Keskkonnaametile ELF-i poolt üle antud versioon 1.5. Uuritus 1.5.1 Läbiviidud inventuurid ja uuringud Pikkjärve ala on vähe uuritud. Teostatud on: •
1970. aastal limnoloogilised uuringud (A. Mäemets);
•
1986. aastal kaitseala kompleksuuringud (E. Andresmaa, M. Kõiv);
•
1998. aastal kaitseala revisjonülevaatus (http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx?obj=yrg&id=2119763933).
Pikkjärv on määratud elupaigaks Natura veeprojekti poolt. Metsaelupaigad on esialgselt inventeeritud Eestimaa Looduse Fondi (ELF) poolt ning täpsustatud käesoleva kaitsekorralduskava koostamise käigus. Kaitseala sood on inventeeritud ELFi projekti „Eesti soode looduskaitseline hindamine“ käigus 2010. ja 2009. aastal. E-elurikkuse andmebaasis kaitsealal juhuvaatlusi registreeritud ei ole (http: //elurikkus.ut.ee, e-Elurikkus). 1.5.2 Riiklik seire Alale ei jää Keskkonnaregistri andmetel riiklike seirejaamu. 1.5.3 Inventuuride ja uuringute vajadus Kaitsekorraldusperioodil tuleb inventeerida Pikkjärve, sest kaasaegsed andmed järve seisundi kohta puuduvad. Kaitsekorraldusperioodi lõpul tuleb teha metsaelupaikade seisundi seire, sest alal on mitmeid potentsiaalseid elupaiku, mis võivad kaitsekorraldusperioodi lõpus vastata juba elupaiga kriteeriumitele. Kaitsekorraldusperioodi lõpul korraldatakse elanike küsitlus selgitamaks kaitseala külastamise ja puhkemajanduse sotsiaalseid mõjusid.
11