ümarlaud
ÕHK INNOVATSIOONIST PAKS: Ümarlauavestlus toimus Tehnopoli uues hoones, kus ühe seina taga arendasid rahvusvahelised tiimid parajasti mänge ning teise seina taga anti startup-ettevõtluse magistriharidust.
fotod: andres putting
Vaid üks samm ideest prototüübini – Prototron Mida teha hea äriideega, mis vajab teadmisi tehnoloogiatest, materjalidest ja turundusest? Mille potentsiaali tõestamiseks tuleb luua uus vidin – prototüüp –, et inimesed sellesse uskuma hakkaksid?
P
räägitud. Pärisasjad on jäänud tagaplaanile. Nende tegemine on raskem, kuid mõju ühiskonnale suurem. Prototroniga anname oma panuse, et neid Eestist rohkem tuleks. Kitt: Kui räägitakse teadmistel põhinevast majandusest, siis mõeldakse stereotüüpselt, et see on mobiiliäpp või uus Nokia. Aga majandus peab olema laiapõhjaline, vaja on ka pagareid ja teisi asjamehi. Teadmised ei seisne ainult programmeerimises, äppide ja mugavusvidinate tegemises, ka uusi pärisasju on vaja.
rototüüpimise probleemistikku harutasid ümarlauavestlusel Pirko Konsa (Tehnopol), Robert Kitt (Swedbank), Raul Sõmer (Surface Labs) ning Jaanus Tamm (Defendec), kellest peaaaegu kõik on rohkemal või vähemal määral seotud sügisel käivitunud uue prototüüpide loomise rahastuga Prototron.
Kas teist kõik on seda usku, et maailm ei vaja järjekordseid mobiilirakendusi, vaid midagi käegakatsutavamat, mille välja töötamine nõuab rohkem ener giat, raha ja paremat ideed?
Rääkides pärisasjadest – kui võrd ollakse Eestis valmis uusi käegakatsutavaid tehnoloogi lisi vidinaid looma?
Tamm: Mina küll pooldan seda sektorit, kus käte ja ajudega asju kokku pannakse. Konsa: Eestis ja üldse maailmas on viimastel aastatel palju mobiiliäppidest
Konsa: Eestis on nende arendamine problemaatiline. Kui mobiiliäpi puhul 4
piisab ühest sülearvutist ja investeeritud ajast, siis pärisasjade puhul tuleb investeerida materjalidesse ning omada seadmeid. Kitt: Mobiiliäpi tegemiseks pole vaja käibekapitali, midagi ei pea lattu ostma. Vaja on ainult raha, et palka maksta. Tööstuslik tootmine vajab seadmeid ja käibekapitali. See teeb ta tunduvalt keerulisemaks. Tamm: Kui oled iduettevõte, võib sul riistvara arendades raha kergesti otsa saada. Sest kõik on üks suur risk – äkki ei õnnestu, äkki ei tule välja. Vahel tuleb välja midagi, mida ei oodanud. Seetõttu on tehnoloogilisi asju raske teha ja neid ei tehta ka eriti palju. Kui palju jõuab Tehnopoli häid ideid, mis surevad seetõttu, et ei suuda prototüübini jõuda?