Uusarendused Tallinnas ja Harjumaal (Oktoober 2021)

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Lk 2–3

Lk 16–17

Lk 4–5

Lk 21

Lk 7

Lk 22

Lk 8

Lk 29

Lk 11

Lk 35

Lk 12–13

Lk 37

Lk 15

Lk 38–39

2. ETAPI MÜÜK ON ALANUD Kaasaegsed kodud hubase sisehoovi, spordiväljakute, puhkealade ja mänguplatsidega.

hepsor.ee/paevalja

Läbimõeldud ja kestvad lahendused

Aadressile Priisle 1 rajatav 11-korruseline kortermaja on elukeskkonnana sobilik kõikidele, kes soovivad koduuksest astuda loodusesse, kuid ei ole valmis järgi andma suurlinna mugavustes.

MÜÜGIS - valmib suvel 2022

hepsor.ee/priislekodu

Uus elamuja ärikvartal ajaloolises Balti Puuvillavabrikus.

VARSTI TULEKUL

hepsor.ee/manufaktuur

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

Pole kahetoalist, pole probleemi Eelmise riigikorra ajal polnud midagi olulisemat kui saada organitelt kahetoaline, kõigi mugavustega. Kindlasti mõnda rajooni, kuhu käis tramm, buss ja ka nõukogude aju leiutis troll. Vaja oli veel autoostuluba ja tuusikut Bathumisse ja elu võis olla peaaegu nagu James Bondi filmis. Naised, Sovetskoje, peaaegu kiired autod, reserveering restoranis ja kodus ootamas ikka see mõnus kahetoaline.

“Oh ajad, oh kombed” või tänapäevaselt “Oh Lasnamägi, Oh Mustamägi”.

Tulid aga 1990ndad ja meie teadvusse sigines taju ühest kaugest paigast – paigast, mis kaunim ja vägevam kui mistahes Disney väljamõeldud muinasjutukants. Seda paika tunti Lollidemaana. Kui tuli aeg, mil lisaks sellele, et raha oli inimestel kui puuVäljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

lehti oktoobrikuu keskel, tekkis võimalus ka seda raha vabalt kulutada ja äsja vabanenud eestlane otsustas ehitada omale maja. Kuid mitte tavalise, lihtsa maja, vaid MAJA. Sellise, milles oli igaühele vähemalt kolm tuba, neli kööki, seitse esikut, basseine ja saunu kui Jaapani spaas, tualette aga nii, et saab hädal käia nädalas samasse kohta sattumata. Maja, millel olid tornid, gobeläänid, sambad, grotesksed aknapannood, räästas kuradid, lohed või Püha Jumalaema motiiv. Maja, kus keldris oli veel teine maja, maja, kus õues oli koer, kellel oli ka maja.

2021. aastaks on aga idee inimese eluruumist muutunud, mõte sellest, kus ja kuidas me elame, ei nõua enam võimatult palju ruumi. Kodu peab olema selline, kus Reklaam: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg

on mõnus olla just sellel, kes seal elab.

Kes vajab 100 ruutu nina peale, kes aga saab 20-ga hakkama. Kumbki pole parem, kummalgi pole õigus. Inimese kodu peab olema selline, kus on hubasust, valgust, loovust, kohad, kus lugeda, tegeleda perega, süüa ja mõtelda. Suurus pole enam eesmärk, vorm, omapära, iseloomu peegeldus aga kindlasti.

Kahjuks pole tänapäeva kinnisvaraarendus veel mõistnud seda, et klassikaline neljakandiliste ruumide mosaiik, mida tuntakse ka korteri või majana, on möödanik. Äkki peaks õnnelikumaks eluks planeerima majaehitust koos selle tulevaste elanikega: müüge 20 perele elamispind ja las nemad koos planeerivad, milline see olema saab. Miks mitte?

Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: AS Printall

Ehitus on alanud

Uued ja mugavad kodud Kristiines Teine parkimiskoht kingituseks! www.mõtuse25.ee 55 633 064 52 093 30

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

UUSELAMUTE ARENDUS

on Tallinna ja Harjumaa kõrval aina aktiivsem ka mujal Eestis

Kuigi traditsiooniliselt arendatakse suuremaid elamukinnisvaraprojekte Tallinnas ja pealinna lähiümbruses ning Tartumaal ja Pärnus, siis aina enam liigub turg ka sinnapoole, et elamuarendus saab hoogu sisse ka pisemates asulates. Maaklerite sõnul tundub, et kohati on inimesed linnaelust väsimas ja ülemaailmne eriolukord on pannud inimesi mõistma, et elukoht ei pea asuma töökoha kõrval.

Tekst: Gerli Ramler Fotod: Shutterstock “On rõõm tõdeda, et uuselamute turg on viimase aastaga jõudsalt kasvanud mitte ainult Tallinnas või Harjumaal, vaid ka mujal Eestis. Väikelinnades, kus ei ole aastaid uusarendusi turule tulnud, on uusarenduste mahud väiksemad, aga need on olemas nii korterelamutena, ridaelamutena kui ka eramutena,” tõdeb K&S Invest OÜ atesteeritud kinnisvaramaakler Kristina Sõmerik.

Ta lisab, et inimesed pöörduvad tagasi oma juurte juurde ja vaiksemasse elukeskkonda suurlinna melust eemale. Õnneks soosib väiksematesse linnadesse ümberliikumist ka linnadevaheline püsiühendus näiteks bussi, rongi ja lennuki näol, töökohtade olemasolu ja mugavad kaugtöövõimalused. Näiteks toob Sõmerik viimase aja populaarsematest asulatest Suure-Jaani, Rapla, Viljandi, Pärnu, Kõrgessaare Hiiumaal, Kuressaare Saaremaal.

Uus Maa City kinnisvaramaakler Elar Paidu lisab, et üldiselt on ostjate nõuded otsitavale varale väga erinevad ja tegelikud ka teadlikud.

“Otsitakse kinnisvara maale, et eemalduda linnakärast, mida viimasel paaril aastal on mõjutanud ülemaailmne pandeemiaolukord. Samuti üritatakse leida mistahes seisus kortereid ükskõik millises Tallinna linnaosas, et see üürituruks ette valmistada ja välja üürida. Kui otsitakse korterit endale, eelistatakse perede puhul korterit, kus on võimalik tuba või mingi osa eraldada, et saaks segamatult oma kodukontorit pidada. Nii on see tendents ka üürikorterite puhul.”

Kui välja tuua eriti soovitud piirkonnad, tunduvad need Paidu hinnangul olevat Rae vald ja samuti Tiskre ehk linnalähedased elamurajoonid. “Samas ei saa vähem tähtsustada Tallinna sees suuri kortermajade projekte, millele tundub olevat nõudlus kohati lõputult

9

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

suur,” nendib ta. “Lisaks olen täheldanud, et investeeringuks on väga nõutud ka uued korterid Pärnus, mida saab suviti tulusalt ka lühiajaliselt välja üürida ja külma aja saabudes pikemaajalisele rendile anda. Samuti on suur huvi osta kinnistuid, mis on nii hoonestatud kui ka hoonestamata Pärnumaal ja PõhjaEestis, seda just mereäärsetes piirkondades.”

Investorite ringkonnas on väga populaarsed mikrokorterid ja üürimajad, millele on lihtne üürilist leida erinevatest eluvaldkondadest.

Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ nooremmaakler Annely Vaarmets toob populaarsemaid elamurajoone nimetades välja mõne pealinnas asuva ja linnaäärse projekti. “Tooksin välja uue elurajooni, mis ka meediast läbi käinud, ehk Efteni ja Invego koostöös valmiv uusarendus Järvekülas, mille esimene etapp valmib 2023. aasta kevadel. Kokku rajatakse Rae valda 165 ridaelamu ja paarisma-

ruselt allapoole, ideaalis esimesele korrusele. Ka väikelastega perekonnad vaatavad meelsamini madalamal asetsevaid kortereid, et elada mugavamat elu.

“Samas liftiga majas on inimeste eelistus siiski traditsiooniliselt keskmised korrused. Mõne aasta tagune ehitusnõue “lift neljakorruselistesse majadesse” on olnud väga tervitatav, see tähendab seda, et maja kontingent jääb samaks pigem väga pikaks ajaks,” nendib Sõmerik. “Ja kui rääkida korterite projektist, siis aina suurem soov on leida eraldi asetseva köögiga kodu, kus on olemas majapidamisruum ja kaks vannituba-duširuumi koos tualetiga. Muide, kahe vannitoa-tualeti eelistusega ostjaid

jaga Uus-Järveküla elurajoon ning see elurajoon ületab kõiki teisi just oma mastaapsusega.”

Kortermajade poole pealt mainib Vaarmann ära Bonava ehitatava UusMustamäe arenduse, kus ei ole küll praeguseks saadaval enam ühtegi valmis korterit, müüdud on ka näidiskorter. “Seal saab korterit osta alles järgmisel aastal valmivasse majja. Käisin ise ka selle piirkonnaga tutvumas ja mind üllatas, kui kena ilme on saanud vana Kadaka aiandi asum. Vanade kasvuhoonete asemele on ehitatud välja uus ja terviklik keskkond.”

Suured korterid endiselt hinnas

Korterieelistustest rääkides on Sõmeriku sõnul endiselt kõige populaarsemad nelja- ja enamatoalised korterid. “Neid ehitatakse endiselt küll vähem, kuigi nõudlus on tugevalt olemas juba mõnda aega. See nõudlus on tegelikult olnud kiiremas kasvutrendis juba viimased aastad, aga eriliselt tugev huvi suurte korterite vastu tekkis veidi enne pandeemiaolukorda, kui inimesi suunati büroodest kodukontoritesse ja see olukord sundis mõtlema ümber ka olemasolevat elukorraldust.”

Ta lisab, et kodu korruse eelistus on selgemalt näha vanusegrupis 50+ ja väikelastega perekondadega sihtgrupis ehk pigem soovitakse vahetada oma praegune elamine kõrgemalt kor-

10

leidub juba ka kolmetoaliste soovijate hulgas.”

Täiesti eraldi sihtgrupp on aga eksklusiivkinnisvara ostjad. Sõmeriku sõnul on selles grupis oma ostjaskond turul täiesti olemas ja praegune elu näitab just selle ostjaskonna suurenemist. “Investorite ringkonnas on väga populaarsed mikrokorterid ja üürimajad, millele on lihtne üürilist leida erinevatest eluvaldkondadest.

Mikrokorterite populaaruse kasvu on tugevalt toetanud Scandium Kinnisvara nii Tallinnas kui ka Tartus, kes on jõudsalt sisenenud lisaks nii mirkokorterite, co-living tüüpi üürimajade kui ka büroopindade turule,” räägib maakler.

Jätkub lk 14

III etapi eelregistreerimine alanud!

Uued A-klassi kodud Harku järve läheduses. Vikimõisa pakub sulle kindlat kvaliteeti, mis on rajatud kogemustega. Meil ootavad sind läbimõeldud planeeringuga valgusküllased ja avarad korterid, kõrged laed ja suured aknad.

www.kaamos.ee/vikimoisa

Oled puiesteel koju. Avalik müük alanud!

Bulvari Kodud Sõpruse pst 30 on mugavalt väike maja, kus ootamas hoolikalt valitud interjöör ning inimesed, kes peavad tähtsaks kojujõudmise tunnet.

Siin leiame aja hingetõmbeks. Hetke, et vaadata korraks silmapiirile ning seada mõtted taas õigesse järjekorda.

www.kaamos.ee/bulvari

Kadaka pst 90 - viimane maja elamurajoonis. Registreeri eelhuvi!

Põnevalt liigendatud maastikul kõrgete mändide vahel ootab Sind kauni moodsa arhitektuuriga hubane kodu. Hõbemetsa sobib Sulle, kui soovid kiirustavast rutiinist välja astuda ning loodusega kooskõlas elada ja oma lapsi kasvatada.

www.kaamos.ee/hobemetsa

Saadaval viimased korterid!

Cityzen on valinud väärika asukoha südalinnas Kaupmehe tänaval. Modernne disain, kvaliteetsed materjalid ja mugava planeeringuga korterid sulanduvad erksasse linnakeskkonda.

Oleme oma kvaliteedis nii kindlad, et anname Sinu uuele kodule tavapärase kaheaastase asemel koguni kolmeaastase garantii.

www.kaamos.ee/cityzen

invego.ee

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

vahetada oma olemasolevat eluaset suurema ning uuema vastu. Sageli jäetaksegi võimalusel vana eluase alles ja üüritakse välja.”

“Kui on tegemist eriliste korteritega, leiab kinnisvara uue omaniku mitte nädalate, vaid päevadega,” ütleb Paidu.

“Mitmetel juhtudel ei jõua objektid vabale turule, kuna ostetakse otse maaklerite ostuklientide poolt – neil on ju ajakohane portfell sellest, milliseid kortereid nende kliendid otsivad.”

Ta lisab, et kindel huvigrupp on kindlasti ka Lasnamäe, Mustamäe ja Õismäe korteritele, kus peamiseks objektiks on järelturu korterid. Neid ostetakse just investeerimisobjektideks ja nende hinnaklass on keskmisele korteriotsijale taskukohasem.

Ehituskvaliteedile pööratakse suurt tähelepanu Paidu sõnul eelistavad ostjad kinnisvara, mis näeb visuaalselt hea välja ja millel on korralik ehituskvaliteet.

“Uute objektide puhul on inimestel rõhuasetus maitsekal siseviimistlusel ja mainekal arendajal, kelle puhul on usaldus juba valmimiseelse ehitusprojekti järgi kinnisvara ette broneerida. Samuti on jätkuvalt oluline energiatõhususe aspekt, efektiivse küttesüsteemi ja korraliku ventilatsiooni olemasolu. Mida aga inimesed korterite juures teadlikult eeldavad, on parkimiskoha olemasolu – seda tähtsustatakse just kesklinnas. Vähem tähtis pole ka panipaik, et hoiustada igapäevaselt kasutatavaid tarbeid – jalgrattaid, lapsevankreid jms.”

Ta nendib, et praegu läheb hästi kaubaks nii uus kui ka renoveeritud kinnisvara. “Näiteks palju on ostusoovijatel huvi just Põhja-Tallinna ja Kalamaja korterite vastu, kus reeglina otsitakse autentset, kõrgete lagedega ja valgusküllast korterit. Ühed soovivad korterit investeeringuks ja teised

Mitmetel juhtudel ei jõua objektid vabale turule, kuna ostetakse otse maaklerite ostuklientide poolt – neil on ju ajakohane portfell sellest, milliseid kortereid nende kliendid otsivad.

Eramajade kõrged hinnad panevad eelistama ridaelamut või korterit

Vaarmanni sõnul on eramajade hinnad Tallinnas ja lähiümbruses tõusnud kõrgustesse ja seega on sageli taskukohasem valik osta kodu ridaelamusse või uuemasse kortermajja. “Ostetakse muidugi ka nõukaaegsete majade kortereid, seda just soodsama hinna tõttu.

14

Kuid näha on, et inimesed ihkavad kodu osta esimese valikuna ikkagi uude kortermajja. Eelistatakse, et maja ei oleks vanem kui kümme aastat.”

“Hinnad on tõusnud ja jätkavad tõusuteed käsikäes toidukorvi ja energiahinna tõusuga, mis tähendab, et oma kodu ostmine jääb paljudele veel pikemaks ajaks kättesaamatusse kaugusesse ning nad on sunnitud üüriturul veetma pikema perioodi, kui alguses soovitud,” sõnab ta. “Pakkumiste arv on hetkel üpris madal ehk siis turul on valik väike ja aina raskem on leida endale sobivat elamispinda. Kliendid kurdavad, et korterid ostetakse nina eest ära, aga nii hull asi tegelikult ei ole.

Kes juba pikemat aega on otsinud ja kinnisvaraturul silma peal hoidnud, sel õnnestub lõpuks leida unistuste kodu.

Aga jah, kui hakata uut kodu otsima alles siis, kui vana kodu on müüdud ning väljakolimiseks on antud aega üks kuu, siis jääb mulje, et turul käib suur rabelemine ja mitte midagi ei õnnestu leida.”

Ka Vaarmann tõdeb sarnaselt Sõmerikuga, et aina enam tuntakse huvi neljatoaliste suurte korterite vastu. “Enim ostetavad on 2–3-toalised, aga küsitakse järjest rohkem ka

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal suuremaid. Seda ehk seetõttu, et pere on suurenenud ja soodsam on osta suurem korter kui maja. Kodukontori vajadus mängib ka kindlasti oma rolli.

Kuna palju räägitakse kinnisvarasse investeerimisest, siis algajatele investoritele on alati pakkunud huvi kahetoalised korterid, sest neid on lihtne välja üürida. Noored, kes kolivad maalt linna õppima või tööle, üürivad ka alguses pigem väiksema korteri ja alles pere suurenedes plaanitakse järgmise sammuna soetada koduks näiteks kolmetoaline korter.”

Korruselisus liftiga majas ei ole nii oluline kui liftita majas. Vaarmann möönab, et viiendal korrusel asuvad korterid seisavad turul kauem. “Kui kunagi oli nii, et esimesel ja viiendal korrusel asuvad korterid olid üldjuhul 20% soodsama hinnaga, siis praegu enam sellist hinnavahet märgata ei ole. Oluline on veel kindlasti rõdu või terrassi olemasolu ja panipaik.

Parkimiskoht on oluline, kuid enam ei ole nii suurt vajadust omada kaht parkimiskohta, kuna tõukerataste ja autode rent on inimestele hästi mugavaks tehtud. On kadunud ära vajadus peres teise auto järele.”

Nõudlus uute korterite järele oli, on ja jääb

Võrreldes aastataguse ajaga on elamuehitus Vaarmanni sõnul muutunud aktiivsemaks. “Oleme taastunud koroonaaja seisakust ja praegu on valmimisel väga palju uusarendusi. Samas on kinnisvarahinnad samuti muutunud, seda ilmselt tooraine hinnatõusu ja suurenenud nõudluse tõttu, ka on hindu kergitanud see, et üksikelamute jaoks sobilike kruntide pakkumine on vähenenud,” loetleb ta.

Ta lisab, et võrreldes eelmise aastaga võib statistikale tuginedes väita,

Vaikselt on arendajad suundumas sinna, kuhu ostjaskond soovib rõõmuga tulla, ehk luuakse elukeskkonda, mis loob korterist suurepärase kodu ja mugava elukeskkonna igale vanusegrupile.

et nii korterite kui ka üksikelamute hinnad on kallinenud 15–25%. “Elektri- ja gaasihinna tõus on tehaste kulusid tõstnud, mis kindlasti jõuab omakorda jälle hindadesse. Seoses tempoka ehitusega on materjalide tarneajad pikenenud, kuid hetkel ei ole sellest veel midagi drastilist ja suurema mahuga ehitusfirmad saavad oma toorme ikka kätte. Ise oma kodu ehitaval perel tuleks arvestada, et kodu valmimine võtab rohkem aega, kui alguses sai plaanitud. Seda just ehitusmaterjali tarnete pikenemise tõttu.”

Sõmerik lisab, et viimase aastaga on väga kiiresti lisandunud uusi korterelamuid, mis nüüdseks on sama kiiresti leidnud ka juba uued omanikud. “Vaikselt on arendajad suundumas sinna, kuhu ostjaskond soovib rõõmuga tulla, ehk luuakse elukeskkonda, mis loob korterist suurepärase kodu ja mugava elukeskkonna igale

vanusegrupile. Luuakse suure tähega Kodu, mida ei soovita väga kiirelt vahetama hakata. Planeeringutesse hakkab vaikselt tagasi tulema eraldiseisva ruumina köök, mis on kodu süda, mitte toa osa. Ja uus trend on see, et aina enam luuakse parkimiskohti elektriautodele.”

Kes vähegi elamuehitusturgu on jälginud, siis nende jaoks oli ettearvatav käik just ehitushindade tõus, mis Sõmeriku sõnul loodetavasti siiski peagi stabiliseerub. “Uued tulevased projektid tulevad turule aeglaselt, aga kindlalt ja rohkem läbimõeldult. Suurt tähelepanu pööratakse turundusele ja olemasolevale kliendibaasile. Sama kindlad ja läbimõeldud otsused on ka ostjaskonnal, kes finantseerib oma korteriostu just omavahenditest, ja teisest küljest toetab ostujõudu ka pankade jätkuv, kuid läbimõeldud lahkus. Nõudlus uute korterite järele oli, on ja jääb. Pead on tõstmas stabiliseerumise ajajärk.”

Põhja 12b, Keila

Moodne kodu linna südames Korteri hinnas: köögimööbel tehnikaga kuni 2 parkimiskohta panipaik

· · ·

Müük on alanud!

Valmib 2022. aasta oktoobris.

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Unistem – eriline eritellimusmööbli pakkuja Unistem on pikaajaliste kogemustega eritellimusmööbli- ja sisustuselementide lahenduste pakkuja. “Erinevalt paljudest teistest erilahenduse pakkujatest oleme täisteenuse osutajad, kes toetavad tellijat idee arendamisest kuni paigalduseni välja,” tutvustas äriarendusjuht Kuno Peek Unistemi eeliseid teiste pakkujate ees.

Esmalt aitab Unistemi meeskond tellijal valida sobiva kujunduse koos materjalide ja komponentidega.

Seejärel aitavad tehnilised eksperdid sobitada valitud disainid ja materjalid kokku reaalsete mõõtude jms asukoha tingimustega. “Meie meeskonnas on ka täiemahuline ehitusfirma, mistõttu saame lihtsasti tekitada uusi kommunikatsioone (nt elektritoide sisseehitatud valgustuse jaoks) ja ehitada ümber seda ruumiosa, kus eritellimusmööblit kasutada tahetakse,” lisas Peek.

Unistemil on mitmekülgne koostööpartnerite võrgustik, mis võimaldab omakorda täiendavaid eeliseid.

Näiteks keerulisemate lahenduste puhul saab kasutada just neid komponentide tootjaid, kellel on suurem kompetents konkreetse materjali käitlemisel.

Teisalt võimaldab erinevate partnerite kasutamine aega kokku hoida – kaasata saab just neid osapooli, kelle ooteaeg on lühem ja nii saame tihti anda tellimused tellijale üle kokkulepitust varem.

Paigalduse ja üleandmise sooritab Unistem taaskord koos tellijaga, et tulemus (sisustus ja ruum kokku) saaks võimalikult hea. “Tellijad väga hindavad Unistemi täisteenust, sest see võimaldab saada seda, mida nad soovivad, minimaalsete kompromissidega ja samal ajal saavad nad rahus oma muude toimetustega te-

16

geleda,” kirjeldas Peek senist tagasisidet klientidelt.

Möödunud suvel oli Unistemil võimalus osaleda kauni Viljandi mõisa Schloss Fellin sisustamisel. Unistemi poolt tehti sinna garderoobid, valamulauad, minibaarid, mitmesugused lauad, öökapid ja teised sisustusdetailid. “See oli väga tore projekt, sest seal olid tavapärasest kõrgemad nõudmised nii disainile, funktsionaalsusele kui ka materjalidele.

Meie loodud sisustuselemendid pidid moodustama kauni terviku ülejäänud mõisakompleksiga, paralleel-

selt nii modernsete kui ka antiiksete stiilidega,” täiendas Peek.

Varasematest töödest võiks esile tuua erinevate brändisalongide-butiikide sisustamised. “Need on samuti erilised projektid, sest seal peab loodav keskkond andma edasi brändi väärtusi, aga samas olema meeldiv väga erineva profiiliga külastajatele. Tihti on butiikides vähe ruumi, mis omakorda lisab nõudmisi,” kirjeldas Peek neid kogemusi. Selliseid projekte on ellu viidud näiteks Moskvas ja Bakuus.

Unistemi klientuuri moodustavad valdavalt ärikliendid, kes otsivad koostööpartnerit objektide sisutamiseks.

Tihti tehakse koostööd ka selliste tellijatega, kellel on vaja ühesuguseid tooteid suuremates kogustes või sarnase stiiliga tooteid. Unistemi poole võivad pöörduda kõik, kelle jaoks tavapärane (poes müüdav) sisustuslahendus ei ole piisav või kes vajavad soovitusi-nippe erilahenduste elluviimise osas.

Kontaktandmed: www.unistem.ee info@unistem.ee tel 5454 4949

www.unico.ee

— kvaliteetsed ja isikupärased kodud

I ETAPIS (2021–2023) ON VALMIMAS • Ühekordsed eramud alates 140 m2, 4 magamistuba • Ühekordsed ridamajad alates 110 m2, 3 magamistuba • Kahekordsed ridamajad 105–125 m2, 4 magamistuba Igas kodus avatud köök-elutuba, terass, saun, varjualune autole jpm.

Võimalik valida erinevate viimistluslahenduste ja lisavõimaluste vahel.

Kodude ja kinnistute müük algab detsembris

Müüki tuleb 30 kinnistut Maardu järve idakaldal, Tallinna südalinnast 18 km kaugusel.

Kinnistud on suuruses 1275–2945 m2 ning varustatud kõikide kommunikatsioonidega (elekter, vesi, kanalisatsioon, internet).

Igal kinnistuostjal on vabadus rajada endale isikupärane kodu.

Lisainfo ja huviliste registreerimine: info@unico.ee

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

Kui uus kodu on alles paberil

Kui plaanid osta oma unistuste kodu mõnda uusarendusse, tasub kinnisvaraarendajate kodulehtede külastamine muuta osaks oma iganädalasest rutiinist, sest praegu valitseb turul olukord, kus kõhklejatele jäävad tühjad pihud: suur osa korteritest leiab uue omaniku juba enne, kui hoone seinad kerkima hakkavad.

Ehitaja ja kinnisvaraarendaja YIT Eesti hiljutisest uuringust selgub, et pea iga kolmas inimene on valmis ostma kodu paberil ehk soetama endale kinnisvara planeerimisjärgus kortermajja. Ka Kaamos Kinnisvara arenduste projektijuhi Anne-Ly Lindmäe sõnul soovitakse järjest enam rajada uut kodu just nutikatesse ja soodsate ülalpidamiskuludega arendustesse. Kuidas aga võrrelda sarnaseid pakkumisi, kui kodu

ja jõuga toeks ning hoolitseb selle eest, et ostja oleks rahul ja õnnelik,” selgitas Aljas ning lisas, et kindlasti tuleks arvestada sellega, et planeerimisjärgus korteri ostmine tuleb oma eripäradega.

“Uued kinnisvaraobjektid jõuavad enamasti müüki juba siis, kui käib alles ehituse planeerimine, mistõttu tuleb ostuhuvilistel võrrelda arenduse praktilisi väärtuseid oma vajadustega vaid niiöelda paberil, sest objekti külastamise võimalus puudub. Samuti tuleb teha ise arendaja osas taustatööd, et objekti valmimise aeg ja tulemus oleksid ootuspärased,” sõnas Kaamos Kinnisvara arenduste projektijuht Anne-Ly Lindmäe.

külastamise asemel näeb selle lahendusi vaid paberil?

Veendu arendaja usaldusväärsuses

Kaardista enda vajadused ja võimalused

Aljase sõnul pole ehitusjärgus korteri ostmine midagi, mida peaks kartma, sest reeglina on arendajate müügispetsialistid ostjate jaoks alati olemas. “Sisuliselt saab kodu valmimisprotsessiks kaasa justkui ühe tugiisiku, kes on igal ajal nõu

Kui suurt kodu sul vaja on ja mitu tuba oleks optimaalne? Kas pigem otsid avarust või funktsionaalsust? Kui oluline on rõdu või terrassi olemasolu? Kui suurt

19

panipaika või keldriboksi vajad? Kas vajad parkimiskohta? Mõtle ka sellele, et isegi kui sul endal hetkel autot ei ole, siis parkimiskoht võib olla vajalik külaliste jaoks või saad selle hoopis naabritele välja rentida. Kunagi hiljem korterit välja üürides või edasi müües annab parkimiskoht korterile suure lisaväärtuse ja suurendab oluliselt selle huviliste arvu.

Otsuse tegemisel on oluline ka arenduse arhitektuurne lahendus.

“Enamik ostjatest hindab nii hoone sise- kui ka välisilmet ja selle sobivust elukeskkonda. Uus kodu peab olema linnaruumis piisavalt funktsionaalne ja äärealadel avaram ning privaatsust soosiv,” selgitas Lindmäe, mis uusarenduste ostjatele korda läheb.

Uusarendusse kodu soetades tuleks võrrelda ka arenduste ehitusmaterjale. “Millisele vundamendile on hoone ehitatud, kuidas on soojusta-

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

tud välisseinad, milliseid mürasummutavaid materjale on korterite vahelistes seintes kasutatud ja kui kõrged on laed,” tõi Lindmäe esile põhiküsimusi, mis ehituslikus aspektis peaksid vastuse saama.

Arvesta ka, mida planeeritakse arenduse ümber

Uusarendusse kodu ostes tasub erinevaid pakkumisi mitu korda läbi analüüsida – seda eriti juhul, kui korter või maja on alles paberil. “Kindlasti tuleb uurida ka seda, mida planeeritakse arenduse ümbrusesse, millised on kohaliku omavalitsuse infrastruktuuri arendusplaanid, milline saab olema uue kodu elukeskkond: juurdepääsuteed, ühistranspordi peatused, lasteaiad ja koolid, vaba aja veetmise võimalused jms,” sõnas Lindmäe. Seda kõike saab kontrollida kohaliku omavalitsuse detailplaneeringutega tutvudes.

Ruutmeetri hinna võrdlemise asemel hinda terviklikku tulemust

“Uut kodu ostes ei peaks võrdlema vaid hinda, aga ka terviklikku tulemust, sest arendajate hinnasüsteemid võivad olla erinevad. Kindlasti tasub tähelepanu pöörata sellele, kas lisaks eluruumidele on hinnas ka panipaik ja parkimine või millistel tingimustel ja mahus saab neid juurde soetada,” rõhutas Lindmäe. Ta nentis, et uusarenduse puhul pole vähem oluline ka arendajapoolne garantiiperioodi pikkus, mis tavapäraselt peaks olema vähemalt kolm aastat.

Kaamos Kinnisvara arenduste projektijuht lisas, et esimeste seas müüakse uusarendustes ära need

kodud, millel on päikeseline rõdu või terrass. “Kodu peab olema ostjale vääriliselt funktsionaalne – ruumiplaneering peab olema ilmakaari arvestav ja tubade suurused häid elutingimusi loovad. Kindlasti peaks planeeringut vaadates võrdlema ka ruumijaotust ja seda, kuhu saab luua toas suurema garderoobikapi või kuidas on planeeritud kodutehnika asukohad köögis ja vannitoas.”

munaalarved ja püsikulud on üldjuhul väiksemad, sest korterid on energiasäästlikumad ning enamasti ei koguta seal veel ka remondifondi.

Kuigi aastast 2020 peavad kõik uusarendused vastama ligi nullenergia nõuetele ehk olema A-energiaklassist, siis tasub uut kodu soetades läbi analüüsida nii kütte- ja ventilatsioonisüsteemide erinevused kui ka taastuvenergialahenduste kasutamine, mis mõjutavad edaspidi kodukulusid. “Kui kodule annab sooja kaasaegne lokaalne küttesüsteem, siis on ülalpidamiskulud kindlasti soodsamad,” tõi Lindmäe esile. Ta lisas, et igakuiseid kommunaalkulusid aitavad vähendada ka kortermaja katusele paigaldatud päikesepaneelid.

Leia kodu, mille ülalpidamine on lihtne ja soodne

Lisaks sellele, et arvutad kokku, kui palju saad iga kuu korteri eest välja käia, tasub mõelda ka selle peale, et kuigi uusarendustes on korterid kallimad kui vanades majades, siis kom-

Oska näha tulevikku

Koduost on suur otsus, mille puhul ei tasuks kindlasti lähtuda hetkeemotsioonidest – hea oleks arvesse võtta ka vajadusi, mis võivad tekkida ühe, kahe või kümne aasta pärast. Momendil võite partneriga otsida kahetoalist korterit, kuid lähimate aastate jooksul võib tekkida vajadus külalistetoa, kodukontori või lastetoa järele. Lisatuba ei pruugi olla oluliselt kulukam, mispärast võib see tulevikku silmas pidades olla praktilisem otsus.

“Isegi kui kinnisvara ostmise ajal tundub, et uue kodu puhul on olemas kõik tarvilik, siis heida hetkeks pilk ka võimalikele tulevastele vajadustele.

Kas sinu uue kodu juurde kuulub panipaik ja kas see on piisavat suur, et ära mahutada kõik vajaminev, või kas uue maja juurde kuulub ka elektriautode laadimistaristu,” soovitas Lindmäe.

Allikad: kaamos.ee, Kinnisvara24

20

PEGU – suurim segistite ja

vannitoaaksessuaaride e-pood Eestis Pegu.ee on suurim ja kaasaegseim vannitoakaupu, sisustustooteid, disainielemente ning sanitaartehnikat müüv e-pood Baltikumis. Pidevalt kasvavast tootevalikust leiate segistid, vannitoatarvikud, dušid ja disainielemendid.

Pegu soovib pakkuda usaldusväärset ja mitmekülgset teenust nii sisekujundajale kui ka kodutarbijale. Pegu eestvedaja Aleksandr Gumenjuki sõnul soovivad nad olla teejuhiks, kaaslaseks ja viimaste värskete sisustusuudiste toojaks nii inimesele, kes soovib ise oma kodus remonti teha, kui ka sisekujundajale, kes tahaks mugavalt ja probleemideta hankida nii eramute kui ka ühiskondlike hoonete tarbeks vannitoakaupu Euroopa kaubamajadest.

Veebipood on üles ehitatud kasutajasõbralikult ja loogiliselt, et nii profid kui ka algajad sisustajad leiaksid kogu vajaliku kauba kiiresti ja mugavalt.

ja esmaklassiline kvaliteet – need on põhjused, miks Damixa köögisegistid on väga head ka aastatepikkuse kasutamise järel. Valikus on mitmeid erinevaid kontaktivabasid ja veesäästlikke segisteid nii koju kui ka tööruumidesse.

Prantsuse tootja Presto pakub väga suurt isesulguvate ning fotosilmaga segistite ja kraanide valikut. Tooted on ideaalsed erineva funktsiooniga ühiskondlikesse hoonetesse. Sisekujundajad võiksid pöörata pilgu ka Prantsusmaa ühiskondlike vannitubade lipulaeva Delabie valiku poole – firma on Euroopa juhtiv eriotstarbeliste valamute ja segistite tootja.

Suurim valik ainult parimatelt tootjatelt

Hoolduse ja varuosade pärast muretsema ei pea

Vannitoaaksessuaare saab Pegus valida terve kollektsiooni kaupa. „Meil on 50 erinevat kollektsiooni paljudelt erinevalt firmadelt. Oma vannituppa sobivad tooted leiab igaüks: roostevaba teras, messing, erinevad viimistlused, modernsed, luksuslikud ja ajatud kollektsioonid,” tutvustab pegu.ee juht Aleksandr Gumenjuk. Vannitoaaksessuaarid on veebipoes jagatud kasutuse järgi. Nii on väga mugav ja lihtne paari klikiga kujundada ümber terve oma vannitoakollektsioon või kiiresti leida olemasoleva juurde välja vahetamist vajav WC-hari, nagi või seebialus.

Suurematest tootjatest on Pegus uhke valikuga Hollandi vannitoalegendi Haceka tooteid. Haceka on vannitoaaksessuaaride tootja juba aastast 1950. Firmal on väga lai ja hästi disainitud aksessuaaride valik nii era- kui ka ühiskondlikesse vannitubadesse. Klientide lemmiksari, tagasihoidlik ja viisakas Kosmos, on laia tootevalikuga kroomitud või harjatud viimistluses, valge ja mustana. Modernne Aline sari on saadaval mitmes eri viimistluses. Samuti leiab Pegust ajatu klassika sarjast Allure.

Omapärast nüanssi lisab vannitubadesse Taani firma Frost. Nende Nova2 seeria vannitoa-, köögi- ja garderoobitarvikud paistavad silma originaalsuse ja stiilsusega. Tooted on valmistatud roostevabast terasest 304 ja need on kujundanud Bønnelycke MDD, kellel on rafineeritud lihtsuse, tehniliste detailide ning stiilitajuga õnnestunud ühendada esteetika ja funktsioon ning luua terve rida kvaliteetseid tooteid, mis kaunistavad igat kodu.

Taani tehaselt Damixa on kogu tehasevalikuna saadaval segistid ja varuosad. Kaunis ja stiilne Taani disain, väga hea funktsionaalsus

21

Mis aga saab siis, kui segisti garantiiaja lõppedes remonti või varuosi vajab? Paljude toodete ja ettevõtete puhul on varuosade saamine pea võimatu – paremal juhul tuleb välja vahetada segisti, halvemal juhul on vaja muuta kogu vannitoa ilmet. Pegu.ee veebipoest tooteid tellides ei ole vaja varuosade ja järelhoolduse pärast muretseda. „Tunneme suurt uhkust selle üle, et meie järelteenindus on nii heal tasemel. Püüame klientidele vastu tulla ja olla nende jaoks olemas ka pärast müügitehingu sooritamist. Kui meie tootega tekib probleeme, võib klient alati meiega ühendust võtta ja mehaanikuga suhelda ning anname endast parima, et leida lahendus,” kinnitab Gumenjuk. Varuosad on saadaval näiteks eelnimetatud Damixa toodetele, Rootsi segistite tootja Mora valikule, Taani brändile Vola ning Prantsusmaa kaubamärkidele Presto ja Delabie.

Gumenjuki sõnul on nende kvaliteedigarantiiks 25-aastane kogemus valdkonnas. „Meil on arhitektide ja sisekujundajatega pikaajaline koostöö. Nemad küsivad meilt soovitusi lasteaedade, haiglate, hooldekodude jms sisustamiseks ning meie oskame soovitada ja nõu anda. Oskame küsida tarnijatelt õigeid küsimusi, et saaksime õiged tooted õigeks ajaks kätte. Tahame, et meie brändi nimi oleks garantii! Kontrollime oma kaubavaliku ise põhjalikult üle ja veendume, et kõik, mis on Pegust ostetud, on garanteeritult kvaliteetne kaup.” www.pegu.ee www.facebook.com/www.pegu.ee www.instagram.com/pegu.ee

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

VEKTOR:

mitmes mõttes uuenduslik linnaruumi tulija 2023. aastal peaks Pärnu maanteel, PPA peamaja vastas valmima Triple Net Capitali moodne, ligi 40 000 ruutmeetri suurune “maamärk”, ärija kortermaja Vektor.

Kadarik Tüür Arhitektid on loonud linnaruumi kõrghoone, milles on kasutatud mitmeid Eestis esialgu veel uuenduslikke lahendusi.

Vektorile on antud LEED Gold sertifikaat.

Vektor on mitmeotstarbeline arendus, kus on ruumi nii äri-, elu- kui ka puhkealadele. Eraklikuma eluviisiga inimesel pole suure tõenäosusega Vektorist väljapoole asjagi, sest tänapäeval tuleb enamik tarvilikke teenuseid koju kätte, asjad saab aetud üle neti ja maja vahekatusele rajatav suur aed võimaldab soovi korral nii aiakastis näppe mullaseks teha kui ka lihtsalt lebotada. Vektoris on tulevikus ka hostel, kuhu sõpru ja ärikülalisi majutada ning see on ühtlasi esimene majutusettevõte Eestis, mis on LEED sertifikaati taotlenud.

1500 ruutmeetri suurune rikkaliku haljastusega, puhke- ja mängunurkadega linnaaed on esimene omataoline Eestis, aga suure tõenäosusega üks erilisemaid rajatisi kogu endises Ida-Euroopas. Tulevikus loodetavasti avastavad paljud arendajad võimaluse kompenseerida väikeste kruntide kitsaid tingimusi katuse- ja seinaaedadega. See aitaks mingil määral parandada ka linnaõhku, rääkimata sellest, et hoonetes töötavatel ja elavatel inimestel on rohelapike, kus mõtteid koguda ja “akusid laadida”.

Katuseaed on tore algatus, kuid sellest üksi ei piisa, et välja teenida LEED Gold rohehoone sertifikaat.

17 sertifitseeritud hoonet Eestis on 17 sertifitseeritud hoonet, nende seas näiteks Ülemiste City Öpiku tornid, Paju 2 ärihoone Tartus, Veerenni 51 meditsiinihoone, Navigatori ärihoone Tallinnas.

Platinumi ehk kõrgeima taseme LEED sertifikaat on Öpiku B-hoonel, Exploreri ärihoonel ja Viru kaubanduskeskusel.

23

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Hoonekompleksis on läbi töötatud hulk tehnoloogilisi lahendusi, et see vastaks tuleviku kestliku ehitise nõuetele. See, et igas korteris ja kontoriruumides on oma kliimaseade, ei ole tänapäeval uudis, küll aga lisab kliimamuutuse riskide maandamiseks kindlust sisseehitatud jahutussüsteem: aasta ringi peaks ruumides valitsema ühtlane temperatuur ja säilima õige niiskuse tasakaal. Loomulikult kasutatakse ehitamisel praegu teadaolevaid keskkonnasäästlikke materjale ja tehnoloogiaid, optimeeritakse energiakulu, ruumide lahendus lähtub nende kasutuse vajadusest jms.

LEED sertifikaat: mis see on ja mida näitab?

LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) sertifikaat Tegemist on rahvusvaheliselt tuntud sertifikaadiga, millega tunnustatakse hooneid, mille projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse keskkonnasäästu ja säästva arengu põhimõtteid. Põhinedes LEEDi sertifitseerimistoimingutel ja projekteerimislahendustel on LEED projektide eesmärk: võimaldada hoone kasutajatele keskkonnasõbralikku transpordiühendust; suurendada ressursside tõhusat kasutust; vähendada energia- ja veetarbimist; täiustada jäätmekäitlust; vähendada ehitustööde mõju keskkonnale; parandada mikrokliimat ja tööga rahulolu.

Allikas: Forus

Neli taset

LEED sertifikaat on jaotatud neljaks erinevaks tasemeks, olenevalt saavutatud punktide kogusummast. Certified – 40–49 punkti; Silver – 50–59 punkti; Gold – 60–79 punkti; Platinum – 80+ punkti. Arvesse läheb: hoone asukoht ja hoone ehitamine; veekasutus; energiakasutus: hoone kütmine, jahutamine ja elektritarbimine; materjalide ja ressursside kasutus; sisekeskkonna kvaliteet ja seal töötavate inimeste rahulolu.

LEEDi hindamissüsteemi viis põhikategooriat Praeguseks on välja töötatud kümneid erinevaid LEEDi hindamissüsteeme, mis tagavad piisava paindlikkuse, et olenemata hoone tüübist oleks sellele võimalik LEED sertifikaat saavutada. Iga hindamissüsteem grupeerib nõudmised, mis vastavad valitud hoone ja projekti tüübile.

Hindamissüsteemid võib jaotada viieks põhikategooriaks: LEED sertifikaat uuele hoonele (siia alla kuuluvad alamkategooriatena näiteks LEED sertifikaat haiglatele, koolidele, kaubanduspindadele jne); LEED sertifikaat olemasolevale hoonele; LEED sertifikaat sisekujundusele; LEED sertifikaat naabruskonna arendusele; LEED sertifikaat eramajadele.

24

Vektori hoonete kompleksile on väljastatud LEED Gold sertifikaat.

Küsisime Forus Haldus OÜ LEED sertifitseerimise projektijuhilt Kairi Nõulikult, mis on LEED sertifikaat ja mida see näitab?

USA roheliste ehitiste nõukogu ehk USGBC (United States Green Building Council) lõi LEEDi hindamissüsteemi, et mõõta ja määratleda, mida tähendab roheline hoone ning pakkuda juhiseid säästvate hoonete arendamiseks.

LEEDiga loodi baasjoon – universaalselt kokku lepitud terviklik süsteem keskkonnamõju vähendamiseks.

USGBC kogukond ei põhineks üksnes USAs, vaid ulatub üle maailma ning sinna kuuluvad liikmed ja vabatahtlikud, kes on roheliste hoonete arendamise eesrindel.

“Eestis on LEEDi taotlenud või taotlemas 30 arendusprojekti või hoonet, mille omanikeks on enamasti ühed ja samad kinnisvaraarendajad, kuid huvi LEEDi vastu on aasta-aastalt suurenenud ning üha enam taotletakse sertifikaati lisaks kaubanduskeskustele ja büroohoonetele ka näiteks meditsiini- ja majutushoonetele,” selgitab Kairi Nõulik.

Kinnisvaraarendajate vaatevinklist aitab LEED kaasa kiiremale hoone täituvusele, tõstab kinnisvara väärtust ja võimaldab küsida kõrgemat renti.

Eestis on 17 sertifitseeritud hoonet. Platinumi ehk kõrgeima taseme LEED sertifikaat on väljastatud näiteks Öpiku B-hoonele ja Exploreri ärihoonele, samuti Viru kaubanduskeskusele.

“Vektori arenduse hostel on Eesti esimene majutushoone, mis alustas LEED sertifikaadi taotlemist.

Majutusele kohalduv LEEDi hindamissüsteem keskendub lisaks üldisele hoone keskkonnasõbralikkusele ja energiasäästlikkusele ka majutusruumide heale sisekliimale ja kõrgele kasutusmugavusele,” annab Kadri Nõulik ülevaate tingimustest, millele tunnustuse taotleja vastama peab.

Vastused ja lahendused kuidas korraldada elektriautode laadimine uues arenduses, elamus, ärihoones, korteriühistus või eramus?

Elektriautode laadimisega seotud lahendused. vonktech.com m

Turvalised läbipääsud ja lukusüsteemid. Ühiskonna tõrgeteta ja häireteta

Kaasaegsed lahendused

toimimiseks peab iga võti, lukk, uks, kontrollruum ja oluliste keskkondade ümbrus olema täielikult kaitstud.

Lisaks turvalisusele hoolitseb LukuExpert, et kõik toimiks lihtsalt ja mugavalt. Ka kodus.

Tallinna LukuExpert

Tartu LukuExpert

/ LukuExpert maja

/ Tevo Ehituskaup

Pärnu LukuExpert / Port Artur 2

Viljandi LukuExpert / Viljandi Centrum

Tartu mnt 74 5307 4732 74@lukuexpert.ee

Riia mnt 140b 5307 3051 tartu@lukuexpert.ee

Luku-Expert OÜ | Tartu mnt. 74, Tallinn | 641 0610 | info@lukuexpert.ee

Lai 11 447 8601 parnu@lukuexpert.ee

Tallinna mnt 24 435 1155 viljandi@lukuexpert.ee

lukuexpert.ee

www.arugrupp.ee www.stair24.com

Aru Grupp on üle 25-aastase kogemusega rahvusvaheliselt tuntud akna-, ukse-, majaja trepitootja. Igal aastal täiustame oma tehnoloogiaid ja IT-lahendusi, et saaksime pakkuda oma klientidele parimat tulemust.

Nüüd avatud treppide veebiplatvorm STAIR24.

Leiate meilt kindlasti endale sobiva lahenduse.

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

ERMINURME. MERKO

ELU LINNASERVAL –

mõistlik või mõttetu?

Sisepõlemismootor andis inimesele vabaduse rajada oma elukoht linnakärast kaugemale ja samal ajal käia linnas tööl. Tänapäeval elavadki paljud linnast “autosõidu kaugusel” ehk on nõus kulutama iga päev tund ja rohkemgi transpordis loksumisele.

Linnast väljas on rohi rohelisem ja inimesed sõbralikumad. Kui mõistlik selline eluviis tegelikult on?

Tekst: Ylle Tampere, Accelerista vastutav väljaandja 2020. aastal avastasid paljud enda jaoks kodukontori võimalused ja otsustasid linnast kas mõneks ajaks või püsivalt ära kolida – koroonapiiranguid oli oma aias ja looduse keskel lihtsam taluda. 2021. aasta on Eesti suuremate linnade lähivaldadele pannud uue surve, sest ehituse hinnad on laes ja see tõstab ka korterite hindu.

Odavam on osta eluase linnast kaugemale – sama raha eest saab roh-

kem ruutmeeteid, aga linn oma teenustega on siiski käeulatuses. Tundub nagu unistuste elu!

Probleeme on rohkem kui lahendusi (esialgu)

Valglinnastumisele kätt ette panna ei ole tõenäoliselt võimalik, ehkki üldkokkuvõttes tekitab see muret rohkem kui kasu, mida saadakse näiliselt paremast elukeskkonnast. Linnadest

eemal elamine ja autostumine on omavahel tihedalt seotud: just sisepõlemismootor andis inimesele vabaduse liikuda kiirelt sinna, kuhu vaja, ja siis, kui vaja. 90ndatel hakkasid suurte linnade piiridele tekkima nn eliitrajoonid, kus elasid rahus ja privaatsuses need, kellel oli oma auto. Elatustaseme kasvades hakkas üha rohkem inimesi privaatsust ihaldama, suvilad ja maakodud ehitati ümber päriskodudeks, tööle ja asjale käidi ikka linna. Autoga.

Nüüdseks on auto pea igal teisel eestimaalasel ja linnad ägavad kontrollimatute liiklusvoogude käes. Nii linlased kui ka linna teenuste tarbijad kurdavad ummikute, halva linnaõhu ja parkimiskohtade puuduse üle.

Valglinnastumisest on saanud üleüldine probleem: inimesed, kes käivad linnast väljas vaid magamas ja nädalavahetust veetmas, survestavad tõmbekeskuste arengut omalt poolt panustamata.

Linnad on sunnitud ehitama järjest

27

uusi suuri liiklussõlmi, et liiklusvoogudega toime tulla, sealjuures linna enda elanike jaoks on need sõlmed pigem saastav ja koormav maksulisa, sest “valgunute” parema ligipääsu maksavad kokkuvõttes kinni linlased.

Mõelgem või Tallinnas Ülemiste ja Haabersti ristmikele või Järvevana teele: kui paljud tallinlastest vajavad neid igapäevaselt? Teisalt võtavad rahvasuus naaritsafarmideks ristitud suured linnaserva-arendused ära meie ühist roheruumi ja võimaluse vabalt metsa või mereranda jalutada, sest paljud senised puhkekohad on nüüd sadade inimeste eluase.

Probleemi aitaks lahendada haldusreform, mille käigus suuremate tõmbekeskuste lähivallad arvataks linnade koosseisu ja teenuste ning transpordilahenduste modelleerimisel arvestataks neid kui ühtset liikuvusruumi. See kaotaks aga paljude elanike jaoks eelise elada “linnast väljas”, sest linn tuleb järele. Teisalt võiks

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Foto: Tiit Veermäe

METSATUKA. MERKO

PIKALIIVA. MERKO läbimõeldud ühistranspordivõrgustik soosida keskusest kaugemale, hajaasustusse kolimist. Nõmme ei pea olema sugugi ainuke aedlinnaosa Tallinnas, samamoodi võiks aedlinnastuda Peetri, Kiiu, Muraste, kust nagunii enamik inimesi Tallinna tööle käib.

Eesti hinnatumad kinnisvaraarendajad on oma linnaserva projektide puhul üha rohkem hakanud vaatama tervikpilti. Küsisime aastate jooksul klientide kõrgeima tunnustuse pälvinud arendajatelt – Merkolt ja YITilt –,

millal ja kuidas on mõistlik linna servale elamist valida.

Kodu otsijad lähtuvad oma vajadustest

Merko Ehitus Eesti ASi juhatuse liige ja kinnisvaraarenduse valdkonna juht Jaan Mäe ütleb, et Tallinna lähiümbruses valglinnastumist eraldi trendina välja tuua ei ole mõtet: “Tallinna elanikkond on aastaid olnud kasvutrendis. Lisandunud on tuhandeid inimesi, kes kodu vajavad. Ei ole alust

prognoosida, et Tallinn Eesti peamise tõmbekeskusena oma atraktiivsust kaotama hakkaks, seega säilib uute elamispindade rajamise vajadus kindlasti ka lähiaastatel.”

“Meie kliendid on väga teadlikud ja erinevates asukohtades elamise plussid-miinused on neil enda jaoks hästi läbi mõeldud. Kliendid lähtuvad oma kodusoetamise otsuse langetamisel eelkõige isiklikest eelistustest ja vajadustest, aga ka võimalustest, mida nad kodu soetamiseks kasutada

28

saavad,” kiidab Jaan Mäe koduostjate kasvanud teadlikkust.

Ta lisab, et alati on neid, kes kolivad linna piirile või linnast välja, põhjuseks odavam hinnatase ja suurem privaatsus, sest asustus on hõredam ning hooned paiknevad harvemalt.

“Linnast väljas paiknevates arendustes on rohkelt ruumi, mida hindavad kõrgelt näiteks väikeste lastega pered. Linnast lahkumine, aga ka linnakeskusest kaugemale kolimine on tihtipeale otstarbekas eelkooliealiste lastega peredele või siis juba vanemas eas inimestele, kellel on soov linnakärast eemale saada,” selgitab Mäe põhjusi, miks linnaserva eelistatakse.

Linnakeskusest kaugemale ei ihka ainult oma majast unistajad: Merko Ehituse Pikaliiva kvartal müüdi välja n-ö paberil, ka Nõmme serval olev Metsatuka arendusprojekt on popp.

“Kodu valides huvitab klienti kõige enam talle sobiv asukoht. Aga kindlasti on oluline ka hoonete eristuv arhitektuur ja kortermajade ümber toimiva avaliku linnaruumi loomine. Kodu ei alga ega lõpe korteriuksega, on väga oluline, mis koduuksest väljapoole jääb – hoone ühiskasutatavad ruumid, majade ümbrusesse rajatavad puhke- ja mängualad, piirkonna teedevõrk, lähedus ühistranspordile, poodidele, koolidele jm eluks vajalikule. Mida rohkem aspekte on kaetud, seda parema vastuvõtu projekt saab,” selgitab Jaan Mäe. Tema sõnul on just arendajatel vastutus trende järgida ja ka luua ning pakkuda terviklahendusi.

Roheline kodu linnapiiril

Uus elukvartal ootab Sind vaid 3,5 km Tallinna linnapiirist!

raemoisa.ee Kadri Kaldma 5558 7478 kadri@reterra.ee

I ETAPP MÜÜGIS

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

JÄRVEKÜLA. YIT

Eva-Liisa Tamm, YIT Eesti müügispetsialist räägib arendaja kogemustele tuginedes, et uut kodu otsivad inimesed sageli samasse piirkonda, kus varem elatud on – “mägede” uusarendused on populaarsed eelkõige sealsete elanike hulgas. Äärelinna või linnast välja kolima ajendab tihtipeale suurem elamispind või lapsesõbralikum elukeskkond.

“Küll aga vahetatakse piirkonda sageli siis, kui perekond kasvab või kui lapsed suuremaks saavad. Paljud pered, kes on väikelastega kolinud linna serva, et nautida rahulikumat elukeskkonda, metsa lähedust või muid piirkonna pakutavaid rõõme, hakkavad laste teismeikka jõudes otsima võimalusi tagasi kesklinnale lähemale kolida,” selgitab Eva-Liisa Tamm. Äärelinnad ja Tallinna lähivallad on

populaarsed ka nende inimeste seas, kes kolivad Tallinna mujalt Eestist.

Sageli valitakse piirkond nii, et päritolulinnast oleks võimalikult mugav koju jõuda – Lõuna-Eestist tulijad näiteks Tartu maantee äärde Rae valda, Lääne-Eestist tulijad pigem Pärnu maantee äärsetesse linnadesse ja valdadesse.

Linn on jätkuvalt atraktiivne elukeskkond

Merko Ehituse kinnisvaravaldkonna arenduse juht Jaan Mäe usub, et lähiaastatel Tallinn ja Tartu tõmbekeskustena oma tähtsust ei mineta, pigem vastupidi: “Lähiaastate aktiivne arendustegevus jääb siiski tõmbekeskustesse – Tallinn, Tartu ja nende lähivallad. Kindlasti ehitatakse elamispindu ka teistesse asulatesse, aga

vajadus nende pindade järele ei ole ilmselt suur.”

Kuigi Merko on keskendunud peamiselt Tallinnale ja Tartule kui tõmbekeskustele, ei välista arendaja tegevust ka väljaspool linnu. “Hea näitena on Tartu linna piiril Tartu vallas paiknevad Erminurme kortermajad. Sobivate arendusalade otsimisega tegeleme pidevalt,” avab Jaan Mäe Merko tulevikutrende.

YITi müügispetsialist Eva-Liisa Tamm kinnitab Jaan Mäe sõnu.

“Kuumimateks piirkondadeks on praegu kahtlemata Kalamaja ja Kristiine Põhja-Tallinnas. Meil on arenduses näiteks Küti elamukvartal, kus läheb kohe lahti kolmanda etapi müük.

Selle projekti vastu on huvi olnud traditsiooniliselt väga suur. Ka Kristiine on palavalt armastatud aedlinlik piir-

30

kond, mille kohta uut elukohta otsivad inimesed sageli küsimusi saadavad,” räägib ta.

YITil on mitmeid edukaid kogemusi kesklinnast kaugemal asuvate arendustega. Näiteks Järveküla kodud Rae vallas olid väga populaarsed mujalt Eestist Tallinna kolijate ja Tallinna väikelastega perede seas.

“Samuti oli meie ajaloo kõige mahukam arendusprojekt, Nõmme ja Mustamäe piiril asunud Mäepealse kvartal oma 15 majaga ääretult populaarne just nende perede seas, kes tahtsid elada linnas ja nautida linnaelu oma heade ühenduste ning meelelahutus- ja kaubandusvõrgustikuga, aga pidasid oluliseks ka looduslähedust, võimalust Nõmme metsades sportida, lastega looduses aega veeta,” kirjeldab Tamm linnaserva kolinute valikuid.

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

Foto: Kaupo Kalda

KEILA ARENDUS. YIT

Neljarajalised maanteed panevad suuremat pilti vaatama

Tallinna-Tartu maantee neljarajaliseks ehitamine muudab vahemaade läbimise kiiremaks ja turvalisemaks.

Paide linnapea on koguni kutsunud tallinlasi Paidesse elama, sest sealt saab Tallinna kesklinna kiiremini kui Viimsist ja ummikuid ei ole. Eva-Liisa Tamm kinnitab, et paremad teed ja infrastruktuuri areng tõstavad kindlasti kinnisvara väärtust, ent sellega peab kaasnema “suurem pilt”.

“Lähedus mugavale ühistranspordile on oluline nii linnasiseste kui ka linnast väljas asuvate kinnisvaraarendusprojektide puhul – keegi ei soovi ummikutes istuda ja veeta olulist osa isiklikust ajast autoroolis, kui hea ühiskondliku transpordi ühendus võimal-

KÜTI KVARTAL. YIT lähipiirkondade atraktiivsust kesklinnas töötavate inimeste silmis.”

YIT alustaski möödunud suvel Keilas 37 perele sobiva kaasaegse kortermaja ehitust, müük on läinud edukalt. “Keila on väikelinn, mis tähendab, et kõik eluks vajalik on alati käe-jala juures. Samas on seal olemas kõik suurlinna võimalused alates sellest, et linnas tegutseb mitu suurettevõtet, ja lõpetades sellega, et peagi plaanitakse linna rajada suur kaubanduskeskus koos kinoga,” toob Eva-Liisa Tamm välja põhjused, miks inimesed meelsasti väikelinna kodu kasuks otsustavad.

dab inimestel rongis või bussis tööd teha või tegeleda muu vajalikuga. Hea infrastruktuuriga arenduspiirkondadel on kindlasti eelis nende projektide ees, mida plaanitakse teedest ja ühistranspordivõrkudest kaugemale.”

Ta rõhutab, et YITi arenduste puhul on tähtis, et on olemas või kohe tulemas kogu täisväärtuslikuks eluks vajalik infrastruktuur, nagu koolid, lasteaiad, poed ja transpordiühendus. Eraldi tõstab Tamm esile elektrirongiühendusi, tänu millele on juba pikemat aega näha, kuidas linnade areng mööda raudteid äärelinnadesse liigub: “Näiteks Keilast väljub päeva jooksul Tallinnasse ligi 40 rongi ning loomisel olev liikuvuse ja ühistranspordi arengukava paneb lähiaastatel veelgi enam rõhku äärelinnade sujuvale rongiühendusele kesklinnaga. See kasvatab veelgi Tallinna

Kokkuvõtteks: kodu on koht, kus rohkem kohal olla

Nagu selgub kogenud arendajate jutust, on inimesed kodu valides järjest teadlikumad. Linnast välja minnakse

31

rahu ja vaikust otsima ning seal tahetakse olla paiksemad. Kaugtöö, võimalus kohapealt tööd leida, elutähtsad teenused käe-jala juures võimaldavad kodust teha kodu, mitte linnalähedase magamiskoha.

Autostumine käibki ajudele ja nii saab üha määravamaks toimiva ühistranspordi olemasolu – milleks sõita autoga, kui bussis ja rongis saab samal ajal rahulikult omi asju ajada ning aknastki välja vaadata?

See on mõtlemise koht nii linnakui ka vallavalitsejatele: kuidas võimaldada elanikel olla paiksemad ja kodusemad ning võtta pikemaid reise ette muud moodi kui oma autoga?

Mõte lähivaldadega võrgustatud tõmbekeskustest ei tundugi utoopilisena ja on ühtlasi ka kestliku eluviisi üks nurgakivisid.

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Kui tunned, et sinu kodu välises ilmes on midagi paigast ära ja kõik ei näi nii harmooniline, siis tea, et kui sisekujundus on sinu jaoks uus valdkond, ongi päris keeruline ruumi tervikuna hoomata ning selles ideaalset tasakaalu luua.

Fotod: Shutterstock

Levinud sisustusvead, mida vältida Niisiis toome välja mõned kõige sagedamini tehtavad sisekujundusvead ja anname nõu, kuidas neid vältida.

Vale mööblipaigutus või suurus

Ruum võiks olla kujundatud ühe tervikliku kompositsioonina. Kas sinu toas on loogiline fookuspunkt, millele silm pidama jääb ja millest johtub ülejäänud esemete paigutus? Näiteks võib elutoas olla fookuspunktiks diivan koos selle juurde kuuluva lauakese ja vaibaga, mis seob komplekti üheks tervikuks ning võimaldab ehitada selle baasil üles ülejäänud sisekujunduse: diivani vastu saab paigutada teleri koos alusega, diivani kohale pildi või muu seinakaunistuse, kõrvale maha põrandalambi jne.

Sageli rikub ruumi kujunduse ära ka vale suurusega mööbel. Elutoas võib selleks olla hiiglaslik nurgadiivan, millega võrreldes mõjub kõik muu pisikese ja ebaproportsionaalsena (sealhulgas tuba ise). Et ruum ei mõjuks liigselt koormatuna ja silm saaks hoomata kõiki

erinevaid detaile, peaks diivani ümber jääma piisavalt õhku, samuti võiks selle võimalusel tuua seinast eemale.

Võimalik on ka vastupidine olukord, kus mööbel on ümbritseva suhtes hoopis liiga väike. Näiteks võib tuua kaheliikmelise pere, kes ostab endale kahekohalise söögilaua, ehkki kööki mahuks mugavalt ka neljakohaline söögilaud.

Värvid, mis ei sobi kokku

Teinekord riivab silma ka ruumis kasutatud värvide ebakõla. Sisekujundaja Kristiina Luts soovitab vaadata tuba üle ka selle pilguga, et kas seal esinevad värvid sobivad omavahel ja on õigesti doseeritud. Näiteks ei sobi omavahel erinevate alatoonidega hallid (rohekashall, sinakashall), samuti erinevad valged (lumivalge, elevandiluu).

Tasakaalu saavutamiseks peaks üks toon selgelt domineerima (esinema ca 60% ulatuses), teine toon teda tugevalt toetama (esinema ca 30% ulatuses) ja ülejäänud toonid esinema väiksemate aktsentidena. Kui on liiga palju erine-

vaid värve, millest ükski ei domineeri, jätab tuba taas juhusliku mulje.

Riiulid on asjadest pungil

Liiga palju avatud riiuleid ei ole interjööris kuigi hea lahendus. Tahes-tahtmata hakkab dekoratiivsete elementide kõrval sinna tekkima igasugust argist kila-kola, mis just silma ei rõõmusta. Kui sinna asetada iga viimne kui asi, millega on seotud mõni oluline mälestus, muutub riiuli välimus lõpuks kohutavalt kirjuks. Juhuslikud esemed viivad aga ka ruumi tasakaalu balansist välja ja muudavad interjööri rahutuks.

Ka kummutid annavad ruumile väga palju juurde, kui nende peale on esemed laotud maitsekalt. Kui kapipealsetele kuhjub aga sada asja, kõik on segamini ja lõpuks ei saa enam isegi aru, mis seal parajagu on, siis tuleb olukorraga midagi ette võtta.

Vale suurusega valgustid

Üks kõige sagedasemaid eksimusi valgustite valikul on see, et enne valiku tegemist ei mõelda piisavalt lõpp-

32

tulemust läbi. Riputades liiga väikese valgusti või lühtri laua kohale, ei valgusta see piisavalt soovitud ala ega näe ka proportsionaalselt ilus välja.

Vastupidine näide – hiigelsuur valgusti pisikese laua kohal või lugemisnurgas väikese tugitooli kõrval mõjub samuti ruumi proportsioonidele negatiivselt. Juhul kui hiigelsuure valgustiga soovitakse saavutada efekti, siis peab see ülejäänud ruumiga tasakaalus olema ning läbimõeldult, kasutades sisearhitekti või valgustuseksperdi abi, võib tulemus jääda eriline ja taotluslik.

Elamises pole juba pikki aastaid midagi muutunud

Kui viimati sai elamist värskendatud kümme aastat tagasi ja vahepeal on interjööri kogunenud hulk tarvilikke ja tarbetuid esemeid, võiks mõelda ruumi ilme värskendamise peale. Ka väikesed muutused annavad kodule uue hingamise ja loovad hea tunde.

Allikas: Moodne Kodu

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Sügistalvise hooaja SISUSTUSTRENDID Alustame värvidest ...

Kui suvel ümbritseme end õrnade lillemustritega ja dekoreerime ruumi heledamate kangastega, siis sügise saabudes on aeg soojendada meelt pisut sügavamate toonidega. Ka värvipsühholoogia seisukohalt mõjutavad meie turvatunnet soojad ja kaitsvad maalähedased toonid – leidis ju ürginimene loodusjõudude eest kaitset koobastes. Üks ütlemata hea värv on näiteks oranž, mis seostub tule ja soojusega ning külmal aastaajal võikski end sellesse mähkida – ka interjööris. Eelistatud on ka looduslikud värvid: liivavärv, vesiroheline, metsaroheline, sinine.

Loodusliku kõrval hakkab silma ka luksust: kullavärvi segistid, kroom, läikiv kivipind ja päris kivi.

Sügistalvise hooaja alguses igatseme ruumi hubasust ja soojust ning seda kõike värsked sisustustrendid ka soosivad. Jagame mõned asjalikud nipid, millega interjööris sügist tervitada.

Fotod: Shutterstock

Ära unusta tekstiile!

Armsaid vaibakesi ja karusnahku võib sügistalvisel hooajal panna julgelt igasse ruumi – ka vannituppa ja kööki, kus me vaipu päris nii tihti kui elutoas kohtama ei kipu. Ka varbale mõjub pehme vaip palju mõnusamalt kui külm põrandapind. Karusnahad võib elegantse lohakusega visata ka söögitoolidele. Need, kes karusnahka eetiliseks või hingelähedaseks ei pea, saavad sarnase tulemuse karvaste kunsttekstiilidega. Vana hea viis elutuba hubaselt talviseks rüütada on tuua diivanile kootud padjad ja mõnusad maavillased pleedid.

maks aspektiks hea valgustus. Samas ei soovi me kindlasti sügist veeta ka operatsioonisaalile omases eredas valguses. Loo meeleolu ja hubasust põrandalampidega ja kasuta põnevaid aktsentvalgusteid.

Käsitöö ja vintage

See sisustustrend paneb rohkem rõhku detailidele, mis on inspiratsiooni ammutanud 19. sajandil alguse saanud liikumisest, kus hoiti hinnas rohkem käsitööna valminud esemeid.

Sisekujundajate sõnul hakkavad inimesed üha rohkem hindama käsitööna valminud asju ja tüdinema isikupäratust masstoodangust.

Antiik-, retro- ja taaskasutatud esemed sobivad kõik endiselt moodsasse interjööri. Miksi julgelt uut ja vana ning lisa tummiseid värve – võtmeks on kontrastid. Vintage-stiilis kujundust tuleb üles ehitada tasapisi. Oluline on valida esemed, mis päriselt sulle midagi tähendavad.

Puit ja veel kord puit!

Ilma naturaalse puiduta on raske hubast interjööri ette kujutada. Kui räägime hubasest ja soojast kodust, kerkivad ju silme ette pigem kodusoojad talukambrid ja suvekodud kui betooni valatud linnakorterid. Et puidu soojust koju tuua, ei pea aga kindlasti hakkama viimistlust vahetama – piisab mõnest rustikaalsest detailist, mõnusast puidust söögilauast, kamina kõrvale laotud puuriidast või mõnusalt maalähedasest voodist. Puidu sooja puudutust annavad edasi ka pisemad detailid – puitvaagnad ja punutud korvid.

Hubasust loovad aksessuaarid

Kui nipsasjad on tihti tüütud tolmukogujad ja moodsasse interjööri alati ei sobigi, siis küünlad aitavad pimedamal ja külmemal ajal tõeliselt koduse meeleolu luua. Iluvidinaid ei pea olema interjööris palju, piisabki mõnest küünlast, erilisemast valgustist ja paarist ägedast detailist – olgu selleks siis sügiseselt kuldsed vaasid või hoopis mõned laternad.

Allikas: Moodne Kodu

Valguse võlujõud

Küünalde põletamise positiivset mõju on võrreldud lausa päikese heade omadustega – nimelt vallandub küünlaleeki vaadates või päikese käes viibides õnnehormoon serotoniin. Pimedas hakkab aga organismis tööle und soodustav melatoniin, mis põhjustab unisust ja mõnikord ka kurvameelsust. Seetõttu on sügistalvisel perioodil interjööris üheks tähtsa-

34

4ROOM – jätkates Eesti valgustitootmise traditsiooni

Praeguse nimega 4ROOM Interior OÜ eelkäijaks on 1959. aastal asutatud ja paljude eestlaste poolt väga austatud Estoplast. Tolleaegne toodang ja tehnoloogiad ning turud erinevad aga praegusest olulisel määral.

rus, viimistluse eripärad, lae kõrgus, akende suurus ja asukoht, asukoht ilmakaarte suhtes jne) mõjutab kodu valgustamise vajadust ka eluetapp,” ütles Jaanus ning tõi näitena erinevaid kodusid – kodud, kus kasvavad väikesed lapsed, kes on pigem vanemate läheduses ja mängivad põrandal, koolis käivate lastega pered, kahe täiskasvanuga pered, pensionieas inimesed, mitme põlvkonnaga koos elavad pered jt. „Kõik need aspektid mõjutavad ruumide funktsioone, millest lähtuvalt vajavad ruumid ka erinevat valgustamist.”

Mis on muutunud ja milliseid võimalusi pakub 4ROOM klientidele praegu, räägib lähemalt 4ROOMi esindussalongi eestvedaja Anne Jaanus.

Suure tegija jälgedes

Valikus üle miljoni kombinatsiooni

„Estoplast oli üle 1200 töötajaga suurettevõte, kuid 4ROOM tegutseb veidi teistes skaalades – siiski, haare on endiselt rahvusvaheline. Eesti turg on oluline, kuid ilma ekspordita tänapäeval hakkama ei saa,” selgitas Anne Jaanus. „Meie ettevõtte edu võtmeks on kindlasti visadus, oma niši leidmine ja soov pidevalt areneda,” ütles Jaanus ning lisas, et meeskond on alati tähtsal kohal – 4ROOMi inimesed on kirglikud ja töökad ning nende missiooniks on Eesti valgustitootmise traditsiooni jätkamine. „Ala on meil mitmekülgne ja pidevas muutumises, seega igav ei hakka kunagi. Osal tootmistiimist on enam kui 15-aastane kogemus, mida loen märgiks, et valitud ala meeldib,” osutas Jaanus. Koostöö peadisainer Tarmo Luisuga on kestnud pea 20 aastat.

Rätsepalahendus vastavalt kliendi vajadustele

4ROOMi pikk ajalugu annab ettevõttele võrreldamatu kogemuse. Anne Jaanuse sõnul on ammu leitud oma nišš: lähtutakse kliendi vajadustest, pakkudes talle rätsepalahendust.

4ROOM pakub oma toodete ostjatele väga põnevat lahendust – kliendil on võimalus koostada ise oma valgusti. „Ideeni jõutakse tihti koostöös kliendiga. Nii ka meie. Kaardistasime tellijate vajadusi ning kuulasime oma klientide soove ja mõtteid. Nii saigi selgeks, et nii, nagu inimesed on erinevatel eluetappidel erinevate vajadustega, on seda järelikult ka kõik kodud,” rääkis Jaanus, lisades, et konveierlahendused ei paku kaugeltki kõigile sobivaid võimalusi. „4ROOMis saab klient valida valgusti suuruse, värvi, kuju, otstarbe ning valgustusomaduste (kui palju ja millist valgust valgusti annab) vahel. Läbi selle saab luua endale vajamineva ja sobiva valgusti täpselt enda koju ning enda maitse järgi,” selgitas Jaanus.

Mille poolest aga kodud erinevad? „Lisaks ruumide endi füüsilistele näitajatele (ruumi suu-

www.4room.ee 60 aastat Eesti valgusteid Novembri lõpuni kõigile klientidele märksõnadaga UUSARENDUSED 4Roomi laevalgustid 15 % soodsamalt.

Soodustus kehtib 4Room esindusalongis.

35

Muidugi ei saa tänapäeval üle ega ümber keskkonnasäästlikkuse teemast, mida ka 4ROOM silmas peab. „Ise oma valgusti loomise ehk kombineerimise võimalus on oma olemuselt keskkonda säästev. Näiteks kui teil on põrandalamp, mille kuppel või jalg saab vigastatud, ei pea tänu meie loodud süsteemile kogu valgustit ära viskama ja seeläbi maailma prügi juurde tekitama, vaid saab tulla salongi ning tellida vaid vahetamist vajava detaili – on selleks siis kuppel, juhe, soklipesa või lambijalg,” ütles Anne Jaanus ja lisas, et samuti saab 4ROOM teha uue kupli teiste tootjate valgustitele. Sellist toimimispõhimõtet saab Jaanuse sõnul kasutada kõikide tooteperekondade puhul.

4ROOMil on olemas n-ö püsikollektsioon ja erilahendused. „Mõlemaid tootegruppe kasutavad nii era- kui ka ärikliendid ehk näiteks sisearhitektid, büroode juhatajad ja kinnisvaraarendajad. Tänu suurele kombineerimisvõimalusele leiame lahenduse ka kõige nõudlikumale kliendile,” rääkis Jaanus ja tõi välja, et neil on valikus lausa üle miljoni kombinatsiooni. „Meil on dekoratiivsemaid mudeleid, aga on ka selliseid, mis tõepoolest väga hästi valgustavad,” naljatles Jaanus. „Nimelt on valgustite kohta levinud ütlus, et ühed valgustid on ilusad ja teised valgustavad. Mudeleid, kus need kaks külge harmooniliselt esindatud on, on veidi vähem, kuid selliseid mudeleid on just viimase paari-kolme aasta toodangus teadlikult juurde loodud.”

4ROOMi tootevalikuga saab tutvuda esindussalongides Tallinnas Pärnu mnt 110, samuti edasimüüjate juures Tallinna Kaubamaja koduosakonnas, Järve Keskuses Rave mööblisalongis ning Tallinn Design House’is. Tartus saab 4ROOMi valgusteid näha Nord-In salongis. Lisaks leiavad huvilised palju põnevat ettevõtte kodulehelt 4room.ee.

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Millist stiili kodu luua?

Minimalism

Peamine on lihtsus, puhtad jooned ja asjade vähesus. Minimalism on esteetiline ja funktsionaalne. Iga minimalistlikus stiilis mööbliese on tagasihoidlik ja selle peamine eesmärk on praktilisus ning funktsioon. Iludetailide ja raskepärase vormi asemel austab minimalism just lihtsust. Minimalistliku stiili puhul kehtib tõde: vähem on rohkem.

Et minimalistlik stiil jätaks interjööris väljapeetud mulje, on vaja kogemustega sisekujundajat. Kõik peab olema omavahel tasakaalus, värvid neutraalsed ja kahvatud, ruumi üldmulje õhuline.

Igasuguseid nipsesemeid on vähe ja segadusele pole ruumis kindlasti kohta.

Minimalistlik ruum on puhaste ja selgete joontega funktsionaalne koht.

Japandi

Kuigi esmapilgul tundub, et Jaapanil ja Skandinaavial pole väga palju ühist, siis disainile mõeldes on nad sarnasemad, kui arvata võiks. Japandi ongi kombinatsioon Skandinaavia funktsionaalsusest ja Jaapani rustikaalsest minimalismist. Interjööri iseloomustavad siinkohal kunstipärasus, looduslähedus ja lihtsus.

Tegemist on täiusliku seguga funktsionaalsusest ja vormist, mis keskendub puhastele joontele, heledatele ruumidele ning tagasihoidlikele värvitoonidele.

Kui ka sina armastad minimalismi ja hygge’t, on võimalik, et oled juba japandi stiiliga eksperimenteerima ha-

Ehk oled sinagi märganud erinevaid kodusid külastades, et kord meeldib sulle rohkem skandinaaviapärane minimalism, aga siis jälle suurlinlik luksus? Ise kodu sisustama asudes võib seetõttu olla kindla valiku tegemine keeruline. Aitame sul otsustada.

Fotod: Shutterstock kanud. Selleks, et see oleks loomulik, keskendu looduslikele materjalidele, nagu töötlemata puidust või bambusest esemed. Kasuta lihtsaid värvitoone, nagu tuhmroheline, või too interjööri rohelust taimedega.

Kaasaegne lähenemine maakodu stiilile

See stiil sobib kõigile, kellele meeldivad moodsad lahendused, kuid kes tahavad samas hoida enda kodu isikupärasena. Eriti hästi töötab kujundus kodudes, kus juba maakodu hõngu soosivad detailid olemas – näiteks vanad palkidest või puitlaudisega kaetud seinad ja vanad puidust põrandad.

Samas on võimalik luua sarnane õhkkond, kasutades võrdselt uusi ja vanu detaile. Puit on kena mitte ainult maakodus, vaid ka moodsas linnakorteris.

Järgmise aasta üks märksõnasid on taaskasutatud puit. Populaarsemaks muutuvad sisustusesemed, kus on näha rohkem ebatasasusi ja puidu loomulikku mustrit. Maailm liigub üha

kindlamalt loodulikke materjale soosival kursil.

Maalähedane stiil

Maalähedane stiil ongi sõna otseses mõttes maalähedane. Sisekujunduses on palju värvimata puitu, mis ilutseb oma ehedal kujul. Viimistlus on reeglina ehe ja naturaalne ning tööstuslike lakkide asemel on kasutatud looduslähedasi viimistlusvahendeid. Ka mööbel on inspireeritud looduse ilust ja valmistatud kasutajasõbralikest materjalidest.

Palkmajades ja rustikaalsetes talu-tüüpi maamajades on sobiv kasutada puidu kõrval ka looduslikke tekstiile, nagu lina, puuvill, vill jm. Läikivad polüestrist kardinad võivad ehedalt maalähedases interjööris mõjuda äärmiselt veidralt. Seega tasub järgida ühtset joont ning hoida ka värvipalett heledates ja naturaalsetes toonides.

Romantiline stiil

Romantilist stiili iseloomustavad heledad pastelltoonid ja lillemustrid.

36

Viimistlusmaterjalideks sobivad hästi lille- ja taimemustrilised tapeedid, valgeks värvitud laudpõrand, poole seina ulatuses jooksev puitpaneelistik (soovitatavalt põrandaga sama värvi), valgeks värvitud puitlagi.

Romantilisele stiilile on omane rikkalik sisustustekstiilide kasutamine: kardinad, dekoratiivpadjad, päevatekid, vaibad jne. Kui viimistlusmaterjalides (näiteks tapeet) esineb intensiivne lillemuster, on soovitatav sisustustekstiilides kasutada tagasihoidlikumat mustrit ja vastupidi. Mööbliks sobib tagasihoidlikum kordusstiilis mööbel, soovitavalt heleda viimistlusega.

Skandinaavia stiil

See on lihtne ja kooskõlas loodusega.

Skandinaavia stiil on pretensioonitu, puhas ja maalähedane. See kätkeb endas elemente, mis meeldivad paljudele inimestele ja sobivad kokku nende elustiiliga. Mööbel on funktsionaalne ja rõhk on heal disainil. Värvid on valdavalt naturaalsed ja väga palju kasutatakse koos valget värvi ning puitu. Väga tüüpiline on heledaks õlitatud puitpõrand või naturaalne kalasabaparkett. Värvi lisatakse skandinaavialikku interjööri mõne erksa plasteseme või pilkupüüdva mööbliesemega. Kui seintel on mõned kunstiteosed, siis tavaliselt on kunstiteose raam must, valge või väga tagasihoidlik, et teos ise saaks esile tulla.

Allikad: Moodne Kodu, Anne & Stiil

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

ARENS

Köögitrend:

luksuslik antiikroosa Praegune köögimood tähendab avarust, materjalide kombineerimist ja nutikaid lahendusi. Kliendi jaoks laitmatu lõpptulemuse saavutamiseks soovitavad Arensi köögimööbli disainerid köögi planeerimist alustada samal ajal eramaja projekteerimisega, et kommunikatsioonide ning uste ja akende paiknemine ei osutuks hiljem mööbli tellimisel kitsaskohaks.

Maja projekteerimise faasis tehtud eeltöö ruumi planeerimisel ja disainieelistuste kaardistamisel aitab kaasa meelepärase interjööri loomisele. Köögimööbli projekteerimise eelduseks on plaan ruumi mõõtmete, vee-, elektri- ja ventilatsiooniühenduste ning uste ja akende asukohtadega, sest tihti saab määravaks kommunikatsioonide asukoht. Kui on soov näiteks ühendada köögi tööpind aknalauaga või paigaldada köögisaarele pliidiplaat koos integreeritud õhupuhastajaga, aitab köögimööbli disainer viia hoone projekti vastavusse soovitud erilahendustega. Sageli ei soovita lisakulude tõttu torude, pistikute või ventilatsiooni asukohti muuta ja lepitakse halvema funktsionaalsuse või visuaaliga, kuid arvestades, et köök on finantseering pikkadeks aastateks, tuleks sedasorti otsuseid tõsiselt kaaluda.

Eritellimusel köögimööbel annab võimaluse kombineerida ja disainida mööblit vastavalt maitsele. Valgetes, hallides ja tumedates toonides köögimööbel on praegu tõsiselt konkureerimas pastelsetes toonides mööbliga ning esile on kerkimas silmapaistvad värvilahendused, näiteks trendikas antiikroosa, mis kombineerituna puitdekooriga ülakappidega loob julge, kuid elegantse tulemuse. Arensi klient saab näha tulevast kööki enne tellimist fotorealistlikuna, sest saadud andmete ja eelistuste põhjal projekteerib disainer köögimööbli ning kujundab sellest kujundusprogrammis Winner loomutruu visuaaliga 3D-joonise.

TASUB TEADA!

Alates 15. septembrist on Arensi Tallinna Luise tänava salong kolinud ja asume nüüd uuel aadressil Mustamäe tee 3a. Olete oodatud tutvuma uue salongi ja näidistega!

37

Koostöös maailma juhtivate materjalija furnituuritootjatega on Arens ka ise köögimööbli trendide ja uute standardite looja ning Arensi köögid on toodetud uue põlvkonna materjalide ja furnituuridega.

Kliendid hindavad kõrgelt supermatte, siidise viimistlusega ja sõrmejälgi hülgavaid Fenixi nanotehnoloogial põhinevaid materjale, mille väiksemaid vigastusi on võimalik termiliselt töödelda ehk rahvakeeli kriimud triikrauaga välja triikida.

Lühikese ajaga on suurt populaarsust kogunud metallriiulid Cubic, mis kombineerituna köögimööbliga moodustavad õhulise, kuid praktilise lisapinna või leiavad kasutust silmatorkava aktsendina. Arensi valikusse on lisandunud ka LED-valgustusega klaasriiulid Helix, mis vitriinkapis kasutades annavad köögile luksuslikkust ja sära. Arensi lai materjalivalik vastab ka nõudlikuma kliendi maitsele ja tootevalik täiustub pidevalt, näiteks on valikusse lisandunud palju uusi efektseid dekoormaterjale.

Materjalide ja köögimööbli furnituuriga saab tutvuda Arensi salongides Tallinnas ja Tartus ning veebilehel www.arens.ee.

Arensi veebilehe galeriis on läbilõige toodetud köökidest, uutest lahendustest ja disainist. Visuaalid on koos viidetega kasutatud materjalidele ja köögi furnituurile, et soovide kaardistamine ning tulevase köögi disainimine oleks mugavam.