Kliinikute teejuht

Kliinikute teejuht Reklaamlehe koostas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond | Narva mnt 11E, Tallinn Projektijuht: Kathy Kilusk | kathy.kilusk@lehed.ee, tel 680 4521

veebruar 2015

Kliinikute Teejuhti toetavad: Fertilitas AS, Serve OÜ, Lääne-Tallinna Keskhaigla AS, Loote Ultraheliskriining OÜ, Inkotuba MTÜ, SCA Hygiene Products

Fertilitas on võtnud kindla suuna kirurgiale Eesti suurim erahaigla, 21 aastat tagasi asutatud Fertilitas pakub kirurgilist abi paljudel erialadel. „Kui 1993. aastal alustasime tegevust, tunti meid eelkõige sünnitusabi ja günekoloogiahaiglana, kuid viimastel aastatel oleme tegevust kirurgias oluliselt laiendanud – operatsioone tehakse nina-kõrva-kurguhaiguste, üldkirurgia, ortopeedia ja uroloogia erialal. Oluline osa meie kirurgilisest tegevusest on ka plastikakirurgial,” ütles Fertilitase juht Ivo Saarma.

Haiglal on neli ajakohast ja hästi sisustatud operatsioonituba koos kaheksakohalise intensiivravikeskusega. 70 voodikohaga palatikorpusest 30 on kirurgia päralt.

Fertilitas on viimastel aastatel kogu haiglahoone renoveerinud.

Palatid on valdavalt kahekohalised ja hubased, nende sisustus ja tingimused meenutavad pigem hotelli ega ole tüüpilised tavapärasele haiglamiljööle. „Haigla poolel tehakse aastas 3200–3500 lõikust, millele lisanduvad veel ambulatoorsed ope-

ratsioonid. Sellise lõikuste arvuga peaksime olema tõsiseltvõetav kirurgiakliinik Eestis,” arvas Saarma.

Tugevaks erialaks on jätkuvalt günekoloogiline kirurgia, kus haigla suudab pakkuda väga häid endoskoopilise kirurgia võimalusi ning seda osa on haigla järjekindlalt arendanud 20 aastat, panustades nii tehnoloogiasse kui ka personali koolitamisse. „Viimsisse tulles kujunes kohe uueks strateegiliseks erialaks ninakõrva-kurguhaiguste kirurgia, kus tehakse üle 1000 operatsiooni aastas. Lisandunud on mitmeid täiendavaid võimalusi – 2011. aastal alustasime koostööd Soome tuntud spetsialistiga, dotsent Jyri Hukkiga, kes on spetsialiseerunud kaasasündinud näo piirkonna väärarengute korrigeerimisele,” ütles Saarma.

Kevad toob uudiseid Märtsist on Fertilitasse põhjust tulla inimestel, kel on probleeme häälega. Avatakse ülemiste hinga-

Dr Jüri Kullamaa

Dr Lauri Maisvee

misteede endoskoopia kabinet, kus uuringuid ja konsultatsioone viivad läbi dr Kristel Kalling ja dr Lauri Maisvee. „Tegemist on hädavajaliku teenusega, millest üks osa on kirurgia. Meie juurde võivad tulla kõik, kes kasutavad oma töös häält ja kel on häälepaeltega probleeme või kahtlustavad neis haiguslikke muutusi,” selgitas dr Maisvee.

Vajadus avada Fertilitases ülemiste hingamisteede endoskoopia kabinet tulenes ka logopeedidelt saadud tagasisidest, mis näitab huvi sellise teenuse vastu. Dr Maisvee peab oluliseks pärast häälepaelte probleemide kirurgilist lahendamist ka järel- ja taastusravi, mida tuleb teha asjatundja

juhendamisel ja sellist teenust on Fertilitas suuteline ka pakkuma.

Plastikakirurgia Ninaplastika-alaste konsultatsioonide andmist alustab dotsent Priit Kasenõmm, kes on rahvusvaheliselt tunnustatud kõrva-nina-kurguarst ja Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku juhataja. Konsultatsioon sisaldab lisaks patsiendi läbivaatusele näo ja nina igakülgset fotografeerimist ning fotode põhjalikku analüüsi koos patsiendiga.

Patsiendi soovide paremaks mõistmiseks ja ühise arusaama kujundamiseks kasutatakse ülesvõtete fototöötlust. Lisaks vaadatakse ühiselt erinevate patsientide fotosid enne ja pärast operatsiooni.

Plastilise Kirurgia OÜ kirurg Jüri Kullamaa on Fertilitases ilulõikusi teinud ligi 19 aastat, tööpraktikat on olnud aga juba 26 aastat. „Lõikuste maht on aastatega kasvanud. Kui algusaastatel oli 150– 200 lõikust aastas, siis viimasel aastal oli mul u 600 lõikust. Lõviosa ehk 85 protsenti patsientidest tuleb Soomest,” ütles Kullamaa. Fertilitase juht Ivo Saarma lisas, et Soomes on dr Kullamaa endale oma tööga patsientide hulgas head nime teinud ja see on arsti edu saladus. „Kõik minu konsultatsioonid ja operatsioonid toimuvad Fertilitase majas Viimsis, kus on kaasaegsed võimalused patsientide teenindamiseks,” ütles Kullamaa.

Mullu sügisest võib operatsioonitoas kuulda ka itaalia keelt. Itaallastest koostööpartneritega käivitus edukalt projekt, mis lisaks plastilise kirurgiale pakub ka rekonstruktiivset kirurgiat, mida Fertilitas loodab edaspidi oluliselt enam arendada. „Nende juhtiv kirurg Claudio Barberini on mainekas kirurg, kes opereerib erinevates Euroopa riikides, kust tulevad ka patsiendid siia operatsioonile. See projekt on hea näide Eesti konkurentsvõi-

mest rahvusvahelisel turul ja ühtlasi ka meie võimalustest koostööd arendada,” märkis Saarma.

Viimase aasta uudiseks on Fertilitases ka see, et edukalt on käivitatud bariaatrilise (rasvtõve) kirurgia keskus, mis iga kuuga on hoogu juurde saanud. Nõustavad ja operatsioone teevad kolm selle valdkonna tuntud spetsialisti: dr Ilmar Kaur, dr Rein Adamson ja dr Sven Troost. Koostöös dr Kauriga on plaanis tulevikus välja arendada terviklik lähenemine rasvtõve probleemile.

AS Fertilitas Kaluri tee 5a74001 Haabneeme, Viimsi vald Registratuur Tel: 605 9600, 605 9601, 605 9023 Faks: 605 9699 Haiglaravile registreerimine Tel: 605 9010 GSM: 5551 0454 Rehabilitatsiooniteenusele registreerimine Tel: 605 9600, 605 9058, 5691 6133 e-kiri: fertilitas@fertilitas.ee www.fertilitas.ee

Kaalukirurgia keskus aitab elu muuta Foto: Shutterstock

Doktor Ilmar Kauri sõnul on kaalukirurgia ehk bariaatriline kirurgia tänapäeval kõige efektiivsem rasvumise ravimeetod, mis ei ole varuväljapääs, vaid tegelikkuses tihtipeale ainuke võimalus oma elu muuta.

Mullu käivitus kaalukirurgia keskus, mis hakkab tegema koostööd Fertilitasega. Milles seisneb see koostöö?

Kaalukirurgia keskus on erialakliinik, mis on keskendunud rasvumise kirurgilisele ravile. Ametialane oskusteave ja kogemustepagas on meil endil ja see on märkimisväärne. Fertilitas pakub meile tegutsemiseks väga head meditsiinilist taristut, olmetingimusi meie patsientidele ja tipptasemel personali. Oleme enese ja koostööpartnerite suhtes väga nõudlikud. Hindan meie koostöösuhet Fertilitasega heaks, loovaks ja perspektiivseks.

Mis tingis kaalukirurgia keskuse loomise?

Soov pakkuda väga head raviteenust. Kompleksne ravi, mõistlikud ooteajad, patsientide privaatsus ja personaalne lähenemine on asjad, mida väärtustame. Olles kaalukirurgia alal

pikka aega praktiseerinud, on kujunenud arusaam patsientide vajadustest ja ootustest. Rasvumine on suures osas käitumuslik probleem aastatepikkuse kujunemislooga.

On päris selge, et püüd lahendada seda vaid kirurgilise sekkumisega, mille kestus jääb tavaliselt alla pooleteise tunni, on vastase alahindamine. Operatsiooni eesmärk ei ole kitsalt toiduportsjonite vähendamine, vaid pigem patsiendi söömis-, liikumis- ja käitumismustrite muutmine ehk elustiili muutus.

Psühholoogilised, toitumuslikud ja käitumuslikud aspektid vajavad võrdselt tähelepanu.

Teisisõnu, patsient saab kirurgia näol väga tõhusa tööriista, millega kaalu langetada, kuid ta vajab ka kasutusjuhendit ja koolitust, kuidas sellega tulemuslikult ja ohutult ümber käia. Siin on otsene seos rahuloluga ravitulemuste ja elukvaliteediga pärast lõikust. Keskendudes vaid lõikusele, võib

Kaalukirurgia keskuse teenused • Laparoskoopiline mao bypass-operatsioon ehk maost möödajuhtiv operatsioon • Laparoskoopiline mao vertikaalne resektsioon ehk sleeve resektsioon • Laparoskoopiline mao plikatsioon • Revisoonlõikused • Kaalulangusjärgsed plastilised operatsioonid • Teenuste paketti kuulub põhjalik eelkonsultatsioon, operatsioon, nõustamine ja 2-aastane jälgimine pärast lõikust

Kaalukeskus ootame konsultatsioonile kõiki patsiente, kelle rasvumisest tingitud terviseseisundi muutused on piisavad, et vastata kaalukirurgia üldtunnustatud näidustustele.

objektiivselt mõõtes olla ravitulemus suurepärane – kaal on langenud, aga patsient pole ikka rahul.

Põhjuseks ebareaalsed ootused, halb nõustamine või allasetsevate psühholoogiliste probleemidega mittetegelemine.

Kaalukirurgia Keskuse loomise peamine ajend oli vajadus ja võimalus disainida ja pakkuda teenust sellisena, nagu me seda ideaalis näeme ja millisena patsiendid seda vajavad. Diskreetsus ja privaatsus on midagi, mis inimestele samuti üha enam korda läheb.

Kellele see on mõeldud?

Ootame konsultatsioonile kõiki

patsiente, kelle rasvumisest tingitud terviseseisundi muutused on piisavad, et vastata kaalukirurgia üldtunnustatud näidustustele.

Kaalukirurgia eesmärgid, tulemused, võimalikud kõrvaltoimed ja tüsistused patsiendi ootuste foonil on konsultatsiooni sisuks. Konsultatsioon ei eelda, et patsiendil peab olema kindel soov tulla lõikusele. Pigem ärgitan patsienti n-ö aega maha võtma ja veel kord järele mõtlema selle ravimeetodi sobimisest temale. Juhtub sedagi, et patsient loobub konsultatsiooni järel operatsioonist või lükkab seda edasi. Ma arvan, et sellised konsultatsioonid on väga õnnestu-

nud. Ebareaalsete ootustega patsientide ümberveenmine on arsti küpsuse tunnus.

Kes kuuluvad keskuse meeskonda lisaks kirurgidele?

Toitumisnõustaja, bariaatriaõde, psühholoog, füsioterapeut, programmi koordinaator.

Kas keskus teeb kaalu langetavaid lõikusi ka haigekassa rahastamisel või ei?

Haigekassa lepingut keskusel ei ole.

Me ei välista seda tulevikus, kuid hetkel saame hakkama ilma haigekassata. Inimesed oskavad oma tervist väärtustada ning on nõus investeerima tegevustesse, mis seda pikas perspektiivis positiivselt mõjutavad. Haigekassa rahastatav kaalukirurgia on Eestis olemas ja haigekassa saab oma raha eest head raviteenust. Olen kaalukirur-

gia arengusse Eestis aastaid panustanud ja võin seda kindlalt väita. Meie pakutav ei mahu täna haigekassa poolt rahastatavasse teenuse mudelisse.

Millisena näete kaalukirurgia keskust 5–10 aasta pärast?

Loodame olla valdkonna juhtiv kliinik nii Eestis kui ka meie lähiregioonis – Baltikumis ja Soomes.

Bariatric Services OÜ Kaluri tee 5a, 74001 Haabneeme, Viimsi vald e-kiri: info@bariatricservices.eu Kaalukirurgia keskuse klienditeenindus Tel: 520 7001 Kirurgi ja toitumisnõustaja vastuvõtule registreerimine Tel: 664 6444 Vastuvõtud, konsultatsioonid: A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn Tel: 664 6444

Kliinikute teejuht

|2

Itaalia kirurg leidis koostööpartneri Eestist Fotod: Signe Kalberg

Mullu sügisest teeb Eesti suurimas erahaiglas Fertilitas plastilisi lõikusi Itaalia mainekas kirurg Claudio Barberini.

Dr Cladio Barberini

Claudio Barberini on Itaalias tuntud kirurg, kes opereerib lisaks koduriigile ja Eestile ka Šveitsis, Soomes ning Kreekas.

Plastilisi ja rekonstruktiivlõikusi on ta oma 30-aastase staaži jooksul teinud ligi 12 000, töötanud on ta ka Prantsusmaal ja Brasiilias. „Otsisime Eestist koostööpartnerit eelkõige asukoha tõttu, et Skandinaaviast ja Soomest pärit patsientidel oleks mugav sõita operatsioonile võimalikult väikese aja- ja ka sõidukuluga,” selgitas kirurg, miks ta

huvitus Eestis töötamisest.

Erahaigla Fertilitas osutus koostööks sobilikuks Claudio Barberini sõnul aga eelkõige seetõttu, et siin on moodne operatsiooniplokk, hea varustatus, hästi organiseeritud haiglatöö ning professionaalsed töötajad. Barberini, kes on töötanud ka teiste riikide tipptasemel haiglates, tunnistas, et Fertilitas ei jää neist alla ning märkimisväärseid erinevusi Eesti erahaigla töös võrreldes teiste riikide haiglatega pole. „Minu valiku aluseks olid koolitatud töötajad ja võin öelda, et kõik, kellega olen siin kokku puutunud, on professionaalid. Teiseks on kirurgi jaoks olulised hügieen ning õiged instrumendid. Need kõik on siin Fertilitases olemas,” kiitis Barberini.

Patsiendid on kindlates kätes Kuigi itaalia kirurg teeb Eestis eelkõige ilulõikusi, on ta tuntud ka rekonstruktiivkirurgina, kes taastab kahjustatud kehavormi või talitlust. Barberini sõnul oli ta ligi 25 aastat tagasi esimene Itaalias, kes hakkas tegema rinda taasta-

Dr Claudio Barberini ja Lauri Maisvee Fertilitase operatsioonisaalis.

vaid operatsioone ühes etapis mastektoomiaga, mis tähendab, et samaaegselt rinna eemaldamisega rekonstrueeritakse uus rind. „Lõpetasin Roomas La Sapienza nimelise ülikooli nii bioloogia- kui ka arstiteaduse erialal ning minust sai kirurg. Hakkasin kohe tööle vabatahtlikuna, seejärel töötasin Roo-

mas Regina Elena instituudis üldkirurgia vähiosakonnas. Paralleelselt igapäevase kirurgitööga hakkasin tegelema ka rekonstruktiivkirurgiaga, kuna see ala hakkas alles selles haiglas ja Roomas arenema,” kirjeldab Barberini oma kodulehel tegevust ja tööd kirurgina.

Huvi rekonstruktiivkirurgia

vastu viis teda erinevatesse Euroopa haiglatesse, eriti tihe side oli Prantsusmaaga. Tulemuseks oli väga olulise ja uudse kirurgilise meetodi väljatöötamine ning trükis avaldamine, mis käsitles rinna eemaldamist ja taastamist ühe ning sama operatsiooni ajal. Barberini on olnud ka paar aastat

õppejõud, lugedes Roomas meditsiiniõdede koolis ainet „kirurgilised meetodid”.

1993. aastal sai Barberinist rekonstruktiiv-plastilise kirurgia osakonna juhataja L’Aquila linna haiglas, mida ta juhtis 10 aastat.

Selle aja jooksul tuli teha tohutu hulk nii taastavaid kui ka iluoperatsioone. „Nende seas olid näiteks põletushaavad, suurest kaalukaotusest tingitud kehamuutuste korrigeerimine, traumadejärgsed taastusoperatsioonid, kaasasündinud väärarengud.

Teiste arvukate kosmeetiliste operatsioonide kõrval olime pioneerid naha siirdamises näole, meetodi töötasime välja oma osakonnas,” meenutas kirurg.

Ta lisas, et on osalenud nii riiklikel kui ka paljudel rahvusvahelistel konverentsidel, aga mitte reklaami pärast või demonstreerimaks oma tööd fotodega enne ja pärast operatsiooni. „Olen oma esitlused rajanud teadussaavutustele, mis tekivad vaid kogemuste ja nii itaalia kui ka välismaiste professionaalide pingutuste tulemusena,” märkis Barberini.

Kui kaua kestab koostöö Fertilitasega? Selle küsimuse peale hakkas kirurg naerma ja kostis, et nii kaua, kuni on patsiente, on tal põhjust sõita Eestisse.

Terviseuuringute paketid toovad kiire eluviisiga inimese arsti juurde Minu Tervise nimelised terviseuuringute paketid koosnevad kiiresti ja mugavalt tehtavatest labori- ja muudest uuringutest.

Kes meist ei oleks otsinud Google’ist põhjust oma peavalule, ebamäärasele väsimusele või iiveldusele? Haiguste diagnoosimine pole kunagi olnud nii kiire ja lihtne, aga ühtlasi ka ebatäpne ja ebausaldusväärne.

Tänapäeva inimese kiire elu eeldabki kiiret ja mugavat tervisekontrolli. Pikad järjekorrad arsti juurde pääsemiseks lihtsalt ei mahu tänapäeva inimese ellu. See ongi üks põhjustest, miks on Lääne-Tallinna keskhaigla hakanud pakkuma Minu Tervise nimelisi terviseuuringute pakette, mis koosnevad kiiresti ja mugavalt tehtavatest labori- ja muudest uuringutest ning erialaspetsialisti konsultatsioonist. „Järjest enam liiguvad haiglad ja eriarstikeskused selles suunas, et teha patsiendi mure oma tervise pärast võimalikult lihtsasti lahendatavaks,” põhjendas Lääne-Tallinna keskhaigla labori juhataja ja Minu Tervise projekti-

arsti juurde minnes ei oska inimene kunagi ette näha, milliseid uuringuid arst teha laseb ja kui suur number patsiendile hiljem arve pealt vastu vaatab.”

Minu Tervise pakettide tugevuseks on seegi, et pakettide tellimine on kiire ja mugav. Alates paketi tellimisest võib proove andma minna juba järgmise kolme tööpäeva jooksul. Mõni päev pärast proovide andmist selguvad uuringute tulemused ning patsienti oodatakse arsti või nõustaja konsultatsioonile tulemustega tutvuma. Paketi tellinu saab tulemuste kohta kaasa ka informatiivse raporti, mida vajadusel iseseisvalt põhjalikumalt uurida või mida näidata pere- või eriarstile, kui tulemused tekitavad muret.

juht Helen Uibopuu vajadust terviseuuringute pakettide järele. „Inimlikust aspektist on oma sümptomite guugeldamine täiesti mõistetav. Iga murega perearsti juurde minna ei taheta, pealegi ei saa kindel olla, kas perearst teekski kõiki soovitud uuringuid.

Sageli loeb temagi raha,” nentis ta.

Ent kui tervis teeb muret, vajab inimene labori juhataja sõnul eelkõige kindlustunnet, et kõik on korras, või vähemalt selget teadmist, et tuleb hakata ravima või oma eluviisis muudatusi tegema.

Võtmesõnaks varajane avastamine

Minu Tervise projektijuht Helen Uibopuu.

Helen Uibopuu sõnul jätavad inimesed arsti juurde mineku sageli viimasele minutile. „Arsti juurde minnakse või satutakse enamasti siis, kui inimene ise tunneb, et tal on midagi viga ehk haiguse sümptomid on juba avaldunud. Regulaarselt tehtavate uuringutega oleks võimalik paljusid tervisehädasid ära hoida, sest risk haigestuda avasta-

takse varakult,” märkis ta.

Minu Tervise valikus on praegu kolm terviseuuringute paketti – südame-veresoonkonnahaiguste, kehakaalust tingitud probleemide ja vähiriski hindamiseks. Paketid sisaldavad labori- ja muid uuringuid ning spetsialisti konsultatsiooni, millest viimane on vajalik

eelkõige selleks, et uuringute tulemusi inimese jaoks lahti seletada. „Pakettide puhul on suureks plussiks see, et oleme täpselt ära kirjeldanud, milliseid uuringuid ja teenuseid paketi tellinud inimene saab ja kui palju see talle maksma läheb,” selgitas LTKH labori juhataja pakettide eeliseid. „Seevastu

Kasulik nii erakui ka ärikliendile Lisaks sellele, et Minu Tervise paketid on hõlpsasti kättesaadavad eraisikutele, saavad pakette tellida ka ettevõtted, kel on huvi ja võimalus korraldada oma töötajatele või klientidele kerge vaevaga terviseuuringuid. Mängureeglid jäävad seejuures samaks: uuringute tegemine ja kogu sellega kaasnev protsess on

kiire, lihtne ja mugav ning tulemused inimeste jaoks põhjalikult kirjeldatud ja lahti seletatud. „Kuigi Minu Tervis on meie jaoks võrdlemisi uus asi, on meie meeskonnal Lääne-Tallinna keskhaiglas kogemusi piisavalt, et olla koostööpartnerina paindlik ja vastutulelik,” sõnas haigla laborit juhtiv Uibopuu. „Näeme, et see on eriti oluline äriklientide puhul, kellest igaühel on väga konkreetsed soovid ja vajadused. Ühelt poolt kogemus ning teiselt poolt värske entusiasm ja ind aitavad meil loodetavasti selle projektiga veel pikalt jätkata.”

Lääne-Tallinna keskhaigla Minu Tervise kabinet Ehitajate tee 137, kabinet 232 Tel: 650 5265 E-post: minutervis@keskhaigla.ee Vaata lähemalt: www.minutervis.eu

Kliinikute teejuht

3|

Füsioterapeut aitab pärast traumat uues olukorras selgust saada – kuidas edasi?

Füsioterapeut õpetab, kuidas toimetada pärast traumat või operatsiooni.

Ei möödu talve, mil libedal tänaval kukkunud inimesed ei ummistaks haiglate traumapunkte. Tulemuseks erinevad vigastused, nihestused, luumurrud – haiglas kips või side peale, töövõimetusleht antakse ka ning kui tegu pole haiglaravi vajava terviserikkega, pääseb haige koju taastuma.

Ent mida kodus kipsis käe või jalaga peale hakata? Kas taastumine seisnebki üksnes selles, et mu käsi või jalg on nüüd kipsi pandud ning jään ootama, kuni kips maha võetakse?

Merimetsa tervisekeskuse ruumides asuva ortopeedilise füsioteraapia kabineti füsioterapeut Lea Saapar tõdeb, et pärast traumat on haiged sageli üsna nõutud. Millises asendis haiget kätt või jalga hoida? Kas luumurruga kätt või jalga võib üldse liigutada? Kui jah, siis kuidas? „Näiteks on praegusel ajal hästi tüüpiline, et kukkumine lõpeb käsivarreluu kämblapoolse otsa murruga,” räägib

Saapar. „Tavaliselt hakatakse kätt siis liikumatuna hoidma, aga küünarnukist ju käsi liigub.”

Tüüpiline vaatepilt nimetatud puhul on ka naba kõrgusele kaela riputatud käsi, aga tegelikult tuleks kätt hoida hoopis südamest kõrgemal. „Mõne õlavigastuse puhul on palju tegevusi, mis pole soovitatud või on isegi keelatud ning kätt peabki pikalt tugisidemega kaelas kandma,” nendib Saapar.

Füsioterapeut õpetab Sarnaste küsimustega – mida ma teha võin ja mida mitte ning kuidas teha – seisavad inimesed silmitsi ka pärast operatsioone. „Olenevalt operatsiooni spetsiifikast võib olla suundi, mida ei tohi alguses kasutada,” viitab Saapar, lisades, et ega haige peagi ise niisuguseid asju teadma, neid võiks keegi talle õpetada ning ortopeedilise füsioteraapia kabinet on selleks just sobiv koht. „Esmalt võiks meile helistada ja rääkida – mul oli selline ja selline trauma, sain sellise ja sellise diagnoosi, kui kiire mul taastusraviga on,” selgitab Lea Saapar, millest abi otsides pihta hakata.

Füsioteraapiakeskusse pöördu-

nud patsiendi tervislikku seisundit hindab terapeut põhjalikult: mis juhtus, millist ravi ta on saanud, millised on vaevused, milline koht on terve, milline mitte, mil määral saab liigutada jms, mis annab talle teavet haige seisukorrast. „Hindan ära haige seisundi ja selgitan, mida ta lähtuvalt traumast teha tohib ja mida mitte ning annan kodused juhised. Kui tekib tagasilööke või kui selgub, et inimene ei saanud täpselt aru, mida ja kuidas teha, saab ta meile alati anda tagasisidet. Minuga on tal ka oluliselt lihtsam saada ühendust kui oma raviarstiga. Vahel on jällegi minul tema raviarstiga vajadusel lihtsam ühendust saada kui haigel endal,” loetleb Saapar, kuidas füsioterapeut saab haigele paranemisteel abiks ja toeks olla.

Kuniks saab ise hakkama Füsioteraapiaseansi jooksul tegeletakse erinevate füsioterapeutiliste protseduuridega. Nendeks võivad olla vastavalt vajadusele aktiivne või passiivne harjutuste sooritamine, teipimine, aparatuurne protseduur vms. „Olen patsiendiga nii kaua koos, kuni ta kõrvalist abi enam ei vaja – kas siis seetõttu, et ta saab ise hak-

Foto: Andres Putting

Millal tulla füsioterapeudi vastuvõtule?

• Arsti või treeneri soovitusel • Pärast traumat • Enne plaanilist operatsiooni • Pärast operatsiooni • Pärast kipsi paigaldamist • Pärast kipsi eemaldamist • Sporditraumade ja korduvate vigastuste vältimiseks • Pärast spordivigastust • Operatiivset sekkumist mittevajava seisundi parandamiseks • Istuvast tööst tingitud vaevuste leevendamiseks Füsioterapeut Lea Saapar.

kama või seetõttu, et ta on tervenenud,“ kostab Saapar vastuseks küsimusele, kui kaua taastusravi füsioterapeudiga koostöös kestab. Kindlat visiitide arvu, kui mitu korda peaks vastuvõtule tulema, anda ei saa, sest kõik sõltub inimesega juhtunust. „Kergemate probleemide puhul võib piisata korrast-kahest, raskemate traumade, näites suure autoavarii järgselt võib taastusravi aega võtta ka paar aastat,” nendib Saapar.

Füsioteraapiakeskuse spetsialistid töötavad tihedalt suheldes Eesti parimate ortopeedidega, kes suunavad füsioteraapiasse inimesi, kes loodetavasti selle abil pääsevad lõikusest. Või seisnebki nende ravi just nimelt füsioteraapias.

Füsioterapeudiga tasub kindlasti konsulteerida ka enne plaanilisi lõikusi, et end operatsiooniks ette valmistada. „Mida paremas seisus on lihas-

kond enne operatsiooni, seda kiiremini ja väiksemate vaevustega patsient taastub,” põhjendab Saapar.

Täiskasvanute ortopeediline füsioteraapia Merimetsa tervisekeskus, Paldiski mnt 68a, kab 249 tel 503 3622 e-post: info@fysioterapeut.ee Vaata lähemalt: www.füsioterapeut.ee

PEREKESKNE LOOTE ULTRAHELIKESKUS Loote Ultrahelikeskus pakub hubases keskkonnas privaatset ultraheliteenust, mis vastab rahvusvaheliselt kehtestatud nõuetele. Tegemist on Fetal Medicine Foundationi poolt litsentseeritud OSCAR-kliinikuga, kus 11.–13. rasedusnädalal pakutakse naistele ühe külastuse käigus: • varajast loote kromosomaalse riski hindamist; • preeklampsia riski hindamist; • lootel varajast südame arengurikete skriiningut; • loote neuraaltorupatoloogia skriiningut; • enneaegse sünnituse riski hindamist.

SAMUTI PAKUTAKSE: • raseduse tuvastamine, sünnitustähtaja täpsustamine ja loote eluvõimelisuse hindamine; • mitteinvasiivset sünnieelset loote kromosoomihaiguste ja mikrodeletsioonide skriiningut, Panorama testi alates raseduse 9. nädalast; • loote väärarengute skriiningut raseduse 19. –22. nädalal; • loote asendi, kasvu ja heaoluseisundi hindamine raseduse 34.–36. nädalal; • loote südamehaiguste diagnostikat; • loote kesknärvisüsteemi haiguste diagnostikat; • veresoonte Doppler uuringut loote kasvu- ja heaoluseisundi hindamiseks; • 3D/4D ultraheliuuringut emotsionaalsel eesmärgil (lisateenustena lootest värviline pilt fotopaberil, ultraheliuuringu salvestus koos kommentaaridega DVD-l või mälupulgal, 3D loote kuju printimine).

Teenuse pakkumiseks on loodud hubane perekeskne ultrahelikeskus, kuhu kogu pere saab tulevast ilmakodanikku imetlema tulla.

See tugevdab peresidemeid ja annab võimaluse nautida rasedaks olemise ilusat aega. OLETE ALATI OODATUD!

A.H. Tammsaare tee 47 Pearu torn IV korrus Tel. 656 6162 / 521 0046 Lisainfo: www.ultraheli.ee

Kliinikute teejuht

|4

Inkotuba annab nõu Inkotuba on abiks uriinipidamatusega inimestele.

Abivajajatele on pidamatuse alast tasuta nõu jagatud ning põetushooldus tooteid müüdud juba 13 aastat – 12 linnas üle Eesti. Vaata kaardilt Inkotubade asukohti.

2001. aastal asutatud Inkotoast saab soetada pidamatuse tarvis vajalikke sidemeid, mähkmeid, hooldus- ja abivahendeid.

Inkotuba on loodud selleks, et inimene saaks delikaatselt nõu küsida ja oma murele leevendust.

Nõustamisele võib tulla ka hooldaja, sotsiaaltöötaja, lasteaia õpetaja, kooliõde või sugulased.

Inkotoas on tasuta nõustamisele võimalik registreerida telefoni teel (info www.kuivaks.ee).

Spetsiaalse ettevalmistuse saanud nõustaja tutvub teie või teie lähedase murega ning selgitab välja pidamatuse raskusastme ja liigi. Samuti aitab ta valida õige mähkme või muu abivahendi ning näitab, kuidas neid kasutada. Antakse teavet pidamatusest ja abi saamise võimalustest, vaagnapõhjalihaste tugevdamise harjutustest, tualeti ja põietreeningust. Selgitatakse, kuidas lapsevanem saab täita

lapse voodimärgamise päevikut.

Inkotuba korraldab ka pidamatusalaseid koolitusi ja loenguid.

Inkotoad asuvad 11 Eesti linnas: Tallinnas, Tartus, Rakveres, Pärnus, Kohtla-Järvel, Narvas, Viljandis, Kuressaares, Haapsalus, Paides ja Võrus.

Uriinipidamatus teeb muret Uriinipidamatus ehk inkontinentsus on tahtmatu urineerimine. See põhjustab sotsiaalseid ja hügieenilisi probleeme. Sellest rääkimine on paljudele inimestele ebamugav.

Eestis on viimase kümne aastaga infot palju levitatud ning ka arstide teadlikkus on kasvanud. Kahjuks paljud uriinipidamatuse all kannatavad inimesed ei otsi kunagi abi ega küsi nõu. Inimesed peavad intiimsete probleemide käsitlemist sageli piinlikuks, kuna nad ei mõista probleemi piisavalt hästi või kardavad vajalikku ravi. Uriinipidamatus raskendab nii töötamist, reisimist kui ka vaba aja veetmist. Uriinipidamatus võib viia elust kõrvaletõmbumiseni ja sellega võivad kaasneda nii masendus kui ka häbitunne.

Uriinipidamatuse põhjused võivad olla erinevad, näiteks haigused (Parkinsoni tõbi, neuroloogilised probleemid, diabeet), liikumispuue, sünnitus, kõrge iga.

Pidamatus on laialt levinud probleem ja Eestis arvatakse olevat kuni 120 000 inimest, kellel esineb suuremal või vähemal määral uriinipidamatust. Probleemi saab enamikul juhtudel ravida ja kindlasti saab spetsiaalsete abivahenditega oma elukvaliteeti tõsta.

Abivahendi kaart ja igakuine soodustus Inkotoas müüakse soodustusega abivahendeid lastele alates 3. eluaastast, puuetega inimestele ja vanaduspensionäridele.

Vastavalt sotsiaalministri määrusele müüakse abivahendi kaardi ja arstitõendi olemasolul soodustusega kuus kuni 60 imavat toodet (imavusega 500 ml ja rohkem) nii pensioniealistele kui ka puuetega

inimestele. Täishinnaga on võimalik osta kõigi maakondade elanikel kõiki tooteid.

Osta saab põetushooldusvahendeid (mähkmeid, voodikaitselinu, kateetreid, uriinikogumiskotte, naha- ja haavahooldusvahendeid, potitoole, põiepõletiku kiirteste jne).

Soodustuse saamiseks tuleb Inkotoale esitada arstitõend ja isikliku abivahendi kaart. Kaardi väljastab arstitõendi alusel kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakond või maava-

litsus. Kaasas võiks olla isikut tõendav dokument, pensionitunnistus või puuet tõendav dokument. Arstitõendi kirjutab enamasti välja perearst. Külastage Inkotube soodustingimustel abivahendite saamiseks ning võtke kaasa arstitõend ja abivahendi kaart!

Loe lisaks, küsi arstilt nõu või vaata Inkotubade asukohti ja lahtiolekuaegu kodulehelt www.kuivaks.ee.