- MUUTUV EESTI LOODUS -
ritega võrreldes võiks aidata meil vältida sedalaadi laadi vigu, mis Soome metsades on tehtud.
- Kahanev ja kasvav Eesti mets -
lume sulamist kui maapind on pehme ja metsatööd pole pinnast kahjustamata enam võimalikud, peatatakse reeglina töö metsamasinatega, mis kahjustavad pinnast ning jälgitakse, et ka metsa raieõiguse ostjad teeksid sedasama. Selliseid töid (palkide kokku- ja väljavedu) tehakse edasi pärast pinnase tahenemist.
See, et Eesti metsaomandis on riigimetsa osakaal suur, on igati positiivne. Riiklik metsaomand suudab tagada metsade majandamise jätkusuutlikkuse ning raiete ja metsade uuendamise mahtude tasakaalu. Looduse kaitsmine on riigi kohustus ja riigimetsades on nii looduskaitsealade rajamine kui ka mistahes looduskaitseliste piirangute kehtestamine lihtsam. Põhimõtteliselt peaks riigi metsapoliitika suutma tagada kõigi metsaliikide säilimise. Paraku ei oskaks lendorav ja mitmed teised metsaliigid mitte midagi peale hakata metsapoliitilise rõõmusõnumiga, et 10% meie metsadest on rangelt kaitse all. Selliste liikide jaoks näib elupaiku ikka nappivat või siis pole neile jäetud niššide kvaliteet liigi säilimiseks piisav. See tähendab, et vastuseisuderohke dialoog selles osas, kui palju, mil moel ja milliseid metsi Eestis ikkagi kaitsta tuleb, kestab edasi.
RMK-le on omistatud mitmeid keskkonnasäästliku ja jätkusuutliku metsamajandamise sertifikaate, neist olulisim ehk FSCsertifikaat. FSC (Forest Stewardship Council ehk Metsahoolekogu) on 1993. aastal loodud organisatsioon, mis ühendab endas majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnakaitselised huvigrupid, et edendada kogu maailmas vastutustundlikku metsamajandamist. FSC sertifitseerib nii metsade majandamist kui ka tarneahelat jätkusuutlikkuse ja keskkonnasõbralikkuse vaatepunktist. FSC-sertifikaadiga puidutooted annavad tarbijale võimaluse valida ja toetada oma valikuga keskkonnasäästlikku, sotsiaalselt õiglast ja majanduslikult tõhusat metsade majandamist. RMK on loonud oma puhkealade võrgustiku, mis võimaldab igal Eesti elanikul ja ka turistidel igaüheõigusest ja loodusharidusest osa saada ning vastutab lisaks sellele ka riiklike looduskaitseobjektide hooldamise ja külastuskorralduse eest. Selline tööjaotus võimaldab küll ressursse kokku hoida ja toime tulla ühise tehnopargiga, kuid tegelikkuses lähevad RMK ja Keskkonnaameti prioriteedid teinekord lahku ja looduskaitseobjektid, mis varem olid regulaarselt hooldatud, võivad jääda vaeslapse ossa.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on riigimetsades kehtestanud mitmeid looduskaitselisi piiranguid, mis ei tulene otseselt looduskaitse- või metsaseadusest. RMK metsades kehtib metsaelustiku ja -pinnase kaitse huvides kevadsuvine raierahu – 15. aprillist kuni 15. juunini ei tehta raieid enamikes metsatüüpidest. Erandiks on vaid alusmetsata sambliku-, kanarbiku- ja pohlamännikud (mis tähendab, et mõned linnuliigid – näiteks hoburästas, öösorr, metskiur jt võivad ikkagi raiete tõttu kannatada saada). Pärast
70
Küllap pidi piltnikul, kes jäädvustas 1970. aastatel kõige rangemas piiritsoonis Kõpu poolsaarel Süllasoo rändrahnu, olema taskus lillast templivärvist nõretav propusk. Hiiumaa Muuseum HKM Fp 627:109 F776
Väänikutest rannamändidest on vahepeal sirgunud üsna soliidsed hongad. Aga kõige suurem muutus, mis vahepeal on toimunud, on seotud Eesti looduse kättesaadavusega. Paikades, mida tallasid aastakümneid vaid piirivalvurite kirsad, „teostavad nüüd tuhanded inimesed oma igaüheõigust“
71