PIISAV PUHKUS kui parima elu alustala

Me kõik soovime elada optimaalselt, pakatada energiast ja tervisest. Soovime täisväärtuslikku ja õnnelikku elu. See aga tähendab, et peame enda eest iga päev hoolitsema, et meie keha ja meeled teeksid heaolu nimel koostööd.

TEKST: Sigrid Aunap

Esimene oluline samm igapäevase heaolu jaoks on uni ja piisav puhkeaeg. Väsimus ja kurnatus ei vähenda mitte ainult meie füüsilist sooritusvõimet, vaid soodustab ka stressi – depressiooni ja läbipõlemiseni välja. Piisav puhkus võimaldab kehal igapäevastest pingutustest taastuda ja teha mõttemaailmale justkui restardi.

Unepuuduse tagajärjed

Unepuudus on muu hulgas mitme haiguse riskitegur. Näiteks võib see soodustada südamehaigusi, kõrget vererõhku, diabeeti, insuldiriski ja kehakaalu kasvu. Ebapiisav uni mõjutab otseselt meie välimust, sest juba pärast ühte magamata ööd on nahk kahvatu ja silmad paistes. Krooniline unekaotus viib aga nahalt sära ja teeb silmaalused tumedaks. Kui inimene ei saa piisavalt magada, siis vabastab keha aina rohkem kortisooli (stressihormoon), mis võib murda naha kollageenivalke. Kollageen aga hoiab naha sileda ja elastsena ning on kena väljanägemise tarvis väga oluline.

Une ajal toodab organism kasvuhormooni, mille mõjul moodustub lihaskude. Noortel aitab kasvuhormoon kasvada ning vanematel inimestel kasvatada lihasmassi, paksendada nahka ja tugevdada luid. Kuna kasvuhormoon tagab inimese kehalise arengu ja rakkude uuenemise, mängib see olulist rolli näiteks vigastustest paranemises.

Palju on räägitud sellest, et tervislik toitumine ja piisav liikumine on tugeva tervise alus, kuid asjatundjate sõnul ei ole sellest kõigest sugugi kasu, kui kehale ei anta aega koormusest taastuda. Jah, ka tervislik toitumine koormab siiski organismi, andes sellele tööd.

Kehal on vaja aega, et toime tulla kõigega, mida me tarbime ja päeva jooksul teeme. Siinkohal tulebki mängu piisav uni, puhkus ja lõõgastus.

Miks on vahel keeruline uinuda?

Kindlasti on paljudele tuttav olukord, kus und lihtsalt ei tule – selle asemel hakkavad magamamineku ajal peas keerlema kõik päevased mõtted, mured järgmise päeva kohustuste pärast ja isegi meenutused aastaid tagasi kogetust.

Abiks ei ole seegi, et igapäevatoimetuste lihtsamaks ja kiiremaks muutmiseks ümbritseb meid palju tehnoloogiat. See häirib und, sest nutiseadmete ekraanidest kiirguva sinise valguse (ja tegelikult ka kõikvõimaliku muu valguse) tõttu ei saa me kätte signaale, et nüüd on aeg magama jääda. Lisaks mõjutab tehnoloogia meie vaimu, tekitades paljudele vajadust olla pidevalt kättesaadav ja kõigega kursis.

Hea une tarbeks on vaja keha esmalt ka väsitada – sügavamalt puhkavad inimesed, kelle elu on aktiivsem. Näiteks kroonilise unetuse käes vaevlejatel on füüsiline liikumine unetust tunduvalt leevendanud – on uuritud, et unetusega kimpus olnud inimesed uinusid juba pärast 4–24 nädalat aktiivsemat liikumist kiiremini ja magasid pikemalt ning nende une kvaliteet oli parem. Kui keha saab päeval piisavalt koormust, on inimene magades kauem sügava une seisundis, milles keha taastub. Samuti on uinumine tänu füüsilisele aktiivsusele kiirem. Kui teeme päev otsa vaimset tööd, väsib küll aju, kuid keha on istuva töö ajal puhkeasendis. Kuigi tunneme väsimust, võib uinumisega raskusi olla. Seega tuleb parema une (ja üldse parema enesetunde) nimel anda iga päev koormust ka oma kehale.

Täiuslik unekeskkond

Kui tunned, et ei maga hästi, tasub oma magamistuba üle vaadata. Heaks uneks peab magamistuba olema puhas, korras ja rahulik ruum, mis on pühendatud unele ja puhkamisele. Une ajal peaks tuba olema pime, magamistoa akende ees võiksid olla pimendavad aknakatted või paksud kardinad, kuid vajaduse korral saab kasutusele võtta ka öömaski. Ka mõned aroomid mõju- vad uinumist ja lõõgastumist soodustavalt, näiteks võib õhtusel ajal kasutada aroomilampi või difuuserit, millesse on lisatud paar tilka looduslikku lavendliõli.

Ka kvaliteetne voodi on hea une tagamiseks oluline. Õige ja korralikult keha toestav madrats vähendab öist liigutamist, pidevat asendi otsimist ja valusid. Seejuures tasub meeles pidada, et madrats tuleks iga kuue-seitsme aasta tagant välja vahetada, et tagatud oleks nii hügieen kui ka madratsi keha toestav vorm.

Samuti on oluline magamistoa temperatuur – pigem olgu tuba jahedam. Parimaks magamise temperatuuriks peetakse 16–18 soojakraadi. Uinuda võib aidata seegi, kui enne magamaminekut keha maha jahutada näiteks karges õhus jalutades või jahedama dušiga. n

Allikad: Fertilitas, Hea Une Keskus, Delfi Sport