Tule kooli! Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
JUUNI 2020
VALMISTU JUBA TÄNA HOMSETEKS VÄLJAKUTSETEKS!
Omanda uus amet Tallinna Majanduskoolis
Loe artiklit lk 3
Tallinna Majanduskoolis on võimalik alustada õpinguid 16 erineval kutseõppe õppekaval! Esita sisseastumisavaldus 01.–17.07.2020 ja omanda asendamatu haridus Tallinna Majanduskoolis!
INNOWISE KOOLITAJA KOMPETENTSIKESKUS Täiskasvanute koolitaja väljaõpe ja täienduskoolitused Sisekoolitaja väljaõpe ja täienduskoolitused Õpetava inimese digioskused ja e-õpe Koolitusasutuse juhtimine ja kvaliteedi tagamine Osale avatud koolitusel, telli sisekoolitus või konsultatsioon!
www.innowise.ee
K O O L I T A J A
K O M P E T E N T S I K E S K U S
Tule kooli!
Kutseõppeasutused uute õppijate ootel Foto: Priit Simson
Kas kehtinud eriolukord ja distantsõpe mõjutavad ka kutseõppeasutustesse õppimaasujate arvukust, ei ole praegu kindel. Küll aga saadi juurde julgust rakendada rohkem distantsõpet. Tallinna Tööstushariduskeskuses algas uute õpilaste vastuvõtt 8. juunil. Kuna kehtinud eriolukorra tõttu toimusid põhikooli lõpuaktused tavapärasest hiljem, võib ka avalduste laekumine pisut viibida, arvas Tallinna Tööstushariduskeskuse mehaanika-, elektroonika- ja IT-valdkondade juhataja Eduard Brindfeldt. Tema sõnutsi võib esimesi järeldusi õppekohtade täituvuse kohta teha alles juuni lõpus. Ka Tallinna Teeninduskooli direktor Meeli Kaldma ei rutta õppegruppide täituvust ennustama. “Seda, kas olnud eriolukord mõjutab vastuvõt-
Alates augustist suureneb Eesti Töötukassa tasemeõppetoetus
Keevitamise tund Tallinna Tööstushariduskeskuses tu, saab kindlalt öelda juuli algul. Näiteks hotellindus on praegu madalseisus. Kui valdkonnas tööd ei ole, siis on keeruline praegu ennustada, kas inimesed otsustavad selle valdkonna eriala õppida või mitte,” selgitas Kaldma. Samas kinnitas ta, et eriolukorraaegne distantsõpe andis Kasema sõnul juur-
de julgust rakendada igapäevases õppetöös distantsõpet senisest rohkem. Tallinna Tööstushariduskoolis uute erialade õppegruppe sellel aastal ei avata, ka vastuvõtutingimused on samad mis läinud kevadel. Seevastu Tallinna Teeninduskoolis oodatakse õppijaid päris uuele – kosmeetiku erialale.
Sotsiaalmeedia spetsialiste ootab ees kindel tulevik Sotsiaalmeedia kui vaieldamatult üks tõhusamaid turunduskanaleid on tuleviku valdkond. Äsja maailmas aset leidnud ärevad sündmused kinnitasid veelgi, et ala on pidevas arengus ja tööpõld selles vallas ei lõpe. Tallinna Majanduskooli sotsiaalmeedia spetsialisti erialal õppides oled juba kaks sammu ees – üldteadmiste omandamise kõrval on pilk pidevalt suunatud tulevikku. Vastab Tallinna Majanduskooli sotsiaalmeedia spetsialisti eriala õppejõud Veiko Ristissaar. Kes sotsiaalmeedia spetsialisti vajavad ning millised on valdkonna trendid praegu ja tulevikus? See on kindlasti tuleviku eriala, sest sotsiaalmeedia maailm muutub iga päevaga ja uusi lahendusi tuleb juurde. Sotsiaalmeedia spetsialisti oskused ei piirdu ainult Facebookis ja Instagramis postitamisega. Nad mõtlevad laiemalt, sest peavad aru saama kliendist, tema kogemustest, tekitama emotsioone ja neid lahendama. Seega peavad nad oskama kujundada, teha pilte ja videoid, klientide tagasisidet ana-
lüüsida ja palju muudki. Seetõttu vajavad neid paljud ettevõtted ja organisatsioonid. Sotsiaalmeedia trendid nii praegu kui ka tulevikus on valdavalt seotud (lühi)videote ja story’dega, mille osakaal kasvab tohutult (nt TikTok). Teine trend on mõjuisikud ja nende kaasamine kampaaniatesse. Kaugemas tulevikus kasvab sotsiaalmeediasisene ostmine, kus saan näiteks Instagramist sobivad riided või ilutooted ära osta veebilehele minemata.
Töötukassa suurendab tasemeõppes õppimise toetust ja laiendab erialade valikut. Toetust makstakse täiskasvanud inimestele, kel ei ole eriala või kelle oskused on vananenud ning kes asuvad õppima erialasid ja ameteid, kuhu on tulevikus vaja rohkem töötajaid või kus juba praegu sobiva ettevalmistusega töötajaid napib. Erialad on välja valitud OSKA uuringute põhjal. Toetus on mõeldud tööealistele töötavatele ja töötuna registreeritud inimestele, kellel puuduliku või vananenud hariduse või oskuste tõttu on keeruline leida uut tööd või kellel on oht oma töökoht kaotada. Toetust makstakse õppima asumisel tasuta õppekohal kutsehariduses, rakenduskõrghariduses või bakalaureuseõppes. Toetust makstakse vaid juhul, kui asute õppima tasuta õppekohale ja töötukassa toetatud õppekaval. Allikad: khk.ee, tootukassa.ee
TALLINNA MAJANDUSKOOL
juba varem sotsiaalmeedias turundamisega kätt proovinud, aga see ei ole nõutud. Teiseks saab väga lahedad uued tuttavad ja kolleegid tulevikuks, kellega suuri asju korda saata.
Keda oodatakse erialale õppima? Ootame erialale õppima kõiki, kellel on soov ja kirg õppida sotsiaalmeediat ning kes näevad ennast tulevikus sotsiaalmeedia valdkonnaga seotuna.
Millistel ametikohtadel lõpetajad veel töötavad? Väga erinevatel ametikohtadel, sest eriala annab võimaluse luua ka enda ettevõtte. Teiseks töötavad paljud kas turundusspetsialistidena, agentuurides ekspertidena, meediaplaneerijatena või vabakutseliste ekspertidena. Koolis laome üsna laiapõhjalise aluse sotsiaalmeediast, kommunikatsioonist, videoproduktsioonist, analüüsist ja paljust muust. Nende oskustega võivad lõpetanud töötada veel kommunikatsiooni- või ärivaldkonnas.
Millega peaks sotsiaalmeedia erialast huvitatu arvestama, enne kui asub õppima Tallinna Majanduskooli? Erialal saab palju praktilisi kogemusi ja teoreerilisi teadmisi, kuidas enda või tööandja sotsiaalmeedia uuele tasemele viia. Kasuks tuleb, kui ollakse
Kuuldavasti võtate sel aastal erialale vastu lausa terve lisakursuse. Kas nõudlus selle eriala spetsialistide järele on suur ja kasvav? Tõepoolest võtame. Huvi ja nõudlus on iga aastaga aina suurenenud ning selle üle on siiralt hea meel. JUUNI 2020
3
Tule kooli!
MEHHATROONIKA v.s. ROBOOTIKA Mehhatroonika, automaatika ja arvutustehnika areng on andnud tõuke robotite arengule ning loonud vajalikud eeldused robotite tulekuks tööstusest tänavatele ja kodudesse. Hinnanguliselt oleme täna robootika arengus samasuguses seisus, nagu olime personaalarvutite arengus 1980. aastate alguses. Sel ajal olid arvutid ennast õigustanud nii tööstuses, sõjanduses kui ka teaduses. Komponendid, millest arvuteid ehitati, olid standardiseerumas ja masstootmises ning muutunud nii odavaks, et nendest oli võimalik kokku panna koduarvuteid. Nüüd oleme robootikas umbes sama kaugel. Ilma robotiteta pole võimalik paljusid tööstusharusid ette kujutada. Rääkimata sõjatööstusest, kus lahinguid peetakse robotlennukite ehk droonidega. Kosmose uurimisel on robotite panus samuti hindamatu. Olmerobotid trügivad meile ka juba koju. Levinud on robottolmuimejad ja muruniitjad. Mismoodi võiksid robotid meie ühiskonda muuta? Personaalarvutid ja nutitelefonid on juba ühiskonna toimimist mõjutanud. Kuigi vahel tundub, et arvutid teevad asjaajamise tarbetult keerukaks, paraku tagasiteed enam pole. Kunagi nii oluline kirja kirjutamine paberile on jäänud unustusse, elektrooniline asjaajamine kiirendab globaliseerumist nii heas kui ka halvas mõttes. Robotitel on eeldused muuta meie elu veelgi suuremas ulatuses. Eluslooduses on levinud organismide sümbioosis elamine. Praegu oleme ajajärgus, kus kujuneb välja inimese-tehnoloogia sümbioos. Tänapäeval on inimest vaja robotite projekteerimisel, valmistamisel ja remontimisel. Ise robotid sellega veel hakkama ei saa. Lähitulevikus ootab ees murranguline päev, kus esimene robot muutub nii tar-
gaks, et on võimeline endasugust projekteerima, valmistama ja remontima. Seda võiks nimetada tööstuse renessansiks. Kui tahta praegu ehitada Eestisse autotehas, siis on peamiseks probleemiks puudus vajalikest inimestest, kes oskaksid autosid ehitada. Pärast seda saatuslikku päeva on vaja tuua kohale vaid esimene robot ja piisaval hulgal toorainet: esimene robot valmistab teise roboti ja need kaks paljundavad ennast niikaua, kuni on olemas kogu vajalik tööjõud. Vahet pole, mida toota. Oluliseks jääb tooraine, mitte tööline. Kui vaja, programmeerime roboti ümber ja alustame millegi muu tootmist. Eestis ja kogu Euroopas oleme silmitsi probleemiga, kus nii mõnelegi erialale ja töökohale ei leidu täitjat, põhjuseid on erinevaid, kas palk on väike või on eriala lihtsalt ebapopulaarne. On kaks varianti: kas tuua sisse rohkem võõrtööjõudu, kellel puudub reaalne tööharjumus ja kogemus, või anda need tööd robotitele, näiteks robotkoristajale, robotmajahoidjale, robothooldajale, robotsanitarile jne. Missugune roll jääb siis inimestele? Kas inimesed on suutelised omandama uusi elukutseid? Ilmselgelt on
inimestele eluliselt vajalikuks muutunud oma elu eesmärkide ümbermõtestamine. Ürginimese põhiline tegevus oli toidu hankimine, meie ühiskonnas elavale inimesele on aga põhimureks endale sobiva ja meeldiva tegevuse leidmine. Seega tundub, et uus algav ajastu võiks olla palju hingelisem kui praegune materiaalsete väärtuste tagaajamisele pühendunud maailm. Igatahes aitab robotite olemasolu meie kõrval meil paremini mõista inimeseks olemist. Inimühiskonnal üldisemalt lasub uute aparaatide leiutamise lõbu ja valu kõrval tõsine ülesanne välja mõelda, kuidas uuenevates tingimustes toime tulla, tagades inimestele inimväärse elu ja austades samas ka oma masinatest abilisi. Loodetavasti jätavad robotid meile, inimestele, edaspidi rohkem aega oma tegude üle järele mõtlemiseks. Alates 2014. aasta kevadest koolitatakse Tallinna Tööstushariduskeskuses robotitehnikuid. See on mehhatrooniku ja automaatiku jätkuõppekava. Robotitehnik on erialase haridusega, täienduskoolitused läbinud ja töökogemustega oskustööline, kes töötab mehhatroonikaga tegelevas ettevõttes. Tema peamine ülesanne on tööstus- ja olmerobotite hooldus ning remont. Robotitehnik häälestab tööstus- ja olmeroboteid ning tagab nende tõrgeteta töö, kasutades kontroll- ja mõõtevahendeid. Ta on võimeline juhendama väiksema meeskonna tööd. 2018. aasta süg isest aitasime koostöös Eesti Masinatööstuse Liidu, IMECC OÜ, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooliga robootikaalaseid kutsestandardeid: robotitehnik tase 5 ja roboti operaator tase 4.
Selle tegevuse põhjuseks oli asjaolu, et robotiseerimine on muutunud väga aktuaalseks nii kogu Euroopas kui ka Eestis ja vajadus vastava valdkonna spetsialistide järele järjest suureneb, mida on selgelt tõestanud ka OSKA programmi raames tehtud uuringud ja Euroopas käivitunud Tööstus 4.0 (Industry 4.0) revolutsioon. Lühidalt tahaksin robotite kasutuselevõttu väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes nimetada tööstuse renessansiks. Siiani on robotid olnud suurettevõtete pärusmaa. Kutseharidusele, sealhulgas Tallinna Tööstushariduskeskusele, esitab see erilised nõudmised. Peame valmistama ette uued innovaatilised õppekavad – roboti operaator ja robotitehnik – ning olema pidevalt kursis, mis toimub maailma tehnika ja robotiseerimise valdkondades. Koolitama oma õppejõude, et leida uut teotahtelist kaadrit, kes soovib panustada oma teadmisi ja oskusi tehnikaharidusse. Alates eelmisest õppeaastast oleme koostöös informaatika valdkonnaga välja arendanud tööstusinformaatika eriala, mis hõlmab tööstuslikke infovõrke ning erinevaid tööstuse visualiseerimis- ja juhtimisvõtteid.
JUUNI 2020
5
Räpina Aianduskool on nii noorte kui ka juba töötavate inimeste seas aina populaarsem mittestatsionaarse õppe koht.
Foto: Marko Jakobi
Tule kooli!
Kutseharidus muutub aina popimaks Kutseharidust on Eestis võimalik omandada nii kutseõppeasutustes kui ka rakenduskõrgkoolides, mida on meil kokku ligi 40 ja mis kooli omandivormist olenevalt jagunevad riigi-, munitsipaal- ja erakutseõppeasutusteks. Kutseharidus sobib hästi ka täisksvanutele enda täiendamiseks või uue eriala omandamiseks.
Kutseõppe eesmärk on anda teadmised, oskused ja hoiakud, vilumused ning sotsiaalne valmidus töötamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja elukestvaks õppeks. Kutseõppesse on seega oodatud õppima nii noored, kes soovivad esimest ametit õppida, kui ka täiskasvanud, kellel on soov ümber- või täiendõppeks. 15 kutseharidust andvat kooli asub Tallinnas ja neli Tartus. Mitmes endises maakonnakeskuses on loodud kutsehariduskeskused, nagu Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Kehtna Kutsehariduskeskus Raplamaal, Valgamaa Kutseõppekeskus, Viljandi Kutseõppekeskus ja Võrumaa Kutsehariduskeskus. Kutseõppekavadele saab õppima asuda erineva senise haridustaustaga. Esiteks, kui on põhiharidus ja soov omandada kutsekeskharidust või kutset. Teiseks, kui on keskharidus ja soov omandada kutset. Kolmandaks, kui põhihariduse omandamine on pooleli jäänud ja inimene on vähemalt 22-aastane. Neljandaks, kui juba on kutseharidus ja/või erialane töökogemus ning on soov edasi õppida jätkuõppes või omandada uus amet. Ja viiendaks, kui juba on kõrgharidus ning soov saada ka kutset. Sisseastumistingimused määrab iga kool ise, mistõttu võivad tingimused kooliti erineda. Enamasti on sisseastumise
osaks vestlus ja osa erialadel tuleb sooritada ka erialatest või esitada töönäidised. Alati tasub uurida huvipakkuva kooli kodulehte, kust leiab lisaks erialade kirjeldustele ja vastuvõtuinfole ka vajalikud dokumendivormid. Mitu kooli on liitunud veebipõhise sisseastumise infosüsteemiga SAIS, mille kaudu saab sisseastumisavalduse esitada ka elektrooniliselt. Kutseharidus on muutunud väga paindlikuks – valida saab mitme õppevormi ning eri mahu ja kestusega õppekavade vahel. Koolidel on õppetööd võimalik korraldada nii päevasel kui ka õhtusel ajal. Lisaks on võimalik õppida mittestatsionaarses õppes, kus õppetöö toimub tsükli- või sessioonõppes ja õpilase iseseisev töö moodustab üle poole õpingute mahust. Mitmetel erialadel on võimalik õppida ka töökohapõhises õppes õpipoisina. Töökohapõhises õppes õpitakse selgeks konkreetne amet, töötades oma ala meistrite juhendamisel ettevõttes ja täiendades omandatud oskusi teoreetiliste teadmistega koolis. Erakutsekooli õppima minnes tasub uurida, kas kutseõppeasutusel on olemas kehtiv koolitusluba. Seda saab teha Eesti hariduse infosüsteemi kaudu. Erakoolis õppimine on reeglina tasuline ja õppima asumiseks on vaja sõlmida kooliga vastav leping. Erakoolis õppijale kehtivad samad õigused ja kohustused mis riigikoolis õppijale. Tasub vaadata ka lehte kutseharidus.ee.
Tule kooli!
Eriolukord lõi edasiõppeks unikaalse võimaluse Pikalt kestnud piirangute ja segase olukorra tõttu riigieksamite korraldamises otsustas Eesti Maaülikool teha tänavuses vastuvõtus erakordsed muudatused: sisseastumisel arvestatakse eksamite asemel gümnaasiumi lõputunnistuse hindeid. Kui abiturientide jaoks ehk ei olegi nii tähtis, kas vastuvõtukonkursis pääsevad maksvusele riigieksami või lõputunnistuse tulemused, siis sel kevadsuvel antud harukordne võimalus teeb kindlasti meele rõõmsaks neil, kel keskhariduse omandamisest on möödunud juba mitmeid aastaid või kes soovivad teha erialast kannapööret. Mai keskpaigast maaülikoolis alanud vastuvõtuperiood näitab, et ümberõppest huvitatuid on ühiskonnas palju. Peagi lisanduvad neile kandideerima värsked gümnaasiumilõpetajad.
Maaülikool on tugev Teiste kõrgkoolide seas paistab Eesti Maaülikool silma oma eristuvate eri-
Maaülikooli linnak asub rohelises keskkonnas, kus sportimis- ja vaba aja veetmise võimalused on käe-jala juures. alade ja praktilise õppe poolest. Ülikooli kõrge tase ei ole jäänud märkamata ka väljaspool Eestit. Pikaajaline õppe- ja teadustöö on tõstnud maaülikooli metsanduse ja põllumajanduse valdkonnas maailmas 50 parima sekka. Kõrgemale mistahes teise Eesti ülikooli vastutusvaldkondadest. Elame üha kiiremini muutuvas ajas, kus järjest enam tõstatuvad meid kõiki puudutavad keskkonnateemad. Tulenevalt muutustest majandus- ja looduskeskkonnas on maaülikoolil järjest suurem roll targa ja säästliku majanduse edendamisel. Siit ülikoolist saadud teadmised on kõrges hinnas ja paljud ülikooli vilistlased suun-
duvad pärast lõpetamist mõjukatele töökohtadele nii era- kui ka avalikus sektoris. Populaarsemate erialade hulka on läbi aegade kuulunud kindlasti veterinaaria, toidutehnoloogia, keskkonnakaitse ja maamajanduslik ettevõtlus. Üha rohkem paeluvad edasiõppijaid kiiresti arenevad ja infotehnoloogiast tulvil insenerialad, nagu tehnika ja tehnoloogia, tehnotroonika, vesiehitus ja veekaitse ning maaehitus. Geodeesia, kinnisvara ja maakorralduse ning põllumajanduserialade areng on satelliittehnoloogiaid kasutusele võttes vaat et kõige kiirem. Kuid ärgem unustagem, et selle kõrval on tarvis Eestimaa hoid-
jaid ehk metsanduse, aianduse, loomakasvatuse, loodusturismi, keskkonnaplaneerimise, kalanduse ja rakendusökoloogia spetsialiste. Ülikool on suhteliselt väike, sõbralik ja kiiresti kohanev. Vaatamata paljudele kitsendustele kevadises õppetöös võtsid üliõpilased ja õppejõud distantsõppe vormi ning tehnilised võimalused kohe omaks. Praktilise õppe näitena viisid magistriõppe majandustudengid läbi põllumajandusettevõtte Andri Peedo talu majandusanalüüsi, esitades terve rea meetmeid ettevõtte konkurentsipositsiooni parandamiseks. Ülikooli ja ettevõtete tihe koostöö on üks hea näide praktilisest õppest, millest lõikavad kasu nii tudengid kui ka ettevõtjad.
Rohkelt võimalusi Õppetöövälisel ajal ei maksa unustada ka vaimu turgutamist. Vaba aja veetmise võimalusi leidub ülikoolilinnaku piirkonnas mitmeid. Üliõpilaskodude läheduses asuvad head sportimis- ja puhkamisvõimalused. Soovi korral võib peesitada Emajõe rannas või lüüa aktiivselt kaasa erialaseltside töös. Tudengilinn Tartu pakub eredaid mälestusi ja tutvusi kogu eluks.
Räpina Aianduskool korraldab 2020. aastal järgmised täienduskoolitused: Kursuse nimetus
Aeg
Kursuse maht akad tundides
Osalustasu
AutoCAD 3D
10.–14.08.2020
40
RKT
Eesti puuvilja-marjaveini valmistamine
15.–16.08.2020
16
75 €
Eripuhastustööd teoorias ja praktikas
24.–28.08.2020 (Põlvas)
40
RKT
Ravim- ja maitsetaimede kasvatamine
05.–06.09.2020
16
75 €
Heegeldamise kasutamine kodutekstiili esemete valmistamiseks
19.09–04.10.2020
60
160 €
Värvilise pitsi kasutamine käsitöötoodete kaunistamiseks ja valmistamiseks
26.09–11.10.2020
45
RKT
Nõuetekohane toitlustamine lasteasutustes
01.10–05.11.2020
40
RKT
Masinkudumine algajale
16.10–11.12.2020
40
150 €
Täistaimse toidu koolitus toitlustajale
17.–25.10.2020
44
RKT
Sügisel 2020 tulemas
Toimumise orienteeruv kuu
Menüüde koostamine ja hinnakujundus toitlustusteenuse pakkujale
okt–nov
30
RKT
Mullaõpetus
sept–okt
26
RKT
Metsapuutaimede kasvatamine
sept–okt
16
85 €
Mahemaasika kasvatamine
sept
26
100 €
Aia ala kujundamine
okt–nov
30
120 €
Ilukirja baaskursus
nov–dets
24
150 €
Pulma- ja leinaseaded; Свадебные и похоронные композиции
okt–nov Virumaal
40
RKT
Menüüde koostamine ja hinnakujundus toitlustusteenuse pakkujale
okt–dets
30
RKT
Inglise keel teenindajale
okt–dets
50
RKT
Uus- ja taaskasutusmaterjalidest individuaalrõivaste disain
sept–dets
120
RKT
Leinafloristika
sept–dets
46
Taimekaitse koolitused põllumeestele (nii alus- (27 h) kui täienduskoolitused 11 h)
okt– dets Võrus, Otepääl, Tartus, Räpinas
RKT PRIA ja ka tasulised
RKT – riiklik koolitustellimus, mis rahastatakse Eesti riigi ja Euroopa Sotsiaalfondi raames tegevuse „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine” elluviimiseks. Koolitus on sihtgrupile TASUTA. Kõik kursused, mis ei ole märgitud teisiti, toimuvad Räpina Aianduskoolis. Registreerimine kursusele lõpetatakse üldjuhul 5 tööpäeva enne kursuse algust või õppegruppide täitumisel.
NB! Vajalik eelregistreerimine. Täpsem info ja kursusele registreerimine kooli kodulehel www.aianduskool.ee/ulevaade-kursustest/ või telefonil 796 1549; 5346 1209.
Kohtutmuisseeln! i kooli
Tule kooli!
Kõrgkoolis
õppimise plussid Kätte on jõudnud aeg, mil toimub kõrgkoolidesse sisseastumine. Tihtipeale räägitakse aga ülikoolihariduse nõrgast tasemest. Lisaks on tänapäeval ju võimalik kõike ise internetist õppida! Toome siiski välja mõned positiivsed küljed, miks ülikoolis õppimist kaaluda võiks. Mitmekülgsus. Kuna ülikoolis pakutakse väga erinevaid õppeaineid, võid võtta kursuseid ka vastavalt oma hobidele. Näiteks Tartu ja Tallinna Ülikoolis on kursuste valik äärmiselt lai ja seetõttu on tohutult võimalusi õppida just seda, mis pakub huvi. Loomulikult pead läbima ka kõik kohustuslikud kursused, aga selle kõrval saad arendada näiteks mõne keele oskust või laiendada silmaringi mõnes muus huvipakkkuvas vallas. Iseseisvus. Ülikool annab hea ja
mitmekülgse hariduse ning suutlikkuse kriitiliselt mõelda. Seda aga juhul, kui ise pingutad. Vahe põhikooli ja gümnaasiumiga on näiteks see, et ülikoolis on õppimine igaühe enda asi. Kuigi seda öeldakse ka gümnaasiumis, siis on üldhariduskoolis palju vähem rahvast, igaühte teatakse rohkem ja õpetajad kannavad hoolt, et kõigil oleks kõik tehtud. Ülikoolis kukud aga aines läbi, kui jätad asjad tegemata. Seetõttu õpetab ülikool suuresti ka iseseisvust ja arendab vastutustunnet.
Foto: Shutterstock
Sõbrad. Kui oled aktiivne ja suhtlev, leiad ülikoolist uusi sõpru, kellel on sinuga sarnased huvid. Oletame, et huvitud bioloogiast. Gümnaasiumis leiad võib-olla paar klassikaaslast, kes on ka sellest sama palju huvitatud. Ülikoolis on sul aga terve kursus inimesi, kes on tulnud bioloogiat õppima. Ja suurem osa neist on sellest vaimustuses. Loomulikult on ka neid, kes vahetavad mõne aja pärast eriala.
Kuna erialad on küllaltki erinevad, siis tasub uurida erialade sisukirjeldusi ja õppekavasid. Need on kättesaadavad ülikoolide kodulehtedel. Niisiis ei tasu heituda sellest, et sõbra jaoks oli igav või sugulane, kes käis ülikoolis 20 aastat tagasi, ütles, et talle ei meeldinud. Kui huvi on, mine proovi ise järele. Allikas: naistekas.ee
JUUNI 2020
9
Tule kooli!
Meri hoiab hoolsaid ja toidab tegusaid Eesti ainus merendusalast kutseharidust pakkuv kool õpetab mitmekülgse programmi alusel ja välismaistes projektides osaledes rahvusvaheliselt tunnustatud laevandusspetsialiste ning on hinnatud koostööpartner merendusharidusega seotud otsustusprotsessides. Eesti Merekooli väiksus tekitab ühelt poolt kokkuhoidva koolipere tunde, kuid selle lai haare ja kogemuste pagas annavad aimu kokkukuuluvusest ülejäänud maailmaga. Asukoht Kopli poolsaare tipus tagab igapäevase side merega ning viitab sümboolselt avatud piiridele. Õpetatavate ametite rahvusvahelisuse tõttu on merekooli lõpetajad mõistagi konkurentsivõimelised ka väljaspool Eestit. Klassiruumitarkus on vaid üks osa hariduse ja kvalifikatsiooni omandamisest – aktiivsemad õpilased osalevad rahvusvahelistes programmides, panustavad oma ettevõtlikkuse ja ideedega õpilasesinduse tegemistesse ning
võtavad mõõtu koolidevahelistel spordivõistlustel ja üritustel. Kooli on oodatud õppima merendusest huvitatud põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajad, samuti mõnda teist ametit pidavad, kuid end täiendada või erialaselt ümber õppida soovivad inimesed. Õpe toimub nii kooli- kui ka töökohapõhises õppevormis. Lisaks merekooli põhierialadeks olevatele piiramatu vahitüürimehe ja vahimehaaniku õppekavadele koolitatakse ka vahimadruseid, laevamotoriste ja Tartu filiaalis ka siseveelaeva laevajuhte. Elektriku kutsega on võimalus omandada ka laevanduses väga nõutav laevaelektriku kutse.
Vahimehaanikute õppesimulaator Kooli pakutavad võimalused ja toetused 2019. aastal osalesid Eesti Merekooli õpilased rahvusvahelises keskkonna reostusega võitlemise programmis Türgis, mis andis osalejatele võimaluse treenida oma meeskonnatöö oskust, suurendas teadlikkust keskkonna, veereostuse ja looduskaitse alal ning mõjus kultuuridevaheliselt rikastava uuendusliku lähenemisena. Samal aastal lõppes ka kolm ja pool aastat väldanud rahvusvaheline koostööprojekt „OnBoardMed“, kus teisteks osalejateks olid Soome ja Läti kõrgkoolid ning mille raames töötati kutsekoolidele välja õpimoodul laevade pardal meditsiinilise abi andmisest ja eriolukordades käitumisest. Eesti Merekooli jaoks oli tegu kasuliku võimalusega oma õpimooduleid ühtlustada. Igapäevase praktilise õppetöö puhul tagab kool kaasaegse õpikeskkonna,
tasuta sooja toidu kolm korda päevas ja vormiriietuse. Hüvitatakse iganädalane edasi-tagasi sõit koju, sealhulgas ka lennupiletid. Edukalt edasijõudnud saavad õppetoetust, majanduslike raskuste korral saab taotleda eritoetust. Õppimist mehaanika erialadel toetab ka töötukassa. Ka praktikakoha leidmisel on Eesti Merekool igakülgselt abiks, on ju nende üheks heaks koostööpartneriks Tallink.
Sisseastumine Eraldi sisseastumiseksamid Eesti Merekoolis puuduvad, selle asemel ootab kandideerijaid motivatsioonivestlus koos füüsilise katsega. Sisseastumisavalduse esitamiseks saab alates käesolevast õppeaastast kasutada ka SAIS-i keskkonda. Täpsem info sisseastumisest ja erialadest on saadaval kooli kodulehel. merekool.ee/vastuvott merekool@merekool.ee (+372) 613 5483
Uued kursused alustavad
29. juunil
2-nädalased hispaania keele intensiivkursused täiskasvanutele ja nädalased linnalaagrid lastele ja noortele.
Õpi sel suvel terve perega!
Tule kooli!
Koolitus – kas kulu vĂľi investeering? Tänavune kriis avaldas suurt survet ettevĂľtete majandustegevusele. Päeva pealt tuli hakata astuma otsustavaid samme, et väljuda olukorrast vĂľimalikult väikeste kaotustega. Pole vast kellelegi saladus, et Ăźks esimesi, mille kallale raskustesse sattudes minnakse, on koolituseelarve. EttevĂľtja ja Juunika Koolituse juhtivpartneri Raul Ennuse sĂľnul koolituste läbiviimine tĂľepoolest korraks peatus, aga ta usub, et paljuski oli selle taga lihtsalt inimeste ĹĄokk. “Enamikku koolitusi saab teha interneti teel. Tegime ja teeme siiani ka hĂźbriidkoolitusi, kus teooria on Ăźle interneti ja praktiline pool vastavalt nĂľuetele päriselus,â€? rĂľhutab ta, et tehnoloogilisi piiranguid ei ole ning kĂľik on ainult tahtmise taga. IsekĂźsimus on, kas koolituseelarve kallale minek on Ăźldse Ăľige käitumine. Ehk vĂľiks tÜÜtajate koolitamine olla hoopis strateegia, mis aitaks kriisist paremini väljuda? “Kindlasti ei saa Ăśelda, et ärge Ăźldse kärpige. Mingisugune vähendamine kriisis on mĂľistlik, aga nulli lĂźkkamine mitte,â€? usub Ennus, et kĂľige alus on optimaalne tasakaal ja koolitusi peaks nägema kui investeeringut, mitte kulu.
“See aitab ikkagi ettevĂľttel kriisiajal nutikaid lahendusi leida – kas siis ellujäämiseks vĂľi kriisist paremini väljumiseks. Keskenduma peaks just sellele, kuidas ettevĂľtte konkurentsivĂľimet ja tÜÜtajate motivatsiooni tĂľsta.â€? Enim Ăźllatabki Ennust see, kuivĂľrd julgelt hakati just meeskonnakoolitusi ära jätma. “LĂľhume meeskonnad laiali, saadame inimesed koju ja meeskonnakoolitusi ei tee. TopeltlÜÜk,â€? on tema sĂľnul arusaamatu, miks olukorras, kus inimesed just vajaksid rohkem kokkutoomist, sĂźvendatakse veelgi lahusolekut. Meeskonnakoolitusi on tegelikult praeguses olukorras vaja rohkemgi kui enne. “Kui meeskonnad istuvad iga päev ninapidi koos, siis tehakse justkui kogu aeg meeskonnakoolitusi, kuid kui meeskond on laiali, peakski eesmärk olema meeskonnatunnet hoida ja suurendada,â€? rĂľhutab ta.
TALLINNA TEENIN USKOOLI
VASTUVĂ•TT
Kaubamaja AS-i personalidirektor Piret Mürtensson: Kaubamajas on koolitused vajaduspþhised, lähtudes sellest, millised valdkonnad ja teemad on olulised ettevþtte eesmärkide saavutamise toetamiseks. Kindlasti on igas koolituseelarves paindlikkust, et hinnata ja planeerida, kuidas ja milliste kuludega koolitus korraldada. Kriis þpetas inimesi kasutama digitaalseid kanaleid ja tþenäoliselt kasutatakse tulevikus julgemalt veebipþhiseid koolitusi ja þppematerjale.
Probleem taandub enamasti sellele, et koolitust nähakse siiani sageli eeskätt kuluna. “See mĂľttemaailm peaks muutuma. Kulu on kontoritarbed, lähetused, mugavusteenused ... neid vĂľib kärpida,â€? toonitab Ennus, et koolitus kui vahend organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks ei peaks kuuluma kulureale, vaid investeeringute reale.
Foto: Shutterstock
TALENDID TULEVAD TEKOSSE
2020/202# Ă•PPEAASTAKS
KUTSEKESKHARIDUSĂ•PE PĂ•HIKOOLI BAASIL (3 AASTAT) ERIALAD: hotelliteenindus , kokk, pagar-kondiiter , toitlustusteenindus
KUTSEĂ•PE
PÕHIKOOLI BAASIL, VANUS 18 EA (6 kuud - 1 aasta) ERIALAD : kßßnetehnik , telemarketingi konsultant KESKKOOLI BAASIL (1-1.5 AASTAT) ERIALAD : kondiiter , kokk, mßßgikorraldaja , spaateenindaja , vastuv tu administraator PÕHIHARIDUSE NÕUDETA (6 kuud - 1 aasta) ERIALAD: kutsevaliku pe , a ipagar
KUT SEĂ•PPE J Ă„T KUĂ•PE
KESKKOOLI ja ERIALASE KUTSETUNNISTUSE V I T
KO EMUSE BAASIL (6 kuud - 1 aasta) ERIALAD : lihakokk , majutusettev tte juhtimine , vegankokk
Lisainfo bit.do/vastuvott Ta i a T i dus oo Majaka 2, 11412 Tallinn telefon 638 613* vastuvott@teeninduskool.ee www.teeninduskool .ee ESITA AVALDUS www.sais.ee
JUUNI 2020
11