28
29
Merluus (heik)
Meriahven
Merluccius spp.
Sebastes spp.
Merluusid kuuluvad turskadega samasse rühma. Nad on põhjalähedase eluviisiga kalad, kes elavad 50–1000 m sügavuses. Nad võivad kasvada üle 1 m pikkuseks ning kaaluda kuni 15 kg.
Meriahven on süvamerealadel elav kala, keda võib kohata kuni 1000 m sügavuses, kus ta ujub sageli suurtes parvedes. Ta sarnaneb magevee ahvenaga, kuid kuulub teise, skorpionkalade rühma.
Meie poodidest võib leida mitut liiki merluuse. Kõige sagedasemad on: euroopa merluus (Merluccius merluccius), argentiina merluus (Merluccius hubbsi), vaikse ookeani merluus (Merluccius productus). Samuti võib seda liiki leida teiste toodete, kalapulkade või krabipulkade, koostises.
LEVIK Merluuse püütakse parasvöötme vetes mandrilava servaaladelt nii Põhja-kui Lõuna-Atlandi ookeanist ning Vaiksest ookeanist.
PÜÜGIVIISID Püütav põhjatraalnootade ning õngejadadega.
SOOVITUS Mõelge järele, enne kui ostate KirdeAtlandi ookeanist (FAO 27) püütud euroopa merluusi (Merluccius merluccius) ja Kagu-Atlandi ookeani (FAO 47) ning Namiibia vetest püütud lõunaaafrika merluusi (Merluccius paradoxus) – seal on nende varud ülepüütud ja taastuvad praegu aeglaselt.
SOOVITUS Vältige kõigi teiste merluuside ostmist massilise ülepüügi tõttu. Lisaks ei ole nende kalade püük keskkonda säästev, kuna püügimeetoditega kaasneb suuremahuline mittesoovitav kaaspüük.
Meriahvena tunneb ära tema punase värvi järgi, samuti paistab ta silma suurte silmade ja ettepoole ulatuva alumise lõualuu poolest. Meriahven võib kasvada kuni meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 15 kg. See kala saab suguküpseks alles 10.–12. eluaastal, kui on kasvanud 30–40 cm pikkuseks.
LEVIK Elab valdavalt Atlandi ookeani põhjaosas, alates Spitsbergeni saarest Teravmägedel kuni Põhja-Ameerika rannikuni välja. On püütav ka Skagerraki väinas.
PÜÜGIVIISID Meriahven on püütav merepõhjast traalimise teel, samuti saadakse teda sageli kätte traalimise kaaspüügina teiste kalaliikide püüdmisel.
VARUDE OLUKORD Meriahvena ressursid on ületarvitatud.
SOOVITUS Meriahvena arvukuse taastumine on tema peamistes püügipiirkondades aeglane. Enne Kirde-Atlandi (FAO 27 V, VI, XII, XIV) meriahvena valimist kaaluge, kas seda ei saaks asendada mõne muu kalaliigiga. Aeglase kasvu tõttu on see kala eriti tundlik ülepüügi suhtes.
SOOVITUS Vältige selle selle kalaliigi ostmist, kui püügipiirkonnaks on märgitud Gröönimaa, Island või Kirde-Atlandi (FAO 27) veed. Meriahvena varud on seal ületarvitatud, nende kontrollimine on aga ebaefektiivne.