Vabatahtlikust ravikindlustusest on saanud kindlustusturu SUPERSTAAR

Eestis kehtib riiklik ravikindlustus. Ravikindlustusse tehtud sissemaksete eest tagab haigekassa inimese haigestumise korral raviteenuste eest maksmise, kompenseerib vajaduse puhul retseptiravimid ettenähtud ulatuses, maksab haiguslehel oldud aja eest haigusraha jne. Kuid kas sellest piisab?

Kui tundub, et riikliku ravikindlustuse alusel pakutav teenus ei ole piisav, et saada kiiresti kvaliteetset abi, või kui inimesel pole riiklikku ravikindlustust, on soovitatav sõlmida vabatahtlik ravikindlustus ehk tervisekindlustus. Peamised vabatahtliku ravikindlustuse eelised on lühikesed ootejärjekorrad nii üldarstide kui ka eriarstide vastuvõttudele, võimalus pääseda eriarsti vastuvõtule perearsti saatekirjata ja erakliinikute võimalike kõrgete hindade kompenseerimine.

IIZI Kindlustusmaakler AS-i tootearendusosakonna juhi Liisi Murde sõnul on vabatahtlik ravikindlustus praegu kindlustusturu nõutuim toode, mille müük on tänavu suurenenud 105%.

Tervisekindlustust sõlmivad endale inimesed ise, kuid üha rohkem hindavad ka tööandjad oma töötajate heaolu ja tervist ning tööandjapoolne ravikindlustus on saanud paljudes ettevõtetes töötajate motivatsioonipaketi osaks. Eesti kindlustusseltside liidu statistika järgi tegi mullu 1260 tööandjat täiendava ravikindlustuse, kindlustades kokku

48 400 töötajat. Lepingute arv suurenes aastaga 52% ja kindlustatud töötajate arv 72%.

Kindlustusspetsialisti sõnul peab kindlustust sõlmides eraisik üldjuhul esitama andmed enda tervisliku seisundi ehk põetud haiguste ja traumade, töö iseloomu ja hobide kohta. Kui aga ravikindlustuse sõlmib töötajale ettevõte, siis IIZI puhul on tarvis ainult töötaja nime, isikukoodi ja tema valitud paketti.

„Samuti kogub aina rohkem populaarsust nii-öelda telemeditsiin,“ ütleb Murde. „Telemeditsiin võimaldab teha arstikonsultatsiooni telefoni- või videokõne vahendusel, kliendile sobival ajal ja kohas, enamasti juba samal päeval ja ka õhtuti ning riiklikel pühadel. Arstiabi on alati kättesaadav, olenemata inimese asukohast ja ajast. Teenuseid pakuvad tavameditsiinis praktiseerivad perearstid, psühhiaatrid ja muud erialaarstid.“

Vabatahtliku ravikindlustuse kaitse saab valida oma vajaduste järgi, alustades esmavajalikust – telemeditsiiniarsti vastuvõtt, vajalikud analüüsid, uuringud ja vaktsineerimised – kuni kaitseni, mis sobib ka riikliku ravikindlustuseta isikutele, pakkudes kaitset ka näiteks haiglaravi ja kriitiliste haiguste korral ning kompenseerides retseptiravimeid. „Meie kogemus ütleb, et üldjuhul valitakse kaitse, mis kataks üld- ja eriarstiabi, hambaravi ja -hügieeni, profülaktilisi tervisekontrolle ning vaktsineerimisi,“ ütleb Murde. „Ent kaitse saab valida sellise, mis kataks taastusravi, sealhulgas õnnetusjärgse taastusravi ja vajalikud abivahendid ning õnnetusjärgse hambaravi.

Peale tervisekindlustuse soovitame sõlmida ka õnnetusjuhtumikindlustuse, mis aitab pärast õnnetust majanduslikult paremini toime tulla.“

Kuidas tulla toime sportides saadud vigastusega?

„Tervisekindlustus katab arstiabile tehtud kulutused olenemata sellest, kas tegemist on haiguse või õnnetu- sega, aga kindlasti peab enne lepingu sõlmimist tutvuma lepingu tingimuste välistustega, et veenduda, kas harrastatav spordiala on ikka kaitse all,“ ütleb ekspert spordivigastuste kindlustamise kohta. Ta lisab, et üldjuhul on välistatud kahju, mis on tekkinud selliste vigastuste tagajärjel, mis on saadud mõne suure riskiga spordi- või huvialaga tegeledes, sam ti fis dis i selle t eenin s. Suure riskiga alad on näiteks motosport, benji-hüpped, poks, mägironimine, kiirja sööstlaskumine, mootorita õhusõidukiga lendamine, langevarjuga hüppamine ja muud ekstreemspordialad ning teised samalaadsete riskidega alad.

„Üldiselt soovitame spordiga tegeledes kindlasti sõlmida ka õnnetusjuhtumikindlustuse. Õnnetusjuhtumikindlustust on võimalik sõlmida ka nii, et kaetud on just konkreetse spordialaga tegelemine võistlustel ja treeningutel. IIZI Kindlustusmaakler on õnnetusjuhtumikindlustuse puhul teinud koostööd erinevate spordiklubide ja spordiliitudega,“ lausub Murde. „Õnnetusjuhtumikindlustus aitab pärast õnnetust majanduslikult paremini toime tulla. Ja välismaale treeningulaagrisse või võistlustele sõites tuleks kindlasti juurde sõlmida ka reisikindlustus, mis kehtiks ka konkreetse spordiala võistlustel ja treeningutel.“

Õnnetusjuhtumikindlustus aitab katta inimese väljaminekuid, kui ta saab õnnetuse korral (sealhulgas sportides) vigastada, jääb töövõimetuks või saab püsiva puude. Tavapärased juhtumid on mitmesugused traumad, nagu venitused, põrutused ja luumurrud. Pakutavad hüvitise liigid on näiteks päevaraha ja/ või haiglapäevaraha ehk ajutise töövõimetuse hüvitis, mida makstakse pärast õnnetust haiguslehel oldud ravipäevade eest, et säiliks igakuine sissetulek. Samuti valuraha ehk ühekordne hüvitis ajutise vigastuse korral ning püsiva puude hüvitis, mis tagab toimetuleku, kui õnnetuse tõttu tekib püsiv tervisekahjustus. Lisaks on surmajuhtumi hüvitis, mis aitab lähedastel majanduslikult toime t lla a lee endada et d finantshustusi.

„Lepingut sõlmides tuleks kindlasti tähelepanu juhtida sellele, millise spordialaga ja mis tasemel tegeletakse. Sportlase tasemest, spordialast ja treenimise sagedusest lähtudes määratakse kindlustuse hind ja spordi kindlustuskaitse,“ täpsustab Murde. n