24
25
Kammeljas
Merilest
Scophthalmus maximus
Pleuronectes platessa
Kammeljas on põhjalähedase eluviisiga kala, mis elab liival ja kruusal, 20–-70 m sügavuses. Täiskasvanud kammeljas võib olla kuni 1 m pikkune ja kaaluda 25 kg.
Merilest on tüüpiline rannikumere kala, mis elab liivasel ja savisel merepõhjal, kuni 200 m sügavuses.
Kammeljas on väga hinnatud kala, mida püütakse tihti ka kudemise ajal, kuid seda kala ei leidu kusagil rohkesti. Minimaalne püüdmiseks lubatav kammelja pikkus on paljudes riikides 30 cm. Isased kalad kasvavad harva nii pikaks, seepärast on üheksa kümnest püütud kammeljast emased.
PÜÜGIVIISID Nii Läänemerest kui ka Põhjamerest püütakse kammeljat kõige sagedamini nakkevõrkudega. Samuti saadakse kammeljat traalidega kaaspüügina. Seda liiki leidub ka kalakasvandustes, kõige rohkem Hispaanias.
VARUDE OLUKORD Kammelja populatsioon väheneb Põh-
jameres ja Taani väinades kiire tempoga. Läänemeres on olukord mõnevõrra parem, vahepealsel perioodil arvatavalt ülepüütud ressursid taastuvad. Eesti rannikul suuri kammeljaid ei püüta, siin domineerivad 20–30 cm pikkused kalad (Eestis kammelja alammõõt puudub), mis on tavaliseks kaaspüügiks lestapüügil.
SOOVITUS
Merilest on röövtoiduline kala, kellele sobib söögiks kõik, millest jõud üle käib. Aktiivne on ta peamiselt öösel ja varahommikul, ülejäänud osa päevast veedab kala liiva sisse kaevununa. Merilest võib elada kuni 50 aastaseks. Eesti vetes on merilest haruldane külaline, kellest viimane ligi poolekilone kala püüti Hiiumaa lähistelt Tartu Ülikooli ihtüoloogide poolt 2008. aastal.
Kammelja arvukus on Põhjameres ja Lääne-Euroopa vetes (FAO 27 IV, Vb, VI, VII, VIII, IX ja X) intensiivse püügi ja ebaefektiivse majandamise tagajärjel vähenenud, seepärast on soovitatav nendest piirkondadest pärit kala tarbida minimaalselt.
Merilesta võib arvukamalt kohata Skagerraki ja Kattegati väinades ning Läänemere lõunaosas kuni Gotlandi saareni, samuti Islandi ümbruses ja Euroopa läänerannikul.
LEVIK
VARUDE OLUKORD Põhjameres on merilesta ressursid vähehaaval taastumas. Liigi arvukus Läänemeres sõltub suuresti läbi Taani väinade toimuvatest rännetest.
SOOVITUS Oluline on mitte osta alla 30 cm pikkuseid mittesuguküpseid kalu. Merilesta püük põhjatraalnootadega kahjustab merepõhja ökosüsteemi.
SOOVITUS Vältige merilesta, mis on püütud põhjatraalidega Põhjamerest (FAO 27 IV), sealseid ressursse ekspluateeritakse liiga intensiivselt.