2.2. Talvine taimkate
märkimisväärselt. Toiteelementide, eeskätt nitraadi leostumine põhjavette võib rikkuda vee kvaliteedi. Pinnavette leostunud lämmastik ja fosfor toovad kaasa veetaimede vohamise ja nende laguproduktide kaudu veekogu reostumise ning kinnikasvamise.
Rakendamine Kui sügisese saagikoristuse järel vältida kündmist ning jätta taimejuured terveks, toimivad need kui ankrud, takistades pinnase erosiooni. Efekti saab suurendada, kui külvata sügisel põllule talivili.
Lämmastikku kaob põllumajandusmaastikult ka kõige keskkonnahoidlikuma majandamise käigus, kuid fosforikao peamiseks põhjuseks on põldude erosioon, eriti kui on must kesa. Tõhus võimalus vähendada erosiooni ning leostumist on rakendada talvist taimkatet. Foto: Kristjan Oopkaup
Probleem Taimetoitained kaovad põldudelt peamiselt leostumise ja erosiooni tõttu. Mõlemal juhul on olulisimaks teguriks kas vihma- või lumesulavesi, mis on eriti tugeva mõjuga just reljeefsel maastikul Lõuna-Eestis. Kuigi väga palju ärakande määrast sõltub just põllumaa nõlvakaldest, on siiski lämmastikul ja fosforil mõnevõrra erinevad ärakandemehhanismid. Lämmastik esineb peamiselt lahustunud vormis ning kaob põllult leostumise tagajärjel. Fosfor seevastu on enamasti pinnaseosakestele seotud ning tundlik eeskätt just erosioonile. Toitainete leostumine ja ärakanne mullast sõltub väetise kogustest, väetamise ajast, mulla lõimisest, kasvatatavatest taimedest ja paljust muust, kuid peamiselt vee hulgast. Kasvavad taimed omastavad mullast vett ja toitaineid, mistõttu leostumine, aga ka pinnaseosakeste ärakanne aktiivsel taimekasvuperioodil on vähene. Toitainete intensiivsem leostumine algab üldjuhul peale saagi koristamist ja tipneb sügistalvisel perioodil, mil mulda läbivad veekogused on suured. Samal ajal on muld tundlik erosioonile, juhul kui põllud asuvad reljeefsel maastikul.
Eesmärk Sügisel kasvav roheline taimik omastab ka vegetatsiooniperioodi lõpus mullast toitaineid, takistades nende jõudmist veekogudesse või põhjavette. Roheline taimkate ning juurestik hoiab samal ajal pinnaseosakesi kinni ning nende ärakanne väheneb
40
Vabatahtlikult valitava lisanõude korral tuleb vähemalt 50% toetusõiguslikust maast hoida talvise taimkatte all. Foto: Kristjan Oopkaup
KSMi taotleja peab hoidma vähemalt 30% toetusõiguslikust maast 1. novembrist kuni 31. märtsini põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte all. Enne 2015. aastat kehtis talvise taimkatte nõue viies vallas, kuid nüüdseks on nõue laienenud juba kümnele: Haanja, Otepää, Valgjärve, Vastseliina, Rõuge, Antsla, Kambja, Kanepi, Nõo ja Võru vallale. Võimalik on ka valida vabatahtlik lisanõue ehk talvise taimkatte laiendamine 50%-le toetusõiguslikust maast. Talviseks taimkatteks loetakse taliviljad, rohumaad, maasikas ning muud sügisel rohelise taimikuga põllumajanduskultuurid. Koristuse käigus maha varisenud kultuurtaimede seemned on varis, millest tärganud taimed loetakse umbrohuks, ning seetõttu ei arvestata seda talviseks taimkatteks. Koristamata põllukultuure ei loeta samuti talviseks taimkatteks, kuna need ei tarvitse toitainete leostumist vähendada. Eestis enim kasutatavateks taliteraviljadeks on talirukis, -nisu, -tritikale ja -oder ning taliõlikultuurideks taliraps ja -rüps. Taliteraviljad on üheaastased talvituvad kultuurid ning ligikaudu viiendik Eesti teraviljade kasvupinnast ongi kaetud taliteraviljaga.
41