EE KODU (26.04.2012)

26. aprill 2012

Retroarhitektuur

Välikamin

Pitsiline ökolasteaed

Liivakarvalised rannakodud

NII VÄHE VAEVA KATUSEGA

Uus ruukkikatus.ee teeb sinu katusevaliku veelgi lihtsamaks.Kasuta disainimise tööriista ja vaata, kuidas uued katuseprofiilid sobivad sinu majale.

Külasta www.ruukkikatus.ee • •

uued profiilid Adamante, Classic C/D ja Classic Economy uus atraktiivne disainimise tööriist

Tulevikuterminal

Uus & huvitav

Kasvata endale tool!

Kunst ja kodu Talve külm hingus annab järele.

Kas hakkab sulama jää ka EKA tuleviku ümbert? Sest vaadakem jalgade vahelt (vana nipp, et näha tõelist olemust): kunst ei tähenda ainult kunstniku haavatud hinge karjeid ja animaalset enesepaljas­ tust, KUNST on igasuguse TÖÖ HING (loe sellest järgmiselt lehe­ küljelt). Kodutu hing – see on kummitus, mida inimesed kar­ davad. Hing vajab kodu.

Disainiuudistes tuhnides hakkas mulle silma, et maja/var­ jualuse/kodu teema on palju­ del hinge peal. Äkki on inimestel suures ökotuhinas hakanud tek­ kima vajadus kodu mõiste üm­ ber mõtestada? Teame, et kodu ei pea just olema maja ega kor­ ter, seda ei ole ka mitte ajutine kuurialune ega ka luksus­hotell.

Pigem on kodu kehatu mõiste nagu hingki.

Pakun: kodu on koht, mille­ ga inimene oma hinge seob. See koht olgu aga mingi immobii­ li sees. Koduga ollakse abielus, kindlamini kui teise inimesega, nagu statistika näitab. Millega on aga abielus kunst?

Olgu, Kadrioru loss on ja Kumu on ja Kunstihoone on. Aga kasvuhoonet ei ole. Iseasi, kas see kasvuhoone peab just üle linna paistma.

Anneliis Aunapuu

Möödunud nädalal Milanos jahmatas messipublikut Werner Aisslingeri kunsti­teos Tooli­farm (Chair Farm). Läbi kasvuhoone võis jälgida protsessi, kuidas taime­varred kasvatatakse metallvormides tooli­kujuliseks, et seejärel valmis „tool” juurelt maha lõigata. Taas globaalse majanduse ökohõnguline kriitika, mis on andnud üpris õõvastava tulemuse.

Kunst ja selle kodu Seda peakasti meenutavat majakest saab näha San Franciscos Hotel des Artsi seina küljes (447 Bush Street, kuni oktoobri lõpuni, kui teil sinnakanti asja peaks olema).

Aga seal ei ela küll keegi muu kui isand Kunst. Jenny Chapman ja Mark Reigelman on andnud oma teosele nime Manifest Destiny. Nimi viitab 19. sajandi uskumusele, et anglo-saksi rass peab hõivama Ameerika kontinendi, et levitada demokraatiat. Nüüd lisab hüüumärk ideele küsimärgi.

Siiski mõjub majake nunnult – selles põleb öö läbi hubane tuluke. Veidi üle ruutmeetrisest päikesepaneelist koguneb energia auto­ akusse ning automaatlüliti süütab hämaruse tulles tule.

KLAASVAHESEINAD LOODUSKIVID hinnad alates

Dixon oli Milanos helde

hinnad alates

75 €/m2

Laupäeval algas suur jagamine Milano teadus- ja tehnoloogiamuuseumis – Tom Dixon oli lubanud rahvale välja jagada 400 kokkupandavat Stamp-lampi ja Stamp-tooli minimudeleid.

Stantslambi nime kannab tsingitud teraslehest stantsitud kujund, mille ostja ise lambi­varjuks voldib. Tool on loodud samal põhimõttel, kuid seda kooshoidvad 86 neeti annavad sellele rämetööstusliku väljanägemise.

19 €/m2

CityFire KAMINAD AURUSAUNAD hinnad alates

121 €/kompl

hinnad alates

512 €/kompl

382 € UUDIS: võimalik osta ka JÄRELMAKSUGA

www.vaheseinad.ee www.biokaminad.ee

EE kodu Väljaanne valmib koostöös erinevate firmadega.

Toimetaja: Anneliis Aunapuu, anneliis.aunapuu@ekspress.ee Reklaam: Olavi Värk, olavi.vark@lehed.ee, tel 669 8236

3

Kotzebue 18d, 10411 Tallinn www.mendali.ee Tel 503 4533, 641 5444

www.looduskivid.ee

EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Kujundus: Advig Stahl Väljaandja: AS Eesti Ajalehed, Trükk: AS Printall

www.aurusaun.ee

MUINSUS & KAITSE

Stalinistlik maja.

Kortermaja tüübid ja säästev uuendamine Tallinna Kultuuriväärtuste Amet 2012

Sõber või vaenlane: stalinistlik arhitektuur Tallinnas Tallinna kultuuriväärtuste amet jätkab oma käsiraamatusarja Tallinna ajaloolistest hoonetüüpidest – teretulnud lugemisvara, mis pakub infot hoonete ajaloost ning nende miljöötundlikust korrastamisest.

Huvilised, ekskursioonile!

Muinsuskaitsekuu raames ja seoses raamatu väljaandmisega korraldatakse Tallinnas stalinismiainelisi ekskursioone, kus kultuuriväärtuste ameti miljööosakonna spetsialistid räägivad arhitektuurist ja kunagisest eluolust.

Kohapeal saab osta ka teisi sarja raamatuid.

02.05 kl 18 Pelgurand 09.05 kl 18 Laevastiku kvartal 16.05 kl 18 Sikupilli Lisateave: http://www.tallinn.ee/est/ g6268s60241 või www.muinsuskaitse.ee (uudiste alt tuleb avada lisatud dokument muinsuskaitsekuu ürituste nimekirjaga), kus on ammendav teave ka kõigi muude muinsuskaitsekuu ürituste kohta.

Kais Matteus, tel 645 7189, kais.matteus@tallinnlv.ee

Ä

sja ilmus sarja neljas raamat, kolm eelmist olid „Lenderi maja”, „Tallinna maja” ja „Funkt­ sionalistlik maja”. Hoolimata tagasi­ hoidlikust mahust, on see huviliste jaoks hindamatu lugemisvara, mis sisaldab informatsiooni, tõekspida­ misi ning näpunäiteid hoonete re­ konstrueerimiseks ja hooldamiseks.

Neid hoonetüüpe tunneme kõik, raamatut lehitsedes on äratundmis­ rõõmu palju. Lugedes hakkate hulga täpsemalt mõistma ajastut, mil need hooned sündisid ja levisid. Ka siis ehitati hooned tihti n-ö põllu peale, laiendades ja luues uusi linnaosasid.

Osa neist on siiani säilinud massiivi­ dena, mis annavad aimu omaaegsest linnastruktuuri tekkest, ajast, mil eestlased hakkasid massiliselt maalt linna kolima. 20. sajandi alguses oli see seotud tööstuse arenguga, teise linnastumislaine harja tekitas ilm­ selt vabariigi sünd ning maareformi ja mõisate lagunemisega kaasnenud tööpuudus maal.

Selge on see, et need hooned, mis praegu kurvalt aguli tänavaser­ vis seisavad, kannavad hoopis teist­ sugust vaimu kui toonased, värske puidu ja värnitsa järele lõhnavad uusehitised. Pole samad ka inime­ sed, kes nendes elavad. Kuid põnev on ette kujutada, kuidas elu neil tä­ navail algusaegadel kulges – ja sel­

lele aitavad raamatud väga hästi kaasa.

On kohti, kus eelnimetatud ma­ jad seisid kuni päevani, mil kol­ mandik Tallinna elamispinnast hä­ vis. Need kvartalid hoonestati pä­ rast sõda juba teistsuguste projekti­ de järgi. Selle temaatika uurimiseks on Tallinna kultuuriväärtuste amet välja andnud uue trükise, neljanda raamatukese Tallinna miljööalade hoonetüüpe tutvustavast sarjast – „Stalinistlik maja. Kortermaja tüü­ bid ja säästev uuendamine”.

Tutvustusest: „Mõiste „stalinist­ lik kortermaja” alla mahub terve galerii hooneid 1940–1955, tagasi­ hoidlikest puitelamutest kuni suur­ te kivi­hooneteni välja. Kuigi eriilme­ lised, moodustavad need tervikliku ja äratuntava kihistuse meie linna­ ruumis. Raamat pakub sisukat üle­ vaadet stalinistlike kortermajade ajaloost ja tüüpidest, võttes vaatlu­ se alla nii hoonete välisilme kui ka interjööri. Et nende majade väärtu­ se tajumine ja asjatundlik korrasta­ mine on oluline hoonete ja ka piir­ konna miljöö hoidmisel, jagab raa­ mat praktilisi nõuandeid maja sääst­ vaks uuendamiseks.”

Raamatus on rohkelt fotosid ja jooniseid ning ka Tallinna kaart, mil­ lele on märgitud üksipulgi stalinistli­ 4

kud majad. Mõni asukoht näib kaar­ dil loogiline, mõni pakub üllatust.

Enamasti on need kobaras, kvar­ talite kaupa, vaid mõnes kohas ük­ sikult ära eksinud. Südalinna ümb­ ruses asendasid need sõjas hävinud hooneid, kerkides sageli kohtadele, kus enne olid seisnud nn Lenderi ja Tallinna majad. Pelgulinnas ja Kop­ lis aga jätkati linnaehitust.

Eriti markantne on Lõime tä­ nava kant. Võõrana sinna jalutama sattudes võib tänapäevalgi end tun­ da kusagil muus ajas ja kohas, iga­ tahes mitte Tallinnas. Koha aura on tugev.

Edaspidi, kui nõukogulik hurraa­ optimism hakkas kiiret elujärje pa­ ranemist kuulutama, leiti, et maja­ ehituses vajatakse lühemat eksplua­ tatsiooniaega eeldavaid tehnoloo­ giaid. Sestap peetakse tänapäeval stalinistlikust arhitektuurist lugu mitte niipalju planeeringu, välis­ dekoori või heroilisest püstitamis­ ajast pärinevate mälestuste tõttu, vaid eelkõige soliidsete ehitusma­ terjalide ja -võtete pärast.

Lihtsalt loetava ja piisavalt illust­ reeritud raamatu on koostanud Lee­ le Välja koos Tallinna kultuuriväär­ tuste ametiga. Nii arhiivimaterjale kui ka tänaseid linnavaateid pakkuv teos on hea tasku pista kõigil, keda arhitektuur vähegi paelub.

Uus & huvitav

Kunst on töö hing

Gaseerija reanimatsioon

Lugege hoolega pealkirja uuesti. Aeglaselt. Täpsed sõnad, mis on kirjutatud EKA ajaloolisele lipule – „Kunst on töö hing” – panevad hästi paika selle, mis on kippunud majanduse tõusudes ja mõõnades meelest minema. Kunst ei ole luksus!

Kunst mitte ainult elamuskunsti mõttes, vaid kunst hästi tegemise mõttes. Hästi tehtud töö sisaldab kunsti, mõjub nagu kunst, tekitab imetlust. Inglased tähistavad hästi tehtud tööd väljendiga state-of-art ehk kunsti tasemel. Täpne.

Nii nagu masin erineb inimesest tajude piiratuse poolest, erineb sisemise kunstita tehtav töö sellest, mida me vajame, st mis tõstab inimväärikust ja viib elu edasi.

Just sellepärast, et kunsti on vaja igal elualal – isegi poliitikas, muide –, pole Eesti riigi jaoks ülearune üks kunstiakadeemia, sest aitab hoida midagi, mis muidu käest kipub minema. Iseasi kui suurt klaas­ paleed me selle majutamiseks pidada tahame. Ja kui kaua selle küsimusega peab linnakeskuse väljaehitamist pidurdama ja tudengeid väntsutama, enne kui mingi otsus rahunemist võimaldab.

Vähemalt pole see teema praegu ühiskonna tähelepanu keskmest kuigi kaugel. Et kunst on eluküsimus, peavad mõistma ka riigikogulased. Et valesid otsuseid ei tehtaks.

Selleks seati möödunud nädalal otse riigikogu näitusesaali üles näitus „EKA – disainiakadeemia”. Suur osa seal esitletud teoseid on valminud koostöös tootjatega, mis räägib selget keelt – (kunsti ja) disaini võimalik panus Eesti riigi majandusse on lisaväärtus, mille potentsiaali ei tohiks kindlasti raisku lasta. Me pole nii rikkad, meile pole see taskukohane.

Näitus on avatud 18. maini.

Messi erinäitus „Most” esitles ka mineraalveebaari (Soda Bar), kus Ameerika disaini VIP Yves Béhar näitas, kuidas saab säästa miljoneid plastvee­ pudelite arvelt. Sümbolina oli viimastest koostatud „baari” laest alla rippuv võimas kandelaaber. Baariletil olid reas elegantsed, veidi kosmilised püsttahukad, nimeks SodaStream Source, mis gaseerisid kraanivett. Korduvkasutatavas pudelis lisatakse seadmes kraaniveele CO2, protsessi saab juhtida LED-tabloolt. Béharilt uue näo saanud toode oli leiutatud juba aastal 1903, nüüd on firma Soda­ Stream otsustanud selle taaselustada. Kampaania näeb ette veel kaht uut tippdisainerite kujundatavat köögimasinat.

Viis punast maja

Soo

usma

ailma 8/2011 test ivõ itj

ailu Vert

Laadimisaeg 22 minutit!

Akutrell BDF456RFE

• Soome TM Rakennusmaailma 8/2011 testivõitja!.

• Uuendatud käepide - veelgi mugavam haare tööriistast.

• LED töökohavalgusti.

• Jõudlus: Teras 13 mm, Puit 38 mm • Suurim pingutusmoment: Kõva/pehme 50/36 Nm

299€

Dixoni DIY-baar

Tootedisaini kateedris valminud elektriauto laadimispunkti mudeli kõrval avavad näitust Anu Kalm Eesti Kunstnike Liidust ja Riigikogu Kantselei direktor Heiki Sibul.

TM

n ken Ra

a!

m e

MonteNapoleone tänavale Milanos olid messinädalal pargitud viis punast majakest, ees Citroëni kultusmudelid erinevast ajastust. Projekti nimetus „AutoMobili” seostab autot ja mööblit. Majakestes jooksis video­programm tähtsamate etappidega mööblimoe ajaloost. Ilus ülevaade iSaloni viiekümnele aastale.

Möödunudnädalasel messil tekitas teravat huvi Milano teadus- ja tehnoloogiamuuseumis Tom Dixoni kureeritud näitus „Most”, mis kutsus kokku värskeid tehnoloogilisi ideid.

Koostöös digivormiloome firmaga Digital Forming Studio lõi Dixon ise laineid etteastega „Co-Design Bar”. Justkui baari­letil seisid reas laptop’id, kus messikülastajad said ise Dixoni virtuaalelementidest 3D-programmis lambi või kõlari kujundada, mis lubati neile realiseerituna mõne nädala pärast koju kätte toimetetada.

Kiirlaadija

22

min

Edasimüüjad: Tallinn: B&B Tools - Kadaka tee 131, Boxes - Kadaka tee 44, Makserv - Vabaduse pst.166, Mastermann - Vesse 4B, Tallmac Tehnika - Mustamäe tee 44 Tartu: B&B Tools - Tähe 127, Decora - Riia 128, Cedo Kaubandus - Vasara 52D, Makserv - Ringtee 4, Tallmac Tehnika - Riia mnt. 130 Viljandi: Decora - Leola 53, Siimals - Jakobsoni 11 Haapsalu: Sambla - Tehnika 30,Uuemõisa Jõgeva: Estem Tehnikakaubad - Kesk 3 Jõhvi: Tallmac Tehnika - Linda 15D Kuressaare: Ehitusmees - Pikk 59 Kärdla: Faasion - Põllu 32 Narva: Kauplus 1000 Melotsei Kangelaste 3A Paide: Vaaros - Pärnu tn. 8 A Põltsamaa: Decora - Viljandi mnt. 2 Pärnu: Cedo Kaubandus - Tallinna mnt. 84 Võru: Decora - Lepa 2

5

Kampaania hinnad kehtivad ajavahemikul 01.04.-30.06.2012. Hinnad on soovituslikud ja sisaldavad käibemaksu. www.makita.ee

TUBA ÕUES

Tasub teada • Välikamin peab olema vähemalt 15 m kaugusel muudest ehitustest.

• Kes tahab ehitada moodsat ja polüfunktsionaalsest välikööki, peab arvestama vähemalt 10 000eurose väljaminekuga.

• Kui väliköögile ikkagi katust ei ehitata, peab hooaja lõppedes kõik metallosad talveks kas kilesse või presenti pakkima.

• Ka väliköögi korstnad vajavad sama tihedat puhastamist kui maja omad.

Väliköök toob tubase mugavuse õuele Trend on suunatud mugavusele: välikamina asemel on hakatud tahtma aeda väliköögikomplekse.

L

äbi terve talve rääkis Koltsi Ka­ minate tegevjuht Andrus Kon­ ga EE Kodus kodukaminate uutest trendidest, materjalidest ja värske­ test ohutusnõuetest. Nüüd on aeg kolida õue tuleilu nautima. Platsis on ka uued mehed. Rando Kolts on omanimelises firmas välikaminatega tegelnud kümmekond aastat ja omal alal vaieldamatu spetsialist. „Mida aeg edasi, seda vähem „puhtaid” välikaminaid meil ehi­ tatakse. Inimesed muutuvad aina praktilisemaks, ruum ja raha lä­ hevad üha rohkem hinda ning tule nautimise kõrval tahetakse ka õues õdusatest hetkedest täit võtta. Tä­ hendab – tavalise kamina asemel tekivad aina sagedamini aeda ter­ ved kompleksid, kuhu kuulub ka pliit ning suitsu- ja barbeque-ahjud.

Kui väliköök-kaminale veel kah­ te külge tuulevari ehitada, saab sel­ lest omamoodi suvepikendaja. Lisa­ des katuse, pakub see kauneid hetki iga ilmaga.”

Kolle kerkib kõrgemale Vanasti ehitati kamin maast 40 cm kõrgusele. „Nüüd on nad tõusnud

köögitasapinna tasemele – 80–90 cm kõrgusele. See ei sunni inimest kum­ mardama ja grillimine muutub hul­ ga lõbusamaks. Leekki tõuseb inim­ silmale palju mugavamasse paika.

Väliköögid on tänapäeval teh­ tud peaaegu sama mugavusastme­ ga kui pärisköögid. Reeglina vee­ takse sinna ka vesi – piisab muidugi vaid külmast veest –, mida on ker­ ge läbi üsna primitiivse kergkruu­ sast filtri otse maha juhtida. Loo­ mulikult tuuakse sinna ka elekter.

Seda nii valgustuse kui ka võimali­ ke köögi­masinate tarvis.

nult siis peab arvestama piisavalt suure kaldega ja keskmisest tuge­ vama konstruktsiooniga. Võimali­ kud on ka plastid ja kärgkatus. Plek­ ki soovitan panna ainult juhul, kui alla tuleb täislaudis ja müra summu­ tav vaip. Muidu on sellise katuse all vihma korral üsna õudne olla. Oleme pannud ka mätaskatust. Seegi nõuab sarnaselt kivikatusega tugevat alus­ konstruktsiooni.”

Et kaubanduses müüdav sae­ materjal ulatub 6 m ja sama pikad on ka näiteks plekk-katuse paneelid, ongi mõttekas teha katus mõõtudega 6 x 6 m. Põrand tuleb sel juhul väik­ sem (näiteks 5 x 4 m) – katus peab ju olema kaldega. Aga eks igaüks peab lähtuma oma vajadustest: kujutama ette, kui palju inimesi varjualuses is­ tuma hakkab, ning selle järgi ka kae­ tud pinna suuruse ehitama.

Vähem tähtis ei ole ka köögi­ kompleksi korsten. Valesti teevad need omanikud, kes korstent üld­ se ei ehita ja looduslikule tõmbele loodavad. Sel puhul pole tarvis ka imestada, et köök ei tõmba. Täna­ päevased korstnad on enamasti plekkmoodulitest, nende toru läbi­ mõõt peaks kindlasti olema vähe­ malt 200 mm.

A ja O on vundament ja katus Kaks lähtepunkti, mis välikaminat sisekaminast eristavad, on vunda­ ment ja katus. „Vundament peab kindlasti olema üsna sügav ja ulatu­ ma külmumispiirist allapoole. Eesti tingimustes järelikult enam kui mee­ ter. Kui seda nõudmist mitte täita, võib kindel olla, et külm tõstab ka­ mina paigast juba esimese talvega,” hoiatab Rando Kolts.

Katus võimaldab õues süüa teha ka vihmaga, mis ongi meie suvede tavaline kaaslane. Vähe sellest, et ta kaitseb ainult inimesi. Ta kaitseb ka kööki ennast, sest sademed on müü­ ride valusamaid vaenlasi.

Katuste variante on mitmeid. „Kivi­katus on mõistagi kindlaim. Ai­

Mood muutub. Paekivi jääb „Tänapäeval ulatuvad viimistlus­ materjalide võimalused seinast sei­

6

na. Oleme teinud maakividest köö­ ke, neid krohvinud. Moodsate maja­ de kõrvale oleme ehitanud ka funk­ kaminaid – sinna ürgsed materja­ lid hästi ei sobi. Ent kõige rohkem oleme kööke teinud siiski paekivist.

Seda nii klombitud, murtud, lihvi­ tud kui ka looduslikul kujul. Kamina materjal sõltub siiski täielikult maja ja krundi looduslikust omapärast ning kamin peab nendega moodus­ tama ühtse terviku,” õpetab Kolts.

Ta ütleb sedagi, et populaarse paekivi kasuks otsustamisel peab hoolega jälgima seda, kust paasi tuuakse. „Tallinna Väo karjääri oma ei kõlba, sest siin paasi lõhatakse.

See on aga pae kui ehitus­materjali surm, mis tekitab mikropragusid ja muudab kivi sademete, sula ja kül­ mumise vastu eriti nõrgaks. Meie kasutame Valkla paasi. Aga eks põhjarannikul ole teisigi paiku, kus paekivi käsitsi murtakse. Pealegi on võimalus eri kihtide puhul varieeri­ da värvidega – vaheldub ju pae värv roosast üsna tumeda siniseni.

Väga tark oleks ka igasugu­ ne kattematerjal vastavate kaitse­ materjalidega üle võõbata – see pi­ kendab väliköögi eluiga tunduvalt.

Urmas Vahe

Uus & huvitav

KODU SOODSALT SOOJAKS! TALA 16

797 €

886 €

LOVERO

1611 €

2047 €

2014 €

KV 055 R/L

MARONO

1473 €

1889 €

1637 €

MENDOLO 3S 2558 €

KV 055A

1406 €

2362 €

1562 €

NORRA KERGAHJUD BILBAO

2090 €

-10% kuni 15.05.2012 SALZBURG

BASEL

2844 € 3087 €

RONDA

2729 €

Suur valik sooduspakkumisi: www.raidkivi.ee Salong KAMINAKODA TALLINN: Pärnu mnt 139e/2, tel 677 6977 TARTU: Tähe 127e (XNord OÜ Kaminasalong), tel 5661 5954

kaminakoda@raidkivi.ee • www.raidkivi.ee 7

Arvutipilt laenatud Arhitektuuribüroo Allan Strus kodulehelt.

RETRO

Täpselt nagu vanasti Kadriorus Poska ja Vesivärava nurgakrundile kerkib kortermaja, mis ei olegi betoonist ega plekist. Näib, et sedakorda on arhitekt näinud tühja krunti nagu hambaarst: tühja kohta tuleb ikka paigutada hammas, mitte midagi muud.

I

nfopannool krundi servas on kuju­ tatud hoonet, mis peaks uskumatult hästi keskkonda sulanduma. Nüüd, järjest ehitust jälgides jääb mulje, et ehitajad teevad seda täpselt pildi jär­ gi – käivad vahepeal seda vaatamas ning lähevad ja ehitavad edasi...

Kui seda pilti märkas suvel Lee­ vi Kiil, eesti verd ameerika arhitekt, seisatas ta selle ees ja hakkas uuri­ ma, kas siinsed arhitektid ikka pea­ vad tulevase ehitise stiililiselt linna­ valitsusega kooskõlastama, sest sel­ list minevikutruud uusehitist seal vist läbi ei lastaks, isegi mitte miljöö­ väärtuslikus keskkonnas.

Meil on samuti need teemad üpris tundlikud, muinsuskaitse ja arendajate huvid põrkuvad arhi­ tektide seisukohtadega. Üldiselt on siingi kõik tänased arhitektid kasva­ tatud selles vaimus, et hoone peab peegeldama ajastut, millal see ehi­ tatud on.

Nii pole aga alati usutud. 19. sa­ jandil oli suureks moeks ajaloolis­ te stiilide järgimine ja nende sega­ mine oma maitse järgi kokteilideks.

Võtkem kas või Eesti Panga hoone­ kompleks, millelt on lugeda ajastu muutuvad tõekspidamised. Uhket kiltkivikiivrit kandev punasest telli­ sest nn Aadlipank kvartali Solarise-­ poolses otsas näitab sügavat kum­

mardust ajaloo suunas, Vabaduse väljaku poolses nurgas aga on funkt­ sionalistlikus meelsuses rajatud hoone, mis teeb vaid üsna kerge pat­ riootliku kummarduse. Vahele ma­ hub veel historitsismi, mida ühen­ dab Aadlipangaga moodne klaasist kontseptuaaltahukas.

Kuigi – jättes põllul ja rabas arendatavate eramulaamade lame­ duse kõrvale – praegu annab Eesti arhitektuuris tooni noorusliku hooga ägedat keskkonda loov elitaarsus, on ajaloole au andev suhtumine uusehi­ tuse (mitte rekonstruktsiooni) puhul vägagi erandlik.

Ainsana praegu tegutsevatest ar­ hitektidest näib ideeline paduhisto­ ritsist olevat Allan Strus. Tema kodu­ lehelt vaatavad vastu hooned, mis oleks nagu ehitatud eelmisel ees­ ti ajal, kui rahvusromantika oli veel täies jõus ja funktsionalism polnud veel lage saavutanud. Strusi büroo vaimsust väljendab hästi ka moto, mis kaunistab nende kodulehte „There is nothing more timely than timeless”– ehk tõdemus, et „ajatuna” planeeritu reedab alati oma sünnihetke.

Arhitektuuribüroos Allan Strus OÜ ongi valminud majapro­ jekt, mille ehitamist möödakäijad imestavad, nähes, kuidas sarikate otsi ei peideta tuulekasti sisse, vaid 8

jäetakse nähtavale ja antakse neile klassikaliselt kaunis vorm. Ja kui­ das paigaldatakse vooderdist nn Tal­ linna maja laadis – seinapinnal ka­ sutatakse profiillaudise asemel sile­ dat lauda, mille vahesid katavad kit­ samad liistud. Tihti liigendavad sei­ napinda ka profiillaudadest kalasa­ basse laotud kenad kassetid aknava­ hedes. (Saab näha, kas ehitajad suu­ davad teha täpselt nii, kui on pildil!)

Selline, meie linnale ainuoma­ ne kivitrepikojaga hoonetüüp hak­ kas välja kujunema 20. sajandi al­ guse ehitusbuumi ajal, mil hoones­ tati kesklinna ümbruses praeguseks enesestmõistetavad linnaosad Kala­ maja, Kopli, Uus Maailm, Kassisaba, Pelgu­linn. Ja neid kerkis ka Kadri­ orgu. Uustulnuka sugulasi asub seal­ kandis veel vanemate hoonete vahel ridamisi, näiteks Wiedemanni täna­ val.

Kes teab, kuidas hakkavad tu­ levased põlved suhtuma sellesse hoonesse, mis arhitektide sõnul on plaanitud seisma kaua ja kindlalt, mitte efektse kunstiteosena mööda­ käijat rabama. Valmimisaja märgiks on kavas fassaadile kinnitada aasta­ arv, mis on üks ilus komme niikui­ nii. Igal juhul Kadrioru elaniku sil­ ma paitab valmiv hoone juba tükk aega.

Uus & huvitav

Tallinn - Oslo - Vilnius - Moscow - St Petersburg - Almaty - Riga - Ki ev Kodude ja kontorite kaunistamine kunsttaimedega. Vaaside, kunstlillede ja - puude hulgimüük.

Astri tee 2a, Viimsi, 74001, Harjumaa, Estonia, tel +372 6091 077, shishi@shishi.ee, www.shishi.ee Avatud “tehasepood” Rohuneeme tee 1/17 Viimsi. Müügil varasemate kollektsioonide jäägid ja näidised -50...-80% hulgihindadest. www.shishi.ee/sale Jaemüük: “Nu Nordik” Vabaduse väljak 8, Tallinn, Aianduskeskused: “Hortes” Tallinn, “Hansaplant” Kiili, Home 4 You kauplused: Tallinn “Rocca al Mare keskus”, “Ülemiste keskus”, “Tähesaju City”, Narva “Fama keskus”.

9

ÖKOEHITUS

Tänavapoolset fassaadi ümbritseb Siberi lehisest liistudest põnev kookon.

Osa katust on kaetud rõõmsavärviliste taimedega. Siin-seal tõusevad katusest kõrgemale korstnaid meenutavad valgus­ avad, mille kaudu pääseb päevavalgus laste mänguruumidesse.

Sisekujundusse on toodud värvikood, mille järgi lapsed oma ruumid ära ­tunnevad. Nii totaalset värvilahendust pole Eestis veel näha olnud.

Lugematu arv tillukesi aknaid hoovipoolsetes seintes on leidnud inspiratsiooni Le Corbusier’ kuulsast Notre Dame du Haut’ kabelist Ronchampis.

Modernsesse puitpitsi rõivastunud lasteaed Väljakujunenud linnakeskkonda täiendatakse ka mängeldes ja leiutades, luues uut, 21. sajandi miljööd.

Võtmesõnaks sageli jätkusuutlikkus.

P

eavoolust, kõrghoonetest ja olümpiaehitistest veidi kõrval seistes, väljaspool linnasüdant, ehi­ tatakse teisiti. Vana hea laudise ase­ mel katsetatakse uudset puidukasu­ tust, et hoone ei meenutaks betoonvõi klaaskasti, milleks ta sisuliselt siiski jääb, vaid pigem korvi. Teise äärmusena võib hoone hakata küll meenutama varesepesa, millele on mõned katsetused küllaltki läheda­ le jõudnud.

Verstapostina sel teel näib Ida-Prantsusmaal Elsassis Dru­ lingeni linnakese külje alla ehita­ tud lasteaed-­p äevakodu. Põneva puitliistudest fassaadilahenduse­

ga hoone arhitektuuri ja programmi võib süveneda ArchDaily leheküljel www.archdaily.com/226329. Arhi­ tektuuribüroos Fluor Architecture (Guillaume Avenard & Herve Schnei­ der) sündinud projekt pakub efekt­ se fassaadi kõrval, mis katab hoone betoonkorpust, ka katus­aeda ja põ­ nevat hoovifassaadi, meenutades kaudselt Le Corbusier’ kabelit (Not­ re Dame du Haut, Ronchamp). Eba­ mugavale kolmnurksele krundile on loodud vaheldusrikas keskkond.

Jätkusuutlikkuse usku arhitektid loodavad, et fassaadi Siberi lehisest pitskookon mõjub hoone asukatele kui kaitseturvis välisilma eest, samas 10

töötab hädavajaliku päikesevarjena.

Kukeharja ja teiste „iseseisvate” tai­ medega kaetud katusaed pakub head soojuseristust, vähendab vihmavee­ probleeme ning on ilus värviline.

Hoone soojustuseks on tsellu­ loos, ruumides põrandaküte, mitme­ te valguskaevude kaudu pääseb sis­ se taevavalgust, päikesepaneelid too­ davad lisaenergiat. Energiaarvutuste alusel võib hoonet pidada keskkon­ nas hästi toimivaks, vastavaks moe­ mõistele HEP (high environmental performance). Saavutust tuleb pida­ da arhitektide eralõbuks, sest klient ei olnud seda nõudnud ega selle jaoks lisavahendeid eraldanud.

ÖKOEHITUS

Kõige mõnusam soojustusmaterjal!

SOE, SOODNE JA KESKKONNASÕBRLIK. Tselluvill sobib nii uute kui renoveeritavate kodude soojustamiseks. Meie poolt sertifitseeritud paigaldajad soojustavad põrandad, seinad, kaldlaed ja laepealsed.

Väiksemaid koguseid on võimalik paigaldada ka ise.

www.tselluvill.ee

11

MERI & KODU

Suurema korteri ehteks on Ross Lovegrove’i imeline laevalgusti Mercury.

Põrandalaudu katab metalse läikega lakk, mis valguse mõju veelgi tõhustab.

Kööki eraldab elutoast vaid klaasist vahesein.

Vannituppa oodati ära Duraviti uudis, seeria PuraVida.

Korterid liivaranna kohal Suveootuse kergendamiseks pakume vaatamiseks kodu, millest õhkub mere ja heleda sooja liiva hõngu.

Sisekujundus: Aivar Mühlbach Fotod: Terje Ugandi Koostööpartnerid: Formus Mööbel, Kiviprojekt, Plaadipunkt, Hektor Light, SPA Sanitaartehnika, Miterassa.

I

deaalse teose loomiseks on sise­ arhitektil vaja inspireerivat asu­ kohta ja klienti, kellega tekib vastas­ tikune usaldus ning kelle võimalused lubavad püüelda täiuse poole. Selli­ ne kogemus sai osaks Aivar Mühl­ bachile, kui tal tuli luua sisustus kah­ te merele vaatavasse Pirita korteris­ se, protsessi liikumapanevaks jõuks Ukraina kliendi unistus merest.

kaudu suheldes, oli klient nõus pea kõigega, mille sisearhitekt oma pa­ rima nägemuse põhjal välja pakkus.

Korter oli ostetud kliendi ja ka tema arvukate pereliikmete suve­ residentsiks. Jah, tulemus on koha­ liku arusaama järgi suve-elamisest tunduvalt erinev. Samas, eks on ju suuresti erinev ka pere talve-­elamine metallurgiatööstuse piirkonnas...

Töö ise kulges samadel põhjustel väga erinevalt sellest skeemist, mida meil on harjutud tavaliseks pidama.

Nimelt jäi sisearhitekti õlule kogu töödekorraldus ja projektijuhtimine. Ühest küljest oli see kindlas­ ti kurnav, selline haare ja vastutus on siin tavatu. Sellist ettevõtlusvor­ mi oleme küll märganud Ameerika telesaadetes, kus asjad on loogiliselt selliseks kujunenud, kuid meil hoiab

Täielik ümbersünd Valgust ja avarust, mis piltidel pais­ tab, neil korterites algselt ei olnud. Ümberehituse läbirääkimisi alustati suuremast, 120ruutmeetrisest kor­ terist. Täielikus üksmeeles kliendi­ ga otsustati selle sisustus põhjalikult uuendada. Esimesel kohtumisel lepiti kokku kujunduskontseptsioonis ning ka edaspidi, peamiselt sidevahendite 12

klient projektijuhi rolli enamasti ise.

Kuid samas oli see Aivarile üliväär­ tuslik kogemus: nii sai ta igas prot­ sessi staadiumis kõigel projekti puu­ tuval silma peal hoida, lahendades ehituse käigus ette tulevaid üllatusi ja ennetades võimalikke möödalask­ misi. Nagu mees möönab, tuligi tal korra ehitajat vahetada, sest esimese kvaliteet teda ei rahuldanud.

Plaan oli üsnagi jäik Siiski on mingid piirid ka laheda­ te võimaluste juures: eks hoone ar­ hitektuur ja korterite kubatuur jäid samaks ning ka majja paigaldatud tehno­võrgud sundisid peale teatud otsuseid. Kuid kõigest olemasole­ vast saab võtta maksimumi, kasuta­ des õigeid materjale, mõtteid ja võt­ teid. Kohe alguses lepiti kokku na­

MERI & KODU

Värvitoonid, mis korteritesse valiti, ulatuvad valgest liivakarvani. Väiksemas korteris annab tooni pehmelt vahelduva tooniga poleeritud kivi seintel, mis ühendab ruume tervikuks.

Vannitoas on seinte kivi samuti poleeritud, põrandal aga antiikviimistluses, et vältida libedust.

turaalses materjalivalikus ja heledas värvigammas.

Mõningaid seinu tuli kärpida, et vaadet avardada, püüdes samas mit­ te hävitada korteriosade eri funkt­ sioone. Õnneks ei vajanud kliendid suurt kööki ega eraldatud ruume, vaid pigem ohtralt nii statsionaarse kui ka ajutise loomuga magamiskoh­ ti. Sestap on kõik diivanid ja tugitoo­ lid magamisplatsideks muudetavad, kuid ruum ise mõjub ühe suure ele­ gantse elutoana.

Teine korter kui väiksem veli Kui esimese korteriga ühele poole saadi, tellisid pereliikmed Aivarilt ka teise samas majas paikneva kor­ teri ümberehituse. See oli mahult aga poole väiksem, pakkudes uusi väljakutseid. Väljavaade aknast oli

on suurepärane lahendus juhuks, kui tuleb majutada erinevat hul­ ka rahvast. Suurema korteri köögi­ nurga asukoha tõttu oli vaja lahen­ dust, mis ei hävitaks avarusetun­ net. Leidus ja õnnestus ka teosta­ da väga puhta­j ooneline lahendus – köök on elutoast eraldatud pea­ aegu mõtteliselt, seda ümbritsevad klaasvahe­seinad on osalt avatavadsuletavad.

Samuti vajavad pere väiksemad ajuti privaatsust, mida sai neile või­ maldada samuti lükandseinte abil.

Suuri panipaiku polnud suvekorte­ risse õnneks tarvis luua, aitas mõ­ nest sisseehitatud kapist.

Kogu sisekujundus rõhutab ava­ rat vaadet aknast ja päevavalgust.

Hämaramate hetkede jaoks on kor­ terites hästi läbimõeldud valgus­

sama, ruumiprogramm aga hoopis teine, samuti sisuline lahendus.

Väiksema korteri köök planeeri­ ti veel minimaalsemana. Tõstetuna kiviseinale ühtsesse kompositsiooni, mis jätkub teleri ja kaminaga, jääb see vaatajale lausa märkamatuks, ülendudes sujuvalt elutoamööbliks.

Erinevustest hoolimata on mõ­ lemad korterid kui ühe teema kaks variatsiooni. Kasutatud on kas lausa samu või siis sugulasmaterjale – oht­ ralt heledat soojatoonilist kivi ja pal­ ju klaasi, värvi peaaegu vältides. Sei­ nad on viimistletud valge lubi­krohviga ning valitud mustad detailid annavad väljapeetud üldmuljele kontrastitipu.

Ühendatus ja eraldatus Mõned ruumiosad on tervikust eraldatavad lükandseinte abil, mis 13

süsteem, mis võimaldab paindlikult luua mitmesugust meeleolu.

Mõned hästi valitud lisandid tõusevad avaruses emotsionaal­ selt esile, näiteks suurema korte­ ri ehe, Ross Lovegrove’i imeline di­ sain, Artemide toodetav laevalgusti Mercury. Samuti on mõlemas korte­ ris kamina kohal rahulik pind, millel peegeldub merevaade. Toredaid lei­ de ja detaile peitub siin-seal veelgi.

Niisiis, vahel võib juhtuda, et Pirita liivarannast ja Donbas­ si maapõuest ammutatud kivisöest saab kokku hoopis uus kvaliteet.

Sündis naturaalne, hele ja avar ruumikunsti­teos, kus kliendid saa­ vad käia oma tööväsimust välja puh­ kamas ja mereigatsust ravimas.

FUTU

S

Seest kui sipelgapesa, pealt kui park Rabavalt futuristlikul pildil pole uue fantaasiafilmi kulissid, vaid renderdus transporditerminalist nimega Express Link West Kowloon Terminus.

elle tehnosõlme projekteerimi­ seks on ühendanud jõud maail­ ma arhitektuuri, taristu ja planeerin­ gu projekteerimishiiglased Aedas ja Aecom. Alates 2009 seda Hongkon­ gis ehitatakse, valmima peaks see aastaks 2015.

Rajatis kujuneb Hiina Lõuna­ väravaks, luues sujuva kiirühendu­ se Pärlijõe delta ja Hiina mandril asuvate suurlinnade vahel ning lü­ litudes sealsesse kiirrongide võrgus­ tikku, mida samuti praegu hoogsalt arendatakse. Rongid, mis sõidavad sealkandis 142 km tunnis, hakkavad

www.stadlerform.ee StAdLeR FoRmi ventiLAAtoRid. diSAin, miS Sobib...

• • •

otto 134 €

eriti vaiksed säästlikud vastupidavad

K ü l a s t a g e m e i d a i a n d u s m e s s i l E e s t i N ä i t u s t e m e s s i k e s k u s e s 2 7 . – 2 9 . 0 5 . 2 0 1 2 . To o d e t e m e s s i h i n n a d :

väike CHARLY 89 €

CHARLY 143 €

CHARLY jalal 116 €

Q 149 €

LiLLY 67 €

Müügil Euronicsi ja Stockmanni kauplustes. Airvitamin Grupp OÜ • Kaupmehe 6, Tallinn • avatud E–R 9–18 • tel 642 0093 • info@stadlerform.ee • www.stadlerform.ee

14

Uus & huvitav

15

FUTU terminali valmides sõitma 200 km tunnis.

Suurem osa jaamast on maa all, vaid väike osa tõuseb maa pea­ le, jäädes kõrvuti plaanitava LääneKowlooni kultuurikvartaliga. (Ini­ mesed tuuakse kultuuri juurde, ja kiiresti!)

Maa peale tõuseb ehitis laugelt kurvlevate, uimi meenutavate kaar­ te ja akendena, mis lubavad maa­ põue peitunud ruumidesse ohtralt päevavalgust. Suur osa katusest on rohekatus, mida ületavad jalakäija­ te teed – nii et tegelikult tekib sinna park, mitte rongijaam.

Kogu terminali Hongkongi osa on sihtotstarbeline koridor: 26 km maa-aluseid tunneleid, mis algavad Lääne-Kowlooni terminalist ja ühi­ nevad Hiinas Shenzheni kohal asu­ va maismaa-osaga. Rongiühendus peaks poole võrra lühendama aega, mis kulub hiina ärimeestel ärikes­ kuste vahel kihutamiseks.

Selle projekti eest pälvis arhi­ tektuuribüroo Aedas preemia „WAF 2010” (World Architecture Festival Award) tuleviku infrastruktuuri­ rajatiste kategoorias. Aadressilt

Uus kvaliteetne santehnika, disaintapeedid ja laminaatparkett kuni 90% soodsamalt!

www.e-architect.co.uk leiate selle rea ka festivalil premeeritute nime­ kirjast. Nimistut sirvides saab muu hulgas hea ülevaate maailmas het­ kel kuumadest suurrajatiste projek­ tidest. Projekt pälvis 2010. aastal ka WANi urbanistliku projekti preemia (World Architecture News Awards).

Ja mis meil sellest Hiina jaa­ mast? Aga äsja lõppes majandusja kommunikatsiooniministeeriu­ mi (koostöös linnavalitsuse ja ar­ hitektide liiduga) ideevõistlus Kris­ tiine keskuse kanti rajatava mitme­ tasandilise ühistranspordisõl­ me rajamiseks, mis peab paremini ühendama lähi- ja pikamaarongi­ tee linna­siseste trammi-, trolli- ja bussiliinidega. Suurepärane Suur Mõte, mis lööb fantaasia käima kõi­ gil loov­inimestel. Laekus 19 tööd, võitjaid valiti kolm. Millised?

Arhitektuurimuuseumis on ava­ tud näitus, kus on väljas kõik osale­ nud ja ka võidutööd. Vaatama pää­ sete kuni selle nädala lõpuni (kuni 29. aprillini). Ja mine tea, ehk pole isegi mõte Tallinna ja Helsingi va­ helise raudteeühenduse võimalikku­ sest nii hullumeelne...

Ole trendikas ja osta soodsalt! kuni

–90%

Kuidas on see võimalik?

Toome kauba ise maale ja müüme otse lõpptarbijale, samuti ostame pankrotistunud ettevõtete vara, seega on meie hinnad tihti isegi tootjahinnast madalamad.

Moodsad kivimassist vannid

alates 599 €

Piiratud kogus malmvanne alates 499 €.

16 Vaata lähemalt: www.pankrotivara.com ja www.laohind.ee