siis tuleks see ehitada kohta, kuhu pääseb ligi ka ühistranspordiga,” põhjendas ta. Ühtlasi tuleks linnatranspordi liinivõrk koos maakonnaliinidega üle vaadata.

Dago Anton tõdes, et kuigi oluliste muutuste tegemine pole praeguses süsteemis lihtne, on siiski mõned sammud juba astutud. “Tallinna tasuta transport ei toonud sõitjaid juurde – siin on hinnangud erinevad, kuid need numbrid jäävad ikkagi mõne protsendi piiridesse –, küll aga eraldi sõidurajad bussidele,” märkis

“Ainus lahendus on aidata kaasa sellele, et ühistranspordiga oleks linnas kiire ja mugav liikuda. Rõhutan sõna “kiire”.

Pirko Konsa

ütles ta. Praegu on aga nii Eestis tervikuna kui ka Tallinnas jalgrattaga liikumise osakaal võrreldes ükskõik millise teise riigiga maailmas väga väike.

Pirko Konsa sõnul saaks ka elamuarenduse poliitikaga üldist liikluspilti muuta. “Ma ei arva, et tänaval parkimine peaks kallimaks minema, aga näiteks paljud Põhjala linnad on kehtestanud nii mõnegi arenduse puhul parkimiskohtade piirnormi,” tõi ta välja. Parkimiskohtade asemel panustavad arendajad hoopis ühistranspordi taristu, näiteks bussipeatuste väljaehitamisse.

Ka tema on kriitiline siinse tasuta ühistranspordi kasutegurite suhtes.

“Näiteks Helsingis on pool ühistranspordi eelarvest piletiraha ja teine pool on toetus. Kuna meil on ühistransport tasuta, siis meie eelarve on selle võrra väiksem. Kui tahame, et meil oleks kvaliteetne ühistransport, on selge, et avalik sektor üksi neid investeeringuid välja ei kanna,” põhjendas Konsa.

ta. Need on vähendanud ka busside ummikus istumise aega.

“Peale bussiradade on Tallinnas tehtud foori prioriteete, millega saab busse eelistada,” lisas ta. Olulise muutuse on kaasa toonud ka nüüdisaegsemad rööbassõidukid. “Nii kui uus tramm ja rong tulid, kasvas kasutus hüppeliselt – eriti Tallinna lähedal, aga ka pikkadel sõitudel,” märkis Antov. Rong on bussist ka oluliselt täpsem ja kiirem.

Olulise alternatiivina näeb logistikaekspert ka jalgratast. “See võiks suuremal osal aastast lühemate sõitude puhul täiesti reaalne alternatiiv olla,”

Uutest ristmikest on vähe leevendust Kuigi lokaalselt lahendavad ummikuteprobleemi ära ka uued teed ja

uni!

de

ri lõp tsemb

logistika uhked ristmikud, ei ole need terviklikku liikluspilti silmas pidades kõige mõistlikumad lahendused. “Tegelikult ei mahu need teed linna lihtsalt ära,” nentis Pirko Konsa. Arvestada tuleb sellegagi, et praegu käib Tallinnas väga aktiivne elamuarendus, mistõttu peaks mõtlema hoopis sellele, kuidas vähendada inimeste sõltuvust autost.

Tihtipeale kaasneb uute ristmike ja teede ehitusega ka see, et kui ühes kohas lahendatakse probleem ära, tekib kuskil mujal uus. “Haabersti ristmik on tüüpiline näide. Selle koha probleem lahendati korralikult ära, midagi viga ei ole, aga kui toru rohkem vastu ei võta, siis ei võta. Tipuaegadel on nüüd Hipodroomi ristmikul ummikud – mida võiski arvata,” toob Dago Antov välja uue pudelikaela.

Teine näide on Ülemiste liiklussõlm, mis lahendas samuti kohapealse probleemi, kuid õhtul linna poole tagasi sõites on Tammsaare tee täielikult umbes. Kuigi ka värskelt valminud Reidi tee peaks ära lahendama ühenduse sadamaga, ei muuda see kuidagi paremaks põhja- ja idapoolsest Tal-

Kuigi lokaalselt lahendavad ummikuteprobleemi ära ka uued teed ja uhked ristmikud, ei ole need terviklikku liikluspilti silmas pidades kõige mõistlikumad lahendused. linnast lääne- või lõunapoolsesse ossa suunduvat liiklust.

“Räägime sadamaühendusest. Sealt edasi on ikkagi punn Linnahalli juures ees,” nentis Antov. Nii võib eeldada, et Balti jaama ja Mere puiestee vahelisel alal läheb olukord üksnes keerulisemaks. Logistikaprofessori hinnangul tuleks nii uute teede kui ka ristmike planeerimisel väga põhjalikult analüüsida, kas ja millist probleemi see tegelikult lahendab.

Peamise takistusena ummikute

vähendamisel näeb Antov praeguse liikluskorralduse jäikust. “Kasutame neid vahvaid lahendusi küll – Tallinnas on foore väga palju –, aga nad ei ole veel piisavalt paindlikud, et liiklusvooge täpselt arvestada,” rääkis ta.

Probleem on selles, et foorid on seadistatud keskmise arvestuse järgi. Ühe hea näitena toob Antov välja Pirita Selveri juures asuva foori, mis on n-ö targaks tehtud. “Seal on palju andureid, mistõttu foori programm oskab vaadata, millal on vaja rohelist aega juurde anda ja millal ära võtta,” kirjeldas Antov. Eriti kasulik on see tipuvälistel aegadel, kui liiklus on hõredam ja inimesed peavad kauem ootama, et foori punane tuli roheliseks muutuks.

Andmete potentsiaal on kasutamata Kuivõrd praegu on tehnoloogia võimekus oluliselt suurem kui aastakümneid tagasi, saaks seda oluliselt paremini ära kasutada ka linnaliikluse korraldamisel.

“Meil on andurid olemas, oskame teha paremaid algoritme ja see pilt, mis meile tekib, ning info, mida saab kasutada, on määratult suurem,” rääkis Antov.

MEGATREILER TRANSPORT

MEGATREILER TRANSPORT EE-DE/NL-EE Kaubaruumi h = 3000 mm, l = 2640 mm, V = 100 m3 LTL/FTL saadetised www.megasped.eu • info@megasped.eu • Lõõtsa 5, Tartu 50109 • tel 512 2466

Kandes tulevikku

Kandes tulevikku Kandes tulevikku

Müügiplatsil lai valik uusi ja kasutatud poolhaagiseid.

Müük: Margus Kaal tel +372 50 92 870 margus@scanbalt.ee Müük: OÜ Krone Margus Kaal ScanBalt tel +372 50 92 870 Müük: margus@scanbalt.ee Margus Kaal tel +372 50 92 870 OÜ Krone ScanBalt margus@krone.ee

Kasutatud haagiste müük: Mati Tiiter tel +372 50 54 599 mati@scanbalttrailer.ee Kasutatud haagiste müük: Kroodi Mati Tiiter7, Maardu 74114 tel +372 50 54 599 Kasutatud haagiste müük: mati@scanbalttrailer.ee Mati Tiiter tel +372 50 54 599 Kroodi 7, Maardu 74114 mati@krone.ee

Poolhaagiste rent: Margus Kaal tel +372 50 92 870 margus@scanbalt.ee Poolhaagiste rent: tel +372Kaal 600 6961 Margus tel +372 50 92 870 Poolhaagiste rent: margus@scanbalt.ee Margus Kaal tel +372 50 92 870 tel +372 600 6961 margus@krone.ee

tel +372 51 30 599 parts@scanbalt.ee Varuosad: tel +372 51 30 599 www.krone.ee parts@krone.ee

OÜ Krone ScanBalt

Kroodi 7, Maardu 74114

tel +372 600 6961

www.krone.ee

Varuosad: Müügiplatsil lai valik uusi ja kasutatud poolhaagiseid. tel +372 51 30 599 parts@scanbalt.ee

Müügiplatsil lai valik uusi ja kasutatud poolhaagiseid. www.krone.ee Varuosad:

logistika

Foto: Pixabay

Kuigi Tallinnas on mõnedel suurematel trassidel n-ö roheline laine kasutusel, siis tervikliku suurte liiklusvoogude juhtimiseni veel jõutud ei ole. Paljudes maailma suurlinnades on sellest palju abi. “Vaadatakse, kus tekivad suured vood, mõeldakse, kuhu need suunata, ning vastavalt sellele reguleeritakse liikluskorraldust,” selgitas logistikaekspert.

Sellega, et kõik algab andmetest – ka liikluskorralduses – nõustub ka Thinnecti tegevjuht Jürgo Preden. Ta usub, et kui andmete põhjal saadaks parem ülevaade sellest, mis suunas ja millistel aegadel kui palju inimesi liigub, aitaks see senisest paremini planeerida nii liikluskorraldust kui ka erinevaid taristu ning avalike teenustega seotud objekte.

Thinnect ise pakub just selleks tarbeks loodud asjade interneti võrgu servas asuvaid lahendusi, mida kasutatakse targa linna rakendustes valgustuse juhtimiseks ja liikluse ning linnakeskkonna jälgimiseks. “Meie sensorid võimaldavad jälgida liiklustihedust üle kogu linna 24/7 ja 365 päeva aastas,” kirjeldas Preden.

Peale Eesti on Thinnecti lahendu-

sed kasutusel ka mitmel pool maailmas, näiteks Saksamaal, Kreekas, Taanis, Rootsis, Hispaanias ja USA-s. Peamine väljakutse, mida Preden praegu suurandmete kasutamisel liikluskorralduse juhtimisel näeb, on see, et nende kasutamine on väga piiratud, sest andmete kogumine toimub väga ebatõhusal meetodil, kus inimene istub tee ääres ja loeb mööduvaid sõidukeid kokku.

“Seega oleks kindlasti abiks, kui saaksime koguda täpseid andmeid selle kohta, kui palju ja mis tüüpi sõidukeid eri aegadel teedel ning tänavatel liigub, sest selle põhjal oleks võimalik liiklust täpsemini planeerida,” lausus Preden.

Uus põlvkond ja lahendused juba muudavad liikluspilti Kuidas siis tagada selline liikluskorraldus, mis lähtuks meie tegelikust liikumisvajadusest ja tekitaks vähem ummikuid? “Viimase 20–30 aasta kiire autostumine ja sellega kaasnenud probleemid on mõneti ikka veel nõukogude aja pärand,” nentis Dago Antov, kes usub, et uus põlvkond toob muutuse ka autokasutuses.

ÜÜRILE ANDA TÜRIL NÜÜDISAEGNE KÖETAV LAOPIND

Alates 130 m2 kuni 1500 m2 koos laoriiulite, elektritõstukite, kaamerate, signalisatsiooni jm vajalikuga. Mugav ligipääs veokitele. Pakume kaupade hoiustamise laoteenust. Koos laopinnaga võimalus üürida ka kontoripinda.

OÜ Kolmestar • Tel 501 5328

Laomaailm annab teada, et kõikidele laos olevatele kaupadele kehtib parima hinna garantii. Võta julgesti ühendust meie müügimeeskonnaga ja küsi parimat hinda!

Laomaailm AS Linamäe 2, Tänassilma küla 76406 Saku vald, Harjumaa info@laomaailm.ee Tel 659 3050

www.laomaailm.ee

logistika

Foto: Pixabay

Kuna Eestis on autostumise tase jõudnud juba umbes 500 autoni tuhande inimese kohta, siis väga palju kasvuruumi seal enam ei ole. “Praegu näeme, et kasv jätkub, aga kümne aasta perspektiivis ei ole see enam nii tempokas ja muud asjad hakkavad mõjutama – tulevad uued, oluliselt keskkonnasäästlikumad autod,” lausus logistikaprofessor. Üks liikluskorralduse lahendus, mille üle logistikaekspert on ise avalikus ruumis arutlenud, on linnatänavatele erinevate piirkiiruste kehtestamine, kuigi ummikute probleemi see otseselt ei lahendaks. “Aga sõidu sujuvust, mugavust ja ka suuremat

liiklejate rahulolu peaks see küll tekitama,” sõnas Antov.

Ka saaks oluliselt parandada liiklusintsidentide lahendamisele kuluvat aega. “Mõnikord piisab metsikute sabade tekkimiseks sellestki, kui kaks autot sõidavad laupkokkupõrkes teineteisele otsa ja siis lahendavad seda asja pool tundi,” lisas logistikaekspert. Ühtlasi hakkavad liikluspilti ümber kujundama uued jagamismajanduse lahendused ja pikemas perspektiivis ka isesõitvad autod.

Sama meelt on ka Pirko Konsa.

“Siin on ruumi ka innovatsioonile: kõigele sellele, mida teeb Bolt või CityBee autojagamise teenus,” rääkis Tallinna

liikuvuskava 2035 projektijuht. Ka isejuhtivad bussid võiksid muuta ühistranspordi kasutamist mugavamaks.

“Tuleviku liiklus ei tähenda seda, et meil on üks kindel võluvits, vaid seda, et meil on palju mugavaid teenuseid, mis vabastavad meid kohustusest autot omada,” märkis Konsa.

Tema sõnul kulutab Tallinn koos Harjumaaga igal aastal 1,5 miljardit eurot autodele ning nendega tööle sõitmisele. “Juba see, kui saaksime kas või 10–15% inimestest autodest välja, hoiaks nii linnale kui ka inimestele investeeringutena kokku umbes 200–300 miljonit eurot aastas,” ütles ta.

RMC MÄRGISTUS OÜ

LAOPINDADE JA TOOTMISHOONETE MÄRGISTAMINE MÄRGISTUSE PROJEKTIDE KOOSTAMINE AITAME VÄLJA TÖÖTADA PARIMAD LAHENDUSED VASTAVALT TEIE VAJADUSELE OHUTU JA SUJUVA TÖÖ TAGAMISEKS • Hoolikalt läbimõeldud ladude ning tootmishoonete märgistus aitab suurendada tööohutust ja hoiab ära paljudel juhtudel õnnetuste tekkimise.

• Hästi planeeritud märgistus tagab ladustamis- ning tootmisprotsesside parema juhtimise.

MÄRGISTAME: • TÕSTUKITE JA INIMESTE LIIKUMISRAJAD • TULEKUSTUTITE ASUKOHAD • ELEKTRIKILPIDE ASUKOHAD • KAUBA LAADIMISALAD • KEELUALAD • OHUALAD •…

KONTAKT: info@rmcmargistus.ee | Tel 5656 2463 | www.rmcmargistus.ee

HOIAME SIRGET JOONT!

logistika

Tallinna ja Harjumaa vahel pendeldab 120 000 inimest päevas Vastne Tallinna ja lähiümbruse strateegiline liikumiskava toob välja pealinna ja Harjumaa liikluse kitsaskohad ning lahendused nende muutmiseks.

Anne-Mari Alver

Statistikaameti tööjõu-uuring lisab karmid faktid: 18 aasta jooksul on Tallinnas oluliselt vähenenud ühistranspordiga (50%-lt 36%-le) ja jalgsi tööle liikumise osakaal. Samaaegselt on Harjumaa elanike hulgas kasvanud autoga liikumiste osakaal 25%-lt ligi 60%-le.

Eluviis, kus kodu on pealinna piiridest pisut väljas, töökoht aga Tallinnas, on paljudele tuttav. Nagu ka asjaolu, et hommikuti ja õhtuti on linna viivad teed autodest umbes.

Paljud ettevõtted on viinud pealinnaäärsesse lähivalda oma tootmis- ja logistikakeskused. Mõni töötaja on leitud kohapealt, enamik aga tuuakse Tallinnast bussidega kohale. Buss teeb tihti tiiru eri linnaosi mööda ja võtab sealt töötajad kaasa. Tööleasujale on see lisaboonus, laiemas plaanis aga tähendab veel üht igapäevast liikluskoormust. Peale selle kõik need, kes liiguvad linnast välja tööle oma autoga.

Autostunud pealinn ja lähiümbrus Harjumaa Omavalitsuste Liidu väliskoostöö nõunik Kaarel Kose hindab, et Tallinn on üks autostunumaid linnu Euroopas.

“Linnaplaneerimise mudel on senini olnud autokeskne ning ühistransport ei toimi vastavalt vajadusele,” teeb ta veidi nukra kokkuvõtte ning lisab, et linna ühistranspordi skeem on loodud aastakümneid tagasi, ent kuna paljud töökohad on vahetanud asukohta ja liikunud linna epitsentrist väljapoole, on transpordiskeem ajast maha jäänud.

Probleem pole üksnes neil, kes linna ja linnast välja peavad pendel-

20 • DETSEMBER 2019

Foto: Jaanus Lensment

dama. Autostunud kesklinn tähendab ka saastatumat õhku ning asjaolu, et linna keskel pole inimestel enam mõnus olla – välikohvikute asemel on autoteed ja parklad.

Kaarel Kose hindab suure osa pealinna ja ümbruse elanikest autosõltlasteks. Sõltuvus algab juba varasest east, mil ainus võimalus kooli või lasteaeda pääsemiseks on autosõit.

Samadele probleemidele viitab ka Maanteeameti strateegilise planeerimise osakonna liikuvusekspert Mari Jüssi, kes meenutab, et valglinnastumine algas Tallinna ümbruses aastatel 2004–2008, kui muutus populaarseks nn põllule maja ostmine.

“Praegu tehakse töökohad kohtadesse, kuhu ilma autota ei saa,” arutleb Jüssi ning lisab, et kui varem liiguti peamiselt valdadest pealinna tööle, siis nüüd käib liiklus ka vastupidi: pealinnast käiakse tööl lähivaldades.”

Mari Jüssi sõnul viitab märkimisväärsetele transpordiprobleemidele

MAANTEETRANSPORT TÄISKOORMAD/OSAKOORMAD

1

BALKAN Oleme Eesti suurim veoteenuste pakkuja Balkani suunal – Horvaatia, Sloveenia, Bosnia, Serbia, Rumeenia, Bulgaaria, Kreeka.

IDA-EUROOPA

2

3

Iganädalane tarnekindlus Ida-Euroopast – Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Poola.

KESK-EUROOPA Pidevad veod Kesk-Euroopast – Saksamaa, Austria, Šveits.

Split Logistic OÜ põhitegevused ja pakutavad toetavad teenused: •

rahvusvaheliste kaubavedude korraldamine tenthaagistega

•

veoste ekspedeerimine

•

teostame ohtlike kaupade (ADR) transporti

10+

aastat kogemusi

20+

teenindatavat riiki

500+

rahulolevat klienti

SPLIT LOGISTIC OÜ

VÕTA MEIEGA ÜHENDUST

Tulika 19, Tallinn, Harjumaa 10613, Eesti

tel 672 0012 | fax 672 0102 | e-post info@split.ee

logistika asjaolu, et aina rohkem on peresid, kus on vaja kahte autot. Võrreldes näiteks Helsingiga on Tallinnas kahe autoga peresid üle kahe korra rohkem.

Kasulik pole see ei inimestele, Harjumaa omavalitsustele ega ka mitte pealinnale. Kasvavas ja arenevas tihedalt asustatud linnas on igapäevane autoga liikumine kõige kallim ja ebatõhusam, sest linnale ja inimestele vajalikku maad kulutatakse peamiselt parklate ja teede laiendamiseks.

Roheline Tallinn ja ühistransport Värskelt valminud Tallinna linna liikuvuskava sätestab pealinna visiooni: Tallinna piirkond on inimestele atraktiivne, elava majandusega, elurikas ja roheline linn, kus elavad terved ja heatujulised inimesed.

Tallinna piirkond on kaetud väga hea ühistranspordi ja uudsete liikuvusteenustega, mugavate jalgrattaja kõnniteede võrgustikuga, mis on ligipääsetavad ja aasta läbi kasutatavad nii 8- kui ka 80-aastastele.

“Et see õnnestuks, on vaja panustada mitte ainult pealinnal, vaid ka Harjumaa omavalitsustel,” märgib Kaarel Kose ning ütleb, et inimestele peab looma võimalused liikumiseks ka ilma autota.

“Raha selleks on olemas,” väidab ta, viidates kuludele, mida tekitab üha uute autoteede ja parkimiskohtade rajamine.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütleb liikuvuskava juures olevas pöördumises, et ühe auto kohta tuleb rajada 2–3 parkimiskohta, renoveerida ja hooldada igal aastal tuhandeid kilomeetreid teid, valvata ja reguleerida liiklust ning hallata foorisüsteeme.

Tallinna ümbruses on kasutamata ka mitmeid häid võimalusi, mida pakub raudteeliiklus. Kaarel Kose viitab, et Euroopas laienevad linnad tihti raudteekoridore arvestades.

Ka Tallinnast algavad mitmed raudteed, mille äärsed maapiirkonnad kätkevad eneses veel kasutamata ressursse – näiteks Aegviidu, Kulli ja Aruküla piirkonnad.

Elroni rongid on rahvast täis.

ADR KOOLITUSED VEOKIJUHI AMETI- JA TÄIENDUSKOOLITUSED TALLINNAS JA TARTUS

logistika Foto: Tanel Meos

Tartu maanteed mööda välja saaks aga sõita trammiga, mis viiks Rae valda. Sealne trammiühendus Tallinnaga annaks ühe ümberistumisvõimalusega alternatiivi ka järgmise, Kose valla elanikele. Ühtne transpordi- ja piletisüsteem Mari Jüssi toob välja kasutamata võimaluse luua pealinna ja lähiümbruse vahel ühtse piletisüsteemiga liikumisvõimalused. Praegu saaks näiteks Keilast rongiga kesklinna lähistele, kui aga töökoht asub mõnes muus linnajaos, tuleb ümber istuda ja uus pilet osta.

“Valdadel ja linnal peaks olema ühtne piletisüsteem, mis ei peaks lõppema linnapiiril,” arutleb Mari Jüssi.

“Tallinna ja Harjumaa ühistranspordis on kasutusel Tallinna linnaliinide ja Harju maakonna bussiliinide ning Tallinna liinide ja Elroni rongide ühised perioodikaardid. Siiski puudub kõigi kolme ühine kuukaart ja ühine üksikpilet, mis võimaldaks mugavalt ja sood-

salt ühistransporditeenuseid ristkasutada. Ühtsed kuukaardid võimaldavad pakkuda regulaarsetele ühistranspordi kasutajatele soodsamat sõiduhinda. Perioodipiletite ostjate arv näitab ühistranspordisüsteemi püsikasutajate ehk lojaalsete klientide hulka.

Arvestades, et Tallinna ja Harjumaa vahel on igapäevaselt ligi 120 000 pendelrändajat, siis napp 1400 ühisperioodikaardi kasutajat näitab, et ühtse piletisüsteemi arendamine võiks nii ühistranspordi kasutajate kui ka lojaalsete klientide arvu oluliselt kasvatada.

Näiteks praegu maksaks Keila ja Tallinna vahel pendeldaja kolme ühistransporditeenuse osutaja (Elron, TLT, maakonnabussid) kuukaartide eest kokku ligi 100 eurot kuus, sest üksikpileteid kasutades on teenus näiteks rongilt trammile ümberistumise korral ebaproportsionaalselt kallis, mis ei motiveeri inimesi ümber istuma ja ühistranspordisüsteeme ristkasutama,” arutleb ta.

logistika

FI ARENDUSED OÜ

Nüüdisaegne lao- ja tootmispind – lühike leping ning keskkonnasõbralik töökeskkond Seni on laopindade pakkumine olnud üsna kaootiline – kas üürida lühiajaliselt miniladu või sõlmida mitmeaastane leping suure äripinna kasutamiseks. Nõudlus väiksemate ja paindlike lepingutingimustega pindade järele on suur. Alustavaid või miniettevõtteid on palju.

Tõusnud on ka ootused kvaliteedile ja töökeskkonnale.

24 • DETSEMBER 2019

P

aari kuu pärast valmib Jüri tehnopargis kohe Tartu mnt ääres uus lao- ja tootmispindade projekt, mis mõeldud nii väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele kui ka hobiprojektidega tegelejatele.

Hea asukoht, nüüdisaegsed tingimused “Tallinnas ja selle lähiümbruses on sarnaseid projekte vähe,” selgitab Ladu32 arendava ettevõtte Fi Aren-

dused OÜ esindaja Margus Haud.

“Meil on valmimas üks suur hoonekompleks, kus on 16 üüripinda alates 93 ruutmeetrist kuni 320 ruutmeetrini. Kõik pinnad on kõrgete 7meetriste lagedega. On palju avarust ja ruumi ka suurematele ideedele.“

Suured manööverdusplatsid ja palju parkimist Hoone juurde kuulub 76 parkimiskohta ja laadimisuste ees on 15 m ma-

logistika nööverdamisruumi. Ruume ilmestavad ehedad materjalid – seintel katmata betoon, laes puidust talad.

Rõhku on pandud nii kvaliteedile kui mugavustele. Püsiva töökeskkonna loomiseks on kõigil Ladu32 suurematel pindadel ka eraldi sissepääsuga kontor, riietus- ja duširuum.

Väiksematel üüripindadel on sees WC. Seega on mõõduka suurusega lao- ja tootmispinnal olemas kõik mugavused töö tegemiseks. “Kõigil ruumidel on suured uksed ja kõrged laed – saad kaubikuga sisse sõita või 7 meetri kõrgused riiulid sisse ehitada,” kommenteerib Haud.

Töökeskkonda soodustavad veel ka vahekorruste lisamise võimalus, madalad kõrvalkulud, tehnika- ja autopesula ning vooluvõimsus kuni 200A.

Sõlmi leping pooleks aastaks Ladu32 fikseeritud üürihinnad on keskmisest soodsamad ning projekti veebilehel välja toodud. Üüritingimused on paindlikud ja alustada saab kuuekuise lepinguga.

Nii on üürniku riskid madalamad ja stardikulud väiksemad. Äritegevuse

kasvades on võimalik samas hoones suurem pind üürida. Samuti on võimalik ka äritegevuse lõpetamisel või

koomale tõmbamisel üürileping vaid mõnekuulise etteteatamisajaga lõpetada.

DETSEMBER 2019 • 25

logistika

10 soovitust

tippjuhile küberturvalisuse tagamisel 1.

Toeta infoturbejuhi tööd Sul on vaja kedagi, kes teeks süsteemset kontrolli infovarade, personali ja tööprotseduuride üle.

Seda rolli saab edukalt täita üksnes juhul, kui infoturbejuht on kaasatud asutuse juhtimisse, on iseseisev IT-osakonnast ja ülejäänud organisatsioon tajub tema antavate suuniste puhul tippjuhi toetust. Võimaluse korral liida andmehalduse

korraldamisel erinevatest õigusaktidest tulenevad rollid, näiteks infoturbejuhi ja andmekaitsespetsialisti töö.

2.

Lähtu standardist Asutuse infoturbe korraldus võiks olla üles ehitatud standardile või parimale praktikale. See annab võimaluse nõuda info- ja võrguturbe korraldamisel kehtestatud reeglite

BALTIC PALLET GROUP OÜ Valmistame kaubaaluseid vastavalt kliendi vajadusele!

Teostame ka HT töötlust.

Lisainfo: Baltic.pallet@gmail.com; tel 5647 1477

RASKETEHNIKA PUHASTUSTEENUSED:  VEOAUTODE SISE JA VÄLISPESU  SÕIDUKITE KAALUMINE VEOKI KABIINIDE POLEERIMINE 

 VANADE KLEEBISTE JA LIIMI EEMALDAMINE  BUSSIDE KORISTUS JA KEEMILINE PESU Teostame töid ka väljasõiduga kohtadele!

Pesula avatud: E-R: 8.00 - 20.00 Salongipuhastus OÜ Fosforiidi 14, 74114 Maardu

26 • DETSEMBER 2019

Tel +372 56257085 info@salongipuhastus.ee truckwash.ee salongipuhastus.ee

logistika

järgimist ning süsteemset aruandlust.

Standard annab vastused küsimustele, kuidas korraldada infovarade haldust, juurdepääsude ja kasutajaõigustega seonduvat; kuidas varundada andmeid ja kaitsta andmekandjaid jms. RIA standardite ja järelevalve osakond toetab vajaduse korral teie asutust ning aitab leida just teile sobiva meetmete kogumi.

3.

Foto: Pixabay

Planeeri vahendid infoturbeks Küberturvalisusele suunatavad vahendid olenevad teenuse turbenõuetest ja asutuse äririskidest.

Nõua IT-juhilt nende riskide hindamist (kui vaja, vaata ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri määrust riskianalüüside koostamise nõuete ning turvameetmete kirjelduse kohta) ja asutuse IKT eelarve kinnitamisel küberturvalisusega seonduvate kulude eraldi välja toomist. RIA kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse (KIIK) osakond aitab vajaduse korral riskianalüüside koostamise metoodika ning teabega.

VALMISTAME JA MÜÜME LAIAS VALIKUS

KERGKONVEIERLINTE NING JÕUÜLEKANDE-LAMERIHMU KVALITEETTOOTJATELT. Hammasrihmade katmiseks kasutatakse erinevaid materjale:

• SILIKOON – väga hea haakuvusega, UV-kindel, sobib kontakti toiduainetega.

• ELASTOMEER – erineva kõvadusega kummi ja kautšuki segud.

• PVC – polüvinüülkloriid – soodsa hinna, erineva kõvaduse ja kujuga.

• TPU – PU – POLÜURETAAN – erineva kõvaduse ja kujuga, sobib kontakti toiduainetega.

UUDISTOOTED! KATTEGA HAMMASRIHMAD

KONTAKT: Lindimees OÜ | Lehe 22, Tallinn, 13426 Harjumaa | tel 512 1884info@lindimees.ee

www.lindimees.ee

logistika

4.

Hinda teenuste ja süsteemide turvalisust regulaarselt Leppige asutuses kokku põhimõttes, et enne uute teenuste või olemasolevate teenuste uute versioonide kasutuselevõttu tuleb alati läbi viia turvaanalüüs. Nõua oma põhiteenuste süsteemset hindamist vähemalt kahe aasta tagant, selleks vajalike lepingute olemasolu ning rahaliste vahendite planeerimist eelarvesse.

5.

Kasuta asutuse küberhügieeni parandamiseks Digitesti Küberturvalisus oleneb töötajate teadlikkusest. Paraku näitab kogemus, et käitumine on tihtipeale hoolimatu ja riskantne. Cybexeri loodud Digitesti platvorm võimaldab anda asutuse töötajatele kiiresti ja minimaalsete kuludega põhiteadmised küberhügieenist ja tagab operatiivse ülevaate asutuse turvanõrkustest.

See on omakorda hea sisend täiendavate koolituste tellimiseks. Koolituste korraldamisel aitab RIA, kes korraldab teavitusüritusi nii tavakasutajatele kui ka tehnilistele ekspertidele.

6.

Investeeri võrgu kaitsesse ja seiresse Kasuta sissetungi tõkestamise ja avastamise seadmeid ning nõua infoturbejuhilt, et võrguliiklust salvestataks ja analüüsitaks. Võrguliikluse võiks salvestada vähemalt ühe nädala, soovitatavalt aga ühe kuu ulatuses. Võrguliikluse seirevõimekuse (sh sissetungi avastamine, kogu võrguliikluse salvestamine ja indekseerimine) saab luua, kasutades vabavaralisi komponente, samas on vaja investeeringuid riistvarasse. Võrgu28 • DETSEMBER 2019

liikluse seire ja kaitse korraldamisel pakub täiendavat tuge CERT-EE ning soovitame kaaluda CERT-EE projektiga Suricata for All liitumist. Viimane lihtsustab vabavaral põhineva võrguliikluse seirelahenduse ehitamist ja võimaldab saada rünnete ning pahavara tuvastamiseks CERT-EE käest reegleid ja abi.

7.

Krüpteeri andmevahetus Üks peamisi ründevektoreid seondub asutuse e-kirjavahetuse kuritarvitamisega. Nõua, et asutuse andmevahetus, eelkõige meilivahetus oleks krüpteeritud ja teie asutuse meiliaadresside võltsimine oleks kurjategijatele võimalikult keeruliseks tehtud (märksõnad SPF-poliitika, DKIM-tempel ning DMARC-protokoll). RIA kodulehelt võib leida selle tarbeks juhendi turvalisest meilivahetusest avalikus sektoris. Samuti on terviklik loetelu e-kirjade turvalisuse tagamise soovitustega Ameerika Ühendriikide sisejulgeolekuministeeriumi DHS-i veebilehel cyber.dhs.gov.

8.

Nõua CERT-EE teavitamist turvanõrkustest ja -intsidentidest Ära hoia küberintsidente enda teada ja jaga teavet Eesti küberruumi seirava CERT-EE-ga. Iga intsidenditeade on vajalik tervikpildi hoidmiseks ja tihtipeale ka teiste kasutajate riskide maandamiseks. Kiire teavitus ja infovahetus CERT-EE-ga aitab kaasa riskide maandamisele riigis tervikuna. Kohustus intsidentidest teavitada on riigiasutustel ja küberturvalisuse seaduses (KüTS) nimetatud erasektori teenuseosutajatel, kuid oodatud on ka kõikide teiste asutuste teavitused

9.

Nõua kriitiliste logide pidamist Leppige kokku logide pidamise põhimõtted, sest see aitab hiljem tuvastada võimalikud kuritarvitused ja teenusega seonduvad probleemid.

Oluline on kokku leppida, milliseid kriitilisi logisid talletatakse, ja logisid on soovitatav säilitada vähemalt ühe aasta jagu.

10.

Kaardista riskid ja oma kriisiplaan Hinnake ära oma äririskid ja valmistage ette plaan B ehk kuidas teha nii, et küberintsident ei halvaks teie teenuste kättesaadavust. Oluline on paika panna tegevuskava kriisihalduseks, aga sellest ei piisa – kriisiplaani tuleks asutuses ka süsteemselt läbi harjutada.

Kriisiharjutuste puhul aitab teadmiste ja stsenaariumidega kiik@ria.ee.

Soovitus riigiasutustele: kasutage turvalist riigivõrku Riigivõrk on riigi osutatav internetiteenus, mille kvaliteedi ja turvalisuse eest vastutab RIA. CERT-EE teeb riigivõrgu turvaseiret Eesti parima ohuindikaatorite loetelu, tehnilise ja sisulise võimekuse toel. Riigivõrguga liitumine parandab märkimisväärselt teie asutuse küberturvalisust ja tagab ka terviklikuma vaate Eesti küberruumis toimuvale. Kui te riigivõrku kasutada ei soovi, soovitame paigaldada CERT-EE tarbeks sensorid.

Allikas: Riigi Infosüsteemi Amet

KEIL M.A. OÜ I www.keilma.ee I www.man.ee I tel 605 2000

logistika

Hakatakse katsetama rahvusvahelist digisaatelehe süsteemi Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi algatatud programmi Accelerate Estonia osana korraldatud konkursil jäid sõelale neli projekti. Üks neist oli eCMR, mille eesmärk on luua autotranspordi kaubavedude digitaalse dokumentatsiooni süsteem, mille infot oleks kõigil asjaosalistel, ka riigiametitel, võimalik reaalajas jälgida ja kätte saada.

See tähendab, et rakenduks rahvusvaheline digisaatelehe süsteem.

Eve Kruuse “Logistikavaldkonnas on liiga palju paberit. Loodetavasti suudame oma senisele digiedule toetudes ka siin läbi murda ja teha teoks elektroonse, rahvusvaheliselt toimiva saatedokumendi. Selle keerulise probleemi lahendamine nõuab paljude osaliste pühendumust. Ehk saab Accelerate Estonia aidata,” avaldab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi lootust. Üheksa kuu pärast ootab ministeerium projekti kokkuvõtet, mille põhjal otsustatakse, kas projekti elluviimise järgmisesse etappi on põhjust investeerida. Kui jah, siis viiakse projekt ellu. Eesti riik toetab projekti u 100 000 euroga.

Digitaalne kaubatee looks väärtust kogu transpordisektorile ja sellest võidaksid nii tööstus kui ka kaubandus, mis on tihedalt logistikaga seotud.

“Pilootprojektiks oleme saanud kokkuleppe Läti, Leedu ja Poolaga ning loomulikult on sellest huvitatud ka Soome.

Seega alustame ühe kindla transpordikoridoriga, et näidata praktilise kogemuse kaudu sellest saadavat kasu, aga tuua välja ka praegused puudused ning võimalused laiendada seda tulevikus üle kogu Euroopa ja kaugemalegi.” selgitab eCRM-i töörühma eestvedaja Heiti Mering Tieto Estonia AS-ist.

30 • DETSEMBER 2019

Euroopa Liidus tehtud uuringu järgi aitab elektrooniliste saatedokumentide süsteem vähendada väikeste või keskmiste transpordiettevõtete administratiivkulusid ligi 60% ja olles oluline lüli tootja ning tarbija vahel, muudab see oluliselt tõhusamaks kogu tarneahela. Sellel on suur mõju nii majandusele kui ka keskkonnale.

Sarnaseid pilootprojekte on algatatud mitmes Euroopa riigis ja tänu koostööle võib loota, et need tehnoloogilised lahendused kujundavad ka ühtsed standardid digitaalse transpordi ühisturu loomiseks.

“Esimestele katsetustele järgnevad kindlasti juba suuremad projektid ja kavas on liikuda täieliku digitaalse

andmevahetuse poole. Kas selleks kulub kaks või kümme aastat, näitab aeg ja eks suur osa on ka Euroopa Liidu ülesel seadusandlusel. Need veskid jahvatavad teatavasti aeglaselt,” tõdes Mering.

Viljar Lubi selgitab, et Euroopa Komisjon võttis vastava eelnõu vastu 17. mail 2018 ja see on üks osa samal päeval vastu võetud Euroopa mobiilsuspaketist. Praegu valmistatakse ette transpordi kaubadokumentide ehk eFTI määruse uut mandaati, mida arutatakse tõenäoliselt 26. novembril toimuval triloogil (s.o läbirääkimistel parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel). eCMR-i töörüma kuuluvad Heiti Mering ja Andrei Lunjov (AS Tieto Estonia), Lauri Lusti (ERAA), Tõnis Hintsov (Prolog), Ulrika Hurt (Euroopa Liidu IT-agentuur), Kadri Tammai (Tallinna Teaduspark Tehnopol), Riho Vedler (Intepia OÜ), Riho Oks (Roksnet) ja Ivar Merilo (Thorgate).

Foto: Pixabay