Issuu on Google+

15. detsember 2011 Jõulujutt • Jõulukülad • Beebi • Tervis • Jurist •

Tants •

Toit


3

Jõulud vanamehega

M

a ei mäletagi enam tema päris nime. Oli see nüüd Lelle Juhan või Lelle Mart, igal juhul oli ta meie väikelinna vanim mees. Tagant­ järele on isegi imelik mõelda, et niipea kui ma teda mäletama hakkasin, oli tal juba lumivalge rinnuni ulatuv habe. Ta oli nii vana, et võis meile rääkida, mis pättust tema tsaariaegses koolis teinud oli. Kuna see tundus peaaegu müstiliselt sarnane sellega, mida meie oma Nõu­ kogude Eesti väikekoolis korda saatsi­ me, siis armastasime teda. See vana mees lonkas ühte jalga, mis oli Siberis metsatööl palgi alla jäänud. Samal põhjusel ei teinud ta vist enam ka tööd. Igal juhul sattus ta alailma sinna, kus me lastena mängisime, ja esitas vei­ di pilklikul moel mõistatusi, mida me la­ hendada ei suutnud. Selle Lelle Juhani või Mardi maja oli meie naabriks. Kuna postkastid olid kin­ nitatud maja ette aiale, viisin mina tihti talle posti tuppa. Tegin seda meelsasti, sest toas oli huvitavat vanaaegset kraa­ mi, mida ta hea tuju korral lahkel tut­ vustas. Kui ma juba suuremaks sain, näitas Lelle Juhan või Mart mulle teinekord pilte oma perest enne sõda. Nende pil­ tide hulgas olid mõned ka temast noo­ re mehena, seljas munder, millist ma ei olnud ka mitte nõukogude sõjafilmides näinud. See oli Soome munder. „Ma olin soomepoiss,” ütles ta tookord resignee­ runud uhkusega. Ootasin pikka aega, et ta ükskord tooks välja ka mõne välismai­ se relva, aga seda ei juhtunud. Kätte jõudis 1988. aasta kevad. Mina olin lõpetamas keskkooli. Ma ei pannud­ ki tähele, et ajalehe esikaanel lehvis si­ nimustvalge lipp Tartu muinsuskaitse­ päevadelt. Asetasin lehe lihtsalt tema ette lauale ja lasin pilgul tavakohaselt toast üle käia. Ilmselt märkasin kum­ malist vaikust alles siis, kui ta ei vasta­ nud mu juhuslikule märkusele. Ta istus liikumatult samas asendis mis enne ja vaatas tardunult ajalehe esikaant. Pilt oli mustvalge ja seal oli palju rahvast. Mui­ dugi olid ajad ärevad, aga sellisena ei ol­ nud ma teda veel näinud. Vist kummar­

dusin ta poole ja silmasin, et vaname­ he silmad olid veekalkvel. Ta hingas kii­ remini kui tavaliselt. See vist oligi tema nutt. Vaate­pilt rabas mind tõsiselt. Kui­ das saaksidki seista kõrvuti millegagi, mis tõmbab valge habemega mehe sil­ mad niiskeks. Pomisesin midagi arusaa­ matut ja läinud ma olingi. Just sellest päevast peale hakkas see Lelle Juhan või Mart rääkima surmast. Õigemini sellest, et ta ei tahaks veel sur­ ra. Nüüd, kus ta oli näinud, et võib-olla kõik ei lõppegi nii halvasti, tahtis ta saa­ da veel vähemalt ühe märgi, et meil on lootust. Muidugi, võib-olla saadetakse need, kes seal sinimustvalge lipuga leh­ vitasid, juba homme Siberisse, aga võibolla mitte. Ta ei olnud väga usklik mees, aga nüüd palus, et jumal laseks tal veel veidi elada. 1988. aasta jõulud olid meie väike­ linnas esimesed päris jõulud üle nelja­ kümne aasta. Et meie pere oli juba ha­ kanud selle Lelle Juhani või Mardi eest hoolitsema, kutsusime ta koos meiega pühi tähistama. Ta tuli veidi varem ja tõi kaasa ühe suure kala. Soome roots­ laste juures tehtavat seda erilist jõuluka­ la, mida ta lubas meile ise hautada. Nii

ta askeldaski köögis meie ema kõrval, elevil nagu poisike ja kogu aeg muretse­ des, kas kala tuleb tal ikka nii välja, nagu peab. Hautamine võttis kaua aega. Aeg oli juba kirikusse minna, aga ta ütles, et ei saa kala niimoodi jätta. Kui roog oli lõpuks küps, uskusime, et oleme hiljaks jäänud. Omamoodi oli see meile kõigile ja ka talle endale väga tähtis, sest teata­ sime, et vist kogu meie väikelinn läheb sel õhtul kirikusse. Kirik oligi puupüsti täis. Inimesed seisid õlg õla kõrval, nii et astudagi ei ol­ nud kuhugi. Ometi tegid nad meie val­ ge habemega vanamehele teed ja kee­ gi tõusis püsti, et talle pingil istet pak­ kuda. Meie jäime seisma veidi eemale. Mina õpetajat vist ei näinudki, aga vaa­ data kõiki meie väikelinna kodanikke niimoodi koos oli juba omaette elamus. Arvan, et me ei olnudki kunagi varem niimoodi ühes ruumis viibinud. Need, kes olid haaranud laululehed, ümisesid kohmetult kaasa. Isegi mina sain aru, et enamik meist ei olnud kiriku laulu­ lehe järgi varem laulnud. Ma ei mäleta peaaegu midagi sellest, mida rääkis ki­ rikuõpetaja, peale selle, et üks rõõmu­ sõnum on meile saabunud. Seda näisid kõik mõistvat. Teenistuse lõppedes hakkas kirik vaikselt tühjenema. Alles nüüd sai sel­ geks, kui palju meid seal tegelikult olnud oli. Lelle Juhan või Mart ei tõusnud. Nä­ gin, kuidas mu ema istuva vanemehe ko­ hale kummardus. Lelle Juhani või Mar­ di silmad olid suletud, aga ta näol oli sel­ ge õnnelik naeratus. Näis, nagu kuulaks ta ikka veel mingit väga head sõnumit, aga tegelikult oli ta läinud. Naeratades lahkunud. Meie, kes olime veel kirikus­ se jäänud, vaatasime üksteisele otsa, ja tõesõna, ka meie naeratasime, lootes, et Lelle Juhan või Mart oli saanud selle tei­ se märgi, milleni ta nii väga tahtis ela­ da. Muidugi kutsuti ka kiirabi, ent kee­ gi meist ei olnud väga kurb, sest sellist õnneliku naeratusega surma oleks iga­ üks tahtnud. Alles koju jõudes, kui leid­ sime pliidi peale jäänud kalahautise, tuli kurbus. Ilmar Raag


4

Jõuluhõngulised rannakülad ja ­vabaõhumuuseumid

Tiit Blaat

Viimsi vabaõhumuuseu­ mi taluhoovi kaunistab tuledesäras jõulukuusk, mis ka merelt tulijatele kodutee kätte juhatab. Jõuluajal aga kohtab seal ootamatuid pudu­ lojuseid – rannarahva­ päraste nimedega Tuule ja Meeri on kaks uhkete sarvedega põdraneiut.

R

annakülas on kuulda ka põhja­ verivorste grillida. Oma piknikukorviga maist klähvimist, sest kelgu­ võib istuda ka otse tulede­säras jõulu­ koerad on rakendatud ja oota­ kuuse all, kus ootavad lauad ja pingid. vad kannatamatult, millal saaks küla­ Rehielamus on avatud jõuluvana rahvast lõbusõidule viia. Et vaid lumi postkontor, kuid jõulumees ootab seal kiiresti maha sajaks! Kui koos sõidu­ kõikidelt vähemalt ühte, kas või väi­ le just minna ei õn­ kest uue aasta luba­ nestu, meeldib koer­ dust. Kas pole nii, et tele väga teiega „jut­ kui talle juba mida­ tu rääkida” ning või­ gi lubatud saab, pü­ Rehielamus on te koos isegi laulda avatud jõuluvana post- sib see paremini ka proovida. Ja loomu­ meeles? Lau­ kontor, kuid jõulumees endal likult meeldib loo­ das saab igaüks oma ootab seal kõikidelt madele pikk pehme kätega meisterda­ vähemalt ühte, kas pai. da vahva vanaaegse Talus askeldav või väikest uue aasta jõuluehte ning selle jõulumemm pa­ lubadust. Kas pole nii, endale mälestuseks kub külalistele soo­ koju kaasa võtta. et kui talle juba midaja teed ning muud­ Tähtis on mee­ gi lubatud saab, püsib l e s p i d a d a , e t kui küpsetab ja küp­ setab. Puupliidi ah­ see paremini ka endal p õ h j a ­p õ t r u j a jus valmivad mõnu­ k e l g u ­k o e r i t o i t a meeles? sad krõbedad pipar­ pole lubatud. Loo­ koogid ning tangumade peremehed ja verivorstid, mida on põhjapõtradele külalistele ka maitsta pakutakse. ja kelgukoertele nende koduse söögi­ Rannaküla püstkojas saab kogu pere­ poolise kenasti kaasa pannud ning ga mõnusasti külma- ja tuulevarjus väi­ toitmise vabaõhumuuseumi pererah­ kest piknikku pidada, teed juua ja kas või va kätte usaldanud.

Jõulumaad ja -külad: Viimsi rannaküla jõulutoimetusi saab jälgida kuni 7. jaanuarini iga päev kella kümnest õhtul kaheksani. Vaata lisaks: www.rannarahvamuuseum.ee Rocca al Mare vabaõhumuuseumis saab jälgida vanade eestlaste jõuluaskeldusi kuni 19. detsembrini. www.emv.ee Vudila jõulumaa toimetab kuni 24. detsembrini. www.vudila.ee Viikingite külas Harjumaal külasta Mia jõulumaad kuni 19. detsembrini. www.joulumaa.ee


5

Rohkem mahla, vähem askeldamist Valmistage samast kogusest 10 protsenti rohkem mahla* ja juba minuti pärast on masin uuesti puhas! Hõrgu koduse mahla valmistamine on nüüd enneolematult lihtne. Maailma juhtiv mahlapresside valmistaja Philips on toonud turule uue mahlapressi Avance, millega saab koduköögis hõlpsasti valmistada kõikvõimalikke vitamiinirohkeid ning maitsvaid puu­ ja juurviljamahlu. Need on kõigi lemmikud! Uuenduslik tagurpidi pööratud sõelaga pressimissüsteem võimaldab saada kätte kuni 10 protsenti rohkem mahla* – ükski tilk maitsvat nestet ei lähe kaduma. Tänu uuenduslikule, kiiresti puhastatavale sõelale kulub seadme puhastamiseks kõigest minut. *võrreldes Philipsi mahlapressiga nr 1 (HR1861)

Võimas 800 W mootor tuleb tõhusalt toime ka kõige kõvemate puu­ ja juurviljadega. Seadmel on kaks töökiirust pehmemate ja kõvemate viljade jaoks. Tänu eriti suurele täitelehtrile ei ole vaja puu­ ja juurvilju enne lõikuda, terved õunad, porgandid ja isegi punapeedid võib otse seadmesse panna. Ühekorraga saab valmistada 2,5 liitrit mahla, ilma et jäätmemahutit oleks vaja vahepeal tühjendada. Et muuta maitsva värske mahla valmistamine veelgi lihtsamaks, saab lisatarvikuna pakutava tila otse mahlaklaasi suunata. Ühtlasi aitab see vältida pritsmete sattumist lauale. Selleks et köök täiuslikult puhas püsiks, võite kasutada mugavat tilgastopperit, mis ei lase mahlal tilkuda.

Uuendusliku ehitusega seadet on imekerge puhastada Avance’i mahlapressi on palju kergem puhastada kui teisi mahla­ presse. Sõel on harilikult kõige raskemini puhastatav osa, sest viljaliha jääb selle külge kinni. Enam mitte – Avance’i sõela on palju hõlpsam puhastada. Sõela võrk on valmistatud elektropoleeritud materjalist, mistõttu on selle aukudest viljalihakiudusid palju kergem kätte saada. Enam ei ole vaja sõela pikka aega nühkida või harjata!

Erinevalt teistest mahlapressidest paikneb jäätmemahuti otse sõela all ning kogu viljaliha koguneb selle sisse. Kaas jääb tänu sellele puhtaks ja viljaliha on ainult seal, kus ta peab olema: jäätmemahutis. Mahuti on nutika ehitusega ja viljaliha on sellest kerge kätte saada. Seadme kõiki osi võib pesta nõudepesumasinas. See on nii lihtne! Iga Avance’i mahlapressiga on kaasas retseptiraamat inspireerivate mahlaretseptidega – nii saate pakkuda endale iga päev tervislikku kodus valmistatud mahla!


6

Pisikeste silmaterade esimesed ampsud Meil on kordumatu võimalus kujundada oma laste toitumisharjumusi. Esmalt oma toitu valides, sest esimesed maitseelamused saadakse juba kõhu­ beebina, ja veidi hiljem ka rinnapiimaga toites.

K

uuel esimesel elukuul rahuldab­ ki rinnapiim kõik lapse vajadu­ sed. Kuid siis jõuab kätte aeg, mil tuleb tasapisi tutvust teha kõige muu maitsvaga, mida maailmal pakku­ da on. Maitsemaailm avaneb aga aega­ misi ja suutäiehaaval hakkame beebide­ le erinevaid toite tutvustama. See, mida süüakse imiku- ja väikelapseeas, võib mõjutada haiguste arengut või teket hi­ lisemas elus. Kirjastuselt Hea Lugu ilmus äsja beebitoitude kokaraamat „Esimesed ampsud”, mille kaante vahele on laste­

arsti nõuandeid silmas pidades kogutud autorite Margit Kirsipuu ja Signe Kalju­ ranna laste Mia-Maria, Mathilde, Paulii­ ne ja Hermeliine beebiea lemmik­toidud: üle 90 püree-, pudru-, supi- ja näpu­ toiduretsepti koos valmistamisõpetuse­ ga. Peale selle sisaldab raamat ka teis­ telt emadelt saadetud beebitoiduretsep­ te ja ideid, kuidas köögiviljad maitsvaks muuta. Beebitoite ise valmistades saame olla kindlad, et need ei sisalda peidetud al­ lergeene, sünteetilisi vitamiine, tahkes­ tatud õlisid ega lisaaineid.


7

Magus ja maitsev mesi Lõuna-Eestist Mesi on läbi aegade olnud suurmesilas abimesinikuna. Nüüd juba mitmendat aastat arendatakse koos oma asendamatu looduslik mesilat. Mee vurritamise ja pakendamise magustaja ja ravivahend, juurde on kaasatud kogu pere: moodus­ millel on palju kasutus­ tunud on hea meeskond, kus on kombi­ neeritud nii kogemused kui ka uuendus­ viise – olgu siis saiaviilule meelne mõtlemine. määrimiseks, tee sisse „Suviti sõidame maha umbes segamiseks, küpsetami­ 25 000 km, et külastada vähemalt kord seks, saunas pealekand­ nädalas oma 400 mesilasperet, kus elab miseks või lihtsalt lusikaga kokku 24 miljonit mesilast. Mesinike kõi­ suhu pistmiseks. Küllap on ge töisemal ajal, juulis ja augustis, kogu­ igal perel talveks kapi­riiulile me kokku mee, millest jätkub terveks aastaks,” räägib Taavi Tull. varutud vähemalt üks purgitäis seda magusat Hele või tume Mee värvus ja maitse võivad varieeru­ võlurohtu.

K

õige kindlama garantii mee kva­ liteedile annab aga mesiniku või mesindusfirma nimi purgi eti­ ketil – siis ostja teab, keda kiita või kel­ lelt aru pärida. Meie poelettidelt tuntud Meveda mesi on pärit mesinikelt Jaanus (44) ja Taavi Tull (23), kes moodustavad hea meeskonna, tehes ajalooliselt nõn­ da auväärt tööd. Perefirma asub Lõuna-­ Eestis Ülenurme vallas ja ka Läti piiri ääres Taheva vallas. Jaanus on mesinik 1984. aastast, mil sai soetatud esimene mesilaspere. Taa­ vi on tõsisemalt mesindusega tegelenud alates 2006. aastast, kui töötas Rootsi Jaanus Tull

da üsna laias vahemikus, ulatudes tume­ pruunist peaaegu valgeni. Botaanili­ se pärit­olu järgi liigitatakse mett õie- ja lehe­meeks, seega sõltub värv taimedest, kust mesilased on nektari kogunud. Näi­ teks võilillemesi on kuldkollane, pärna­ mesi õrnkollane, kanarbikumesi tume. Hele mesi on sageli mahedama maitse­ ga, tume aga tummisem ja spetsiifilisem. „Lõuna-Eestis, kus asub ka Meveda mesila, koguvad mesilaspered rohkem lehe­mett, mis on tumedam ja sisaldab organismi kaitsvaid antioksüdante,” sel­ gitab Jaanus Tull. Tumedat mett peetak­ se ka tervislikumaks.

Miks mesi kristalliseerub? Vurrist voolab mesi paksvedelana, kuid aja jooksul muutub hägusaks ja lõpuks kristalliseerub. Üldjuhul võtab see aega kolm kuud. Ehkki arvatakse, et mesi, mis seistes taheneb, on halvaks läinud, näi­ tab kristalliseerumine hoopis selle head kvaliteeti. Kristalliseerumine on loomulik prot­ sess, mille kiirust ja iseloomu mõjutavad mee botaaniline päritolu, küpsus ja hoiu­ tingimused, kuid mis ei muuda mee bio­ loogilisi ja raviomadusi ega toiteväärtust. Vedelas mees on ülekaalus aeglaselt kris­ talliseeruv fruktoos, kreemjamas aga ker­ gesti kristalliseeruv glükoos. Kui kristalli­ seerunud mett õigel temperatuuril sula­ tada, siis selle kvaliteet ei muutu.

Rohi paljude haiguste vastu Praegusel aastaajal on mesi tänu oma de­

sinfitseerivale toi­ mele hea abiline külme­ tus- ja kurguhaiguste puhul, hävitab vii­ rusi, tugevdab immuunsust, ravib põletik­ ke, alandab palavikku ning lahtistab röga. Lisaks on mesi üks paremaid looduslik­ ke organismitugevdajaid ja energiaalli­ kaid, mida keha vaevata omastab. „Kasu­ tage 3–4 spl mett päevas, nii hoiate end hea tervise juures,” soovitab Jaanus Tull. Lisaks harjumuspärasele on kauban­ duses saadaval mitmesugust segumett. Jaanuse aastatepikkuse kogemuse ja kat­ setamise tulemusena pakub ka Meveda tooteid, kus meest ja meesaadustest on välja võlutud need kõige tähtsamad ravi­ omadused – näiteks taruvaigu, õietolmu ja mesilasema toitepiimaga mett.

Tervistavad segumeed Taruvaigu ravitoime köha ja kurguprob­ leemide korral on hästi tuntud. „Taruvai­ guga mesi on oma erilise maitsega saanud paljude lauljate ja häälega tööd tegevate inimeste lemmikuks,” räägib Jaanus Tull. Taruvaigu ja mee segu ühendab en­ das nii taruvaigu kui ka mee kasuliku mõju. Taruvaigust on leitud üle 50 ak­ tiivse ühendi ja toimeid on palju. Näiteks tuimestab see limaskesti ja naha marras­ tuspiirkonda, vähendab sügelust ja põle­ tikulist reaktsiooni, pidurdab turse te­ ket, hävitab baktereid ja viirusi, takistab haigusseente kasvu, alandab kolesteroo­ li- ja kolesteriinitaset ning tõhustab vere­ loomet. „Tarvitada tuleks seda 1–3 korda päe­ vas pool tundi enne sööki. Lastele alates 3. eluaastast võib pakkuda pool teelusika­ täit kaks korda päevas,” soovitab Taavi Tull. Ka mee ja mesilasema toitepiima segu aitab paljude probleemide puhul: paraneb uni ja meeleolu, suureneb keha­ line vastupanuvõime, kaob väsimus, ala­ neb vere kolesteroolisisaldus ning nor­ maliseerub vererõhk. Mõjub ka immuun­ susele ja reguleerib ainevahetust. Segu kasutades tuleb meeles pida­ da, et seda ei panda tee või kohvi sisse. „Segu tuleks võtta 1–2 korda päevas üks teelusika­täis 30 minutit enne sööki ja las­ ta suus imenduda. Õhtuti ei ole soovita­ tav kasutada, sest võib põhjustada une­ tust,” õpetab Jaanus Tull.


8

Hea enesetundega jõuluaeg Lähenev jõuluaeg tähendab tihtilugu ka seedimisega seotud probleeme ning sellega kaasnevat halba enesetunnet. Kuidas sõprus kõhuga säilitada? Nõu annab perearst Riina Raudsik.

I

idsed vanasõnad sisal­ davad muu hulgas pal­ ju terviseinfot. Jääb vaid imetleda, kui targad olid meie eelkäijad erine­ vates maades. Hiina vanasõna „Hai­ gus tuleb suust sisse” an­ nab ilusti edasi paljude ter­ visehädade alguse. Parafra­ seerides saab muredele ka lahenduse – suust sisse tu­ leb ka tervis. Meie ajal on söömine muutunud nautlemiseks ning kui selle käigus tervis­ likkus ära unustada, ei lase kõhumured ennast kaua oodata. Jõuluaeg tähendab tihti seda, et valmistatakse ja süüakse palju maitsvat toitu, juuakse peale alkoho­ li ning liialdatakse magusa­ ga. Liikumist on talviti vä­ hem ning organism ei jõua kogu söögist saadud ener­ giat ära kasutada.

Teised joogid ei asenda vett Kuna talvel tuntakse janu vähem kui soojal ajal, vä­ heneb arvestataval määral ka vee joomine. Keha aga eritab vett ikka omasoodu: küll higistades, küll hin­ gates, küll uriini ja välja­ heitega. Kui organismist lahkunud vee asemele uut

vett peale ei jooda, muutub enesetunne kiiresti kehvaks ning tekivad tervisemured: silmade ja suu kuivus, kõ­ hukinnisus, kõrvade sü­ gelus, naha kuivus ning sü­ damerütmihäired. Muud joogid, ka mitte­ alkohoolsed, vett ei asenda. Seega pole mõtet janu kus­ tutada piima, kohvi, mahla või muu seesugusega – pa­ rim janujook on ikka vesi. Mida vähem juuakse, seda rohkem hakkab or­ ganism kudedes vett kin­ ni hoidma tursetena. Vee­ vähesusest tingitud prob­ leemist annab aju küll janu­tundega märku, kuid siis on organism juba sü­ gavas veepuuduses.

Seedeprotsess algab suust Inimese seedetrakt on ava­ tud süsteem, mis algab suust. Sealt algab ka toidu esmane seedimine. See­ tõttu on tähtis igat suutäit korralikult mäluda. Süsivesikute lammuta­ mine algab juba suus, aga kui magusad ampsud mä­ lumata alla neelatakse, jääb magu nende seedimisega hätta. Nimelt pole maos ensüümi nimega amülaas, mida sisaldavad inimese


iStockphoto

9

BOTADYN´i kasutatakse: sülg ja pankrease nõre. Kui magu alla­ neelatud süsivesikutega hakkama ei saa, võib see olla üheks kõrvetiste tekkepõh­ juseks. Kõrvetiste korral voolab mao­ sisu söögitorru tagasi, tehes kõrveta­ vat valu. Tekkida võib ka reflukshaigus (gastroöso­fageaalne tagasivooluhaigus), mille korral tõuseb maohape söögitorru.

Toitumine ja mõtlemine on seotud Mao ülihappesus on lisaks toitumis­ probleemidele seotud sellega, mis toi­ mub inimese peas. Tänapäeval on ini­ mesed tihti kroonilises stressis, muret­ sedes küll raha, küll suhete pärast. Pi­ dev emotsionaalne kurnatus vähendab maomahla (gastriini) teket ja suurendab seeläbi soolhappe (HCl) suhtelist taset. Magu ise kaitseb ennast soolhappe hävi­ tava toime eest lima eritamisega. Mao happesuse vähendamiseks on olemas head ja toimivad medikamen­ did, ent – nagu seda on juhtunud palju­ de teistegi üllaste ideedega – nende ka­ sutamisega minnakse vahetevahel liiale. Lisaks mao ülihappesusele on täna­ päevaseks probleemiks saanud mao ala­ happesus, mis tihti on seotud ülihappe­ suse pikaleveninud raviga. Kui mao soolhappetase on liiga ma­ dal, ei suuda ta valke aminohapeteks la­ gundada. Poolikult lagundatud valgud jäävad seedesüsteemi ahelate ehk pep­ tiididena, olles nii tervisele ohtlikud. Miks peas toimuv magu mõjutab? Stressi puhul kuulutab organism välja „sõjaolukorra”: vererõhk ja veresuhkur tõusevad, organism valmistub „võitlu­

seks” ja seedeprotsess peatub. Kui sel­ line olukord üha kestab ja kestab, saab seedimine lõpuks krooniliselt häiritud. Eestlaste vana kõnekäänd soovitab leiba luusse lasta. Huvitav seos – kui or­ ganism saab rahus seedida, tugevnevad ka luud, kõige aluselisemad koed inime­ se kehas. Jugoslaavia vanasõna aga ju­ hib tähelepanu tõsiasjale, et head mõt­ ted on pool tervist.

Vaheldusrikas ja värviline toit Mida vanemaks inimene saab, seda enam tuleb tal oma toitumist tervisliku­ maks korrigeerida. Kui söögikordi jääb vahelt ära või toit kaldub üksluisusele, mõjutab see noorte tervist vähem, aga vanemal inimesel on seedehäired kiired tekkima. Tihti on vanemate inimeste toitu­ mise ühekülgsus tingitud ka sellest, et närimine valmistab raskusi – nii püsi­ vad menüüs puder, kartul ja soust. Need pole halvad toidud, kuid nende juurde peaksid kindlasti kuuluma värvilised köögi- ja puuviljad. Kui hambad enam närimist ei võimalda, tasub köögivilju riivida või püreestada, vajadusel võib purustatud viljad segada leige veega, et neid kergem tarbida oleks. Niisiis, kui jõululaual on lisaks ras­ vasele ja magusale värskeid salateid ja puuvilju, kui söömisega ei pingutata üle, kui juuakse senisest rohkem vett ning mõeldakse häid mõtteid ja minnakse ka jalutama, ei peaks jõuluaeg kõhu tervi­ sele põrmugi ohtlik olema.

• •

Enne tugevat toidukorda

Kõrge kolesteroolitaseme alandamiseks

Puhitiste, kõhukinnisuse, iivelduse korral

Muudab rasvarikka toidu organismile kergemini seeditavaks. Kõigil meil on aeg-ajalt oht süüa liiga palju, liiga kiiresti ja liiga rasvast toitu. Kui toidu rasvasisaldus on kõrge, võib sapieritus jääda ebapiisavaks ja toidurasvade lagunemine seiskub. Seejärel tabab meid sageli ebameeldiv täiskõhutunne, iiveldus, tekivad seedehäired. Rasvad koormavad südant, vere kolesteroolisisaldus tõuseb, kannatab figuur. Leevendust pakub BOTADYN. Need on looduslikud artišokidražeed, mis aitavad toime tulla liialt rasvarikka toiduga. Artišokk sisaldab mõruaineid, mis stimuleerivad sapi eritumist ja soodustavad rasvade lõhustumisprotsessi, muudavad raskesti seeditava toidu kergemini omastatavaks. Vähenevad küllusliku söömaaja järel tekkinud seedimishäired. Iga tugevama toidukorra juurde võetakse kaks kuni kolm dražeed. BOTADYN’i soovitatakse kasutada kuurina.

Saadaval apteekides.


10

Levinud viga: hüpoteek kodule

Suhe läbi, kohustused kukil

Lähedase palvel allkirjas­ tatud käendusleping või hüpoteek tähendab suurt ohtu ühel hetkel reaalsete maksekohustustega üksi silmitsi seista. Selgitab jurist Maarika Pähklemäe. Kui kaks inimest on teineteist leidnud, on nendevaheline usaldus tihti pime. Hea suhte korral ei vaevuta riske hinda­ ma ega tehta alati ka vahet, mis on era­ eluline ehk privaatsfäär, mis aga äriline. Kui suhe lõpeb, tuleb ühiselt võe­ tud kohustused täita. Seda sõltumata sellest, kas purunenud suhtes oli tegu abielu, kooselu või lihtsalt armulooga, kas paaril on lapsi või kas paari moo­ dustasid naine ja mees, naine ja naine või mees ja mees. Kõige keerulisem on olukord siis, kui mõlemad pooled tegelesid äriga, ning neil oli nii ühiseid kui ka eraldi huvidega ärisid. Lahkumineku korral võib mõlemat poolt rahuldava komp­ romissi sõlmimine olla vägagi proble­ maatiline. Seadus võimaldab õigusi ja kohustusi jagada nii notari juures kui ka kohtus.

Üks levinud viga, mida inimesed tege­ ma kipuvad, on kodu pantimine äri­ huvide tagamiseks. Äri tähendab aga alati riski – tihti piisab sellest, kui üks lepingupartner taganeb, et ettevõttes kriitiline olukord tekiks. Kui äri eduks seatakse hüpo­teek perekonna varale, seatakse ohtu kogu perekonna turvalisus. Sama ohtlik on see, kui üks suhte­ pool vajab laenu oma isiklikeks huvi­ deks, hüpoteek aga seatakse kaaslase kodule. Laenuvõtja huvides on mugav laenusaamine, teine aga võib sattuda enam kui ebamugavasse olukorda. Samalaadne on seis ka siis, kui ol­ lakse abielus ning võetakse laen pere huvides – alati on oht makseraskuste tekkides hüpoteegiga koormatud kin­ nisvarast ilma jääda. Praktika näitab, et äri ja muid ris­ kantseid olukordi koduga tagada ei ole mõistlik. Ometi on mõnikord olukor­ di, kus kodu ohtu seadmata pole või­ malik laenu saada. Näiteks kas või ju­ hul, kus laenu on vaja sellesama kodu saamiseks või parendamiseks. Kuidas siis end kaitsta? Oleks hea, kui hüpoteek on seotud ainult ühe lae­ nuga. See tähendab, et laenulepingus ei tohiks olla märget selle kohta, et kõne­aluse hüpoteegiga tagatakse prae­ gune ja järgmised laenud. Nii saavad mõlemad end kaitsta ka olukorra eest, kus üks pooltest laenu vahe­peal taga­ simakstud osa arvelt suurendab. Kui ta sellest teisele teada ei anna, võib üks pool teada, et laenu­summa on aasta­ tega arvestatavalt vähenenud või ära­ gi makstud, aga tegelikult ollakse võlgu sama palju, kui laenu võtteski. Laenuandjad heas usus ei tegutse. Seadusega tulenevat kohustust abikaa­ sa või hüpoteegi alla seatud vara kaas­ omanikku täiendavast laenuvõtust tea­ vitada ei ole – seda juhul, kui ta on oma allkirjaga kinnitanud, et hüpotee­ giga tagatakse see ja tulevased laenud. Tsiviil­õiguslikult siin justkui pettust pole, ometi võib inimlik ahastus selli­ ses olukorras olla määratult suur.

Lahke käendaja lõksud Veel üks levinud viga on liiga lahke käendamine. Pole tähtis, millises suh­ tes ollakse laenuvõtjaga, keda käen­ dust andes toetatakse – kui tal maks­ misega raskusi tekib, tuleb laen tagasi maksta käendajal.

Kui vanemad käendavad lapse õppelaenu, on neile riski olemus ena­ masti selge. Kui laps pärast ülikooli lõppu head töökohta ei leia, hakkavad laenu tagasi maksma nemad. Ent täp­ selt samasugune on olukord mis ta­ hes laenukäenduse järel. Seepärast tu­ leb enne käendusega nõustumist alati mõelda, kas laenu tagasimaksmine on vajadusel käendajale jõukohane. Kindlasti peaks iga käendaja küsi­ ma enesele nii käendus- kui ka laenu­ lepingu ning selle väga hoolikalt läbi lugema. Laenulepingu lugemine on tähtis sellepärast, et probleemide tek­ kimisel hakkavad selle tähtajad, viivi­ sed ja intressid olema otseselt käen­ daja probleem. Oluline on teada, et laenuleping – ka elukaaslaste vahel – on tsiviil-, mitte peresuhe. Ainult usaldusest siin ei piisa, mõlemal poolel lasub ka vas­ tutus. Makseraskuste tekkimisel ei saa öelda, et „mina ei tea midagi, elukaas­ lane tegeles sellega”.

Rääkimise tähtsus Psühholoogide sagedane soovitus omavahel usalduslikult rääkida toi­ mib ka õigus- ja majandusküsimus­ tes. Kaugeltki mitte alati ei teki prob­ leemid ühe poole pahatahtlikkuse ja omakasu pärast, vaid näiteks selle­ pärast, et kardetakse teisele halbade uudistega haiget teha. Mõelgem näiteks olukorrale, kus äri eduks on panditud kodu. Kui plaa­ nitud suur tehing ebaõnnestub ning firma pankrotti läheb, püüab äritegija olukorda päästa perekonna säästude­ ga. Ent kui see ei õnnestu, asub laenu­ andja hüpoteegialuse kinnisvara kal­ lale. Nii võib tekkida olukord, kus üks abielupooltest elab õndsas teadmi­ ses, et nende varaline seis on edukas ja kindel – kuni päevani, mil ta end säästudeta ja kodutuna leiab. Ka käenduse korral on olukord kergem, kui laenuvõtja makseraskus­ test aegsasti teada annab. Isegi kui laen käendaja maksta jääb, pääseb ta vähemalt lepptrahvidest ja viivistest või nende vaidlustamisele kuluvast ajast, rahast ja energiakulust. Kui abielu läbi saab, tuleks lahutus ametlikult vormistada ning uude koh­ ta elama kolimise korral aadress rah­ vastikuregistrisse märkida. Nii jõua­ vad ametlikud kirjad ja nõuded koha­ le õigel ajal.


TABLETT SILMADELE

No1

SKANDINAAVIAS

Skandinaavia mustika tabletid teie silmadele Kuidas muutub teie nägemine? Originaalsed Rootsi mustika tabletid Blue Berry™ aitavad hoida head nägemisteravust ja silmade tervist. PAREM NÄGEMINE TÄHENDAB PAREMAT ELU! Silmad täidavad teie elus eriti tähtsat rolli: lugemine, autojuhtimine, töö arvutiga või televiisori vaatamine. Pole mingit kahtlust, et silmade tervis on väga tähtis, sest me oleme nägemisest sõltuvad. Koos vanusega halveneb silmade võime fokuseerida erksat ja selget pilti silmaläätse jäigastumise ja mõnikord ka silmalihase nõrgenemise tõttu või siis, kui on puudu vajalikke toitaineid. Paljud inimesed tunnevad nägemise nõrgenemist, eriti hämaras ja ebapiisava valgustusega ruumides. Silmapõhjal asub eriti tähtis punkt mida nimetatakse kollatähniks. Kollatähni ülesandeks on vastutada hea kesknägemise eest.

Kesknägemine

Kollatähnis on väga suur luteiini kontsentratsioon. Luteiin mängib peamist rolli nähtava valguse tundmisel. Kuid kesknägemisele on samuti olulised ka teised ained, mida leidub mustikates. Juba Teise Maailmasõja ajal võtsid Briti piloodid rootslaste kogemuse omaks ja sõid enne öiseid

lende mustikaid. Tänapäeva kaasaegne teadus on kinnitanud, et saialille kroonlehtedes olev luteiin ja mustikas olevad toimeained on eriti tähtsad silma kollatähnile ja kesknägemisele.

Originaalne Blue Berry tablett

Uuringud näitavad, et hea nägemise säilitamiseks on väga tähtis õige toitumine. See on aktuaalne erineva vanusega naistele ja meestele. Kuid paljud inimesed ei saa toiduga vajalikku kogust silmadele tähtsaid toitaineid. Kuna organism ise luteiini ja muid silmadele vajalikke aineid ei tooda on Blue Berry päevases annuses saialille kroonlehtedest pärit 10 mg luteiini, mis aitab hoida kollatähnis vajalikku luteiini kontsentratsiooni. See unikaalne tablett varustab organismi silmadele vajalike toitainetega, mille kontsentratsioon väheneb koos vanusega. Blue Berry tablettid sisaldavad ka viinamarjaseemne ja silmarohu ekstrakte. Nendes leiduvad bioloogiliselt aktiivsed ained on vajalikud normaalseks nägemiseks.

Blue Berry tablette võite osta apteekidest. Rohkema info saamiseks külastage interneti lehekülge www.newnordic.ee või helistage telefonil 684 3838.

Tundke rõõmu energiast, pikast ja aktiivsest elust!

On imeline omada häid silmi! Bodil on 78-aastane energiline naine. Kahjuks, seitse aastat tagasi kaotas ta oma mehe, kuid nagu ta ise ütleb, elu peab minema edasi. „Ma armastan lugemist väga, seetõttu tunnen rõõmu hea nägemise üle.“ „Tundsin, et minu silmad ei ole nii head nagu varem. Tundus, et minu nägemine halveneb iga aastaga. Ma armastan väga lugeda raamatuid ja ajalehti, vaadata televiisorit, seetõttu hakkasin kandma hoolt oma nägemise eest.“ Mustikad, luteiin ja ravimtaimed „Lugesin ajalehes artiklit Blue Berry tablettide kohta. Olin kuulnud lugu inglise pilootidest, kes Teise Maailmasõja ajal sõid enne öiseid lende mustikaid, et paremini näha hämaruses ja pimeduses. Seetõttu otsustasin neid tablette proovida. Tarvitan Blue Berry tablette juba 3 kuud. Et ei ununeks, võtan tabletid koos hommikuse kohviga.“ Minu suurepärane tuju tuli tagasi „Minu jaoks on väga tähtis, et võin iga päev lugeda ajalehti, nautida head raamatut ja vaadata televiisorit. Võib olla te ei usu, aga minul on autojuhiload ja tunnen autojuhtimisest rõõmu. Olen vaimustuses ja tunnen rõõmu Blue Berry tablettidest. Minu suurepärane tuju tuli tagasi.“


12

Veidi tantsust ja seltskonnatantsust „Tere! Kas Revalia Tantsukool?” „Jah, kuidas saame aidata?” „Ma tahaks tantsida nii nagu Jan Uuspõld. Teil pidi täiskasvanud inimene saama niimoodi tantsima õppida.”

P

ole just ebaharilik esmaspäeva­ ne telefonikõne pärast teleka ette veerand miljonit silmapaari nae­ lutanud „Tantsud tähtedega” järjekordset osa. Absoluutselt kõik on võimalik, kui on piisavalt tahtmist, ent... helistaja jäi veidi mõttesse pärast selgitust, et Jani moodi tantsida tähendab umbes sadat eratundi ning järjepidevat, intensiivset ja pühen­ dunud treenimist – peaaegu nii, nagu tippsportlane enne tiitlivõistlust. Selleks et Jani moodi tantsida, ei piisa vaid seltskonnatantsu algkursuse läbimi­ sest, kuid algus ju seegi. Helistaja nõus­ tus minuga, et käib kõigepealt algkursusel (10 x 1,5 t grupitundi) ja siis ehk jätku- ja edasijõudnute kursusel. Eks siis ole näha, mis elu toob ja kui vilunuks tantsulõviks härra saab. Mõistlik mõte mu meelest.

Tantsuterminoloogiast „Tants on inimliku eneseväljenduse va­ nimaid viise, mis tekkis ürgkogukond­

liku korra ajal, olles algselt maagilis­ te uskumuste väljenduseks,” defineerib entsüklopeedia ENE. Massidesse jõu­ dis tants Prantsuse revolutsiooni ajal ja 20. sajandi alguseks oli seltskonnatants elava rahvatantsu kõrvale tõrjunud. Sõna „peotants” sündis stagnatsiooni­ aastatel, asendamaks põlu alla sattunud seltskonna- või ballitantsu terminit. 1989. aastal taaslõime koos Ants Taela­ ga Eesti Tantsuõpetajate Liidu, mis muu hulgas asus korrastama ka õiget eesti­ keelset tantsuterminoloogiat. Sellest pe­ rioodist tunnistatakse sõnu „seltskonna­ tants” ja „võistlustants” ehk „tantsu­ sport” ning peetakse halvaks tavaks sõna „peotants” kasutust. „Tantsud tähtedega” on võistlustant­ su baasil loodud saateformaat. Võist­ lustants on võrreldes seltskonnatantsu­ ga aga peaaegu nagu lavagrimm võrrel­ des kerge igapäevase jumestusega või nagu üks hobujõud saja hobujõu vastu.


Ilmar Saabas, Delfi

13

Abakhani kangakauplustes Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas

SELLE SÜGISE SUURIM LÕNGAVALIK! Kaalukategooriad on totaalselt erine­ vad. Ometi võib rahulikus tempos alus­ tatud seltskonnatantsu õppimine viia ühel päeval välja selleni, et täiskasvanu on leidnud endale tantsu puhul lemmik­ harrastuse ja spordiala, millega end vor­ mis hoida ja ka nn hobiklassis võistelda. Nagu ütlesin, ühel päeval ja piisava soo­ vi korral on kõik võimalik.

Huvilisi rohkem Loomulikult toob meedias ja televisioo­ nis tantsu ümber toimuv tantsukoolide seltskonnatantsu kursustele palju täis­ kasvanuid, kuid tulevasi tantsusportla­ si ehk lapsi pole tantsusaade masside­ na selle ala juurde viimasel ajal juhata­ nud. Rasked ajad on sportlaste arvu ka­ handanud viiendiku võrra. Kuid tantsu­ õpetajatel pole siiski põhjust kurta, sest täiskasvanud huvilisi on ala uudistamas rohkem kui kunagi varem. Seltskonna­ tantsu oskust võib omandada ükskõik millises vanuses ja erilisi eeldusi see ei vaja. Täiskasvanute seltskonnatant­ su kursustele võib tulla igaüks, kel soov koos oma kaaslasega pärast tööpäeva midagi toredat teha. Kursuste hinnad on samuti väga mõistlikud: tunni maksumus tuleb oda­ vam kui kinopilet. Üks on kindel: õhtul oma väljavalituga tantsusamme keeru­ tades koged vaid meeldivat, saad para­ ja füüsilise koormuse, hea tuju ja ometi­ gi taas võimaluse oma kalliga koos aega veeta! Kvaliteetaeg on tänapäeval defit­ siit, aga see on juba teise artikli teema... Merle Klandorf Revalia Tantsukooli tantsuõpetaja

Umbes kümme aastat tagasi sattusime abikaasaga Londonis olles täiesti juhuslikult ühte klubisse, kus õhtuti toimusid salsatunnid. Ühe korraga said põhisammud ja -pöörded selgeks. Sellest innustatuna võtsime enne Ladina-Ameerika stiilis peetud sünnipäevapidu Almer Jansu juures paar eratundi. Ent ballil pole salsa ja merengue’ga midagi peale hakata. Klassikalistest tantsudest tulime valsi ja sambaga kenasti toime ning mõne vahesammu ja pöörde oskasime ka põhisammude vahele põimida. Siiski tekkis soov pisut rohkemaks. Kolm aastat tagasi saingi jõulu­ vanalt kingituseks seltskonnatantsu kursused tantsuklubis Nove. Tantsud, millega Kristine EskoVeskimäe juhendamisel tutvust tegime, olid standardtantsudest aeglane fokstrott, tango, Viini valss, quick­ step ja aeglane valss ning LadinaAmeerika tantsudest samba, rumba, tša-tša-tšaa ja džaiv. Kümne tunniga said selgeks põhi­ sammud ja -liikumised, tublimad õppisid ära ka mõned „kavad” (nimetasime nii figuuride ja sammukombinatsioonide põimikut). Tantsuoskust käisime lihvimas kord kuus toimuvatel tantsusalongi õhtutel. Selleks et ennast tantsupõrandal kindlamini tunda, piisab tegelikult neljast tantsust (samba, rumba, tša-tšatšaa, aeglane valss) ja nende juurde käivatest sammukombinatsioonidest. Juba õige tantsuhoid tõmbab balli­ saalis tähelepanu. Kui siis samba-­ õõtsumiste vahele mõned volta-sammud teeme või promenaadkõnniga üle tantsupõranda liigume, on pea­ aegu nagu päris. Aeglase valsi šassee on vaieldamatult meie kõige muljet avaldavam kombinatsioon. Tõsi, vähese harjutamise tõttu kipub see vahel sassi minema. Külli Värnik

Osta e-poest www.abakhan.ee

Kaup koju kätte tugitoolist tõusmata. Üle 100-eurose ostu puhul transport tasuta.


14

Kogutud ideed jõululaual Jõulude ajal on hari­ likult palju söögi­ kordasid ja mitme söögikorra sees mitu käiku. Mõnusa jõulu­ tunde saab kätte ka traditsiooniliste jõulu­ toitudeta, millest vanemaid külastades niikuinii ilma ei jää. Tegelikult ei ole ju jõulud mingi kohustus­ lik nuumaperiood. Pardi-rillette Pardi-rillette on omas rasvas valminud roog hästi pehmeks haudunud lihast. Seesama hautatud liha on ribastatud ning omas mahlas purki pistetud. Sel moel säilib rillette kaks nädalat. Sobib pakkuda jõulu­ söömingu eelroaks koos krõbeda värskelt küpsetatud saiaga.

Verikäkk ja piparkoogivormid Lõika ümarast verikäkist ilusad rattad ning vajuta neisse piparkoogivormidega kujundeid. Lase kujundid kergelt üle kuuma panni, säti hakitud rohesibulaga kaetud vaagnale ning kaunista hapukooretäpikestega. Paku juurde kõrvitsasalatit ja pohlamoosi. Margit Kirsipuu

Vaja läheb: 2 jahutatud pardikoiba 3 küüslauguküünt kimbuke värsket punet 3 loorberilehte 150–175 g pardi- või hanerasva meresoola ja pipart Valmistamiseks patsuta pardikoivad majapidamispaberiga kuivaks. Hõõru kokku peenemaks jahvatatud meresoola ja pipraga. Raputa veidi meresoola ka kitsa küpsetusvormi põhja ning aseta koivad (naha pool üle-

val) sinna peale. Lisa ka poolitatud küüslauguküüned, loorberilehed ja hakitud pune. Tõsta külma vähemalt kuueks tunniks maitsestuma. Määra ahi 225 kraadi peale ja võta koivad juba toatemperatuurile soojenema. Kuumuta potis pardi-­ või hanerasv ning vala koibadele peale. Pane koivad ahju ja küpseta 15 minutit, seejärel alanda temperatuur 160 kraadile ning küpseta veel 3 tundi. Eralda koibadelt liha, ribasta kahvli abil ning tõsta väikematesse purkidesse või vormidesse (hästi sobivad ramekin-­vormid). Nõruta küpsetamisel tekkinud rasv läbi sõela ning vala vormidesse liha juurde. Lase külmas paar tunnikest taheneda.

Ragne Värk Rannamõisa kokk-blogija


15

Rikkalikud jõulumuffinid Vaja läheb: 1 pakk muffinipulbrit 3 väikest õuna peotäis pohli 100 g kuivatatud aprikoose 70 g Kreeka pähkleid 70 g kooritud mandleid 50 g kuivatatud jõhvikaid 5 sl mett 1 apelsini riivitud koor kaneeli soovi korral Cointreau likööri kaunistuseks veidi tuhksuhkrut Valmistamiseks haki kõik pähklid, aprikoosid ja jõhvikad. Koori ja lõika väikesteks tükkideks õunad. Valmista muffinipulbrist pakil oleva juhendi järgi muffinitainas ning lisa maitse järgi kaneeli ja riivitud apelsinikoort. Seejärel sega hulka õunatükid, pohlad ning umbes pool aprikoosidest.

Tõsta tainas muffinivormidesse nii, et need oleks umbes 2/3 ulatuses täis. Küpseta 175kraadises ahjus umbes 15–20 minutit, kuni tundub, et muffinid on peaaegu valmis. Küpsemisega samal ajal sega kokku hakitud mandlid, Kreeka pähklid ning alles jäänud aprikoosid ja jõhvikad. Lisa mesi ning Cointreau ja sega korralikult ühtlaseks massiks. Tõsta muffinid ahjust välja, pane iga muffini peale umbes teelusikatäis pähkli-mee segu ning tõsta veel kuni 5 minutiks ahju karamellistuma. Veidi jahtunud muffinitele võib peale puistata tuhksuhkrut, et tulemus jõuluhõngulisem oleks. Kaja Kannike kodukokk 2011

Hellita oma hinge ja meeli luksuslikus Tallink Spa & Conference Hotel’i Aqua Spas! Lõõgastavas spaakompleksis saab lisaks mitmele saunaliigile (tugeva ja nõrga auruga saunad, Türgi aurusaun, hamam ning Soome saun) nautida basseini­ mõnusid kogu pere! Baariga bassein, mullivann, meresoolaveebassein, lastebassein ja aastaringne välisbassein ei jäta unistustele ruumi! Avatud E–P 10–22. Sadama 11a, Tallinn


Eesti terviseradade arendusprojekt on ellu kutsutud mõeldes Sinule. Aktiivne liikumisvõimalus hooldatud ja looduslikul terviserajal on saamas meie elukeskkonna oodatud osaks. Investeeri iseenda tervise heaks. Ainult Sina ise saad laduda oma tervise vundamenti. See on kättesaadavaim ja mõjusaim viis olla jätkuvalt kindlaks toeks oma lähedastele. Kasuta ühiselt loodut usinalt ja aita seda hoida.

Eesti Terviserajad on sinu lähedal. Tasuta ja igal ajal. www.terviserajad.ee - Sinu tervisepäevik ja läbitud kilomeetrite hoiulaegas.


Terve pere (15.12.2011)