mulda fütosanitaarselt. See on võimalus liita vahe- ja põhikultuuri kasvatamine üheks tervikuks. Kui hernes koristatakse, lastakse sinepi ja keerispea seemned kombainist põllule tagasi ja viiakse esimesel võimalusel kõrrekoorimisega mulda. Nii vähendatakse vahekultuuri seemnekulu isegi kuni 90%, kuna kevadine sinepi ja keerispea külvinorm sellises segus on vaid 2–3 kg/ha. Seega, sügisel vajaminev vahekultuuri seeme kasvatatakse põllul kohapeal.
segudega, külvates põhikultuuriga koos vahekultuure. Eksperimendi üheks järelduseks oli, et vahekultuuride eelis ilmneb kõrge mullaviljakuse korral. Kui see jääb tagasihoidlikuks, osutub vahekultuuridega jändamine liialt töömahukaks ja kalliks ning eriline efekt puudub. Sellisel juhul on õigem kasvatada ristikut, see sisse künda ja niimoodi maa nii-öelda käima tõmmata. Pärast seda on mõistlik juba ka vahekultuure külvata. Parim vahekultuuride segu andis kaera saagile lisa 1440 kg/ha.
Liblikõielisi külvab talu vahekultuurideks selleks, et siduda mulda lämmastikku. Nende hulgas on vikk, hernes, ristikud.
Millised on vahekultuuride veekaitselised tulemused? Mida paremas seisus on mullaelustik, seda väiksem on toitainete leostumine. Kui maa on aasta läbi taimedega kaetud, on ka väljapesemist vähem. Samal ajal on vahekultuuridega põld tolmeldajate paradiis, eriti kui keerispea õitseb, meelitades mesilasi ja kimalasi kilomeetrite kauguselt.
Margus Ess on tulnud koguni niisugusele mõttele, et maheviljeluses polegi sõnnik ja muud orgaanilised väetised vältimatud, kuna neid nagunii ei jätku kogu taimekasvatuspinna jaoks. Selle asemel saab mulda väetisena künda vahekultuuri. Kuresoo OÜ ei külva vahekultuure tsentrifuugiga mulla pinnale, vaid külvikuga mulda sisse. Nii võib lubada väiksemat külvinormi ja külvi efektiivsus on kõrge. Suured seemned külvatakse sügavamale, peenemad peenseemnekastiga kõrgemasse mullakihti. Erineva suurusega seemned segus on ka koos külvatavad, eriti kui külviku kastis vahepeal seemneid segamas käia, ainult külvisügavuse puhul tuleb leida kompromiss. Ess on ka leidnud, et kui seemneid bioaktivaatoriga töödelda, võib kasvujõudu päris palju juurde tulla. Hästi töötavad bakter- ja mükoriisapreparaadid, aga ka mitmesugused maheväetised. See tähendab, et külvinormi võib vähendada. Vahekultuuride mõju suurendamiseks kasutab ettevõte teisigi võtteid: erinevate mineraalide (maheväetiste) kasutamine mullatasakaalu loomiseks, sügavkobestamine taimejuurte ning mullaelustiku sügavamale aitamiseks ja tihese vältimiseks jm. Aastail 2011–2014 osales ettevõte koostöös Eesti taimekasvatuse instituudiga maheviljeluse tõhususe rakendusuuringus, milles eksperimenteeris eri seemne-
Seda, et vahekultuurid oleksid umbrohtudena laiutama hakanud, pole ettevõttes ette tulnud. Saagikus pole vahekultuuridega seoses kahanenud, vaid ainult tõusnud. Mingeid tagasilööke pole. Raha kulu vahekultuuride peale võib minna aga päris suureks, eriti kui osta peeni välismaiseid segusid. Seetõttu on Kuresoo ikka vaadanud, mis on omast käest saadaval või soodsam. Tulevikus on talul kavas vahekultuure veelgi mitmekesistada. Kaheksa liiki pole sugugi lagi ning võimalik, et jõutakse 20–30 üheaegselt kasvava kultuurini. Kuna Kuresoo tegemised on väljapoole hästi nähtavad, on uuendustel ka järgijaid. Kõige rohkem on hakatud põhikultuuri külviga koos peenseemnekastist ristikut külvama. Kuresoo talu soovitused püüdekultuuride kasvatajaile • võimalikult palju kasutada ristikute ja kõrreliste allakülve samal ajal põhikultuuriga. Seejuures peab aga teadma, mis hoiab ära ristiku ülekasvamise teraviljast • tõeliselt umbrohtunud maad nõuavad juulikuise sisseharimisega kevadist vahekultuuri • põhikultuure on hea kombineerida selliste vahekultuuridega nagu hernes, sinep ja keerispea • kui ristik on haljasväetiseks, ei tasu niita enne, kui seemned valmis
Loe lisaks Luik, A. 2012. Looduslikud vahendid mahepõllumajanduslikus taimekaitses. Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, Tartu. Parimaks vahekultuurikomplektiks osutus „Oma segu II“ koosseisus: suvivikk 50 kg/ha, põldhernes 90 kg/ha, sinep 2 kg/ha, keerispea 3 kg/ha ja üheaastane ristik 2 kg/ha. Selle segu puhul soovitab Kuresoo OÜ koristada herne ja viki seemneks ning ülejäänud segukomponentide peenemad seemned lasta koristamise käigus kombainist tugevama tuulega põllule tagasi. Nii satub põllule tagasi ka osa vikki ja hernest. Mõte on selles, et võimalikult kohe peale kombaini teha pindmine koorimine selleks, et ergutada koristamise käigus põllule sattunud seemned kasvama. Foto: Margus Ess
90
Vaata ka miniharimine lk 78
91