Page 1

Saksa majanduse auhind Eestis

7. mai 2014

Peasponsorid

Sponsorid

Partnerid

toetaja

Meediapartner


Ühiselt eesmärkide poole

15 aastat edukalt Eestis Asutaja Peer H. Salström­Leyh

SA Tuletorn Fond asutati 1999. aastal Tallinnas. Meie eesmärgiks on pakkuda in­ dividuaalset noorteabi raskustesse sattunud noorukitele. Tänaseks oleme pea 15 aasta jooksul pakkunud tuge ligi 100 saksa nooru­ kile, kellest igaüks on individuaalse noorte­ abi projekti raames eesti peres viibinud keskmiselt 2 aastat. Individuaalpedagoogika on edukas – hiljem saab 88% neist noortest ühiskonnaelus hakkama. Lisaväärtusena oleme pakkunud huvitavat tööd Eesti maa­ piirkondades. Kuulume ühtsesse võrgustikku Saksamaal asuva Stiftung Leuchtfeueriga, Norra Stiftelsen Fyrlyktaga ja Rootsi Stiftelsen Fyrljusetiga.

st. ei alustata puudujääkide korrigeerimisest, vaid arendatakse edasi lapse tugevaid külgi. Lastele ja noorukitele, kes ei saa erinevatel põhjustel enam oma perekonna juurde või institutsiooni jääda, pakub Tuletorn Fond uut kodu, et turvalises keskkonnas oma minevikust tulenevad raskused ületada. See on vajalik tulevikuväljavaadete leidmiseks ja haridustee jätkamiseks. Senini oleme Eesti lastele pakkunud lühiaja­ lisi noorteabiprojekte. Individuaalne noorte­ abi on end tõestanud sekkumismeetod ning me tahame seda rakendada ka eesti laste ja noorte aitamisel. Kui olete meie tööst huvi­ tatud, võtke julgesti ühendust.

Individuaalne noorteabi ehk individuaalpedagoogika on meetod, mis on üles ehitatud usaldussuhetele kasvataja­ kasvatatava vahel ning mille keskmes on laps või noor. Lähtutakse lapse ressurssidest,

SA Tuletorn Fond Lahe 3 / A.Alle 11 10150 Tallinn

+372 6061 990 info@tuletorn.ee www.tuletorn.ee


Saksa majanduse auhind Eestis 2014 – edukaks tänu uuendustele

J

Maren Diale-Schellschmidt, Saksa-Balti Kaubanduskoja Eestis, Lätis, Leedus (AHK) peadirektor

uba neljandat korda tunnustab Saksa-Balti Kaubanduskoda Eestis, Lätis, Leedus (AHK) edukaid Eesti ettevõtteid Saksa majanduse auhinnaga. Auhinna patrooniks on Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Eestis, Christian Matthias Schlaga. Sellest ettevõtluskonkursist on kujunenud tore traditsioon. Igal aastal püüame leida konkursile eri moto, mis kõnetaks ettevõtteid ning innustaks konkureerima. Sel aastal on konkursi motoks “Innovatsioon”. Majanduse dünaamiliseks ja jätkusuutlikuks arenguks on vaja pidevalt innovaatilisi ideid, uuenduslikke tooteid ja teenuseid ning uusi pakkumisi. Auhinnaga soovime esile tõsta ettevõtjate ärilist mõtlemist, ideerohkust ning julget ja jätkusuutlikku tegevust. Eesmärk on tunnustada ja toetada uuendusmeelseid ettevõtteid, uuenduslike toodete, teenuste ja kontseptsioonide, mis hoogustavad ja toetavad ettevõtete arengut, edukat elluviimist. Et luua uusi ideid ning neid ka ellu rakendada, vajavad ettevõtted ärksa meelega töötajaid ning ettevõtlikkust ja loovust soosivat keskkonda. Saksa-Balti Kaubanduskoda soovibki toetada uute ideede ja lahenduste genereerimist ettevõtetes ning heade eeskujude kaudu innustada üha rohkem ettevõtjaid loovalt ja julgelt mõtlema. Samuti loob ettevõtluskonkurss edukatele firmadele võimaluse avalikuks tähelepanuks. Seda, et konkursi selleaastane moto on igati ajakohane, näitab auhinnale kandideerinud ettevõtete arv. Saksa majanduse auhinnale kandideeris sellel aastal 19 edukat, uuendusmeelset ettevõtet eri tegevusvaldkondadest. Nende hulgast valis auhinna žürii välja kuus finalisti. Žüriisse kuulusid majandusministeeriumi, EASi, Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkonna, Germany Trade & Invest GmbH, Tehnopoli, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, SaksaBalti Kaubanduskoja ning konkursi toetajate/sponsorite esindajad. Auhinna võitja kuulutatakse välja 15. mail 2014 Tallinna Lauluväljaku klaassaalis. Auhind on 5000 eurot ja aasta tasuta liikmelisust Saksa-Balti Kaubanduskojas. Saksa-Balti Kaubanduskoda tänab kõiki auhinna toetajaid ja sponsoreid ning žüriid. Žüriil ei olnud sugugi kerge tugevate kandidaatide seast välja valida kuut kõige tublimat ettevõtet. Meie ülim lugupidamine ning tunnustus kuulub kõikidele Saksa majanduse auhinnale kandideerinud aktiivsetele ettevõtetele.

Christian Matthias Schlaga, Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Eestis ja Saksa majanduse auhinna patroon

Saksa majanduse auhind Eestis Toimetaja: Toivo Tänavsuu, toivo.tanavsuu@lehed.ee EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Reklaam: Terje Kõrm, Terje.korm@lehed.ee Kujundus: Tuuli Prees

Korrektuur: Katrin Hallas Väljaandja: AS Eesti Ajalehed Trükk: AS Printall

3


Finalist

fotod tanel meos

ASUTAJAD: Bikeepi lükkasid veerema (vasakult) Kustas Kõiv, Ott Reinhold, Mikk Moses ja Meelis Haidak.

KATSEPARKLA: Firma kontori ees olevas rattaparklas testitakse tarkvara.

Vargakindel rattaparkla Bikeepilt Napid kaks aastat vana ettevõte Bikeep töötab selle nimel, et muuta rattaparkimine maksimaalselt turvaliseks.

S

tatistika järgi langeb pikanäpumeeste saagiks Eestis iga kümnes jalgratas. Pooled varastatud velodest viiakse ära kodudest – keldrist, rõdult, trepikojast – ja teine pool läheb kaduma õuest. Kõik me oleme selle nähtusega ühel või teisel moel kokku puutunud. Bikeep nägi, et on karjuv vajadus selle probleemiga midagi ette võtta. Firma seitsmest töötajast vähemalt ühel on ratas varaste saagiks langenud. Kahe aasta eest hakati Bikeepis nuputama, mis võiks niisugused vargused välistada – kuidas luua jalgratastele turvaline parkimiskoht, kus moodsa ajal linnasõiduk oleks varga eest kindlalt kaitstud. Ehk oli ka tagumine aeg? Viimane suurem innovatsioon jalgrataste parkimise maailmas on nii-öelda Ulukk. Aga see jõudis turule 43 aastat tagasi!

Eestlaste loodud innovaatiline süsteem on uus tase, Bikeep astus pika sammu edasi. Uus parkimissüsteem, mille ettevõte välja töötas, lubab lukustada nii jalgrattaraami kui esiratta; lisavarustuse hulka kuuluvad valvekaamera, andurid, valgustus, alarm. Kui ratta varguse korral tuli seni pöörduda asutuse poole, kellel võiks olla parkimiskohast turvakaamera salvestis – ja tihtilugu ei andnud seegi vargast mingit väärtuslikku infot –, siis Bikeepi parklal on ööpäevaringne klienditeenindus: kui keegi hakkab vähegi seadet manipuleerima, läheb tööle alarm. Kohe saab signaali ka turvafirma. Tuleb tunnistada, et seni kasutatud rauast konstruktsioonidega rattahoid mõjub Bikeepi terasest ja elektroonikaga relvastatud parkla kõrval nukralt primitiivsena. Vahe on mäe-

Bikeep Käive: Kasum: Töötajate arv:

50 000 eurot* 36 000 eurot* 7

*2013. aastal

kõrgune. Bikeep on, kui piltlikustada, rattaparklate Ferrari. Kuid erinevalt nimetatud luksusautost on Bikeepi parkla roheline projekt – rattale turvalise parkimise pakkumine aitab kaasa kondiaurul liikumise populariseerimisele – seda kinnitab ka firmale antud auhind “Keskkonnasõbralik ettevõte 2013”. Laheda loodussõbraliku tooteni jõudmiseks kulus palju aega ja vaeva. Bikeepi tiim leiab, et oleks olnud palju kergem teha valmis lihtne seade – kuid lihtsus ei olnud eesmärk omaette. 4

Eesmärk oli teha toode, mis peaks vastu aastaid, kannataks välja kõik ilmastikuolud. Parkla tänane disainiversioon on järjekorras 28. “Enne seda katsetasime igasugu jubedaid asju – ei taha enam mõeldagi selle peale...” kirjeldab ettevõtte tegevjuht Kustas Kõiv loomeprotsessi. Bikeepi tiim annab mõista, et toote areng jätkub. Kuid samal ajal püütakse jõulisemalt turule siseneda. “Nii palju, kui uurinud oleme – meie oleme esimesed: need, kes juurutavad mõtet, et nüüd võib ratast parkida ka elektrooniliselt. See on turuletuleku keeruline osa,” räägib Bikeepi müügidirektor Mikk Moses. Bikeepi parkimiskoha hinnast ettevõtte esindajad meelsasti ei räägi. “Hind sõltub mitmest asjast. Me ei taha seda öelda, sest see pole lõplik. Proovime iga päev hinda optimeerida,” ütleb Moses. Esimesed Bikeepi parklad võeti kasutusele aasta tagasi. Praegu kasutatakse neid näiteks Viru keskuse, Coca-Cola Plaza, Soo tänava Rimi ja Tehnopolise juures. Bikeepi rattaparkla rajatakse ka Ülemiste keskuse kõikide peauste juurde. Tänaseks on paigaldatud kokku 42 parkimiskohta, 60 kohta on tootmisel. Bikeepi tegijad leiavad, et on suur vahe, kas kaubanduskeskus tahab lihtsalt rattaparkla kujul nii-öelda linnukest kirja saada või mõistab ratturite muret võimaliku varguse pärast. Tulevikus tahetakse turvaliste parklatega jõuda ka välisturgudele, peamiseks sihtmärgiks on USA turg. Seni on eesmärk parklaid Eestis testida ja nende “lastehaigused” välja ravida. Tasapisi suureneb ka Bikeepi parkla kasutajate arv. Eestis on neis juba pargitud ligi 10 000 korda. Laura Mallene


Saksa-Balti Kaubanduskoda avaldas hiljuti Baltikumi Saksa ettevõtete seas tehtud konjunktuuriküsitluse tulemused. Selgus, et ettevõtted peavad Baltikumi ettevõtluskeskkonda jätkuvalt väga atraktiivseks ning eriti positiivselt on sealjuures hinnatud Eestit.

M

ida tihedamaks muutuvad Saksamaa ja Baltikumi majandussidemed, seda enam kerkivad päevakorda ka rahvusvahelise kaubandusõiguse küsimused. Näiteks pole alati selge, kuidas tagada enda nõuete täitmine kauba tarnimisel välismaale või millised on kaubanduspartnerite õigused ja kohustused olukorras, kus tarnitud kaup osutub defektseks või kui kauba eest jäetakse tasumata. Heade ärisuhete kõige tähtsam eeldus on kindel leping. Sageli asutakse aga kohustusi täitma puudulikult sõnastatud lepingute alusel, mis võib vaidluste korral osutuda vägagi kulukaks. Lepinguosaliste õiguste ja kohustuste üksikasjalikku reguleerimist juba enne tarnetega alustamist võidakse küll pidada usaldamatuse märgiks, kuid just seda tuleks alati nõuda. Usaldusväärne lepingupartner sellest ei keeldu. Esimene aspekt, millele tähelepanu pöörata, on lepingu keel. Välispartnerite vahel sõlmitakse sageli kakskeelseid lepinguid, kus ühe lepingupartneri emakeeles koostatud lepingutekstile lisatakse kas teise lepingu-

partneri keeles või ingliskeelne lepingutekst. Siinkohal tuleks kokku leppida, mis keeles sõnastatud lepinguteksti peetakse määravaks. Piiriülese kaubatarnega seotud õiguste ja kohustuste täpseks kindlaksmääramiseks on soovitatav toetuda rahvusvahelistele tarneklauslitele Incoterms. Nende klauslitega on täpselt reguleeritud väliskaubanduse osaliste õigused ja kohustused. Õigusnormi valikul tuleb arvestada, et nii Saksamaa kui ka Balti riigid on allkirjastanud ÜRO konventsiooni kaupade rahvusvahelise ostu-müügilepingute kohta (CISG). Seda ühtlustatud kaubandusõigust tuleb vaadelda riigisisese õigusena. Kui lepingus otsustatakse lähtuda ükskõik millise CISG allkirjastanud riigi õigusnormist, tähendab see automaatselt, et lepingu suhtes rakendatakse eelisjärjekorras ÜRO ühtlustatud kaubandusõigust, välja arvatud juhul, kui pooled on CISG kasutamise lepingus välistanud. CISG rakendamise eelis seisneb selles, et sel viisil on lepingupoolte õigused ja kohustused reguleeritud ühtlustatud õigusnormiga.

Seevastu puudusena tuleb nentida, et vaidlustes kipuvad kohtunikud lähtuma siiski riigisisesest õigusnormist, sest kogemused CISG õigusnormi tõlgendamisel on väikesed ja nii on ka langetatud otsused väga sageli asjaomase maa kohtuniku riigisisese õiguse nägu. Kõige parem viis, kuidas tagada kauba tarnimisest tekkivate nõuete täitmine, on nõuda ettemaksu. Kokkuleppe saavutamine ei ole siinkohal mitte õigusnormi, vaid läbirääkimiste küsimus. Kui kaup tarnitakse Saksamaale, tulevad kõne alla mitmesugused omandireservatsioonid. Seevastu pandiregister, kuhu tehakse pandiõigust kajastavad sissekanded, Saksamaal puudub. Kokkuvõtvalt olgu veel mainitud, et nõuete täitmisega seotud vaidlused võivad venida väga pikaks. Seetõttu on suuremate tehingute puhul soovitatav lepinguteksti lisada arbitraaži klausel, mis võimaldab lepingupooltel lahendada vaidlused arbitraažikohtus. Saksamaal täidab arbitraažikohtute ülesandeid enamik kaubandus-tööstuskodasid ning arbitraažiühing DIS. Sellise teenuse kasutamisel on vaidlusprotsess lühem, mis tagab ka suurema õiguskindluse, olukorda lahendavad ettevõtlusvaldkonda tundvad kohtunikud ning protsess on avalikkuse eest suletud. Hea leping on niisiis tugev vundament, mis kannab häid majandus- ja kaubandussuhteid.


fotod eero vabamägi

Finalist

NAGU LIMUSIINID REAS: Andrus Malva keset Meireni edevaid kõrgtehnoloogilisi lumesahku – sellisest unistaks iga teehooldaja.

Meiren teeb ilma uudsete lumesahkadega Eestlased nopivad oma innovaatiliste sahkadega Skandinaavia teehooldusproffidelt kiidusõnu ja auhindu.

M

illiseid innovaatilisi tooteid me teame? Näiteks telefonid, kodumasinad, elektriautod. Aga kui innovaatiline saab olla üks lumesahk? Meiren Engineering tõestab, et vägagi! Selgub, et lumesahkade valdkond on koguni omaette teadus, ja seda kinnitab asjaolu, et firma 20 töötajast üle poole on insenerid, kelle

Kui tööle panna nii auto esi- kui ka külgsahk, saab tänu mõlema saha suurepärasele manööverdusvõimele ühe autoga puhtaks ajada 8 meetri laiuse tee, mis tavapäraselt puhastatakse vähemalt kahe autoga. Tulemuseks on ilmselge rahasääst. Ühtlasi on Meireni tippklassi “limusiin-sahal” hüdrauliline lisatera, mis jagab eri ilmastiku- ja lumeoludes survet esitera ja lisatera vahel. Näiteks kokku pressitud ja sisse sõidetud lume korral saab asetada rohkem survet esimesele terale, mis lume üles kraabib, ning lörtsi ja sulalume korral tagumisele lisaterale, mis kui “kojamees” märja lume sõidurajalt eemale lükkab. Tulemuseks on

igapäevatöö on lumesahku ja muid teehooldusvahendeid luua. Patenteerimisel on mitu nutikat uut lahendust. Meiren on ka välja töötanud vaat et ­kõrgtehnoloogilise maanteede ja tänavate lumesaha, mida müüakse eri variatsioonides Meiren Snow nime all. Sarnaselt meeste pardliga on sel maanteesahal kihiti asetsevad terad, mis tagavad maksimaalselt puhta teepinna. Erinevalt vana kooli sahkadest ei liigu Meireni maanteesahk mitte ainult üles ja alla, vaid ka vasakuleparemale, mis on midagi uut. Sõidusuunda muutmata saab teele tulevatest takistustest mööduda, ilma et peaks selleks autoga manööverdama. 6

Meiren Engineering Käive: 2,1 miljonit eurot* Kasum: 64 000 eurot* Töötajate arv: 20 *2013. aastal

tavasahkadega võrreldes palju puhtam tee. Meireni sahad on pälvinud tunnustust teehooldusproffide kokkutulekutel ning teemamessidel Põhjala riikides ja mujal. Meireni müügi- ja turundusosakonna juhataja Andrus Malva ei salga, et on ikka uhke tunne küll, kui sahameeste “sümpoosiumidel” pühib eestlaste sahk sujuvalt tee puhtaks, samal ajal kui konkurentide sahad kinni pakitud lumme ise kinni jäävad! See pole aga veel kaugeltki kogu innovatsioon. Koostöös sakslaste ja hollandlastega on Meiren välja arendanud uue insenerlahenduse, mille eesmärk on mehaanilist lumekoris-


tust optimeerida ning teepinda ja loodust kahjustavate kallite sulatusvahendite ja kemikaalide kasutamist piirata. Selleks pannakse uue põlvkonna sahkadele külge andmeid salvestavad sensorid ja GPS-seade, mis annab tervikpildi teehooldustööst. Andmete analüüs võimaldab korrigeerida selliseid näitajaid nagu saha pöördenurk, surve maapinnale, auto trass ja sõidukiirus, maanteedelt mahasõitude koristamine jne. Nii optimeeritakse lumekoristusprotsessi ja hoitakse kokku raha. Malva visioneerib, et tulevikusahad mitte ainult ei kogu töö käigus infot, vaid on ka isemõtlevad, varustatud “saha-äppidega”, nagu tehakse telefonile äppe. Meireni jaoks on väga oluline, et tootearendusse kaasatakse aktiivselt ka kliendid. Firma pakub laia valikut sahku, alates kahe meetri laiustest, millega võid maasturi ette kinnitades koduhoovi lahti ajada, lõpetades üheksameetristega, millega puhastatakse lennuradasid. Nende vahele jäävad mitmesugused libliksahad, linnasahad, maanteesahad jm. Sahkade hinnaklass jääb 2000 ja 45 000 euro vahele.

Finalist

Kärme töö: See sahk rändab peagi Saksamaale messile.

kuni üheksa meetri laiused lennuväljasahad on kasutusel Tallinnas, Riias ja Ämaris. Üks selline sahk on lumeootel ka Amsterdami Schipholi lennujaamas ning ühes Šveitsi õhuväravas. Ei ole üllatav, et maailma kõige innovaatilisemate sahkade katsepolügoon on Skandinaavia, kus sajab korralik lumekate maha peaaegu igal talvel. Meiren on üks suuremaid autosahkade müüjaid Skandinaavias. Mis aga väga üllatav: Malva väitel on lõunapoolses Euroopas sahkadele suuremgi nõudlus kui lumises Põhjalas. Uskuge või mitte, aga näiteks Hispaanias müüakse neid roh-

kem kui Rootsis! Sest lõunaeurooplastel on lume ees paaniline hirm ja sellest tulenevalt alaline tippvalmisolek lumi kohe ja pedantselt teedelt koristada. “Meie siin oleme harjunud, kui lumehangesid kohe teedelt ei koristata. Aga Lõuna-Euroopas on viis sentimeetrit lund katastroof!” räägib Malva. Seejuures on kuidagi veider märkidagi, et arenenud tööstusriigis Saksamaal (kus on testitud Meireni sahkasid kiirteedel ja linnades) on sahandus Eestiga võrreldes piltlikult öeldes kiviajas. Malva räägib, et ka lumerikkas Kanadas ning USAs mõel-

dakse tänini saha all lihtsalt üht auto ette kinnitatud metallkolakat. Riigid kui teehoolduse tellijad nõuavad, et teenusepakkujad oleksid alaliselt lumetõrjeks valmis. See tähendab, et sahaparki peab teehooldaja regulaarselt uuendama niikuinii ja lumevaesed talved Meireni äri suurtellijatega oluliselt ei mõjuta. Küll aga kukub mustadel talvedel näiteks džiibi- ja traktorisahkade müük. Sahkade disainimisel kasutatakse 3D-programmi. Paides asuvas tootmises (kus Nõukogude ajal valmistati teehöövleid) kasutatakse tippseadmeid ja materjale. Vabrikus oleks võimalik toota kuni 2000 sahka aastas, Meiren müüb praegu neid umbes 200–300. Sahad lähevad Eestist nii Soome, Rootsi, Norrasse, Taani, Islandile, Lätisse kui ka Saksamaale. Turg on siiski piiratud nn lumeriikidega. Või peaks Meiren arendama ka liivasaha kõrberiikide tarvis? Järgmise innovatsiooni, millega lükata varakevadel Eesti rannaliiv siledaks? Malva vaid muigab selle peale. Toivo tänavsuu


Finalist TARGAD VALGUSTAJAD: Citynteli väike tiim (vasakult) Madis Uusjärv, Kristiina Randoja, Raido Pahtma, Jürgo Preden ja Alar Võrk.

Tark ja säästlik tänava­ valgustus firmalt Cityntel Kuidas säästa tänavavalgustuselt kuni 85 protsenti? Eesti firma Cityntel väidab teadvat.

T

änavalatern põleb keskmiselt 4000 tundi aastas. 70 protsenti sellest ajast võiksid nad põleda vähendatud võimsusega, et hoida kokku energiat. Citynteli poolt loodud valgustite targa juhtimise lahendus aitabki kohalikel omavalitsustel säästa aastas kuni 85 protsenti energiat. Energia kokkuhoiule pööratakse Euroopas aina enam tähelepanu. Otsitakse häid lahendusi valgustuse paremaks juhtimiseks ning uuendatakse valgusteid endid. Mõnes piirkonnas kulub välisvalgustusele praegu ligi pool omavalitsuse eelarvest. Kokkuhoiu järele on lausa karjuv vajadus. Tehnopoli teaduspargis tegutsev Cityntel on välja arvestanud, et miljoni elanikuga linnas, kus on 100 000 tänavavalgustuslaternat, kulub elektrile 14 miljonit eurot aastas. Pole sugugi paha sääst, kui sellest 85 protsenti ära lõigata! Citynteli asutaja Alar Võrk ütleb, et ainuüksi siiani kasutatud valgustite foto eero vabamägi

8


vahetamine moodsate LED-valgustite vastu annab 40 protsenti energiasäästu. Teist sama palju säästab reguleerimine – LEDide võimsuse timmimine vastavalt vajadusele. Näiteks südaöösel ei ole ju mingit mõtet täisvalgustada igat tänavanurka. Samas võib muidu inimtühjadel tänavatel nädalavahetuseti öisel ajal rohkem rahvast liikuda, mistõttu oleks tarvis rohkem valgust. Tänapäeva LEDide ülalpidamiskulu on väike ning eluiga pikk. Aga nad on tunduvalt kallimad. Võrk ütleb, et firma ajastus turule tulekuks on hea: paljudes linnades on valgustus moraalselt vananenud ning vajab kapitaalset uuendust. Näiteks Eestis saab 2015. aastaks CO2 kvoodi müügist saadud raha eest uue valgustuse seitse väiksemat linna. Kokku paigaldatakse 11 000 uut valgustit. Lisaks energiakulule vaevab paljusid linnu ka valgusreostuse probleem. Cityntel lööb omavalitsuse jaoks kaks kärbest ühe hoobiga: toob energiasäästu ning võimaldab tänavaid valgustada nii, et see kedagi öösel ei häiriks. Tänaseks on tarka valgustuslahen-

SMART STREET LIGHT CONTROL

Cityntel Käive: 500 000 eurot* Kasum: -300 000 eurot* SMART STREET LIGHT CONTROL Töötajate arv: 5 *2013. aastal

dust koostöös Tallinna TehnikaülikooSMART STREET LIGHT liga arendatud kuusCONTROL aastat. Kokkuvõtlikult tähendab Citynteli juhtimislahendus kokkuhoidu omavalitsustele ning haldusfirmadele nii elektriarvetelt kui hoolduskuludelt. Tegu on ainsa nn plug & play paigaldust võimaldava lahendusega, mis tähendab, et selle tööle panek ei vaja keerukat seadistust. Võrk lubab, et Citynteli paigaldamisega saab hakkama tavaline elektrik. Valgustite juhtimine tähendab, et nende valgustugevust saab vabalt muuta, olenevalt päevast ja kel-

laajast. Dünaamiline süsteem võimaldab valgustuse juhtimise reegleid luua ja muuta mõne minutiga. Erinevalt konkurentide lahendustest ei vaja Citynteli valgustite võrgustik töötamisel ühendust keskserveriga. Seda on tarvis vaid seadete muutmiseks. Valgusteid juhtivad seadmed töötavad kobaras koos – olgu neid või mitusada –, tehes koostööd, kuid olles samas ka iseseisvad. Unikaalne ongi eestlaste lahenduse puhul juhtmevaba ja ladus “nähtamatu” koostöö võrgus asuvate moodulite vahel. Citynteli ambitsioon on saada juhtivaks tegijaks tarkade tänavavalgustuslahenduste kiiresti kasvaval turul. Müügiargument on oluline rahasääst tänavavalgustuse elektri- ja hoolduskuludelt. Esimene Citynteli prototüüp paigaldati 2012. aastal Tallinna Tehnopoli. Tänaseks on pilootprojektid käimas nii Eestis, Soomes kui ka Saksamaal. Soolas on koostöö Taanis ja Norras. Hetkel on töös uued projektid kogumaksumusega ligi miljon eurot. Saksamaal on käimas läbirääkimi-

sed ligi tuhande Citynteli poolt juhitava valgusti paigaldamiseks väikelinnades Bruchmülbachis ja Marienbadis. Lisaks osaletakse mitmes linnas valgustuse avalikel konkurssidel. Seejuures tuleb munitsipaalvõime tublisti harida, sest paljudele linnadele tuleb üllatusena, et tänavavalgustus vahepeal “targaks” on saanud ja oskab ise kulusid kokku hoida. Firma otsib omavalitsustega ka otsekontakti, kuid põhieesmärk on oma seadmed saada suurte tänavavalgustuspaigaldajate terviklahendustesse. Näiteks mõni firma toodab laternaposte, kuhu saaks juba tehases paigaldada Citynteli kontrolleri koos näiteks elektriautode laadijaga. Citynteli algne nimi oli IoT Streetlight, kus IoT tähistab väljendit “Internet of Things”. Liigume maailma, kus enamik seadmeid on võrgus ja suhtlevad omavahel meie mugavuseks. Cityntel sirgus tehnoloogiafirmast Defendec, mis arendab unikaalset, juhtmevabal võrgutehnoloogial baseeruvat piirijälgimislahendust. Toivo Tänavsuu


fotod tiit blaat

Finalist

KAS SAADETIS HÄRRA CASTROLE? Deniss Gorlatšov näitab Electroairi valmistatud sagedusmuundurit.

Tallinna külje all peitub tõeline ettevõtlusleid: huvitavate kundedega elektriseadmete tootja Electroair.

T

allinna Lennujaama taga – umbes sealkandis, kust lennukid oma hoovõttu alustavad – seisab silmatorkavalt tänapäevane tootmishoone. Siin valmivad elektroonikaseadmed – aga mitte see pole kõige põnevam. Vabriku ülakorrusele on ehitatud midagi luksushotelli laadset, koos sviitide, sauna, suure köögi ja hiiglasliku teleriga lõõgastussaaliga. Seina ääres seisab kapp parimate Kuuba sigaritega. Tere tulemast firmasse Electroair. Ettevõte arendab, toodab, müüb ja paigaldab peamiselt lennundusega (aga ka energeetika ja mäetööstusega) seotud elektriseadmeid: transformaatoreid, sagedusmuundureid, alaldeid jm. Kasutust leiavad need üldjuhul lennujaamades, muu hulgas käivitatakse nende abil lennukeid ja helikoptereid. Tänavuse konkursi finalistidest on Electroair üks kogenenumaid – asutatud juba 2006. aastal, 35 töötajaga. Firma on end teiste finalistidega võrreldes ka hästi turule sisse söönud: mullune käive küündis üle kahe miljoni euro. Ja ligi pool käibest oli kasum! Tänavu valmib tehases juba ligi 200 seadet ja müügikäive kasvab prognooside järgi nelja miljonini. Eesti-Vene kapitalil põhineva Electroairi turundusjuht Deniss Gorlatšov räägib, et Euroopa Liidus pidevalt kasvav õhutranspordi maht ja tihe konkurents lennunduses on teinud lennumasinate hoolduse optimeerimise ja kulude vähendamise üha olulisemaks. Konkurente Electroairil küll jagub – neid on isegi väikeses Eestis –, kuid firma insenerid (kellest osa on tööta-

Electroair leidis suure kliendi Kuubast nud Tallinnas endises Kalinini-nimelises elektrotehnikatehases) on loonud igati konkurentsivõimelised tooted. Need töötavad hästi nii 45kraadises kuumuses kui ka 45kraadises pakases. Komponendid hangitakse tipptegijatelt, nagu Schneider või ABB. Oma eelisteks peab Electroair muuhulgas toodete mõistlikku hinda ja tehnoloogilist unikaalsust, milleni konkurendid väidetavalt veel jõudnud pole: Electroairi sagedusmuunduris on nimelt võimalik kasutada alalis- ja vahelduvvoolu paralleelselt. Samuti võimaldavad firma tooted klientidel langetada lennueelse hoolduse energiakulusid ning vähendada mürasaas-

tet tiheasustatud piirkondade lennujaamades. Gorlatšov ütleb, et kuna lennunduses on kehtestatud täpsed tehnilised standardid, siis tõeliselt uuenduslike toodetega on turgu raske üllatada. Seetõttu mängib suurt rolli klientidele toodetega kaasa pakutav kvaliteetne, paindlik ja kiire tehniline abi. Väga kõva häälega Electroair oma kundedest ei räägi. Avalikustatakse vaid, et need on üldjuhul lennujaamades maapealset teenindust pakkuvad firmad. Järelikult jälgib firma tähelepanelikult, kuidas lennujaamad sihtturgudel arenevad ja millesse investeerivad. Gorlatšovi väitel on firmal maail-

10

Electroair Käive: Kasum: Töötajate arv:

2,1 miljonit eurot* 1 miljon eurot* 35

*2013. aastal

mas üle saja kliendi (ja mitte ainult tsiviilsektoris!): Venemaal, Euroopa Liidus, Türkmenistanis, Valgevenes jm. Lääne-Euroopas on seadmeid tarnitud Austriasse. Saksamaale on saadetud tooteid tasuta testimiseks. Eestis tunneb Electroair huvi ka Ämari lennuvälja hangete vastu. Samas väidab Gorlatšov, et firma sihtturg on praktiliselt terve maailm. Suure üllatusena on Electroairi üks suuremaid ja salapärasemaid kliente hoopis eksootilises saareriigis Kuubas. Hirmus kahju, et seda kliendisuhet firma lähemalt valgustada ei soovi. Toivo Tänavsuu


NB! Konverentsil soodushinnad ICC Eesti liikmetele ja Ida-Virumaa ettevõtjatele.

ICC rahvusvaheline ekspordikonverents

„Make Trade Simple!” ELi piirilinnas Narvas

Neljapäeval, 5. juunil 2014 algus kell 10.30; reedel, 6. juunil algus kell 9.00. Tartu Ülikooli Narva kolledž, Raekoja plats 2, 20307 Narva. ESINEJAD: Jean-Guy Carrier Rahvusvahelise Kaubanduskoja peasekretär Heiti Hääl Alexela Grupi juhatuse liige Vladimir Juškin Balti Venemaa Uurimise Keskus Michael Howlett ICC Commercial Crime Services Tiit Tammemägi, PhD ICC Eesti peasekretär

Konverentsist võtavad osa hinnatud praktikud maailma eri paigust: Austriast, Iraanist, Itaaliast, Prantsusmaalt, Rootsist, Saksamaalt, Inglismaalt, Soomest, Moldovast, Rumeeniast, Venemaalt ja mujalt. Ekspordikonverents on kavandatud juhtide ja spetsialistide laiale ringile, avamaks uusi võimalusi ja praktikaid ekspordi vallas.

VALIK ETTEKANNETE TEEMASID: • Kaubanduspettused – näited, ennetamine ja abinõud. ICC Commercial Crime Servicese väärtuslik kogemus

Katri Raik, PhD Narva kolledž

• Maailmamajandus muutuste keerises. ICC rahvusvahelise kaubanduse edendajana

Nina Vilkova, prof Moskva

• Rahvusvaheline poliitika ja majandussuhted viimase arengu valguses

David O’Brock Molycorp Silmet

• Mida tähendab Make Trade Simple? Mis on hea eksporditehing ja kuidas selleni jõuda ICC tööriistu kasutades?

Jan Ramberg, prof Rootsi

• Uus ICC kaubamüügi näidisleping on ilmunud

Fabio Bortolotti, prof Itaalia

• Kommertsvaidluste lahendamine: vahekohtu- või kohtumenetlus vs. poolte kokkulepe

Jüri Mõis ettevõtja

• Narva kui erilise ajalooga paik

ESINEjATE TUTVUSTUSEd LEIATE KodULEHELT KoNVERENTSI AjAKAVAST!

Hinnad: ICC Eesti kuldliikmetele 420 € + km, liikmetele 450 € + km ja mitteliikmetele 540 € + km Info ja registreerimine: tel 684 1252 icc@icc-estonia.ee vt ka: www.icc-estonia.ee

• Turumajandusest Venemaa moodi • GoSwifti elektrooniline piirijärjekorra broneerimise süsteem • Rahvusvaheline äri vs. poliitika, Ida-Virumaa näitel • Kuidas töötab Narva piiripunkt? Külastused ja ekskursioonid: Molycorp Silmet, ajaloolise Kreenholmi arendus, Narva tolli- ja piiripunkt, Hermanni kindlus, Sillamäe sadam, Narva tööstus- ja logistikapark, Intec-Nakro tööstuspark


fotod: tiit blaat

Finalist

TULEVIKUS ÕPIME NII: Jan Haines ja tema stiilinäide moodsast e-õppetükist.

Scribicon – et õppimine pakuks rõõmu Uute teadmiste omandamine klassiruumis võib olla ääretult staatiline ja tüütu. Väike start-up-ettevõte Scribicon tahab selle mure lahendada.

M

iks mitte õppida huvitava loo kaudu? Õppida keemiat põneva arvutimängu abil? Teha töötajatele koolitusi mitte igavate slaididena, vaid haaravate multifilmidena? Scribiconi õpilahendused pakuvad õppimiseks paeluvama, lõbusama – ja mis ehk kõige olulisem – efektiivsema meetodi. Ettevõte loob klientide tellimusel õppevideoid, kasutades neis visuaalse jutustamise tehnikaid koos arvutianimatsiooni ja interaktiivsete elementidega. Firma sakslasest juht Jan Haines toob näite: kuidas õppida Maslow’ püramiidi? Üks võimalus on lugeda raamatuid ja Wikipediat. “Aga miks mitte teha see mänguliseks – võtta mõned elemendid püramiidist väl-

Scribicon Käive: Kasum: Töötajate arv:

Samuti pole tarvis õppida kindlal ajahetkel. See – nagu ettevõtte toonitab – tähendab kokkuvõttes keskkonnasäästu. Jääb ära teekond koolitusklass-kodu. Paljud tööellu astuvad noored töötavad ühes ettevõttes lühikest aega. See tähendab tööandjatele vajadust aina uusi inimesi koolitada. Töötajate õpetamine on ajamahukas ja nagu ütleb Haines, “dramaatiliselt kallis”. Lisaks on uus põlvkond harjunud arvutimängude ja filmide kiire tempoga. Scribicon tahab seda kõike arvesse võtta, valada teadmised atraktiivsesse vormi, mis on tööandja jaoks soodsam ning töötajale ehk õppurile kaasahaarav. Sel moel õppeprotsessi elustades peaks kahanema ka õpingutelt väljalangejate hulk. Materjal, mis on jutustatud huvitavate lugude kaudu, on paremini meeldejääv ja arvestab õppija tasemega. Scribiconi juht arutles hiljuti õppimise teemal ühe Tartu ülikooli õppejõuga. Jõuti järeldusele, et sageli on ülikoolides kasutatud videoloengud tüütud: videos räägib inimene 45 minutit järjest – ilma mingi va-

145 000 eurot* 16 000 eurot* 4

*2013. aastal

ja, teha sellest arvutimäng?” toob Haines näite. “Senised õppematerjalid nõuavad lineaarset õppimist. Inimestel hakkab igav – eriti kui osa materjalist on juba omandatud,” tõdeb Haines. “Siiani on olnud õppimine üksluine, keeruline: kasutatakse Powerpointi, pdfi jm. Kes tahaks enam nii õppida?” Scribiconi interaktiivseid ja motiveerivaid õpilahendusi saavad kasutada nii ülikoolid, ettevõtted kui ka treenerid. Enamasti annavad kliendid Scribiconile sisu ja ettevõte valab selle atraktiivsesse vormi nagu rätsepaülikonna. Scribiconiga pole enam oluline ka vahemaa õpetaja-juhendaja ja õppijate vahel. Õppida saab distantsilt. 12

rauno volmar

helduseta. Igavaks peavad seda ka õppejõud ise. Uudsete õppelahenduste järele on suur vajadus. M- ja e-õpe elab maailmas buumiajas. Haines usub, et Scribiconi mobiilne õppeprogramm saab aidata kaasa hariduse levikule kogu maailmas. Kindlasti näiteks Aafrikas. Ka tehnoloogiliselt on maailm täna m-õppeks rohkem valmis kui kümne aasta eest, mil Haines Eestis oma esimese ettevõtte asutas. Kasvab nutiseadmete hulk ning videovaatamine. Suure visiooniga Scribiconil on soovitused olemas. Näiteks kasutas firma lahendust üks Müncheni tehnikaülikooli õppejõud ühe magistriprogrammi reklaamimisel. Tulemus: tema loengutesse registreerus kaks korda rohkem tudengeid. Haines on uhke, et tema ettevõte kasvab, võtab tööle uusi inimesi ning testib innovaatilisi haridusideid. Ta isegi väidab, et Scribiconi mobiilsel õppemeetodil puuduvad Euroopas konkurendid. On see nüüd võluvits elukestvaks õppeks, millest ei tüdine ära? Laura mallene


Finalist NAGU HEA VÜRTS: Üllas Jaaska ja Starter ST eestvedamisel välja arendatud silolisand NordSil.

Starter Käive: Kasum: Töötajate arv:

740 000 eurot* 25 000 eurot* 6

*2013. aastal

Firma on leidnud võimaluse teha ühe bakteri abil kvaliteetset silo. Nüüd püütakse selle bakteriga lisandit ka Eestist välja müüa.

S

tarter ST on finalistide hulgas erakordne firma – tegelenud silokindlustuslisandite tootmise ja turustamisega Eestis juba peaaegu veerand sajandit. Ühtlasi on tegu ainsa finalistiga väljastpoolt Tallinna – ettevõtte peakontor asub Põlvas. Ettevõte teeb teadus- ja uurimistööd koostöös Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituudi ja Eesti Maaülikooliga. Lisaks on ta osanik Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuses, mis tegeleb innovatsiooniga biotehnoloogia alal. Starter ST tegeleb põhiliselt loomade söötmise terviklahenduste pakkumise ja farmitehnika müügiga. Koos partneritega on välja töötatud põhitoode – uudne bioloogiline silokonservant NordSil. Tegu on “elava” lisandiga loomasööda sileerimiseks ehk säilitamiseks. NordSili kasutatakse selleks, et valmistada peamiselt piima- ja lihaveistele hea kvaliteediga silo, nende põhisööta. Loomadele küll ilmselt meeldiks silo asemel rohumaadel värsket kraami mäluda, kuid mitmesugustel põhjustel on veised tänapäeval suurema osa ajast laudas, mitte karjamaal. Kvaliteetne ja toitainerikas silo võimaldab neile pakkuda talveperioodil vähemasti sama väärtuslikku toitu, kui nad saaksid suvel karjamaalt. Lisaks konservandile on Starter ST välja töötanud spetsiaalse dosaatori StarDos, mis võimaldab suvisel silo-

fotod Starter ST

Starter ST pakub vissimuudele talvelgi head sööta

valmistamisel lisandit õigete annuste kaupa saagi hulka lisada. Hea silo on tähtis majanduslikult: see suurendab loomade jõudlust, farmerite vaatevinklist – kasvab piimaja lihatoodang. Kvaliteetne sööt tähendab ühtlasi väiksemaid kulusid veterinaarravimitele. Ent sellel on ka ökoloogiline mõju: lisand vähendab näiteks silomahlade eraldumist keskkonda ja riknenud sööda koguseid, kuna tagab kontrollitud käärimise. Starter ST tegevjuht Üllas Jaaska selgitab, et põllumajandus on täna-

päeval terve teadus – mida nutikam teadlane oled, seda efektiivsemalt seda äri teed. Eesti lehmad on oma piimaanni poolest teatavasti maailmarekordi pretendendid – üks siinne vissi annab keskmiselt 28 kilogrammi piima päevas! Toodang lehma kohta on paljuski teaduse abil paarikümne aastaga peaaegu kahekordistunud. NordSil sisaldab piimhappebakterit Lactobacillus plantarum E-98. See on registreeritud 2011. aastal silokonservandina Euroopa Komisjoni söödalisandite registris, on tunnustatud Eu-

14

roopa toiduohutuse ameti EFSA poolt ning sellele on antud Saksa põllumajandusseltsi DLG kvaliteedimärgis. Piimhappebakteritega toodete alal on eestlased teatavasti üldse kõvad leiutajad. Eesti teadlaste Ene Tammsaare, Epp Songisepa ja Olav Kärti koostöös ja Starter ST eestvedamisel seitsme aastaga välja töötatud NordSil on lisandina unikaalne. Selle spetsiifilised omadused tagavad hästi kontrollitud silofermentatsiooni. Silo saab kõrgema söödaväärtuse ja parema maitse. Üllas Jaaska möönab, et väga suuri ekspordialaseid võite firmal veel ei ole. Starter ST müüb praegu konservante valdavalt Eestisse. Ent tal on partnerid ka Soomes, Saksamaal, Prantsusmaal, Venemaal, Valgevenes, Kasahstanis, Leedus ja Lätis. Suuri konkurente jagub firmal mitmele mandrile. Silma üritatakse paista innovaatilisusega. Jaaska sõnul on kolme aasta eesmärk jõuda tugeva turuosani muu hulgas Soomes ja Jaapanis. Jaapanis muide olevat poolteist miljonit lehma. Eestis on neid alla 100 000. Toivo Tänavsuu


Osale kontaktüritusel! EAS koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Gateway Balticuga kutsub ettevõtjaid osalema kontaktüritustel. Eesmärgiks on leida ja korraldada Eesti ettevõtetele ärikohtumised sihtriigi ettevõtetega, saavutada otsekontakt ning mõlemapoolne huvi koostööks. Kontaktürituste sihtgrupiks on alustavad ja tegutsevad Eesti eksportöörid. 2014. aasta sügisel toimuvad kontaktüritused järgmistes riikides: · · · · · ·

Belgia Saksamaa Rootsi Prantsusmaa Hiina Taani

Lisainfo ja registreerumine: www.eas.ee/kontaktreisid

Koos loome tulevikku

SAKSA MAJANDUSE AUHIND EESTIS (mai 2014)  
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you