lumaksumäära alandamist. Ettevõtjatel peab olema kindlus. Teadmine, et meil on kindel suund. Tulumaksu määr tuleks viia nii madalale – kümne protsendini, et see oleks Euroopas silmatorkavaks märgiks. Absurdne ja täiesti seaduse mõtte vastane on olukord, kus ettevõtetevahelised dividendid on maksustatud. Seaduse mõte tuleks seaduses selgelt väljendada: maksustatakse ainult ettevõtlusest väljavõetavat tulu! Usun, et see mõjutaks kardinaalselt investeerimiskliimat positiivses suunas. •• Alles lapiti riigieelarvet nagu katkist sokki. Kas majandusel on jalad juba nii põhjas, et maksude alandamise jutt võib otsustajate seas vastutulelikke kuulajaid leida? Kindlasti saaks juba praegu tasapisi alustada maksude alandamisega. Ja pealegi ei peaks Eesti riigieelarve tulevikus iga hinna eest tasakaalus olema. Meie väikene valitsusssektori laenukohustus tuleb nüüd keerata meie konkurentsieeliseks. Meil on ajalooline võimalus saada uus hingamine väikeste laenusüstide abil. Piisab, kui jääme rahulikult kolmeprotsendise eelarvedefitsiidi juurde, mitte seades eelarve tasakaalu omaette eesmärgiks. Iseasi, kas suudame teha õigeid otsuseid ja investeerida sinna, kust tekiks tõus, millega laenu teenindada. Senine tehtud lolluste nimekiri selleks küll kindlust ei anna. Käibemaksu võib rahumeeli
edasi tõsta, sest see piirab tarbimist. Käibemaksu oleks pidanud tõstma kolm-neli aastat tagasi, siis oleks see mõjunud meie ületarbimise poole suundunud majandusele positiivselt. Sisetarbimise kasv Eesti väikest majandust ei aita. Mida vähem on meil tarbimist ja rohkem investeeringuid ettevõtlusesse, seda parem on keskkond ja väljavaade ekspordile. •• Millistesse projektidesse peaks riik panustama? Kõikidesse, mis aitavad kaasa efektiivsuse tõstmisele ja seeläbi suurendaksid eksporti. Väga palju räägitakse, et meil on vaja mingisugust tarka ja teadmistepõhist majandust. Aga kas me oleme endalt küsinud, mis imeloom on see teadmistepõhine majandus? Mida ta müüb? Teadmistepõhine majandus müüb vaid teadmisi. Me peaksime siis toetama teadmiste tootmist, see tähendab haridust alates esimesest klassist kuni kõrghariduseni välja. Selleks et me ei toetaks haritud inimeste väljarännet, tuleb mõelda, kuidas neid inimesi siin hoida. Selleks tuleb toetada tehnilist infrastruktuuri ja kultuuri. Meie kõrgkoolides tekivad praegu projektid sageli nõukogudeaegsest inertsist, mõtlemata, kas rahakulutus on Eesti tulevikule vajalik. Mõeldakse, kuidas projektid on kasulikud mõnele juba olemasolevale õppetoolile. •• Majandusbuumi ajal ütlesid mitmed ettevõtjad, et meie haridus-
süsteem on halb, sest toodab kasutuid inimesi. Ettevõtjad väitsid, et vaja on tislereid, keevitajaid ja kraanajuhte, aga haridussüsteemist tulevad inimesed, kes ei taha musta tööd teha. Kas teie pole siis sellise käsitlusega nõus? Häid spetsialiste ei toodeta ka praegu piisaval hulgal. Kui neid oleks rohkem toodetud, siis poleks meil nii palju töötuid, sest inimesed saaksid näiteks Soomes tööd. Kui Soomes on tööpuudus kaks korda väiksem kui meil ja palk kaks korda kõrgem, siis hea spetsialist peaks seal ikka tööd saama. Kuid buumiaja riigipoolne haridustoodangu toetus oli suunatud tihti mittevajalike humanitaarasjatundjate ettevalmistamisele. Humanitaarala on meie kultuurile ja rahvale väga vajalik, kuid ka selle sees tuleb vahet teha kasutute ja vajalike tegevuste vahel. Probleem seisneb selles, et kõrgharidust ei valitse ei haridusminister ega isegi mitte rektorid, kes on oma valijate vangid. Valitsevad õppejõud, kelle huvi on eelkõige oma koha säilitamine. Haridus tervikuna vajab julmi samme struktuursete reformide näol. •• Kas majandusbuumi tõi Eestisse ühinemine Euroopa Liiduga? Eesti majanduse edu põhjusteks on viis suurt tegu: iseseisvumine, rahareform, Euroopa Liiduga ühinemine, jõuline erastamine ja ettevõtete tulumaksust vabastamine. •• Kas euro tulek lisandub sellesse
www.wuerth.ee nimekirja? Kardan perspektiivis hinnata, kas euro tulek on hea või halb. Kindlasti on ta hea praeguses olukorras, sest mõjub uue tõukejõuna. Kuid sisuliselt on meil euro juba olemas. Euro on rahva ühendaja ja hea ettekääne jõulisteks sammudeks eelarvepoliitikas. •• Kas teie olete juba näinud märke, et euro tulek elavdab meie majandust? Esimene buumi märk oli kinnisvaraturu elavnemine. Juba praegu ei ole kinnisvaraturg enam nullis. Häid büroopindasid, kuigi väga
odava hinnaga, võetakse praegu juba rendile. Büroopinnad on ettevõtluse arenemisega otseselt seotud. Ma usun, et paljud on märganud, et ehitusettevõtted kavatsevad ehitama hakata. •• Mõni kraana tõepoolest kusagil juba liigub. See tähendab, et pangad finantseerivad neid ettevõtteid. Aga pank vaatab alati äriplaani ja näeb tulusid. Seega on olemas nõudlus. Väljastpoolt Eestit on tekkinud ka spekulantide huvi korterite vastu, mis on hea märk. Keegi kuskil usub, et siin hakkavad inimesed varsti FOTO: PILLE-RIIN PREGEL
14. aprill 2010 5