Turvalist Suve (juuni 2023)

TURVALIST SUVE

Kõige rohkem vigastusi juhtub 5–14-aastaste lastega

Salva Kindlustuse õnnetusjuhtumite statistika näitab, et kõige rohkem traumasid ja vigastusi juhtub Eestis kevadel ja suvel, sest soojemad ilmad meelitavad rohkem ja aktiivsemalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumikindlustus võiks kindlasti kuuluda iga pere suvearsenali nagu sääsetõrjevahend ja päikesekreem.

Haigekassa andmetel näitavad aastased ravinumbrid, et kõige rohkem vigastusi juhtub just lastega vanuses 5–14 aastat ning näiteks 2021. aastal vajas vigastuste tõttu ravi kokku umbes 37 000 last (vanuses kuni 18 aastat) ehk 16 poissi ja 13 tüdrukut saja elaniku kohta.

„Ka meie statistika kinnitab neid numbreid, keskmiselt tekib aastas vigastusi igal kümnendal elanikul, ent alaea-

liste seas on sagedus märgatavalt suurem kui täiskasvanute hulgas,“ ütleb Salva Kindlustuse õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Evelin Loitmaa.

Kui talvel on inimeste peamine vaenlane libedus, siis suvel on ohutegureid märksa rohkem: aktiivne tegevus õues, turnimine mänguväljakutel, rattasõit, reisimine, matkad, suplemine, suvelaagrid, loomahammustused. Eriti on viimasel ajal sagenenud koerahammustused.

„Väiksemad lapsed ei tunneta tihti ohtu ning on suurematest aktiivsemad, aga ka kohmakamad. Peamised vigastused lastel, millega oma praktikas suvel kokku puutume, ongi kõikvõimalikud haavad, kusjuures suur osa haavadest vajab väiksemaid või suuremaid õmblusi,“ toob Loitmaa näiteid.

Väga levinud vigastused lastel on ka väikeste luude murrud, sest sõrmed-varbad kipuvad igale poole vahele jääma. Aga ka suuremad luud, nagu küünar- ja randmeluud, murduvad tihemini, sest kukkudes sirutab laps automaatselt käed ette. Halvimal juhul võib kukkumine lõppeda peapõrutusega. „Ka põletushaavad ja loomahammustused on suvel sagedasemad ning võivad tekitada lapsele palju ebameeldivusi,“ lisab Loitmaa.

Korralik õnnetusjuhtumikindlustuse leping ei päästa küll valust, kuid on kindlasti rahaliseks toeks tervele perele.

Ajutise iseloomuga vigastuste korral maksab Salva valurahahüvitist, aga kui õnnetuse tagajärjel tekib püsiv vigastus või tervisehäire, siis lisandub veel püsiva puude hüvitis.

Lapse ravikulu hüvitab küll haigekassa, kuid kiiremaks paranemiseks vaja mineva tasulise arstiabi katab õnnetusjuhtumikindlustus. Kui vanemal tuleb vigastada saanud lapsega paranemise ajal töölt eemal olla, siis tekitab see tihtipeale pere eelarvesse augu. Ka siin aitab õnnetusjuhtumikindlustus, sest iga hoolduslehel viibimise päeva eest makstakse päevarahahüvitist.

„Meie kogemus näitab ka seda, et paljud ei tea, et õnnetusjuhtumikindlustus kehtib kogu maailmas, mitte ainult Eestis. Loodan, et reiside ja puhkuste hooaja algul on see hea meeldetuletus kõikidele peredele – kaitske end kindlustusega ja veetke oma lähedastega aega aktiivselt ja murevabalt!“ soovib Evelin Loitmaa.

lähemalt kindlustustingimustega

Turvalisus ei tähenda igavust

Päikesepaistelised suvepäevad on lõpuks ometi käes! See tähendab, et lisaks päikeseprillide tolmust puhtaks pühkimisele ja ujumisriiete kapi põhjast väljaotsimisele peame rääkima ka millestki, mis ei tundu pooltki nii põnev kui basseinipidu ja jäätisekokteil, kuid on sama oluline: ohutus. Ärge muretsege, moraali me lugema ei hakka, aga tähelepanu tahame mõnele asjale sellegipoolest juhtida.

Räägime kõigepealt päikesest. Me kõik armastame lõõgastuda selle soojas süles, kuid on väga oluline kaitsta oma nahka kahjulike UV-kiirte eest. Päikesekreemist räägitakse meile iga suve algul ja pidevalt rõhutatakse, kui suurt kahju päevitamine teha võib. Kui aga tunnete, et tahaksite kuulda, mida eksperdil teema kohta öelda on, siis leiate selle väljaande kaante vahelt City Tervisekliiniku dermatoveneroloogia residendi dr Ingel Soopi vastused mitmetele põletavatele küsimustele.

Muidugi sukeldume ka veeohutuse maailma. Olenemata sellest, kas plaanite rannapuhkust või laisklete mõnuga basseini ääres, on veeohutuse meeles pidamine hädavajalik. Esimeste tõeliselt soojade päevade tulekuga hakkavad kõiksugu

suuremad ja väiksemad veekogud meid enda poole kutsuma. Lõõskava päikese käes peesitajale muutuvad jahedad tiigid, järved, jõed ja mered eriti ahvatlevaks ning raske on neile vastu panna. Enne veemõnude nautimist peab aga veenduma olukorra ohutuses.

Veel tuleb juttu matkamisest, lõkke tegemisest, kodusest apteegist, karvastest neljajalgsetest ja muidugi putukatest. Puugid, mesilased, herilased, sääsed ja parmud – kõik need tiibadega tüütused võivad mõnusa suveõhtu sootuks ära rikkuda. Seega vaatame üle, kuidas erinevate hammustuste korral käituda ja mismoodi neid elukaid endast eemale peletada.

Niisiis, lugege läbi meie soovitused ja nõuanded ning nautige suve ohutult, looge mälestusi, mis kestavad kogu elu, ja pidage meeles, et ohutus ei tähenda igavust. See tähendab lihtsalt seda, et peame läbi suve kulgema teadlikult ja silmad lahti, ainult nii saame end ja meie ümber olevaid inimesi hoida. Nii et minge ja vallutage suvi, relvastatud päikesekaitsekreemide, turvavarustuse ja hulga naeruga. Teeme sellest suvest meeldejääva suve, mis on täis rõõmu, päikesepaistet ja unustamatuid seiklusi.

Turvalist suve!

Keskenduge sellele, mis on kõige olulisem!

Seal, kus WiFi ja elekter ei ole saadaval, on Reolink 4G kaamerad alati saadaval ning pakuvad lihtsat, turvalist ja paindlikku jälgimist Töötades 4G-võrgus ja päikeseenergial, ei vaja kaamera WiFi-ühendust ega elektrikaableid.

e-pood: www.tehnoturg.ee

Väljaandja: Delfi Meedia AS

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Toimetaja: Mariann Vilbre, mariannrenee.vilbre@delfi.ee

Reklaam: Kristi Juvanen, kristi.juvanen@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee

Keeletoimetaja: Kaire Puumets-Sõber, kaire.puumets-sober@delfi.ee

Trükk: AS Printall

Kuidas kaitsta oma lemmiklooma suvel?

Kui temperatuur tõuseb ja päike hakkab eriti eredalt paistma, on oluline tagada oma armastatud karvaste sõprade turvalisus ja heaolu. Soojad ilmad toovad lemmikloomadele kaasa küll omaette väljakutseid ja riske, kuid kui neid hoolikalt jälgida, saavad ka nemad suvest sama palju rõõmu tunda kui nende omanikud. Siin on mõned asjad, millele loomaomanikud peaksid suvel erilist tähelepanu pöörama.

Toimetas: Mariann Vilbre / Fotod: Shutterstock

Rohkelt vett ja varju

Koerte ja kasside veepuudus suvel on tõsine ja reaalne oht, millega iga loomaomanik arvestama peaks. Seetõttu tuleks veenduda, et lemmikloomal on alati juurdepääs värskele puhtale veele. Seda nii siseruumides kui ka õues aega veetes. Hea mõte on jalutama minnes oma karvase kaaslase jaoks kaasa võtta pudel ja tops, kust ta juua saaks, nii nagu endalegi võtaksid. Kuumematel kuudel võiksite vedeliku tarbimise suurendamiseks minna üle ka märjale koeratoidule.

Lisaks võiks lemmikut võimaluse korral alati hoida varjus. Kuigi koertele ja kassidele meeldib päikest võtta, võivad nad otseses päikesevalguses (eriti koerad) üle kuumeneda ja saada kuumarabanduse.

Tunne märke

Kõikidest ennetusmeetoditest hoolimata võib ikka juhtuda, et loom kuumeneb üle. Seepärast on oluline teada, mida jälgida. Kui näed, et lemmikloomal ilmnevad kuumarabanduse tunnused, vii ta jahedasse kohta, anna talle juua vett, kata

ta keha üleni niiske rätikuga ja seejärel helista loomaarstile.

Võimalikud ülekuumenemise sümptomid: raske hingeldamine kuivad või erkpunased igemed paks sülg oksendamine kõhulahtisus nõrgad jalad

Ära jäta oma lemmiklooma autosse Võib küll tunduda, et lemmiklooma paariks minutiks autosse jätmine ei ole suur asi, kuid tegelikult võib kuumas sõidukis viibivatel koertel ja kassidel kuumarabanduse tekkimiseks kuluda vähem kui 10 minutit. Seega jäta kindlasti konditsioneer tööle, kui pead autost välja minema ja koera sinna jätma. Kõige parem oleks muidugi, kui lemmik ei jääks üldse üksi autosse.

Kasuta päikesekaitsekreemi

Usu või mitte, aga ka lemmikloomad võivad saada päikesepõletuse, eriti need, kellel on madal karvkate. Ja nagu inimestele, nii teeb see ka neile haiget ja võib isegi naha-

vähki põhjustada. Kui plaanid oma karvase kaaslasega päeva päikese käes veeta, määri tema kõhule, kõrvadele ja ninale iga 3–4 tunni tagant päikesekreemi.

Meeles tuleb pidada aga seda, et kasutada tohib ainult spetsiaalselt lemmikloomadele mõeldud päikesekaitsevahendeid. Lemmikloomad kipuvad seda lakkuma ja inimestele valmistatud päikesekaitsekreemid võivad sisaldada loomadele mürgiseid komponente.

Kuidas oma lemmikut suvel jahutada?

Jäätunud mänguasjad ja maiustused – peida oma lemmiku mänguasja sisse mõni maius, lisa natuke vett ja pane mänguasi mõneks tunniks sügavkülma. Pärast peab loomake oma maiuseni jõudmiseks sulatama jää, mis teda ennast mõnusalt jahutab.

Jääpakid – hangi endale mõni jääpakk või kasuta külmutatud veega pudelit, mis on mässitud rätikusse. Pane see looma voodisse ja tal hakkab kohe kergem.

Jahutav suplus – kõige populaarsem viis on muidugi värskendav suplus basseinis või jahe vann. Soeta koerale väike lastebassein, pane see kuhugi varjulisse kohta ning vaata, kuidas ta naudib vees mängimist.

Küsi oma loomaarstilt nõu, milline toode võiks sinu lemmikloomale sobida.

Hoia käpad jahedad

Lemmikloomad kuumenevad ja jahtuvad alt ülespoole. Kui olete koos väljas päikese käes, püüa hoida oma lemmikut eemal pindadest, mis päikese käes kuumaks muutuvad. Kuumad pinnad, nagu betoon ja asfalt, võivad tema käppasid põletada ja tõsta loomakese kehatemperatuuri ning tekitada seeläbi ülekuumenemist. Hea viis käppasid kaitsta on planeerida jalutuskäigud varahommikule ja hilisõhtule, sest siis ei ole päike nii intensiivne ja maapind on jahedam. Kui selline võimalus puudub, on koerasaapad hea võimalus käppade kaitsmiseks.

Ole veekogude ääres ettevaatlik Nii nagu meiegi, tahavad ka paljud lemmikud end kuumal suvepäeval basseinis, järves või meres jahutada. Siiski peab olema väga ettevaatlik sellega, kuhu neid lubada. Kõik koerad ei uju hästi. Ja isegi need, kes oskavad ujuda, ei pruugi teada, kuidas näiteks basseinist välja tulla. Samuti võivad tugevad hoovused ja lained koera merre kanda. Niisiis tuleb koeri nagu lapsigi veekogude ääres hoolikalt jälgida. Kui otsustad aga oma koeraga purjetama või paadiga sõitma minna, siis veendu, et tal oleks seljas erksavärviline päästevest, et ta õnnetuse korral nähtav oleks ja vee peal püsiks.

Allikas: petcube.com

2012. aastal asutatud koerasõbralik ja professionaalne salong, mis on spetsialiseerunud raskesti pügatavatele koertele ja on üks populaarsemaid Tallinnas!

Pakume kiiret ja sõbralikku teenindust kõikidele koertele.

Broneeri aeg juba täna!

Sest iga sõna on oluline.

Pakume Teile tasuta konsultatsiooni, paigaldust, kuulmisuuringuid ning soovi korral ka 12 kuud järelmaksu 0% intressiga. Esindame üht maailma suurimat kuuldeaparaatide brändi GN Resound Taanist.

B r o n e e r i a e g p e r s o n a a l s e l e j a tu r v a l i s e le n õ u s t a m i s e le !

Leidke endale lähim kuulmiskeskus ja broneerige aeg tasuta konsultatsioonile kodulehel kuuldeaparaadid.ee või lihtsalt helistage meile lühinumbril 17800.

Kas ohutu päevitus on olemas?

Kas päikese plussid kaaluvad üles selle miinused? Miks minevikus päikese kahjulikkusest ei räägitud ning mida tähendab SPF-i number tegelikult? Neile ja paljudele teistele küsimustele vastab City Tervisekliiniku dermatoveneroloogia resident dr Ingel Soop.

Tekst: Teele Teder / Fotod: Shutterstock

Päikesel on vaieldamatult oma positiivsed mõjud. Päikese UV-kiired võimaldavad meie nahal toota D-vitamiini, mis on oluline luude tugevana hoidmiseks. Samuti aitab UV-kiirgus suruda alla naha põletikulisi reaktsioone, mis on ka põhjus, miks paljulevinud nahahaigused, nagu psoriaas, atoopiline dermatiit või isegi akne, sageli suvel paranevad. Lisaks parandab nahale langev päikesevalgus meie meeleolu, leevendades talvist sesoondepressiooni. Ka kipuvad inimesed just suvel hea ilmaga nautima erinevaid aktiivsemaid tegevusi, nagu matkamine, jalgrattasõit või õuetööd – erinevad füüsilised tegevused, mis parandavad meie üldtervist ning võimekust.

Kahjuks on UV-kiirgusel aga ka negatiivsed mõjud. UV-kiirgus ongi just see –kiirgus, mis kahjustab meie naharakkude DNA-d ning kutsub esile nii esteetiliselt häirivat fotovananemist kui ka palju tõsisemat nahavähki. UV-kiirguse kahjulik mõju meie rakkude DNA-le on ajas kuhjuv, samal ajal kui rakkude võime end parandada meie vananedes järjest langeb. Tulemuseks on mingit liiki nahavähk. Eestis on nahavähk kõigi pahaloomuliste kasvajate seas naistel esimesel kohal ja meestel kolmandal kohal (https://cancer.ee/ statistika-2/).

Eriti oluline on päikesepõletuse eest kaitsta väikelapsi ning heleda nahaga inimesi. Praeguste teadmiste kohaselt on nahavähi puhul eriti ohtlikud just varases

eluetapis saadud päikesepõletused. Enim on päikese kahjulikule mõjule vastuvõtlikud heledate juuste ja heledate silmadega inimesed. Nahk, mis kunagi ei päevitu või päevitub esmase tugeva punetusega, vajab kindlasti korrapärast adekvaatset päikesekaitset.

Teadlikkuse kasv

Kui jätame õheneva osoonikihi hetkel kõrvale, siis päike ise kindlasti aja jooksul kahjulikumas muutunud ei ole. Pigem on suurenenud meie teadlikkus päikese mõjust nahale. Viimase saja aastaga on oluliselt muutunud meie harjumused ning ka kultuurilised normid ja iluideaalid –varem oli ilus väga hele nahk ning sünnis oli end kurguni kinni katta, ka ujumisriided olid pikkade käistega. Tänapäeval eelistatakse aga päevitunud nahka (nn

Praeguste teadmiste

kohaselt on nahavähi

puhul eriti ohtlikud just varases eluetapis saadud päikesepõletused.

„tervislik sära“, millele päevitusest rääkides viidatakse) ning lühikesi vähekatvaid riideid. Selle tõttu suureneb meie eksponeeritus päikesele ning ka päikese kahjulikud mõjud avalduvad üha varem ja järjest rohkematel inimestel.

Ohtlikud eksiarvamused

Osa inimeste seas on levinud ka arvamus, et vähemalt talvel tuleks käia solaariumis, et nahk oleks kevadel päikese eest kaitstud, või et suve alguses tuleks kohe saada päikesepõletus, et „vana nahk“ kooruks maha ning uus tuleks asemele. See on naha tervisele väga ohtlik. Kui nahk läheb päikese tõttu punaseks ning hakkab kooruma, tähendab see, et UV-kiirgus on kahjustanud naharakke nii palju, et kahjustust pole enam võimalik parandada ning rakud surevad ära. Päevitus on meie naha kaitsereaktsioon UV-kiirguse kahjuliku mõju vastu – rakud ümbritsevad oma tuuma (raku aju) pigmendigloobulitega, et UV-kiirgus neelduks nendes, mitte tuumas ja DNA-s endas. Pigmendigloobulite tootmise aktiveerib aga UV-kiirgus. See tähendab, et päevituse süvenedes saab nahk iga kord kahjustada. Seega, kuigi juba olemasolev

päevitus võib nahka kaitsta põletuse eest, ei ole ohutut päevitust tegelikult olemas. Füüsilisele ja vaimsele tervisele on värskes õhus perega veedetud aeg aga alati väga oluline. Päikese eest adekvaatset kaitset kasutades on seda võimalik teha mugavalt ning ohutult. Samuti tuleb aru saada, et päike mõjub nahale ka siis, kui teeme aias tööd, istume välikohvikus või kõnnime tänaval – mitte ainult päevitades või rannas. Adekvaatne kaitse on näidustatud kõikjal.

Päike mõjub nahale ka siis, kui teeme aias tööd, istume välikohvikus või kõnnime tänaval – mitte ainult päevitades või rannas.

Parem alternatiiv päevitamisele Rand võiks olla koht, kus ujutakse, mängitakse sõprade või lastega ning nauditakse värsket õhku. Päevitamise aktiivse tegevusena võiksime oma tänapäevaste teadmiste juures päevakavast välja arvata. Pruuni naha eelistamisel on kättesaadavad isepäevitavad kreemid – ohutu alternatiiv, mis annab pruuni naha, kuid ei kahjusta meie naharakkude DNA-d.

Oluline on oma nahka kaitsta päikesekaitsekreemiga ning alahinnata ei tohiks ka mehaanilise kaitse olulisust. Randa võiks kaasa võtta päikesevarju. Nahale peaks kandma piisavas koguses päikesekaitsekreemi, mida tuleks iga 2–3 tunni tagant uuendada, samuti alati pärast ujumas käimist (seejuures ka veekindlat päikesekaitsekreemi). Kipume sageli päikesekaitsevahendeid liiga vähesel määral kasutama. Täiskasvanu naha ühekordseks katmiseks kulub ligikaudu ühe pitsiklaasi jagu kreemi. Väikelapsed võiks riietada katvamate UV-kaitset pakkuvate ujumisriietega, kindlasti võiks kasutada kõrvu ning kukalt varjavat mütsi või kübarat. Kui mütsi ei taha kanda, on oluline meeles pidada, et päikesekaitset tuleks panna ka kuklale, kõrvalestadele ja juukselahule.

Milline vahend valida?

Päikesekaitsevahendit valides soovitan leida endale selline, mille lõhn ja tekstuur on meeldiv. Päikesekaitse ei ole enam ammu see lapsepõlvest meelde jäänud paks rasvane valge mass, mis naha kleepuvaks muutis – apteegis on lai valik salve, kreeme, vedelikke, spreisid ja aerosoole, mis õigesti kasutamisel annavad kõik adekvaatse kaitse UV-kiirte kahjuliku mõju eest.

VÄÄRTESEMED SUVEPUHKUSE

UV-kaitseks on oluline valida toode, mis pakub kaitset nii UVA kui ka UVB vastu ning mille SPF on vähemalt 30, aga veel parem kui 50+. Number ei näita siinjuures seda, mitu minutit võib kreemitatult päikese käes olla, vaid seda, kui mitu korda kiiremini põleks päikese käes ära ilma kreemita. See tähendab: kui UV-kiirgus on nii tugev, et nahk põleb ära juba ühe minutiga, siis SPF 30+ kreemi korralikult kasutades hakkab see põlema alles 30 minuti pärast. Kui nahk põleks ära kahe minuti pärast, siis SPF 30+ kasutades hakkaks see põlema alles 60 minuti pärast. Seetõttu sõltub päikesekaitsekreemi tõhusus ka naha loomulikust kaitsest. Oluline on meeles pidada, et me paratamatult katsume oma nahka ja suvel ka higistame või käime ujumas – kreem kulub maha ning seda on vaatamata SPF-i numbrile vajalik uuendada iga paari tunni järel.

Ohutut päikesekiirguse doosi on raske üheselt paika panna. See oleneb UV-kiir-

guse intensiivsusest ning ka sellest, kui tundlik on inimese nahk päikesele. Adekvaatse päikesekaitsega võib päikese käes olla ka terve päeva. Soovitatav on siiski proovida suvel keskpäevase päikese eest varjus püsida.

Kuigi päikesekaitsekreem võib takistada D-vitamiini sünteesi, on uuring uuringu järel leitud, et päikesekaitsekreemi regulaarne korralik kasutamine kaalub üles igasuguse mõeldava või mõeldamatu kahjuliku mõju. Meie laiuskraadil saame D-vitamiini peamiselt toidust, toidulisandina peavad seda

juurde võtma sageli ka inimesed, kes söövad mitmekülgselt ja on ilma päikesekaitseta palju õues. Samas on päikese kahjulikud mõjud väga üheselt ning selgelt ära tõestatud ning nahavähi levik ei ole mingi haruldus, vaid mõjutab mingis eluetapis otseselt ligi veerandit Eesti inimestest.

Päikesekaitse võib tunduda kohustusena, kuid reaalsuses võtab kreemi pealekandmine meie elust alla minuti – tühine hetk, kui mõelda, et hoiame sellega ära nii nahavähi kui ka naha liigvarajase vananemise.

Tavaliselt paraneb kerge päikesepõletus iseenesest 2–3 päevaga, jätmata väliseid jälgi. Mõnikord tekib hiljem peenetäpiline lööve, kahjustunud nahk irdub ja mõni nädal võib kesta ülitundlikkus päikesekiirguse suhtes. Päikesepõletuse korral esmaabi andes tuleb nahka korduvalt jahutada jaheda veega või külma vee mähisega.

Allikas: Kliinik.ee

Kangas kaitsekreemi asemel!

SMARTTANI läbipäevituvad pikkade käistega pluusid ja miniretuusid on õmmeldud Eestis. Nendes KANGAS-KREEMI-ASEMEL-toodetes on kasutatud imeõhukest, sulgkerget ja venivat võrkkangast, mis on kaetud erilise mustriga. See petab silma ära ega lase kehal kangast läbi paista. Selline kangas asendab päikesekaitsekreemi ja sellega saab mõnusasti ja turvaliselt päevitada nii tänaval jalutades, sportides kui ka rannas peesitades. Komplektiga on mugav ka ujuda ja see kuivab pärast vees käimist mõne minutiga.

Läbipäevituvaid riideid kandes kogud D-vitamiini ja päevitad tervislikult. Põletust ei teki, sest kangas kaitseb nahka piisavalt. Väga tundliku nahaga inimesed peavad siiski olema ettevaatlikud ja katsetama päevitust järkjärgult. Samas ei ole sugugi karta, et sellise n-ö kangast kreemi maha higistad, ujud või unustad. Ilma pluusita ikka välja ei lähe!

• spetsiaalse struktuuriga kangas laseb läbi kuni

70% UV-kiirgusest

kaitseb päikesepõletuse eest aitab saavutada ühtlasemat jumet ja koguda D-vitamiini mugav liikumiseks ja sportimiseks

• hingab hästi, on õhuline ja kerge kuivab mõne minutiga materjal on pehme, veniv ja naha vastas mõnus

• TOODETUD EESTIS!

Läbipäevituvate riietega saad

päevitada igal pool – tänaval, sporti tehes, meres ujudes … päevitada tervislikult – kaitseb põletuse vastu säästa raha ja loodust – kreemi kulub vähem

Täiskasvanu naha ühekordseks katmiseks kulub ligikaudu ühe pitsiklaasi jagu kreemi.

Turvaline metsaretk ehk mida metsas kolades tähele panna?

Suvi on metsamatkade ja seikluste aeg. Ent kuidas matkaks valmistuda, mida kaasa võtta ja mida mitte? Matkatarkustest kõneleb Naiskodukaitse Sakala ringkonna liige Mirjam Tralmann, kel aastatega enam kui seljakotitäis matkatarkusi kogunenud.

Toimetas: Martin Hanson / Foto: Shutterstock

Enne metsa minekut on vaja läbi mõtelda, kui kaua sa seal oled ja miks seal oled. Kogemustega kasvab ka tarkus ja mets on ise väga hea õpetaja. Kui tarkust ei ole, siis ei tasu metsa minna või tuleks targem sõber kaasa kutsuda. Isiklikust tarkusest, mis on saadud nii ilusate kui ka valusate kogemustega, soovitan: ära

hinda oma võimeid üle, kuid ära ennast ka alahinda.

Kui mingi element on puudu, siis on see puudu – usu, saab ka ilma selleta. Võib-olla tuleb see värskest õhust, linnulaulust või lihtsalt ellujäämisinstinktist, kuid su aju tagumised sopid hakkavad tööle ja sa muutud päris leidlikuks. Ühesõnaga, kui metsamineku eesmärk on

selge, siis selle põhjal paki kaasa hädavajalik. Just nimelt hädavajalik. Mitu korda on juhtunud, et kaasa võetud „mugavusvarustus“ jääb kasutamata ja on lihtsalt koormaks seljas.

Kui on selge, et tuleb maastikul viibida mitu päeva, on mul kindlasti kaasas niisked salvrätikud. Hädapärast saab nendega puhastada ka kaenlaalused ja varbavahed. Siis on palju mõnusam puhas sokk või särk selga tõmmata, sest mitte miski ei riku tuju paremini kui higist kõvaks tõmmanud pesu.

Nagu öeldud, olgu kaasas ka puhas sokipaar ja särk. Või kaks, oleneb aastaajast. Sokkidest ja muust pesust rääkides: olen aru saanud, et pesu valik on ülioluline. Aluspüksid peavad olema mugavad. Väga häiriv on, kui pikemal matkal kipub

Kuidas õigesti käituda, kui kohtad metsas karu, põtra või metssiga?

Kui näed eemalt karu, nii kahekümne meetri kauguselt, tuleb zooloog Aleksei Turovski sõnul jääda kohe seisma ja vestelda loomaga rahulikult ja monotoonselt. „Loe karule ette lapsepõlves pähe õpitud jõululuuletus või korruta rütmiliselt ridu oma lemmiklaulust, peaasi et öeldu sind ennast ei erutaks. Samal ajal võid ettevaatlikult selg ees taganema hakata. Mitte mingil juhul ära keera karule selga, karju ega sosista,“ soovitab Turovski.

Eesti pruunkarust veel ohtlikum on põder, just nimelt emapõder kevadisel ajal, kellel on väga noor vasikas. „Emapõdraga nalja ei ole. Põder elab paksu metsaservaga soode ja rabade aladel ja jätab oma järglased ühte kohta paigale ning liigub ise vasika ümber mõnekümne meetri raadiuses. Loomalaps jääb kannatlikult oma ema ootama ning karjub appi, kui miski teda ohustab. Selle peale reageerib emapõder momentaalselt ning vajaduse korral võib ta ka inimese maha murda,“ räägib Turovski. Sattudes metsas juhuslikult põdravasikate lähedusse, tuleks sealt kiirelt ja hiirvaikselt kaduda.

Kevadisel ajal võivad endast ohtu kujutada ka emased metssead ehk emised, kes hoolitsevad parasjagu oma triibuliste eest. „Kui peaksid matkal olles sattuma juhuslikult emise ja tema põrsaste pesakonna vahele, ründab ta kohe. Kuna emis ei näe kau-

gele ega ka külgedele, ründab ta sirgjooneliselt otse ette. Põgenemiseks hüppa tema kärsa eest vasakule, siis jälle paremale ja nii kogu aeg eemale, kuni oled jõudnud piisavalt kaugele. Siis pista lihtsalt punuma. Emis saab suurepäraselt aru, et oled tema põrsastest küllalt kaugel ega kujuta endast neile enam mitte mingisugust ohtu,“ ütleb Turovski.

miski pidevalt kannikate vahele ronima. Naisterahvad peavad arvestama ka rinnahoidjaga. Pitspesu jäta jumala eest koju. Allavajuvad õlapaelad ja pigistav korvitraat ei ole metsas sinu sõbrad. Korralik spordikas, mis istub seljas kui teine nahk, päästab päeva.

Suvel on metsas palju pahatahtlike kavatsustega faunat, kellele meeldib sul lihtsalt kõrva ääres piniseda või sügelevaid kuplaid tekitada. Kuna mina ei ole keemiafänn, siis on teepuuõli see, mis aitab mul vereimejate pealetungi leevendada. Isegi puuki ei ole saanud. Olenemata aastaajast on ka üks kindapaar tasku visatud, kasvõi ilusad aiakindad, sest on ette tulnud olukordi, kus paljad käed saavad mõnes rägastikus lihtsalt lintšida.

Kõik on tegelikult praktilisuses kinni. Juba Sherlock ütles: „Elementaarne, Watson!“ Võta kaasa elementaarne varustus ja sinna juurde meelepärane snäkk, sest pole midagi hullemat kui näljast vinguv matkakaaslane, kes pealegi on unustanud kannaplaastrid panna. Metsa mine hea tujuga, sealt väljatulek sõltub sinust endast.

Allikas: ajakiri Kaitse Kodu!

MEELESPEA!

Tea, kuhu, kui kauaks ja mis eesmärgil lähed. Ära hinda oma võimeid üle, aga ära end ka alahinda.

Paki kaasa nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik.

Varustus olgu võimalikult kerge ja multifunktsionaalne.

Vii end eelnevalt maastikuga kurssi. Tutvu ilmaprognoosiga.

Foto: Unsplah.com

SieviTrac onProlamelltalla ga jalatsitega püsid mugavalt ja ohutult rajal

GRK: ükski väljakutse ei ole liiga suur ega liiga keeruline

Eestis kümme aastat tegutsenud tee-ehitusettevõte GRK on välja ehitanud Eesti kaasaja kõige suuremad teedeprojektid ja valitud 2022. aasta parimaks teeehitusettevõtteks. Hoolimata üha suurematest ja keerukamatest projektidest ei tehta kompromisse kõige olulisemaga – jalakäijate ja sõidukijuhtide ohutusega. GRK tegevjuht Priit Paabo räägib lõpetatud ja käsilolevatest projektidest, teedeehituse ja transpordiga seonduvatest väljakutsetest ning ohutusest.

Kirjeldage palun veidi GRK tegevuse algust ja selle arenemist kuni tänaseni. GRK kontsern tegutseb Eestis, Soomes ja Rootsis, keskendudes teede, rajatiste ja raudteede ehitusele ning erinevatele keskkonnavaldkonna teenustele. Kontsernis töötab üle 1000 töötaja ning 2022. aasta käive oli üle 450 miljoni euro. Eestis on GRK tegutsenud alates 2013. aastast ning ettevõte on sellel perioodil pidevalt kasvanud.

GRK on edukalt ja kvaliteetselt ehitanud välja Eesti kaasaja kõige suuremad teedeprojektid – Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel 2+2 lõigud Ardust Võõbuni ning Võõbust Mäoni. Märkimisväärsed projektid on ka Tartu läänepoolse ümbersõidu (nn Riia ringristmik) ehitus, Tallinn-Narva maanteel Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise ristmiku ehitus ja Sillamäe linna lõigu ümberehitus. Lisaks on GRK rekonstrueerinud maanteelõike

ning rajanud hulgaliselt lühemaid ja pikemaid sildu.

Rail Balticu trassile on ehitatud Urge ökodukt ning Eesti Raudtee tellimusel on rajatud teine peatee Pääsküla jaama ja Topi (Laagri Maksimarketi) sõlme vahelisele lõigule. GRK on olnud töövõtjaks ka keskkonnaprojektides, kõige märkimisväärsem projekt oli Sindi paisu avamine ja tehiskärestiku rajamine. Kagupiiri maismaaosa taristu projekteerimise ja ehitusega on GRK panustanud Eesti julgeolekusse ja turvalisusse. Ettevõte oli partneriks ka kommunismiohvrite memoriaali ehitusel Maarjamäel.

Saab öelda, et referentse tehtud tööde näol on väga mitmesuguseid – ükski väljakutse ei ole liiga suur ega liiga keeruline.

Millised projektid GRK-l hetkel käsil on?

Hetkel jätkame töödega Rail Balticu Kehtna-Põlma maanteeviadukti ehitusel ning ettevalmistustöödega on alustatud ka Rail Balticu Ülemiste terminali ala raudteetööde projektis. Eesti Raudtee tellimusel jätkuvad tööd Tapa sorteerimispargis ning

tööd ehitusplatsil on algamas ka Aegviidu-Tapa-Tartu raudtee elektrifitseerimise projektis. Viimati mainitud projekti maksumus on ca 80 miljonit eurot, mis on Eesti turul täiesti erakordne. Partnerluses Merko Ehitusega on GRK jätkamas panustamist Eesti kagupiiri turvalisemaks muutmisse. Toetame Tartu linna kui Euroopa kultuuripealinna 2024 ning ehitame Tartu kesklinna Emajõe vasakkaldale promenaadi, mis lisab linnaruumile olulist väärtust. Hetkel on töös ka mitme silla ehitus.

Millised peamised väljakutsed Eestis seoses teede ja nende juurde kuuluva taristu ehitamisega ees seisavad?

Teede ja taristu ehitamisega seotud peamised väljakutsed tulenevad stabiilse rahastamise puudumisest ning ohutuse ja kasutusmugavuse suurendamise vajadusest. Tulenevalt riigipoolse rahas -

Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala objekt. Riia ringristmik oli enne ehitustöid Eestis koht, kus juhtus kõige rohkem liiklusõnnetusi. Tänaseks on liiklus viidud kolmele tasandile ning liiklusohutus antud piirkonnas on märgatavalt tõusnud. Foto: Sixten Sepp

Teel liigedes tuleb olla nähtav ja järgida kehtivaid nõudeid.

tuse vähenemisest nii eelmisel, sellel kui ka järgnevatel aastatel on viimasel ajal palju räägitud riigiteede ja kohalike teede kasvavast remondivõlast ja suurenevast remondivajadusest.

Ohutuse ja kasutusmugavuse suurendamine sõltub otseselt rahastusest – näiteks 2+2 maanteede valmimist põhisuundadel (Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu, Tallinn-Narva) ei saa tänase tempo juures inimpõlve jooksul ette näha.

Kõrvale ei saa jätta ka rohepöördest tulenevaid teemasid, olgu nendeks siis näiteks ehitustööde süsiniku jalajälje vähendamine või keskkonnasõbralik transport.

Raudteede osas on väljakutseteks raudteevõrgu moderniseerimine, kiiruste tõstmine ning samuti rohepööre. Eesti eesmärk on elektrifitseerida 2028. aasta lõpuks suurem osa riigi raudteedest, lisaks on vajalik välja ehitada õgvendusi ning uusi ühendusi. Raudteede ehitus on olnud Eestis pikki aastaid varjusurmas, mistõttu puuduvad turul vajalikud spetsialistid ning kaasaegne tehnika erinevateks ehitustöödeks. Kompetentsi ja võimekuste tõstmise vajadus on möödapääsmatu.

Ohutusele ja turvalisusele pööratakse järjest suuremat tähelepanu, seda nii seadusandluses kui ka tavainimeste käitumises. Kuidas GRK oma töid ja tegemisi ohutusest lähtuvalt plaanib?

Millega suurendate jalakäijate, millega mootorsõidukijuhtide ohutust?

GRK-s pööratakse turvalisusele ja ohutusele kõrgendatud tähelepanu ja seda nii tööde tegija kui ka liikleja seisukohast. Meie projektides, mis on olnud Eesti mõistes suured ja osaliselt ka tehniliselt keerukad, ei ole juhtunud suuremaid tööõnnetusi. Igale projektile koostatakse enne tööde algust kvaliteediplaan ja ohutusplaanid. Riske hinnatakse juhtu-

mipõhiselt ning nähakse ette vajalikud meetmed riskide maandamiseks.

Teetööde puhul on märkimisväärseks riskiks asjaolu, et tööd toimuvad tihtipeale keset liiklust. Liiklusskeemid tuleb riigiteede puhul eelnevalt kooskõlastada Transpordiametiga ning amet on seadnud üheks prioriteediks teel liiklejatele võimalikult soodsate tingimuste loomise. Sellest tulenevalt on tellija üheks tingimuseks kohati minimaalne lubatud piirkiirus, millest madalamat kiiruspiirangut ei tohi töö tegija rakendada. Samas on teel töötav inimene paratamatult vähem kaitstud kui sõidukijuht ning ka suhteliselt väikesel kiirusel toimunud kokkupõrge võib olla väga tõsiste või saatuslike tagajärgedega. Täiendavaks probleemiks on sõidukijuhid, kes teetööde tsoonis kehtestatud kiiruspiirangutest kinni ei pea ega vähenda kiirust ka alas, kus inimesed teel töötavad. Teel töötav inimene tahab tööpäeva või vahetuse lõpus jõuda elusa ja tervena koju oma pere ja lähedaste juurde, seega on meie palve sõidukijuhtidele vähendada teel töötavate inimeste tsoonis kiirust ja anda oma panus ohutuse tõstmiseks.

Üldpõhimõte on, et piirangud kehtestatakse teel minimaalses mahus ja ulatuses ning põhjendatult, seega on väga mõistlik neid ka järgida. Kui liiklejal tekib kahtlus, et liikluskorraldus on kehtestatud põhjendamatult või arusaamatult, tuleks sellest riigiteede puhul informeerida maanteeinfot telefonil 1247 ning kohalike teede puhul kohalikku omavalitsust.

Kui teetööde tsoonis peaks tekkima sõidukile töödest tulenevalt kahju, on selge soovitus juhtum koheselt ja kohapeal fikseerida, teavitades politseid. Vastasel juhul võib võimalike kahjude tõendamine ja hüvitamine olla keeruline.

Järjest enam on hakatud tähelepanu pöörama teetööde tsooni läbivatele kergliiklejatele – jalakäijad, jalgratturid,

tõukeratturid – ja seda ka asulavälistes kohtades, näiteks sildade ja viaduktide ehitusel. Siiski tuleb arvestada, et alati ei ole võimalik objektil tagada võimalust seda n-ö kinnisilmi läbida, seega on iga liikleja kõrgendatud tähelepanu kindlasti vajalik.

Transpordiamet valis GRK 2022. aasta parimaks tee-ehitusettevõtteks. Mis teid enda arvates selleni viis?

Oluline on vältida liiklemist liikluseks suletud alal ning töödega mitteseotud inimeste liikumist ehitusobjektil. Lõigud või alad suletakse avalikuks kasutuseks kindlatel põhjustel, millest kõige olulisem on tagada töödega mitteseotud inimeste ohutus. Tihtipeale varitsevad instrueerimata ja vajaliku ohutusvarustuseta isikut objektil ohud – näiteks oht kukkuda kaevikusse, sattuda mõne ehitusmasina töötsooni jms. Kui ehitatava teelõigu piiramine aiaga ei ole üldjuhul mõeldav, siis väiksemal maa-alal paiknevad n-ö punktobjektid piiratakse reeglina aiaga. Nii nagu ei ole mõistlik lubada napsitanud sõbral istuda autorooli, ei ole mõistlik lubada tal ka ületada objekti piiravat tara – tagajärjed võivad olla väga tõsised.

Kuidas saaks iga inimene kerge vaevaga enda liiklemist ohutumaks muuta?

Lühidalt öeldes tuleb olla nähtav ja järgida kehtivaid nõudeid. Kõige vähemkaitstud liiklejad peaksid kasutama sõiduteedel liikudes erksavärvilist riietust või ohutusvesti, jalakäijad hämaral ja pimedal ajal ka helkurit ja taskulampi. Jalgrattad ja tõukerattad, nagu ka autod ja muud sõidukid, sh nende tuled ja pidurid, peavad vastama kehtivatele tehnilistele nõutele.

Nii tõepoolest on. Selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et GRK lõpetas eelmisel aastal tööd Eesti kaasaja kõige suuremas teetööde projektis: Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel valmis Võõbu-Mäo 2+2 lõik. Tööd lõpetati vaatamata Ukraina sõja mõjudest tulenenud sisendhindade tõusule ja tarneprobleemidele tähtaegselt ja kvaliteetselt. Tööde tellija Transpordiamet hindas meie panust kõrgelt, nimetades tulemust laitmatuks. Ettevõttena oleme uhked nii tulemuse, mis saavutati tänu meie inimeste panusele, kui ka tunnustuse üle.

Milline on olnud koostöö ja suhtlus poliitikute ja avaliku võimuga? Mida huvitavat siin esile tuua?

Taristuehituse sektoris tegutsevad ettevõtjad on koondunud Eesti Taristuehituse Liitu. Liidu eesmärk on esindada liikmete huvi ning panustada Eesti teedevõrgu toimivuse ja ohutuse tagamisse. Liit on võtnud enda kanda ka suhtluse üldküsimustes peamiste tellijate Transpordiameti ja Rail Balticuga ning samuti ministeeriumite ning erinevate poliitiliste jõududega. Eelmisel aastal organiseeriti teede rahastamise küsimustes Toompeal pikett ning ka riigikogus toimus samal teemal arutelu olulise tähtsusega küsimusena. Kõigele vaatamata ei ole nimetatud kitsaskohad jõudnud lahendusteni vastavate poliitiliste otsuste näol. Lisaks teede olukorra halvenemisele tähendab ebapiisav ja periooditi kõikuv rahastus ka ebakindlust sektoris tegutsevatele ettevõtetele – inimestesse ja tehnoloogiatesse investeerimise asemel on paljud sunnitud otsima võimalusi kulude vähendamiseks ning halvemal juhul ka tegevuse lõpetamiseks. See toob kaasa Eesti turul saadaoleva ehitusvõimekuse vähenemise, mis võib omakorda osutuda probleemiks ehitusmahtude kasvades.

Millised on GRK tulevikuplaanid?

GRK vaatab tulevikku optimistlikult. Sellest tulenevalt oleme hetkel tegemas suuremahulisi investeeringuid nii inimestesse kui ka masinatesse, seadmetesse ja tootmisüksustesse. Näeme ennast jätkuvalt ehitamas Eesti kõige suuremaid taristuprojekte nii maanteedel ja tänavatel kui ka raudteel. Oleme alustanud tegevusi keskkonnateenuste valdkonnas ning loodetavasti jõuame ka seal peatselt esimeste käegakatsutavate tulemusteni.

Emajõe promenaadi ehitusobjekt Tartu kesklinnas.

Transpordiamet hindas meie panust kõrgelt ja nimetas tulemust laitmatuks.

Kuidas oma haavade eest hoolt kanda?

Uurisime Ahtme

perearstikeskuse pereõe ja Eesti Õdede Liidu

juhatuse liikme Tiina

Riistani käest, kuidas suvel enda ja oma

lähedaste eest kõige paremini hoolt kanda.

Toimetas: Mariann Vilbre / Foto: Shutterstock

Kuidas puhastada kõiksugu väiksemaid haavu ja marrastusi ning mille järgi ära tunda haava, mis vajab kindlasti arstiabi?

Esimene valik peaks ikka olema puhas voolav vesi. Kui võimalikult palju mustust on vee all haavast eemaldatud, aga jääb tunne, et kogu mustust pole kätte saadud, siis võiks kasutada ka antiseptilist vahendit. Kui haavast verd ei eritu, siis ei pea seda plaastriga katma. Parim haavapuhastaja on vesi ja parim valuleevendaja hooliv

Kui haava ümbrus on paistes ja punetav, eritub kollakat läbipaistmatut eritist, on tekkinud palavik ja haav ei parane, siis peaks leidma võimaluse näidata haava tervishoiutöötajale. Abi saab ka apteegist: käsimüügist on võimalik osta erinevaid salve, mis kerges põletikus haava ravivad. Siiski ei tasu lootma jääda

PÄR AST PUTUK A HAMMUSTUST!

Bug Bite Relief juunikuus –2 0 % Apotheka ja Südameapteekides!

BUG BITE RE LIE F sprei 6 0 ml

BUG BITE RE LIE F pliiats 15 ml

Leevendab kiirelt putukate hammustusi ja rahustab ka taimedest põhjustatud sügelust ja ärritust. Looduslik toime, ei sisalda ammoniaaki Õrnatoimeline, võib kasutada kogu perel, ka 2+ a lastel

O s t a E u ro a p t e e g is t, B E N U, A p o t h e ka S ü d a me a p t e e k i d es t.

ainult apteegis pakutavatele vahenditele, vaid küsida nõu ka tervishoiutöötajalt.

Suvel võib ette tulla erinevaid põletusi (päike, lõke, grillimine jne). Mida põletuste leevendamiseks kasutada?

Loomulikult peab alustuseks tegema kõik võimaliku, et päikesepõletust üldse ei

tekiks, ja kasutama päikesekaitsekreeme, mille kaitsefaktor on vähemalt 20, laste puhul 50. Aga kui põletus on tekkinud, siis aitavad jahe dušš ja jahutavad geelid (nt aaloega). Järgnevatel päevadel ei tohiks päikest peale võtta, vaid tuleks oodata, kuni naha punetus on tagasi tõmmanud. Kui põletuse on põhjustanud elav tuli või kuum pann, siis on esimene abimees voolav külm vesi. Kuumast põhjustatud põletustele on apteegis olemas samuti geelid, mida võib kasutada. Kui põletus on suurema ulatusega või eluohtlik, siis on mõistlik pöörduda erakorralise meditsiini osakonda, nädalavahetustel konsulteerida perearsti nõuandetelefonil 1220 ja nädala sees oma perearstikeskusega ning vajadusel minna haava näitama.

Kõige levinum viga või valearusaam haavahoolduses ja põletuste ravis?

Hapukoort ei soovita päikesepõletusele määrida ja kindlasti ka mitte oliiviõli, kuna rasvane kiht ei lase nahal hingata. Kui inimese nahal on haav, siis on ülioluline terve keha hügieen, seega tuleb ennast korralikult pesta, kartmata haava märjaks saamist.

ABILAR 10% kuusevaigusalv 20 g

Sobib kriimule, haavale ja põletusele Saadaval apteekides üle Eesti.

UUS! Natural Baby Care näokreem 50 ml Kummeli, saialille ja magusmandli õliga kõige pisematele, ala te s 1. elukuus t. S ar jas on ka õr n kehak reem, pis ara t evab a š amp oon, pe sug eel ja vanni vaht

Osta ww w.BENU.ee veebiapteegist!

Kodused nipid, kuidas tulla toime putukahammustustega

Tihti puugihammustust ei märgatagi, selle põhjuseks võib olla puugi vabanemine enne tema avastamist. Samuti on puuki raske leida või ära tunda tema arengujärkudest tingitud väiksuse tõttu. Puukide vahendusel levivaid haigusi saab aga ennetada vaid ühel viisil: puugihammustust vältides.

Tekst: Eve Kallaste / Foto: Shutterstock

Mesilased

Kui mesilane on nõelanud, eemalda astel pintsetiga, mitte küünega, sest muidu võivad astla tükid ikkagi nahasse jääda. Pese hammustuskoht üle ja pane sellele jääd.

Mürgi jääke saab neutraliseerida, asetades torkekohale nõrgas äädikalahuses niisutatud riidetüki. Allergiavastane tablett leevendab paistetust ja valu.

Herilased

Herilaste puhul tasub teada, et neile meeldib väga magus lõhn. Ära kanna suvisel ajal herilasterohkes piirkonnas parfüümi ega kasuta magusalõhnalisi pesemisvahendeid.

Parmud

Parmud eelistavad niiskeid kohti ja lendavad päikesepaistelise ilmaga. Parmuhammustuse koht pese kohe seebiveega. Sügelust vähendab viina- ja soodalahuses immutatud marli, vaheta seda iga 15 minuti tagant. Valu korral aitavad allergiaravimid ning tavaline valuvaigisti. Tasub teada, et parmudele meeldivad kirevad värvid. Kui oled parmurikkas paigas, pane selga neutraalset värvi riided.

Sääsed

Sääsehammustuse tagajärjel tekivad 3–5 mm suurused kublad, mis hullusti sügelevad. Leevenduseks sobib külm kompress või viinaga immutatud lapp. Väikelastel võib tekkida ka nõgestõbe meenutav lööve. Lapse nahka sobib hõõruda soodaveelahusega, seejärel tuleks katta eriti hullud kohad, mis katki kratsi-

tud ja kuhu mustade kätega kratsimisest kerged põletikunähud tekkinud, briljantrohelise või teepuuõliga.

Sääsehammustust kratsides on oht haava nakkust viia, nii et sellest võib areneda nahapõletik. Ka võib sääsehammustus süvendada allergilist nahapõletikku.

Igasuguste putukahammustuste puhul aitavad leevendust tuua teepuuvõi lavendliõli ja Vietnami ehk tiigrisalv.

Kui nahale pihustada või tupsutada lavendliõli, siis hoiab see sääsed eemal.

Sääskedele ei meeldi ka eukalüpt, teepuuõli, sidrunhein, piparmünt ja tüümian. Hõõruda ja soojendada putukahammustuse kohta ei tohi. Siis läheb ärritus suuremaks.

Puugid

Puugid ei tule ligi, kui keha on pestud, riided on pikkade varrukate ja säärtega, sokid pükste peal ja kummikud jalas. Aitab ka see, kui käsi ja jalalabasid hõõruda purustatud küüslauguga. Puugi tagakeha ei tohi puuki välja tõmmates kõvasti suruda või pigistada, sellega võib hammustuskohta viia haigustekitajaid. Puuki pole vaja eemaldamise ajal ka paremale ega vasakule keerata, kuna tal puuduvad nn sarvhammastega keermed. Enne väljatõmbamist ära määri puugile midagi peale, sest see võib soodustada haigustekitajate sissetungi. Kui puugi pea jääb sisse, ei ole muretsemiseks põhjust –nakatumise võimalust see ei suurenda ja organism tõukab selle ise välja.

Allikad: Maakodu, Pere ja Kodu, puugiinfo.ee

TONDI LASKETIIR