__MAIN_TEXT__
feature-image

Page 8

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Kui altid on Eesti inimesed sisekujundajat palkama? Aina enam mõistavad inimesed, et oma eriala spetsialist on igas valdkonnas hinnatud ning sama kehtib ka sisearhitekti kohta. Inimesed väärtustavad oma isiklikku aega ja kuna uue kodu loomine on ajamahukas ning palju detaile ja teadmisi nõudev tegevus, kaasatakse aina enam protsessi sisearhitekt. Millal on selleks õige aeg ja millist kasu sisekujundajast võib olla? TEKST: GERLI RAMLER

Uue korteri puhul tasub kaasa rääkida isegi pistikute ja lülitite asukoha osas

“Eriti hea, kui sisearhitektiga alustatakse koostööd juba korteri planeerimise staadiumis, siis saab kodu kujundada väga teadlikult just kindlale inimesele või perele sobivaks. Samas jõuavad sisekujundaja juurde tihti ka kliendid, kellel on suures pildis visioon ja soovid paigas ning vaja on vaid veidi mõtete korrastamist ja suunamist, et lõpptulemus oleks meelepärane,” ütleb KARM&KRISTIANSON sisearhitekt Lilia Kristianson, kelle sõnul on enda teadmiste või aja nappimisel sisearhitekt kindlasti lõppkokkuvõttes väga hea investeering. Duo Disain OÜ sisekujundaja Krislyn Kokk tõdeb samuti, et arendaja pakutud standardpaketid on enamasti väga kenad ja harmoonilised, aga kahjuks võid hiljem kohata täpselt samasugust lahendust ka naabri juures. “Tänapäeval tahetakse aga pigem erineda ja eriti hea, kui kujundaja saaks kaasa rääkida ka üldise planeeringu osas, sest seda on hiljem kulukam ja tülikam muuta. Ühtlasi väiksemate pindade korral aitab kujundaja välja mõelda nutikaid lahendusi, et ruum saaks maksimaalselt ja loogiliselt kasutatud.”

Ruumikoda OÜ sisearhitekt Victoria Rüütel leiab, et inimesed muutuvad kodu planeerimisel üha teadlikumaks ja oskavad hinnata sisekujundaja rolli. Tema sõnul palutaksegi aina enam sisekujundajal sekkuda juba ehituse käigus, vaadata üle planeering ja vajadusel pakkuda välja praktilisemaid lahendusi, näiteks valgustite ja pistikupesade või lülitite asukoha osas, kuna nende paiknemine ja kogus ruumis sõltub paljuski mööbli paigutusest. Alati ei paluta abi terve kodu kujundamisel, vaid pöördutakse ka eritellimusmööbli – köök, garderoobid, vannitoad – projekteerimiseks või mõne muu spetsiifilise mure lahendamiseks, näiteks värvitoonide ja materjalide kombineerimiseks. Funktsionaalse ja mõnusasti toimiva elukeskkonna loomiseks soovitab Rüütel terve planeering ning oma soovid ja vajadused koos sisekujundajaga üle käia, et panna paika üldine visioon. Isegi siis, kui teostus on pla-

8

neeritud osade kaupa. “Ühe ruumi kujundus ei anna suures plaanis nii mõjusaid muutuseid, kuna sinna ruumi pääsemiseks peab ikka terve ülejäänud kodu läbima. Ka meie tahame näha, et lõpptulemusena naudiks tellija oma uut kodu, sobituks sinna valatult ja kõikidel asjadel oleks oma loogiline asukoht.” “Juba valmis korteris ei saa kaasa rääkida planeeringu ega siseviimistlusmaterjalide valiku osas. Seetõttu tasub küsida abi sisearhitektilt, et muuta ruumiplaneering täpselt oma vajadustele vastavaks ja funktsionaalseks,” lisab Kristianson.

Koduomanikele tekitab enim peavalu ideede tervikuks põimimine Sisekujundus koosneb paljudest detailidest ja nende sidumine ühtseks tervikuks nõuab tihti eriala spetsialisti head nõu ja abi. Rüütel märgib, et kodule õige stiili leidmine ning ideede ja variantide ühtseks põimimine on ka üks uute koduomanike tavapärasematest peavaluallikatest. “Pealegi napib igapäevatöö ja -tege-

Foto: Mark McCammon / Pexels

Profile for Eesti Ekspress

Uusarendused Tallinas & harjumaal (aprill 2019)  

Uusarendused Tallinas & harjumaal (aprill 2019)  

Advertisement

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded