Issuu

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Lk 2-3

Lk 4-5

Lk 12-13

Lk 15

Lk 16-17

Lk 19

Lk 20-21

Lk 28-29

Lk 31

Lk 38-39

K V A L I T E E T S E D K O D U D M E R K O LT

KOLI KOHE SISSE!

Ʊ Ʊ Ʊ Ʊ

Mereäärne elu-, äri- ja vaba aja keskkond. Nelja valmivat kortermaja ühendab maa alune autoparkla. Haljastatud sisehoovid, kohvikud ja ärid Sinu koduhoovis. Valukoda, jahisadam ning kogu ümbrus rekonstrueeritakse.

www.merko.ee/noblessner

VALMIB 2019. a Ʊ Tallinna kesklinna suurim terviklik elamuarenduse ala. Ʊ Pargilik ja roheline elukeskkond ajalooliselt väärikas Veerenni asumis. Ʊ Maa-alune parkla, Targa Kodu lahendus Ʊ Avar ja haljastatud sisehoov, mänguväljakud, lehtlad ning grillmajad.

www.merko.ee/veerenni

Ʊ Luksuslik elukvartal Tartu kesklinnas Ʊ Vaikne ja roheline elukeskond koos haljastatud sisehooviga Ʊ 6-7 korteriga väikesed ja privaatsed kortermajad Ʊ Hoonealune parkimine parkimiskorrusel ja lift

www.merko.ee/tahepargi

VALMIB 2019. a

EKSKLUSIIVNE!

Ʊ Luksuslikud merevaadetega korterid ja äripinnnad. Ʊ Tallinna vanalinn asub vaid 500 m kaugusel. Ʊ Majadevaheline privaatne sisehoov on haljastatud ning valgustatud. Ʊ Parkimine maa-alusel parkimiskorrusel.

www.merko.ee/rand

VALMIB 2019. a Ʊ Uued hubased kortermajad Harku järve lähistel. Ʊ Maalilisest rohelusest ümbritsetud privaatne ja rahulik elupiirkond. Ʊ Haljastatud sisehoovid, puhke- ja mängualad lastele. Ʊ Hea logistika, bussiühendus mõnesaja meetri kaugusel.

www.merko.ee/pikaliiva

VALMIB 2020. a

Ʊ Avarad korterid Tallinna südalinnas. Ʊ Vaid 400 m kaugusel Toompeast ning vanalinnast. Ʊ Parkimine maa-alusel parkimiskorrusel.

www.merko.ee/matilda

www.merko.ee/korterite-muuk

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

AIROBOT –

ventilatsiooniseadmete Tesla Eesti teadlaste ja spetsialistide koostöös loodud intelligentne elamute ventilatsiooniseade Airobot on isemõtlev: mõõdab rõhku, temperatuuri, õhuniiskust ja CO2 ning vajadusel reguleerib neid. Airobot parandab ruumis olevate inimeste enesetunnet ja sooritusvõimet: kõrgtehnoloogiline seade võimaldab luua ja hoida ruumides kvaliteetset sisekliimat inimese sekkumata ning väikese energiakuluga. Airoboti seadmeid arendades on tehtud kõik selleks, et kasutajal oleks võimalikult lihtne: masina seadistamine käib lihtsalt voolu ja võimalusel internetikaabli ühendamisega ning juhtimiseks mõeldud äpp, veebikeskkond ja vajadusel nupukontroller on lihtsad ja loogilised. Peamine eesmärk seadmeid luues on olnud see, et mitte inimene ei peaks tegelema seadmega, vaid seade töötaks inimese heaks ja tagaks kvaliteetse sisekliima ilma täiendava sekkumiseta. Seadmed on loodud nii, et neid

oleks võimalik võrgu kaudu pidevalt edasi arendada. Palju töötatakse koostöös Eesti ülikoolidega. Viimati uuriti koos TTÜ kliimalaboriga, kuidas oleks külmas Eesti kliimas kõige energiaefektiivsem seadet ülal pidada. Ehkki tehnoloogia on keeruline, on süsteem väga lihtne: seadmed on kõrge energiaefektiivsusega, säästes energiat ka ruumisviibijate arvu järgi reguleerides. Airobot on innovaatiline soojustagastusega ventilatsiooniseade, mis sobib kasutamiseks nii elu-,

äri- kui ka ühiskondlikes hoonetes. Lähitulevikus on plaanis tootevaliku suurendamine. Airoboti tööfunktsionaalsuse ülesehitusel on kasutatud uudseid intuitiivseid tarkvara- ja tehnilisi lahendusi, mis tagavad seadme autonoomse toimimise ning energiasäästu. Airoboti loomisel on arvestatud, et seda oleks võimalik lihtsalt paigaldada ka mõne olemasoleva vanema seadme asemele. Pea kõik Airoboti detailid ja kogu tarkvara on välja arendatud ja toodetud Eestis.

Uuri lähemalt www.airobot.ee või helista +372 5373 8543.

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

UUSARENDUSED – turu värskendajad ja konkurentsi suurendajad Valiku langetamist uue elukoha osas või mistahes muus kinnisvaratehingus osalemist tuleb mõnel ette elus vaid korra, teisel jällegi mitmeid kordi. Rääkimata siis kinnisvaraäris töötavatest inimestest ja teiste elualade esindajatest, kelle üks tegevusala on kinnisvarasse investeerimine. Uue kodu valikul on ideaalne küll pikaajaline perspektiiv ja mõõde, kuid samas ei ole vajaduste, eelistuste ja võimaluste muutumine elu jooksul midagi ebatavalist, pigem vastupidi. Samuti ei toimu seadusandluse, üldise majandusseisu ega pangatingimuste muutused sõl-

tumatult, vaid mõjutavad omakorda ka üksteist. Kinnisvaraturgu võib ekspertide hinnangul pidada praegu pigem rahulikuks, kuigi mitmes mõttes kujundavad paralleelseid trende ja ka vanemate majade renoveerimistingimusi praegusel ajal uusarendused. Kinnisvaraturg Tallinnas ja Harjumaal on uusarenduste nägu ning uusarendused on noorte inimeste nägu. Viimastel aastatel kerkinud uusarenduste arvu ja tehtud tehingute põhjal võime näha, et rohked võimalused, elustiil ja elukvaliteet on märksõnad, miks eelistatakse uusarendusi. Tänase

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Uku Adrian Ilves, uku.ilves@ekspressmeedia.ee

korteriostja keskmine vanus on 30 eluaastate alguses, mis samuti aitab seletada ühelt poolt huvi uusarenduste vastu ning teiselt poolt anda aimu, et olukord ja vajadused võivad elus arvatust kiiremini muutuda. Ei ole sugugi ennekuulmatu, et ka pärast mõnda aastat tuleb uue eluaseme otsimise põnev, kuid bürokraatlik ja mitmeetapiline protsess taas ette võtta. Üldisest rahulikust seisust hoolimata on iga kinnisvaravaldkonnas asetleidva muudatusega kursis olemine vägagi praktilise väärtusega ning olgem ausad – ka pealtnäha elemen-

taarne info vajab tihti meeldetuletamist. Spetsialistid rõhutavad vajadust osata infomüras orienteeruda ning samamoodi nagu teiste valdkondade puhul ületab siingi arvamuste hulk tavaliselt teadmiste hulga. See väljaanne on lugejale abiks alates kodu kujundamisest kuni investeerimistarkusteni välja. Rääkimata muidugi mugavalt koondatud eripäradest, võimalustest ja visuaalsetest näidetest, mida uusarendused Tallinnas ja Harjumaal pakuvad ning millega üllatavad.

Reklaam: Jarmo Süvaoja, jarmo.suvaoja@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Triinu Mölder Trükk: AS Printall

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Kui altid on Eesti inimesed sisekujundajat palkama? Aina enam mõistavad inimesed, et oma eriala spetsialist on igas valdkonnas hinnatud ning sama kehtib ka sisearhitekti kohta. Inimesed väärtustavad oma isiklikku aega ja kuna uue kodu loomine on ajamahukas ning palju detaile ja teadmisi nõudev tegevus, kaasatakse aina enam protsessi sisearhitekt. Millal on selleks õige aeg ja millist kasu sisekujundajast võib olla? TEKST: GERLI RAMLER

Uue korteri puhul tasub kaasa rääkida isegi pistikute ja lülitite asukoha osas

“Eriti hea, kui sisearhitektiga alustatakse koostööd juba korteri planeerimise staadiumis, siis saab kodu kujundada väga teadlikult just kindlale inimesele või perele sobivaks. Samas jõuavad sisekujundaja juurde tihti ka kliendid, kellel on suures pildis visioon ja soovid paigas ning vaja on vaid veidi mõtete korrastamist ja suunamist, et lõpptulemus oleks meelepärane,” ütleb KARM&KRISTIANSON sisearhitekt Lilia Kristianson, kelle sõnul on enda teadmiste või aja nappimisel sisearhitekt kindlasti lõppkokkuvõttes väga hea investeering. Duo Disain OÜ sisekujundaja Krislyn Kokk tõdeb samuti, et arendaja pakutud standardpaketid on enamasti väga kenad ja harmoonilised, aga kahjuks võid hiljem kohata täpselt samasugust lahendust ka naabri juures. “Tänapäeval tahetakse aga pigem erineda ja eriti hea, kui kujundaja saaks kaasa rääkida ka üldise planeeringu osas, sest seda on hiljem kulukam ja tülikam muuta. Ühtlasi väiksemate pindade korral aitab kujundaja välja mõelda nutikaid lahendusi, et ruum saaks maksimaalselt ja loogiliselt kasutatud.”

Ruumikoda OÜ sisearhitekt Victoria Rüütel leiab, et inimesed muutuvad kodu planeerimisel üha teadlikumaks ja oskavad hinnata sisekujundaja rolli. Tema sõnul palutaksegi aina enam sisekujundajal sekkuda juba ehituse käigus, vaadata üle planeering ja vajadusel pakkuda välja praktilisemaid lahendusi, näiteks valgustite ja pistikupesade või lülitite asukoha osas, kuna nende paiknemine ja kogus ruumis sõltub paljuski mööbli paigutusest. Alati ei paluta abi terve kodu kujundamisel, vaid pöördutakse ka eritellimusmööbli – köök, garderoobid, vannitoad – projekteerimiseks või mõne muu spetsiifilise mure lahendamiseks, näiteks värvitoonide ja materjalide kombineerimiseks. Funktsionaalse ja mõnusasti toimiva elukeskkonna loomiseks soovitab Rüütel terve planeering ning oma soovid ja vajadused koos sisekujundajaga üle käia, et panna paika üldine visioon. Isegi siis, kui teostus on pla-

neeritud osade kaupa. “Ühe ruumi kujundus ei anna suures plaanis nii mõjusaid muutuseid, kuna sinna ruumi pääsemiseks peab ikka terve ülejäänud kodu läbima. Ka meie tahame näha, et lõpptulemusena naudiks tellija oma uut kodu, sobituks sinna valatult ja kõikidel asjadel oleks oma loogiline asukoht.” “Juba valmis korteris ei saa kaasa rääkida planeeringu ega siseviimistlusmaterjalide valiku osas. Seetõttu tasub küsida abi sisearhitektilt, et muuta ruumiplaneering täpselt oma vajadustele vastavaks ja funktsionaalseks,” lisab Kristianson.

Koduomanikele tekitab enim peavalu ideede tervikuks põimimine Sisekujundus koosneb paljudest detailidest ja nende sidumine ühtseks tervikuks nõuab tihti eriala spetsialisti head nõu ja abi. Rüütel märgib, et kodule õige stiili leidmine ning ideede ja variantide ühtseks põimimine on ka üks uute koduomanike tavapärasematest peavaluallikatest. “Pealegi napib igapäevatöö ja -tege-

Foto: Mark McCammon / Pexels

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

miste kõrvalt aega, et päris ise funktsionaalne ning kõiki nõudmisi täitev elu- või töökeskkond luua. Poodides on materjalide valik nii suur ja lai ning tihti puudub kogemus, kust on midagi mõistlikum soetada või millist firmat tasub usaldada mööbli meisterdamiseks.” Kokk lisab, et kujundaja kaasamine aitab püsida eelarves ning vältida tarbetuid kulutusi. Näiteks ostetakse esmapilgul meeldinud detail või materjal, mis aga ei pruugi üldise kontseptsiooniga üldse haakuda. Uue valiku soetamisel tuleb teha aga lisakulutus. “Samuti saavad kõik vajalikud kommunikatsioonid kohe õigesse kohta planeeritud ning mis põhiline, ehitajad saavad teha tööd projekti järgi ja nii saab töö ka kiiremini tehtud, ilma et peaks probleemidele pikalt lahendust ootama. Klient ei pea igapäevategevuste kõrvalt tülika ehitustööga tegelema!” Kristiansoni sõnul on turul palju põnevaid siseviimistlusmaterjale, tehnilisi nüansse ja võimalusi, mida inimesed ei tea. “Värvi-, tapeedivõi voodivalik võib kodukujundajale olla lihtne ülesanne, aga protsessis on väga palju tehnilisi teadmisi nõudvaid detaile, millega hätta jäädakse ja seetõttu ka vigu tehakse. Samas lihtne asi, millega paljud ka ise hakkama saavad, on näiteks seinte värvimine. Kui eelarves napib raha suurte muutuste jaoks, võiks panustada mugavusele ja kulutada kõige olulisemale. Puhkehetk ja uni on meie elus väga olulised, seega tasuks panustada kvaliteetse voodi, diivani või söögitoolide soetamisele.”

Foto: Pexels

Eestlane eelistab ajatut disaini, mitte viimase trendi järgi kujundatud elamist

kohtuvad peamiselt valge ja hall, mida ilmestavad paar-kolm värvilist elementi. Aktsendina kasutatakse endiselt palju mattmusti detaile ning läikivat kulda ja hõbedat. “Harjumuspäraste valgete lagede asemel julgetakse aga kasutada eri materjale ja toone – puitu, tumedamat värvi, dekoratiivvärve, tapeeti – samuti muudetakse lagesid põnevamaks valguskarniisidega. Laed ei pea tõesti olema siledad, valged ja igavad!” Kokk toob viimistlusmaterjalide osas välja, et soovitakse kasutada pigem suuremõõdulisi keraamilisi plaate ja mustrina leiab kasutust looduskivi imitatsioon. Tapeetide puhul on praegu trendiks geomeetrilised mustrid ja kui kasutatakse lillemotiivi, siis on see pigem väga suures formaadis. Mööbli puhul on endiselt väga

Rääkides tänapäevastest sisekujundustrendidest, ütleb Victoria Rüütel, et värvilahendustega katsetatakse julgemalt ning kuna Pinteresti, Instagrami ja sisustusajakirjade abil on inspiratsiooni saamine nii kättesaadavaks tehtud, osatakse soovida palju erilahendusi. “Rohkem pööratakse tähelepanu ka materjali ning toodete kvaliteedile – endiselt hinnatakse eritellimuse mõõtude järgi ehitatud mööblit, kuna see lubab iga sentimeetri arukalt ära kasutada.” Krislyn Kokk lisab, et tänapäeval eelistavad enamik kliente endiselt põhjamaist ja rahulikku heledat stiili, kus

populaarne pehme samet. “Üldiselt soovib eestlane pigem ajatut disaini, mitte viimase trendi järgi kujundatud elamist,” täpsustab ta. Samal arvamusel on ka Lilia Kristianson: “Eesti inimesed on pigem konservatiivsed ega lähe kaasa väga eriliste trendidega. Samas on läbi aastate näha, et aina rohkem ollakse valmis katsetama ja turvalistest valikuvõimalustest kaugemale vaatama. Inimesed reisivad rohkem ning jälgivad blogisid, mistõttu ollakse teadlikumad, avatumad ja julgemad. Samas hinnatakse mugavust ja head kvaliteeti ning pigem on suund põhjamaise disaini poole. Ajatu disain on investeering omaette ja rõõm on näha, et seda aina rohkem ka kodudesse soetatakse.”

Kuidas ma tean, et vajan sisekujundaja abi

Foto: Pexels

Enamasti pakuvad sisekujundajad peale täislahendusega projekti ka konsultatsiooni või osalist kujundust. Konsultatsiooni käigus arutatakse kliendi küsimused läbi ning klient saab oma mõtetele kinnitust või hoopis midagi uut ja põnevat teada. Lihtsa objektikülastuse ja konsultatsiooni käigus tulevad väga hästi välja ka kohad, millega klient enim abi vajaks. Duo Disain OÜ sisekujundaja Krislyn Kokk sõnab, et probleemsed kohad on näiteks köögimööbel, keraamilised plaadid ning valgustite ja lagede plaan. Sellisel juhul võib klient võtta ka vaid osalise kujunduse teenuse. Kõige sagedamini kasutatakse osalist abi seinavärvide valikul

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Kui omafinantseeringu tasumiseks puudub raha, saab kasutada lisatagatist Kodulaenu abil kodu ostmisel või ehitamisel on tavapärane, et omafinantseering peab olema vähemalt 20% korteri või maja ostuhinnast või ehitamisel selle väärtusest. Väiksema omafinantseeringuga on võimalik võtta kodulaenu lisatagatise olemasolul. Üldised eluasemelaenu tingimused

Laenu andmisel hindab pank konkreetse laenutaotleja krediidivõimelisust, võtab arvesse ka tagatise väärtust ning leibkonna kulusid. Oluline on, et taotletava kodulaenu teenindamise kõrval suudaks laenutaotleja tasuda kõik senivõetud kohustused ja elamiskulud. Soovituslikult võiksid igakuised finantskohustused jääda alla 30-40% laenutaotleja netosissetulekust.

Mida aktsepteeritakse lisatagatisena? Eluasemelaenu lisatagatiseks võib olla kinnisvaraobjekt – Eestis asuv korter või eramu. Selle tagatiseks aktsepteerimisel on oluline ka objekti turuväärtus ja dokumentatsiooni, sh nõutavate lubade korrektsus. Lisatagatis ei pea kuuluma laenutaotlejale, näiteks aktsepteeritakse ka kinnisvara, mis kuulub laenutaotleja vanematele. Kui lisatagatiseks olev kinnisvara ei kuulu laenusaajale, peab lisatagatise omanik tulema ise notarisse või vormistama sobiva sisuga notariaalse volikirja, et sellele hüpoteeki vormistada. Sobiliku lisatagatise olemasolul võib olla võimalik taotleda laenu isegi täieliku omafinantseeringuta, kuid üldjuhul võib laenusumma lisatagatise turuväärtusest moodustada kuni 60%. Näide: Soovides osta korterit hinnaga 100 000 eurot, peab omafinantseering olema 20 000 eurot (20%) ehk maksimaalne laenusumma soetatava objekti tagatisel oleks 80 000 eurot. Kui kliendil puudub omafinantseeringu tasumiseks raha, saab kasutada lisatagatist. Näiteks, pannes lisatagatiseks korteri, mille turuväärtus on 50 000 eurot ning eeldades, et pank väljastab laenu 60% ulatuses selle turuväärtusest, on võimalik laenusumma kuni 30 000 eurot. Seega oleks maksimaalne laenusumma sellisel juhul 80

Pane tähele! Uuri pangast täpselt järele, missugune kinnisvara sobib lisatagatiseks. Näiteks eluasemelaenu tagatisena ei aktsepteerita tavaliselt vallasvara. Kogu laenuperioodi jooksul peavad nii põhitagatis kui ka lisatagatis olema kindlustatud. Seega lisanduvad kindlustusmaksed vähemalt selle perioodi eest, mil pangale laenu tagasi makstakse. Kindlustust ei pea sõlmima laenu andnud panga pakutavas kindlustusseltsis, vaid selle võib ise valida. Küll aga tuleb kindlasti järgida, et kindlustatud saaksid kõik riskid, mille vastu on laenulepingu järgi kohustus kindlustada. Lisatagatise omanik ei pea olema laenuvõtja, vaid see võib olla ka kolmas isik. Laenuvõlgnevuse puhul võib pank nõuda ka lisatagatise müüki. Tasub üle täpsustada, millal on pangal õigus nõuda kinnisvarahindaja uut hindamisakti ning kes kannab vastavad kulutused. Enda jaoks tasub selgeks teha laenu tagatiseks olevale kinnisasjale panga kasuks seatava hüpoteegi õiguslik tähendus ning kõik piirangud, mis laenuvõtjale sellega kaasnevad. Kas hüpoteegiga tagatakse ka teisi nõudeid, mis tulenevad laenaja ja panga vahelistest lepingutest või ainult konkreetse laenu nõuded, mille tagamiseks hüpoteek on seatud? Millal on pangal õigus tagatis realiseerida ning millised on laenaja õigused ning võimalikud kulutused selles protsessis? Pank võib aktsepteerida peale kinnisvara tagatise ka muid tagatise vorme, näiteks kolmanda isiku või sihtasutuse KredEx käendust. KredExi käendust kasutades tuleb arvestada, et lepingu sõlmimisel peab maksma käenduse summalt teatud protsendi käendustasu.

000 + 30 000 = 110 000 eurot. Seda juhul, kui taotleja krediidivõime sellises summas laenu võtmist võimaldab. Kodulaenu lisatagatiseks ei sobi äripinnad, hoonestamata kinnistud, vallasvara, autod, käendus ja finantsinstrumendid.

Tagatise seaduslikkus Tagatiseks pakutav kinnisvaraobjekt peab olema kooskõlas ehitusnormidega – vajalik on ehitusloa/ehitusteatise ja kasutusloa/kasutusteatise olemasolu. See käib nii ostetava kui ka lisatagatiseks pakutava objekti kohta. Kui objektil esinevad selles osas puudused, võib pank aktsepteerida, et puudused kõrvaldatakse pangaga kokkulepitud aja jooksul pärast laenu väljamaksmist. Kuna kinnisvaraomanik vastutab ehitusnormidele mittevastavuse eest, siis on ostjal mõistlik paluda senisel omanikul kõrvaldada kõik puudused enne ostu-müügilepingu sõlmimist. Kinnisvaratagatise seadmisega kaasnevad kulud: hüpoteegi seadmise kulud (notaritasu, riigilõiv); tagatisvara hindamise kulud – tagatise peab hindama panga aktsepteeritud kinnisvarabüroo; kindlustuskulud – kõik tagatiseks olevad objektid peavad kuni laenu tagasimaksmiseni olema kindlustatud.

Allikas: www.minuraha.ee

KredExi kasutamine eluasemelaenu võtmisel

Foto: Scanpix/ YVES HERMAN

Omafinantseering ja tagatis

KredExi käendusel on võimalik taotleda kodulaenu, kui vähemalt üks laenutaotleja kuulub KredExi määratud sihtgruppi. Sellisel juhul saab taotleda laenu 10% omafinantseeringuga. Tuleb arvestada, et KredExi käenduse suurus võib olla kuni 24% laenu tagatise väärtusest, kuid mitte rohkem kui 20 000 eurot.

Pangad nõuavad erinevas suuruses omafinantseeringut – see võib olla nii 10% kui ka 30% ostetava vara turuväärtusest. Uute majade ja korterite puhul võivad pangad leppida väiksema omafinantseeringuga. Kui on pakkuda lisatagatist, siis võidakse anda laenu ka 0% omafinantseeringuga, aga sel juhul tuleb arvestada, et laen läheb kokkuvõttes kallimaks, kuna tuleb rohkem intresse maksta. Suurema omafinantseeringu olemasolu muudab laenaja panga jaoks ka kindlamaks kliendiks, nii et headel tingimustel laenusaamine on tõenäolisem. Allikas: www.minuraha.ee

Allikas: www.seb.ee

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Kas oled pigem maja või korteriinimene? Päris oma kodu saamisloos mängib olulist rolli ka selle üle mõtisklemine, kas sulle sobib koduks rohkem maja või korter. Inimeste soovid ja tahtmised on erinevad, harjumusedki on igaühel omamoodi ning nende järgi elamiseks tuleks läbi mõelda, kumb koduvariant just sinule paremini sobib.

Eramajas on avarust ja piisavalt tegevust, et mitte kunagi enam igavust tunda

Nii korter kui ka maja toovad endaga kaasa midagi uut ja põnevat – kõike kindlasti ei saa ette näha, kuid otsus emma-kumma kasuks peaks olema kaalutud.

Korteris elamise plussid ja miinused Üldiselt arvatakse, et korteris elamine on lihtsam. Mõnes mõttes on see õige, näiteks paljud üksikuks jäänud või vanemaealised vahetavadki just sel põhjusel maja korteri vastu. Kortermajas elades teeb sinu eest palju ära korteriühistu. Näiteks ei ole vaja eraldi vaeva näha sooja vee saamisega või kodu soojaks kütmisega. Kortermaja hooldamisega ei ole samuti tarvis iga päev tegeleda, ehkki kortermajaga seotud tähtsate otsuste juures pead ikka osalema. Kui sa ei ole eriline meistrimees ega viitsi jännata pidevate ehitus- ja remonditöödega, mida majainimesed peavad alatasa tegema, siis on korteris elamine just sinule. Korteri kasuks otsustamine annab sulle rohkem vaba aega, sest suvel, mil majas elavad inimesed niidavad hommikust õhtuni hoovis muru, ei ole korterielanikul tarvis sellise asja peale mõelda. Kui on toimiv korteriühistu, hooldatakse kortermaja juures olevat haljasala regulaarselt, ilma et elanikud peaksid lillegi liigutama. Samasugune vabadus on käes ka talvel, mil ei ole tarvis ise lund rookida. Korteris elades võid üsna kindel

Korterid on kompaktsed ja kõik eluks vajalik on käe-jala juures

olla, et toimib pidev naabrivalve. Selles peitub oma võlu, ent siia on peidetud ka paras peavalu, kui sulle satuvad naabrid, kellele mõni sinu tegevus ei meeldi. Või ei meeldi sulle hoopis naabrite pool toimuv. Kortermajas elades tuleb arvestada teatud lärmiga. Kui oled muusikaarmastaja, siis suvalisel ajal muusikat põhja keerata ei ole üldjuhul võimalik, eriti kui naabritel on väikesed lapsed. Korteris elades jäävad karmide tuleohutusnõuete tõttu nautimata ka väljas grillimise võimalused. Koerte-kassidega on samuti omajagu janti, kui valid elukohaks korteri. Kortermajas elamine eeldab portsu ühiselu reeglite järgimist, et kõigil oleks hea olla. Paratamatult tähendab see kompromisse sinu ja teiste soovide vahel. Kui oled valmis mõnest oma soovist rahuliku südamega loobuma, siis vali koduks korter.

Fotod: Pexels

Majas elamise plussid ja miinused

Väga sageli otsustatakse maja kasuks siis, kui perre on sündinud lapsed ja korteris elamine kitsaks läinud või kui korteris elamine on end lihtsalt ammendanud. Majas elamine sobib neile, kes on valmis võtma juurde ühe suuremat sorti püsikohustuse, milleks on maja eest hoolitsemine. Maja peab talvel soe olema ja selle kohustuse suurus sõltub otseselt kütteliigi valikust. Kõige rohkem seob omanikku maja külge ahiküte – talvisel ajal peab kogu aeg kütma, et maja soe püsiks, eriti kui tegu on vanema majaga ning torude külmumisoht kimbutab. Maja vajab pidevat hoolt niisamagi – sellist aega naljalt ei tule, kui kõik on valmis ja miski ei vaja putitamist. Lisaks sellele saab maja küllalt intensiivset koormust aasta ringi ja mida kasutatakse, see ka kulub. Kevadine ja sügisene katusehooldus ning maja

fassaadi ja välistreppide korrashoid on majaomaniku vältimatu ülesanne. Majaomanik saab kodu ka rohkem oma maitse järgi kujundada ja ümber ehitada. Korteris olles ei ole see nii kergesti tehtav. Mõni asi peab korteris olema nii, nagu see alguses ehitati ja korteriomanik enda tahtmise järgi midagi eriti muuta ei saagi. Majas saab aga oma soove mõnusamalt teostada. Õuepidusid on aias mõnus korraldada ja grillimisega ei ole samuti probleeme. Maja juures vajab pidevat hoolt ka aed. Suvel muru niitmine ja peenarde korrashoidmine, sügisel lehtede riisumine ning talvel majaesise tee lumest puhtana hoidmine on majaomaniku jaoks möödapääsmatud tööd. Kui sulle meeldivad need lisategevused ja tunned neist ainult rõõmu ega astu aeda sügava ohkega, et jälle on hein põlvini või hanged taevani, siis on maja sulle õige valik. Kui peres on lemmikloomad, on majas elamine korraliku aia olemasolul neilegi mõnusam – rohkem ruumi ja vabadust. Nii ei pea iga natukese aja tagant koeraga jalutama minema, vaid saad lasta tal aias oma toimetused ära teha. Maja omamine tagab suurema privaatsuse ja oled rohkem oma tegemiste peremees. Muidugi, ka majaomanikul on naabrid ja vahel on nemadki tüütud, ent otseselt ei ole tarvis muretseda selle pärast, et mõni valjem pidu või ehitamine naabreid sedavõrd häiriks kui korteris elades.

Otsustamisel lähtu oma loomusest Otsus ühe või teise kasuks muudab elu niikuinii, seega mõtle siinkohal pigem sellele, milline sa loomult oled ja mida hindad. Kui üldistada, siis eestlane on loomult individualist, armastades vaikust, ent vahel ka lärmi, mida ta tahab siiski pigem ise luua kui teistele lubada. Me armastame ise otsustada ja kui laiskus peal, siis meeldib meile lasta teistel enda eest asju ära teha. Naabreid me pigem armastama ei kipu, kuid positiivne on see, et kui oled teatud paiga elukohaks valinud, on küllaltki suur tõenäosus, et sealsed naabridki peavad lugu sinuga sarnastest väärtustest. Laias laastus võib öelda, et korter annab rohkem vaba aega muudeks tegevusteks, maja jälle rohkem iseotsustamise ja -tegemise vabadust ning privaatsust. Allikas: Moodne Kodu

Uus-Mustamäe Suurim kaasaegne elamupiirkond Mustamäel bonava.ee/mustamae

Kolde Rannamaja Esinduslik kodu mereranna ja kesklinna läheduses bonava.ee/kolde

bonava.ee

Liikuri Kvartal Mugav elu Lasnam채e alguses bonava.ee/liikuri

P채rna천ue Premium Plus Eksklusiivsed kodud Kakum채el bonava.ee/premiumplus

Tere tulemast koju

UUSARENDUSED

Uusarendused loovad uusi standardeid ja sisustamiskuludega arvestamine. Pangad ja kinnisvaraeksperdid soovitavad alustada just laenunõustamisest, et saada kohe alguses võimalikult selge ülevaade reaalsetest võimalustest ning sättida selle järgi edasisi plaane. Praegu on korteriostja keskmine vanus 30 eluaastate alguses ning on ilmselge fakt, et uusarenduste osas mängivad olulist rolli pigem nooremad inimesed. Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani sõnul on hetkel mitmes mõttes paradigmade ja muutuste aeg, kus noorte jaoks on nõukogudeaegne elamufond elamiseks sobimatu ja sellest tulenevalt on nõudlus uute elamispindade järele kasvanud. “Kogu Tallinna korteritehingute mahtu on küllaltki stabiilne, umbes 700–800 tehingut kuus. Mingit suurt rabamist ei toimu, vaid pigem on korterituru siseselt on aktiivsus erinev – järelturg on passiivsem, uusarendused aktiivsemad.”

Hiljutise paariaastase kinnisvaraturu vaikelu ajal võis olukorrast tänu uusarenduste Uusarenduste mõju vanematele majadele valdkonnas toimuvale jääda pigem vastupidine Uued tooted panevad üldiselt paika ka tehnoloogilised suunad. mulje, kuna turu aktiivmürataluvus ja selsus uusarenduste puhul ja “Energiatõhusus, lega seonduv loob uusi standardeid. aktiivsus korterite järelVarem ei mõeldud vanemate majade renoveerimisel eriti ventilatsiooni peale, turul oli ja on kaks ise samas on nüüdseks olukord selline, asja. Uusarenduste mõju et kuna uutes hoonetes peab olema soojustagastusega sundventilatsioon, vanematele majadele siis vanemaid maju renoveerides mõelulatub aga kaugemale, dakse siiski mingisuguse elementaarse õhutussüsteemi loomise peale, näiteks pannes paika standarvärskeõhuklapid. Igal juhul joonistub deid nii tehnoloogilistes välja trend, mille puhul väärtustatakse suundades kui ka majade sisekliimat,” kommenteerib Sooman. Samuti on Soomani sõnul pidevas renoveerimises. TEKST: UKU ADRIAN ILVES FOTO: UNSPLASH

Olenemata sellest, kas kodu plaanitakse osta uusarendusse või vanemasse majja, on kodu soetamisega kaasnevad esmased hädavajalikud protseduurid siiski samad – maksevõime kaine hindamine koos laenunõustamisega, enda ja pere vajaduste kaardistamine ning kõikvõimalike lisa-

muutuses uusarenduste akende tehnoloogiad ning tõusmas detsibellide arv, mida need aknad suudavad kinni pidada. Sellest tulenevalt tekib ka järelturul nõudlus samasuguse mürataluvuse suhtes. Sooman toob näite autode maailmast, et kui kunagi oli tavalise auto kütusekulu linnas 12–14 liitrit 100 km peale täiesti normaalne, siis täna tundub see raiskamisena. “Kui auto võtab maanteel kütust üle 7 liitri 100 km peale, tundub juba, et midagi on valesti. Siin on võrdlus elamufondiga.

Seni, kuni olid vanad korterelamud suurte kommunaalkuludega, siis lihtsalt konstateeriti seda kui fakti – kommunaalkulud on tõusnud ja tegu on ülelinnalise või üleriigilise probleemiga. Uute toodete turule tulekuga saadakse aga aru, et ei pea niimoodi olema, kuna on olemas ka energiatõhusamaid lahendusi.”

Uued trendid, sotsiaalne läbilõige ja elustiil Uute trendide loomise tõttu on Soomani sõnul täiesti mõistetav, miks on uusarendused atraktiivsed nooremate inimeste jaoks. Oluline on ka sotsiaalne läbilõige, kus inimesel tekib teatav sisemine kuuluvus- ja turvatunne. Uuselamutes elamist seostatakse üldiselt suurema turvalisusega. Samuti elustiili küsimus. Kas seal on keegi enne mind elanud? Valik taandub paljuski esteetikale. Võimalusega valida asju enda äranägemise järgi alates seinavärvist või tapeedist kuni köögimööblini loob inimene ise endale sobiva keskkonna. Ruutmeetrite asemel on keskmise ostja jaoks üha olulisem tubade arv, seda eriti lastega perede puhul. “Oluline on luua igale pereliikmele privaatne tsoon. Laste jaoks on oluline, et neil oleks oma tuba, kus rahulikult muusikat kuulata ja kuhu nad saaksid ka sõpru kutsuda,” märgib Sooman.

Hinnad, numbrid ja protsendid Uus Maa kinnisvarabüroo analüütiku Igor Habali sõnul on protsentuaalne hinnavahe uute ja vanade korterite vahel viimastel aastatel laias laastus muutumatuna püsinud, umbes 30– 35% kandis. “See on täpselt selline psühholoogiline piir, kus võiks eelistada üht aga samas kalduda ka teise poole.” Habali sõnul tuleb turu kontekstis rääkida ka üldisest hinnatõusust, mille puhul on kõige olulisem põhjus palgakasv. Ehitusturu optimistliku seisu näitajatena saab välja tuua esiteks arendajate aktiivsuse ja ehituslubade suure realiseerimise määra. Olukorda, kus arendaja taotleb ehitusluba täpselt teadmata, mida sellega teha, peaaegu ei olegi, ehk ainult üksikjuhtumid. Teine

oluline punkt on pakkumise ja tehingu hinna vahe, mis jääb uusarenduste puhul 1–3% kanti. “Väike vahe näitab, et tegelikult on inimestel ostujõud olemas ja kui kaubeldaksegi, siis ainult mõne protsendi jagu.” Habal rõhutab, et kinnisvara on viimased viis-kuus aastat olnud sama taskukohane ehk korteri ostmine on täna sama kerge või raske kui see oli 2013. aastal selle aja palkade, intresside ja hindade suhtes. “Ei pea kartma, et praegu oleks korteri ostmine kallim, sest taskukohasus ei ole kokkuvõttes muutunud.” Lähima viie aasta jooksul on kõige tõenäolisemad korteriostjad praegused 25–29-aastased. “Nende arv on statistikaameti andmetel 2013. aastaga võrreldes vähenenud, kuigi mitte olulisel määral. Järgmise viie aasta jooksul olukord Tallinnas suures pildis tõenäoliselt ei muutu, sest ostjate vahe on väga väike,” kommenteerib Habal.

“Kodu ost ei saagi olla lõpuni ratsionaalne. Investeerimine saab olla ratsionaalne, aga kodu ostmine peabki olema seotud emotsioonidega.” PEEP SOOMAN

Praegustest 20–24-aastastest teevad aga paljud korteriostu järgmise 5–15 aasta jooksul ning nende arv on Eestis võrreldes 2013. aastaga vähenenud juba 25 000–30 000 inimese võrra. “Seal me näeme ikkagi väga suurt langust, mis võib korteriturule kümne aasta perspektiivis tulla, sest tegu on ostuotsuseid langetavate inimestega.” Uusarenduste realiseerimiskiirus ehk arenduse tervikuna mahamüümiseks kuluv aeg on Habali sõnul umbes 13–14 kuud ehk kui täna ei tuleks turule enam ühtegi uusarendust, siis olemasolev jääk müüdaks maha juba pooleteise aasta jooksul. “Pangad ise ütlevad, et nende jaoks on konservatiivne periood kaks aastat. Kui arendust ei suudeta kahe aastaga maha müüa, võib seal näha teatud riske.”

L O O M E T U L E V I K U S TA N D A R D I TISKREOJA.EE

Ainulaadne asukoht – kõik käe-jala juures

Läbimõeldud maastikuarhitektuur

Mugav kodupood ja kohvik

Tervise-kilomeeter jalutamiseks, sportimiseks

Mõnusad Co-working ruumid

Suur ja turvaline laste mänguala

Moodne skatepark noortele

Vaba-aja veetmise võimalused

MÜÜK ALANUD MARGE KRIIS

RAUL ANDRESSON

ALEKSEI PIIRISILD

53 941 883 marge.kriis@laam.ee

52 56 491 raul@invego.ee

56 977 171 aleksei.piirisild@laam.ee

Mitmekülgsed sportimise võimalused

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Mis juhtub, kui hambahari hakkab suhtlema külmikuga? Elame maailmas, kus asjad suhtlevad ja jagavad omavahel informatsiooni. Igasse tehnilisse vidinasse on ehitatud sisse wifi ja Bluetooth. Seda kutsutakse asjade internetiks ning see on koht, kus hambahari räägib külmikuga, kes räägib hambaarsti robotvastuvõtjaga, sest hambast leiti auk, seega pandi arstile aeg ning loobuti jäätisetellimusest.

neb sissepääsuks. Esimene internetti ühendatud ebatraditsiooniline seade pärineb 1980. aastast. Carnegie’ ülikoolis oli Coca-Cola müügiautomaat, mille programmeerijad ühendasid internetti. Nad said kohaliku võrgu kaudu kontrollida masina seisukorda ning kindlaks teha, kas masinas on neid vajadusel jook ootamas.

TEKST: MARTIN HANSON FOTOD: SHUTTERSTOCK

Hambahari räägib külmikuga

Kirjeldatud düstoopiline robotmaailm, mis toimetab inimese selja taga, ei ole väljamõeldis ega lõik Isaac Asimovi ulmeteosest. See on meie tänane reaalsus ning see reaalsus jõuab aina enam ja laiemalt kõikidesse tehnikaseadmetesse. Pidurdada seda trendi ei saa ning ega ole iseenesest vajagi, kui see teeb elu lihtsamaks. Samas on vaja seda kontrollida, eriti turvalisuse osas – nüüd oleme olukorras, kus iga tehnikavidin on häkitav ja ärakasutatav. Kõlari saab muuta mikrofoniks ja kaamera lülitada sisse siis, kui seda on vaja ning tänapäeval on igal vidinal olemas nii kõlar, mikrofon kui ka kaamera. Probleem tekib siis, kui näiteks ühisesse võrku kuuluv robottol-

muimeja ei ole korraliku tulemüüriga kaitstud, sest siis on selle kaudu võimalik saada ligipääs omaniku e-postile ja pangakontole. Nii mõnelgi juhul võib olla ja ongi abi sellest, kui nutitelefon äratab sind võõras linnas üles teatega, et on aeg hakata liikuma lennujaama, kuna lend lahkub kuue tunni pärast. Õõva tekitab selle juures asjaolu, et käsku ei ole telefonile selle äratuse tegemiseks antud, vaid telefon on selle otsuse teinud ise, kuna skannis läbi kõik sissetulnud e-kirjad ja leidis sealt lennupiletid Võõras linn–Tallinn. Asjade internetiks, nutistuks, esemevõrguks või värkvõrguks saabki nimetada seda, kui tehnikaseadmed,

mis päris maailmas midagi teevad, on võrgu kaudu ühendatud teiste seadmete, süsteemide ja kontrolleritega ning lõpuks ka telefonirakenduse või arvuti kaudu inimesega. Koostöös teevad seadmed midagi ära. Need seadmed võivad olla nii nutitelefonid, köögitehnika, pesumasinad, autod, meditsiiniseadmed, aktiivsusmonitorid, radiaatoriregulaatorid, terved hooned, autod ja kasvõi foorid. Ekspertide hinnangul on 2020. aastaks maailmas üle 50 miljardi nutistuseadme ja selle turu väärtuseks on prognoositud 80 miljardit dollarit. Lihtsaim asjade interneti näide on see, kui garaažiuks saab aru, et omaniku auto on läheduses ja ava-

Täiesti tavaline on fakt, et kõik tehnilised vidinad ja seadmed – kodust ja kontorist tehaste ja sadamateni – on internetis ning neid saab juhtida võrgu kaudu. Kõige olulisem komponent selles võrgus on aga suur hulk andmeid ja informatsiooni. Info on see, mis on väärtuslik ja vajalik, kõik muu on selle info väljendus ja piltlikult ori. Info on aga see, mis peaks liikuma vabalt seadmete vahel ning muutma meie elu lihtsamaks. Kujutage ette kodu, mis on silmini täis sensoreid ja iga tehniline vidin selles on ühendatud sisevõrku ja internetti. See tähendab, et õige kalibreerimise tulemusel on võimalik luua olukord, kus näiteks koju jõudnud inimese käe peal olev aktiivsusmonitor jagab hoonele käske: kiirenenud pulsist ja tõusnud kehatemperatuurist tulenevalt hakkab hoone tube jahutama ja seda vastavalt sellele, kus toas elanik viibib. Aktiivsusmonitor lülitab sisse raadio, kui jõuab kätte teatud saate aeg ja lülitab liikumise järgi sisse tubade kõlareid. Samuti suhtleb aktiivsusmonitor külmikuga ja sealt saadud info järgi saadab teate, et oleks vaja süüa ja täpsemalt mida saaks süüa teha. Einet soovitab kell, kuna teab läbitud sammude ja kulutatud kalorite hulka ning pakub külmikust tulnud info järgi välja kiire retsepti. Selge on ka see, et enamikku kasutusalasid ei suuda me ette kujutada, samuti ei toeta hullumeelsemaid ideid veel tehnoloogia ega taristu. Samas ei ole ise toitu tellivad külmikud utoopia, sest selle toidu toovad ka Eestis Coop või Selver kohale. Samuti ei ole ulme telefonirakenduse kaudu juhitavad kodumasinad: vägagi tavaline on telefoni kaudu juhitav saunakeris, radiaatoriregulaator, hoone küttesüsteem, iseliikuv robottolmuimeja jne. Nüüd saab sellesse nimekirja liita ka isetoimetava pesumasina,

SUUR TÜHJENDUSMÜÜK E-POES. HINNAD ALL KUNI 80%

Sõbraliku hinnaga valgustid lambipesa.ee

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

külmiku ja köögiahju. Pesumasina ja ahju saab panna tööle arvestades enda liikumist, et pesu oleks pestud ja liha ahjus valmis just koju jõudmise ajaks. Külmikurakendus aga näitab, mis on vahepeal ära söödud ja mida on vaja juurde tuua. Kui rääkida aga vidinatest, siis kuidas ja mis kasu on hambaharja võrku ühendamisest? Või mis kasu on kannmikseri või röstri ühendamisest värkvõrku? Kunagi ei või teada.

Kus ja mis on hetkel omavahel ühenduses? Kui siiani fantaseerisime selle üle, mis võiks ja saaks olla kasu sellest, et iga mikrokiip meie ümber on ühises võrgus, siis läheme nüüd reaalseks, räägime konkreetselt sellest, mis meie ümber juba praegu vabalt toimib ja meie elu lihtsustab. Kodust väljaspool võib asjade internetti kohata nutikates kogukondades või nutilinnades, mida plaanitakse peagi rajada näiteks Singapuris, Suurbritannias, USAs ja Hiinas. Suurenenud ühenduvus saab linnades mõju avaldada näiteks kanalisatsioonisüsteemile, elektriühendusele ja transpordisüsteemile. Omavahel ühendatud sensorid tänavatel või veejaotussüsteemides saaksid jälgida muutusi õhukvaliteedis või tuvastada lekkeid. Neid andmeid võib omakorda kasutada linnaplaneerimises ning tervisepoliitikas. Asjade internet võib aidata ka liiklust reguleerida – reaalajas saadavaid andmeid saab kasutada fooritulede ajastamiseks ummikute ajal või hõreda liikluse puhul. Põllumajanduses on sensorid suureks abiks näiteks pinnase olukorra jälgimiseks. Asjade internetil on suur potentsiaal pakkuda arenguhüpet ka tervishoiusektorile. Tervisenäitajate pidev jälgimine on mõnede patsientide puhul väga vajalik. See loob võimaluse järgmise generatsiooni nutiseadmetele, et suurendada nende funktsionaalsust, pakkuda väärtuslikumaid andmeid ning vähendada vajadust patsiendi ja arsti otseseks kohtumiseks. Haiglad kogu maailmas kasutavad moodsaid tehnoloogiaid, nagu nutikad voodid, mis suudavad tuvastada, kui keegi voodis lamab või püsti üritab tõusta. Veel üks valdkond, kus sellisest intuitiivsest tehnoloogiast võiks kasu olla, on koduravil olevad patsiendid – nutiseadmed saavad automaatselt laadida pilve andmeid näiteks selle kohta, kui ravimid on jäetud võtmata, või muude indikaatorite kohta, millest tuleks hooldajale teada anda. Tervist jälgivad seadmed aitavad vähendada tervishoiusüsteemi finantskoormust ning aidata vananeva rahvastiku pu-

Mis kuulub asjade internetti? Nagu mainitud, siis on värkvõrku kuuluvaid asju tuhandeid. Sinna kuulub asju, mis on meile otseselt ja igapäevaselt kasulikud, kuid neidki, mis toimetavad taustal. Parim näide esimesest on kodune robottolmuimeja, teisest aga näiteks isetoimetavad hooned või fooride ja digitaalsete liiklusmärkide süsteemid. Mis aga veel värkvõrku kuulub? Alexa & Assistant Esimene on Amazoni ja teine Google’ automatiseeritud kodune abimees, millele saab anda häälkäsklusi muusika mängimiseks, uudiste, e-kirjade või retseptide ettelugemiseks, liiklusjuhiste andmiseks ja nii edasi. Tegemist on kuulsast Stanley Kubricku filmist tuntud HALi lahjema versiooniga, mis juhib inimese häälkäskluse järgi kõike, mis on süsteemi ühendatud. Põhimõtteliselt võiks neid kaht abimeest lugeda asjade interneti inimese sisenemispunktiks: kõiki käsklusi saab asjadele anda Alexa kaudu. Helisüsteem Paljud muusikatehnoloogiat arendavad firmad on tulnud turule toodetega, mis on ühenduses iseenda ja maailmaga. Bose kõlaritootja on loonud süsteemi, kus wifi abil ühenduvad omavahel kõlarid, teler ja kõik muud heli mängivad seadmed. Kogu süsteemi saab juhtida telefonirakenduse või Alexa kaudu. Igas toas saab panna mängima oma muusika või lasta muusikal jälitada inimest liikumisel toast tuppa. Külmkapp Samsung on ehitanud külmkappide sisse nutitelefonide ja tahvelarvutite tarkuse ning ekraanid. See tähendab, et kodune külmik suudab peale toiduhoiustamise teha kõike, mida ka telefon teeb: peale külmikus oleva toidukraami jälgimise ja laoseisu hoidmise on külmik ka pere kalendri ja organiseerija eest, mängib muusikat, näitab retsepte jne. Lisaks on võimalik selle külmiku kaudu tellida vajalikku toidukraami, mis on otsa saanud. Saunakeris, robottolmuimeja, termostaat Kõik tänaseks igapäevased kodused vidinad on telefonirakenduse kaudu juhitavad ja jälgitavad: sauna saab lülitada sisse täpselt nii, et suusaringilt koju jõudes saab võtta kosutava leili, samaks ajaks on robottolmuimeja kodu ära koristanud ja termostaadid jaganud tubadesse vastavalt soovile sooja. Distantsiltki on võimalik telefoni abil luua kodus ideaaltingimused hetkevajaduse jaoks.

hul kaasa kvaliteetsele ja pikale iseseisvale kodusele elule. Peamised ärilised eelised, mis asjade interneti puhul tekivad, on tegevuse tõhususe kasv, suurenenud funktsionaalsus ning täiendava tulu teenimise võimaluse kasv sektorites, nagu tootmine, energiahaldus, transport, põllumajandus. Lühidalt aitab see saavutada madalamaid tegevuskulusid ning võita uusi kliente. Näiteks jaemüügi puhul kasutatavad automaatkassad võtavad kliendilt ostude eest automaatselt raha samal ajal, kui ta ostudega poest välja jalutab. Eestis on selline edumeelne tehnoloogia kasutusel näiteks Tallinna ja Tartu ühistranspordis, kus saab bussipiletina kasutada vaid üht kaarti, millelt bussisõidu ajal automaatselt raha maha võetakse. Põhilise osa nutistust moodustavad ikkagi seadmed, mis on seotud hoonete ja koduga. Enamasti on nende eesmärk muuta hoone kasutamine mugavamaks või säästlikumaks. Hea näide on RFID-põhised kontaktivabad ligipääsu süsteemid, mis on laialdaselt kasutusel juba pikemat aega, või kütteseadmete juhtimislahendused, mis arvestavad elektrihinnaga nii vee kui ka õhu kütmisel. Veel on võimalik kontrollida tubade temperatuuri, valgustust ja ventilatsiooni seal viibivate inimeste arvu põhjal. Kui rääkida siinkohal ka autodest, siis kõik Tesla elektriautomudelid on võimelised tegema tarkvarauuendust iseseisvalt ja juhtmevabalt. Näiteks 2016. aastal väljastas Tesla Motors mitmele Model S-i autole tarkvarauuenduse, mis tõi kaasa uusi funktsioone, millest enim kõneainet pakkuv on isesõitmine. Tänu uuele tarkvarale oskavad alates septembrist toodetud Model S-id ise sõidurida ja kiirust muuta. Veel saavad nad hakkama lihtsamate toimingutega, näiteks pidurdamisega. Tänapäevastel luksusautodel on ka võimalus nutitelefoni või autovõtmega juhtida auto kitsasse parkimiskohta ilma sees istuva juhita. Google kasutab aga Androidi seadmete GPS-andmeid rakenduses Google Maps, kus võrreldakse liiklejate tegelikke liikumiskiirusi kehtiva piirkiirusega ning selle põhjal informeeritakse kasutajaid ummikutest. Eesti liikluseski on suure liiklussagedusega ja mitmerajalistel teedel kasutusel liiklusmärgid, mis on võimelised muutma kehtivat piirkiirust ning seda näiteks vastavalt ilmastiku- või liiklusoludele. Tallinnas on kasutusel ka nutikad foorid, mis kiirust ületava auto puhul muudavad valgusfoori tule talle punaseks, et sundida autojuhti aeglustama. Allikad: Wikipedia.org, Wired.com, BusinessInsider.com

InterjĂśĂśr 2019 sisustusmessil leiad meid boksist C -307A.

www.tedra.ee

Majad valmis – tule vaatama! Raua 63 Kõrgete lagedega linnamõis r63.larsen.ee

Kombineeri oma ideaalne kodu: www.larsen.ee

Raua 65

Stiilne kivimaja Kadrioru piiril r65.larsen.ee

Majad valmivad! Vana-Kalamaja kvartal 3-4 tuba Uue Balti jaama kĂľrval Toompea vaade KĂľrged laed Privaatne hoov vk.larsen.ee

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal Foto: MTA

aasta jooksul saadud tulu, kuid maksustamisele läheb ainult 80% ehk 20% ei maksustata ja selle kohta ei ole vaja ka kuludokumente. Oluline erinevus ongi see, et Airbnb kasutamise puhul ei sõlmita üürilepingut eluruumi üürimiseks, vaid sarnaselt näiteks booking.com süsteemile on tegu majutusteenusega ja majutusteenuste puhul ei kehti eluruumi üürilepingule omast soodustust.

Üüri- ja majutusteenuste tulu deklareerijaid üha rohkem

Airbnb Euroopa regiooni avaliku poliitika direktor Patrick Robinson ja MTA peadirektori asetäitja Rivo Reitmann

MTA ja Airbnb vaheline kokkulepe lihtsustab üürileandjate elu 2018. aasta lõpus allkirjastasid Maksu- ja Tolliamet (MTA) ning populaarne majutusteenust pakkuv keskkond Airbnb kokkuleppe, mille alusel võimaldab Airbnb oma platvormi kaudu üürileandjatel teenitud tulud vabatahtlikult MTAle esitada, seejärel kantakse need eeltäidetult iga-aastasele tuludeklaratsioonile automaatselt üle. Pealtnäha lihtsale lõpplahendusele eelnenud pikkade läbirääkimiste tulemusel saavad alates eelmise aasta detsembrist kõik Eestis Airbnb kaudu kodu välja üürivad inimesed soovi korral enda tulud Maksu- ja Tolliametile (MTA) edastada. Vaid mõne lisavälja täitmine Airbnb platvormis teeb ära suure ja mahuka arvutamise töö – seega puudub majutajal vajadus hakata otsima andmeid selle kohta, kui palju tulu teeniti. Täpsemalt küsib Airbnb esmalt sellekohase nõusoleku, ning nõusoleku andnud majutajate andmed saadetakse automaatselt edasi. Vajalikud andmed sisaldavad üksnes tulu summat, isikukoodi ja maksustamise hetke. Muid andmeid, nagu korteri asukoht või suurus, Airbnb ei küsi ega edasta MTAle, sest selline info ei ole maksustamise koha pealt oluline. Pärast nõusoleku saamist paneb Airbnb andmed kokku, laeb krüpteeritult oma süsteemi üles ning edastab MTAle. Kokkuvõtvalt nii

lihtne kogu protsess ongi. Kui inimene nõusolekut ei anna, siis Airbnb MTAle neid andmeid ka ei saada. Hoolimata üldisest kohustusest kõik enda tulud deklareerida, jääb konkreetne andmeteedastamise võimalus vabatahtlikuks. Uus lahendus on iseenesest vaid viis andmete kiiremaks saatmiseks, mida varem pidi sarnaselt kinnisvaratehingute või näiteks metsa müümisel eraldi ise deklaratsiooni kandma, et selle pealt tulumaksu tasuda.

Airbnb Eesti kogukond Eesti Airbnb üürileandjad võtavad oma kodudes külalisi vastu alates 2009. aastast. Suurima osa neist moodustavad tavalised kogukonnaliikmed, kes aasta jooksul aeg-ajalt oma kodu välja üürivad ja teenivad nii lisatulu, mis aitab neil majanduslikult hakkama saada. 2600 aktiivset üürileandjat 46% kõigist aktiivsetest üürileandjatest asub väljaspool Tallinna 4,8 punkti maksimaalsest 5 on keskmine hinnang üürileandjatele 39% üürileandjatest kasutab Airbnb’d selleks, et katta oma kodukulusid (2016) Allikas: Airbnb

Jagamismajandus ja eluruumi üürileping Airbnb kaudu üürimise puhul on tegemist jagamismajandusega, millele kehtivad teistsugused reeglid kui enda korteri väljaüürimisel üürilepingu alusel. Kogu Airbnb’st saadav tulu tuleb deklareerida ning see maksustatakse 20 protsendiga. Eluruumi üürilepingu puhul teise füüsilise isikuga deklareeritakse küll kogu

Maksu- ja Tolliameti (MTA) teenuste osakonna teenusejuhi Hannes Udde sõnul võtab küll 2018. aasta lõppkokkuvõtete tegemine veel aega, kuid ilmselgelt saab öelda, et deklareerijate arv on suurenenud. “Kui 2017. aastal deklareeriti Airbnb’st saadud tulusid 138 korral summas 400 000 eurot, siis eeltäidetud andmete põhjal (kommentaar aprilli algusest – toim.) olid 2018. aasta numbrid juba vastavalt 232 inimest ja 647 000 eurot. Kui suur see summa ja number täpselt kokku tuleb, ei oska öelda, kuna tulusid saab veel deklareerida ja kokkuvõtteid hakkame tegema maikuus. Aasta-aastalt tulude deklareerijate ehk vabatahtlikult ise kirjapanijate arv kasvab, aga loomulikult jääb päris palju ka deklareerimata, siinkohal me endale illusioone ei loo,” märgib Udde. Udde sõnul võib inimestel tekkida kergesti tunne, et kui esimesel korral jäädakse märkamatuks, siis ongi deklareerimisest pääsetud. “Samas võib varem või hiljem siiski silma jääda, kasvõi sellest teavitavate inimeste tõttu, ning meil on õigus kolme aasta jagu raha tagasi küsida. Kui selgub, et ei ole deklareeritud, tuleb deklareerida. Tasumise tähtaja möödudes lisanduvad intressid. Riigi intress on ligi 22% aastas.” Kas selle meetmega võivad Airbnb hinnad kasvada, ei osanud Udde veel prognoosida. Sarnast lahendust on Eestis varem kasutanud ka Uber ja Bolt (Taxify), kelle deklareeritud tulu on kasvanud ning kes küsivad samamoodi sõidujagajatelt nõusolekut eeltäidetud tuludeklaratsiooni jaoks. See andis ka Airbnb jaoks eeskuju sama lahenduse osas. “Suhtlesime Airbnb’ga väga pikalt ning lepingu sõlmimiseni läks peaaegu aasta, mille vältel pidasime maha nii telefonikonverentse kui ka pikki kirjavahetusi. Alguses läks asi raskelt, aga lõpuks saime siiski kokkuleppele. Initsiatiiv tuli meie poolt. Airbnb’l ei ole erinevalt Uberist ja Boltist Eestis esindust ning seetõttu oli kogu masinavärk keerulisem ning pidime olema samal ajal otseühenduses inimestega Berliinist, Londonist ja Los Angelesest.” Allikas: Maksu- ja Tolliamet

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Asukoht on eilne päev Kinnisvaraäris sada aastat kuldreeglina kehtinud “Asukoht, asukoht, asukoht!” kaotab oma tähtsust. Võime küll unistada ideaalsest korterist linnasüdames, aga päris elus saavad koduotsijale asukohast kaalukamaks muud argumendid. Uue kodu ostu puhul on alati kõige populaarsemaks piirkonnaks olnud kesklinn, kus poed, teenindus- ja meelelahutusasutused ning sageli ka töökoht on käe-jala juuures. Viimasel ajal on kesklinn elukohana aga tähtsust kaotanud. Eelkõige on põhjus suurest liikluskoormusest tingitud müra ja saastatus, parkimisprobleemid – nii parkimiskohtade puudus kui ka hind – ning sageli mitte nii meeldiv sotsiaalne seltskond. Kesklinna pubid ja baarid on nädalavahetustel rahva- ja lärmirohked. Pealegi ilmneb müügipakkumistest, et kesklinnakortereid on võimalik soetada peamiselt vanadesse hruštšovkadesse, kus peale kalli ruutmeetrihinna on ka kõrged ülalpidamiskulud. Alles on unistus väikesest pesakesest peaaegu Raekoja platsi ääres, kuhu jääda ööbima pärast teatriõhtut või kontserti, kus laps saaks pärast koolipäeva mõned tunnid veeta või mida hoopis tulu saamiseks välja üürida. Endiselt on populaarne omada korterit kesklinnas, aga elada eelistatakse siiski mujal. Tallinna kesklinna pluss võrreldes teiste suurlinnadega on aga kindlasti kompaktsus – käe-jala ulatuses on nii sadam kui ka lennujaam koos kõige tööks ja äriks vajalikuga. Kel on võimalus, see üldiselt ka plaanib kesklinna kodu osta. Kesklinna elanikud ei ole väga paiksed, pigem on tegu sotsiaalsete kihtide ja eri rahvuste sasipuntraga, kus elukohta vahetatakse ka ühe piirkonna

sees. Kesklinnas on ilmselt kõige rohkem välismaalastest naabreid, kes käsitlevad neile kuuluvat kinnisvara investeeringuna ega oma seda elu lõpuni.

Mis on muutunud kodu valikul asukohast kaalukamaks? Hind Kinnisvara soetamisel on kõige määravam selle hind. Viimase majanduskriisi õppetunnid on inimestel veel meeles ning kinnisvara ostes kaalutakse oma võimalusi realistlikult. Eelistatakse pigem soodsamat äärelinna või linnalähedast piirkonda, mille puhul jääb pere laenukoormus tuntavalt väiksem.

Elamu tänapäevased lahendused Populaarsed on energiasäästlikud ja madalate ülalpidamiskuludega uuselamud. Isegi kui selline maja ei asu kõige eelistatumas piirkonnas, kaalub mugav ja säästlik elu asukoha üles. Seda muidugi juhul, kui taristu on hästi väljaarendatud. Hiljutised gaasiseadmetest põhjustatud traagilised õnnetused on inimesed gaasikütte suhtes väga ettevaatlikuks muutnud ning seega eelistatakse pigem halvema asukohaga, aga näiteks maaküttega maja. Turvalisus Osa inimesi loobub oma lemmikpiirkonnast, et rajada kodu kohta, kus on tõkkepuudega piiratud turvaala.

Taristu Peale töökoha läheduse väärtustatakse lasteaia ja kooli olemasolu ning mugavat ühistranspordivõimalust. Oma lemmikasukohast ollakse nõus sageli loobuma ka selle nimel, et elada vanemate, sõprade või tuttavate lähedal.

Paiknevus ilmakaarte suhtes Korteriostjatele on ilmakaared taas hinnas! Kui on valida, siis loobutakse eelistatud piirkonnas asuvast põhjapoolsete akendega korterist ning valitakse lõunapoolsete akende ja rõduga korter mõnes teises piirkonnas. Täiesti kindlalt otsustavad rõduga korteri kasuks suitsetajad.

Sportimisvõimalused ja looduslähedus Pered kolivad hea meelega äärelinna, kus on mänguväljakud, jalutusrajad või kergliiklusteed, kus lastega jalutada, tervisespordirajad ja muud spordirajatised. Aina rohkem tähtsustatakse võimalust looduses liikuda ja sporti teha, ilma et sobivasse kohta peaks sõitma auto või bussiga.

Suhtumine lemmikloomadesse Mõned kogukonnad on andnud märku, et haukuvad koerad ja nende omanikud ei ole sinna oodatud, samas on mõnes äärelinna ridaelamus esindatud kõikvõimalikud koeratõud. Seal tunneb lemmikloomaomanik end oodatuna ning leiab ilmselt kiiresti ka uusi sõpru. Allikas: Arco Vara blogi, Moodne Kodu

Foto: Madis Veltman

Tallinna eliitpiirkonnad Tallinlased vastavad kõige sagedamini, et tahavad elada Nõmmel, mis on olnud ja on ka tulevikus eliitpiirkond. Nõmmele tahetakse kodu osta ka siis, kui kinnisvaraturg on muidu madalseisus. Nõmme elanikud ei taha kinnisvara müüa, vaid pigem pärandavad. Kuna Nõmmel tuleb kinnisvara müüki vähe, on ka hinnatase kõrgem. Kui veel kümme aastat tagasi sai Nõmmele teha ka väiksemaid kinnistuid, siis praegu alla 1200 m² kinnistuid teha ei saa. Seetõttu ei ole võimalik suuremaid kinnistuid poolitada, tühje krunte osta ega maju juurde ehitada. Tegu on miljööväärtusliku piirkonnaga, kus on palju suhteliselt hästi säilinud ja renoveeritud esimese Eesti Vabariigi aegseid maju. Nõmme vanu maju ei lubata enamasti lammutada ega väljastpoolt ümber ehitada. Omanik saab muudatusi teha vaid maja sees. Kortermaju on seal väga vähe. Kõik need aspektid kokku teevadki Nõmmest omapärase piirkonna. Nõmmet võib võrrelda Piritaga. Nõukogude ajal olid ka Pirita ja Merivälja eliitpiirkonnad. Seal ei ole müügis kuigi palju kinnisvara, kuid nõudlust seevastu on. Piritale, endisesse Mähe suvilate piirkonda, on ehitatud palju kortereid ja eramaju. Korterite kohta ei saa öelda, et inimesed oleksid seal nii paiksed kui eramutes ja ridamajades. Seetõttu on kortereid pakkumises rohkem kui neid osta soovitakse. Huvitav Pirita piirkond on Maarjamäe, kus on nii vanemaid kui ka uuemaid eramaju. Sealsed elanikud on samuti väga paiksed ning koht ise on vaikne ja looduskaunis.

Soovid osta kodu või teha investeeringut?

Oled mõelnud osta või müüa kinnisvara?

17. aprillil toimub Coca-Cola Plazas kõrgetasemeline ja praktiline koolitus „Kinnisvarast konkreetselt – Tee teadlik otsus!“, kus astuvad üles Eesti üks parimaid ökonomiste Ruta Arumäe, advokaadibüroo EMERALDLEGAL vandeadvokaadid Robert Sarv ja Meris Velling ning Kaanon Kinnisvara partner ja tegevjuht Jüri Kulbin.

Tunned, et sobiva kinnisvara väljavalimine ei olegi nii lihtne? Tahad olla kindel, et ostetud kinnisvara ei peidaks endas ebameeldivaid üllatusi? Keerulistest lepingutingimustest on raske aru saada ja kogu protsess tekitab aina uusi küsimusi? Laenu saamise tingimused ja muud finantseerimise viisid on Sinu jaoks keerulised ning tunduvad peitvat palju ebamäärasust? • Kahtled, kas majandusseis on soodne, et viia oma plaanid ellu „täna” või tuleks oodata “õiget aega”? • Tahad olla kursis võimalustega, mis aitavad Sul oma plaane läbimõeldult ellu viia? • • • •

TEADMISI JAGAVAD:

RUTA ARUMÄE RA RESEARCH

Ruta Arumäe on üle 11 aasta töötanud SEB Pangas majandusanalüütikuna. Aastal 2015 töötanud peaministri majandusnõunikuna. Alates 2015. aasta teisest poolest tegutsenud ettevõtja ja kinnisvarainvestorina, on osanik mitmes üürikinnisvara kortermajas ning osalenud erinevates arendusprojektides. Teda on nimetatud ka üheks Eesti parimaks ökonomistiks.

ROBERT SARV

VANDEADVOKAAT JA ADVOKAADIBÜROO EMERALDLEGAL PARTNER Robert on laialdase kogemustepagasiga vandeadvokaat, kes on pea 10 tegutsemisaasta jooksul nõustanud kliente keerukates lepingulistes läbirääkimistes ning esindanud neid edukalt rohketes kohtuvaidlustes. Advokaadi töö kõrvalt investeerib Robert ka ise kinnisvarasse. Ta teab kõike, mida lepingute sõlmimisel silmas pidada ja kuidas tegutseda, kui oled sattunud tehingus keerulisse olukorda.

VASTUSED SINU KÜSIMUSTELE: • • • • • • •

JÜRI KULBIN

MERIS VELLING

KAANON KINNISVARA

VANDEADVOKAAT JA ADVOKAADIBÜROO EMERALDLEGAL PARTNER Meris on kohtuvaidlustele spetsialiseerunud vandeadvokaat, kelle mitmekülgsed kogemused hõlmavad muuhulgas klientide nõustamist ja esindamist erinevates kinnisvaraga seonduvates vaidlustest alustades ehitusest ja planeerimisest ning lõpetades kinnisvara tehingutele järgnevate probleemidega. Seetõttu tunneb ta hästi probleeme, mis tänapäeva kinnisvaraturul ostmise ja müümisega kaasneda võivad. Enne advokaadibürooga EMERALDLEGAL liitumist tegutses Meris Advokaadibüroo Ellex Raidla kohtuvaidluste meeskonnas.

Kas täna on õige aeg osta või müüa kinnisvara? Kuidas valida enda jaoks parim kinnisvara ja mida tuleb ostes tähele panna? Kuidas lepinguid sõlmides enda huve maksimaalselt kaitsta? Mida teha, kui ostetud kinnisvara ei vasta kokkulepitud tingimustele? Kuidas mõjutab majandusolukord Sinu laenumakseid tulevikus? Millised investeerimise strateegiad töötavad majanduse jahenemise ajal? Kuidas valmistub võimalikuks kriisiks teadlik investor?

Jüri on 12aastase kinnisvaravaldkonna kogemusega. Hetkel on ta partner Kaanon Tallinna kinnisvarabüroos, mis osutab elukondliku ning ärikinnisvara ostmise, müümise, üürimise ja hindamise täisteenuseid, kinnisvarasse investeerimise ning arendamise nõustamist. 22aastase tööstaaži sisse mahub veel Ober-Hausi Kinnisvara Eesti tegevjuhi ametikoht, samuti on ta juhtinud kinnisvarahalduse ettevõtet Minu Vara, olnud kinnisvara korrashoiu ettevõtte ISS Eesti juhatuse liige ning juhtinud mitmetes muudes valdkondades tegutsevate ettevõtete müügi- ja turundusosakondasid.

TEE TEADLIK OTSUS! 17. aprill kell 17–21 Coca-Cola Plaza Üksikpilet: 34 € / Kaks piletit: 59 € KOHTADE ARV ON PIIRATUD! Vaata lähemalt: www.kinnisvarast-konkreetselt.ee

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Trendika garderoobisüsteemi võti peitub isikupäras Kui te ei otsi pelgalt soodsa hinnaga liuguksi, vaid soovite väga trendikat ja läbimõeldud garderoobilahendust, mis on sobitatud teie vajadustega, siis on L-UKS just see, kelle toodetud garderoobisüsteemi eelistada. Enam ei otsita pelgalt soodsa hinnaga toodet, vaid oma vajadustele vastavat lahendust. Trenditeadlik klient soovib unikaalset toodet, funktsionaalset ja läbimõeldud lahendust, kvaliteetset teenindust ning isiklikku lähenemist. „Üha enam kogub garderoobide ja liuguste trendide juures hoogu puidumustri ja ühevärviliste toonide kombineerimine, näiteks pannakse kokku tammespoon ja grafiithall melamiin. Kõige värskem uudistoode firma L-UKS

valikus on struktuurne, nn 3D materjal,” selgitab müügijuht Jaak Tomingas. Uusima garderoobifurnituurina võiks välja tuua aga spetsiaalsed ehete, vööde ja lipsude sahtlid. Garderoobikappide uste trend on liikunud taas käänduste suunas, varem olid need väga populaarsed, aga vahepealsetel aastatel leidsid vähem kasutust. Samuti on võimalik tellida uuenduslikke hõlmikuksi, milleni väiksemad tootjad ei

ole veel jõudnud. Peale alumiiniumprofiilidest liuguste on valikus veel stiililt hoopis teistsugused tooted: puitraamidega liuguksed Paron ja Paron extra ning ilma raamita liuguksed Strictly. „Need kolm liuguksetüüpi on väga trendikad ja neid tellitakse üha sagedamini,” tõdes Tomingas. Mööbliplaatidest riiulite ja seinte vahele paigutatud korvid on garderoobides küll väga levinud, kuid üha

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

enam eelistatakse neid kombineerida sahtlite ja muu väljatõmmatava furnituuriga. Sahtlid on nägusad ja väga erineva väljanägemisega, need võivad olla lihtsa sileda esipaneeliga, käepidemega või ilma, raamiga või raamita, erinevatest materjalidest esipaneeliga jne. Sahtlite kasutamisel on oluline nende sujuv liikumine ja pehme sulgumine. Soovi korral on võimalik aga kasutada nn push-open ehk vajutamisel avanevaid sahtlisiine. Sahtlid annavad garderoobisüsteemile juurde funktsionaalsust ning muudavad need ka disainilt huvitavamaks. Eriti hästi sobivad nägusad sahtlid just avatud või avaramatesse garderoobidesse. Üha rohkem väärtustavad inimesed, et kõik vajalik oleks võimalik mugavalt ja süsteemselt garderoobi ära paigutada, näiteks jalatsid, ehted, kellad, viigipüksid jms. Nende hoiustamiseks mõeldud spetsiaalne garderoobi

furnituur – kingakorvid, sahtlid, väljatõmmatavad riiulid, riidepuuliftid, kellade, vööde ja ehete sahtlid jms – on samuti pakkumisel. Lähiajal on firmas oodata uuendusi mööblile paigaldatavate käepidemete osas. Valgustuse integreerimine garderoobisüsteemi ja garderoobikapi sisse on kasvav trend. Valgusti võib olla paigaldatud kapi lae või riiulite sisse, riidepuutorusse või liuguste ülemist siini varjava iluliistu sisse. Lülituslahenduse saate tellida vastavalt soovile: kas valgustus süttib automaatselt liuguste avamisel, integreeritakse valgustid ruumi tavapärase elektrisüsteemiga ja ühendatakse seinalülitiga või kasutatakse juhtmevaba kaugjuhtimispulti. Kollektsiooni vahetatakse ja täiendatakse tihti. Euroopa sisustus- ja tehnoloogiamesside uusimad trenditooted ning tehnoloogiad on

üsna ruttu saadaval ka L-UKSe sortimendis. Tooted valmistatakse konkreetse kliendi vajadusi arvesse võttes. Võiks isegi öelda, et firma ei tee kunagi kahte samasugust toodet. Tomingase sõnul soovivad kliendid üha enam mugavust kogu teenindustsükli jooksul, mitte ainult mööbli kasutamisel. L-UKS ei paku pelgalt toodet, vaid lahendust kogu probleemile, siin tehakse kindlaks teie soovid ja vajadused ning pakutakse välja just teile sobiv lahendus. Püsikliendid, kes tulevad juba mitmendat korda, omavad väga selget ettekujutust, mida ja miks nad tahavad. Kui kliendil ei ole esialgset ettekujutust, mida ta täpselt tahab, on abiks salongi müügiinimene,

kes oskab välja pakkuda võimalusi vastavalt kliendi vajadustele ning kellega koos leitakse sobivaim lahendus. Lõplikult kooskõlastatud tellimuse esitamisest tellimuse valmimise ja paigalduseni jõutakse orienteeruvalt viiekuue nädalaga, sõltuvalt näiteks hooajast ja kampaaniatest. Valikus on olemas ka veidi soodsamale hinnaklassile suunatud tooted, kuid just kallima ja luksuslikuma tootevaliku osas on Tomingase sõnul viimastel aastatel nõudlus tugevalt kasvanud. L-UKSe tooted on saadaval erinevates sisustussalongides üle Eesti. Täpse nimekirja toodete müügikohtadest leiate siit: www.l-uks.ee

UUSARENDUSED

Tallinnas & Harjumaal

Kas ja kuidas investeerida üürikinnisvarasse? Üüriäri ei ole traditsioonilises mõttes investeerimine, vaid sellel tegevusel on ka tugev äri mõõde. Üürikorteri omanik olemine ei pruugi olla täiesti passiivne tegevus. Kes soovib kinnisvarasse passiivselt raha paigutada, siis on sobivam osta portfelli näiteks EfTENi või Baltic Horizon Fondi osakuid või osaleda kinnisvaraprojektides ühisrahastuse kaudu. Küll on aga võimalik üüripindade abil luua ajas kasvav sissetulek oma põhitegevuse kõrvalt. TEKST: JAAK ROOSAARE

Alustaval investoril tasuks esmalt mõelda, millised ressursid on käepärast. Üldiselt on kinnisvarasektoris toimetamiseks vaja raha või kinnisvara, aega ning remondi- ja haldusoskusi. Kui midagi nendest kolmest on olemas, võib edasi mõelda. Ilmselt on kõige lihtsam alustada ühisrahastuse kaudu – juba alates 50–100 eurost on võimalik anda välja kinnisvara tagatisel laene või osaleda arendusprojektides. Sellise investeeringu puhul on ilmselt kõige olulisem hajutatus – nii projektide, keskkondade kui ka ajastuse osas. Madal sisenemisbarjäär on ühisrahastuse suurim pluss. Kui raha rohkem, on võimalik osta oma üürpind, kuigi pigem soovitaks seda äri küll ettevõtte kaudu ajada. Üheks võimaluseks on lühiajaliselt välja üürida ka juba olemasolevat kinnisvara. Oletame, et sõidad ise suvel nädalaks-kaheks maale vanaema juurde – päris mõistlik on samal ajal oma kodu Airbnb kaudu välja üürida. Või hoopis vastupidi – kolid vanaema enda juurde ja üürid maamaja välja. Rabelemist on küll veidi rohkem, vaja pesta voodipesud ja rätikud ning koristada, kuid nädalaga võib teenida mitme kuu üüri. See raha on justkui maast leitud, sest

muidu oleks ju maja lihtsalt tühjalt seisnud. Tean tuttavaid, kes on oma kinnisvara Airbnb’sse üles riputanud ja teevad puhkuseplaane vastavalt üürisoovidele – kui külalised majas, saab ise minna samal ajal mõnd uut kohta avastama.

Loevad nii asukoht kui üürnike stabiilsus Kui aga ostagi üürikorter või -maja, tuleb arvestada pikemaajaliste üürnikega. Vanasõna ütleb, et kõige ohtlikum olukord üüriäris on laenuga ostetud üürikorter – kui sinna satub maksejõuetu või pahatahtlik üürnik, ongi kogu üüriäriga ühel pool. Seega tasuks kohe alguses mõelda, mis on järgmine eesmärk. Kas plaanid omada üht-kaht üürikorterit või on eesmärk ehitada üles suurem üüriportfell. Väga oluline on otsustada ära ka üürikorterite asukoht. Kuigi meediast võib lugeda, et Viljandis ja IdaVirumaal on selline üüribuum, et isegi riik tahab

uusi kortereid juurde ehitada, siis päriselt ei pruugi seal üüriäri sugugi kõige lihtsam olla. Tegelikult on esimene reegel, et üürikinnisvara võiks olla võimalikult kodu lähedal – vähemalt senimaani, kuni ei ole plaanis haldust ära delegeerida. Väga ebamugav on käia Tallinnast Viljandisse näite kontrollimas või lekkivat dušikabiini parandamas. See on võimalik, kui selliste tööde jaoks on kohapeal olemas vajalik inimene või meeskond, kuid siis kaasnevad ka lisakulud. Millise tootlusega arvestada? Üldreegel on, et mida väiksem ja odavam on korter, seda suurem on tootlus ja vastupidi. Kui tegeleda üüriäriga muu töö kõrvalt ja üürida korterit välja Tartus või Tallinnas, siis võiks loota tootluseks 4–8% aastas. Väikelinnades on hea planeerimise ja ostuhinna korral võimalik teenida 10– 20% tootlust, kuid ka risk on kõrgem. Ühtlasi tuleb arvestada, et kui Tartus ja Tallinnas annab osa tootlusest ka hinnakasv, siis väikelinnades sellele panustada ei saa. Enne üüriäri alustamist tasuks läbi lugeda mõni temaatiline raamat, näiteks “Kinnisvaraga rikkaks saamise õpik” või Tõnu Toomparki “Korter üürile”. Paha ei tee ka mõne

Foto: Shutterstock

juba tegutseva investoriga kiire kohvi joomine ja teiste vigadest õppimine.

Üheksa korda mõõda, üks kord lõika Kas praegu on üüriäriga alustamiseks parim aeg? Kindlasti mitte. Parim aeg oli 2010. aasta alguses, kui kortereid võis osta kiirmüügist ja oli täiesti tavaline 10–20% hinnast alla küsida. Praegu on vähemasti Tallinn kraanasid täis ning kinnisvarast kirjutatakse ja räägitakse kordades rohkem. Seega oli eile kindlasti parem aeg alustada kui täna. Mis aga juhtub homme, ei tea tegelikult keegi. Fakt on see, et kui täna ei alusta, siis suure tõenäosusega ei tee seda ka homme. Mulle väga meeldib vanasõna, et üheksa korda mõõda ja üks kord lõika. Olulised on mõlemad pooled – nii hoolikas mõõtmine kui ka lõpuks siiski lõikamine. Kui esimene üürikorter on alles pikaajalise teekonna algus, mitte lõppeesmärk, võib alustada igal ajal. Nagunii saab üüriärikarjääri jooksul kogeda mitmeid tõuse ja langusi. Tuleb lihtsalt rahulikult alustada, eelkõige oma rahaga ja mitte liiga optimistlike ootustega.

ÄRILAEN KINNISVARA TAGATISEL INTRESS ALATES 7% AASTAS Tutvu võimalustega: estateguru.ee või helista 1442

Tegemist on finantsteenuse reklaamiga. Enne tehingu sõlmimist tutvuge tingimustega www.estateguru.co ning vajaduse korral konsulteerige asjatundjaga.

MOODNE ELEGANTS KADRIORUS. Inspireeritud kaunitest metallidest, köidab puhta joonega nii hoone vormis kui interjööris. Loodud ajaloolist miljööd hindavale inimesele. KORTERID VALMIVAD 2019. AASTA KEVADEL. www.kaamos.ee/ferro

MOODSA ARHITEKTUURIGA LINNAKODU MÄNDIDE ALL. Põhjamaiselt hubane ja terviklik loodusesse sulanduv elukeskkond on peresõbralik ja mugav. Mõneminutilise autosõidu kaugusel asub Nõmme spordikeskus ja ajalooline Glehni loss koos ümbritseva pargiga. UUED KORTERID MÜÜGIS! www.kaamos.ee/hobemetsa

Oleme oma kvaliteedis nii kindlad, et anname uutele kodudele tavapärase kaheaastase asemel koguni kolmeaastase garantii.

KÕRGED LAED, SUURED IDEED, UUS JA LENNUKAM ELU. Stiilne maja südalinna ja Kadrioru vahetus läheduses seob ühtseks tervikuks ajaloo avaruse ja isikupärased ruumilahendused. KORTERID VALMIVAD 2019. AASTA KEVADEL. www.kaamos.ee/grandgonsior

VAHTRAMÄE - HUBASED MAJAD NING KVALITEETSED KODUD LAAGRIS. Roheline Vahtramäe on usaldusväärne ja hinnatud elukoht, mis asub kesklinnakärast eemal Laagri keskuse vahetus läheduses. Läbimõeldud detailid ja paindlikud sisekujunduslahendused loovad mõnusa kodutunde. UUED KORTERID MÜÜGIS! www.kaamos.ee/vahtramae

Pavilion 15

Õhuke, vastupidav ja võimas arvuti stiilses kestas!

659.

VÕIMSUS SUURTEKS SOORITUSTEKS

ÕHUKE JA VASTUPIDAV

AMD Ryzen™ 5 2500U neljatuumaline protsessor ja Radeon™ Vega 8 graafikakaart saavad suurepäraselt hakkama kõikide ülesannetega. Arvutil on ülikiire SSD programmidele ja 1 TB kõvaketas filmide, piltide ja muusika hoidmiseks.

Harjatud alumiiniumist korpus tagab vastupidava ja kerge sülearvuti. Kõrge kvaliteedi kinnituseks annab HP 3-aastase garantii. Tänu kiirlaadimise toele ja pikale aku tööeale veedad rohkem aega juhtmevabalt.

klick.ee/pavilion15

Naudi meelelahutust õhukeste servadega mittepeegelduva pinnaga FHD ekraani ja Bang&Olufseni poolt tuunitud kõlaritega.