rohkem teenima ja jaksavad neid kortereid osta. Kuid see iseenesest ei liiguta meie majandust, sest tegemist on lihtsalt indikatsiooniga. Suures plaanis tuleb vaadata ehitusfirmade aktsiate liikumist. Minu arvates Merko aktsia ei näita langust, pigem kasvu. •• Kui palju pärsivad pankrotiohus linnad riigi eduvõimet? Tallinna asjad on halvad, aga selle mõju ei ole nii suur, kui võiks karta. Jumal tänatud, et seadus piirab Savisaarel rohkem lollusi teha. Tallinna suurimaks hädaks ongi ridamisi tehtud lollused. Eks rahvale kõige nähtavam on see propagandakulu. Nelja aasta jooksul saame ligi 300 miljoni krooni suuruse ülekulu. Selle võrra oleks Tallinn saanud võtta rohkem laenu, et panustada näiteks teedeehitusse. Õismäe ristmik võiks olla reaalsus. Sama lugu on sotsiaalkorteritega ja koolide remondi eest ülemaksmisega. Iga-aastane rumalate kohustuste näol võetud vähemalt 100 miljoni kroonine ülekulu vähendab kümne aasta jooksul Tallinna investeerimisvõimet miljardi krooni võrra. Valitsuse kirumine samal ajal on halenaljakas. Kui need tohmaklused oleksid tegemata, siis võiks Tallinna linn täna riigile laenu anda. •• Kus peitub rumalate otsuste algpõhjus? Rumalates häältes ja nende häälte ostmises. •• Kuidas seda muuta? Targaks saamine võtab aega. •• Nii et kuni järgmiste valimisteni peame sõitma auklikel tänavatel? Jah, ma ei usu, et muutused nii kiiresti toimuvad. 50 aastat Nõukogude võimu on vajutanud pitseri mõtlemisse. •• Ükski inimene tänaval ei tunnista, et ta on tõesti loll. Milles see valijate lollus siis seisneb? Suure pildi mittenägemises ja mõistmatuses, et maksumaksja raha on ta enda raha. Pikaajalise demokraatiaga riikides oleks lihtne seletada, et 100 miljonit, mis pannakse Tallinnas propagandasse, on sulaselge varastamine lasnamäelaste taskutest keskerakondlikule linnavalitsusele töökohtade säilitamiseks. Meil saab sellest aru vaid 20–30 protsenti inimestest. Ja neist enamik ei ela ka Lasnamäel. Suuresti vähendab lootust, et olukord paraneks, noore haritud põlvkonna lahkumine Tallinnast. Iga lahkuva noorega läheb ju häältelaev üha enam mineviku poole kaldu. Näiteks Euroopa kultuuripealinna projekti
Amaks AS Ambit Arendus OÜ Artois Industrial OÜ City Concert OÜ CLL Transport OÜ Dr.TestMed OÜ Dzinholiday OÜ Eesti Õigusbüroo OÜ Eliand Ehitus OÜ Estosteel OÜ Eurotransit OÜ Festelin Invest OÜ Gildi Trahter OÜ Good Traditions OÜ Harviker OÜ Hillarino Lame katused OÜ Horizon Tselluloosi ja Paberi AS Klavante OÜ Lavandia OÜ
6 14. aprill 2010
alarahastamine on tragöödia selles mõttes, et me ei suuda luua keskkonda, mis oleks huvitav noortele haritud inimestele. •• Kas Eesti Rahva Muuseum, mille vastu teie olete, ei loo siis vajalikku keskkonda? Ma ei ole nii ilusa asja vastu. Küsimus on vaid valikutes. Muuseumi tasub teha siis, kui meie eelarve on kolme protsendiga plussis. Mitte nüüd, kui on miinuses. Miljard tuleks anda Tartu ülikoolile, mitte kolossile, mis asub paar kilomeetrit kesklinnast väljas ja hakkab neelama suurt kütteraha. •• Mida te soovitate teha keskmisel ettevõtjal, et elada üle euro tulek ja minna vastu uuele tõusule? Tuleb ise julgelt otsida välisturgusid. Eesti on Euroopa mõttes nagu Kilingi-Nõmme Eestis. Eestit ei ole turu mõttes enam olemas, sest Euroopa majandusruumi sees ei ole Eesti piiri olemas. Ettevõtjad peaksid vabanema piirist kahe kõrva vahel: tuleb otsida turgu Värskast kuni Dublinini. •• Mõned riiki kriitiliselt suhtuvad tegelased ütlevad, et Eestis polegi majandust. On vaid hulk riigi- ja omavalitsusasutusi ning mõttetud paarikümne töötajaga firmakesed. Suurettevõtluse kontekstis võib see nii paista. Mina ütleksin, et Eestis on majandust just nii palju või vähe, kui suur või väike on Eesti maailma mastaabis. Kui võrrelda näiteks ekspordi suhet SKT-sse, siis võime rinda pista ka Saksamaaga. Kõik on suhteline. Me oleme osa Euroopa majandusest ja piirid on vaid meie kõrvade vahel. •• Kas meil siis tasub üldse Eesti majandusest rääkida? Kindlasti tasub. Eesti majandus on tööriist, mis annab võimaluse sellel maakamaral ja sellega seotud inimestel üle maailma paremini elada säilitamaks eesti rahvast ja kultuuri. •• Eesti keele staatust saab riik administratiivsete vahenditega suurendada, aga kuidas saab mõjutada Eesti päritolu ärikultuuri ja ärimeeste kestmist? Avatud tööjõuturg võib saada saatuslikuks, sest inimesed jooksevad laiali. Koos hoida aga suudaks eelkõige tugev majanduskeskkond, mis annab võimaluse ka kultuuri rahastada. •• Paljud Euroopa väikeriigid ei kurda inimeste laiali jooksmise üle. Ma pole selles kindel. Soomegi seisab selle nähtusega õige pea silmitsi. Põhja-Soome on ehitatud jõuga ettevõtteid, kuid inimesed lahkuvad sealt sellegipoolest. Seal on lihtsalt
Ivar Pahka, Peeter Põlder Priit Kajari Jyri Lauri Kristian Saarela Aleksandr Krestin, Aleksei Morozov Tarvo Tavast Andrei Haponen Sergei Ivanov Artur Fjodorov, Mik Hansen Andrei Ivanov, Jelena Ivanova Olesja Roos Aleksandr Guljajev Tiit Maipuu Urmas Varris, Indrek Kodasma Valentin Gerasimov Siiri Tamm, Harry Grünberg, David Vallner Hillar Peets Roman Bukatšjov, Aime-Kersti Kelder, Sharma Ashwani Kumar Thomas Karilaid Meeme Veisson
pagana külm. Kui pakutakse samalaadseid tingimusi, siis ettevõtlikud inimesed lähevad ikkagi Hispaaniasse, kus on soe, või Londonisse, kus on soojem ja kus on fun! •• Kevadel hakkab paljudel töötutel abiraha otsa lõppema. Kuidas nad peaksid käituma: kas tasub loota töökohtade tekkimisele Eestis, näksides suvi läbi jänesekapsast, või põrutada esimesel võimalusel välismaale tööd otsima? Olgugi et majandus läheb sel aastal tõusuteele, ei tähenda see, et me hakkame veel paremini elama. Usun, et töötajateni jõuab see tõus alles 2012. aastal. Seega peame veel kaks aastat elama vana rasva arvel. Aktiivne tööotsimine on kindlasti hädavajalik. Kui pole seni otsitud, siis on see vastutustundetu. Kõige lähedasem koht on 80 kilomeetrit põhja pool, kus igal juhul saab töö leida sama palgaga kui Eestis. Inimesed võiksid olla julgemad. Ka valitsus oleks pidanud juba ammu inimestele tööotsimisel kaasa aitama. Kui Maarjamaal ei ole tööd, siis tuleb otsida sealt, kus seda on. •• Kas Soome oleks sellise käitumise üle õnnelik? Meie ei pea Soome riigi probleemide üle pead murdma. Näiteks riik võiks kinni maksta laevasõidu nendele inimestele, kes nädal otsa Soomes töötavad ja laupäevaks-pühapäevaks koju pere juurde tulevad. See oleks sotsiaaltoetus – valuraha kodust äraoleku eest. •• Milliselt eelarverealt see valuraha tuleks? Sealt, kust praegu makstakse töötu abiraha. •• Kas valdade liitmine võib riiki aidata? Loomulikult aitab. Minule jääb arusaamatuks peaministri võitlus administratiivreformi vastu. Oluline on näha, millise kahjurlusega vallavalitsused riigi vahendite kasutamisel otseselt tegelevad. Ainuüksi valed investeeringud koolivõrku ja tühjalt seisvatesse maakultuurimajadesse on meile maksma läinud miljardeid. Kui valdasid oleks kümme korda vähem, oleksid pooled valed investeeringud koolimajadesse tegemata. Ja sama võrra oleks saanud neid vahendeid kasutada hariduses ja kultuurielus õiges kohas. Põhjus on selles, et vallavanemal oli vaja näidata oma võimekust ja see raha nn katuserahana riigikogust välja peksta. •• Suur hulk väikesi ja võimetuid valdu on ühinemisele väga lähedal, sest majanduses võib olukord minna veel-
Lexer Oil OÜ ML Investments Group OÜ Mutikas OÜ Raindmark OÜ REC Varad AS ROMTOM OÜ Rossmit Grupp OÜ S.V.Harkes Elekter OÜ Sinilinnuke OÜ Soros Tours OÜ Svingel Ehitus OÜ Zircon Technologies AS Tepek KTK OÜ Thulema AS Tänavakivi Ehitus OÜ Valgusravi OÜ Venthall OÜ Voka Trans OÜ
Urmo Varikmägi Meelis Lao, Margit Viiart Alar Kasmann Jarko Saulus Peeter Lillestik Toomas Koort, Harri Liblik Rivo Vilem Vahur Valdgraf Dina Jefanova Viktor Sorokin Janar Kase Maksim Asanov Aivo Tuurma; Aare Ader; Peeter Põlder Benaja Daniel Matias Sovelius Marek Oeselg Marge Heinoja-Ventsas Pertti Teuvo Olavi Palomäki Kalle Lehismets
Koondame nõudeid ATB Logistic OÜ (reg. kood 10212341) vastu. Koondame nõudeid Susanna Kütt vastu.
gi halvemaks. Kuid alati istub saalis keegi, kes õhutab hirmu naaberküla võimaliku domineerimise ees. Territoriaalne reform tuleb teha jõuliselt ja ühekorraga. Iseühinemise-nimeline demokraatia mängimine on vastutustundetu ja võib tekitada hoopis suuremat regionaalarengulist ebaühtlust üle riigi. Tegelik reformi takerdumise põhjus on Reformierakonna vallavanemate suur hulk, mis takistab Ansipil astumast loogilisi samme riigi efektiivsemaks muutmisel. Kui järgmistel valimistel oleks Reformierakonna vallavanematel kandideerimine keelatud, teeks valitsus Siim Valmar Kiisleri reformi ära ühe aastaga. •• Kas ma saan õigesti aru, et oma Krimmi poolsaare Balaklava kuurorti investeerimise projektist te eriti rääkida ei soovi? Äripäev kiskus selle teema juhuslikult välja, sest nad käisid Eesti ettevõtjate käekäiku Ukrainas uurimas. Mul pole ärilist tarvidust sellest rääkida. Olgugi et projekti algusest on möödas viis aastat, läheb ilmselt realiseerimiseni veel mitu aastat. Eks siis ole ka põhjust rääkida. •• Hillar Teder, kellest ma väga lugu pean, sattus Ukrainas keerulisse olukorda ja paarsada pettunud kaubatarnijat korraldasid tema vastu allkirjade kogumise, rahvusvahelise skandaali. Kuidas see mõjutab eestlaste äritegemist Ukrainas? Minu sisetunne ütleb, et Teder on uuesti jalad alla saanud ja tõusulainel. See lugu mõjutas Eesti ärisid slaavi ruumis oluliselt vähem kui pronkssõduri käpardlik äraviimine – kuid sellegi mõju on nüüd üle läinud. •• Mida toob endaga kaasa Viktor Janukovitši tõus presidendiks? Praegu alanud protsessi märksõnaks on stabiliseerumine. Nii parlament, valitsus kui ka presidentuur on ühtede ringkondade mõju all. Demokraatiat, või õigemini enne olnud demokraatia mängimist, on natuke vähem, kuid see on kasulik just stabiliseerumise ja selguse seisukohalt. •• Janukovitšit on tutvustatud väga Venemaa-meelsena, mis võib osutuda tegelikkuses vastupidiseks. Kas tema sõbrad ei või ühel päeval küsida, miks me oleme selle looduskauni koha Sevastopoli lähedal, endise strateegilise allveelaevade baasi, andnud välismaalasele — ehk siis teile? Mina näen Ukrainas lähitulevikus siiski rohkem seaduslikkust ja korda. Usun, et kohalikud suurärimehed tahavad sedasama. Vahepealne omavolitsemise periood segas ka neid. Eelmine väga rahvuslik Ukraina valitsus ajas sageli pilli lõhki ja ehitas riigi sees müüre. Ma näen siin paralleele Eestiga. Mart Laar on hingelt palju rahvuslikum kui Andrus Ansip, kuid ta pole, erinevalt Ansipist, mitte kunagi teinud peaministrina rahvuslikke julgeolekuriske suurendavaid avaldusi. Raske on öelda, kumb on hingelt rahvuslikum, kas Janukovitš või Juštšenko. Aga Janukovitš pigem vähendab rahvuslikke riske, sest ei lase sisemisi vastuolusid Ukraina vastu välja mängida. Lõuna-Osseetia ja Abhaasia eraldumine Gruusiast mängiti ju välja mitte ainult välise agressiooni, vaid ka riigi sees üles köetud vastuolude abil. Krimmis on samuti köetud pingeid sisemiste vastuolude loomisega. Näiteks inimesed räägivad seal kõik vene keelt, aga neil ei lastud isegi kinos vene keeles filme vaadata. 1
10 mõtet Tõnis Palts, aprill 2010
1. Riik peaks Soomes töötavatele eestlastele kinni maksma iganädalase Helsingi-Tallinna-Helsingi laevapileti, et ergutada töötuid naabrite juures tööd otsima.
2. Vaatamata majanduse elavnemisele tuleb eestlastel veel kaks järgnevat aastat vana rasva arvelt toime tulla, sest uusi ja kõrgemapalgalisi töökohti varem juurde ei teki.
3.Minule jääb arusaamatuks peaministri võitlus administratiivreformi vastu. Oluline on näha, millise kahjurlusega vallavalitsused riigi vahendite kasutamisel otseselt tegelevad.
4.Eesti on järjest teinud lauslollusi. Transiit pole küll meie tuleviku mootor, kuid arusaamatu on, miks pidime selle sularahamasina lihtsalt aknast välja viskama. Need kaotatud miljardid oleks ju saanud investeerida kas või haridusse ja kultuuri.
5.
Samuti on tehtud mõttetuid investeeringuid. Esmajärjekorras nimetaksin Koidula piiripunkti väljaehitamist, kuhu maetakse miljard krooni maa sisse nii, et seda mitte kellelegi vaja ei lähe.
6.Täna koputab uksele Eesti Rahva Muuseumi ehitamine. Tundub täiesti groteskne, et kulutame oma viimase miljardi selleks, et teha oma rahvale muuseum, selle asemel et anda see raha haridusele ja kultuurile. Kui tahetakse see raha tingimata Tartusse paigutada, siis antagu Tartu ülikoolile. Siis ei pea me võib-olla mitte kunagi oma rahvale muuseumi ehitama.
7. Samal ajal, kui räägime uute töökohtade loomisest Eestisse, jätsime riigi laevahankel oma ettevõtte – Balti laevaremonditehase – formaalsetel põhjustel kaotajaks Soome ettevõtte ees. Samaväärse pakkumise korral võidu andmine välisfirmale on sulaselge lollus. Loome töökohti teistes riikides, samal ajal kui omal on üks suurimaid tööpuudusi.
8.Lolluste ritta kuulub ka lennuühenduste mahamängimine, mis sai alguse Estonian Airi erastamisest ja SAS-i huvipuudusest meie arengu vastu. Raudtee tagasiostmise asemel oleks pidanud eelmine valitsus ja tollane majandusminister investeerima need vahendid lennuliinide toetamisse. Praegu on Estonian Air ettevõttena rohkem vee all kui Ülemistesse kukkunud Poola lennuk.
9.
Meie tööjõumaksud pärsivad ettevõtlust. Meil on väga palju ruumi maksude alandamiseks. Mina ei kiirustaks sotsiaalmaksu lae sisseseadmisega. Tulumaksumäär tuleks viia nii madalale – kümne protsendini –, et see oleks Euroopas silmatorkavaks märgiks.
10.Kõrgharidust ei valitse ei haridusminister ega isegi mitte rektorid, kes on oma valijate vangid. Valitsevad õppejõud, kelle huvi on eelkõige oma koha säilitamine. Haridus tervikuna vajab julmi samme struktuursete reformide näol.