26
27
Lest
Hiidlest ja süvalest
Platichthys flesus
Hippoglossus hippoglossus, Reinhardtius hippoglossoides
Kuna kaubanduses esineb mõlemat liiki nime all „paltus“, siis on nende kalade puhul oluline vahet teha.
Õise eluviisiga riimveeline lest asustab arvukalt Eesti rannikumerd, elades liivaselsavisel merepõhjal kuni 100 meetri sügavuses. Lesta peamisteks saakobjektideks on väikesed kalad, karbid ja teised merepõhja selgrootud. Osa lestadest lahkuvad talviseks perioodiks rannikult, loobuvad pea täielikult toitumisest ja rändavad sügavatesse ja soolasematesse vetesse.
LEVIK Lesta võib kohata Euroopa rannikumerest kuni Barentsi ja Valge mereni. Lest on arvukas pea kogu Läänemeres.
VARUDE OLUKORD Lest on arvukas saakobjekt rannakalurite nakkevõrkudes pea kõikjal Eesti rannikul ning liigi varud ei ole ohustatud.
SOOVITUS Tööstuslikult püütakse lesta sagedasti kaaspüügiliigina tursapüügi käigus. Noodapära silmasuurus on sellisel juhul tursapüügiks kohandatud ning väiksemad kalad peaksid saama põgeneda – sellegipoolest vältige alla 20 cm pikkuste kalade ostmist.
SOOVITUS Põhjameres ning Skagerraki ja Kattegati väinades (FAO 27 IIIa ja IV) püütakse lesta põhjatraalidega. Traalpüügi käigus püütakse kinni hulgaliselt mittesoovitavaid kalu, mis visatakse kasututena üle parda, püügiviis ise aga kahjustab merepõhja ökosüsteeme.
Üheks viisiks on järele uurida kala ladinakeelne nimi. Hiidlest ehk „õige“ paltus on röövtoiduline kala, toitudes tursast ja teistest merepõhjas elavatest kaladest. Tema mõõtmed võivad kasvada hiiglaslikeks, kuni 3 m ja 300 kg kaaluvateks kalahiidudeks. Samal ajal kui süvalest jääb oma mõõtmetes oluliselt tagasihoidlikumaks, kasvades valdavalt kuni poole meetri pikkuseks. Kõige tähtsam aga on fakt, et süvalest pole ohustatud, samal ajal kui hiidlest on!
LEVIK Kui süvalesta leidub ülemaailmselt kõikide ookeanide põhjapoolkera arktilistes ja parasvöötme vetes, siis hiidlesta vaid Atlandi ookeani põhjaosas: Norra, Šotimaa, Iirimaa, Gröönimaa ja Newfoundlandi rannikul ning Barentsi meres. Samuti kasvatatakse hiidlesta kalakasvandustes Norras ja Hispaanias.
VARUDE OLUKORD Hiidlesta varud on ülepüütud ja liik ohustatud. See kalaliik on eriti tundlik intensiivse püügi suhtes.
SOOVITUS
Valige hiidlest, kui see on kasvatatud vastavalt ökoloogilistele kasvatamisstandarditele ja on märgistatud tunnustatud ökomärgisega.
SOOVITUS
Kauplustes leiame kõige sagedamini väiksemat, nö Gröönimaa paltust ehk süvalesta. Tõenäoliselt on see püütud Lääne-Gröönimaa rannikult (FAO 21), Kirde-Arktikast või Norra merest (FAO 27 I, II). Rahuldavaid süvalesta varusid kahjustab üleliia intensiivne püük, mõningates kalastuspiirkondades on süvalesta püük keelatud.
SOOVITUS
Kui leiate kauplusest ookeanist püütud hiidlesta, siis ärge seda ostke. Tänu intensiivsele püügile on see kalaliik tugevalt ohustatud. Samuti ärge valige süvalesta, mis on püütud Ida-Gröönimaa, Islandi või Fääri saarte vetest (FAO 27 V, VI, XII ja XIV) ning Beringi merest või Aleuudi saarte piirkonnast (FAO 67).