ETTEVÕTLUS (november 2012)

ETTEVÕTLUS ü m a r l a u d I s ta r t- u p I t u r u n d u s

29. november 2012

Audit • Raamatupidamine • Maksud • Õigusabi • Finantsnõustamine

Mõistus ütleb: edasiminekuks on mitu teed.

Vaist ütleb: ainult üks neist viib kasvuni. Äriotsused on harva must-valged. Arenevad organisatsioonid teavad, et hea otsuse tegemiseks tuleb kasutada nii mõistust kui vaistu. Just seda teeb Grant Thornton Rimess oma klientide heaks iga päev. Võta meiega kontakti, et sinu kasvupotentsiaal paisu tagant valla päästa!

www.grantthornton.ee

Ettevõtlus kui komistamise kunst

KÕIK PRINTIMISTEENUSED MEILT!

“K

ui esimese korraga ei õnnestu, siis anna alla. Pole mõtet endast lolli muljet jätta.” Seda tsitaati omistatakse Ameerika koomikule W. C. Fieldsile. Millegipärast on paremini tuntud sama fraasi optimistlikum versioon: “Kui esimese korraga ei õnnestu, siis proovi uuesti.” Ju on selle mõtteviisi pooldajad olnud edukamad.

Elukutsed on oma olemuselt erinevad, näiteks arsti- ja õpetajaamet nõuab suurt stabiilsust.

Ette­võtlusesse aga on teatav annus riski sisse kodeeritud. Puudutamaks kuud, tuleb sirutada kaugemate tähtede poole. Alati ei lähe kõik suurejoonelised plaanid täide ja kõik ettevõtmised ei ole mõeldud õnnestuma. Ettevõtlus on ambitsioonide jada. Niisiis, ebaõnnestumist iseenesest ei tohi peljata. Ettevõtlikkus saab edeneda ja ettevõtlus areneda vaid seal, kus ebaõnnestumist ei demoniseerita, ja halvustamist on väärt vaid need, kes esimeste raskuste peale püssi põõsasse viskavad, mitte vastupidi.

Ebaõnnestumine on hea viis õppida, kuid kindlasti ka üks valusaim, eriti algaja ettevõtja jaoks. Kuidas saaks seda kergemaks muuta? Üks võimalus on panna end esimest korda proovile keskkonnas, mis on küll karm, aga toetavam kui reaalne turuolukord. Hea viis seda teha on ettevõtluskonkursil “Ajujaht”, mis juba kuuendat aastat pakub alustajale ühelt poolt karmilt ausat tagasisidet, aga teiselt poolt toetavat nõustamist ja koolitust oma oskuste lihvimiseks.

Sel hooajal osalevad “Ajujahil” äriideed, millest sajal on võimalus end professionaalse žürii ees kaitsta. Need 25, kes osutuvad valituks, pääsevad edasi põhjalikku koolitus- ja arenguprogrammi, et võistelda finaalikoha ja võidu pärast. Ülejäänud 75 aga saavad väärtusliku õppetunni.

Korraldajatena loodame, et valitud ideed inspireerivad ka teisi ettevõtlikke inimesi ning nende kajastamine aitab laiemalt mõista ettevõtlusega seotud riske ja tulemusi.

Jaapani võistluskunsti judo vastsetele harrastajatele õpetatakse esimese asjana turvaliselt kukkumist ja sujuvalt jalgele tõusmist. Samamoodi on ka ettevõtlus komistamise, vast isegi kukkumise, aga kindlasti jalgele tõusmise kunst.

koolitusmaterjalide trükk kasutusjuhendite trükk suureformaadiline fototrükk plakatite trükk jooniste printimine, koopiad projektipangateenus skaneerimine, vektoriseerimine köitmine, kiletamine bännerid, sildid, objektitahvlid visiitkaardid flaierid, voldikud messistendid, roll-up stendid kapale, pvc-le trükk

Küsi pakkumist: tel 650 6072 mob 56 629 007 hinnainfo@koopia3.ee

Krõõt Kilvet EASi juhatuse liige

ETtEvõtlus Koostööpartner Kommertsväljaanne.

Toimetaja: EE lisade juht Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Reklaam: Helen Silts, helen.silts@lehed.ee, 669 8061, 56 476 754 Kujundus: Tuuli Prees. Korrektuur: Marilin Look Väljaandja: AS Eesti Ajalehed. Trükk: AS Printall

AdMoon OÜ

3

Rävala pst 8 | Kadaka tee 36/Laki 9

www.koopia3.ee

ümarlaud

ÕHK INNOVATSIOONIST PAKS: Ümarlauavestlus toimus Tehnopoli uues hoones, kus ühe seina taga arendasid rahvusvahelised tiimid parajasti mänge ning teise seina taga anti startup-ettevõtluse magistriharidust.

fotod: andres putting

Vaid üks samm ideest prototüübini – Prototron Mida teha hea äriideega, mis vajab teadmisi tehnoloogiatest, materjalidest ja turundusest?

Mille potentsiaali tõestamiseks tuleb luua uus vidin – prototüüp –, et inimesed sellesse uskuma hakkaksid?

P

räägitud. Pärisasjad on jäänud tagaplaanile. Nende tegemine on raskem, kuid mõju ühiskonnale suurem. Prototroniga anname oma panuse, et neid Eestist rohkem tuleks.

Kitt: Kui räägitakse teadmistel põhinevast majandusest, siis mõeldakse stereotüüpselt, et see on mobiiliäpp või uus Nokia. Aga majandus peab olema laiapõhjaline, vaja on ka pagareid ja teisi asjamehi. Teadmised ei seisne ainult programmeerimises, äppide ja mugavusvidinate tegemises, ka uusi pärisasju on vaja.

rototüüpimise probleemistikku harutasid ümarlauavestlusel Pirko Konsa (Tehnopol), Robert­ Kitt (Swedbank), Raul Sõmer (Surface Labs) ning Jaanus Tamm (Defendec), kellest peaaaegu kõik on rohkemal või vähemal määral seotud sügisel käivitunud uue prototüüpide loomise rahastuga Prototron.

Kas teist kõik on seda usku, et maailm ei vaja järjekordseid mobiilirakendusi, vaid midagi käegakatsutavamat, mille välja­ töötamine nõuab rohkem ener­ giat, raha ja paremat ideed?

Rääkides pärisasjadest – kui­ võrd ollakse Eestis valmis uusi käegakatsutavaid tehnoloogi­ lisi vidinaid looma?

Tamm: Mina küll pooldan seda sektorit, kus käte ja ajudega asju kokku pannakse.

Konsa: Eestis ja üldse maailmas on viimastel aastatel palju mobiili­äppidest

Konsa: Eestis on nende arendamine problemaatiline. Kui mobiiliäpi puhul 4

piisab ühest sülearvutist ja investeeritud ajast, siis pärisasjade puhul tuleb investeerida materjalidesse ning omada seadmeid.

Kitt: Mobiiliäpi tegemiseks pole vaja käibekapitali, midagi ei pea lattu ostma. Vaja on ainult raha, et palka maksta. Tööstuslik tootmine vajab seadmeid ja käibekapitali. See teeb ta tunduvalt keerulisemaks.

Tamm: Kui oled iduettevõte, võib sul riistvara arendades raha kergesti otsa saada. Sest kõik on üks suur risk – äkki ei õnnestu, äkki ei tule välja. Vahel tuleb välja midagi, mida ei oodanud. Seetõttu on tehnoloogilisi asju raske teha ja neid ei tehta ka eriti palju.

Kui palju jõuab Tehnopoli häid ideid, mis surevad seetõttu, et ei suuda prototüübini jõuda?

ümarlaud Konsa: Prototroni fondi esimesse vooru laekus kuuajase etteteatamisega üle saja rahataotluse. Neist umbes kaks kolmandikku olid seotud riistvaraga ja kolmandik tarkvaraga.

Ideed olid väga erinevad. Tüüpiliselt oli taotlejal mingi tarkvara ja idee, kuid selle kasulikult tööle panemiseks läks tarvis uut elektroonilist seadet, näiteks dialüüsiaparaati, millega analüüsida vere puhtust ja seal sisalduvaid mürkaineid. Üks firma soovis tegeleda järjekordade haldamisega ja vajas seadet, millega võetakse järjekorranumber. Teine firma tahtis luua tuulemõõtja mobiil­ telefonile – väikese ilmajaama. Mobiil on küll pisike arvuti, kuid millegagi peab andmed sinna saama.

Kitt: Prototüüpe võib olla mitmesuguseid. Suvel olin paar nädalat matemaatikalaagris, kus itaallastest ajuuurijad rääkisid, milliseid meeletult keerulisi signaale meie aju kogu aeg saadab. Nende kogumine ja töötlemine on suure potentsiaaliga tulevikuvaldkond. Meile näidati prototüüpi, kus inimesel oli kiiver peas ja ta istus ratastoolis. Kiiver püüdis ajulaineid ning muundas need signaaliks, millega juhiti ratastooli. Teadlased ütlesid, et kuigi kiiver lahendab haigete inimeste probleemid, läheb see kasutusse ikkagi tervete peal.

Mille järgi taotlusi hinnati?

Kitt: Prototroni esimeses voorus oli üks võitjatöö, mis eeldas kõiki standardseid komponente – mine osta poest.

Aga see, kuidas need kokku panna ja milline tarkvara sinna “vahele” teha, pani žüriil silma särama.

Tamm: Lisaks riistvarale hindasime meeskonda. Enamiku ideede taga on keegi “hull teadlane”, kes on midagi välja mõelnud. Nüüd oleks tal tarvis 3000 eurot, et asi valmis teha. Aga kui idee taga on ainult üks inimene, kes visiooni luua ei suuda, pole sellel potentsiaali. Prototüübi tegemiseks pole äriplaani vaja, kuid visioon peab olema: aidata puudega inimesi või leiutada mingi lendav asi – mingi väärtus peab tekkima.

Kitt: Paremad olid need tiimid, kes ütlesid, et neil on kõva idee, aga nad on üsna rumalad, kuidas seda müüa, ja vajavad abi. See on alles tase, kui inimesed tunnistavad, et nad kõike ei oska! Vaatasime meeskonnale otsa ja teadsime – nad suudavad asja ära teha.

Konsa: Raul (Sõmer) on selle kohta hea näide. Tal on olemas tehnoloogia, kuidas suurtel pindadel puutetundli-

Prototron rahastas kolme prototüübi loomist 8. oktoobril andis prototüüpide loomise rahastu Prototron üle esimesed finantseerin­ gud. Esimeses voorus otsustas Prototroni ekspertkogu anda töötavate tootenäidiste ehitamiseks toetusi kolmele parimale meeskonnale summas üle 25 000 euro.

• 1. Qminderi (3100 eurot) idee on ehitada portatiivne ja nutitelefoniga suhtlev stend, mis aitab inimestel vältida tüütut järjekorras seismist. Stendi abil saab võtta järje­ korranumbri ning näha nutiseadmes reaalajas oma kohta järjekorras ilma kohapeal viibimata.

• 2. Shaka (11 640 eurot) idee on ehitada nutitelefoni audioliidesesse ühendatav tuule­mõõtmisseade, mis aitab surfaritel ja golfimängijatel saada täpset ilmastiku­ infot (sh õhurõhku, õhuniiskust jne).

• 3. Formula Battery Management Systemi (10 534 eurot) idee on töötada välja aku­ pakk ja aku juhtimise süsteem, mida saab efektiivsuse tõstmiseks kasutada elektri­ sõidukites, taastuvenergeetikas või valve- ja kontrollsüsteemides.

Laekunud taotlusi hindasid eksperdid Priit Alamäe (Nortal), Pirko Konsa (Tehnopol), Robert Kitt (Swedbank), Yrjö Ojasaar (Publification.com), Andrus Oks (Eesti Arengufond), Jaanus Tamm (Defendec) ja Siemon Smid (Tallinna Tehnikaülikool).

Taotlusi vaatab ekspertkogu läbi neli korda aastas, järgmise taotlusvooru tähtaeg on 15. detsember.

Prototroni asutasid Swedbank, Tehnopol ja Tallinna Tehnikaülikool. Kolmel järjestikusel aastal toetatakse uusi nutikaid ideid 120 000 euro ulatuses.

giaks veel valmis. Tollal polnud nutitelefone ega puutetundliku ekraanika telereid. Keegi ei kujutanud ette, mida see tehnoloogia võimaldab.

Olen pärit Võrust ja IT-taust mul puudub. Aga mind tõsiselt huvitas see tehnoloogia ning otsisin ise kontakte ja teadmisi. Pika töö tulemusena õnnestus lõpuks leida esimesed rahastajad sõprade ringist. See võimaldas mõelda lisainvesteeringutele ja nüüd räägime toote reaalsest turule viimisest. Tühipalja ideega pole mõtet investorite jutule minna. Eriti kui mängus on meeletult kõrge risk. Maailma statistika järgi saab sellisel moel rahastuse vaid viis protsenti idufirmadest.

kult infot näidata, aga kas sellest saab interaktiivne baarilett, töölaud mõnes haiglas või lennujuhtimiskeskuses, seda me ei tea.

Niisamuti Jaanus (Tamm), kui alustas targa tolmu tehnoloogiaga – ta ei teanud, mis toode sellest tuleb. Esimesed ideed olid hoopis teisest ooperist.

Kitt: Tähtsaim on prototüüpimise puhul see, et kui annad võimekale tiimile loova töökeskkonna, võib sealt välja tulla ükskõik mida.

Rääkides tiimist, meenub ikka Tõnis Liivamäe firma LCDVF, kus üks mees arendas välja fototorbiku ja müüb seda edu­ kalt üle maailma.

Konsa: Selline edu on juhuslik. Meie üritame Prototroniga innovatsiooni teadlikult juhtida, tekitades katalüsaatori.

See kasvatab heade ideede tõenäosust, arendab meeskondi ja tugevdab ideid omavate inimeste usku. Midagi tõeliselt suurt sünnib seeläbi võib-­olla alles aastate pärast.

Müüsid sisuliselt ideed, mis oli PowerPointi slaididel?

Sõmer: Sisuliselt müüsin enda unistust.

Tamm: Meie ei teadnud alguses isegi, mida teha tahame. Meil oli targa tolmu tehnoloogia, soovisime luua sellele rakendust. Kuna keegi niisama raha ei viska, pidime tegema asju, mis loovad väärtust. Läksime klientide juurde ja küsisime, mida nad tahavad ja kas on nõus nende asjade eest ka maksma. Tahtsime teha midagi, mida keegi polnud varem teinud.

Esmalt otsisime tehnoloogiale väärtust monitoorimisega. Paigaldasime

Raul ja Jaanus, kui suur välja­ kutse oli teie firmadel proto­ tüübi loomine?

Sõmer: Meil puudus prototüübi ehitamiseks raha. Kui hakkasime viis aastat tagasi ideele rahastajaid otsima, polnud keegi Eestis selliseks tehnoloo5

maa-alustele soojustrassidele sensorid, millega mõõtsime temperatuuri, rõhku ja muid näitajaid. Maanteeametile tegime teede jääsensorid. Toodet nende katseprojektidega välja ei kujunenud, kuid saime kogemusi ja natuke raha. Raha investeerisime tagasi tehnoloogiaarendusse.

Mingil hetkel tekkis meil piirivalve­ toode. Eesti piirivalve oli riskialdis ja tahtis piirile virtuaalseid silmi, et raha kokku hoida. Meile öeldi: “Poisid, tehke ära. Kui valmis teete, siis võibolla ostame.”

Kraapisime rahad kokku. Võtsin karbi, mis nägi välja nagu toode, ning lendasin konverentsidele ja kohtumistele, kus õnnestus korraga suhelda mitme riigi piirivalvega. Näitasin karpi ja ütlesin: kujutage ette, et see asi teeb tulevikus sellist asja, kas oleksite seda nõus ostma? Enamik saatis mind pikalt, leides, et meil on “mingi kahtlane tudengite värk”. Aga kolm-neli ütlesid, et äge, teeme ära, tulge tagasi, kui juba midagi rohkemat on. Iga paari kuu tagant tutvustasin progressi ja nii kasvasid välja esimesed potentsiaalsed kliendid. Ühega jõudsime lepinguni alles sel suvel, ehkki nad olid innukalt asjaga kaasas juba varem.

Siis tulid juba mängu investorid, aga nemadki andsid näpuotsaga: siin

ümarlaud on sulle natukene raha, tee veidi toodet edasi. Kui valmis, anname juurde. Oleks siis olnud Prototron, oleksime kindlasti sinna kandideerinud, sest see oleks kõike tugevasti kiirendanud.

Konsa: Nii Jaanusel kui ka Raulil oli esimest sammu raske teha. Prototron selles aitabki, tõestades protüübi loomise läbi ka kõige vähem riski võtvale investorile, et idee, mis on kellegi peas, võib reaalsuses töötada.

Tamm: Lisaks sellele aitab Prototron luua Eestis riistvara-meeste ökosüsteemi, mis veebi- ja äpimeestel juba olemas on. Tehnopol sobib selle asukohaks hästi.

peale EASi veel Wise Guys jt, kuid on üks täiesti tühi lõik – ideed ilma äriplaanita. Kui me hakkaks nõudma formaalseid äriplaane, tapaksime ideed ära. Peab olema kombinatsioon, et idee saaks nii raha kui ka võimaluse edasi areneda.

Konsa: Nägime, et paljud inimesed käivad ringi PowerPointi slaididega ja räägivad, kuidas nad maailma muutma hakkavad.

Hiljuti kohtasin Tallinnas ABB investeerimisüksuse juhti. Ta palus, et näitaksime talle huvitavaid projekte.

Kui näitad slaide, küsitakse vastu: kas see ka “töötab” ja kui palju raha teenib? Kui oleks töötav prototüüp, saaks lihtsamini edasi rääkida.

Kitt: Võib öelda, et Prototron on “fond”, mis toob raha keskpõrandale kokku. Ei osta osalusi ettevõtetes, vaid annab põhimõtteliselt abi. Ja kui mõni ettevõte lendu läheb, on meil lootus saada ta Swedbanki kliendiks.

Konsa: Ja need ettevõtted on tere­ tulnud raha fondi tagasi panema.

Kitt: Nagu Silicon Valley’s, kus raha on põlenud heleda leegiga, aga paljud on saanud ka rikkaks. Ja kes on rikkaks saanud, panevad raha tagasi, toetamaks järgimisi.

Jaanus Tamm – targa tolmu mees.

Kui palju raha oma toodete prototüüpidele kulutanud olete?

Tamm: Kokku oleme tootearendusse investeerinud pea miljon eurot, aga esimestesse prototüüpidesse läks miljon krooni.

Sõmer: Meil on lahenduste prototüüpimisele kulunud umbes 65 000 eurot.

Kuidas Prototron töötab?

Tuleb keegi ideega luua uus mehitamata lennuk või suuna­ tuledega prillid. Kust tema idee läbi läheb ja mis pärast rahastamisotsust edasi saab?

Konsa: Oleme välja valinud esimesed, kellele raha anname. Tehnopol püüab projektide sisu poolel kätt pulsil hoida ja need takistustest üle aidata. Oluline on meeskonna motiveeritus, sest meie kogemuse järgi jätavad pooled ettevõtted töö pooleli just seetõttu, et meeskonnatöö ei laabu.

Valiku tegid projektide hulgast julgelt mõtlevad ettevõtjad, kel on selles vallas kogemusi. Mitte teadlased, kes arvustaks ideede teaduslikku potentsiaali. Samas pole see ka äriplaanide võistlus.

Tamm: Tähtis nüanss, mille poolest Prototron teistest konkurssidest erineb, on see, et lahendab kitsaskohti, kus ideid ilma prototüübita ellu viia ei saa. Kui vidinat valmis ei tee ega proovi, jääbki asi sinnapaika.

Kitt: Võiks küsida, miks üldse Protron ja miks üldse Swedbank? Üllas eesmärk on see, et meil oleks palju ettevõtteid, kellele raha laenata. Pank on ju lõpuks äriettevõte.

Kaks aastat tagasi oli Swedbankil mõte luua veebisait, kus alustavad ette­ võtted infot saavad. Selgus, et see on rumal idee, sest EASil on selline leht olemas. Siis tegime väikese uuringu, mis poolteist aastat tagasi kitsas­kohad välja selgitas. Rahastajaid on mitmeid,

Raul Sõmer – puuteekraanide mees.

Millised “prototronid” toimi­ vad Eesti lähipiirkonnas? Äkki on nii, et väga hea idee ku­ sagilt ikka raha saab, näiteks Soomest?

Tamm: See pole nii lihtne. Meiegi omal ajal vaatasime, et suuri summasid paisatakse tehnoloogiasse. Aga kui tuled Eestist ja lähed raha küsima Soome, Rootsi või Suurbritanniasse, oled võõras. Võõrale raha ei anta. Kui antaksegi, eeldatakse, et kolid firmaga ka kohapeale. Aga sellisel juhul on idee Eesti jaoks kadunud.

Kui kellelgi on uskumatult hea idee, ostab ta lennupileti, sõidab kolmeks kuuks Silicon Valley’sse ning tõenäoliselt leiab asja ärategemiseks 30 000 dollarit. Aga paljudel pole julgust lennu­ piletit osta. Neid, kes geniaal­seid ideid genereerivad ning suudavad midagi kokku tinutada või programmeerida ja samas müüa, on Eestis üldse väga vähe.

Konsa: Prototroni suur eelis on see, et toimib alt üles. Meil on sponsorid, kellel on nägemus, mida rahastu peaks ühiskonnas muutma. Aga kogu reeglistik ja otsustusprotsess on väga lihtne.

Kitt: Ja me oleme avatud. Siiralt loodan, et kolme aasta pärast on nime­

Pirko Konsa – ettevõtlusvedur.

Robert Kitt – pankuri vaatevinkliga.

6

kiri nendest, kes Prototroni raha panustavad, palju pikem.

Mis võiks rahastule komistus­ kiviks saada?

Kitt: Suurim mure on see, kas ahel töötab. Prototron peab olema esimene katalüsaator, mis aitab äriplaanini ning seejärel inkubaatorisse või investoriteni jõuda. Probleeme tekitab inseneride põud.

Tamm: Riistvara puhul on inseneridega veel nutusemad lood kui tarkvara puhul!

Konsa: Olgu need kaunid kunstid või tippsport – kui tahame olla maailmatasemel, siis ainult eestlastest ei piisa. Kui tahame Tallinnasse luua maailma tipptasemel ooperi, peame võõrsilt talente siia juurde meelitama. Sama lugu on inseneridega.

Sõmer: Meil käivad läbirääkimised Saksamaal ja Soomes teadlastega, kelle kaudu saame olla kursis teaduslike saavutustega ning kellelt küsida nõu probleemide lahendamisel.

Kitt: Eesti edu võti võib olla interdistsiplinaarsus. Kuna meil homogeenseid teadusharusid pole, saavad meie insenerid aru pidada vaid natuke teisest erialast kolleegidega. Kui kaks sel moel oma mured kokku panevad, võib tekkida hoopis mingi kolmas asi.

Tamm: Tavaliselt satuvad ühte meeskonda raadio-mehed või riistvara-­ mehed. Aga meil on tiimis roboti-­ mehed, poolhäkkerid, veebimehed ja mingid mehed, kes pole üldse inseneriks õppinud, vaid ise õppinud. Üks mees on meil paberitega sepp.

Sõmer: Pöördusime tootearenduses mitme suurettevõtte poole, kuid puutetundliku tehnoloogiaga ei tahtnud tegeleda keegi. Tüüpiliselt vastati, et projekt on liiga kallis või praegu pole selleks aega. Tegelikult on tegu üsna uue tehnoloogiaga, mis eeldab meeskonna väljaõpetamist. Selleks kulub palju ressursse. Kuna Eesti ülikoolidest vastavaid insenere ei leidunud, olime sunnitud vaatama välja­ poole. Meie esimesed insenerid tulid Suurbritanniast.

Kas Prototronist tulevad siis uued Skype’id, nagu sai kuulu­ tatud avamisüritusel?

Kitt: Muidugi tulevad!

Tamm: Mina usun ka, et tulevad.

Konsa: See ei ole lineaarne protsess, aga tõenäosus, et nüüd tulevad, on palju suurem võrreldes selle ajaga, kui Prototroni veel ei olnud.

Toivo Tänavsuu

auto

START-UP

Eesti start-up’id loovad maailmas vingeid töökohti Hiljuti otsis aastavanune Eesti start-up Transferwise tööturult avalike suhete juhti, kellele pakuti aastapalka alates 60 000 eurost – see teeb vanas Eesti rahas umbes miljon krooni – pluss boonused ning töökohta Londoni kesklinnas. Ekspress küsitles valikuliselt mõnda lennukamat Eesti idufirmat, uurides, keda ja kuidas nad värbavad.

P

alganumbritest üldiselt avalikult ei räägita – kõik oleneb konkreetsest töötajast.

Ettevõttes pisikese, näiteks pooleprotsendilise osaluse andmine koos töölepinguga kõigile vähegi võtmetähtsusega töötajatele on pigem reegel – teisiti ei saagi.

Meie idufirmadel on võimalik selliseid lahedaid töökohti luua suuresti põhjusel, et investorid on neile selleks raha andnud. Aga Eestist algatatud globaalsele töökonkurssidele mõeldes tasub tunnustavalt silmas pidada, et veel mõne aasta eest ei eksisteerinud eelmainitud firmadest ühtki.

GrabCAD Inseneridele mõeldud sotsiaalne veebiplatvorm, kuhu üle 330 000 inseneri on laadinud üle kuue miljoni joonise ja mudeli, vajas novembri lõpu seisuga mitut uut arendajat ja turundajat. Seda nii Tallinna kui ka Bostoni kontorisse.

Firma kaader on investorite rahasüstide toel kõvasti paisunud. Ettevõttes töötab üle 30 inimese, kuid lähikuudel on plaanis juurde võtta kümme tarkvaraarendajat.

Ettevõtte juht Hardi Meybaum ütleb, et lisaks palganumbrile pakutakse igale firma töötajale osalust. Praegu olevat GrabCADil rahvusvaheliselt turult üllatavalt lihtne inimesi leida.

“Meil on suur visioon, väga hea toote-traction ja investeeringud maailma parimatelt investoritelt. Näitena võib tuua, et palkasime SolidWorksi (üks suurim CADtarkvara) kaks võtmetöötajat, lisaks tehnoloogiajuhi, kes loobus GrabCADi nimel juhikohast ühes suures Bostoni tarkvara-turvafirmas. Eestist oleme palganud mitmeid võtmeinimesi Skype’ist,” räägib ta.

Eestis firma töökonkursse ei korralda, värbamine käib oma tutvusvõrgustiku ja nn headhunting’u kaudu. Tähtsamad nõudmised on tugev tehniline taust ja töökogemus.

Fortumo Mobiilimakselahenduste firma vajab samuti mitut uut inimest, peamiselt firma Tartu kontorisse.

Novembris oli Fortumo palgal 35 inimest, enamik neist Tartus, aga mõned ka Hiinas, USAs ja Suurbritannias. Iga kuu lisandub meeskonda paar-kolm värsket nägu.

Fortumo kaasasutaja Rain Rannu ütleb, et viimasel ajal on suurimad nõudmised esitatud firma USA müügijuhile ja Eesti mobiilioperaatorsuhete juhile. “Esimeselt eeldame vähemalt kümneaastast töökogemust mobiili, maksete või mobiilirakenduste/mängude alal, sa-

muti tugevat kontaktide võrgustikku nendes valdkondades. Teiselt soovime sama pikka töökogemust rahvusvaheliste mobiilioperaatoritega suhtlemisel ja tehingute sõlmimisel, samuti sügavat mobiilioperaatori ärimudeli tundmist.”

Just võttis Fortumo tööle Aasia regiooni äriarendusjuhi ning värvata tahetakse veel Hiina tehnoloogiajuhti. Nende inimeste kandideerimise eelduseks on samuti pikaajaline töökogemus Hiinas oma valdkonnas ning kohaliku keele ja äritavade hea tundmine.

Transferwise Uudne mitte-röövellike vahendustasudega rahavahetusteenus Transferwise startis alles mullu, kuid otsib praegu mitut tehnilist töötajat, klienditoe agenti ja turundus­ inimest Tallinna kontorisse ning tootejuhti Londoni omasse.

Firma kaasasutaja Taavet Hinrikus viitab pöörasele kasvule. “Kasvame hoogsalt 20–30 protsenti kuus ja see hoiab kogu meeskonna töös.”

Eestis oli novembri alguses Transferwise’i hinge­kirjas seitse inimest, lähiajal tuleb kümme juurde!

Hinrikus ütleb, et heade inimeste palkamine on raske kõikjal ning iga superstaari lisandumine väärib tähelepanu. “Parimaid spetsialiste ja juhte saab palgata ainult­ siis, kui pakkuda neile suuri väljakutseid ning head kompensatsiooni.”

Fits.me Virtuaalset proovikabiiniteenust arendav ettevõte väidab, et neil on juba üle 60 töötaja, kellest kolm neljandikku on robotid! Täpsemalt robot-mannekeenid, kes vajavad sama palju tähelepanu kui lihast ja luust inimesed.

Londonis on Fits.me palgal viis inimest, ülejäänud Eestis. Sealjuures töötab Tallinna kontoris ameeriklasi, prantslasi, itaallasi, ukrainlasi ja šveitslasi. Lähikuudel on kavas palgata lisajõudu arendus- ja müügitoetusmeeskonda.

Fits.me tegevjuht Heikki Haldre ütleb, et firmasse laekub pidevalt resümeesid, kuid peamiselt just Londonis, mitte Eestis.

8

“Hea näide on suvel toimunud palgalise interni leidmine. Esimene pidas vastu kaks päeva, teine ühe päeva, kolmas – pärit New Yorgist – kogu ettenähtud aja, kuid pidi tagasi USAsse kooli minema. Praegune on väga tubli ja seega tõstamegi tema palka,” räägib Haldre.

Inglismaal, kus väga hea töö saab endale vaid töökogemusega inimene, olevat interni saada lihtne – enamasti neile palka ei maksta. Eestis ei leia neid ka siis, kui palk on üle riigi keskmise!

tahvelarvutid

Ka laia silmaringiga inimesi võib vahel piirata ebapiisav keelteoskus. Kõiki keeli polegi vaja ise osata, telli tõlketeenus juba täna Interlexi tõlkebüroost!

15 aastat tõlkimise kogemust Interlex on üks suurimaid Eestis 99% tellimustest valmivad tähtaegselt

Meie hindame teie aega – peame kokkulepitud tähtaegadest kinni.

Kirjalik ja suuline tõlge alates õigustõlkest ja lõpetades tehnikatõlkega.

Lai valik tugiteenuseid, nagu küljendus, terminihaldus jne.

Kõikidesse Euroopa keeltesse!

9

START-UP foto vallo kruuser

ÜKS KIIKSUDEGA DAAM: Koolis lahendas Ülane Vilumets töövihikuid lõpuni ette ära, reisides hüppab rõõmsalt, pea ees, tundmatusse.

Ülane Vilumets päästab maailma turistilõksudest

Sellisel eksprompt-moel reisides ei jää teravamad elamusedki tulemata. Ülane räägib lõbusaid lugusid, kuidas ta kord illegaalselt PrantsusmaaŠveitsi piiri ületas, kuid tagasiteel piiri­ valvurite poolt vahele võeti. Kuidas ta rongiga 16 tundi Taj Mahali juurest Varanasisse loksus (kolme peale kaks rongipiletit). Või kuidas kusagil Nepali kottpimeduses ühes saras öömaja sai ning varahommikul end rotiparve keskelt põhukottidelt leidis. Sellised hetked sööbivad mällu ning pakuvad jutuainest aastateks. Mida on vastu panna reisifirmade pakutavatel ekskursioonidel? Ei midagi.

Olles väga nupukas matemaatikas ja lõpetanud keskkooli kuldmedaliga, jätkas Kohtla-Järvelt pärit Ülane õpinguid Tartu Ülikoolis. Ent pani alguses erialaga mööda. Ta valis rahvamajanduse, mis osutus särtsakale neiule liialt kuivaks ja teoreetiliseks.

Siis kolis neiu Tallinnasse, asus tööle koolitusspetsialistina kinnisvarafirmas Uus Maa – “kui keegi küsiks, palju maksab kinnisvararuutmeeter ühes või teises linnaosas, siis ma ei tea” – ning lõpetas rahvusvahelise ärijuhtimise õpingud EBSis. Praegu rügab ette­ võtluse magistridiplomi nimel.

Kirglik reisihuviline Ülane Vilumets (29) ehitas oma hobist kasumit tootva äri. Detsembris jõuab noore daami firmast Like a Local maailmaturule seninägematult äge reisiäpp, mis võimaldab võõras riigis turistilõkse vältides parimate kohtadeni jõuda.

N

eil kottpimedail sügispäevil seikleb elurõõmus Ülane kusagil Lõuna-Koreas.

Noor daam ütleb, et reisimine on talle väga südamelähedane. Kuid just selline reisimine, kus ei tehta “kohustuslikku pilti Eiffeli tornist, mis on niigi kõikide sõprade fotoalbumis”, vaid kus näeb päriselu. Ei mingeid pakettreise, vaid netist ostetud lennupiletid, seljakott selga ja teele!

“Olen palju reisinud, ligi 40 riigis käinud,” räägib ta, “kuid Eiffeli torni

ega Rio de Janeiros Kristuse kuju kandva Corcovade mäe otsa roninud pole. Ühtegi maailmakuulsat vaatamisväärsust pole külastanud.”

Selle asemel, et reisides võõraste paikade arhitektuurist ja linnapildist vaimustuda ning vanalinnas fotokatäis pilte klõpsida, valdab lille nimega ette­võtjat hoopis tugevamalt antropoloogiline huvi selle vastu, kuidas inimesed ühes või teises paigas elavad.

“Inimesed on nii ägedad – ühesugused, kuid samas nii erinevad!”

10

Eesti idufirmade maailma imbus Ülane alles üsna hiljuti.

2009. aastal oli ta sõber ja praegune äripartner Kalev Külaase ümbermaailmareisil. Koos Kaleviga tegi Ülane varem noortele mõeldud turismi­kaarte.

Kui sõber reisilt naases, pani ta resoluutselt ette naljategemine lõpetada ja äri tõsisemalt jätkata.

Nii sai alguse osaühing Like a Local (mille äppi treiti hiljem ka “Ajujahi” konkursil).

Like a Local annab alates 2010. aastast välja paberist reisijuhte ehk kaarte, kuhu on kantud linna kõige kihvtimad, kuid tihtilugu peatänavast pisut kõrvale jäävad söögi- ja majutuskohad, vaatamisväärsused jms. Need pole ilmtingimata soodsaimad ega alternatiivseimad, kuid põhilise kriteeriumi järgi armastavad neid kohalikud.

Lisaks Tallinnale on ilmavalgust näinud Tartu, Pärnu, Riia, Vilniuse ja Helsingi reisijuhid, lisa on tulemas.

Tallinna kesklinna tunneb Ülane sama hästi kui oma viit varvast. Noor ettevõtja selgitab, et see eelmainitud “kohalik” on igast linnast üks inimene – tinglikult kaardi peatoimetaja –, kes info oma kogemuste baasil kokku kogub. Ta on enamasti ise kõik kohad

START-UP neliikmeliseks. Kaartide sisu ja reklaamimüük hoitakse kiivalt eraldi – see vähendab riski, et kaardile jõuab mõni restoran muul põhjusel kui peaeesmärgil: kohalike poolt hinnatud ja armastatud.

Ettevõtjate ehk kundede huvi on härrasmeeste ja stripiklubide, kasukapoodide või merevaigukioskite rägastikust turistidele silma paista. Ja kaart­ on asja eest – pidevalt näeb Tallinna vanalinnas turiste, ninapidi punases kaardis, sisse astumas mitte eriti hästi silmapaistvatesse kohtadesse, millest nad muidu oleks tuimalt mööda sammunud. Ülane kinnitab, et turistilõksud kaartidele ei pääse, isegi mitte hea raha eest! “Me oleme küll mõelnud, et võiks teha eraldi poissmeestepeo kaardi, kus kõik hämarad kohad peal,” lausub ta oma tavapärasel, rõõmsameelsest irooniast pakataval ilmel.

Kaartide tiraaž on märkimisväärne. Ainuüksi tänavu trükitakse Tallinna kaarti ligi 150 000, Vilniuse oma 70 000, Helsingi ja Riia omi 80 000 eksemplari. Kokku ligi 400 000 kaarti! Turistid saavad need tasku pista hostelitest, hotellidest ja turismiinfopunktidest.

Kool on “keskmiste” laste jaoks!

Startupper Ülane Vilumets peab Eesti ärikliimat väga heaks, kuid koolid teevad ta meele mõruks. Kui ta ei oskaks hinnata Eesti õpetajate ennastsalgavat tööd, oleks tal koguni kahju, et ta üldse koolis käis!

“Tulevikus kavatsen oma lapsi mitte kooli saata, vaid neid ise õpetada.

Koolis saavad keskmised õpilased hästi hakkama. Aga kui oled aeglasem või kiirem kui keskmine õpilane, ei aita kool sul oma potentsiaali kasutada.

Minul oli tundides igav ja ma muutusin laisaks. Töövihiku tegin lõpuni ette ära, ladusin tuima näoga õpetajale soovitud vastused ette. Kool ei aidanud mu arengule kaasa! Närvidele käib, et pead seal olema samasugune nagu teised. Kui ei ole, tembeldatakse imelikuks.

Meie väikeses koolis ei õpetatud isegi äriaineid. Kui mina lõputunnistuse näppu sain, oli “ärimees” üldse väga halb sõna.

Ootan, et kooli toodaks rohkem väliskülalisi, kogemust väljastpoolt.

Muidu on õpilased nagu loomad loomaaias – vaatavad ühtesid ja samu tädisid-onusid, kuid ise tahaks minna välja uut avastama,” räägib Ülane.

läbi käinud või välismaalasi võõrustanud ning teab, mis läheb peale, mis mitte. Millest saavad külalised võõras linnas aru, millest mitte. “Jah, see on subjektiivne, sest iga kaart annab edasi kohaliku nägemuse, kuid see, et Viru tänava baarides eestlased enamasti ei käi, on siiski üsna objektiivne!”

“Näed ise, mida turistid Tallinnas teevad: veedavad aega Viru tänava karaoke­baarides ja härrasmeeste klubides ning Suur-Karja Bermuda kolmnurga jubedates lõbustuskohtades. Mi-

na ei taha olla selline turist ja arvan, et paljud inimesed ei taha,” ütleb Ülane.

Like a Locali ärimudel töötab nii, et kaardile kantud punktikeste eest küsitakse ettevõtjatelt raha. Sisuliselt on tegu reklaamiteenusega, mida kasutab ligi pool tuhat klienti neljas riigis.

Sellega on Like a Local algusest peale pisikeses kasumis. Mullu, esimesel tegevusaastal teeniti 126 000eurose käibe juures puhaskasumina 2000 eurot.

Suurem aur on läinud laienemisse lähiriikides, tiim on kasvanud pea küm-

Sihtasutus Innove ESF programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ üheks tegevuseks on õppematerjalide väljaandmine kutsehariduse riiklike õppekavade rakendamise toetamiseks. Paljud õppematerjalid on sobivad ka erialaspetsialistidele ja muidu valdkonnast huvitatutele silmaringi avardamiseks.

2012. aastal ilmus Annika Jaansoo sulest kaks materjali, ärierialadele „TURUNDUSE ALUSED I“. Raamatus käsitletakse kogu turundusprotsessi selle algusest lõpuni. Iga peatüki järel on välja toodud mõistete seletused, kordamisküsimused ning teemad pikemaks arutlusteks. Lisaks teooriale kuuluvad materjali juurde ka juhtumikirjeldused, mis on võetud nii Eestis tegutsevate ettevõtete kui ka välismaiste firmade kogemustest.

Majandusarvestuse valdkonnale ilmus materjal „KULUDE ARVESTUS JA EELARVESTAMINE“. Materjali koostamisel on lähtutud „Raamatupidaja II“ kutsestandardis esitatud kutseoskusnõuetest. Teemadest käsitletakse kulude juhtimisest kuni eelarvestamise ja planeerimisega. Kõikide peatükkide juurde on lisatud hulk asjakohaseid näiteid ja ülesandeid, et kinnistada teoreetilisi teadmisi.

Turismierialast huvitatutele on ilmunud raamat „SÜNDMUSJA KOOSOLEKUKORRALDUS“. Materjalis otsitakse muuhulgas vastuseid küsimustele, kuidas leida sündmusele sponsoreid ja panna huvituma meediat? Kuidas koostada koosoleku eelarvet? Mida peab silmas pidama valides koosoleku toimumispaika? Kuidas teha koostööd esinejate ja teiste teenusepakkujatega?

Nende ja paljude teiste materjalidega saab tutvuda Sihtasutus Innove kodulehel: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsehariduse-rok 11

Ometi ei ole pisike reklaamibisnis Ülase ja ko jaoks kaugeltki ambitsioonide lagi. Paberkaartide asi tiksub vaikselt edasi, kuid detsembris tullakse välja kohalike soovituste mobiilirakendusega, mis peaks võrgustikuna rulluma üle maailma.

Vabatahtlikke selles globaalses Like­ a Locali võrgustikus on juba üle 70, kõik neist seljakotireisijad ja kautš­surfarid (couchsurfing), nagu ka selle loo peategelane, kes ihkavad reisida ägedalt.

Võrgustikus hakkavad tasu saama need “vabatahtlikud”, kes oma linnas rohkem soovitusi loovad. Nende vahel läheb ka jagamisele osa selle linna äpi müügitulust. Ülane ütleb, et rakendus hakkab olema mugavaim viis avastada samu kohti, mis olid seni paberkaardil. See targa turisti taskuabimees kuvab mobiilis pidevalt Twitteri-sarnast info­voogu lähedal olevatest asjalikest kohtadest ning viskab vahele soovitusi, mida külastada võiks. Ülane tunnistab, et seesuguse laia võrgustiku loomine on suur väljakutse – kuidas leida inimesi ja motiveerida neid oma linna parimaid palu maailmale välja pakkuma. Pöidlad pihku (või siis seljakotid selga), igatahes.

Toivo Tänavsuu

Motiveeri meeskonda Kingi ttervist ervist Kingi lõõgastust Kingi Kin ing gi puhkust

ESTONIA SPA KINKEKAART ESTONIA Medical SPA Hotel Tammsaare 4a, Pärnu, Estonia Tel +372 447 6905 • Fax +372 447 6901 sales@spaestonia.ee

turundus foto: arno mikkor

Andre Poopuu: “Teeme ära ja vaatame, mis siis saab” – see ei toimi.

Kas turundusjuht peab olema palgaline töötaja?

On teada-tuntud fakt, et turundusel kui kogu ettevõtet hõlmaval protsessil on konkurentsivõime tõstmisel ja -eeliste saavutamisel tähtis roll. Siiski sattus majanduslanguse kontekstis turunduseelarve kui lihtsaim kokkuhoiuvõimalus löögi alla esimesena. Paljudel ettevõtetel ei ole see masueelsele tasemele tõusnud siiani ning on firmasid, kes turunduse olulisust ei tähtsusta üldse.

K

ulude optimeerimise teele astunud ettevõtetest osutuvad edukamaks need, kes oskavad ja suudavad efektiivselt ja läbimõeldult tegutseda, kitsamates tingimustes paindlikud olla ning mõistlikke alternatiive leida. Üks kulude optimeerimise vahend on vastavalt vajadusele teenused sisse osta. Lisaks meil laialt levinud IT- ja raamatupidamisteenusele saab sisse osta turunduse juhtimise teenust.

Millistele ettevõtetele selline vorm sobib, millised on kasud ning mida peab arvestama, selgitab turunduse juhtimise teenust pakkuva ettevõtte AdMoon tegevjuht Andre Poopuu.

Millistele ettevõtetele

sobib turunduse juhtimise teenust sisse osta?

Tegelikult sobib see kõikidele ette­ võtetele. Turundusjuhi teenus saab olla sobilik ettevõtte üldise turundus­ kava ja -tegevuste kaardistamiseks ja elluviimiseks, baseeruda konkreetsel projektil või aidata kaasa konkreetsele turundustegevuse osale (ideede väljatöötamine, tootmisprotsess, vähem­pakkumise korraldamine teostusele).

Eelkõige on teenuse sisseostmine otstarbekas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kus tööjõuressurss on piiratud ja pädeva turundusjuhi palkamine suure palgakulu tõttu pea võimatu. Samas sobib hästi ka suurematele ettevõtetele, kel on ajutiselt vaja suuren-

13

dada tööjõuressurssi kas siis konkreetse projekti jaoks või sesoonsusest tulenevalt.

Teenuse sisseostmise peale tasub mõelda ka juhul, kui on vaja värskeid ideid või abi olemasolevate ideede teostamisel.

ti osa (näiteks uue võimaliku kliendibaasi kaardistamise) jaoks ressurssi ei jätku, ning selle asemel, et meeskonnas töökoormust märgatavalt tõsta ja lisa­pingeid tekitada, tasub kaasata see väljast. Meie saame selles olla täiendavaks tööjõupuhvriks.

Kõikidele ettevõtetele see ju siiski ei sobi või ei ole mõttekas?

Iga ettevõtte lähtepunkt koostööks on erinev, seega ei pruugi mõnele sobida turunduse juhtimise täis-, vaid osaline teenus. Pean silmas olukorda, kus suuremal firmal on oma turundusmeeskond ja näiliselt lisaressurssi palgata ei ole vaja.

Samas on ettevõtte areng või projekti käik selline, kus teatud projek-

Millised on teenuse sisseostmise peamised kasud?

Ettevõtluses on tähtis rahaline kokku­hoid ja turundusjuhi teenuse sisseostmisel on kasu momentaalne – maksma peab vaid vajalike teenuste eest, puuduvad püsivad palga- ja maksu- ning büroo- ja administratiivkulud. Teenuse tellijale antakse selge pilt sellest, mida ta raha eest saab: iganädalane või -kuine ülevaade tegevustest ning

turundus kalkulatsioonid ja eelarved enne tegevuse alustamist.

Kindlasti on suureks kasuks uued ideed, mis väljastpoolt tulija tihtilugu kaasa toob. Eemaltvaatajale on pilt enamasti selgem ja “müravabam”.

Kui ideed on olemas, aga ei tea, kuidas neid ellu viia, aitame anda ülevaate sobilikest reklaami- ja disaini­ büroodest, trükikodadest, meedia­ agentuuridest ja kodulehe valmistajatest ning vajadusel korraldame turul tegutsevate reklaami- ja disaini­ ettevõtete seas vähem­pakkumisi või ideede kogumisi.

Tihti on turundusjuhid oma varasemates valikutes kinni ning n-ö suure pildi haaramine nii ideede kui ka tehniliste lahenduste osas võib olla keeruline.

AdMoon OÜ on teenuse- või projektipõhine koostööpartner tu­ runduse valdkonnas. Juhitakse turundusprojekte, -kampaa­ niaid ja muid müügitoetustegevusi, mille jaoks ei soovita/­jõuta palgata püsitööjõudu. AdMoon on heades partnersuhetes nii disaini-, reklaami- ja meediaagentuuridega kui ka PR-firmade ja reklaam­materjalide tootjatega.

Turunduse ja projektijuhtimise teenust pakutakse tunni-, päeva-, projektitasu või alalise lepingu alusel.

Osutatavad teenused: • turunduse projektijuhtimine eesmärgiga hoida turundus-, reklaami- ja suhtekorraldustegevused etteantud ajalistes ja eel­ arvelistes piirides

Kindlasti on ka omad kitsaskohad?

Peamised murekohad tekivad klientidega, kes ei suuda otsustada. Meie ülesanne on pakkuda lahendusi ja tuua välja neist parimad koos valikuvariantidega. Aga kui klient jätab otsused tegemata, ei saa me teda aidata.

Kitsaskohana võib välja tuua ka tegevused, mis on tehtud plaanita ja läbimõtlemata. “Teeme ära ja vaatame, mis siis saab” – see ei toimi. Peame pikemat perspektiivi haarama ja mitte peitma end lause taha “ma ju ei tea, mis kahe kuu pärast saama hakkab”. Tegevuskava ja eesmärgid tuleb teha perspektiiviga ning neid pidevalt kontrollides samm-sammult edasi liikuma.

• turunduseelarve koostamine ja elluviimine • turundusideede väljatöötamine ja elluviimine • võtmesõnumite ja reklaamtekstide loomine • visuaalsete sõnumite loomine • reklaamikampaaniate väljatöötamine ning elluviimine nii internetis­kui ka trüki- ja muus meedias Lisainfo: www.admoon.eu

Milleks üldse turundus?

Majanduslanguse ajal oli ju see esimene kulude kokkuhoiu koht ja sai ju hakkama? Ja paljudele väike­ettevõtetele ei ole see siiani prioriteet.

Väga hea küsimus. Tõepoolest on teadlik lähenemine turundustegevusele omane väikesele hulgale ette­ võtetele. Kui hetkeks sügavam lähenemine unustada, siis lihtsamalt mõeldes on turundus kõik see, millega ja kellega klient suheldes kokku puutub – alateadvuses mõjutavad teda mitmed pisidetailid, millele me kohe ei oska rõhku panna. Mõelge ise, mis teid toidupoes või juuksurisalongis olles häirib. Need on väikesed asjad, aga muudavad emotsiooni ja mõjutavad sedagi, kas rahakott avaneb

14

kergelt (nii et isegi tähele ei pane) või tuleb see taskust “välja tirida”.

Alustama peame sellest, et teeme ennast ja kontori korda, seda nii otseses kui ka kaudses tähenduses – oleme suhtumiselt avatud ning näitame klientide/partnerite vastu üles hoolivust ja tähelepanu.

Mõtleme oma meeskonnaga läbi tegevuskava ja proovime vastata küsimustele, mida, kellele ja kuidas pakkuda? Kui me neile selgelt vastata ei suuda, tuleb esitada põhimõtteline küsimus: miks me seda kõike teeme? Kui aga siiski vastata oskame, tulevad välja ka meie tegevuse põhimõtted ja -tõed ning sealt edasi sammud turundustegevuseks.

“

Tihti on turundusjuhid oma varasemates valikutes kinni ning n-ö suure pildi haaramine nii ideede kui ka tehniliste lahenduste osas võib olla keeruline.

”

Turundus ei tähenda vaid reklaami ostmist Eesti Ekspressi või e-kirjade saatmist tundmatutele aadressidele, lootuses, et keegi võtab ühendust.

Turundustegevus on teadlik tegevuste jada, milles üks osa on küll enese olemasolu näitamine, aga sellele eelneb plaan “kodu korda” ja järgneb “külaliste vastuvõtmine ja teenindamine”. Muidugi peab mõtlema sellelegi, mida oma külalistega järgmisel päeval teha.

Ja veel üks oluline põhimõte, mida tasub meeles pidada – tehke üks suur asi korraga. Nii suudate protsessi paremini jälgida, lõpptulemust täpsemalt prognoosida, kolleegidele, kaaslastele ja partneritele oma mõtteid puhtamalt edasi anda ning mis kõige tähtsam – tulemust paremini mõõta ja järgnevate tegevuste jaoks selgemaid järeldusi teha.

Eve Kaljusaar

Suhtle oma teleriga täiesti uuel viisil!

Liikumiskontroll

Häälkontroll

Näotuvastus

Osta Samsung Smart TV ja võida Audi Q3 Pakkumine kehtib Samsung Smart TV 7., 8. ja 9. seeria mudelitele.

www.smarttv.ee Pakkumine kehtib 1.10.2012–06.01.2013. Loteriilitsents nr HKK000042. Kampaania kehtib ainult teatud poodides. Tutvu kaupluste nimekirja ja kampaania reeglitega www.smarttv.ee. Mõned Smart Interaction funktsioonid on saadaval ainult internetiühenduse olemasolul. Funktsiooni reaalne toimimine võib sõltuda keelest ning ümbritsevast keskkonnast. Häälkontroll pole saadaval eesti ning mitmetes teistes keeltes, mitmetes dialektides ja regioonides. Samsung Smart Touch Control kasutamine on soovitatav, kui rakendatakse Natural Voice Search funktsiooni. Näotuvastus ei ole sama turvaline kui kasutajanime ja parooliga sisselogimine.