- MUUTUV EESTI LOODUs -
ka Lääne-Eesti rabades. Kui niidurüdi Läänemere populatsiooni suuruseks 20. sajandi alguses on hinnatud 100 000200 000 paari, siis 21. sajandi alguseks oli see kahanenud umbes 1400 paarile ja 2007. aastaks umbes 600 paarile. Eestis arvati niidurüdisid 1960. aastatel pesitsevat 1500 paari, 2007. aastal 170–240 paari. Kõige mustema stsenaariumi järgi võib Läänemere niidurüdi asurkond hävida paarikümne aasta jooksul. Nii kiiret hääbumist ei ole ennustatud ühelegi teisele Euroopa kurvitsa-asurkonnale.
Kühmnokk-luik (Cygnus olor) ja laululuik (Cygnus cygnus) Tulijaid on viimase sajakonna aasta jooksul olnud rohkem kui minejaid. Alles 1950. aastate lõpul hakkas Eestis pesitsema kühmnokk-luik. Selle luigeliigi leviku ajalugu Euroopas ei ole päris selge. Geneetiliselt on ta lähedasem Austraalias elavale mustale luigele, kui põhjala luikedele – väikeluigele ja laululuigele. Ehkki pikka aega on arvatud, et tema eellased on enne jääaega elanud Aasias, on praeguseks fossiilseid kühmnokk-luige luuleide ka mitmelt poolt Euroopast [17]. Aastatest 1908 ja 1928 on teada, et mõned paarid pesitsesid Saaremaa lõunaranniku lahtedel. Väidetavalt ei andnud inimesed neile asu ja kühmnokad kadusid Eesti loodusest peaaegu pooleks sajandiks. Taas nähti neid 1955. aastal Virtsu lähedal ja esimene pesitsemine tehti kindlaks 1959. aastal Muhu Suuremõisa lahel. 1960. aastal asus kühmnokk-luik pesitsema ka Käina lahel ja 1961. aastal Matsalus. 1972. aastal pesitses Eestis juba 60 haudepaari, enamik neist mere ääres. Sisemaa veekogud vallutasid kühmnokk-luiged peami26
- Elustik muutub inimese kaasabil ja ilma -
selt 1990. aastatel [18]. Kühmnokk-luige leviala laienemisele on kindlasti kaasa aidanud veekogude eutrofeerumine – talle meeldib toituda „rammusatel“ veekogudel. Samas ei ole kühmnokad veel piisavalt kohastunud eluks nii kaugel põhjas – mõnigi pesakond jääb nii hiliseks, et jääb talvel jäävangi ja hukkub.
luigest suurem ja tundub agressiivsem, ei maksa alahinnata ka laululuige sitkust. Lähiaegadel saame teada, kumb neist kahest liigist lahingutes peale jääb.
Eesti põline luigeliik on hoopis laululuik, kelle asurkond põhjalas 19. sajandi lõpuks küttimise tõttu täielikult kokku kuivas. Eestist oli ta pesitsejana kadunud ammu enne seda. 1940. aastate lõpuks arvati Põhja-Soomes pesitsevat veel umbes 15 paari laululuiki. Ehkki laululuik võeti Soomes juba 1934. aastal täieliku kaitse alla, kuulub eriline au tema tagasituleku eest Soome veterinaarist kirjanikule Yrjö Kokkole, kel õnnestus oma luige-teemaliste artiklite ja raamatutega soomlaste suhtumist täielikult muuta. 1975. aastal arvati Soomes pesitsevat 150–200 paari laululuiki, praeguseks on neid juba umbes 10 000 paari.
Liikide hulgas, kes eestlaste seas kõige enam kirgi tekitavad, on esikohal ilmselt kormoran. Teda on nimetatud tiivuliseks karuputkeks, rannakalurid peavad teda võõrliigiks, kes nende eest kalad ära sööb ning mere ja saarte keskkonda rikub.
kormorani arvukuse plahvatusliku kasvu mere eutrofeerumisega ja töönduskalade ülepüügiga, mis soodustas prügikala arvukuse suurenemist [21]. Kormoranide uue pesitsuslaine avapauguks meie rannikualadel oli ühe pesa avastamine 1983. aastal Lõuna-Malusil [22]. Juba enne seda oli teateid kormoranide pesitsemisest Soome lahel tollase Vene NFSV piirides. 1984. aastal tekkis kormoranikoloonia Väinameres lähestikku asuvatel Sipelga-, Valge- ja Tondirahul. Seal pesitsevate paaride koguarv oli 2000. aastal juba üle 3500 paari. Edasi asustasid kormoranid Hiiumaa ümbruse ja Abrukast lõunasse jäävad laiud. 1992. aastast alates hakkasid kormoranid pesitsema Saaremaal Turja lähedal Väike-Allirahul ning aasta hiljem Sorgu saarel. Häädemeeste laidudele ilmus kormoranikoloonia 1995. aastal ning järgmisel aastal olid nad platsis ka Kihnu Sangelaiul. Edasi levis kormoran ka sisemaale – Võrtsjärve Tondisaarel leiti esimesed kormoranipesad juba 1994. aastal, praeguseks pesitsevad kormoranid ka Salusaarel Lämmijärvel ning Koosa järvel Peipsi lähedal. 1993. aastal ületas meil pesitsevate kormoranide arv 1000 paari piiri, 2000. aastal arvati neid meil pesitsevat juba 6100 paari ning 2014. aasta seireandmatel pesitses Eestis juba 16 100 paari kormorane [23].
Kormoran (Phalacrocorax carbo sinensis)
Laululuiged leiti Eestis taas pesitsemas 1979. aastal Lavassaare järvel Pärnumaal ja sellest alates on laululuige arvukus pidevalt suurenenud ning ta on taasasustanud juba peaaegu kogu Eesti. Laululuik on kühmnokk-luigest inimpelglikum ja eelistab loodusmaastikke. Sageli on laululuikede pesad rabajärvedel ning vanades turbakarjäärides ja taimestikurikastel väikejärvedel. 2003. aastal pesitses Eestis 40–60 paari laululuiki [19], praegu on meil juba enam kui sada pesitsevat paari.
Ehkki kormoran ei ole Eestis varasematel aegadel ilmselt kunagi olnud eriti arvukas, pole ta päris kindlasti võõrliik. Kiviajast pärit kormoraniluid on leitud Kunda Lammasmäelt ja Kõpust ning rauaaegseid Iru linnamäelt [20]. Kormorani pesitsemise kohta Eestis neil aegadel siiski tõendeid ei ole, küll aga on baltisaksa looduseuurijate andmetel 18. ja 19. sajandil meie rannikul väikeseid kolooniad olnud. Viimastesse teadetesse on ka skepsisega suhtutud, sest kormoranid olid juba tollal Euroopas üsna haruldaseks muutunud. 1960. aastateks oli Madalmaades alles kaks kormoranikolooniat kokku 800 paariga. Väikeseid kolooniaid leidus ka Saksamaa idaosas, Poolas ja Kagu-Euroopas. Euroopa Liit kuulutas liigi väljasuremisohus olevaks ja kormoran arvati 1979. aastal linnudirektiivi esimesse lisasse – kõige kiivamalt kaitstavate liikide nimestikku – kust ta alles 1997. aastal eemaldati.
Mõnel veekogul üritavad pesa rajada nii kühmnokk-luik kui ka laulululuik. Konkurents nende kahe liigi vahel on tugev ja halastamatu ning jõulised lahingud sagedased. Ehkki kühmnokk-luik on laulu-
Kormoranide suurinvasioon meie merealadele sai võimalikuks pärast seda, kui Läänemeres hakkasid toimuma suured muutused, mille põhjustajaks oli inimene. Tõenäoliselt on õigus neil, kes seostavad
Võrreldes varasema ajaga on kormoranide arvukuse juurdekasv Eestis siiski aeglustunud – nii nagu see populatsiooniökoloogia seaduste järgi olema peabki. Kormoranide asurkonna edasist kasvu hakkavad piirama lindude toiduks olevate kalade arvukus, haigused, röövlinnud ning imetajad. Samas on kormorani laud vahepeal rikastunud kahe uue kalaliigiga:
27