Uusarendused Tallinnas ja Harjumaal (aprill 2022)

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Lk 2–3

Lk 4

Lk 5

Lk 6

Lk 9

Lk 11

Lk 13

Lk 15

Lk 16

Lk 19

Lk 20–21

Lk 22

Lk 28

Lk 31

Lk 32

Lk 35

Lk 38–39

Lk 40

Kaasaegsed kodud hubase sisehoovi, spordiväljakute, puhkealade ja mänguplatsidega.

hepsor.ee/paevalja Manufaktuuri 7 majad kerkivad tulevasse Manufaktuuri kvartalisse.

See on kvaliteetne ja läbimõeldud elukeskkond ajaloolisel tööstusalal.

hepsor.ee/manufaktuur/m7

LÄBIMÕELDUD JA KESTVAD LAHENDUSED

Väärika Õismäe piirile kerkib uus kolmetorniline avarate perekorteritega maja. Kaks kõrvalasuvat mänguväljakut, palju rohelust ja head ühendused kesklinnaga loovad Ojakaldast mõnusa kodupaiga.

hepsor.ee/ojakalda Üürida büroopinnad rohelise mõtteviisi majas!

Grüne maja on kontor neile, kes hindavad linnakeskkonna mugavust ja keskkonnasäästlikku mõtteviisi.

gryne.ee

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

MUUTUSTE TUULES Uusarendused Tallinnas ja Harjumaal tuleb taas ning viskab pilgu kõige värskematele uudistele kinnisvarasektoris. Teatavasti on kõik valdkonnaga vähegi kursis olevad inimesed märganud viimasel ajal suuri muutusi – turgu mõjutavad nii maailmasündmused kui ka hinnakõikumised. Vaatame värskes väljaandes põnevatele teemadele otsa ja seilame muutuste tuules!

Kuidas leida raha oma esimeseks koduks? Kuhu üldse kodu osta – millised on valikud? Või hoopis kõige kuumemad uusarendused Harjumaal? Päevakajalised teemad leiavad järgnevatel lehekülgedel kajas-

tust. Veel enam – me ei vaata ainult kaugelt, vaid astume ka uksest sisse ja toome teieni värskeimad sisustustrendid ning moodsa köögi A ja O. Rääkides A-st ja O-st, kordame üle ka kõige kuumema teema põhitõed – energiasäästlikkus! Kui elektriarved panevad ahhetama ja ohhetama, siis tasuks endale selgeks teha energiamärgiste ABC. Mida konkreetne tähis siis ikkagi elamispinna juures tähendab? Kuidas hinnata keskkonda uusarenduse läheduses? Põnevad teemad võetakse luubi alla.

Mis toimub aga üüriturul ja millised kor-

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

Reklaam: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg

terid on üürnike seas praegu kõige rohkem hinnas? Aga mis tegelikult üürihinda mõjutab? Moodsate uusarenduste puhul võib kindlasti ära märkida ühiskasutuses olevad ruumid ja alad – alates jõusaalist, lõpetades hiigelsuurte katuseterrassidega. Mida kohalikud uusarendused elanikele pakuvad, selgubki järgnevatel lehekülgedel.

Lõpetuseks mõtiskleme hetkeks ka tulevikusuunal – milline võiks linnaruum välja näha või milline peaks linnaruum välja nägema aastal 2050?

Põnevat lugemist ja soodsat tuule suunda!

Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: AS Printall

Hoonete ja ruumide virtuaalsed 3D-tuurid Hoonete ja ruumide 3D-mudelid Kinnisvaraobjektide pildistamine

Saada meile päring ja me anname endast parima. Küsi julgelt lisainfot!

www.3dtuur.ee

UUSARENDUSED

RETORI ESTATE

Tallinnas & Harjumaal

Keila esimene korterelamus!

2023. aasta aprillis valmib Keilas linna esimene premiumklassi kortermaja, millest on kujunemas täiesti uus standard elamuturul.

EHITUS ON ALANUD!

Ajal, mil kinnisvaraarendajad otsivad Tallinnas meeleheitlikult n-ö hambaauke, kuhu uusi kortermaju rajada, suunas Retori Estate pilgu tulevikku, arvestades tendentsi, et suurlinnadest kolitakse üha enam lähivaldadesse.

Just see on üks põhjus, miks kerkib nende uusimaid arendusi pealinna lähedal rahulikus väikelinnas. Sadade aastate jooksul välja kujunenud suurepärase infrastruktuuriga kohas, kus kõik vajalik kogu eluks sõna otseses mõttes on käe-jala juures.

Uue korterelamu asukoht on geograafilises ja strateegilises mõttes suurepärane. Hea bussiühendus Tallinnaga, vaid viie minuti kaugusel asuv raudteejaam ja fakt, et peagi ulatub Tallinna ringtee 2+2-ühenduse kaudu Keilani, teevad nii pealinna kui ka mujale Eestisse jõudmise kiireks ja mugavaks. Keskväljak 4 on unelmate elupaik rohelises ja vaikses väikelinnas, selles võivad veenduda kõik, kes juba sellel nädalavahetusel Keilas väikse jalutuskäigu teevad.

Maailmatasemel arhitektuur

Arhitektid Ott Kadarik ja Mihkel Tüür on vähegi Eesti ehituskunstiga kursis olevale inimesele hästi teada. Otsiva vaimuga loojate varamusse kuulub palju auhinnatud objekte alates üksikutest majadest kuni tervete kvartaliteni. Nende seas näiteks Rotermanni elamukvartal Tallinnas, äsja kaht rahvusvahelist iluuisutamisvõistlust võõrustanud Tondiraba jäähall ja Eesti Vabariigi paviljon EXPO MILAN 2015

näitusel. Rääkides korterelamutest, Keskväljak 4 on Kadariku, Tüüri ja Retori Estate’i juba 11. ühine koostöö.

värvi seadme vahel. Seadme võib lasta paigaldada juba ehituse käigus või teha seda hiljem ise – lisakaableid ja äravoole selleks täiendavalt vedama ei pea.

Madalate kodukulude kõrval on olulised ka head naabrussuhted. Tänu liftile saab uues majas mugav olema nii paljulapselisel perel kui ka väärikasse ikka jõudnud vanapaaril. Pealegi kujuneb mõlema elu üksteise peal, all või isegi samal korrusel üsna sõbralikuks, sest ehitamisel kasutatakse mitmeid täiendavaid mürasummutamise viise, nagu näiteks spetsiaalne sammumüra ja kaja vähendav vaipkate trepikojas.

Käimine saab sellel olema vaikne nagu tippklassi hotellis.

Milline on uusarenduse uus standard?

Kõrged laed, suured aknad ja viimse detailini lihvitud sisekujundus, iga korteri juurde kuuluv rõdu või terrass – kõik need on premium-klassi maja loomulikud osad. Uus standard arvestab selle kõrval ka komponente, mis jäävad paratamatult mõjutama me elu veel aastakümneteks.

Kõige olulisema asjana valmib maja üha süveneva energiakriisi keskel A-energiaklassi hoonena. Lisaks sellele aitavad kodukulu alla tuua päikesepaneelid maja katusel, kõige efektiivsemaks tunnistatud vesi-põrandaküte, soojustagastusega sundventilatsioon ja kolmekordse klaaspaketiga äärmiselt energiatõhusad aknad, mis maja lõunapool saavad täiendava päikesekaitse.

Kui juba päike jutuks tuli, siis igal suvel on rohkem kui üks nädal, mil Eesti kodudes pesuväel ringi käiakse ja konditsioneerist unistatakse. Keila uus­arenduse kõikides korterites on konditsioneerivalmidus.

Lisana pakub arendaja konditsioneeri Mitsubishi Kirigamine Zen – valida võib kolme erinevat

Keskväljak 4 A-energiaklass Lift Kõrged laed, avarad aknad Nutika kodu lahendused Soojustagastusega ventilatsioon ja jahutusvalmidus Erinevad parkimisvõimalused Hoiuruum kärude ja jalgrataste jaoks Valmib 2023. aasta aprillis

Sissehitatud nutilahendused

Premium-klassi kuulub ka igasse korterisse paigaldatav kogu maja hõlmav nutikodusüsteem. Tänu sellele on mugav juhtida nii fonolukku, üldalade läbipääse, parklakorruse tõstväravat kui ka kodust sisekliimat (küte, ventilatsioon, lisavõimalusena ka jahutust) ja olla vaba mistahes kommunaalkulude rehkendamiseks vajaliku tarbimisinfo edastamisest. Ja tänu nutisüsteemile saab maja ümbrus parkla ja fuajee kohe ka kaameravalve.

Keskväljak 4 on uusarenduse uus standard – tõeline korterelamus!

6

Vaata rohkem häid põhjusi uude kohta kolimiseks ja korterite plaane: keskvaljak4.ee

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

Huvi uusarenduses kodu soetada ületab endiselt turu pakkumisi Uute kodude pakkumine jäi eelmisel aastal alla turu nõudlusele ning samal kursil on Tallinna ja Harjumaa kinnisvaraturg jätkanud seilamist ka selle aasta esimestel kuudel.

Tekst: Gerli Ramler Kaamos Kinnisvara müügidirektor Kristo Kokk nendib, et inimeste huvi kinnisvara vastu oli ja on jätkuvalt suur.

“Ukraina sündmused mõjutasid küll esmalt huviliste arvu, aga viimase nädala-paari vaates on see jälle taastunud. Hetkel me ei näe, et see konkreetsete huviliste ostuotsuseid või pankade laenuotsuseid oleks mingil moel mõjutatud.”

Tema sõnul on enamik kinnisvaraturul osalevatest inimestest praegu kindlasti koduostjad, kes on oma ostu ette kavandanud ja viivad tehingud ka lõpuni. “Investoreid on mõnevõrra vähem, aga me ei saa samas väita, et nad turult kadunud on. Endiselt tuntakse huvi, aga kõiki investeerimisotsuseid kaalutakse lihtsalt oluliselt põhjalikumalt.”

Bonava müügi- ja turundusjuht Lauri Laanoja ütleb samuti, et uute kodude pakkumine oli nii 2021. aastal kui on ka käesoleva aasta alguses jäänud veidi alla turu nõudlusele. Huvi uusarendustesse rajatavate uute kodude vastu on olnud endiselt suur kogu esimese kvartali vältel, jätkudes ka märtsikuus.

Ja kui rääkida ostjate osakaalu jagunemisest uue kodu otsijate ja investorite vahel, siis Bonava arenduste keskselt öeldes soetavad näiteks peamiselt äärelinnades rajatavatesse uutesse naabruskondadesse omale kinnisvara valdavalt uue kodu otsijad, investorite osakaal jääb reeglina alla 10%.

Hinnad on samuti endiselt kasvutrendis

Kristo Koka sõnul võib prognoosida kinnisvarahindadele jätkuvalt kasvutrendi, sest pakkumine on väike ja sisendid kallinevad. “Korterite hinnad

Vikimõisa elamuarendus Rannamõisa tee ja Harku järve vahel

Foto: Kaamos

Pealinna lähiümbruse uuemad elamuarendusprojektid: Harku vallas Tiskreoja elurajoon ja Tabasalu Kodu, Jõelähtmes Kastani Kodud, Rae vallas Veskikodu ja Kesk-Peetri, Saku vallas Uusmäe elamurajoon, Saue vallas Kuuseheki elurajoon, Saue vallas Uus-Nõmme ja Vahtramäe ning Viimsi vallas Viieaia kodu.

Vikimõisa elamuarendus Rannamõisa tee ja Harku järve vahel

sõltuvad ennekõike arenduse hetkeseisust ning sisendhindade mõjust konkreetsele ehitusetapile,” selgitab ta.

Kuigi arendusi on turul palju, siis ikkagi turu aktiivsust arvestades napib Koka hinnangul turul pakkumisi.

“Praeguse seisuga on uute korterite laovaru langenud Tallinnas alla 1500 korteri, mis on viimase kahe aasta lõikes madalaim tase. Paljud arendused on planeeringufaasis ja jõuavad turule

Foto: Kaamos

viitega. Mõnevõrra pidurdab praeguste uute arenduste turule tulemist ka kasvav ehitushind. On arendajaid, kes on ehitushinna prognoosimatust arvesse võttes oma projekte teadmata ajaks pausile pannud.”

Suurimad töösolevad projektidkuuluvad tuntud arendajatele, nagu Merko, TTP, Triple Net ja Invego, ning väga suur osa nende mahtudest on praeguseks ka juba müüdud. Kaamose Vikimõisa projekt Haaberstis kuulub

7

Tallinna suuremad ja uuemad elamuarendusprojektid: Kesklinnas Uus-Veerenni rajoon, Põhja-Tallinnas Küti ja Volta Kvartal, Kalaranna ja Noblessneri Kodusadam, Haaberstis Rocca Towers, Luccaranna, Vikimõisa ja Veskimetsa Perekodud, Kristiines Järve Tornid, Kindrali Majad ja Lõvirahu Pargikodud, Mustamäel Uus-Mustamäe piirkond ning Pöörise elurajoon ja Pirital Teletorni Kodud.

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

kindlasti samuti suuremate arenduste hulka – tegemist on mahuka projektiga, mille raames lisandub piirkonda üle 1000 uue korteri.

Lauri Laanoja lisab, et suuremamahuliste naabruskondade loomise eelduseks on piisav hulk ühes piirkonnas asuvaid arenduseks sobivaid kinnistuid. “Näiteks Bonava poolt loodav kaasaegne Uus-Mustamäe naabruskond, kus valmib kokku 750 korterit, on hetkel üks suuremaid uusarendusi Tallinnas ja kogu Harjumaal. UusMustamäe eeliseks on eelkõige terviklikult läbimõeldud elukeskkond ning sel suvel valmiv 7000-ruutmeetrine park, kus kogu pere leiab ühiseid ajaveetmisvõimalusi.”

Silmapaistvaid elamuarendusi leidub igas linnaosas

“Arendusprojekti atraktiivsusele annavad lõpphinnangu ikkagi ostjad. Arendajad peavad selleks üha enam pingutama, et hoone arhitektuur ja siseviimistlus oleks kaasaegne ning järgiks viimaseid trende.

Sõltuvalt rahakotist hindab koduostja üha enam isikupära,” räägib Kokk.

“Silmapaistvaid arendusi leiab igast linnaosast, aga kombineerituna uuest ja vanast on kindlasti märgiline Noblessneri kvartal ja Kalamaja kant üldiselt. Sealne algseis annab juba palju juurde, võtke kasvõi Volta piirkond. Merko oma Uus-Veerenniga loob kesklinna kindlasti täiesti uue elukeskkonna, sealsed viilkatused ja maitsekalt disainitud hoonestus on kindlasti üks minu isiklikest lemmikutest.”

Ta lisab, et tänapäeval oskab ostja hinnata asukohta. “Hinnatud on silmapaistev arhitektuur, energiatõhusad majad ning korter peab olema val-

Foto: Bonava

Bonava Uus-Mustamäe park

Pikaliiva Kaarmaja

Foto: Bonava

Pikaliiva Kaarmaja

Foto: Bonava

8

gusküllane ja hea planeeringuga. Üha enam mõtlevad ostjad tuleviku vajadustele ja ajutise lahenduse asemel soovitakse terviklikku elukeskkonda pikemaks ajaks. Soovitakse, et arendaja oleks ära lahendanud võimalikult palju olmemuresid alates laste mänguväljakutest kuni elektriautode laadijateni.”

Laanoja lisab, et uued naabruskonnad saavad oma välisilme kinnisvaraarendajate, kohaliku omavalitsuse ja arhitektide koostöös.

“Eksklusiivsemad uusarendused jäävad vastavalt ka kallimatesse hinnapiirkondadesse, Tallinna mõistes seega südalinna ja mereäärsetesse piirkondadesse. Turvalise, mugava ja kaasaegse kodu saab soetada mõistagi ka soodsamalt, seda peamiselt kesklinnast väljaspool asuvates naabruskondades. Meie arendusprojektidest võiks esile tõsta näiteks Harku järve kõrvale loodava Pikaliiva Kaarmaja, kus sooja puidu ja modernse klaasi õhulises kombinatsioonis moodustub neljast elamust poolkaar, mille keskmeks on rahulik hooviala.”

Bonava kliendiuuringud näitavad, et koduotsijatele on esmatähtis turvalisus – millisel viisil pääseb laps oma kodu välisukselt mänguväljakule, kas ümberkaudsed tänavad on valgustatud jne. Teiseks pööravad koduostjad tähelepanu transpordi- ja ligipääsuvõimalustele, seda nii autoliikluse, aga ka kergliiklusteede võtmes. Kolmandaks on oluline looduslähedus ehk kui kodu ise ei asetsegi otseselt rohelises piirkonnas, võiks sealt olla ligipääs loodusele ja rohelusele mööda kergliiklusteid.

Kodu

TUHANDETELE Fotol Uus-Veerenni asumi näidiskorter

peredele

Eesti tuntuim ja mainekaim kinnisvaraarendaja Kantar Emor 2019, 2020, 2021

merko.ee/kodud

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Kui praegu ehitatakse tänavad pigem autodele, siis tulevikus tuleks selline mentaliteet keerata kõverpeeglisse – 70 protsenti tänavatest ehitatakse ratturitele ja jalameestele, 30 protsenti jääb autokasutajatele.

LINNARUUM aastal 2050

Kui 2005. aastal elas linnades ligi pool kogu maakera elanikest, siis aastaks 2050 kolib linnadesse 70 protsenti inimestest. Linnaplaneerimine muutub üha olulisemaks ja sellest, kuidas me linnad korraldame, sõltub nii üksikisiku kui ka kogu planeedi heaolu. Kuhu linnaehitus tulevikus liigub ja kuidas saaksime seda paremini planeerida?

Toimetas: Taavet Kase Fotod: Shutterstock

Laialivalgumine ja eraldatud piirkonnad

Linnaplaneerija Peter Calthorpe toob oma TEDi loengus välja mõned probleemid, mis meie linnu praegu kimbutavad. Välja saab tuua linna funktsionaalsete piirkondade eraldumise – suures linnas on ärirajoon, tööstusala, jalutuskäikudeks mõeldud kesklinnapiirkond poodide ja restoranidega.

Kõike seda ääristavad üha laienevad elurajoonid – äärelinnad. Ulatusliku eraldatuse probleem on väheses funktsionaalsuses, sest elupiirkond kaugeneb üha enam igapäevaseks eluks vajalikest linnafunktsioonidest.

Tööle tuleb sõita kümneid kilomeetreid, lapsed viiakse kooli kesklinna, väljas käiakse kodukohast kaugel.

Tõelistes suurlinnades tekivad sel-

lise tendentsi tagajärjel massiiv-linnajaod, kus mitu linna on justkui ühe suurlinna sees. Lahendusena näeb mees linnaosade mitmekesistamist – poed, restoranid, koolid, töökohad, meelelahutusasutused jms ei tohiks asuda inimeste elukohast väga kau-

gel. See omakorda tähendab väiksemaid poode, koole, büroohooneid jne. Steriilsed, suurte maanteedega linnaruumid mõjuvad halvasti ka inimeste sotsiaalsele käitumisele – tekib järjest rohkem eraldunud ühiskond.

Ühistransport ja jalgrattad

Suurte vahemaadega kaasneb praeguste linnade üks põhilisemaid probleeme – autostumine. Järjest rohkem näeme linnaruumis tänavaid, kus jalakäijatele mõeldud kõnniteid või rattasõitjatele eraldatud alasid lihtsalt enam pole. Liiklus on muutunud sedavõrd tihedaks, et ilma autota linlased satuksid suurtel ristmikel lihtsalt ohtu. Loomulikult käib autostumisega kaasas keskkonna otstarbetu saastamine ja selle kõige teravamaid näiteid

Suurte vahemaadega kaasneb praeguste linnade üks põhilisemaid probleeme – autostumine.

10

on ehk igaüks näinud Hiina või USA suurlinnade piltidelt: valget tossu ehk sudu täis linnapiir.

Autostumise vastu peab tulevikus võitlema üha nutikama ja funktsionaalsema ühistranspordiga. Eks igaüks kujutab ise ette, kui palju ruumi ja keskkonda reaalselt toimiv ühistranspordivõrgustik säästab. 50 autoga 50 tööle sõitvat inimest võib edukalt kohale toimetada üks tramm. Mida lähemal on eluks vajalikud pidepunktid ja mida vähem tekib hiigeltänavaid, seda lihtsam on inimestel liikuda ka jalgsi või jalgrattal. Ja see parandab meie kõigi elukvaliteeti. Kui praegu ehitatakse tänavad pigem autodele, siis tulevikus tuleks selline mentaliteet keerata kõverpeeglisse – 70 protsenti tänavatest ehitatakse ratturitele ja jalameestele, 30 protsenti jääb autokasutajatele. Nende vahele mahub kenasti ka nutikalt lahendatud ja inimeste liikumist arvestav ühistranspordivõrgustik.

Järjest rohelisemaks

Mida aeg edasi, seda rohkem ehitatakse linnu, mis oleks energiatarbimises jätkusuutlikud ja isetoimivad.

Araabia Ühendemiraatides on täielikult energiasõltumatute linnade ehitusega juba alustatud ja nende eesmärk on tõeline sõltumatus. Loomulikult peab selle jaoks võtma kasutusele täielikult taastuvad energiaallikad.

Linnaruumi kavandatakse tulevikus ka kõigi ühise heaolu nimel suured kasvuhooned, mis lubavad ka toidu mõttes ühel linnal iseseisvalt toimida. Roheliste alade paigutamine betoondžunglisse on näha juba igal pool ning inimestele läheb jätkusuutlikkus ja keskkonnasõbralikkus järjest rohkem korda.

Allikas: ted.com

UUS!

Eksklusiivne kodu Tallinna kesklinna kõrghoones Ehitus on alanud KÜSI PAKKUMIST: VEKTOR.EE

Sinu kodukoht äärelinnas, mõisa ja metsa veerel

Luksuslik kodu hinnatud Nõmme roheluses!

REGISTREERI HUVI: HARKUMOISA.EE

REGISTREERI HUVI: NOMMEVILLAD.EE

triplenet.ee

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Laenuteema aktuaalsus EI KAO KUHUGI võtmist, et võimalikud ootamatud raskused saaksid ületatud.

Kui laenu võtta maksimaalses võimalikus summas, arvestades vara turuväärtust, tuleb arvestada riskiga, et hetkel, kui omanik soovib vara müüa, võib turul pakutav hinnatase olla madalam ja vara müüTekst: Uku Adrian Ilves Foto: Shutterstock gist saadud raha ei pruugi katta kogu varasemalt võetud laenu. Üheks 2021. aastal elavTihtipeale on just hetkeolukorra nes kinnisvaraturg detailid need, mis lõpuks määravad. võimaluseks sellisel jumitme asjaolu kooshul riske maandada on Swedbanki eluasemelaenude valdmitte võtta laenu maksimõjul veelgi. Taastunud konnajuht Anne Pärgma ja SEB eratööhõive, töötasu tõus maalseks perioodiks, vaid klientide segmendi müügijuht Evelin mitmes sektoris ja suurelühemaks, ning vaadata, et Koplimäe vastavad mõnele seonduSwedbanki nenud hoiused andsid kind- eluasemelaenude laenu põhiosa tagasimaksed vale küsimustele. luse kinnisvaratehingud ära oleksid suuremad. Sama tuvaldkonnajuht Anne Pärgma teha. Samuti lisandusid tulemuse annab ka võrdsete Rääkides koroonakriisist, siis kas rule inimesed, kes said süpõhiosadega laenugraaviimasel ajal on olukord stabiliseerunud või on õhus ikkagi palju ebagisel kätte II samba väljafik või sobiliku kuumakkindlust? maksed ning otsustasid sega fikseeritud annuiAnne Pärgma: Koroonakriisi mõju on kodulaenuks vajaliku teetgraafik. sissemakse osaliselt Evelin Koplimäe: päris mitmetahuline. Algselt mõjutas oma pensionisäästuHiljutise energiahindade see eelkõige laenuvõtjaid, kellel olid dega tasuda. ootamatu hüppelise laenud juba olemas ning kes kaotasid Alanud aastal võib kasvu valguses soovime ootamatult suure osa oma sissetulekinnisvara ostjates hakata laenuvõtjatele meelde tulekust või kogu enda sissetuleku. Veidi kindlustunnet andis säästude ja kindebakindlust põhjustama SEB eraklientide tada, kui oluline on rahaline segmendi kiire inflatsioon, sealhulgas tagavara ootamatuteks suulustuse olemasolu. Maksepuhkuste müügijuht energiahindade oluline kalremateks väljaminekuteks. võimaldamine pankade poolt leevenEvelin Koplimäe das oluliselt olukorda. linemine ja ka kinnisvarahinSee võiks katta kolme kuni Foto: Jake Farra dade tõus ning geopoliitiline kuue kuu vältimatute kuluMeie panga laenutingimused ei ole olukord. SEB ei karmistanud tuste summa. oluliselt muutunud. Oluline on regukoroonaviiruse perioodil ega selle Samuti soovime laenuvõtjatele laarne jätkusuutlik sissetulek laenu järgselt oma kodulaenu tingimusi. südamele panna, et kui hüppeliselt teenindamiseks, piisav omafinantsuurenenud elektriarved võivad ohtu seering (alates 15 protsendist, või Millised üldisemad kodulaenu põhiseada laenukohustuste tasumise, siis KredExiga minimaalselt 10 protsenti) tõed vajavad sõltumata koroonakriituleks kohe pöörduda panga poole, ning kinnisvara, mis soetatakse ja soet leida tekkinud olukorrale parim lasist taotlejatele aeg-ajalt meeldetubib tagatiseks. hendus. Näiteks on võimalik vormisEvelin Koplimäe: Kuna majandusletamist? Kas sõltumata koroonast on mõni oluline reegel/nõue viimatada finantsolukorra leevendamiseks keskkond kohanes kiirelt uue reaalsusel ajal muutunud? oma laenule põhiosa maksepuhkus. sega ning enamikus valdkondades ei muutunud olukord nii keeruliseks, kui Anne Pärgma: Laen peaks olema jõuKogu vajalik info maksepuhkuse taotkohane igal ajal, ka siis, kui euribor lemiseks on leitav SEB kodulehelt. koroonaviiruse tulles arvati, siis hakkatõuseb, kui kütuse või energiakulud Rahaline tagavara on oluline ka sid pärast eriolukorra lõppu laenulepinkasvavad või kui pere sissetulekud teiste ootamatute väljaminekute ja kugute arvud ja mahud kiirelt taastuma ajutiselt peaksid vähenema. Ka säästlutuste suurenemise valguses. Näiteks ning saavutasid koroonakriisi eelse misele ning võimalike riskide maanon meie kogemus näidanud, et laetaseme juba 2020. aasta sügisel, mil teostati mitmed kevadel ebakindluse damisele, näiteks elu kindlustamisele, nud, mis on võetud baasintressimäära tõttu tegemata jäänud tehingud. on mõistlik mõelda juba enne laenu (euribori) madalseisus, tulevikus suure

Eluasemelaen ehk kodulaen – kui palju võib ühest asjast rääkida? Kes just haljale oksale jõudnud pole ja isiklik kodu veel soetamata, sel seisavad kõige põhjalikumad laenujutud alles ees.

12

tõenäosusega kallinevad, sest madalseisud ei jää kestma. Seetõttu soovitame laenuvõtjatel läbi mõelda ja kalkuleerida, kuidas võib võimalik euribori tõus mõjutada nende laenumakseid ja kas laenuvõtja on suuteline ka näiteks 1-, 2- või lausa 5-protsendilise intressimäära tõusu korral laenumakseid tasuma.

Missugused pealtnäha pisiasjad võivad otsustada, millist panka taotleja kodulaenu puhul eelistab? Ei pea ju laenuandjaks olema alati kodupank, isegi kui see algul mugavam tundub.

Anne Pärgma: Inimesed peavad oluliseks kiiret ja sujuvat suhtlust pangaga ja seda nii uue laenu võtmisel kui ka olemasoleva laenuperioodi jooksul ettetulevate teemade käsitlemisel või küsimustele vastamisel.

Swedbanki kasuks otsustanud eluasemelaenuvõtjatele meeldib võimalus ise internetipangas tasuta laenumakse kuupäeva ning vajadusel ka laenu teenindavat kontot muuta.

Lisaks on neil võimalus internetipangas teha ise ennetähtaegseid osalisi tagasimakseid ilma minimaalse summa piiranguta ja muidugi saab laenusumma ka täielikult tagastada, kui rahalised vahendid arvelduskontol olemas. Oluliseks peetakse ka laenu võtmisega kaasnevaid kindlustusi ning kui laia kaitset nad pakuvad. Lisaks ka lihtsaid lepingutingimusi.

Evelin Koplimäe: Üha levinum on kodu ostmisel laenupakkumise küsimine mitmest pangast. Laenu võtmisel ei lange otsus tingimata kodupanga kasuks. Näeme, et laenutaotlejad väärtustavad laenu võtmisel kiiret tagasisidet ja professionaalset nõustamist. SEB laenueksperdid pakuvad turul ainsana põhjalikku nõustamist ka enne laenutaotluse esitamist.

Nõustamise käigus on võimalik üle vaadata kõik oma rahaasjad ja arutada laenuvõimalusi. Hinnatakse mugavust ning võimalust ajada igapäevaseid rahaasju digitaalselt.

Pirnipuu Kodu – ridaelamu Muuga aedlinnas Suurepärased korterid, mis on mõeldud mugavaks eluks III etapp on müügis

www.pirnipuukodu.ee Maria Tulbina Tel 5593 2400

Hirvo Lukas Tel 508 9234

alg@alg.ee Pirita tee 20/2, Tallinn

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Uue kinnisvara hind kerkib jõudsalt nii ehitushinna kasvu kui ka suure nõudluse tõttu Elamispindade turul valitseb segane aeg – ühelt poolt on uusarendusi turul harjumatult väike valik, teisalt teevad hinnad aina uusi hüppeid ülespoole ja kolmandaks on Venemaa agressioon Ukrainas toonud Eestisse erakordselt suure arvu sõjapõgenikke.

Tekst: Gerli Ramler Foto: Shutterstock “Uusarendusi on turul nii vähe, et raske on öelda, mis kiirusega hinnad kerkivad. Kui räägime kogu Tallinna ja Harjumaa peale umbes 1100 ühikust pakkumises olevast korterist, tähendab see, et lõviosa pakkumises olevatest pindadest on kas maja kõige kehvemad või vastupidi, kõike kallimad korterid. Ehk kui valikus on tõeliselt kallid kesklinna penthouse’id või varjus olevad nurgapealsed kehva planeeringuga korterid, siis nende pealt ei saa loogilist trendijoont tõmmata,” avaldab arvamust Pindi Kinnisvara OÜ

juhatuse liige, uusarenduste müügimeeskonna juht Peep Sooman.

Küll võib aga tema sõnul kinnitada, et kõik vähegi mõistlikud korterid leiavad väga kiiresti omaniku ja seda kallima hinnaga kui varem.

“Uute elamispindade jääk on väike ja uusi projekte tuleb vähe peale.

Samas on ka ostjad väga erineva profiiliga, mis tekitab erakorralise olukorra. On nii klassikalisi investoreid kui ka neid, kellel on lihtsalt vaja raha paigutada. Lisaks ostjad, kes on aastate kaupa oma kodu ostuga venitanud ja teevad nüüd otsuse veidi kallima hinnaga elamispind ikkagi lõpuks ära osta,” räägib Sooman. “On olukordi, kus eksperthinnangud ehk hindamisaktid ei pruugi sugugi ostu toetada, ent meil on piisavalt varakaid inimesi, kellel on vaja tehing ära teha, ja nii soetataksegi vara klassikalist turuhinda vaatamata. Inimesed lihtsalt “pargivad” oma vaba raha ära. Ja kuna nemad on otsustanud, et neile see kõrgema hinnaga tehing sobib, toob see turul üldiselt kaasa hinnatõusu.

Olukorras, kus nõudlus on suurem kui pakkumine, on see paratamatu.”

kallimaks või kättesaamatuks või on selleks, et kättesaadavad olla, eriti kalliks läinud ... See on toonud meid aga olukorda, kus ehitusfirmad pole võimelised tagama lepingusse kirjutatud hinda,” selgitab Sooman.

Ehitusfirmad ei saa enam öelda, et alustame täna ehitust ja aasta pärast on hoone täpselt planeeritud hinnaga valmis. Ehitajad on mures ega taha kahjumiga ehitada, sest kust võtta näiteks miljon, kui lubatud 10 miljoni euro asemel läheb projekt seoses kerkivate ehitusmaterjalide ja kütusehindadega maksma hoopis 11 miljonit?

Samasuguse teadmatuse ees on Soomani sõnul ka arendajad. “Võiks ju tellida 11 miljoni euro eest uue maja, aga kas tarbijaskond kannatab selle hinnatõusu välja? Kust läheb ostjate taluvuse piir? Meil on siin juba Tallinna äärelinnaski tehinguid tehtud, kus uue elamispinna ruutmeetri hind on kerkinud 4000 euro kanti. Ma kardan, et ühel hetkel öeldakse ostjate poolt, et stopp, meile ei sobi enam selline hind. Paraku ei jagune jõukus Eestis

Miks on uusarendusi nii vähe?

Ühelt poolt lõi selleks aluse koroonakriis ja sellele järgnenud sõda, mis omakorda toovad kaasa ja põhjustavad erinevaid olukordi. “Probleem on selles, et nende eelmainitud sündmuste tõttu on mingid asjad muutunud

14

sugugi ühtlaselt ja nii võivad ostuhuvilised ühel hetkel lihtsalt otsa saada.”

Üüripindade kokkuost ei pruugi olla arukas

Kui veebruari lõpus oli Tallinnas pakkuda veidi üle 1300 üürikorteri, siis kuu ajaga kukkus pakkumiste arv enam kui 400 pinna võrra. Nõudlus üürikorteritele on kasvanud eriti odavamas segmendis ja eelkõige sõjapõgenike tõttu. Ehk tasuks sellises olukorras püüda siis oma kinnisvaraportfelli kasvatada, sest näha on, et üürikorterite arv hetkel kahanemas ei ole?

Soomani sõnul ei pruugi see olla kõige nutikam investeering. “Praegu me elame teadmises, et kardetavasti ei ole sõda lühike sündmus, mis tõesti tähendab, et mingi ajani surve üüripindadele jääb. Selle tulemusena võib täheldada, et osa kiirema taibuga investoreid valmistub üürikortereid kokku ostma. Samas oleme nendega arutledes jõudnud järeldusele, et äkki see siiski pole arukas idee. Miks? Sest alati on ikkagi lootus, et sõda saab läbi kiiremini, kui arvame. Ja mida vähem on sõjapõgenikud end jõudnud siia sisse seada, seda kiiremini tahavad nad minna tagasi oma kodumaale oma kodusid üles ehitama.

Aga mida siis selle uhke üürikorterite portfelliga peale hakata? Õhk on täis dilemmasid.”

Roheline kodu linnapiiril

Osta enda unistuste kodu juba täna!

3 min

10 min

3 min

24 / 7

Peetri Selver

Südalinn

Spot Of Tallinn

Loodus

Kadri Kaldma 5558 7478 kadri@reterra.ee

raemoisa.ee Ehitus on alanud

www.saanika.ee

Haapsalu külje all on rajamisel väike külakene, kuhu on planeeritud 30 ca 60 m² suurust kodu.

Kaugus Haapsalu kesklinnast vaid 9 km ning Tallinnast ca 100 km. Registreeri oma huvi ning saadame Sulle täpsema info.

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

Energiamärgiste ABC Hoonete energiamärgistusega on samasugune lugu nagu ülikoolis hinnetega – tähestiku eesotsas asuvad tähed märgistavad positiivset tulemust. Mida eespool on energiamärgise täht, seda parem soojapidavus majal on, seega A tähistab kõige suuremat energiatõhusust. Järgnevas loos selgub, mida peaks energiamärgistest teadma. Praegust olukorda Harjumaa turul kommenteerib ka maakler Ave Klaser.

Toimetas: Taavet Kase Fotod: Shutterstock Uut kodu ehitama või ostma asudes tuleks hoone energiatõhusus juba enne projekteerimist paika panna.

Teatavasti on kodu ostmine või ehitamine suur rahaline kulu, ent ühekordse kukru kergendamise kõrval peab silmas pidama ka jooksvaid kulutusi – toasooja eest maksame ju iga kuu. Energiamärgistele tasub tähelepanu pöörata ka üürimisel, sest kommunaalkulud võivad vastavalt tähisele oluliselt erineda.

Viimasel ajal on teema eriti teravalt päevakorda kerkinud, kuna hüppeliselt kasvanud küttekulud on tabanud kõiki. Kindlasti on paljud meist märganud üüratuid elektri- või gaasiarveid, mida inimesed näiteks sotsiaalmeedias jaganud on. Summad on eelnevate aastatega võrreldes

kahe-, kolme-, kohati isegi neljakordistunud.

Ometi ei saa turuolukorda arvestades jätta oma elu seisma – uued kodud ehitatakse ikka ja need, kes oma pesa otsivad, ei peaks ostmisplaane kaugesse tulevikku lükkama. Seda enam tuleb tähelepanu pöörata energiatõhususele. Tänapäeval saab üldjuhul iga maja energiamärgise ehk energiatarbimist kajastava dokumendi, mis näitab, kui palju tarbib hoone energiat, mis kulub selle kütmisele, jahutamisele, vee soojendamisele, ventilatsioonile ja valgustusele. Alates 2013. aastast on energiamärgised Eestis ka kohustuslikud. Nii-öelda ehku peale ehitamist enam ei toimu, vaid hoone

energiatarbimine tuleb mõõta, kirja panna ja seejärel energiamärgis taotleda. Energiamärgis võimaldab võrrelda hoone energiatarvet teiste hoonetega. See aitab valida energiasäästlikuma variandi, näiteks kõige säästlikuma kodu, sest mida kõrgem on hoone energiatõhususe klass, seda väiksemad on lõpuks elektri- ja soojaarved.

Kõige säästlikumad on A-klassi hooned.

Vastab Uus Maa Maakri büroo maakler Ave Klaser

Kas kõik uusarendused saavad tänapäeval energiamärgise?

Jah, energiamärgis uutel majadel on kohustuslik ning see kalkuleeritakse alati pärast hoone valmi-

17

Millised märksõnad iseloomustavad energiamärgiseid?

A-klassi energiamärgis – väga hästi soojustatud ning kõige efektiivsemaid kütteja ventilatsioonisüsteeme kasutav eramu.

Sellisel hoonel peavad olema elektrit tootvad taastuvenergiaseadmed, näiteks tuulegeneraator või elektrit tootvad päikesepaneelid. Vaid sellist elektrit võrku tagasi müüvat maja saab lugeda A-klassi eramuks.

B-klassi energiamärgis – hästi soojustatud seinad ja aknad, kasutatakse maasoojuspumpa koos soojustagastusega ventilatsiooniga. Vahel on juurde vaja ka sooja tarbevett tootvaid päikesepaneele.

C/D-klassi energiamärgis – hästi soojustatud seinad ja aknad, aga vähem efektiivne kütte- ja ventilatsioonisüsteem, näiteks õhk-vesisoojuspump.

E/F-klassi energiamärgis – praeguseks renoveerimata vanemad majad, millel on vaid ehitusaegsed soojustuslahendused ja mis on väga ebaefektiivse energiatõhususega. Selliseid elumaju leidub rohkelt näiteks Mustamäel, Õismäel, aga ka Tallinna kesklinnas.

H-klassi energiamärgis – sisuliselt soojustamata maja, kus tuleb jopega toas käia.

Soojapidavus on peaaegu olematu.

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Olulised mõisted energiamärgise määramisel

mist. Uute elamute puhul reklaamitakse see välja juba müügiportsessi alguses, enne hoone valmimist.

Millise energiaklassiga hooneid teie kogemuse põhjal praegu Tallinna piirkonnas kõige rohkem ehitatakse?

B-klassi hooneid rajatakse kõige rohkem, A-klass nõuab päikesepaneele ja kallimaid investeeringuid, mida klientuur ei pruugi alati kinni maksta.

Rajatakse ka uusi C-märgisega hooneid, kuna ehitusload nende rajamiseks on saadud aastaid tagasi, mil see klass oli veel igati aktuaalne.

aspektid, mida näiteks kümme aastat tagasi turul polnud (à la päikesepaneelid katustel vms)?

Päikesepaneel ja soojustagastusega ventilatsioon olid olemas, aga mitte nii laialt levinud. Kümme aastat tagasi

Ave Klaser

Kuidas mõjutavad erinevad märgised kliendikäitumist – kas energiatõhusust jälgitakse ostmisel/üürimisel?

Eelkõige jälgitakse arveid, mitte tähte.

A-klassi arved võivad olla ka kõrgemad kui B- või C-märgise puhul, kui majas on näiteks palju erinevaid lisamugavusi, mis võtavad samuti voolu.

Alati ei ole klient nõus maksma ülearuste mugavuste eest, n-ö nišikaup meeldib vähestele ja sobib kindlale sihtrühmale.

Millised on just uusarenduste puhul mõned energiatõhususele suunatud

alles räägiti sellistest lahendustest.

Tollal veel vaieldi, milline üldse peaks olema energiatõhusus ja null- või liginullenergiahoone.

Elektri- ja gaasihinnad on järsus tõusujoones – kas juba on märgata ka klientide/arendajate tegevuses vastavaid muutusi? Millele tähelepanu pööratakse?

Jah, on küll. Kui võimalik, siis püütakse esialgu kavandatud gaasiküttest loobuda. Kui trassid on olemas, eelistatakse kaugkütet. Aga need muudatused saab sisse viia juhul, kui hoone on alles projekteerimisfaasis.

Kui suur on erinevate märgiste vahel reaalne rahaline vahe küttekulude osas?

Kütte osas vahet ei ole. Pigem sõltub, kust kohast küte tuleb ja mis on selle allikaks.

Kui oluline on teie hinnangul energiatõhususe teema üleüldse ja milline on tulevikutrend – millises suunas Tallinn ja Harjumaa liigub? Üha olulisem ja kindlam suundumus on roheenergia.

Allikad: moodnekodu.delfi.ee; mkm.ee

energiaarvutus – hoone tüüpilise kasutusega seotud kaalutud energiaerikasutuse arvutus, mis lähtub välis- ja sisekliimast, hoone ja tehnosüsteemide kasutus- ja käiduajast, vabasoojusest, hoone õhupidavusest ning muudest hoonet ehitusprojektis iseloomustavatest andmetest energiakandjate kaalumistegurid – tegurid, millega võetakse arvesse tarnitud energia tootmiseks vajalik primaarenergia kasutus ja selle keskkonnamõju.

Energiakandjate kaalumistegurite arvväärtused on sätestatud ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses hoone energiatõhususe miinimumnõuete kohta energiakasutus – elektri- või soojusenergia kasutus vaadeldavas süsteemipunktis. Energiakasutus arvutatakse netoenergiavajadusest, võttes arvesse süsteemikaod ja kaod energia muundamisel. Tehnosüsteemi lõpp-punktis (üldjuhul liitumispunkt energiavõrguga) võrdub tehnosüsteemi energiakasutus tarnitud energia ja lokaalse taastuvenergia summaga kaalutud energiaerikasutus – energiakandjate kaalumisteguritega korrutatud aastane energiakasutus kilovatt-tundides hoone köetava pinna ruutmeetri kohta [kWh/(m²·a)] korterelamu üldelekter – korterelamu üldises kasutuses oleva elektripaigaldise (näiteks trepikoja valgustusseade, lift, kütteseade) poolt tarvitatav elektrienergia

Kuidas muuta hoone energiatõhusamaks ehk soojustamise põhitõed Soojustus peab täitma kogu temale määratud ruumi ja liibuma tihedalt vastu sisemist ja välimist materjalikihti. Mineraalvill tuleb paigaldada piinliku täpsusega, muidu ei täida soojustus oma eesmärki. Nii klaas- kui ka kivivillade, see tähendab kõikide pehmete mineraalvilladega soojustamisel tuleb arvestada, et villapaani laius peab olema 10–15 mm laiem karkassipostide “puhtast” vahest. See on vajalik selleks, et vill liibuks tihedalt karkassi vastu ja kinnituks hõõrdega karkassi külge. Nii püsib soojustus karkassi vahel.

Soojustus peab olema maksimaalselt homogeenne.

Kui soojustus on kokku lapitud paljudest õhukestest kihtidest või liiga väikestest osadest, tekivad

sellesse mõttetud vuugid ja tühimikud, kus õhk pääseb liikuma. Üks paks soojustuskiht on alati parem kui mitu õhukest kihti.

Väga paksu soojustuskihi korral tekib soojustuse sees mikrokonvektsioon, kus soojem õhk piirde sisepinnas liigub ülespoole, piirde välispinnas jahtudes allapoole. Soojustusesisese konvektsiooni takistamiseks tuleb soojustuse sisemine ja välimine osa eraldada omavahel täiendava õhutõkkega.

Soojustuse laius valitakse karkassipostide sammu järgi. Kui soojustus on liiga lai või kitsas, pole ühendus karkassipostiga ideaalne ja sinna tekivad õhukanalid, kus korstnaefekti või tuule mõjul hakkab õhk liikuma.

Seinu tuleb võimalusel soojustada väljast-, mitte

18

seestpoolt. Seinte seestpoolt soojustamisega tuleks olla ettevaatlik, sest talvel, kui väljas on miinus 20 kraadi ja ruumis pluss 20 kraadi, on kuskil välisseinas kastepunkt, kus õhus olev veeaur hakkab veeks kondenseeruma. Üks peamisi vigu on tuuletõkke ära jätmine või valesti paigaldamine. Tuuletõkke vertikaal- ja horisontaalvuugid peaksid olema õhutihedad.

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

LUIGE KODUD

Luigele kerkivad maaküttega RIDAELAMU-TÜÜPI KODUD Tallinna külje alla kaunile Luigele kerkib juba järgmisel aastal uus moodne elamukvartal.

Kaasaegse arhitektuuriga hooned peidavad endas nutikate planeeringutega kahekorruselisi kortereid, kus igal kodul on privaatne koduaed, keskmiselt kolm magamistuba ja otse terrassile suunduv saunaruum.

Scandium Kinnisvara ja Everaus Kinnisvara loodava kvartali südameks saab moodne kogukonnamaja, kuhu on planeeritud lastehoid, jõusaal ja joogaruumid ning kasvuhoonega kogukonnaaed. Kokku 88 korterit 21 erinevas hoones valmivad järgneva kahe ja poole aasta jooksul.

elukeskkonnast. Arhitektuuriliselt on tegemist nauditava kvartaliga, kus igal hoonel on küll oma nägu, kuid tervikpilt on ühtne, kokku sobiv ja looduskauni keskkonnaga harmoneeruv,” iseloomustas Scandium Kinnisvara tegevjuht Maido Lüiste peagi ehitusse minevat kvartalit.

Luige on hoogsalt arenemas

Kahekorruselised aiaga korterid

“Luige piirkond Tallinna külje all on hoogsalt arenemas. Siia peagi kerkivad Luige Kodud sobivad hästi peredele, kes unistavad suuremast kodust, isiklikust aiast ja looduslähedasest

privaatse terrassi ja aiaga korterit.

Lisaks tuleb kvartalisse kaks kortermaja, piirkonna keskelt läbi looklev jalutuspromenaad ja kogukonnamaja. Mänguväljak, mitmed sportimisvõimalused, metsarajad ja pikk kergliiklustee asuvad kohe kvartali kõrval.

Maaküte ja päikesepaneelid

“Luige Kodud paistavad lisaks funktsionaalsetele planeeringutele silma oluliselt parema energia- ja keskkonnasäästlikkusega, kui oleme harjunud taoliste kvartalite puhul nägema.

Ridaelamu-tüüpi kodude küttelahenduseks on energiatõhus maaküte, millele lisaks paigaldame majade katustele juba omalt poolt päikesepaneelid.

Julgustamaks elektriautodele üleminekut, lisame kõikide korterite juurde ka elektriauto laadimise valmiduse.

Hoonete fassaade katab loodussõbralik puitlaudis ja keraamiliste plaatide valikul on sisearhitekt Lilia Kristianson eelistanud nende eesrindlike tehaste tooteid, kus au sees on roheener-

Luige südamesse kerkiv kvartal koosneb peamiselt kahekorruselistest A-energiaklassi majadest, kus igas hoones on neli ridaelamu-tüüpi

19

gia ja jätkusuutlikud tootmisvõtted.

Sanitaarkeraamika pärineb Villero Bochilt,” loetles Everaus Kinnisvara tegevjuht Janar Muttik Luige Kodude eeliseid.

Luige Kodude esimesed kodud valmivad 2023. aasta sügisel. Korterite müük on alanud.

Vaata lähemalt: www.luigekodud.ee

Maia Lõško Scandium Kinnisvara Müügi projektijuht maia@scandium.ee +372 5805 1107

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

Kevadised trendituuled sisustuses Kevadel puhuvad uued tuuled mitte ainult looduses, vaid kõikjal meie ümber. Milliseid värskeid trendituuli on märgata interjööris?

Toimetas: Riina Palmiste Fotod: Shutterstock

Voolavad vormid

Nii nagu iga uue aasta eel, ilmus ka vahetult enne 2022. aasta algust ridamisi artikleid, mis püüdsid ette ennustada, millised saavad olema selle aasta suurimad sisustustrendid. Kuigi ekspertide ennustused ei kattunud sugugi üks ühele, koorus siiski välja üks selge ühisosa – kõik nad nõustusid, et varasematel aastatel populaarsed nurgelised geomeetrilised kujundid ja jooned on asendumas pehmemate ja ümaramate vormidega. Seda kinnitas ka Pinteresti 2022. aasta trendiennustus, kus toodi välja, et viimase aasta jooksul otsiti nende keskkonnas üha enam just voolavate vormide järele.

Praegu võib öelda, et aastavahetuse ennustused ei eksinud. Peale selle, et mööbli valikul eelista-

takse tõepoolest klassikalisi ümaraid vorme, võime näha ka traditsioonilistest joontest eemaldumist, teatavat ebakorrapärasust või lohakustki.

Seda kõigis tubades, elutoast vannitoani. Isegi sisustuselementide puhul – olgu jutt patjadest, kandikutest või vaipadest. Nende merest inspireeritud lainetav serv kulgeb tihtilugu omasoodu, selle asemel et järgida üht selget joont või skeemi.

Kevadekuulutajast helelilla Juba 22 aastat on valinud Pantone igal aastal ühe-kaks värvi, millele ennustab lendu nii moes kui ka sisekujunduses. 2022. aasta kuulutas ta olevat täielikult punase ja sinise alatooniga lilla värvi Very Peri päralt.

Nii mõnegi jaoks võib erksavõitu Very Peri toon olla kodusesse interjööri siiski liiga julge valik. Küll on moemaailmas juba mõnda aega ilma teinud õrnem sirelikarva lilla, mis nüüd üha enam ka interjöörimaailmas kanda kinnitamas. Mõnele meenutab värv ehk esmapilgul liialt üheksakümnendaid. Seda, et sirelililla tuppatoomine tähendaks ajas tagasi

23

minemist, pole siiski põhjust karta.

Kõik sõltub sellest, kuidas ja milliste materjalidega värvi kombineerida.

Näiteks metalli, klaasi ja sametiga kooskõlas mõjub see pehme toon ülimalt glamuurselt ja šikilt. Miks mitte tuua see looduses kevadet kuulutav värv aktsendina nüüd ka oma elu- või magamistuppa?

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Soojad neutraalsed toonid Karged valged, terashallid ja teised neutraalsed toonid on olnud pikka aega meie suured lemmikud, mis hoiavad sisustuse üldmulje stiilipuhta ja moodsana. Viimasel ajal on hakanud eelistused liikuma aga üha enam soojemasse suunda. Mitmed sisekujundajad ennustasid niisiis aasta alguses, et näeme sel aastal kreemikate ja beežide toonide juurde naasmist, aga ka pisut rikkalikumaid maalähedasi värve, nagu kaamlija roostekarva toone.

Rohelise erinevad varjundid Kui värvide teemal jätkata, siis Pantone pole sugugi ainus, kellel on tavaks igal aastal oma aasta värv välja kuulutada. Seda teevad mitmed suuremad ja väiksemad värvifirmad. Nähtub, et lilla kõrval naudib 2022. aastal tähesära roheline oma sajas erinevas varjundis.

Aasta moevärviks nimetasid selle nii Sherwin-Williams, Benjamin Moore, PPG kui ka paljud teised värvifirmad. Mitmed disaineridki on kinnitanud, et roheline on tulnud ja hakanud sinist kui senist kõige populaarsemat värvi troonilt tõukama.

Eksperdid on selgitanud värvi võidukäiku meie sooviga olla aina rohkem ühenduses loodusega – viimased aastad on sundinud paljusid seltskondlikke koosviibimisi nelja seina vahelt välja viima ning näib, et oleme tahtnud tuua looduse positiivse mõju endaga siseruumidesse kaasa.

Nostalgilised 70ndad Me kõik juba teame, et kui üks trend oma aja ära elab, ei maksa temaga seepärast veel lõplikult hüvasti jätta – küll ta mõne aja pärast ringiga tagasi on. Just nii, nagu on viimasel ajal sisustuses tagasi 70ndate suursugusus. Varem mainitud ümara vormiga mööbli kõrval annavad sellest tunnustust geomeetrilised trükised ning elegantsed sametist, messingust ja klaasist detailid. Samuti hiilib meie kodudesse üha julgemalt tagasi toonitud klaas – järjekordne kummardus möödunud aegadele. Trendi kinnitab ka Ühendkuningriigi kodutarvete kaubamärk Habitat, kelle sõnutsi on nišilauanõudest alguse saanud värviliste klaasnõude moesuund jätkuvalt hoogu kogumas.

Nõude kõrval on see nüüd kanda kinnitamas ka sisustusaksessuaaride ja valgustite vallas.

Vana mööbli graatsia

Tuleb välja, et viimasel ajal on aina hinnatum disainer aeg. Loomulikku paatinat mööblil ei asenda ju ometi miski! Enam ei osteta kogu sisustust vileuuena, vaid eelistatakse pikkida moodsasse inter-

jööri ka antiikseid leide. Peale selle, et antiikmööbliga teeme head keskkonnale, võimaldab see kõrvutada vana ja uut – lihtne viis muidu ilmetu ruum elule äratada, sest nagu öeldakse, vanadel asjadel on hing sees.

Allikad: idealhome.co.uk, homebuilding.co.uk, bhg.com, architecturesideas.com

24

Aeg kolida elutuba terrassile

Lai valik erinevas stiilis aiamööblit igale maitsele.

TALLINN, Pärnu mnt 139F • e-mail: isku@isku.ee • Tel. 65 56 055 • Avatud E-R 10:00 - 19:00; L 10:00 - 16:00 TARTU, Aardla 108 • e-mail: tartu@isku.ee • Tel. 65 56 053 • Avatud E-R 10:00 - 18:00; L 10:00 - 14:00

Vaata ka meie e-poodi: isku.ee

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Foto: Shutterstock

MOODSA KÖÖGI seitse nippi Köök teenib omanikku reeglina pikki aastaid ja seetõttu on oluline, et iga detail oleks viimseni läbi mõeldud.

Kuhu paigutada kraanikauss, kuhu külmik, kui palju sahtleid ja pistikupesasid on vaja, et köök ka mõne aasta pärast meie muutuvatele vajadustele vastaks?

Köögiplaneerimise kõige tähtsam reegel on kolmnurgareegel Sinna kolmnurka kuuluvad külmkapp, pliit ja kraanikauss. Viimase juures on lahutamatu osana ka nõudepesumasin (muidugi juhul, kui see kööki mahub ja seda oluliseks pead). Köögi plaani vaadates proovi, kas pliiatsiga paberil või sõrmega ekraanil liikudes on sul võimalik tekitada nende seadmete vahele kolmnurk. Kui see nii on, siis oled õigel teel! Järgmisena paiguta kolmnurga tipud sulle sobivasse kasutusmugavusest lähtuvasse järjekorda.

Mängi läbi liikumine ja vahemaad

Kui võimalik, siis planeeri köögis liikumiseks piisavalt ruumi. Olemasolevas pisikeses köögis saab imesid korda saata asju ümber paigutades. Mängi paberil läbi, kuidas hommikul külmikust piima võtad ja kus asub sinu kauss hommikuhelvestega. Kuidas liigud köögis, kui seal on rohkem kui üks inimene, ja kuhu võivad tekkida n-ö liik-

lusummikud? Sedasi paberil mängides leiad peagi kõigile asjadele oma koha, ummikud lahenevad paberil ja hommikused rüselused köögis jäävad ära!

Säilituskarpides peituv maagia

mõeldud laudlinad, köögirätikud, põlled, salvrätikud ja küünlad. Samuti peab planeerima pinda pottidele, pannidele ja koogivormidele. Ära unusta erinevaid maitseaineid, teesorte, vitamiine, kuivaineid ja muid toiduaineid. Sahtlipinda ei ole köögis mitte kunagi liiga palju.

Planeeri, kuidas sorteerida prügi ja taara ning kuhu paigutada kodukeemia

Soovituslik on just see grupp käepäraselt lahendada. Alahinnata ei tohiks ruumi, mida vajab prügi ja selle mahutamiseks vajaminevad sahtlid/kastid.

Kas oled leidnud end keset omavahel mitte sobivate karpide kuhjasid, mis kuidagi kappi ära ei mahu? Proovi soetada ühest sarjast karpe, kasuta neid korduvalt, siis säilib ka kord. Komplekti mittesobivad karbid leiavad kasutust näiteks garaažis, kus kruvid ja mutrid vajavad korrastamist.

Pistikupesad

Kapi- ja sahtlipinda planeerides mõtle läbi kõikide köögis vajaminevate produktide asukohad

Köök on sisekujunduse osa

Tee nimekiri asjadest ja grupeeri need piltlikult kappidesse ja sahtlitesse.

Näiteks on oluline teada, kuhu paigutada serviis, mida võetakse välja ainult siis, kui on Eesti Vabariigi sünnipäev, või millisesse kappi lähevad imekaunite mustritega argipäevaseks kasutamiseks

Neid peab olema piisavalt, sest väikeseadmeid, mis võivad sattuda ühel ajal kasutusse, võib olla mitmeid. Mõtle, kus kasutad kohvimasinat, blenderit, mahlapressi, veekeetjat. Pistikuid planeerides lisa alati mõeldud kogusele veel üks.

Tekita köögi ja ülejäänud ruumide vahel n-ö kujundussillad. Kasuta samu toone ja mustrite fragmente, mis teisteski ruumides, et moodustuks harmooniline tervik. Seda on lihtne teha erinevate köögiaksessuaaridega, nagu pajakindad ja -lapid, keraamika, köögirätikud, lõikelauad, lilled ja taimed.

Allikas: Moodne Kodu

26

Kuidas planeerida efektiivselt väikese pindalaga kööki Kui sul on väike köök, siis … keskendu sellele, et seal oleks võimalus eelkõige süüa teha. Kõik muu – koolitöö lastega, pesu pesemine, külaliste vastuvõtt – jäta korteri teistele pindadele.

Fookuses võiks olla pigem funktsionaalsus kui suured unistused või uhked lisavidinad. Kolimise või renoveerimise käigus alles hoitud köögivarustus tuleks kõik hoolega läbi sorteerida ja kaaluda, mida tõesti tarvis läheb. Võib-olla oleks aeg sajandivahetuse paiku moes olnud suured köögikombainid välja vahetada innovatiivsemate ja mõõtudelt märksa väiksemate vastu jne.

Kui see töö ja vajamineva varustuse nimekiri tehtud, saad asuda mõõtma, kui palju vajad kappe. Kas osa kappe on võimalik asendada hoopis lahtiste riiulitega, mis annaks ruumile rohkem õhulisust. Kappide rida võib kulgeda nii tööpinna all kui ka seinale kinnitatuna.

Planeerimise käigus arvesta juba sisse ka tehnikale vajaminev ruum. Kui nõudepesumasinast pead ilmselt loobuma, siis pliidiplaate ja ahje tehakse erimõõtudes, et saaksid valida sobiliku pisema köögi juurde. Innovaatiliste lahenduste poole tasub ka alati kiigata. Näiteks on tänapäeval saadaval integreeritavad sahtelkülmikud, mis aitavad kenasti ruumi kokku hoida. Valamut valides toimi samuti mõistlikult.

Allikas: Moodne Kodu

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

PIILUME KOHALIKESSE UUSARENDUSTESSE: jõusaalist ja peoruumist 1500 m2 katuseaiani

Aeg, kus uusarendused meenutasid äravahetamiseni sarnaseid nelinurkseid kuubikuid, mille juures nappis ühist hooviala ja ajaveetmisvõimalusi, on tänapäevaks enamjaolt möödanik.

Kinnisvaraarendajad pingutavad aina enam selle nimel, et pakkuda koduostjatele lisahüvesid ka korteriseinte vahelt väljaspool.

Tekst: Riina Palmiste Nagu ütleb mitmeid aastaid järjest Eesti mainekaimaks kinnisvaraarendajaks tituleeritud Merko, on kodu palju rohkem kui lihtsalt neli seina, mille ees korteriuks. Tänapäeva kinnisvaraotsija hindab korteri sisu kõrval kriitiliselt nii kogu arendusala planeeringut, hoonete arhitektuuri, hoovialade maastikukujundust kui ka rajatavat infrastruktuuri. Just seepärast lähtub Eesti kinnisvara lipulaev põhjalikust nn väljast sisse planeerimisest. “Jälgime detaile ja lähtume planeerimisel suuremast tervikust. Mõtleme konkreetse pere jaoks loodavast kodust ja rajame sinna ümber kõike vajalikku hõlmava elukeskkonna, suisa uusi linnaosasid koos tänavastruktuuride, linnaruumi sobituva ja linnapilti täiustava hoonestusega ning lopsakate rohealadega, mis sobivad mõnusaks ajaveetmiseks või tervisespordiks. Sugugi vähem tähtis ei ole väikeäride, lasteaedade ja ärihoonete integreerimine tervikusse,” räägib Merko põhimõtetest Merko Ehitus Eesti kinnisvaraarenduse valdkonna juht Jaan Mäe.

Seda, et kogukonnaruumide ja läbimõeldud välialade rajamine on meil siin Eestis juba ammu pigem norm kui erand, kinnitab ka Liveni turundusjuht Mariann Vendt. “Olgu selleks siis laste mängutuba, hobiruum, kus saab jalgratast hooldada või suuski määrida, koht välikino jaoks, grilliala või erinevate spordiatraktsioonidega alad,” loetleb ta. Küll on kinnisvaraarendaja sõnutsi oluline jälgida, et nende ruumidega ei tõuseks oluliselt hoone ülalpidamise kulud ja paika oleks pandud ka nende kasutamise kodukord.

Kuna teatavasti ütlevad pildid alati rohkem kui tuhat sõna, põikamegi järgnevalt siinsetesse arendustesse ja vaatame, milliste põnevate ühisala lahendustega on kohalikud kinnisvaraarendajad lagedale tulnud.

Nagu välismaal. Pärnu maantee äärde rajatav Vektori uusarendus saab parkimismaja katusele koguni 1500 m² suuruse katuseaia. Rikkalikult püsitaimede, hekkide ja puudega haljastatud terrassilt leiab privaatseid puhkealasid ja nurgakesi grillimiseks, istumiseks ja kas või päevitamiseks. Foto: Triple Net Capital

Rohenäppude rõõmuks tehti Alasi 5 kodude juurde haljastuskastid, mida majaelanikud saavad oma äranägemise järgi kasutada.

Arendaja: Liven Foto: Tõnu Tunnel

29

Alasi 5 kodude juurde loodud toredad püstkojad on väiksemate majaelanike seas väga hästi vastu võetud. Foto: Tõnu Tunnel

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Uus-Veerenni arendusprojekti I etapi sisehoovis kasutatud SUDS ehk Sustainable Urban Drainage süsteem, mis võimaldab sadevett nutikalt ära kasutada. Arendaja: Merko Foto: Tiit Veermäe

Esinduslik jõusaal Seebi tänava Tornis on justkui spordiklubi eest. Arendaja: Endover Foto: Tõnu Tunnel

Uus-Veerenni arendusprojekti esimese etapi sisehoov pälvis 2020. aastal maastikuarhitektide liidu aastapreemia hooviruumi kategoorias.

Foto: Tiit Veermäe

Endoveri hoovialalt leiab väikelaste mänguväljaku, skatepark’i ja rularaja, korvpalli- ja jalgpalliplatsi, grillimisala, pergola, päevitusala ning pingpongilaua.

Kirsiks tordil on mitmekesine haljastus.

Arendaja: Endover Foto: Tõnu Tunnel

Vektori sisehoovi parkimismaja katusele rajatakse rikkalik püsitaimede, hekkide ja puudega haljastatud terrass, kust leiab privaatsed puhkealad ja nurgakesed grillimiseks, istumiseks ja kas või päevitamiseks. Fotod: Triple Net Capital

Vektori katuseaias on mõeldud ka rohenäppudele.

Aias on koht kastpeenardele, et elanikud saaksid sisehoovis oma maitsetaimi ja väiksemaid köögivilju kasvatada. Foto: Triple Net Capital

Spaa tuleb koju kätte. Endoveri suurarendusest VEGA leiab saunaala leiliruumi, mullivanni ja puhkealaga. Foto: Tõnu Tunnel

Tänapäeval on olulisel kohal kodu ja töö ühildamine.

Sellest tulenevalt lähtutakse Endoveri uusima suurarenduse, Põhja-Tallinnas asuva Volta kvartali arendamisel WoHo ehk work-home-kontseptsioonist.

3D-joonis annab sinna rajatavatest ühistööaladest hea aimduse. Foto: Endoveri 3D-joonis

Rocca Towersi terrass. Arendaja: Endover Foto: Kaupo Kalda

30

Laste mänguväljak TORNi arenduses.

Pingpongilaua taga jagub tegevust täiskasvanutelegi. Arendaja: Endover Foto: Tõnu Tunnel

Miljonivaatega kodurestoran. TORNi terrassilt leiab grilliala koos väligrilli ja avara söögilauaga. Arendaja: Endover Foto: Tõnu Tunnel

Endoveri arenduste peoruumidest leiab täisfunktsionaalse köögi avara õhtusöögilauaga, kinoala ekraani ja istumisalaga, avara diivanitega puhkeala ning mängude ala pingpongi- või piljardilauaga. Arendaja: Endover Foto: Tõnu Tunnel

Lamamistoolidega päevitusala Endoveri arenduses TORN. Foto: Tõnu Tunnel

Endoveri uusarendusest leitavas laste mängutoas saavad majaelanikud nii laste sünnipäevasid tähistada kui ka igapäevaselt teiste laste ja vanematega sotsialiseeruda. Foto: Tõnu Tunnel

4ROOM – jätkates Eesti valgustitootmise traditsiooni

Praeguse nimega 4ROOM Interior OÜ eelkäijaks on 1959. aastal asutatud ja paljude eestlaste poolt väga austatud Estoplast. Tolleaegne toodang ja tehnoloogiad ning turud erinevad aga praegusest olulisel määral.

vahel. Läbi selle saab luua endale vajamineva ja sobiva valgusti täpselt enda koju ning enda maitse järgi,” selgitas Jaanus.

Mille poolest aga kodud erinevad? „Lisaks ruumide endi füüsilistele näitajatele (ruumi suurus, viimistluse eripärad, lae kõrgus, akende suurus ja asukoht, asukoht ilmakaarte suhtes jne) mõjutab kodu valgustamise vajadust ka eluetapp,” ütles Jaanus ning tõi näitena erinevaid kodusid – kodud, kus kasvavad väikesed lapsed, kes on pigem vanemate läheduses ja mängivad põrandal, koolis käivate lastega pered, kahe täiskasvanuga pered, pensionieas inimesed, mitme põlvkonnaga koos elavad pered jt. „Kõik need aspektid mõjutavad ruumide funktsioone, millest lähtuvalt vajavad ruumid ka erinevat valgustamist.”

Mis on muutunud ja milliseid võimalusi pakub 4ROOM klientidele praegu, räägib lähemalt 4ROOMi esindussalongi eestvedaja Anne Jaanus.

Valikus üle miljoni kombinatsiooni

Suure tegija jälgedes

„Estoplast oli üle 1200 töötajaga suurettevõte, kuid 4ROOM tegutseb veidi teistes skaalades – siiski, haare on endiselt rahvusvaheline. Eesti turg on oluline, kuid ilma ekspordita tänapäeval hakkama ei saa,” selgitas Anne Jaanus. „Meie ettevõtte edu võtmeks on kindlasti visadus, oma niši leidmine ja soov pidevalt areneda,” ütles Jaanus ning lisas, et meeskond on alati tähtsal kohal – 4ROOMi inimesed on kirglikud ja töökad ning nende missiooniks on Eesti valgustitootmise traditsiooni jätkamine. „Ala on meil mitmekülgne ja pidevas muutumises, seega igav ei hakka kunagi. Osal tootmistiimist on enam kui 15-aastane kogemus, mida loen märgiks, et valitud ala meeldib,” osutas Jaanus. Koostöö peadisainer Tarmo Luisuga on kestnud pea 20 aastat.

Rätsepalahendus vastavalt kliendi vajadustele

4ROOMi pikk ajalugu annab ettevõttele võrreldamatu kogemuse. Anne Jaanuse sõnul on ammu leitud oma nišš: lähtutakse kliendi vajadustest, pakkudes talle rätsepalahendust.

4ROOM pakub oma toodete ostjatele väga põnevat lahendust – kliendil on võimalus koostada ise oma valgusti. „Ideeni jõutakse tihti koostöös kliendiga. Nii ka meie. Kaardistasime tellijate vajadusi ning kuulasime oma klientide soove ja mõtteid. Nii saigi selgeks, et nii, nagu inimesed on erinevatel eluetappidel erinevate vajadustega, on seda järelikult ka kõik kodud,” rääkis Jaanus, lisades, et konveierlahendused ei paku kaugeltki kõigile sobivaid võimalusi. „4ROOMis saab klient valida valgusti suuruse, värvi, kuju, otstarbe ning valgustusomaduste (kui palju ja millist valgust valgusti annab)

www.4room.ee 60 aastat Eesti valgusteid Kutsume tutvuma 4Room uudiste ja messipakkumistega messile INTERJÖÖR 2022.

22-24. aprillil Tallinnas

31

Muidugi ei saa tänapäeval üle ega ümber keskkonnasäästlikkuse teemast, mida ka 4ROOM silmas peab. „Ise oma valgusti loomise ehk kombineerimise võimalus on oma olemuselt keskkonda säästev. Näiteks kui teil on põrandalamp, mille kuppel või jalg saab vigastatud, ei pea tänu meie loodud süsteemile kogu valgustit ära viskama ja seeläbi maailma prügi juurde tekitama, vaid saab tulla salongi ning tellida vaid vahetamist vajava detaili – on selleks siis kuppel, juhe, soklipesa või lambijalg,” ütles Anne Jaanus ja lisas, et samuti saab 4ROOM teha uue kupli teiste tootjate valgustitele. Sellist toimimispõhimõtet saab Jaanuse sõnul kasutada kõikide tooteperekondade puhul.

4ROOMil on olemas n-ö püsikollektsioon ja erilahendused. „Mõlemaid tootegruppe kasutavad nii era- kui ka ärikliendid ehk näiteks sisearhitektid, büroode juhatajad ja kinnisvaraarendajad. Tänu suurele kombineerimisvõimalusele leiame lahenduse ka kõige nõudlikumale kliendile,” rääkis Jaanus ja tõi välja, et neil on valikus lausa üle miljoni kombinatsiooni. „Meil on dekoratiivsemaid mudeleid, aga on ka selliseid, mis tõepoolest väga hästi valgustavad,” naljatles Jaanus. „Nimelt on valgustite kohta levinud ütlus, et ühed valgustid on ilusad ja teised valgustavad. Mudeleid, kus need kaks külge harmooniliselt esindatud on, on veidi vähem, kuid selliseid mudeleid on just viimase paari-kolme aasta toodangus teadlikult juurde loodud.”

4ROOMi tootevalikuga saab tutvuda esindussalongides Tallinnas Pärnu mnt 110, samuti edasimüüjate juures Tallinna Kaubamaja koduosakonnas, Järve Keskuses Rave mööblisalongis ning Tallinn Design House’is. Tartus saab 4ROOMi valgusteid näha Nord-In salongis. Lisaks leiavad huvilised palju põnevat ettevõtte kodulehelt 4room.ee.

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Kodu valikut aitab lihtsustada KESKKONNA HINDAMINE Uue kodu valikul saab määravaks terve hulk erinevaid asjaolusid. Üheks neist võiks olla ka taju, millises keskkonnas end kõige paremini tuntakse.

Tekst: Anne-Mari Alver Fotod: Priit Simson, Raigo Pajula, Taavi Sepp Kinnisvaraanalüütik ja -konsultant Tõnu Toompark ütleb, et Tallinna uusarendusi vaadates pole küsimus ostjate eelistuste kohta üldse kõige õigem teemapüstitus.

“Osta saab ainult seda, mida pakutakse,” nendib Tõnu Toompark ja lisab, et kesklinna uusarenduste hinnatase on tõusnud kõrgusesse, mis muudab selle n-ö keskmise kodaniku jaoks kättesaamatuks – alla teatud palgataset lihtsalt pole võimalik löögile pääseda. Samas toob ta välja, et suurim arenduste maht on Tallinnas siiski just kesklinna piirkonnas,

“Kui võtta kõik koduostutehingud kokku, nii uusarendused kui ka järelturg, siis kõige rohkem tehinguid tehakse endiselt mägedel,” räägib Toompark.

“Kui aga võtta fookusesse ainult uusarendused, siis kolmveerand tehingutest jaguneb kesklinna, Kalamaja ja Haabersti vahel,” lisab ta ning märgib, et kesklinna ja Kalamaja tuleks vaadelda enamvähem võrdsete piirkondadena.

“25% tallinlastest elab Lasnamäel, seal aga on arendajate huvi väike.

Selle põhjuseks on eelkõige asjaolu, et Lasnamäel napib arendamiseks sobilikke maatükke,” ütleb ta.

Privaatsus ja teenused on pöördvõrdelises seoses

Pindi Kinnisvara uusarenduste müügimeeskonna juht Peep Sooman on elanud nii Tallinna vanalinnas, kesklinnas, äärelinnas kui ka linnast väljaspool ja resümeerib, et teenuste lähedus on sageli pöördvõrdeline privaatsusega.

“Vanalinnas elamine on hinnaline luksus – elu keset imekaunist UNESCO maailmapärandit jätab varju tõsiasjad, et nädalavahetusel käib akna all melu ning autot pole kusagile parkida,” märgib ta ja lisab, et kõige paremini tunnevad end vanalinnas sotsiaalse loomuga restoraniinimesed.

“Kesklinna tugevus on, et igale poole on enam-vähem ühekauge minna. Ühistransport on lähedal ja autoga pole vaja sõita kesklinnast läbi, vaid ainult kas sisse või välja.

Kõik eluks vajalik on samuti käe-jala juures, aga ruumi ja n-ö tiivasiruta-

32

mise kohta seal eriti pole,” arutleb ta, ent juhib tähelepanu ka sellele, et Tallinna elanikkonnast elab kesklinna piirkonnas vaid 10% – vaid iga kümnes tallinlane peab kesklinna enesele sobivaimaks.

Sooman jõuab edasi “mägedeni” – privaatsust ja parkimiskohti on seal juba märksa enam. Vestlus libiseb põgusalt üle Mustamäe kaunite parkmetsade ja Lasnamäe, kus kunagised põlvekõrgused männid on kasvanud ilusateks rohelisteks saludeks. Samas on osa teenuseid juba veidi kaugemal, kuigi tänu suurtele kaubanduskeskustele kenasti kokku koondatud.

Linnast väljas asuvate piirkondade kohta toob Peep Sooman välja, et privaatsust ning kaunist loodust on neis sageli veelgi enam, kuid kooli ja kauplusesse minek eeldab juba pisut suuremat ajaplaanimist – seda nii Peterburi maantee, Viimsi kui ka Tabasalu suunal.

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal “Erandiks on siin vallakeskused, kus teenuste valik on muutunud väga heaks,” viitab Peep Sooman linnalähedaste valdade nn kuldsele ringile.

Linnakeskkonna seos õnnetundega

Soome loodusvarade instituudi teadur Ann Ojala tööks on uurida linnakeskkondade mõju inimeste õnnetundele ja eluga rahulolule.

Tema uuringutest selgub, et heaoluühiskondades on kontakt loodusega muutunud. Rohealasid on linnades vähemaks jäänud, inimesed aga veedavad rohkem aega siseruumides. Samas vajavad just istuva elustiiliga vaimse töö tegijad kõige enam võimalusi loodusega kokku puutumiseks. Ojala rõhutab, et parimad tulemused tervisele saavutatakse korduvate külastustega looduskeskkondadesse.

Soomlased on teinud esinduslikke rekreatsioonikäitumise uuringuid ning toonud nende põhjal välja, et elukeskkonna rohealade määral ja kättesaadavusel on seos füüsilise aktiivsuse ja subjektiivse tervisega. Metsa lähedus lisab rekreatiivsete külastuste kasvu, see aga omakorda lisab subjektiivset rahulolu eluga. Tugevalt on mõju

Kalaranna 21 ja 23 Elegantsed kodud Kalamajas.

1-4 toalised korterid, A-energiaklassi majad

Küsi pakkumist!

665 2177 • myyk@yit.ee

tunda siis, kui looduses viibitakse vähemalt viis tundi kuus.

Samad teadlased toovad aga välja ka selle, et kesklinnapiirkondades pole madalamad ei rahulolu ega ka liikuvusenäitajad. Nimelt elavad sageli kesklinnas majanduslikult paremal järjel olevad inimesed, kes on ka küllalt terviseteadlikud, ent eelistavad sagedamini sportida siseruumides.

Sõda pole kinnisvaratehinguid vähendanud Nii Tallinnas, Tartus kui ka Pärnus sündisid teist kuud järjest uued korteri ruutmeetri hinnarekordid.

Tallinnas tõusis märtsis keskmine korteri ruutmeetri mediaanhind 2604 euroni.

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütiku Igor Habali sõnul olid märtsi tulemused korteriturul tänu varasematel kuudel sõlmitud lepingutele silmapaistvalt head.

Tallinna korterite ruutmeetri mediaanhind kasvas kuuga 1,7 ja aastaga enam kui 20% – 2604 euroni.

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Mille järgi valitakse üürikorterit aastal 2022?

Foto: Shutterstock

20 ja enam,” ütleb Johanson.

Kõige kiiremini leiavad praegu üürilised korterid, kuhu saaks kolida mitu perekonda, aga omanikud suhtuvad sellisesse soovi veel päris skeptiliselt. Niisugustelt korteritelt ootavad üürnikud vähemalt kahte eraldi Martin Matsberg tuba, millest kummassegi Foto: erakogu seab ennast sisse üks perekond. Enamasti siis ema Üüriturg on aktiivne koos lapse või lastega.” Üürikorterite nõudlus on “Üürileandjad võiksid arvestada, et ka vanesel kevadel laienemas ka väiksemates linnamate majade üürikordes, kus see siiani on teritelt oodatakse head olnud pigem vähene, seisukorda,” ütleb Uus märgib Johanson.

Maa kinnisvaramaakler Ly Ka Pindi Kinnisvara juhaJohanson. Ta on täheldanud, Ly Johanson tuse liige Peep Sooman toob et tunduvalt kiiremini leiavad Foto: erakogu välja, et korterite üüriturgu on üürnikud korterid, mis on kaashetkel kujundamas sõjapõgeajastatud ja kvaliteetselt sisustanike saabumine. “Kusjuures tud. “Oodatakse hinna vastavust seisukorrale.” põgenikud ei vali sugugi ainult magalapiirKui varem otsiti üükondade soodsamaid riturul pigem kahetoakortereid. Tegemist on lisi kortereid, siis sõjasiiski läbilõikega ühispõgenike saabumisega on hakatud rohkem huvi konnast ja need, kellel tundma ka suuremate, ent on säästud või jätkuv sissetulek, vaatavad ka muu siiski pigem soodsama hinPeep Sooman hinnatasemega pakkumisi.” naklassi korterite vastu. “Ei Foto: Tiit Blaat Sooman ütleb, et põhjuole haruldane, kui ühe kolmeseid üürituru aktiivsemaks muutumisel toalise korteri soovijaid on järjekorras on vägagi erinevaid, rolli mängib ka kinnisvara ostmise edasilükkamine ja isegi Foto: Raigo Pajula saabuv suvi, mil endile puhkuste ajaks üürikodusid otsitakse ning üliõpilased omakorda üüripindadest loobuvad.

Kinnisvaraeksperdid on ühel meelel, et üüriturg on muutunud aktiivsemaks, hinnad on kerkinud ja üürikorteri valikul mängib klientide jaoks üha suuremat rolli energiatõhusus. Ka ruutmeetreid loetakse hoolikamalt.

Tekst: Eve Kallaste

Energiatõhusus on võtmekoht

Üüritrendidest rääkides toob Kinnisvara24 turundusjuht Martin Matsberg esimese asjana välja selle, et portaali külastajate huvi on eriti suur just väiksemate püsikuludega elamispindade puhul. “Statistika näitab, et ollakse järjest teadlikumad ja otsingus rakendatakse energiatõhususe filtreid varasemast rohkem,” ütleb ta.

Selle talve elektriarved on pannud inimesi varasemast enam kodu küttekuludele mõtlema ja pole ime, et A- ja B-energiaklassi korterite pakkumisi otsitakse ning sellise märgiga kuulutusi vaadatakse tähelepanelikumalt.

Kui aga rääkida üldisest nõudlusest, siis ütlevad eksperdid kui ühest suust, et üürikorterite puhul on huvi järsult kasvanud just soodsamate ja pigem magalarajoonide piirkondade korterite vastu.

Hinnad on tõusmas

Inimesed tunnetavad, et üürihinnad on kerkinud, ja seda näitab ka Kinnisvara24 pakkumiste statistika.

“Märtsis oli kokku 987 üüripakkumist, neist kortereid 904, ja märtsis ulatus korterite üüripakkumiste keskmine hind ligi 671 euroni,” ütleb Matsberg.

“Kusjuures uued üürikorterid moo-

34

dustavad meie turul 13% pakkumistest, kuid nõudlus nende vastu on pigem väiksem.” Johanson pakub, et nii uuemate kui ka vanemate pisikeste stuudiokorterite nõudlus kindlasti kasvab, kuna kahetoalise korteri hind on näiteks üksiku tudengi jaoks liiga kõrgele kerkinud. “Ühetoalisi ja mikrokortereid vaatavad eelkõige üksikud inimesed. Kas siis tudengid või Eestisse tööle tulnud välismaalsed.”

Samas võib olla veidi problemaatilisem turistidele mõeldud pisikeste üürikorterite jaoks klientide leidmine, sest need pole pahatihti pikemaajaliseks peatumiseks disainitud ja näiteks moodsad coliving-tüüpi elamute üürikorterid võivad olla samasuguse ruutmeetrite arvu juures parema energiatõhususe ja ruumilahendusega.

Uusarenduste korterid

“Lisaks sellele, et kõrvalkulud oleks mõistlikumad kui vanematel ehitistel, oodatakse uusarenduse korteritelt ka moodsaid tehnilisi lahendusi, avarust, valgusküllasust ja head ehituskvaliteeti,” räägib Johanson. Kes võiks olla selle sektori kliendid? “Kõrgemas hinnaklassis olevaid uusarenduste kortereid üürivad enamasti nooremapoolsed hästi teenivad inimesed,” ütleb Sooman. “Need on edukad ja haritud ning head elukeskkonda hindavad üürituru kliendid, kes ei soovi laenu ega kinnsivara kujul pikaajalisi kohustusi. Sellised üürilevõtjad võivad olla ka tippspetsialistid, kes ei seo ennast konktreetse linna või riigiga ja kellele sobivadki suurepäraselt uusarenduste moodsate lahendustega täielikult sisustatud üürikodud. Niisugusel juhul kompenseerib kõrgem hinnaklass paljutki, sest sellistel üüripindadel on kõik kohe olemas – vajalikest kodumasinatest ja hea disainiga mööblist lusikate-kahvliteni välja.” Võib ju mõelda, et kas meil ikka on sellistele üüripindadele turgu, aga Sooman ütleb siinkohal, et arendajad ei tee midagi niisama, vaid ikka siis, kui on, kellele teha.

Pablo Outdoor collection, design Vincent Van Duysen. bebitalia.com

Inspira Design OÜ - Tartu mnt. 14, Tallinn 10117 +372 6108468 - inspira@inspira.ee - www.inspira.ee

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Sõda ajas üürituru kuumaks Kinnisvaraanalüütikud nõustuvad üksmeelselt, et hetkel on Eestis kõige kuumemas seisus üüriturg, mida mõjutab tugevalt Ukraina sõjapõgenike saabumine Eestisse. Ukraina pagulased otsivad hoogsalt üheja kahetoalisi kortereid eelkõige Tallinna mägedel: Lasnamäel, Mustamäel ja Õismäel. Sõjapõgenikud tahavad nii pika- kui ka lühiajalist üüri.

“Küsimusi on palju ja teadmatust veel enam. Me ei tea, milline on pagulaste maksejõuetus. Me ei tea, paljud tulid siia, lapsed käe otsas ja seljakott seljas, ja see ongi kõik, mis neil on,” selgitab kinnivaraanalüütik ja koolitaja Tõnu Toompark.

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi nõustub, et pagulaste taust on väga erinev. “On neid, kes töötavad rahvusvaheliste ettevõtete jaoks ja jätkavad seda ka Eestis (näiteks programmeerijad, müügimeeskondade liikmed), ning on neid, kes tulevad siia juba Eestis töötava pereliikme juurde. Nemad sisenevad Eesti üüriturule. Teiste puhul sõltub kõik sellest, kas nad saavad Eestis tööle ja saavutavad mingi kindlustunde,” selgitab Vähi.

Vähi hinnangul võib arvata, et üürituru kasv hakkab toimuma üle Eesti ja sellest saavad osa ka väikelinnad.

Kui pikaks mõjud üüriturule jäävad, sõltub sellest, kui kaua sõda kestab.

Nagu koroonakriisi algus

2020. aasta koroonakriisi algus ja praegune Ukraina sõjast tingitud olukord turul on Toomparki sõnul võrreldavad. “Seekord on aga tegemist inimtahteliselt tekitatud kaosega, mitte looduse määratud õnnetusega,” sõnab analüütik. Näeme nüüd kas eelmi-

Sõda muudab korterid kallimaks? Ärevad ajad teevad paljud kinnisvaraomanikud murelikuks ja palju mõeldakse sellele, mis hakkab toimuma kinnisvaraturul. Mark Derbnev prognoosib Arco Vara blogis, et sõda Ukrainas võib siinsel kinnisvaraturul tuua kaasa hoopis kinnisvara ajutise kallinemise.

Viimase kümne aasta jooksul oleme näinud kinnisvaraturul stabiilset kasvu, turg on aktiivne ja hinnad pidevas tõusutrendis. Kinnisvarasse investeerimist on alati peetud kõige usaldusväärsemaks investeeringuks. Mark Derbnev usub, et pole põhjust arvata, et ajal, mil majandus on COVIDi ja meie idanaabri suhtes kehtestatud sanktsioonide pärast ebastabiilne, kaotab kinnisvarasse investeerimine oma atraktiivsuse. Vastupidi – inimesed, kel on palju raha, püüavad vältida inflatsiooni mõju ja ostavad kinnisvara, see aga võib lühiajaliselt kaasa tuua kinnisvarahindade tõusu.

Samuti on oodata tõsisemat hinnatõusu üüriturul. Eestisse on jõudnud juba peaaegu 27 000 Ukraina sõjapõgenikku, nad vajavad siin elamispinda ja tööd. See aga avaldab positiivset mõju Eesti majandusele ja toob paratamatult kaasa hinnatõusu üürikinnisvara segmendis. Eriti aktiivne võib kasv olla soodsate üürielamute segmendis.

Kokkuvõtteks: ebastabiilne olukord julgustab inimesi otsima meetodeid oma raha säästmiseks. Raha hoidmine valuutas on paljude arvates väga halb mõte, kuna inflatsiooni tõttu raha väärtus väheneb. Aktsiaturg on langustrendis ja keegi ei saa olla kindel, et põhi on käes. Praegune olukord on ideaalne investeerimiseks. Inimesed tahavad investeerida millessegi, mis on usaldusväärne, ja kinnisvara on seda – see on alati olnud üks usaldusväärsemaid vahendeid kapitali paigutamiseks. Nõudluse kasv toob aga paratamatult kaasa hindade tõusu.

Allikas: Arco Vara blogi

sest kriisist kaasa haaratud enesekindlust või hoopis võltsitud enesekindlust.

Kuigi praegused sündmused on hirmutavad, ei tohiks Toomparki sõnul turg koroonaajaga võrreldes nii palju enam muutuda. Küsimus on, mida õpiti möödunud kriisist. “Koroona tuli, oli ja läks, aga praegu on veri tänavatel. Õnneks hetkel mitte küll Eesti omadel.

Meenutuseks võib öelda, et II maailmasõda kestis seitse-kaheksa aastat.

Meie idanaabril jätkub kahurituld küll ja veel,” nendib Toompark.

Ka laenusoetajad peaksid hetkel olema ettevaatlikud ja mõtlema, kas kõrgemate intressimäärade puhul suudavad nad laenu tagasi maksta.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman näeb, et kui hetkel vajadust kinnisvara osta ei ole, siis pisut kannatlikkust halba ei teeks.

“Ajad on lihtsalt liiga segased. Kui inimesel on kontol väga palju raha, siis muidugi ta võib sellega teha, mida tahab. Kui aga küsida, kas täna on õige aeg kõik oma säästud kokku korjata ja see laenu viimaseks sissemakseks maksta, siis tasub ikka veidi mõelda,” selgitab Sooman.

Toompark lisas, et siiski kehtib klišeelik ütlemine – kodu ostmiseks on alati hea aeg, sest sõda võib kesta teadmata aja.

Allikas: Ärileht

36

noblessa.ee

KÖÖGI TELLIMISAEG 6–7 NÄDALAT

TALLINNA STUUDIO • Pärnu mnt 130, 11317 Tallinn • E–R 10–18, L–P suletud • Tel 651 4301, Tel 5333 5128 • tallinn@noblessa.ee TARTU STUUDIO • Sõbra 54 (Turu Ärimaja), 51004 Tartu • E–R 10–18, L 10–15, P suletud • Tel 740 0904, Tel 512 1539 • tartu@noblessa.ee

Kirsiõue varsti tulekul Hubaselt põhjamaine naabruskond Saku alevikus Uues Kirsiõue naabruskonnas kulgeb elu rahulikus ja stressivabas rütmis. Kirsiõue asub Saku aleviku piiril, ümbritsetuna metsatukast ning uuselamutest. See on paik, kus pere pisemad saavad naabrilastega turvaliselt ise õue minna ning kõik vajalik on kodu lähedal, vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel.

Registreeri huvi ja saad müügiinfo eelisjärjekorras: bonava.ee/kirsioue