Koolileht (24.05.2012)

24. mai 2012

Järgmine peatus: Tallinna Ülikool!

Doktoriõpe (14 eriala) Magistriõpe (72 eriala) Bakalaureuseõpe (61 eriala)

HARIDUS HUMANITAARTEADUSED SOTSIAALTEADUSED

Dokumentide vastuvõtt algab 28. juunil

Avatud tasemeõpe Koolitused

LOODUSTEADUSED KUNSTID ÕIGUS TERVIS

www.tlu.ee/info

Tallinna Ülikooli Psühholoogia Instituut kuulutab välja konkursi

ORGANISATSIOONIKÄITUMISE MAGISTRIÕPPE tasulistele kohtadele järgmistes suundades:

Organisatsioonikäitumise magistriõpe (üldrühm) Kandideerimise eelduseks on bakalaureuse kraad või rakenduskõrgharidus või nendele vastav kvalifikatsioon.

Organisatsioonikäitumise magistriõpe spetsialiseerumisega tervishoiuorganisatsioonidele

Kandideerimise eelduseks on bakalaureuse kraad või rakenduskõrgharidus või nendele vastav kvalifikatsioon ning töökogemus militaarsetes või paramilitaarsetes organisatsioonides, nt kaitseväe-, politsei-, päästeteenistuses või tolli-, maksu-, vanglaametnikuna jne.

Kandideerimise eelduseks on bakalaureusekraad või rakenduskõrgharidus või nendele vastav kvalifikatsioon ning töökogemus tervishoiuorganisatsioonis, nt haiglates, perearstikeskustes, ravimifirmades, apteekides jne.

Kaheaastase magistriõppe eesmärgiks on kujundada välja organisatsiooni arendamiseks ja inimressursside juhtimiseks vajalikud kutseoskused.

Dokumente saab esitada 29.06 – 05.07.12 (v.a pühapäev) Tallinna Ülikoolis, Narva mnt 25. Koos avaldusega palume esitada diplom, hinneteleht, üks koopia nendest, 1 pilt,CV. Kaasa palume võtta ka isikut tõendav dokument.

28.06 – 09.07.12 sisseastumise infosüsteemis SAIS www.sais.ee. Diplomi ja hinnetelehe koopia, CV ja 1 pilt (a) saata postiga (TLÜ, Psühholoogia Instituut, Narva mnt 25, Tallinn 10120) märgusõnaga ”organisatsioonikäitumise magistriõpe” või (b) tuua Psühholoogia Instituudi magistriõppe vastuvõtulauda.

Vestlusele registreerida 29.06 – 09.07.12 dokumentide esitamisel või telefonil 640 9473

2

Organisatsioonikäitumise magistriõpe spetsialiseerumisega militaarsetele ja paramilitaarsetele organisatsioonidele

Koolileht 24. mai 2012

Militaarsetes ja paramilitaarsetes organisatsioonides töötamiseks: kujundada välja organisatsiooni arendamiseks ja inimressursside juhtimiseks vajalikud kutseoskused ning kompetentsid tööks äärmuslikes olukordades ja äärmuslikult käituvate inimestega.

Tervishoiuorganisatsioonides töötamiseks: kujundada välja organisatsiooni arendamiseks ja inimressursside juhtimiseks vajalikud kutseoskused ning kompetentsid tööks eriolukordades või terviseprobleemidega inimestega.

Lisainfo telefonil 640 9473 www.tlu.ee/psyhholoogia Õppekava on akrediteeritud.

Kursuse lõpetanu saab sotsiaalteaduse magistrikraadi.

Kommunikatsiooni Instituudi üliõpilased Kaja Tampere seminaris.

fotod tlu

Kõigi erialade spetsialistid vajavad kommunikatsioonioskusi Oleme jõudnud kommunikatsiooniühiskonda, kus ühegi eriala tippspetsialist, keskastme- või tippjuht ei saa hakkama kommunikatsioonialaste teadmiste ja oskusteta.

Annela Laaneots Tallinna ülikool

“V

ajadus kommunikatsiooniga professionaalselt ümberkäivate inimeste järele on suur. Ühiskond on muutunud selliseks, et me ei saa ülikooli tulles enam rääkida ainult eriala õppimisest. Me oleme tahes või tahtmata, paratamatult, jõudnud kommunikatsiooniühiskonda, kus isegi sõjad on kommunikatsioonisõjad,” räägib Tallinna Ülikooli Kommunikatsiooni Instituudi juht Kaja Tampere.

Tänapäeval ei saa ükski juht või keskastme juht, samuti potentsiaaliga tippspetsialist oma töös hakkama ilma kommunikatsiooni­alaste teadmisteta. Mis valdkonnas ta ka ei töötaks. Kui tegu on inseneri või teadlasega, siis on hädavaja-

likud näiteks innovatsioonikommunikatsiooni alased teadmised.

Sest kes oskaks pidada lugu uuest avastusest või tootest, kui leiutaja ise seda adekvaatselt ei selgita ega tutvusta õigetele sihtgruppidele. Kui tegu on tulevase personalijuhiga, on organisatsiooni sisekommunikatsioon valdkond, mida peab põhjalikult tundma. Tulevasele turundusjuhile on võtmetähtsusega turunduskommunikatsioonialased oskused, samuti teadmised reklaamikunstist. Teadmised poliitkommunikatsioonist tulevad kasuks nii riigi- kui kohaliku omavalitsuse ametnikule. Seda loetelu võiks jätkata veel pikalt.

Juht vajab kommunikatsioonioskusi Kes on planeerinud tulevikus jõuda kas kesk- või tippjuhi taseme-

le, peab teadma, et kommunikatsioonioskused on need, mida iga nõukogu või muu komisjon juhiks edutamise otsuse tegemisel tähtsaks peab. Loomulikult on erialased teadmised üliolulised, ent nagu teada, on juhi töö paljuski seotud töötajate motiveerimise, kommunikatsiooni ja uute tippude vallutamisele viimisega. Kuidas viia kogu ettevõte töötajate kaasabil uutesse kõrgustesse, kui juhil pole kommunikatsioonialast kompetentsi? Vastus: tänapäeval see polegi võimalik.

Arusaam, et ilma kommunikatsioonioskusteta tippspetsialist, keskastme- või tippjuht olla ei saa, ongi viinud paljud eri erialade õppurid kas siis kõrvalainena kommunikatsiooni õppima või pärast mis tahes erialal bakalaureusekraadi omandamist jätkama õpinguid kommunikatsioonijuhtimise magistriõppes.

“Möödunudaastane suur huvi kommunikatsioonijuhtimise magistriõppe vastu näitas, et teadmine kommunikatsioonioskuste vajalikkusest on paljude erialade spetsialistideni jõudnud. Ka kõrvalainena õpib Tallinna Ülikooli Kommunikatsiooni Instituudis kommuni-

katsiooni õige mitme eriala üliõpilasi, näiteks juristid, politoloogid, huvi on tundnud meditsiini õppivad noored,” tõdeb Kaja Tampere.

Kommunikatsioon otsustab äriedu “Oleme jõudnud ajastusse, kus kommunikatsiooniga tekib rohkem tähendusi kui kunagi varem, kus kommunikatsioon otsustab äriedu ja poliitilise võidu. Oleme jõudnud tähelepanust toituvasse kommunikatsiooniajastusse, ning selles elus hakkamasaamiseks tuleb lahti saada meile nii iseloomulikust kroonilisest kommunikatsioonipuudulikkusest,” lisab Tampere.

Tsiteerides tänapäevaseimat kommunikatsiooniteoreetikut Manuel Castellsi – me oleme jõudnud massilisse isekommunikeerijate ajastusse, mis eeldab hoopis teist tüüpi suhtumist kommunikatsiooni, kui me seni oleme harjunud. Eriti meie, kes me tuleme totalitaarsest vaikimisühiskonnast ning kannatame oma aja ja kultuuriloolise mineviku pärast kroonilise kommunikatsioonipuudulikkuse all. See uus ajastu eeldab teatud uute mängureeglite omaksvõtmist nii massi-

meedia kui ka sotsiaalse meedia kasutamiseks ning tuleb arvestada ka võimu ümberpositsioneerimisega. Tuleb kohaneda uuele ühiskonnakorrale iseloomuliku väärtushinnangute süsteemi ja sellest tuleneva eetikaga.

Süvateadmised erialaõppest Selge on ka see, et tänases kommunikatsiooniühiskonnas hästi hakkamasaamiseks vajab iga edumeelne ja kommunikatsioonialased teadmised omandanud juht enese kõrvale ka erialaste teadmistega kommunikatsioonijuhti, kes oskab valdkonnas süvitsi orienteeruda. Sestap pakub Tallinna Ülikooli Kommunikatsiooni Instituut kommunikatsioonialast koolitust ka peaainena – nii suhtekorraldust bakalaureuseõppes kui kommunikatsioonijuhtimist magistriõppes. Nii loob instituut võimaluse, et ettevõtetes hakkavad tööle organisatsiooni kommunikatsiooni-alaste süvateadmistega tipp-spetsialistid, kommunikatsioonijuhid, andes tänases kommunikatsiooniühiskonnas otsustava panuse asutuse või organisatsiooni eesmärkide täitmisesse.

Koolileht 24. mai 2012

3

Koduturult kaugemal on rohkem Ekspordijuhiks õppimine nõuab head keelteoskust ning laia silmaringi. Hariduse juurde kuulub ka õppeaeg mõnes välismaa ülikoolis.

Rünno Lumiste, PhD Tallinna Tehnikaülikool

N

üüdishetke majandust mõjutab kaks trendi: pikemaajaline üleilmastumise trend ning lühemaajaline majandussurutise periood. Need megatrendid töötavad küll vastassuundades, kuid tervikuna saab majandussurutist vaadelda kui kohastumust uue majandusgeograafia, uute majandusmudelite ning uute toimimismeetoditega. Üleilmastumine, globaalne integratsioon, või kuidas seda protsessi ka ei nimeta, mõjutab suuremal või vähemal määral kõiki ettevõtmisi. Kergelt internetist ja teistest allikatest hangitav informatsioon, globaalne logistika ning ärikeskkonna ühtlustumine lihtsustab ettevõtete väliskaubandust, kuid samal ajal toob ka impordikonkurendid meie juurde. Kõik see tingib ettevõtete suuremat spetsialiseerumist ning püüdlemist kas või

fotod ttu

väikeses nišis turuliidriks. Suhteliselt standardsete toodetega konkureerimine on võimalik ainult suuri koguseid müües või teatavatel eritingimustel.

Ekspordiõpe teistes riikides Eespool öeldu sunnib ettevõtteid ja ka riike vaatama oma koduturust kaugemale. Mida väiksem riik, seda olulisem on talle ka eksport.

Ka Eestis näevad nii valitsus, pankade analüütikud, teadlased kui ka president ekspordis tuleviku majanduse tõusule vedajat. Ekspordi korraldamine eeldab ka vastavate spetsialistide koolitust. EAS, omavalitsused jt avaliku raha kasutajad on juba aastaid ka toetanud mitmesuguseid ettevõtmisi, sh koolitusi, mis peaks kaasa aitama ekspordi kasvule.

Vaadates teiste maade magistriprogramme, millega täielikult või osaliselt püütakse ekspordispetsialiste välja õpetada, saab öelda, et suuremal hulgal juhtudest on ekspordiõpetus osaks kas ärijuhtimisest (MBA) või rahvusvahelisest turundusest (international marketing). Sõltuvalt kohaliku majanduse iseloomust püütakse ka õppekavad vastavalt üles ehitada.

Kui tegemist on tööstuspiirkonnas

paikneva ülikooliga, on kavas logistika, operatsioonide juhtimine ning teised kauba füüsilise edasitoimetamisega seotud õppeained.

Kui ülikool paikneb kaubanduslinnas või administratiivkeskuses, on õppekavas rohkem juriidikat, psühholoogiat ja teisi inimestega seotud õppeaineid. Osa ülikoole keskendub oma õppekavades ka mingitele kindlatele geograafilistele piirkondadele (Hiina, India, Balkani maad) või kaubagruppidele (toiduained, vaibad, luksus- ja kunstikaubad). Suuremates riikides õpetatakse ekspordikorraldust kui osa rahvusvahelise firma juhtimisest.

Ekspordiõpe Eestis Sellest aastast on ka Tallinna Tehnikaülikoolis ettevõtte ja ekspordi juhtimise eriala. Koos partneritega arendati välja ekspordiõppe moodul.

Majandusteaduskond pani ekspordiga seotud õppeained ettevõtte juhtimisega seotud erialadega ühte õppekavasse. Ettevõtte ja ekspordi juhtimise peaeriala on mõeldud magistriõppes õppima astuvatele üliõpilastele, kes näevad ennast tulevikus rahvusvahelises ärikeskkonnas aktiiv-

JÄTKAN ÕPINGUID Bakalaureuseõpe: • Ärindus* • Avaliku sektori majandus • Rahvusvahelised suhted* • Rahvusvaheline ärikorraldus (ingl, vene) * Lisaks kaugõppe võimalus Magistriõpe: • Ärirahandus ja majandusarvestus • Rahandus ja majandusanalüüs (ingl) • Audiitortegevus • Ettevõtte ja ekspordi juhtimine • Inimressursi juhtimine • Turundus • Avaliku sektori rahandus • Linna- ja keskkonnaökonoomika • Rahvusvahelised suhted ja Euroopa-Aasia uuringud a uur ringud d • Rahvusvaheline ärikorraldus (ingl) MBA, Ärikorraldus • Magistrikraad eelneva majandushariduseta juhtidele ta ju uhtidele ja spetsialistidele

Akadeemia tee 3, Tallinn 12618 Magistriõppe info tel: 620 3947 Bakalaureuseõppe infomai tel:2012 6203504 4 Koolileht 24.

t@ttu.ee | www.majandus.ttu.ee

Dokumentide vastuvõtt 27. juuni – 06. juuli 2012

TEADMISTE KAUDU

EDUKAKS!

võimalusi sete ettevõtete-kujundajate ja -juhtidena, ekspordi ja impordi juhtidena ning ka ettevõtete arendusjuhtidena. Juhiks saamisele aitab kaasa eelnev töö müügispetsialisti, ekspordispetsialisti või arendusprojektijuhina.

Tulenevalt Eesti majanduse ja ekspordi kirjust iseloomust on ka õppeainete nimekiri suhteliselt lai. Milline spetsialist üliõpilasest kujuneb, sõltub aga esmajoones temast endast ning tema huvidest. Kindlasti kuulub spetsialistiks saamise juurde käik välismaa ülikooli (Erasmuse programmiga). Ekspordiõppe mooduli arendamist finantseerib Euroopa Sotsiaalfond SA Archimedese kaudu. Vastavalt projekti taotlusele finantseeritakse ka paremate üliõpilaste praktiseerimist, seda ka välisriigis. 15 üliõpilast TTÜst, 15 TÜst ja 7 EBSist. Ühe üliõpilase peale on finantseering 680 eurot.

Suhtlusvalmidus ja keelteoskus Edukas tegutsemine rahvusvahelises ärikeskkonnas eeldab mitmesuguseid omadusi ja oskusi, mida üheselt määrata ei saa, kuid märkida saab.

Esmalt valmidus töötada inimestega eri kultuurikeskkondadest ning

suutlikkus aru saada teistest kultuuridest pärit inimestest ja võime leida ühiseid huvisid.

Teiseks suhtlemisoskus, mis ei ole küll täpselt defineeritav, kuid hea ja meeldiva suhtleja tunneb iga inimene ära. Kliendist tuleneb ka suhtluse viis ja vorm. Kasuks tuleb lai silmaring ja inimese psühholoogia tundmine.

Ilma keelteoskuseta ekspordimajanduses kaugele ei jõua. Maakera 7 miljardist elanikust saab eesti keelest aru natuke pealt 1 miljoni inimese. Ülejäänud 6,999 miljardiga peab kommunikeeruma mingis teises keeles.

Arukas noor kasutab keeleõppeks eelkõige keskkooliaega, siis saab ülikoolis keskenduda eriala omandamisele. Noor inimene, kes tuleb ekspordijuhiks õppima, peaks kindlasti lisaks oma emakeelele oskama veel kahte võõrkeelt (millest üks on inglise keel).

Tööturule sobivates (enamlevinud) kombinatsioonides saab lisaks eesti, inglise ja vene keele olemasolule nimetada veel saksa keelt, soome keelt või ühte Skandinaavia keeltest (rootsi, norra, taani). Võimaluste hulk on lõputu ja iga keel rikastab inimest ning loob uusi võimalusi suhtlemiseks.

Tehnikaülikool jagas stipendiume Kahekümne esimest aastat toetab Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond edukaid tehnikatudengeid stipendiumidega. Käesoleval 2011/2012. õppeaastal on stipendiume antud välja kogusummas 118 855 eurot, millest 33 575 euro ulatuses stipendiume anti üle 16. mail kell 17.00 Tallinna raekojas pidulikul vastuvõtul.

Toetuste eesmärk on aidata kaasa üliõpilaste õppimismotivatsioonile ja akadeemilise personali järelkasvule Tallinna Tehnikaülikoolis.

Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi poolt anti välja 1 Eesti Mehaanikainseneride Liidu stipendium summas 895 eurot, 1 Cambrex Tallinn ASi tunnustus-toetus summas 500 eurot, 1 stipendium doktoriõppe üliõpilasele summas 2560 eurot, 4 stipendiumi doktoriõppe üliõpilastele à 3200 eurot, 3 stipendiumi magistri- ja inseneriõppe üliõpilastele à 1920 eurot, 1 stipendium bakalaureuseõppe üliõpilasele summas 960 eurot, 2 stipendiumi bakalaureuse- ja inseneriõppe üliõpilastele à 1280 eurot, 1 stipendium rakenduskõrgharidusõppe üliõpilasele summas 700 eurot, 4 stipendiumi rakenduskõrgharidusõppe üliõpilastele à 960 eurot, 3 stipendiumi rakenduskõrgharidusõppe üliõpilastele à 1000 eurot.

Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi ja Vilistlaskogu stipendiume rahastavad sihtsuunitlusega sõlmitud lepingute kaudu Olaf Herman eraisikuna, Jaanus Otsa eraisikuna, Bruker Baltic OÜ, Cambrex Tallinn AS, AS Draka Keila Cables, Eesti Energia Kaevandused AS, Eesti Mehaanikainseneride Liit, AS Ensto Elekter, AS Genteel, Harju Elekter AS, Kevelt AS, OÜ Kiviõli Keemiatööstus, PKC Eesti AS, Siemens Eesti Filiaal, OÜ Skype Technologies, Tallinna Tehnikaülikool, AS Viru Keemia Grupp.

Kerly Orulaid

TEADMISED AVAVAD UKSI! Tule sisejulgeoleku magistriõppesse!

See on Sinu haridus ja Sinu tulevik.

Vastuvõtt kuni 5. juulini 2012! www.sisekaitse.ee info@sisekaitse.ee Koolileht 24. mai 2012

5

fotod ebs

Kerstin Sonts EBS

B

akalaureusetasemel saab ­EBSis õppida kolme peamist õppekava, mis valmistavad tudengeid ette selleks, et tööjõuturul edukalt hakkama saada või, miks mitte, ise endale töökoht luua.

Bakalaureuseõpingute ajal on kindlasti kasulik õppida mõnda aega ka välismaal. Oma silmaringi laiendamiseks on EBSi tudengitel võimalus veeta semester ühes 70st EBSi partnerülikoolist või õppida lisaks kahele esimesele aastale EBSis ka kaks aastat Inglismaal Lancasteri ülikoolis, mille tulemusena on võimalik saada koguni kahe ülikooli diplomid.

Edu tööturul või ettevõtluses

Estonian Business School on rahvusvaheline eraülikool, mis pakub majandus- ja ettevõtlusalast praktilist haridust kõigile neile, kes soovivad saada ettevõtjaks, äri­ juhiks või tippspetsialistiks rahvusvahelises ettevõttes.

6

Koolileht 24. mai 2012

Rahvusvahelise ärijuhtimise eriala loob finantsja turundusspetsialiste.

Tulevast sügisest on rahvusvahelise ärijuhtimise eriala päevaõppes täielikult ingliskeelne. Eesti keeles saab sellel erialal õppida õhtuõppes. Juba teisel aastal saavad tudengid valida kahe spetsialiseerumissuuna vahel, milleks on turundus ja suhtekorraldus või investeeringute juhtimine.

Investeeringute juhtimine on koostöös LHV Pangaga loodud spetsialiseerumissuund, mille lektorid on lisaks EBSi õppejõududele ka LHV Panga juhtivad spetsialistid, kellega koostöös on tudengil võimalik saa-

da tugev põhi igas professionaalses finantsettevõttes töötamiseks ning ettevalmistus panganduses kõrgelt hinnatud CFA standardi esimese astme eksami tegemiseks.

Rahvusvahelise ärijuhtimise ning ettevõtluse ja ärijuhtimise tudengid loovad juba esimesel kursusel päris oma ettevõtte, mida arendavad praktikutest mentorite käe all ning loengutest saadud teadmiste abil kogu õpingute aja.

Spetsialiseerumine turundusele ja suhtekorraldusele annab tudengile ulatuslikud teadmised praktilisest turundusest, müügist ja kommunikatsioonist. Turundusalased teadmised on laialdaselt rakendatavad ka siis, kui töökoht ei ole otseselt turundusvaldkonnast. Turundusmõtleja Peter Fisk on ettevõtete juhtide tausta uuri­ des leidnud, et kõige suurem osa on juhte, kellel on just turundusalane haridus ja töökogemus.

Eleri Kurvet, rahvusvahelise ärijuhtimise tudeng Kinnitab, et tahtis EBSi ärijuhtimist õppima tulla juba põhikooli lõpus. “Kuna olen hingelt juht, pole ma ennast kunagi suutnud ette kujutada palgatöölisena. Valisin rahvusvahelise ärijuhtimise õppekava tänu finantsõppele, mida mul kui loomeinimesel on küll raske end õppima mo-

tiveerida, kuid mis ärijuhtimisteadmiste omandamise juures on täiesti hädavajalik. Samas meeldib mulle ka see, et on palju loomingulisi aineid, nagu suhtlemis-, turundus- ja müügivaldkonda puudutavad loengud, kus olen alati kohal ja esireas.

Ja muidugi olen väga rahul, et kasutasin võimalust rahvusvahelise kogemuse saamiseks. Semester õpinguid Belgia ülikoolis Université de Liège’is avardas mu silmaringi vähemalt kümme korda.”

Ettevõtlus ja ärijuhtimine annab esmased teadmised ja kogemused ettevõtlusvaldkonnast. Ettevõtluse

ja ärijuhtimise eriala on suunatud neile, kelle unistus on olla tulevikus iseenda tööandja ehk ettevõtja. Õppekava annab lisaks ettevõtluse ja ärijuhtimise ainetele ka põhjalikud teadmised müügitööst. Ettevõtluse ja ärijuhtimise eriala valikmooduliteks on loomemajandus ja müügijuhtimine.

Loomemajandus on põnev moodul, mis on suunatud neile, keda lisaks ettevõtlusele huvitab ka kunst, disain, mood ja muusika. Selle mooduli valinud tudengid saavad ülevaate ärivõimalustest loomemajanduse valdkondades. Samuti panevad nad ennast proovile moeetenduse korraldamisel ja tutvuvad muusikaja disainitööstusega. Loomemajanduse valikmooduli ainete õpetamist

Vastuvõtuinfo Vastuvõtt EBSi bakalaureuseõppesse toimub riigieksamite tulemuste ja sisseastumisvestluse põhjal. Kolm nõutavat riigieksamit on eesti keele riigieksam, inglise keel ja rahvusvahelise ärijuhtimise õppekavale sisseastujatel ka matemaatika. Matemaatika riigieksamit asendab ka gümnaasiumi lõputunnistusel matemaatika hinne 4 või 5. Kui kandidaat ei ole mõnd riigieksamit sooritanud, on võimalus teha vastav test vastuvõtuperioodi ajal kohapeal. Hetkel on EBSi vastuvõtt juba alanud ning avaldusi saab SAISis või EBSi õppeinfosüsteemis esitada iga päev. Järgmised sisseastumiseksamid leiavad aset juulis.

korraldatakse koostöös Eesti Kunstiakadeemia ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga.

Müügijuhtimise moodul on mõeldud inimestele, kes soovivad saada professionaalseks müügieksperdiks või müügivaldkonna arvamusliidriks. Programmi juhtivõppejõud on koolitusagentuuri Vain & Partnerid koolitusosakonna juht Urmas Purde.

Silja Aav, ettevõtluse ja ärijuhtimise tudeng “Ettevõtluse ja ärijuhtimise õppekava koosneb hoolikalt valitud ainetest, mis üheskoos annavad võimalikult suure pildi ettevõtluse eri tahkudest. Üliõpilane mitte

Stipendiumivõimalused sisseastujatele EBS pakub tasuta õppimisvõimalust kõigile neile, kelle emakeele, inglise keele ning matemaatika või füüsika või keemia (kandidaadi valikul üks kolmest) riigieksamite aritmeetiline keskmine on vähemalt 90 punkti või kes on saavutanud vabariiklikul majandusolümpiaadil esimese koha.

Stipendiumi saamiseks peab sisseastuja esitama avalduse hiljemalt juulikuus.

Riigieksamite tulemuste ja sisseastumisvestluste tulemuste põhjal moodustatakse üldine bakalaureuseõppe pingerida, mille parimatel on võimalus saada üks EBSi mitmetest eduka õppuri stipendiumidest.

ainult ei saa teada, kuidas äriideed paberile kirja panna, vaid ka kuidas seda ideed esitleda investoritele, jõuda ideest teostuseni, olla edukas juht, koostada finantsplaane, suhelda äripartneritega, olla rahvusvaheline, tegutseda eetiliselt ja palju muud. EBS ja vastav õppekava pakuvad üliõpilasele lugematul arvul võimalusi eneseteostuseks – päris enda ettevõtte loomine, praktika sooritamine Eesti mainekamates suurettevõtetes, nõuanded oma ala professionaalidelt, vahetusaasta maailma suurlinnades – või toetavad mõnda muud sinu hulljulget ideesähvatust. Inspireeriva atmosfääri aitavad luua linna

parimaid kursusekaaslased ja auväärt õppejõud.”

Võõrkeelte ja ärikorralduse õppekava lõpetanute tugev külg on ärialane võõrkeelte oskus. Inime-

sed, keda huvitab ettevõtlus, kuid kes sooviksid tegeleda vähem matemaatikaga, saavad EBSi bakalaureuseõppe programmidest valida võõrkeelte ja ärikorralduse õppekava. Selles õppekavas on erilise tähelepanu all inglise ja saksa ärikeel, ärialane suhtlemine, aga ka näiteks turundus ja reklaam ning suhtekorraldus. Võõrkeelte ja ärikorralduse eriala lõpetanul on olemas nii kolme võõrkeele oskus kui ka ärijuhi teadmised. Tänu neile teadmistele

on nii tudengi edasiste õpingute kui tööalaste võimaluste valik väga lai.

Võõrkeelte ja ärikorralduse eriala tudengitel on võimalus valikmoodulina valida eespool mainitud müügijuhtimise moodul või hotellimajanduse ja konverentsikorralduse moodul. EBSi partner selle mooduli juures on Tallink Hotels, mis pakub lisaks oma spetsialistide teadmistele tudengitele ka praktikavõimalusi.

Maarja Kopli, võõrkeelte ja ärikorralduse õppekava tudeng “EBSi võõrkeelte ja ärikorralduse eriala juures hindan kõige enam võimalust omandada ärisuhtluseks vajalik keelteoskus koos laialdaste teadmistega alates suhtekorraldusest kuni finantsarvestuseni. Õppekava mitmekesisus tagab hiljem palju karjäärivõimalusi eri ametikohtadel nii Eesti kui ka rahvusvahelistes ettevõtetes. Lisaks on võimalik omandada piisavad teadmised isikliku äritegevusega alustamiseks. Spetsialiseerumissuuna muudab huvitavaks koostöö Tallinna parimate hotellidega, mida külastades saab aimu praktilisest töökorraldusest majutusettevõtetes. Usun, et EBSi võõrkeelte ja ärikorralduse eriala annab mulle kindla eelise tööjõuturul läbilöömiseks!”

Koolileht 24. mai 2012

7

Maalimine on üks Suveakadeemia töösuundi.

Pildil Merlin Põllu töö.

Väljaandja AS Eesti Ajalehed Toimetaja Anne-Mari Alver Keeletoimetaja Katrin Hallas

Kujundaja Tuuli Prees Projektijuht Kerli Kiidma kerli.kiidma@lehed.ee, tel 669 82 47

kuulutab välja vastuvõtu 2012/13. õppeaastaks

bakalaureuse- ja magistriõppe muusika, muusikapedagoogika ja lavakunsti erialadele, magistriõppe kultuurikorralduse ning doktoriõppe muusika ja teatrikunsti erialadele.

Dokumente võetakse vastu 12.–26. juunil tööpäeviti 10–16 Rävala pst 16, ruumis A 103.

Sisseastumiseksamid toimuvad 27. juunist 2. juulini.

Lähemat infot vastuvõtutingimuste, eksaminõuete ning ettevalmistuskursuste sisu, ajakava ja registreerimise kohta saab EMTA kodulehelt www.ema.edu.ee, telefonidelt 667 5709, 667 5762 või e-posti aadressidelt vastuvott@ema.edu.ee ja post@lavakas.ee.

Kunstiakadeem uudishimulikel Eesti Kunstiakadeemia (EKA) on Eesti ainus arhitektuuri-, disaini-, kunsti- ja kunstikultuurialast kõrgharidust andev ülikool.

Katre Paavo

N

ii tõsistele kunstihuvilistele kui harrastajatele pakub EKA Avatud Akadeemia kursuste, täiendusõppe või õhtuse tasemeõppe kujul mitmesuguseid võimalusi enese harimiseks ja täiendamiseks. Õpetavad oma ala tunnustatud loovisikud, Eesti Kunstiakadeemia õppejõud. Avatud Akadeemia võtab osa nii kohalikest kui rahvusvahelistest projektidest, eesmärgiga laiendada kunstiõpingute piire ja suurendada sellest osasaajate ringi.

Suveakadeemia aitab end loominguliselt leida Avatud Akadeemia üheks traditsiooniks on saanud Suveakadeemia, mis annab võimaluse kõikidel huvilistel oma loomingulisust avastada.

Suveakadeemia on täienduskoolituste programm, kuhu on osalema oodatud kõik huvilised, kes sooviksid veeta oma suveaega loominguliselt. Juhendajateks on parimad Eesti kunstnikud ja kunstiteadlased, kes oskavad õppeprotsessi muuta tõeliseks naudinguks ka neile, kes pole varem kunstiga kokku puutunud.

8

Koolileht 24. mai 2012

Sellel aastal on Suveakadeemia programmi lisandunud mõnedki uued ja põnevad koolitused. Näiteks on huvilistel võimalus kujundada endale valgusti või osaleda kahel erineval ehtekunsti kursusel. Lisaks Suveakadeemia programmi traditsiooniks saanud maalilaagrile Muhu saarel on sellel aastal võimalik veeta viis päeva Tiina Tammetaluga maalides Toilas. Loomulikult ei puudu programmist ka vanad tuttavad – maalitehnikad, joonistamine, fotograafia, keraamika ja kangatrükk. Oodatud on kõik, eelnevad kunstiõpingud pole vajalikud.

Uued oskused töö kõrvalt Sügisel alustavad ka järjekordsed pikaajalised täienduskoolitused. See on hea võimalus neile, kes soovivad omandada uusi erialaseid oskusi päevatöö kõrvalt, kuna õppetöö toimub nädalavahetustel või tööpäeviti õhtul. Vastuvõtt toimub seitsmele õppekavale: kujundusgraafika, ruumikujundus, muinsuskaitse ja restaureerimine, fotograafia, maalimaailm, keraamika ja kangatrükk.

Bakalaureuse kraadi omandama Alates juulist kuni augustini on kõik bakalau-

KOMMUNIKATSIOONI INSTITUUT VASTUVÕTT 2012 Bakalaureuseõpe

• Reklaam ja imagoloogia • Suhtekorraldus • Ajakirjandus – uus õppekava! (õppekeel – eesti keel, valikmoodulid ka vene ja inglise keeles) Kõrvalained • Suhtekorraldus (24 EAP) • Ajakirjandus (24 EAP) • Turunduskommunikatsioon (24 EAP)

Magistriõpe

Tule magistriõppe infoõhtule 31. mail kell 18.00!

(Tallinnas, Tartu mnt. 13)

tlu.ee/komm

• Reklaam ja imagoloogia • Kommunikatsioonijuhtimine Valikmoodulid • Kultuuridevaheline kommunikatsioon (inglise keeles, 24 EAP) • Poliitiline kommunikatsioon (24 EAP) • Integreeritud kommunikatsioon (24 EAP)

mia avab end le kunstihuvilistele

Suveakadeemia pakub uusi teadmisi, võimalusi loovuse arendamiseks ning ka mõnusat puhkust.

fotod eka

koostöös eraannetajatega kuulutavad välja

Noore õpetlase stipendiumi konkursi

Alisa Erini puust sajajalgne.

Disainer Merle Vinnal lõpetas EKA eelmisel aastal. Pildil üks tema töödest.

Sel aastal saab suve­akadeemias disainida valgusteid. Pildil Kadi Vilu looming.

reuse kraadi omandamisest huvitatud oodatud Avatud Akadeemia sisseastumiskatsetele.

4aastane õppetöö toimub moodulitena ja koosneb seminaridest, talvisest workshop’idest, suvisest praktikast ja lõpetatakse viimasel aastal portfoolioga. Õhtune õpe võimaldab õppida töö kõrvalt ja kestab kell 17.30–20.40. Pakume võimalust omandada bakalaureuse kraad järgmistel erialadel: kujunduskunst, moestilistika, vabad kunstid ja graafiline disain (eesti- ja venekeelne grupp).

Ettevalmistuskursused annavad eelteadmised Ettevalmistuskursused on mõeldud noortele, kes tahavad oma elu siduda kunstiga ja kes soovivad õppida Eesti Kunstiakadeemias või

mujal kõrgkoolis. Anname põhjalikud eelteadmised kunsti valdkonnas: tutvustame tänapäeva kunsti suundi, anname aluse joonistamises, maalimises ja kompositsioonis. Oleme abiks noortele inimestele eriala valikul ja anname vastavaid eelteadmisi koostöös kunstiakadeemia eri osakondadega.

Alates 4. juunist alustavad intensiivkursused, mis on mõeldud arhitektuuriteaduskonda, muinsuskaitse ja restaureerimise osakonda ning Avatud Akadeemiasse sisseastujatele. Ettevalmistuskursustel tehtud töid saab esitada erialakomisjonile sisseastumiseksamil.

Täpsemat teavet õppimisvõimaluste kohta Avatud Akadeemias leiab aadressilt www. artun.ee. Kunstiakadeemias leidub igaühele midagi uut ja paeluvat. Loomingulisus on kõigis meis olemas – piiritu ja põnev. Andkem sellele võimalus väljenduda ja meid emotsionaalselt rikkamaks muuta!

2012/2013 õppeaastaks Taotlema ootame kõiki, kes: • on vastu võetud akadeemiliselt tunnustatud Euroopa või Põhja-Ameerika ülikooli; • asuvad 2012. aasta sügisest välisülikoolis õppima bakalaureuse tasemele vastava õppe esimese kursuse üliõpilasena; • on saanud riigieksamite keskmiseks hindeks vähemalt 85 punkti; • on õppemaksu olemasolu korral leidnud võimaluse selle tasumiseks; • omavad Eesti Vabariigi kodakondsust.

Stipendiaatide valikul arvestatakse: • taotleja riigieksamitulemusi; • välisülikooli akadeemilist prestiiži ning valitud eriala prioriteetsust; • taotleja motivatsiooni välismaal õpitut hiljem Eestis rakendada.

Stipendiumile kandideerimise tähtaeg on 1. juuli 2012 Täpsem teave telefonil 697 9227, e-posti aadressil kristiina.vaik@archimedes.ee ja internetis www.archimedes.ee/nos.

Koolileht 24. mai 2012

9

10

Koolileht 24. mai 2012

Äsja lõppenud suurõppusel Kevadtorm koordineeris nooremleitnant Jaanus Jürgenstein enam kui tuhandele mehele logistilist toetust pakkuva Kuperjanovi Jalaväepataljoni tagalakompanii tegevust.

Jaanus Jürgenstein – ajaloolane, kes õppis ohvitseriks

rauno volmar / epl

“Samamoodi nagu mees peaks oskama teha kodus elementaarseid remonttöid, peaks ta suutma ka kaitsta oma peret, käia ümber relvadega ja osata teisi juhtida,” sõnab nooremleitnant Jaanus Jürgenstein.

“K

ui kõik mehed oskavad relvaga ümber käia, siis on põhjust nende väärkasutamist karta palju vähem, sest hädad ja ohud tekivadki tavaliselt oskamatust relvade käsitsemisest või sellest, et relvakandmise voli antakse kurjade kavatsustega inimestele,” tõdeb ta. “Keskajal oli relv iga vaba mehe tunnus ja Eestis kadus see ära alles 16. sajandil, kui ordumeister selle talupoegadel keelustas,” lisab Jürgenstein.

Kõrgemasse Sõjakooli astumist õppida ajalugu Tartu ülikoolis.

“Kolmas külg oli veel. Kui sõdadevahelisel perioodil oli ohvitserkond osa haritlaskonnast, siis uuemal ajal, tundub mulle, on inimestel jäänud mulje, et kaitseväkke lähevad ainult Rambod,” räägib Jürgenstein ning kinnitab, et tegelikult see niimoodi ei ole, sest kaitseväes on ka neid inimesi, kes omavad peale sõjalise hariduse mõnd muud eriala.

Huvi ajaloo ja sõjanduse vastu Huvi sõjanduse vastu sai Jürgensteinil alguse skautlusest “Käisin skaudina palju metsas ja puutusin selle tegevuse käigus kokku kaitseliitlaste ja kaitseväelastega, õppisin uusi oskusi, mis tekitas minus enesekindlust, et ma saan hakkama ka rasketes oludes,” seletab Jürgenstein.

Ajateenistuse, mida Jürgenstein ootas pikisilmi, läbis ta Pärnu Üksikus Jalaväepataljonis 2004/05. aastal. “Mul oli juba koolis plaan, et ma vähemasti mingi osa elust teenin kaitseväes. Ajateenistuses nägin kaitseväge lähemalt ja sain aru, et mulle sobib see küll,” räägib ta.

Teiseks ajendiks oli huvi Eesti ajaloo vastu. “Kuna üks põnevamaid aspekte ajaloos on kahtlemata sõdade ajalugu, siis kasvas ka minu huvi sõjanduse vastu laiemalt,” sõnab Jürgenstein, kes otsustas seetõttu enne

Head oskused ja sõpruskond “Sõjakoolis õppimine on tegelikult peaaegu nagu töötamine. Lähed hommikul kooli ja oled kuni päeva lõpuni tundides või valmistad muid asju ette,” meenutab Jürgenstein õpinguid, mis arendasid temas nii süsteemsust kui ka kohustustega harjumist. Ühtlasi makstakse koolis korralikku stipendiumi ja tagatud on prii elamine Tartu kesklinnas.

Ta leiab ka kindlates raamides positiivseid külgi. “Ükskõik kus juhina töötades pead sa olema võimeline tekitama need raamid ka teistele ja sõjakoolist saadud pagas annab kindlasti hea eelise ka tsiviilis töötades – sul on olemas väga hea oskus töötada inimestega ja tagada parim tulemus,” ütleb ta.

Veel hindab Jürgenstein sõjakoolis tekkivat sõpruskonda. “Sõjakoolis oled sa oma kursusega ikkagi üks meeskond ja kasvad

nendega kokku, mistõttu see omandatud sotsiaalne pagas on kindlam kui tsiviilülikoolis õppides,” arvab ta.

Ettevalmistus kõige hullemaks Pärast Kõrgema Sõjakooli lõpetamist logistika erialal asus Jürgenstein teenistusse rühmaülemana Võrus Kuperjanovi Jalaväepataljonis. Esimene teenistusülesanne oli ellu viia sõduri baaskursus tagalakompanii värsketele ajateenijatele, selle jätkuks oli nooremallohvitseride kursuse ja allüksusekursuse teostamine ning suurõppuseks Kevadtorm usaldati ta kompaniiülema ülesannetesse.

“Eks iga väljaõppetsükkel tegi mõnevõrra ärevaks ka, aga sõjakooli väga hea pedagoogikakursus oli valmistanud mind ette ka kõige hullemaks,” sõnab Jürgenstein.

Peale sõjaajaloo ja logistika ajalugu puudutavate tundide kasutab ta ka mujal väljaõppes Tartu ülikoolis omandatud teadmisi. “Kui ma õpetan ajateenijatele mõnd teemat, siis võimalusel seon selle näidetega ajaloost, see hoiab kuiva teooria kõrval kuulajaskonna erksana,” räägib ta.

Vormi selga ei pea õmblema Rahulikul hetkel armastab ta lugeda ning viibida värskes õhus. “Mulle meeldib käia matkamas ja jahil, hobi korras olen süstagiid ning viimasel ajal olen hakanud väikestviisi tegelema ka purjetamisega,” loet-

leb Jürgenstein oma hobisid. Enne väeossa teenima asumist jäi talle vanemate kolleegide jutust mulje, et hobid võib ära unustada ja kõik muretsetud varustuse maha müüa. “Kui oma aega planeerida ja teha tööd töö ajal hästi, siis jääb selleks tegelikult piisavalt aega. Seda hirmu küll ei ole, et pärast sõjakooli lõpetamist tuleb endale vorm sisuliselt selga õmmelda,” kinnitab Jürgenstein.

Noortel, kellel on militaarvaldkonna vastu huvi, soovitab ta aga vähemalt mingi aja teenida kaitseväes. “Kaitsevägi ei ole ju selline, nagu me kujutame seda sageli ette tsiviilis, mitte nagu tsaariajal, et olid 25 aastat ära, tulid tagasi ja ongi kõik. Seda enam, et eestlasena on sul moraalne kohustus osaleda riigikaitses,” seletab Jürgenstein.

Tema hinnangul võib see vabalt olla üks etapp, kus inimene saab anda oma panuse riigikaitsesse. “Sa saad teha asja paremaks juba sellega, et sa oled kohal, rääkimata sellest, et see on tegelikult huvitav.

Niisama kõrvalt vaadata, teha krimpsus nägu ja kritiseerida oskab igaüks, aga tule ja tee,” ütleb Jürgenstein. Värsketel reservväelastel, kel ajateenistusest soodsad mälestused, on selleks esimene võimalus 25. juunist 7. juulini, mil sõjakool ootab sisseastumisdokumente.

Lauri Rikas Koolileht 24. mai 2012

11

Õppimine toob värskust Eesti Maaülikooli arhiiv

Oleme harjunud mõtlema, et kõrgkooli asub õppima värskelt gümnaasiumi lõpetanu, ent harvad ei ole ka juhud, kus tee ülikooli tagasi leiavad needki, kel hariduse omandamine mingil põhjusel pooleli on jäänud. Siinjuures on suureks abiks TULE programm, mis kutsub haridusteed jätkama kõrghariduse katkestanuid.

Programmita poleks tulnud Ilma spetsiaalse programmita ei oleks Lemmatsil ega Jürgensil oma sõnul piisavalt motivatsiooni haridusteed lõpetada. Esiteks võimaldab TULE seda teha tasuta ning teiseks tekitab programmi paindlikkus tunde, et ka vastse tudengi töökoormusega arvestatakse.

Kui kõik läheb ootuspäraselt, lõpetavad mõlemad kevadel bakalaureuseõppe. Magistriplaane pole küll otseselt kummalgi, aga otsusega loomakasvatuses diplom lõpuks välja teenida on mõlemad rahul.

Mari Aigro, Marge Kohtla, Eesti Maaülikool

Õ

ppeaasta algul programmiga liitunud Eesti Maaülikooli tudengid Heiti Lemmats ja Herman Jürgens tõdevad, et töö kõrvalt loengutes käimine värskendab igapäevast rutiini.

Mõlemad mehed lõpetavad kunagi pooleli jäänud haridust loomakasvatussaaduste tootmise erialal ning on oma sõnul valikuga rahul. “On väga hea rutiinse tööelu kõrvalt koolis ka põhjalikumaid ajuharjutusi teha – see paneb mõtte liikuma,” kommenteeris Jürgens. Eriti paistavad tema sõnul silma filosoofialoengud, kus on hea istuda ja elu mõtte üle arutleda.

Kursusekaaslastest 15 aastat vanem Kuna meestel on kooliskäimisest tükk aega möödas, suhtuvad nad oma sõnul nüüd ainetesse ja ülikooli ka pisut teisiti. “Ma oskan seda lihtsalt nüüd rohkem väärtustada,” sõnab Lemmats. “Tudengina oli ikka sada asja, mida loengus kuulamise asemel hoopis parema meelega teeks, nüüd aga istun ja mõtlen, et vaata, kui huvitav.”

Ainete juures nad erilisi muutusi ei tähelda, kui ainult see, et need on ehk aastatega pisut keerulisemaks muutunud. Huvi-

Eesti Maaülikoolis on õpingud ja teadus tihedalt seotud praktikaga.

tavaid aineid on juurde tulnud, näiteks kiidavad mõlemad loomade heaolu uurimist ning õppejõud David Arneyt, kes seda ainet annab. Üksmeelel on nad ka selles, et kursusekaaslased on äärmiselt toredad.

Koormust hindavad Lemmats ja Jürgens jõukohaseks, samuti toovad välja, et ühelt poolt on programm mugavalt paindlik, teiselt poolt võiks aga paindlikkust veel rohkem olla. Lemmats käib näiteks koolis kolmel päeval nädalas, keskmiselt neli-viis tundi korraga.

“Eks alguses töö juures öeldi küll, et loomulikult jätka haridusega. Kui ma aga septembris nii intensiivselt haridusega tegelesin, et töö osa väheseks jäi, oli vaja mingi kompromiss välja mõelda,” sõnas ta.

Tegelikult on võimalik kõiksuguste tööde kõrvalt TULEs osaleda, sest programm ise tuleb töötajale selles osas vastu ning suhtub kooligraafikusse paindlikult.

Haridus oli lõpusirgel Kummagi noormehe tänane töökoht pole seotud loomakasvatusega. Lemmats töötab tööstusvärvide müügi alal ja Jürgens teenib leiba mittetulundusühingus. Sellest aga saigi vähemalt esimese jaoks stiimul, miks kooli naasta.

“Kuna naaber ostis äsja mitmesajapealise karja, siis hakkasin ka ise tõsiselt kaaluma hoopis loomakasvatusse üleminemist, näiteks farmi juhiks,” põhjendab Lemmats.

Olles otsustanud juba lõpusirgel olnud hariduse lõpetada, haaras mees programmi kaasa ka sõber Hermani, kellel olid samuti kooliasjad peaaegu tehtud, kuid jäid 90ndatel sellegipoolest lõpetamata.

Miks aga peaaegu lõpetatud haridus pooleli jätta? Jürgensi sõnul oli see elu, mis vahele segas. “Tekivad majanduslikud küsimused ja kuidagi on vaja ennast ära elatada. Siis pakub keegi tööd ja millalgi tekib pere – hari-

Maaülikool käivitas uudse monitooringusüsteemi Eesti Maaülikooli Märja katsefarmis käivitati nüüdisaegne ja Eesti tingimustes uudne lauda mikrokliima monitooringu süsteem.

“Süsteemi eesmärk on monitooringul saadavate andmete baasil ventilatsiooni mahtkiiruse modelleerimine loomuliku ventilatsiooniga loomapidamishoonetes,” selgitas Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teadur Allan Kaasik. “Ventilatsioonimahtude teadmine võimaldab täpsemini arvutada mitmesuguseid emissioonitegureid, näiteks ammoniaagi emissiooni, seega võimaldab selline süsteem kindlaks teha, kui palju üks või teine loomapidamisviis keskkonda mõjutab.” Praegu kasutatakse mahtude kalkuleerimiseks kaudseid ning ebatäpseid meetodeid. Ülesehituselt sarnane süsteem on kasutusel Helsingi ülikooli katsefarmides, Eesti tingimustes on tegemist uudse lahendusega. Projekti rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

12

Koolileht 24. mai 2012

dus ei ole enam prioriteetne. Seejärel ei pääse enam mingile eksamile, sest eeldusaine eksam on tegemata ning nii need asjad üksteise otsa kuhjuma hakkavadki.”

Maaülikooli arvukad praktilised erialad Eesti Maaülikoolis saab õppida väga mitmesugustel erialadel – juba mainitud loomakasvatussaaduste tootmisest majanduseni ning tehnotroonikast veterinaarmeditsiinini.

Eesti Maaülikooli eeliseks on tema kompaktsus, tavapärasele akadeemilisele haridusele lisandub sellises kõrgkoolis rohkesti võimalusi reisida ja ennast välismaal täiendada – maaülikooli paindlikkus annab võimaluse individuaalseks lähenemiseks.

Maaülikoolis õppimine ei ole puhtalt teoreetilise põhja ladumine, vaid kogu õpe on tihedalt seotud praktilise õppega. Just praktikad ongi üks Eesti Maaülikooli eeliseid teiste kõrgkoolide ees ning mis peamine – tihti leiab tudeng oma tulevase töökoha just praktikate käigus.

Samuti tehakse maaülikoolis maailmatasemel teadust – meil on iga aastaga järjest enam välisõppejõude ja -tudengeid ning igal tudengil on võimalik oma teadmisi täiendada välismaal.

Erinevalt mitmestki teisest kõrgkoolist on Eesti Maaülikool koondumas ühte paika ülikoolilinnakuks – Tartu linna piiril Tähtvere väljal on silmside kaugusel tänaüäevased õppehooned, raamatukogu, renoveeritud ühiselamud, uus spordihoone ning spordiväljakud ja matkarajad. Siinsamas on ka kauplused ning kesklinngi asub lühikese jalutuskäigu kaugusel.

Maaülikool on üks selgema visiooniga ülikoole – toetada ja edendada Eesti puhast keskkonda ja loodussäästlikku mõtteviisi.

Ning siia on oodatud igaüks. eesti maaülikool

Sinu tulevik Eesti Maaülikoolis Veterinaaria ja loomakasvatus Loomakasvatus Kalakasvatus Toiduainete tehnoloogia Veterinaarmeditsiin Majandus- ja sotsiaalteadused Ökonoomika ja ettevõtlus Majandusarvestus ja finantsjuhtimine Põllumajandus- ja keskkonnateadused Aiandus Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine Maastikuarhitektuur Maastikukaitse ja -hooldus Rakendushüdrobioloogia Loodusturism Põllumajandusettevõtte majandamine Linna- ja tööstusmaastike korraldus

Metsandus ja maaehitus Taastuvenergia ressursid Metsatööstus Metsamajandus Loodusvarade kasutamine ja kaitse Geodeesia Kinnisvara planeerimine Maakorraldus Maaehitus Veemajandus Tehnika Tootmistehnika Ergonoomika Energiakasutus Biotehnilised süsteemid Tehnotroonika

Vastuvõtt 2012/13 aastaks algab 22. juunil!

praktilised erialad kaasaegne ülikoolilinnak roheline mõtteviis Vaata lisa:

www.emu.ee www.facebook.com/maaylikool

Koolileht 24. mai 2012

13

Kui tahan, siis saan, kelleks tahan. rahvusvahelised suhted tõlkimine sisearhitektuur moedisain keskkonnakaitse ärijuhtimine

Dokumentide vastuvõtt alates 1. juunist www.euroakadeemia.ee info@euroakadeemia.ee / Tel +372 611 5801

Fotodel on hetked mullusest Tantsuakadeemiast Paides. Lisaks tantsule tehti muudki huvitavat.

Kaasaegne on pubekae Kaasaegsele tantsule pühendatud suve­akadeemia ootab tantsuõpetajaid ja -tudengeid ning koreograafe.

Anu Sööt TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia

J

uba kolmandat aastat korraldab Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna täiendusõpe suviseid mitmepäevaseid temaatilisi koolitusi – tantsukunsti suveakadeemiaid. Sellesuvine tantsuakadeemia ootab osalejaid 21.–24. augustil Pärnus.

Igal aastal oleme keskendunud konkreetsele teemale. Aastal 2010 oli selleks “Oma tantsu juured ja ladvad”, aastal 2011 tants noortekultuuris ning käesoleval aastal on teemaks kaasaegne tants.

Kust tants tuleb ja kuhu ta ­liigub Eesti kaasaegne tants on sama vana kui taasiseseisvunud Eesti riik. See tähendab, puberteedieast väljas. Õige aeg on vaadata iseendasse, teha järeldusi ja tunda rõõmu selle üle, mis on olemas.

Kutsume kokku tegijad, kes asjale alguse pannud, ja need, kes praegu ilma teevad. Nii need, kes oma arusaamade põhjal nüüdistantsust on välja arendanud tantsutehnilised metoodikad, kui ka need, kes edendavad eesti kaasaegset tantsu tegevkunstnikena. Loodetavasti saab suvekooli jooksul selgemaks, mis asi kaasaegne tants õigupoolest on, mille poolest erineb see 14

Koolileht 24. mai 2012

teistest tantsulistest olemisviisidest, mida taotleb, kust tuleb ja kuhu liigub.

Huvitavad õpetajad...

Suveakadeemias ootavad tantsuhuvilisi mitmed tuntud tantsijad ja tantsuõpetajad, kes töötubades oma teadmisi ja kogemusi jagavad. Näiteks Külli Roosna ja Kenneth Flak on rahvusvaheliselt tunnustatud koreograafid, tantsijad ja õpetajad, kes teevad koostööd alates 2008. aastast.

Külli Roosna on lõpetanud Tallinna ülikooli koreograafia osakonna (2005), Rotterdami Tantsuakadeemia Hollandis (2007), hetkel omandab ta magistrikraadi TLÜs koreograafi-lavastaja erialal.

Kenneth Flak on õppinud lavastamist, miimitehnikat ja nüüdistantsu Norras ja Hollandis. Tal on kogemusi võitluskunstides ja akrobaatikas.

Helena Pihel on lõpetanud Tallinna ülikooli MA ja lisaks läbinud õpetajakoolituse.

Helena töötab nüüdistantsu, kompositsiooni ja improvisatsiooni õpetajana paljudes eri kohtades, sealjuures Eesti Tantsuagentuuris.

Rauno Zubko on õppinud TLÜ koreograafia osakonnas ning läbinud mitmeid koolitusi ning töötube eri tantsuvaldkondades nii Eestis kui ka välismaal.

Tiina Mölder on üks Zuga ühendatud tantsijate asutajaliikmeid (asutatud 1999).

fotod anu sööt

Suvekursused

Prantsuse Instituudis!

11.06.–12.07.2012 Kursused nii päris algajatele kui ka varem alustanutele. Lisaks põnevad moodul- ja vestluskursused kesk- ja edasijõudnud tasemetele.

tants east väljas Koreograafina armastab ta olla kaasautor, tema osalusel lavastatud etendusi koos teiste zugakatega on mängitud nii lavadel, stuudioruumides, majades, pargis kui trammis, nii suurtele kui lastele. Liikumisõpetajana annab Tiina tunde VHK teatriharus. Lõppjärgus on magistriõpingud TLÜs. Ja talle meeldib matkata.

Helen Reitsnik on lõpetanud Tallinna ülikooli koreograafia osakonna 1997. Ta on osalenud mitmetes Zuga ühendatud tantsijate lavastuses kaasautori ja -esitajana ning mitmes tantsuteatrite Fine Five ja Zick ning Von Krahli Teatri projektis tantsijana. Helen annab lastele loovtantsu, improvisatsiooni ja lavalise liikumise tunde. Talle meeldib matkata ning teha loodusfotosid. ... ja mitmekülgsed töötoad Külli ja Kennethi töötoas ergutame kujutlusvõimet, et muuta liikumine elavaks. Rakendame ka anatoomilist teadlikkust kehast, harjutused kooskõlastame hingamisega, raskusjõu kasutamisega ja selge ruumitajuga, et jõuda pingevaba liikumiseni. Kasutame venitus- ja jõuharjutusi keha võimekuse arendamiseks. Tunni teises pooles tegeleme tantsu kombinatsiooniga ja improvisatsiooniliste ülesannetega. Muuhulgas kasutame võitluskunstide ja akrobaatika elemente.

Helenat ja Raunot huvitavad pikad, lausa meditatiivsed jadad, mille

käigus saab ka kõige elementaarsemaid põhitõdesid rahulikult tunnetada ja kogeda. Seega iseloomustab töötoa liikumiskeelt jätkuvus ja kas-

Suvekoolis peaks saama selgeks, mis asi õieti on kaas­ aegne tants. vamine nii liigutuse kui ka kombinatsioonide tasandil. Töötoas vaatlevad Helena ja Rauno harjutust kui isiklikku kogemust ja teekonda, millega tegelemiseks on piisavalt aega. Ometigi on kõik pidevas liikumises. Improvisatsioon on Rauno ja Helena südameasi. Olles teinud omavahel tihedat koostööd eri lavastuste juures, peavad nad oluliseks nii improvisatsiooni kui püsitut väärtust kui ka igas

Täpsem info meie kodulehel.

www.ife.ee Soodushind õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele.

Registreerumise tähtaeg 31. mai.

Kursuste hinnad alates 90 eurost.

tunnis lõpptulemuseni jõudnud teekonda. Oluline on siinkohal mängulisus, rõõm ja ka väike raputus.

Tiina ja Heleni töötoa lähtekohad on tants/liikumine ja loom(ad), tants ja argised liigutused, tants ja ruum ning tants ja partner.

Keda ootame?

Ootame suveakadeemiasse tantsualase kogemusega õpetajaid, ­koreograafe ja tantsijaid. Kuna igale persoonile/ kool­konnale on õpetamiseks aega neli akadeemilist tundi, ei saa alustada baasteadmiste omandamisest.

Kindlasti oota­me ka tantsutudengeid, kes saavad koolituse kaudu hea ettekujutuse eesti nüüdistantsust ja selle arengust ajas.

Koolitusel osaleja saab hea ülevaate, kuidas tantsijad/koreograafid defineerivad kaasaegset tantsu, kuidas seda mõtestavad ja väljendavad. Iga õpetaja pakub välja oma vaatenurga nii füüsiliste tantsutehniliste tundide kui videonäidete kaudu. Õhtuti jätkuvad arutelud päeval kogetu üle.

Suveakadeemiad on toimunud tavapärasest (Viljandi) koolituskeskkonnast eemal, sel aastal läheme Pärnusse, Gabriele Moe- ja Tantsukooli. Seal toimuvad nii tunnid kui soovijatele majutus. Ka 24 h üheskoos olemisel on põhjendus, nii saavad osalejad kursuse jooksul üksteisega paremini tuttavaks, tekib mõnus sünergia ning edasised koostöösuhted.

RakenduskõRghaRidus õppeaeg 3–3,5 aastat

SotSiaaltöö MajanduSarveStuS KaubanduSöKonooMiKa juhiabi ÄrijuhtiMine

kutseõpe keskhaRiduse baasil õppeaeg 2 aastat

MajanduSarveStuS MüügiKorralduS ÄriKorralduS tarKvara arenduS SeKretÄritöö hoolduStöötaja Kutseõpe keskhariduse baasil: Erialade lõpetajatel on võimalus jätkata õpinguid rakenduskõrghariduse omandamiseks.

Kõikidel erialadel toimub vastuvõtt ka vene õppekeeles keskhariduse omandanud noortele, kellele pakume eesti keele süvaõpet. Õppevormid: päevane, õhtune ja kaugõpe Vastuvõtt toimub keskhariduse baasil.

Vastuvõtul arvestatakse lõputunnistuse keskmist hinnet.

Dokumente võetakse vastu 2. juulist 10. augustini tööpäevadel kell 8.30–16.00 või SAISi kaudu (www.sais.ee).

Tiigivahe tee 2 ∙ Mõdriku, Vinni vald, 46609 Lääne-Virumaa tel 329 5956 ∙ e-post vastuvott@lvrkk.ee ∙ faks 329 5951

www.lvrkk.ee Koolileht 24. mai 2012

15

erakogu

Uued võimalused Iluteeninduse koolitusmaastikul on rida toredaid uuendusi, mis loodetavasti rõõmustavad nii õpilasi kui ka nende kliente. Tutvustab Eesti Juuksurite Liidu president ja Eesti Rahvusvahelise Iluteeninduse Erakooli direktor Aimar Karu.

J

Eesti Juuksurite Liidu president Aimar Karu koos modellidega, kelle soengud on teinud Helena Sula ja Aleksandra Belova.

16

Koolileht 24. mai 2012

uuksuriks ja kosmeetikuks õppijad saavad peatselt oma uusi teadmisi proovile panna kaunis ja võimsas praktikakeskuses, mille loomise algatas Eesti Juuksurite Liit.

Praktikakeskuse asukoht on Kochi Aitade kvartalis, päris lähedal sadama D-terminalile. Asukoha kohta jagub kiidusõnu mitme kandi pealt. Esmalt miljööväärtus, mida kaunis vana paehoone pakub, teiseks aga on sadama lähistel asuvas keskuses suur tõenäosus, et klientide hulgas on võimalikult erinevaid inimesi – muu hulgas ka eri rassidesse kuuluvaid inimesi.

Erinevalt paljudest muudest valdkondadest nimelt on juuksuri- ja kosmeetikutöös sünnipära oluline, sest sellest sõltuvad naha ja juuste struktuur ning eripärad. Kuna nii mõnedki tänased noored iluteenindajad võivad tulevikus tasuva töö leida Eestis väljaspool, on tähtis, et osataks töötada võimalikult erinevate klientidega. Arvata, et näiteks Londonis sisenevad sinu töökohta üksnes europiidset tüüpi inimesed, oleks ju üsna lühinägelik.

Tööpraktikat saab loomulikult sooritada mis tahes salongis, kuid praktikakeskusel on siin mitmeid eeliseid. Keskuses töötavad pühendunud juhendajad, kes erinevalt sama pühendunud salongispetsialistidest peavad praktikantide juhendamist oma kõige olulisemaks ülesandeks.

Praktikakeskus on planeeritud koolideülesena, seega kohtuvad seal juuksuriks ja kosmeetikuks saada soovijad eri koolidest. Põhimõtteliselt on tegu arvestatava uuendusega iluteenindushariduse maastikul.

Idee sellise keskuse loomiseks on laenatud Saksamaalt, kus toimib duaalne haridussüsteem – teooria ja praktika kombinatsioon. Duaalses süsteemis on praktiline töö ja standarditud kutseharidus integreeritud ühte süsteemi ning see erineb “tavalisest” koolis käimisest kahe tunnuse poolest: õpitakse suuremalt jaolt tootmis- või teenindusettevõttes ning väljaõppe eest vastutavad nii ettevõte kui ka kutsekool, olles võrdväärsed partnerid.

iluteenindusõppes Avar kool, palju õppevõimalusi Kaunis praktikabaas on peatne tulevik, ent ka Iluteeninduse Erakoolis on hulk nägusaid ja avaraid ruume, kus uusi teadmisi omandada ja neid proovile panna.

Pärast seda kui Iluteeninduse Erakool Tartu maanteelt Õismäele kolis, vabanesid kooli õpilased ja õpetajad ruumipuudusest. Olemas on arvutiklass, aula, suured auditooriumid ning mõnus valik erinevaid õppeklasse.

Uue eriala omandamine pole ammu enam üksnes noorte koolilõpetajate teema. Õppima minna võib ka märksa hiljem. Näiteks siis, kui tekib soov omandada elukutse, mille põhisisu on teiste inimeste ilusaks tegemine – Eesti Rahvusvahelise Iluteeninduse Erakooli pikemad ja lühemad kursused võimaldavad õppida juuksuriks, kosmeetikuks, maniküürijaks-pediküürijaks-küünetehnikuks, masseerijaks.

Uudisena on plaanis avada Eesti Professionaal­ se Jumestamise ja Grimmi kool. Lühikestel kursustel on jumestamist ja grimmi varemgi õpetatud, ent Eestis on tekkinud vajadus nende erialade professionaalide järele ning selle tõttu nüüd professionaalset õpet pakutaksegi.

Kõigil riikliku õppekava alusel õppijatel on võimalik taotleda õpilastele ettenähtud riiklikke soodustusi. Kõikidelt kursustelt on võimalik taotleda tulumaksu tagastust.

Elupööre pärast aja mahavõttu Mõned õpilased on uueks erialaks valinud ilutee-

ninduse siis, kui senine eluala pole enam pakkunud piisavalt võimalusi. Eesti Rahvusvaheline Iluteeninduse Erakool on Töötukassa koostööpartner.

Meie kogemus on näidanud, et ilueriala on üsna kindel valik, et enam mitte töötupõlve pidada.

Uue eriala kasuks võib otsustada ka siis, kui elu pakub meeldiva võimaluse aja mahavõtuks – näiteks lapsehoolduspuhkuse ajal. Et teha see valik oma õpilastele võimalikult mugavaks, asutas Eesti Rahvusvaheline Iluteeninduse Erakool oma ruumide juurde ka lastehoiu. Mõnus paik on valmis pakkuma turvalist ja rõõmsameelset hoidu ka neile lastele, kelle vanemad Iluteeninduse Erakoolis ei käi. Hinnadki on suhteliselt soodsad ning Tallinna ja lähivaldade elanikud saavad lapsehoiuks omavalitsuselt toetust.

Uus eriala: spaaspetsialist Üks Eesti turismimagneteid on meie kenad ja mõnusad spaad ja sanatooriumid. Kuna spaades mõnuleb üha enam nii välismaalasi kui ka kodumaiseid lõõgastujaid, on tekkinud vajadus ka koolitatud spaaspetsialistide järele.

Sügisest saab spaa-tööd õppida Eesti Iluteeninduse Erakoolis, kus antakse põhjalik teoreetiline ja praktiline ülevaade nii spaamassaažist kui ka mitmesugusest kehahooldusest.

Koolitustele ja kursustele on võimalik registreeruda telefonil 641 2214 või tulla kohale Tartu mnt 63, Tallinn. Õppesalongi on võimalik külastada alates juunist aadressil Lootsi 10. Lisainfo: www.kursused.ee.

Pooleks aastaks Saksamaale praktikale

R

akenduskõrgharidus annab tulevikuks kindlad väljavaated, on veendunud rõivaste tehnilist disaini ja tehnoloogiat õppiv Liina-Mai Püüa.

Tallinna Tehnikakõrgkooli Üliõpilasesinduse ja Tallinna Tehnikaülikooli Kultuuriklubi koostöös toimus 11. aprillil Inseneride Moeshow 2012 teemal “Aeg. Kunst. Insener”. Moe-show’l demonstreerisid kahe kõrgkooli tudengid oma innovaatilisi ja põnevaid moode.

Esikoha pälvis TTK rõivaste tehnilise disaini ja tehnoloogia 3. kursuse üliõpilaste kollektsioon “Kleidi reform”, mille üks autoreid oli Liina-Mai Püüa.

Lapsena jälgis Liina-Mai, kuidas ema hammasratta krõbinal vaibal Burdast lõikeid ajalehtedele kopeeris ja endale igasuguseid imelikke asju õmbles. Lõikelehed ja joonised olid tüdrukule väga põnevad. 13–14aastaselt liitus ta Kanutiaia noortemajaga, kus käis kuni keskkooli lõpuni vahelduva eduga õmblus- ja hiljem naharingis.

Liina-Mai valis Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK), sest rakenduskõrgharidus annab kindlad väljavaated tulevikuks. Lisaks ohtralt õmblusprojekte ja praktikate rohkus. Kool on õpetanud teda hindama tööteostuse head kvaliteeti ja seda, kui oluline on laskuda detailideni. Liina-Maile meeldib TTK tehniline ajalugu ja veidi range õhkkond. Rõiva- ja tekstiiliteaduskonna kõige põnevam osa on tema arvates aga õmbluslabor. Just see tööõhkkond, mis seal on.

Oma fantaasiate elluviimiseks on Liina-Mail alati võimalusi. Ka kooliülesannete puhul ei ole teda keegi otseselt takistanud. Konkursse, millel osale-

EESTI HOTELLI- JA TURISMIKÕRGKOOL ehte@ehte.ee www.ehte.ee

RAKENDUSKÕRGHARIDUS º Hotellimajandus º Reisikorraldus º Toitlustusteenuste korraldus º Hospitality Management Diploma

KUTSEHARIDUS Riigieelarvelised tasuta kohad

º Hotelliteenindus º Toitlustusteenindus º Reisikorraldus Peale kutsehariduse õppekava lõpetamist võimalik jätkata õpinguid rakenduskõrghariduse 3. kursusel.

(õppetöö toimub inglise keeles)

SISSEASTUMISKATSED 11. juulil (s.h. tasuta kohtadele) ja 1. augustil

Puuvilla 19, Tallinn Telefon 668 8707

TEHNILINE

www.tptlive.ee

KUTSEKESKHARIDUS TALLINNA

POLÜTEHNIKUMIST Noor Meister 2011 võistlustelt parima Microsofti spetsialisti tiitel ja elektroonikute võitlustelt esikoht Tallinna Polütehnikumi õpilastele.

Õpilaskodu võimalus Soodne asukoht Tallinna kesklinnas Koostööprogrammid mitmete kõrgkoolidega

tallinna tehnikakõrgkool

Telekommunikatsiooniseadmete spetsialist Multimeedium (veebispetsialist) Elektroonikaseadmete koostaja Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja Tallinna Polütehnikum Arvutid ja arvutivõrgud Trükitehnoloogia Fotograafia (ainult keskhariduse baasil) Elektrik TÄIENDÕPPEKURSUSED TÄISKASVANUTELE Automaatik Liina-Mai Püüa oma võidukollektsiooniga “Kleidi reform”.

da, jätkub, nende poole tuleks lihtsalt püüelda ja tahta neist osa võtta. Konkurss on tihe, inimesi palju, kellega konkureerida, aga Liina-Mai sõnul paneb see teda just rohkem tööd tegema.

Kui eelmisel aastal oli Liina-Mai praktikal väike-ettevõttes Tallinn Dolls, siis sügisest läheb ta Erasmuse programmi toel ühte rahvusvaheliselt tuntud ettevõttesse Saksamaale praktikale. LiinaMai sõnul oli tegu õnneliku juhusega, et tal avaneb võimalus pool aastat uurida sellise suure ettevõtte toimetamisi.

Neidudele, kes tunnevad huvi TTK rõiva- ja tekstiiliteaduskonna õppekavade vastu, tuleb Liina-Mai Püüa sõnul kasuks, kui on varem tutvust tehtud õmblusmasinaga.

Pärnu mnt. 57, Tallinn tel. 610 3601, info@tptlive.ee

www.kursused.ee

Malle Jürves, Tallinna Tehnikakõrgkool Koolileht 24. mai 2012

17

Tule õppima kullassepaks või metalli-käsitööliseks Nõmme Kullassepp kutsub ametit omandama. Kullassepa amet, mis on tulnud iidsetest aegadest, pakub inimesele, kes tahab oma kätega midagi teha, laia tegevusvälja.

K

ullassepa amet sobib inimesele, kellel on inseneri mõtteviis, tahe leiutada, katsetada, omandada pidevalt uusi teadmisi ja töövõtteid. Tegelda tuleb keemiaga, tunda füüsikat, huvituda kunstist, kividest, metallist ja sellest müstikast, mis tulest sünnib.

Amet vajab keelteoskust, et maailma minna või selle asjadest osa võtta. Hea on lisaks emakeelele inglise, vene jt keelte oskus. Kunstianne lisab veel omakorda perspektiivi aga ei ole esmatähtis. Kindlasti on vajalik soov teha midagi oma kätega. Eriti oluline on kannatlik meel. Hea füüsiline vorm ei tee paha.

Ameti omandamiseks läheb vaja rohkem kui 6 kuud, kuid kui tahad kuhugi jõuda ja maailma vallutada, siis peab kuskilt alustama ja selle võimaluse me sulle anname. Tulevikus on võimalik juurde õppida nii meil kui mujal maailmas, kuid just Eestis on veel meistreid, kes tunnevad vanu töövõtteid, mille muu maailm on unustanud, ja seetõttu võib oskajatest meistritest õige pea puudu tulla. Seega tahame sulle edasi anda haruldasi oskusi. Käsitöö jääb alati hinnatuks, nii nagu on tõusnud jälle ausse sepatöö. Sul on võimalus! Vaata ka www.rajaleidja.ee kullassepp ja meie kodulehelt www.markiigold.ee koolitus. Õpe on tasuline. Parimatele pakub firma võimalusel kuuekuulise oskuste omandamise järel edasiõppimise võimalust, aga ka oskustele vastavat tööd. Üks kuu õpet maksab 300 eurot ja tasumine on järgneva 6 kuu jooksul 1 kuu ette.

Soovijatelt ootame elulookirjeldust, kuhu palume lisaks kirjutada, miks te just seda ametit tahate õppida, kas teil on peres käsitöö tegijaid, ja kui olete midagi ükskõik mis materjalist, kas või paberist teinud, võite pildi juurde panna.

2. voor on katsed, mille peate sooritama meie salongis (Aia 3 III korrus) teile määratud ajal.

3. voor on vestlus ja võimalik õppelepingu sõlmimine.

NB! Teise vooru, katsetele pääsejad peavad tasuma katsetel kasutatava materjali, tööriistade jm eest 32 eurot, mis arvatakse maha esimese kuu õppetasust, kui olete meile õppima pääsenud. Õppimist alustame kohe, kui esimene grupp on koos, planeeritud maikuust.

CV saata nommegalerii@gmail.com.

Viktoria Lukats

18

Koolileht 24. mai 2012

Kas meie kool kukub koomasse?

A

rvestades Eesti riigi mõistusvastaselt suurt eripensionide hulka, poleks imestada, kui antaks välja seadus, mis tagaks eripensioni ka neile, kes kunagi nn eliitkooli lõpetasid. Ole sa siis edaspidises elus närukael või riigivaras, peaasi, et sind on kodanikuks küpsetatud eliitkoolis – vorm on ikka rohkem maksnud kui sisu.

Aga see sisu võib sageli olla jahmatav. Ju pole isegi meie riigi ühe tippgümnaasiumi ainetundides kunagi räägitud töölisklassist – sellest rumalast massist, sest 11. klassi kevadel oli õpilas(t)ele “proletariaadi” mõiste täiesti tundmatu!

Eliitkool? Sobivam nimetus oleks “mainekool”. Kui demokraatia tähendab vähemuse allumist enamuse tahtele, on eliit- või mainekoolid üks antidemokraatlikumaid institutsioone demokraatlikus riigis: jäävad ju mainekoolid enamikule kodanikele kättesaamatuks ja täitumatuid unistusi ei soovita ühiskonnas eriti näha. Toob ju hariduse kihistumine ka palgakihistumise, mis sünnitab aga vaenu, nagu on sünnitanud ka eripensionid. Vahest saab õiglusetus riigis alguse just mainekoolidest, mille tarkpead tõmbavad haneks vähem andekaid? Ükski kool ei tohiks olla nagu mõni vedurite depoo, kuhu on koondatud kogu veovõimeline veerem.

Vedurid tuleks hajutada tavakoolide vahel, et nad vaguneid, sh ­halli keskpärasust või lausa seanahavedajaid, enda järel tiriks – sellisel haridusrongil oleks ühiskonnas rohkem perspektiivi kui veduritel, mis relssidel üksteist nügides koolilõpumedalite pärast nägelevad. Ühtlasi

antaks sellega tavakoolile võimalus ka iseenda mainet tõsta.

Kõik haridus- või koolireformid, mis meil iganes tehtud, on olnud kui reformvoodid, mis üles-alla võnkudes koolirahva peataolekut pigem kasvatavad kui kahandavad. Ega see saagi teisiti olla, kui appi võetud meetmed piirduvad finantside ümberjaotamise ja koolivõrgu nn korrastamisega. Jälle oleme vormi kallal, antava hariduse sisust pole peaaegu midagi kuulda. Aga just see, mida ja KUIDAS õpetada, peaks määrama hariduse kvaliteedi.

Paraku pole meil sotsioloogilisi uuringuid koolitöö kvaliteedi kohta. Ilmselt pole metoodikatki, kuidas mõõta õpetajate kutsemeisterlikkust. Seepärast on järgnev õpetajate lahterdamine puhtempiiriline ning kaemuslik. Kuidas liigita-

da pedagooge praegusel segasel, raskel ajal?

Oskavad ja püüavad See ilmses vähemuses olev õpetajate eesliin, kuhu võib end arvata iga viies või kuues pedagoog, tunneb üksipulgi oma ametisaladusi ja püüab praeguses üleüldises vibreerivas õhustikus ning üsna nappide võimaluste juures kõige kiuste oma teadmisi ja kogemusi ellu viia – jüngritele midagi selgeks teha, neid eluks ette valmistada.

Need arukad kavalpead-rebased ei lõuga lõvina, et end maksma panna, ega lase ka jänesena jalga, kui ilmnevad esimesed ohumärgid.

Nad on kindlalt paigas oma ajas ja kohas… ja võib-olla just tänu nendele vähestele meie kool veel päris kokku ei kuku.

Oskavad, aga ei püüa See õpetajate põhimass moodustab kindlasti tunduvalt suurema osa kui kolmandiku meie pedagoogilisest kaadrist. Nad on piisavalt võimekad, kuid neist mitteolenevatel põhjustel juba mõni aeg tagasi mingile tulemuslikkusele käega löönud: eks püüa tuult väljal!

Nad on füüsiliselt olemas, aga mida enam pole – see on hingestatus, mis koolitöös hädavajalik oleks.

Nad käivad küll klassi ees, midagi ka nagu teeks, aga põhieesmärk on neil ise ellu jääda. Vabameelsus ja libekeelsus on selleks parim strateegia ja taktika. Õpilane võib kõike teha, aga õpetaja ei pruugi kõike näha. Varjuda asjalikkuse maski taha on nende trumpäss.

Ega need õpetajad väga noruta ega loruta: ju on nende elus tei-

si väärtusi, mille nimel koolis mängur olla, et mingi töökoht säilitada. Võib-olla usub osa neist, et ajad kindlasti muutuvad, aga mis suunas – see on iseasi. Kui olukord peaks veel halvenema – küll siis jõuab ka paremaid jahimaid otsida.

Ei oska, kui ka püüaksid Umbes kolmandikul õpetajaskonnast pole õigeid ametioskusi kunagi olnudki. Nad pole eales teadnud, mida tähendab õpetamine ja kasvatamine tegelikult; ei valda nad ainet ega didaktikat. Nad on kas valinud endale vale elukutse, milleks neil piisavalt annet pole, või on neil olnud ebapädevad koolitajad, kel polnud õpetamiskunstist mingit ettekujutust.

Koolis need õpetajad töötada ei tohiks, aga kuskil mujal neid ka ei oodata. Ei jäägi muud üle, kui keskmist õpetamistaset üha allapoole kiskuda. Raske uskuda, et kunagi jõutakse meil õpetajate objektiivse atesteerimiseni: oma pabereid oskavad kõik vormistada nii, et neid ametisse jäetaks, aga hädavareste tegelikke tunde hinnata ei jõuta vist eales. Koolisisest kontrolli ei saa ju pahatihti usaldada. Õpetajad streigivad madala palga pärast. Selleks on neil õigus. Aga põllumehed, kelle tulud võib kapriisne ilmastik päris nullida, peavad maaõpetajaid lausa rikkuriteks: olgu nii vilets pedagoog kui tahes, stabiilne töötasu on talle kindlal päeval alati tagatud; ja õpetatavad klassid on tunduvalt väiksemad kui linnakoolides. Nii et ka neile, kes oma tööd ei tunne, on õpetajaamet vägagi turvaline töökoht. Kuidas saada lahti neist, kellest koolis kasu pole?

Ja kas väärikamad asendajad oleks kohe kuskilt võtta?

Toodud probleemid viivad vägisi mõttele, et meie kooliharidus on koomasse vajumas. Ainus lahendus oleks muuta seda SEEST, mitte väljast. Aga sellega pole tegelema hakatudki… ja varasematest kogemustest lähtuvalt võib karta, et ei hakata kunagi.

Piltlikult öeldes on meie tänane kool nagu käsikiimlus: mängime kooli, nagu mängitakse seksi.

Tulemusi ei anna kumbki – ainult pisike mõnu ja… üldmulje mõru. lauri kulpsoo

Eesti kool on kooma äärel. Ärgu hakatagu siin­ kohal pudrutama “eliitkoolidest” – see ebardsõna peaks sisu tõttu olema oma aja ära elanud, sest ühegi kooli eesmärgiks ei saa olla mingi koorekihi ehk kõrgklassi tootmine: noorte kastidesse jaotamine oleks pirakas sotsiaalne kuritegu.

shutterstock

Essee

Toom Õunapuu, keeledidaktik Koolileht 24. mai 2012

19

peeter langoviys / postimees / scanpix

Õnnemäng: koolist ellu

Mugavustsoonist väljumine ja ise otsustamine nõuab harju(ta)mist, julgustab Ülle Suur.

Eksamikadalipu läbimisele ja kooli lõpetamisele järgneb miljoniküsimus: kuhu edasi? Valikute rohkus ühelt poolt ja võimaluste vähesus teiselt poolt võtavad silme eest kirjuks ning tekitavad tahtmise säilitada status quo. Ülle Suur nõustaja

M

õni ei tea veel kolmekümneseltki, mis on see ala, millele tahaks pühenduda ja kuhu panustada. Sellest lähtuvalt tundub koolilõpetajate vanuses elukutse ja/või eriala valik suhteliselt õnnemängulaadne ettevõtmine, mida ta osalt kahtlemata ongi.

Järgnevalt väike valik tõenäolisemaid otsuseid, millest iga elluastuja püüab enda jaoks parima leida.

Mugavustsoon Kui elatakse veel koos vanematega, siis mõjutab paljudel koolilõpetajatel edasisi valikuid asjaolu, et vanemate juures edasi elades langeb ära igapäevaste olmeprobleemidega sehkendamine ja argitoimetustega kaasnev peavalu. Pole tarvis mingit isiklikku eelarvet ega kaineid kalkulatsioone selle kohta, kas osta viimaste eurode eest suitsuvõi pesupulbripakk. Mõne osalise koormusega töökoha hädapäraste isiklike vajaduste katmiseks jõuab endale tekitada ka õpingute kõrvale. Tunduvalt tõsisem teema on tasuda 19–20 aasta vanuselt elamise, kommunaalkulude, toidu, õppevahendite jm vajaliku eest, seda eriti oma harjumuspärasest kodukeskkonnast väljapoole sattudes. Nii järgnebki hetkel ainumõeldavana tunduv ja ratsionaalselt põhjendatud otsus: eriala ja kooli valiku määrab see kool oma õpetatavate erialadega, mis asub vanematekodu ligidal.

Tõusev elamiskulude kokkuhoiu trend noorte inimeste juures on elamaasumine vaid mõne nädala pikkuse tutvuse järel oma

uue partneri vanematekoju. Kokkuhoid elamiskuludelt on sama märkimisväärne kui oma kodus elades või veelgi suurem. Uustulnukat koheldakse kui pereliiget, hoitakse ja poputatakse, pakutakse head-paremat, lootuses oma lapse lähisuhte kujunemisele ja püsimajäämisele kogu südamest ja parimate soovidega kaasa aidata. See, kas tegemist oli tõepoolest siira ja ausa partnerluse või elamiskulude kokkuhoiuga / suhte ühe osapoole ärakasutamisega õpinguperioodi vältel, selgub hiljem.

Välismaale Mingis mõttes on väljapoole Eestit edasi õppima või tööle minek noorele koolilõpetajale lihtsam valik kui Eesti piires kooli- ja kodukoha vahetus. Määravaks saab eriala, mitte mugavustsooni alalhoidmine. Üks ja suur pea ees vetehüpe tundmatus kohas ja oledki sajaprotsendiliselt oma käe peal. Ise vastutad, kas su külmkapis on süüa või ei ole, kas kohaned teise kultuurikeskkonnaga või ei, ise organiseerid endale elamise ja võimalusel ka töökoha, pead iseendaga nõu probleemide tekkides.

Praegu kasutuselolevate sidetehniliste vahendite mitmekesisuse juures ei ole suhtlus kodustega mingi probleem, küll aga välistab geograafilise vahemaa pikkus sageli võimaluse kohe koju tagasi pöörduda, kui tundub, et piiri taga siiski nii lihtsalt hakkama ei saa ja kõik polegi nii roosiline, kui algul näis. Mis omakorda tähendab elluastuja suuremat vastutust ja läbimõeldumaid otsuseid – MINA ISE saab domineerivaks: MINA kohanen, MINA vastutan, MINA ise saan hakkama ja lähen edasi.

Eriala Valdavalt valivad praegused koolilõpetajad eriala, mida nad soovivad edasi õppida või kus töötada, selle järgi, millised on tõenäolised rahateenimise võimalused selles valdkonnas. Eriala meeldivus ja/või südamelähedus tulevad eelistuste reas alles tagapool. Või pole prioriteet veel välja kujunenud ja konkreetsemaid vorme võtnud.

Pole harvad juhused, kus noor kunstiandega õnnistatud inimene teeb oma valiku rahvusvahelise ärijuhtimise kasuks. Või koolilõpetaja, kellele on südamelähedane lastega mässamine ja õpetamine, läheb õppima hoopis õigusteadust.

Määravaks saab asjaolu, et olgu valitud eriala kas või isiksuslikult vastunäidustatud, liigub seal väidetavalt suur või ülisuur raha ning hulk mammonat eri vormis kompenseerib kõik isiklikud ja isiksuslikud vastumeelsused.

Raha vs rahulolu Eri uuringute kohaselt ammendub inimene töökohal ja/või ammendab töökoht end inimese jaoks keskeltläbi 5–7 aastaga. Kui töötatakse erialal, mis absoluutselt pinget, positiivset tagasisidet ega rahuldust ei paku, on see ammendumise aeg tunduvalt lühem – nii umbes 1–3 aastat.

Kahjuks pole aga kuigi lihtne pärast paariaastast töötamist vastumeelsel töökohal lisaks töökoha vahetusele ka eriala/väljaõpet vahetama hakata. Elu sunnib jätkama, raha teenima, mis sellest, et hakkab vastu ja ei meeldi.

Rahulolematus tekitab stressi, võivad

ÕPI VÄLISMAAL! SUVELAAGRID LASTELE JA NOORTELE VANUSES 7–18

International Language and Education Centre EVENOR Tartu mnt 43 / F. R. Kreutzwaldi 24, Tallinn tel 648 5441, 648 5501 mail@evenor.ee

20

Koolileht 24. mai 2012

Suurbritannias, Iirimaal, USAs, Kanadas, Prantsusmaal, Saksamaal, Šveitsis, Austrias, Hispaanias, Itaalias, päikeselisel Maltal ja isegi Havai saartel!

e www.evenor.e

ilmneda nii psüühilised kui ka füüsilised väsimuse tunnused. Inimene, kes ei tee oma tööd südamega, hakkab varem või hiljem tegema töös vigu. Sest ta ei hooli, tal on ükskõik, “mõisa köis – las lohiseb”.

Siit jõuame loogilise jätkuna läbipõlemissündroomi tekkeni, mille väljakujunemiseks 1–2 aastakest tööstaaži tundub ju olevat natukene liiga vähe. Veel üks levinud viis oma rahulolematust maandada on mõnuainete võrku langemine. Õhtul pinges ja kurnatuna töölt koju jõudes leevendatakse oma sundseisu alkoholi või tablettide abil. Hetkeks aitab, kuid pikemas perspektiivis on see teekond tupikusse. Õnnelik on inimene, kes võib enda kohta ausalt öelda, et tegeleb tõepoolest sellega, mis on südamelähedane, ja et ta armastab oma tööd. Meie rahale, edukusele, edasitrügimisele ja imagosäilitamisele orienteeritud maailmas on sellised inimesed vähemuses.

Soovitusi ei tule Eelkirjutatut arvesse võttes ning lahtiste silmade ja avatud meelega enda ümber ringi vaadates tundub täiesti vastutustundetu saata noor koolilõpetaja kodust ellu sõnadega: “Vali endale eriala, mis sulle tõesti meeldib.”

Me kõik teame, milline on Eestis praegu palgatase ja millised töövõimalused näiteks kultuuritöötajail, aednikel, kokkadel jt. Pole tarvis arutleda tippspetsialistide palganumbrite üle – nemadki on omal ajal alustanud üldjuhul madalamalt ja vähemtasustatavalt positsioonilt. Nagu ka praegused koolilõpetajad.

Kurb ja mõtlemapanev on lugeda noorte töölekandideerijate palgasoovide kohta: äsja kooli lõpetanu küsib endale palka, millisest kümme aastat samas valdkonnas töötanu ei julge isegi unistada. Kustkohast küll tuleb selline põhjendamatult kõrge enesehinnang ja enese üleväärtustamine? Võib-olla kodust, lapsepõlve või õpinguaja mugavustsoonist, kus kõik oli olemas. Aga oma iseseisvat elu alustades tuleb ka elamisele kuluv raha kusagilt välja võluda, näiteks optimaalsele palganumbrile teatud summat juurde kirjutades. Eraldi küsimus on, kas ja kui kaua selline suhtumine tööotsingutel kannab.

Nii palju, kui on erinevaid inimesi, kodusid, väärtushinnanguid, eeskujusid, sõpradesugulaste-tuttavate soovitusi, eelistusi, võimalusi, nii palju on elus edasi minemiseks ka valikuid. Või on neid valikuid tegelikult veelgi rohkem.

ÜHENDA TÕSINE ÕPPETÖÖ JA SUUREPÄRANE PUHKUS! Keeleõpe keelekeskkonnas annab oodatud tulemusi juba esimestel päevadel!

Vali lisaks keeleõppele: ekskursioonid, golf, ratsutamine, tennis, veesport, jalgpall, kunst, tants, teater, purjetamine ja palju muud põnevat.

Individuaalsed reisid iga nädal!

KEELEKURSUSED TÄISKASVANUTELE ALATES 16. ELUAASTAST.

Inglise, saksa, prantsuse, itaalia, hispaania, vene keel aasta ringi algusega igal esmaspäeval: kõnekeel, ärikeel individuaalselt ja rühmades.

Maksimaalsed tulemused miinimumajaga!

Koolileht 24. mai 2012

21

Töö röövib lastelt vanemad

gert gutmann

Triin Roosalu uuris võimalusi tööja pereelu ühitamiseks ning leidis, et Eestis on sel teemal õige kõvasti arenguruumi.

Triin Roosalu hiljuti kaitstud doktoriväitekiri käsitleb Eesti töö ja pereelu ühitamise mudelit, fookuses on naiste, laste ning servapidi ka meeste huvid.

Marion Pajumets

T

öö üks, kuid mitte ainus kandev teema on lääneriikide prominentseimate töö ja pereelu ühitamise teooriate alusetuse tõestamine Eesti kontekstis. Nimelt lubavad optimaalse soolise tasakaalu teooriad, et sooliselt tasakaalustatud ja jõuka riigi kujunemise eeldus on naiste kõrge haridustaseme ja tööturul kaasatuse kindlustamine. Sinna lisanduvad veel pikad lapsehoolduspuhkused ning universaalne ja kvaliteetne lastehoid, kuhu vanemad saaksid tööle pühendudes koolieelikutest lapsed muretult jätta.

Roosalu viiest artiklist koosnev väitekiri selgitas aga, et Eesti on küll täitnud juba kõik nimetatud õnnekriteeriumid, kuid lubatud tasakaalustatud ühiskonnakorraldusest ollakse ikka veel kaugel.

Haritus ei too Eesti naistele loodetud tulu Roosalu näitab, et hoolimata Eesti naiste kõrgest haritusest ja juba nõukogude aega ulatuvast täistööhõivest on nende võimalused tööturul meeste omadest väiksemad.

Paraku ei tasu naiste investeeringud haridusse sel määral ära, nagu Esping-Andersen loodab. Lisaks on teoreetilises mudelis arvestatud meeste-naiste tööjaotuse proportsionaalses jaotumises ka naiste kodu-

seid töid. Kuid kogutöömahu ümberjaotumist pole toimunud: töötavate naiste õlul on ajamahukam ja rutiinsem osa kodustest töödest ja mehe mõõt on ikka tasustatud töö. Tööturult lapsehoolduspuhkuse ajaks eemaldumine on isade jaoks küll legaalne, kuid mitte legitiimne. Euroopa riikide võrdluses iseloomustab Eestit ka lapsest lahus elavate isade suur osakaal.

Lapsed jäävad vanemliku tähelepanuta Kui tööjaotus vanemate vahel pole õiglasemaks muutunud, siis kuidas on pilt üle kolmeaastaste laste poolt vaadatuna? Heal juhul ambivalentne, väidab Roosalu. Ühelt poolt on meie alusharidus tõesti kvaliteetne, aga kas see korvab ja õigustab tüüpilisi laste enam kui kaheksatunniseid päevi lasteaias? Kui lapsed kohtuvad päeva jooksul oma vanematega keskeltläbi kolm tundi ja seda enamasti pärast vanemate tööaega, siis on emad-isad tõenäoliselt liiga kurnatud, et lastega kvaliteetselt aega veeta.

Lisaks tasub tähelepanu pöörata sellele, et võrreldes teiste Euroopa riikide vanematega on Eesti vanemad passiivsemad oma järglaste internetikasutuse jälgimisel. Samuti ei vähenda naiste töötamine laste vaesusriski sel määral, nagu teoreetikud on seda eeldanud. Niisiis on emade täishõive tulemusel paljud Eesti lapsed tegelikult va-

Triin Roosalu kaitses väitekirja “Taking Care of Children and Work: Running out of PostSocialist Time?” 4. aprillil.

Töö juhendaja on professor Ellu Saar Tallinna ülikoolist, oponendid dr Dirk Hofäcker Mannheimi ülikoolist ja dr Kimmo Jokinen Jyväskylä ­ülikoolist.

nemliku tähelepanuta ja samas ka majandusliku kindluseta. Kuid hoolimata sellest, et tasustatud töö ülimuslikkus pole osutunud perede ja ühiskonna heaolu võtmeks, soovib vaid väike osa eestlastest oma töötunde vähendada.

Roosalu tõdeb, et vanemate praegusi valikuid tingivad mitmed institutsionaalsed asjaolud: madalad palgad, osaajatöö võimaluste vähesus Eestis, võimatus jagada lapsehoolduspuhkust pikemale ajaperioodile, lasteaedade töökorraldus jne, kuid veel enam rõhutab Roosalu ettekujutusvõime puudumist meie kultuuris. Kapitalismi ülimuslikkust uskuval ajal ei oska me alternatiivsetest võimalustest unistada, rääkimata siis veel paremate lahenduste otsimisest.

Kas töö ülimuslikkus on postsotsialistlik pärand või kapitalismi tulem?

Kas võib oletada, et just palgatöökeskne elu on pere teadlik valik? Roosalu pakub oma töös välja üsna intrigeeriva seletuse.

Ta mõtiskleb, et ehk oleme omaks võtnud juba nõukogude ajal valitsenud ideoloogia, mille järgi perele ja lastele pühendumine on väikekodanlik ja tõeline väärtus ühiskonnale tõuseb hoopis erialasest palgatööst. Töö ülimuslikkus võib olla samavõrd postsotsialistlike riikide ühine pärand, kui liberaalse kapitalismi tulem.

Haridussüsteemil pole produkti

I

gert gutmann

22

Koolileht 24. mai 2012

nimene on loomaliikidest ainus, kelle järeltulijad ei sünni koos kõige tulevases elus vajaminevaga. Muidugi on ka palju teisi, kes oma valmiskujuni aeglaselt arenevad, kuid ainult inimeseks saamine sõltub ümbritsevast keskkonnast ja õpitud oskustest.

Teisisõnu, haridusest.

On väga vale arvamus, et vajame haridust saamaks kellekski, kes me ei ole – näiteks professionaaliks mingil alal. Eelkõige vajame haridust, et saada selleks, kes me oleme. Paradoks, aga neid on inimeseks olemises palju.

Viimastel sajanditel oleme näinud, kuidas üha rohkematele inimestele üle terve maailma ­tehakse kirjaoskuse hinnaline kingitus ning digitaalse revolutsiooni tõttu on meie käeulatuses rohkem informatsiooni kui iial varem. See ­poleks

olnud võimalik ilma üldsuse hea tahteta.

Kuid see, mida hariduselt oodatakse, on ikkagi pingelise arutluse teema: isegi vabades ja demokraatlikes ühiskondades on alati neid, kes eelistavad, et noored oleksid kuulekad ja ettearvatavad, ei seaks autoriteete kahtluse alla ning ei omaks soovi eneseteostuseks, mis ulatuks kaugemale viimaste trendide tarbimisest.

Seepärast kuuleme tihti, et kõrghariduse valdkonnas tehtavad valikud ei peaks järgima mitte niivõrd konkreetsete õppijate ja õpetajate huve, vaid lähtuma ühiskonna huvidest laiemalt. Mõnes mõttes võib sellest aru saada: lõppude lõpuks on see ju maksmaksja, kes kannab ülikoolisüsteemi toimimise kulud.

Ning kindlasti tahame me kõik, et oleks piisavalt arste, insenere ja

ka mõned juristid, kes lahendaksid probleeme. Seega võib tunduda õigustatud, et haridussüsteem orienteeritakse produkti tootmisele: selleks oleks vaja organiseerida õpe nii, et kõikide ülikoolide kõik lõpetajad võiksid asuda tööle teatud üldvajalikel töökohtadel.

Siiski on maailm palju keerulisem ja liiga kiiresti muutuv selleks, et suudaksime ennustada, millega seisavad paari aasta pärast ülikooli lõpetamisel silmitsi praegused sisseastujad. Väidetavalt praegust kümmet kõige nõutumat ametit isegi ei eksisteerinud viis aastat tagasi, ning see võib ka tõsi olla, sest on selge, et mõned kümne aasta tagused ametid on välja surnud ja neid kaob veel.

Sellises olukorras ei vaja inimene elus kõige rohkem mitte konkreetseid professionaalseid oskusi

(kuigi need ei tee loomulikult paha), vaid suutlikkust õppida uusi asju ning neid perspektiivis näha – võimet näha üldisemat pilti, seda kriitiliselt analüüsida ning ennast ja oma tegevust jälgida ning hinnata.

Missugused teie huvid ja ambitsioonid ka poleks, kui ülikool saab olema osa teie elust, siis peaksite pürgima teadmiste poole, mis ei ole kunagi muutumatul kujul valmis, vaid on pidevalt pulseerivad ning kahtlevad; ei ole ülalt allapoole antavad, vaid sünnivad pidevast dialoogist; tekitavad rohkem küsimusi kui vastuseid, ning mis kunagi ei kinnita, et vastused on lõplikud ja täielikud. Sedasorti teadmised ei ole mitte see, mida omate, vaid miski, milleta te ei ole teie ise.

Rein Raud

Artikkel on avaldatud kevadises Tallinna ülikooli ajakirjas.

Teadmised ja oskused proovile On muutunud traditsiooniks, et igal aastal korraldatakse Eestis kutsemeistrivõistlusi, kus eri kutseõppeasutuste õppurid saavad proovile panna oma teoreetilised teadmised ja praktilised oskused.

I

gal aastal korraldab SA Innove võistlusi ligi 30 võistlus­alal. Tänavu kevadel on omavahel mõõtu võtnud juba 14 eriala kutseõppurid. Kevadhooaja viimane võistlus – aednike kutsevõistlus Floristaia – toimub 8. juunil Räpina Aianduskoolis. Võistluse käigus valmivaid kauneid aiakujundusi ja põnevat võistlust on oodatud vaatama kõik huvilised.

Täpsemat infot kutsemeist­ri­võistlustest ja kutseõppest üldiselt saab leida veebilehelt kutseharidus.ee, kus lisaks infole kutseõppeasutuste ja õpetatavate eriala­de kohta on pidevalt väljas ka värs­ked uudised ja muu huvipakkuv kutseõppes toimuva kohta.

Eesti-siseste kutsevõistluste parimad käivad Eestit esindamas ülemaailmsetel kutsevõistlustel WorldSkills ja üle-euroopalistel võistlustel EuroSkills. Praegu ongi

Räpina Aianduskool

Noored aednikud mullusel võistlusel. Sel aastal peaks Floristaia tulema veelgi põnevam.

käimas Eesti võistlejate etteval­mistamine oktoobris Belgias toi­muvateks EuroSkills võistlusteks.

Varem on meie noored Euro­Skillsil tublilt esinenud ja mitmeid medaleid koju toonud – näiteks 2010. aastal saavutati 27 rii­gi seas kokkuvõttes 10. koht ning saadi 7 medalit: 3 kulda, 1 hõbe ja 3 pronksi. Seetõttu loodame, et Eesti noored ka sel sügisel rahvusvahelisel areenil hästi hakkama saavad.

Noored aednikud asuvad võistlema Õige pea on oodata põnevat noorte aednike võistlust Floristaia 2012: Räpina Aianduskool koostöös Siht­asutus Innove ja Eesti Aiandusliiduga korraldab kümnendad aiandusala kutsevõistlused, mis toimuvad 8. juunil 2012. aastal Räpina Aianduskoolis.

Võisteldakse õige mitmes asjas, nagu taimetundmine, floristika, maastikuehitus, mahamärkimine, taimekaitse ja silma järgi kaalu, mahu ja pindala arvestamine. Varasematel aastatel on osavõtjaid olnud Prantsusmaalt, Saksamaalt ja valdav enamik Eestist. Võistlusi toetab Eesti Aiandusliit, Põllumajandusministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Osalema on oodatud kutseõppeasutuste õpilased ja noored aed­nikud (vanusepiir 24 aastat).

Kaasa lööma on kutsutud partnerkooli õpilased Lätist, Saksamaalt ja Soomest.

Võistlustel käib arvestus individuaalselt, et selgitada välja Eesti parimad nooraednikud. Võistkondlikult saadud punktid lisatakse kolmega jagatult indivi­ duaalarvestusse.

Pärjast miniatuurse aiani Floristaia 2012 võistlusel on laiemalt kolm ala. Esmalt maastikuehitus (180 minutit), kus kolmeliikmelisel võistkonnal tuleb vastavalt plaani­le (2,9 m x 2,9 m) ehitada miniatuurne aed, valides õiged tööriistad ja -materjalid. Võistkond komplekteeritakse loosi teel.

Teiseks alaks on aiandus (90 minutit), kus võistleja peab tundma taimenimetusi ladina keeles. Lisaks peab võistleja tundma taimehaigusi, -kahjureid ja nen­de tõrjet ning aianduses kasutatavaid materjale ja tarvikuid.

Kolmas ala on lilleseade (120 minutit), kus võistlejal on valida mitmesuguste okste, sambla ja põhu vahel. Võistluse teema on “Pärg looduslikust materjalist”.

Pille Rebane, Innove

– d a m e a n a v , d a m e , d a j a t e Kool il õp uge i kostüüm, liit õ v it le k e n ! pära n tähtis isiku o le a e d ll e o k , lM d e ta tinen kõik nais ok.com/Con o b e c fa a g e fännileh

le k e v u s a s u l i a j e väl m i s o o l l e h a v e Lii tu ja t

id i !

3000 kleiti kaupluses kohapeal.

Rohkem infot: www.kleidid.ee TARTU MNT 18, TALLINN (Stockmanni kaubamaja vastas)

Koolileht 24. mai 2012

23