MITU TUNDI TULEKS MAGADA?

Piisavalt palju und on organismile väga vajalik, aga mida see „piisavalt“ tähendab ja millal kogeme vähese une negatiivseid mõjusid?

Seda, kui pikk peaks olema tervislik uni, mõjutavad paljud asjaolud. Üks oluline neist on inimese vanus. Kõige rohkem und vajavad vastsündinud, kelle puhul peetakse normaalseks koguni 14–17 tundi und ööpäevas. Vanemaks saades hakkab unevajadus vähenema ja täiskasvanu vajab keskmiselt 7–9 tundi und. Igale reeglile leidub aga erandeid ja mõnel inimesel piisab hea enesetunde saavutamiseks ka kuuetunnisest ööunest. Selle erandi teisel poolel on inimesed, kes vajavad keskmisest veidi rohkem und. Kui suur unevajadus ei tekita päevaseid probleeme (näiteks päevane väsimus, unisus, keskendumisraskused, ärrituvus), siis võib seda pidada inimese eripäraks. Üldiselt aga tasuks üle kümnetunnise keskmise unevajaduse põhjuseid siiski uurida.

Pexels

Mingil määral on unevajadus mõjutatud geneetilistest teguritest. See tähendab, et vanematel, kes magavad keskeltläbi üheksa tundi ööpäevas, on suurema tõenäosusega laps, kelle unevajadus on pigem suurem.

Miks on puhkust vaja?

• Puhkust on vaja kehakaalu kontrolli all hoidmiseks, sest see aitab kehal päevastest pingutustest ja pingetest taastuda.

• Piisav uni tagab mälu ja õpivõime säilimise.

• Uni on oluline tegur kliinilise depressiooni vältimiseks.

• Piisav puhkus ja uni on vajalik uute ajurakkude kasvuks.

• Und on vaja külmetus- ja nakkushaigustesse haigestumise vältimiseks.

• Piisavalt pikk uni takistab veresoonte lubjastumist, ennetades sellega südameatakki ja insulti.

• Piisava kestusega uni hoiab töökorras elu suunavat bioloogilist kella.