ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD (märts 2019)

ATRAKTIIVSEIMAD

TÖÖANDJAD VÄRSKENDA OMA ISIKLIKKU TARKVARA!

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

MÄRTS 2019

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

COOLBET

Kolme aastaga palgamaksjate TOPi, sussid jalas 2016. aastal nelja töötajaga alustanud eestimaine hasartmängude korraldaja Coolbet on praeguseks üks parema palgaga ettevõtetest, kelle kasv nõuab üha uusi ja uusi töötajaid.

Coolbeti internetikasiino ja spordiennustuse veebileht startis 2016. aasta mais vahetult enne Euroopa meistrivõistlusi jalgpallis. Samal aastal toimusid ka Rio olümpiamängud, nii et paremat aega hasartmänguettevõtte loomiseks oleks justkui raske leida. Alustati Norra, Rootsi ja Soomega, hilissügiseks valmis ka eestikeelne lehekülg, praegu tegutsetakse ka Islandil.

2

Märts 2019

Coolbeti peakontoris Tallinnas toimetab päevast päeva sadakond inimest.

Kui neile liita ka teistes riikides palgal olijad, saab kokku 140 inimesega Eesti firma, kelle koosseisus on esindatud lausa 16 eri rahvust. Firma toetab usinalt ka Eesti sporti nii jalgpalli, võrkpalli kui ka hoki valdkonnas ja korraldab igal aastal omanimelist pokkeriturniiri Coolbet Open, millest on välja

kujunenud üks Põhjamaade suurimaid pokkerifestivale.

Kuidas saab firma hakkama Eesti kitsal tööjõuturul, sellest räägivad Coolbet Eesti turundusjuht Samir Abdurahmanov ja personalispetsialist Merilyn Peebo.

Miks teile endile meeldib Coolbetis töötada?

Samir: Esiteks on huvitav, meelelahutusvaldkond ikkagi. Ei saa öelda, et igapäevane töö oleks rutiinne või igav.

Kogu aeg toimub midagi põnevat ja saab loomingulisi lahendusi rakendada. Teiseks inimesed kes siia jõudnud, on paratamatult muhedad ja lõbusad

– meil on üsna palju sportlasi, muusikuid, inimesi, kes tegelevad erinevate hobidega, aga tööl on nad IT-professionaalid, analüütikud, turundajad, klienditeenindajad. Väga rahvusvaheline seltskond. Samuti meeldib väga firma tasapinnaline struktuur, kus kõik töötajad on suhteliselt võrdsel positsioonil. Meil ei ole ühte suurt bossi ja palju väikseid, vaid kõik inimesed tunnevad end suhteliselt võrdsel positsioonil.

Puudub korporatiivne käsuliin ja range õhkkond. Ehitame seda firmat kõik koos koduses kontoris, kus inimesed liiguvad, kes sussis, kes sokkis. Siin on vaiksemad töötsoonid ja vaba aja veetmise alad, puhkenurgad, kodune köök.

COOLBET

Merilyn: Minu puhul mängivad lisaks suurt rolli sõbrad, kelle olen Coolbetist leidnud. Töötan siin algusest peale ja olen jälginud, kuidas neljaliikmelisest tiimist saab 140 inimesega firma. Põnev on. Ma ei vea ennast siia ühelgi päeval mõttega, et lähen kontorisse tööle. Tulen ikka nagu koju, kus köögis ootab hommikusöök ja iga päev on laudadel värsked puuviljad. Veedame koos ka palju aega, kes teeb sporti, kes käib kambaga puhkamas – see kõik ühendab.

Mis veel liidab coolbetikaid?

Merilyn: Peale ühise ärieesmärgi kindlasti ka ühised tegemised. Teeme paar korda aastas seminare, kus saame kokku kogu ettevõttega, ragistame ajusid, teeme sporti, puhkame ja pidutseme.

Eelmine aasta kogunesime Vilniuses, 2017. aastal Riias. 140 inimesega ühine välisreis on paras ettevõtmine, aga see on hea võimalus kolleegidega kokku saada ja arutada ettevõtte arenguplaane vabamas ja meelelahutuslikumas õhkkonnas. Neile lisaks korraldame igal aastal firmasisese pokkeriturniiri, oleme selle tarbeks pannud püsti kasiino meie oma kontoris, aga ka rentinud näiteks Riias Olympic Casino.

Firma toetab ühiseid jalgpallitreeninguid ja sportimist erinevates klubides.

Kogu aeg toimub midagi.

Võib arvata, et nii mõnusas keskkonnas töökohti väga ei vabane.

Merilyn: Coolbetis olid töölt lahkumised kaua haruharvad, aga nüüd kui oleme Eesti mõistes juba üpris suur ettevõte, siis mingil määral liikumist muidugi on. Pane kirja, et kui keegi oskab väga ladusalt soome keelt, võib kohe jutule tulla. Üldiselt minnakse siit ainult maailma avastama, proovima mi-

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

dagi uut, aga niisama ära eriti mitte.

Ettevõtte kasvuga seoses otsime inimesi alati. Tööaeg ja tegemise koht on meil paindlikud.

Kellest praegu suurim põud on?

Samir: Ikka IT-inimestest. Aga õnneks oleme neid suutnud siiski leida nii palju, et täita oma arengueesmärke.

Kust võtta IT-inimesi, keda kõik tikutulega taga ajavad?

Samir: Eks see ole keeruline. Kohati jääb Eesti kitsaks ja tuleb otsida laiast maailmast. See on meie kõige kirjum osakond, kus esindatud Brasiilia, Prantsuse, Itaalia, Leedu, Slovakkia, Hispaania ja Ukraina.

Merilyn: IT-inimesi on tõesti nii raske hankida, et eelmisel aastal proovisime leida ettevõtte seest ressurssi ja koolitada neid ise. Pakkusime inimestele võimalust liituda IT-sektoriga, võtsime vastu kolm interni, kes said mentorid ja hakkasid meile vajalikke oskusi omandama täiesti nullist. Ühelgi neist polnud programmeerimisega varem mingitki kokkupuudet. Mõne kuu jooksul pidid nad iga nädal midagi programmeerima ja said väga hästi hakkama. Neist jäid meile tööle kaks ning toimetavad üsna edukalt. Aga üldiselt läheb väga palju aega, et algajast saaks professionaalne arendaja. Aeg-ajalt tuleb neid paratamatult ka konkurentidelt lihtsalt üle meelitada ja palk ei ole siin ainus motivaator. Ise koolitamine oli küll väga meeldiv kogemus, kuid paratamatult kasvab ettevõte tempos, kus paarist lisatöötajast aastas jääb lihtsalt väheks.

Kui räägid IT-inimestest, siis mille poolest erineb IT-töö siin ja näiteks arendusfirmas?

Samir: Coolbeti puhul võib tegelikult öelda, et pakume küll hasartmängu toodet, kuid põhimõtteliselt oleme ikkagi IT-ettevõte, sest oleme oma platvormi ise täiesti nullist üles ehitanud ja arendame seda pidevalt edasi. Ses mõttes käib siin päris IT-töö ja arendus nagu mujalgi. Nii et kui endale töötajaid otsime, konkureerime ikkagi kõikide IT-ettevõtetega, kõikide firmadega, kes vajavad väga kompetentseid IT-inimesi. Konkurents on suur ja õigeid inimesi leida raske. Aga meie kasuks räägib see, et me ei ole suurkorporatsioon, kus ranged protsessid ja pead iga sammu ülemustega kinnitama. Siin on suhteliselt vaba õhkkond. Tänapäeva inimene ei ole see, kes käib ainult üheksast viieni tööl ja naeratab alles siis, kui tehase väravast välja saab.

Inimesed hindavad mugavust ka töökeskkonnas, sest töö ise on üsna intensiivne. Aga meil on pingete maandamiseks ka mitmeid võimalusi. Kui ikka tunned, et närv hakkab vaikselt mustaks minema või vaja niisama selga sirutada, ajad sussi varba otsa ja lähed teed kolleegiga tiiru lauajalgpalli, hokit või mängid Playstationil ja oled edasi produktiivne. Elu keeb meil kontoris ka nädalavahetuseti, siis on väga palju spordiüritusi ja analüütikutel on siis kõvasti nuputamist koefitsientide kallal. Klienditeenindajad on ka alati majas, sest tuge vajavad mängijad pidevalt – kes küsivad erinevate kampaaniate ja koefitsientide kohta või kuidas üks või teine asi Coolbetis käib. Nii et kui inimesed nädalavahetustel internetikasiinos või spordiennustusega meelt lahutavad, on klienditeenindusel käed-jalad tööd täis. Keegi tahab teha sissemakseid, kellelegi vaja teha väljamakseid, seletada reegleid – tegemist jagub.

Pühendunud inimesed väärivad kindlasti head palka. Mida tähendab sinu jaoks Coolbeti kõrge koht palgamaksjate edetabelis?

Samir: Kõigepealt, tegemist on Äripäeva arvutustega ehk siis päris täpne see ei ole. Suurusjärk on aga enam-vähem õige ja ma ütleks, et tõenäoliselt on see number isegi kõrgem. Aga iseenesest asjaolu, et meid sinna tuhandete ettevõtete sekka niivõrd soliidsele kohale on paigutatud, tähendab minu jaoks seda, et ju siis teeme midagi õigesti. Noore ettevõtte kohta on meil palk tõesti kõvasti üle keskmise, aga selle tingib ka töö spetsiifika. Ennustus- ja kasiinotoode on iseenesest keeruline, seega peavad töötajad tundma oma valdkonna igat nüanssi. Meie ootused inimestele on väga kõrged, nende nõudmised omakorda meile samuti.

Tahame maksta inimestele head palka, sest vajame häid tegijaid.

Ja nagu ikka oskustest üksi ei piisa.

Samir: Ei piisa tõesti. Meile on väga tähtis, et inimese suhtumine ja väärtushinnangud ühtiks firma kultuuriga. Vajakajäämisi oskustes saab alati lihvida, kuid inimest ümber kasvatada on raske ja see pole ka meie eesmärk. Nii et kui kaalukausil on kaks inimest, siis valituks osutub lõpuks ikka see, kellel tahtmist rohkem ja silm särab.

Ma ei taha öelda, et meil kõigil peab olema igale asjale sarnane vaatepunkt.

Kaugel sellest! Tihtipeale sünnivadki kõige paremad lahendused vaidlustest ja diskussioonidest. Inimene peab lihtsalt sulanduma meie meeskonda. Lõppude lõpuks palkame alati inimest, mitte lihtsalt kedagi, kes täidaks mõne positsiooni ära. Merilyn mu kõrval ongi selle tahtmise suurepärane näide. Alustas Coolbetis assistendi positsioonilt, siis tegi endale selgeks raamatupidamise algtõed, töötas finantsosakonnas, nüüd tegeleb personaliga. Tubli inimene, (Merilyn punastab) õige suhtumise ja mentaliteediga. Selliseid otsimegi. Vabad töökohad leiab meie kodulehelt coolbet.ee.

Märts 2019

3

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

EKSPRESS MEEDIA

Ekspress Meedia

viskab oma praktikandid kohe maailmapoliitika lõugade vahele Kui on üks asi, mida saab Eesti ajakirjandusse praktikale tulijale lubada, siis seda, et noor ajakirjanik leiab ennast küllaltki kiirelt kas Eesti või maailma poliitika, majanduse või välissuhete keskelt. Ekspress Meedia näiteks eeldab ajalehtede, ajakirjade ja portaalide juurde tööle või praktikale tulijalt kiiret reageerimist ning pakub vastu tööd, kus usaldus ja vastutus antakse pressikaardiga kohe kaasa. Ole ainult ise tugev ja too lugu ära.

delfi.ee

Heliis Nemsitsveridze praktikant 2018 reporter-toimetaja

Tulin praktikale, jäin päriselt Parimad kolleegid ning suve mõnusaim ja huvitavaim töökoht ootab Sind!

Täpsemalt tööde kirjeldust loe: ekspressmeedia.ee/suvepraktikant Saada oma CV ja motivatsioonikiri hiljemalt 5. maiks: praktika@ekspressmeedia.ee

4

Märts 2019

Ekspress Meediasse praktikale tulijate hulgas on palju neid, kelle esimesed kogemused on olnud need kõige tulisemad. Delfi toimetaja Heliis Nemsitsveridze näiteks juhtis kõigest aastase töökogemuse järel Delfi ja Eesti Päevalehe ühistööna 12 tundi eetris olnud valimisstuudiot. Tema esimene tõsisem ajakirjanikutöö on aga selline, millest paljud maailmas ainult und näevad.

“Olin olnud Eesti Päevalehe välistoimetuses praktikal ainult paar nädalat ja nokitsesin tol hommikul ühe Aafrika-teemalise loo kallal, kui minu laua taha sadas uudistejuht. “Heliis, kas sa Soome tahaksid sõita?” küsis ta. Ehmusin sellisest küsimusest ega osanud midagi kosta. Teadsin kuskil pea kuklapooles, et piiriäärsesse vaiksessse Savonlinna võis lähipäevil oodata Vladimir Putini ja Sauli Niinistö kohtumist. Ilmnes, et täpselt seda soovitigi – läkitada paarinädalase staažiga reporter Putini visiiti kajastama,” räägib Nemsitsveridze. Üsna kiiresti oligi Heliis, käes akrediteering, äsja kohatud fotograafiga Soomes idanaabri presidenti ootamas.

“Võtsin arglikult oma Delfi mikrofoni kätte ja pugesin aastakümneid seda tööd teinud proffide vahele. Mind ümbritsenud CNN-i uudisteankur oli läbi sõitnud terve maailma, Sputniku reporter sõitis kaasa ainult Putiniga, Helsingin Sanomati ajakirjaniku jaoks oli see visiit tüütu kõrvalepõige uurivast ajakirjandusest.

Minu paarinädalasest ajakirjanikukarjäärist kuuldes imestasid kõik, et Eestis nii ruttu nii kaugele jõuab. Muigasin omaette, et siit saan alles loo enda praktikapäevikusse – sellest, kuidas Putinit vaatamas käisin. Muuseas, selle Aafrika loo sain ka valmis!” naerab Nemsitsveridze.

Eesti Päevalehe ja Delfi majandustoimetuse juht

Ann-Marii Nergi saabus Ekspress Meediasse samuti esiteks praktikale, arvamustoimetusse, kuid jäi kirjutama hoopis majandusest.

“Mina tulin Eesti Päevalehte praktikale 2. mail 2011, päeval, mil kogu maailma raputas uudis Osama bin Ladeni tabamisest ja tapmisest. Toonane ülemus, arvamustoimetuse juhataja Külli-Riin Tigasson ei kahelnud otsuses mind kohe tööle rakendada. Seega oli üks mu esimestest tööülesannetest helistada Pakistani päevalehe peatoimetajale ning teha temaga intervjuu Pakistanis valitsevast suhtumisest ameeriklaste käitumisele,” räägib Nergi.

“Umbes selline see töö Ekspress Meedias ongi,” jätkab ajakirjanik: “Noort ajakirjanikku toetatakse ja usaldatakse üsna jäägitult.”

Delfi toimetaja Karl-Martin Idol, inglise filoloog, kes samuti Ekspress Meediasse praktikale saabus, räägib, et tema üks esimesi töid ajakirjanikuna oli intervjuu Erich Kriegeriga.

“Ikkagi tuntud muusik ja puha, aga mul polnud intervjueerimisest aimugi. Ma polnud seda eraldi õppinud, sest olen hariduselt inglise filoloog.

Enne intervjuud tegin Erichi kohta kodutöö ära, et osata esitada talle küsimusi, mis poleks liiga pealiskaudsed. Õnneks oli Erich ise ka väga jutukas,” selgitab Idol.

Ekspress Meedia suur eelis on paindlikkus ja võimalus teha mitmesuguseid asju – ettevõte annab välja arvukalt ajakirju ja ajalehti ning haldab portaale, mis kõik ise valdkonnast. Praktika ajal saab käia Kroonikaga pidudel, istuda Eesti uudistega valitsuse juures või kolada sporditoimetusega mõnel rallil või võistlusel. Igav ei hakka ning uskumatu kogemuse saab praktikant isegi siis, kui kohe end kogu saba ja sarvedega ajakirjandusele ei müü.

ELISA EESTI

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

Elisa personalijuht: töö võib vabalt olla ka elamust väärt Kellast kellani tööl istumine ei tee õnnelikuks ei töötajat ega juhti. Eesmärgistatud ja tulemustele suunatud töö aga motiveerib ja muudab selle nauditavaks, arvab Elisa personalijuht Kaija Teemägi.

Kaheksatunnise tööpäeva kontseptsioon pärineb Briti tööstusrevolutsiooni ajast ja seda nähti päästerõngana pikkade tööpäevade lühendamisel. Tänapäeva mobiilses ja kiire elutempoga ühiskonnas ei ole aga see 200 aasta tagune läbimurre töömaastikul enam kuigi aktuaalne. ”Veedame töötades märkimisväärse osa elust. Miks aega surnuks lüüa, kui see võiks pakkuda rohkemat.

Oluline on muuta mõtteviisi, et me ei käi tööl, vaid hoopis teeme tööd,” selgitab Elisa personalijuht Kaija Teemägi.

Ta lisab, et Elisas algabki töö tegemine kindlate eesmärkide seadmisest, mis aitab lihtsamini tulemusi hinnata. ”Nii on ka tööst rohkem rõõmu – saad aru, kuidas sinu panus ettevõttel ja endal areneda aitab,” lisab ta. ”Olemegi Elisas seda meelt, et töö ei peaks olema vaid tõsine ja rutiinne. Tegelikult võiks see pakkuda emotsioone, rõõmu, võimalust areneda. Nii nagu me telekomi- ja meelelahutusettevõttena loome inimestele elamusi, siis võiks ju ka töö ise olla väärt nautimist. Olenemata sellest, kas mõtled välja uusi teenuseid, abistad kliente sobiva kõnepaketi leidmisel või seadistad kolleegi jaoks videokonverentsi tehnilisi lahendusi,” kirjeldab Teemägi.

Aina enam otsivad inimesed sellist tööd, mis looks tähendust.

Töötame aina nutikamalt Samuti ei olene tulemuslikkus ja kvaliteet sellest, kus tööd tehakse. ”Ühes kohas nelja seina vahel olla on üsnagi demotiveeriv. Rääkides kontoritööst, siis kui palju me päevast üldse oma laua taga istume?” arutleb Teemägi. Tema sõnul on olenevalt tööiseloomust liikumist ja asukohavahetust rohkem kui kunagi varem ning me ei saa täna eeldada, et kõik on korraga ühes kohas koos.

See paneb ettevõtted üle vaatama kontorilahendusi ja muutma need tegevuspõhiseks, arvestades tööiseloomu. Teisisõnu tähendab see teadlikku tarkade tööviiside valikut.

Aina enam tehakse tööd ka kontorist väljas, kuna inimesed liiguvad ja reisivad rohkem. Töö ei peaks olema sel-

Elisalased jälgimas maailma esimest 5G kõne majandus- ja taristuministri Kadri Simsoni osavõtul.

Aga kui töötaks Balilt?

Saskia Kivi, Elisa sotsiaalmeedia juht ja reisiv diginomaad Olen üks suurimaid reisifänne ning tänaseni vist julgelt üle poole enda teenitud palkadest investeerinud reisimisse. Usun, et ei ole paremat moodust silmaringi laiendamiseks kui tutvumine uue kultuuri ja inimestega. See aga ei ole mul takistanud töö tegemist. Kui järjekordne 3-nädalane Aasia puhkus oli selja taga ning lennukile astudes karjus iga keharakk, et see pole piisav, otsustasin 2018. aasta alguses tavapärase kolme nädala asemel minna reisile hoopis pooleks aastaks.

Minu jaoks on kõige olulisem, et tõesti teen oma tööd paremini ja suurema sisemise põlemisega, kui saan seda teha mind motiveerivas keskkonnas. Loomulikult tekib distantsilt töötades hetki, kus reisikaaslased lähevad seiklema ja sina jääd nukra näoga arvuti taha istuma, aga tänu sellele, et kaugtöö näol on sind meeletult usaldatud, ei teki hetkekski mõtet, et jätaks asjad tegemata. Ja kui parajasti Pegasus üldse ei lenda, siis lubab paindlik töökorraldus ise valida, millal ülesanded ära teed.

Paindlikud tööviisid võtavad võimust Palgainfo Agentuuri statistika järgi pakub paindlikku töökorraldust enam kui pool tööandjatest, kuid enamasti piirdub see teatud gruppide või üksikute töötajatega.

Elisas kasutab tarku tööviise kas palju või väga palju juba 69% tiimidest.

Teisest riigist, näiteks Taist, Balilt, Hispaaniast või Egiptusest, on kaugtööd piloteerinud üle 10 elisalase.

Neile, kelle töö iseloom vajab kindlat asukohta, saab pakkuda muud moodi paindlikkust. Elisas näiteks on selleks 6-tunnised tööpäevad ja 4-päevased töönädalad.

Töö on Elisas elamust väärt! Loe täpsemalt too.elisa.ee.

les võrrandis takistavaks teguriks. ”Kui töö motiveerib, siis ei tohiks ülesannete täitmisel olla mingeid raskusi, olenemata asukohast. Kui tead, mida sinult oodatakse, siis võid õigete tehniliste vahendite ja netiühenduse olemasolul töötada kõikjalt,” räägib personalijuht, lisades, et elisalased teevad tööd täna juba pea üle maailma. ”Samas mõnda motiveeribki kindel tööle-koju režiim.

Seda tuleb aktsepteerida,” selgitab per-

sonalijuht. Sellisel juhul tuleks kindlasti leida koostöös töötajaga sobivad töötingimused.

Ei pea käima nööri mööda, kartes eksida Tänasel tööturul ei saa üle sellest, et palk on üks motivaator, mida hinnatakse, samas on tähtsaks muutunud ka teised hüved. ”Jah, oluline on hea rahaline tasu. Aga aina enam öeldakse interv-

juul või töötades, et raha kõrval on tähtis eneseareng.”

Arenemine ja õppimine aga ei käi Teemägi sõnul vigu tegemata. ”Ei oska/ tea ei tohiks olla tabu, kui sellega kaasneb arenemissoov. Tänapäeval ongi vigade tegemine üks peamisi õppimise võimalusi. Esiteks peab olema julgus eksida ja veel olulisem on sellest õppida. Vaid nii jõuab kaugele,” julgustab Teemägi.

Näited ei pea kaugelt otsima, Elisas on mitmeid kõrge lennuga edulugusid. ”Näiteks on meie ettevõttes üks südikas töötaja alustanud kõnekeskuse teenindajana ning kasvanud erinevate ametipositsioonide kaudu arendustiimi juhiks. Ikka oma töökuse ja õppimissoovi abil.”

Juht ei tohi sõuda vastuvoolu Teemägi selgitab, et kõik see nõuab juhtide toetust. ”Oleks silmakirjalik, kui töökuulutuses on välja lubatud suur eneseteostus, iseseisvus ja paindlikkus, kuid tegelikult dikteerib juht iga sammu.

Vastupidi, on äärmiselt oluline pakkuda võimalusi kaasa rääkimiseks ja ideede väljaütlemiseks. Olgu selleks mõte, kuidas tööpäeva mugavamaks muuta või sündigu initsiatiivist hoopis mõni lennukas lahendus, mis muudab sõna otseses mõttes maailma. Meil on näiteid, kus töötaja ideest saab päris toode, mida kliendid kasutama hakkavad.

Ja su ametinimi ei pea selleks sisaldama sõnapaari uued teenused. Ägedaid mõtteid on müügijuhil, kõnekeskuse teenindajal või tarkvaraarendajal,” ütleb Teemägi ja lisab lõpetuseks, et võimustatud ehk iseseisev ja otsustusvõimeline inimene suudabki tööst teha mõtestatud ja tähendusrikka tegevuse. See on ettevõttele kõige suurem väärtus.

Märts 2019

5

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

VERIFF

Eesti erasektoris töötab praeguseks 87 küberdetektiivi. Nad kõik töötavad Tallinnas Kalamajas Niine tänaval ettevõttes nimega Veriff. Mis ettevõte see on, miks värvata küberdetektiive ning millega nad tegelevad, sellest alljärgnevalt juttu tulebki.

Küberdetektiiv

Monika Keinast kaitseb globaalsete ettevõtete kliente Innovaatilised lahendused saavad sageli alguse lihtsatest muredest. Täpselt nii sai alguse ka Veriff. Ettevõtte asutaja Kaarel Kotkas on Hiiumaa poiss, kes tahtis tellida biolagunevat nööri heinapallide kokkusidumiseks – seda sai vaid rahvusvahelisest e-kaubamajast. Ta ei saanud seda tellida, kuna oli alaealine. Kaarel kasutas fototöötlust ning muutis sünniaastat. Voila! Nöör sai tellitud. Noore mehe jaoks oli suur üllatus see, et rahvusvahelise ettevõtte turvastandardid on nõnda madalad. Sellest Veriff alguse saigi. Ettevõtte asutas toona 19-aastane Kaarel Kotkas 2015. aastal. Ettevõtte eesmärk on säästa ausate inimeste raha ning ennetada küberkuritegevust.

Küberkuritegevus on maailmas oluline probleem. Ainuüksi Ameerika Ühendriikides toimus 2017. aastal üle 17 miljoni identiteedivarguse, millega tekitati üle 17 miljardi dollari kahju. Küberkuritegevust saab ennetada turvalise isikutuvastusprotsessiga, kus kontrollitakse dokumendi kehtivust ning võrreldakse seda videopildil oleva isiku biomeetriliste andmetega.

Andmebaasid aitavad veenduda info korrektsuses ja aususes. Lõppkasutaja jaoks tähendab digitaalne isikutuvastus kiiremat ja mugavamat viisi teenuste kasutamiseks. See on kui virtuaalne võti digitaalsete teenuste avamiseks turvalisel viisil.

Sedasama virtuaalset võtit pakubki Eesti ettevõte Veriff. Kui mullu jaanuaris oli ettevõttes kaheksa töötajat, siis praegu töötab uues Niine tänava kontoris üle 150 säravsilmse inimese. Tugev nõudlus ei näita vaibumise mär6

Märts 2019

ke ja kasvamas on ka Veriffi meeskond.

Suurim nõudlus Veriffis on verifitseerimise spetsialistide järele, kelle tööd võib võrrelda detektiivi või täpsemalt – küberdetektiivi tööga. Mida see endast kujutab? Sellest räägib Ida-Euroopa turgude verifitseerimisüksuse juht Monika Keinast.

Millal Veriffiga liitusid ja kas või kuidas on ettevõte selle ajaga muutunud?

Tegemist on väga rahvusvahelise firmaga, mis kasvab kiiresti. Mina alustasin 2018. aasta suvel, kui Veriff koosnes 30 inimesest, praegu on meid 150. Verifitseerimise spetsialistide osakonnas oli siis tosin inimest, praegu 87.

Kes on see müstiline verifitseerimise spetsialist ja mida see töö endast kujutab?

Verifitseerimise spetsialist ehk isikusamasuse tuvastamise spetsialist kontrollib isikut tõendavaid dokumente, suhtleb klientide, lõppkasutajate ning tootearendusega. Suure osa päevast moodustabki dokumentide kontrollimine. Siiski pole kõik päevad ühesugused. Sageli tuleb ette olukordi, kus tuleb uurida ID-kaardi võltsimise või eBayst tellimise kaasuseid. Võib öelda, et valmis peab olema kõigeks ja uurida saab nii mõndagi huvitavat.

Seega rutiini üle just kurtma ei pea?

Nii ja naa. Aktiivne kaasamõtlemine ja lahenduste pakkumine on vältimatu, samuti on palju kindlaks määratud seaduspärasusi, nagu turvaelemendid, mille põhjal infot töödeldak-

se ja otsuseid langetatakse. Siiski on iga olukord mingis mõttes unikaalne ja niisama vaikselt oodata, millal kell kukub, just ei saa. Loovus sõltub sellest, kui aktiivselt sa ise tahad ja suudad töötada kaasa ka tootearenduse poolel. Inimese silma pole võimalik sellest ärist täielikult ära kaotada, siiski on tootearenduse eesmärk vähendada rutiinset inimtööd ning muuta protsess lihtsamaks ka lõpptarbijale. Selleks peab üritama end pidevalt kliendi kingadesse paigutada ja mõista, kuidas teenust klientide jaoks veelgi mugavamaks teha.

Eelkõige seda, et minu arvamused ja ideed loevad. Töö on tõeliselt huvitav ja eeldab detektiivi mõtteviisi. Veriffis tööd alustades avastab inimene ka enda varjatud külgi stiilis: ahaa, olen selles ja selles osav. Ehk siis sa tegeled erinevate asjadega ja avastad uusi asju, milles osav oled. Mind motiveerivad seal töötavad inimesed, kelle toetust ma alati tunnen, ja mul on ruumi eksperimenteerida. Kõik hoolivad ühisest eesmärgist. Kõik on võrdsed. Tõepoolest parim ettevõte, kus töötada!

Küberdetektiivi õppekava minu teada kusagil maailmas pole. Õpetate inimesed ilmselt töö käigus välja. Kuid milliseid eelduseid uutelt verifitseerimise spetsialistidelt ootate?

Hariduse poolest on meie meeskond tõesti väga kirju ja kindel nõudmine selles osas puudub. Samal ajal otsime oma tiimi aina defitsiitsemaks muutuvat inimgruppi – suurepärase tähelepanuvõimega inimesi, kellel on hea funktsionaalne lugemisoskus, nii otseses kui ka kaudses tähenduses. Paljudel meist on ülikooliharidus alles omandamisel.

Veriff suhtub igati positiivselt sellesse, et inimesed midagi juurde õpivad, seega pole kooliskäimine tööle asumisel kuidagi takistuseks. Kuna meie kliendid tegutsevad üle kogu maailma, on nende teenindamiseks oluline inglise keele oskus.

Milliseid soovitusi annaksid inimesele, kes artiklit lugedes ennast ära tundis?

Kui nad tunnevad, et ettevõtte tegevus ja väärtused nende endi omadega resoneeruvad, siis soovitan neil kaaluda Veriffiga liitumist. Erinevaid võimalusi ja head palka võib saada paljudes kohtades, aga kõik algab siiski ettevõtte eesmärkidest. Kas sind need eesmärgid huvitavad ja tekitavad soovi midagi ära teha? Kas tahaksid panna aluse millelegi uuele ja huvitavale?

Meie missioon on kaitsta erinevaid globaalseid ettevõtteid ning nende kliente küberkuritegevuse eest. Tahame teha maailma paremaks – usaldusväärseks kohaks, kus ausad inimesed saavad parimaid pakkumisi. Kui Toomas tahab uurida kaupmehe tausta, siis ta guugeldab. Kui kaupmees tahab uurida Toomase tausta, siis ta veriffib.

See võtab meie olemuse hästi kokku.

Mida sina Veriffi jurues kõige rohkem hindad?

veriff.me facebook.com/veriff

EESTI TÖÖTUKASSA

IT tõmbab

järjest vanemaid inimesi Jaapanlanna Masako Wakamiya otsustas pärast pensionile jäämist programmeerimist õppima minna. Praegu on 83-aastane naine ilmselt maailma vanim IT-spetsialist, kes on keskendunud mobiilirakenduste loomisele, mis mõeldud vanematele inimestele.

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

„Kui inimene saab vanaks, jääb ta paljudest asjadest ilma – juuksed hõrenevad, silmanägemine läheb viletsamaks, sotsiaalne elu kaob. Seega on tarvis õppida midagi uut juurde, et kaotused võitudeks pöörata,” on jaapanlanna öelnud.

Arvutioskus on muutunud tööl aina olulisemaks, mis paneb just vanemad inimesed Eesti tööturulgi keerulisse olukorda. Lihtsamaid protsesse tuleb arvutiga teha juba pea igal töökohal, olgu selleks siis laohoone või kaupluse kassasüsteem.

Hirm tehnoloogia ees võib just vanematel inimestel teki tada tunde, et neid pole tööturul enam tarvis, mis ei ole aga tõsi.

Kindlasti on raske leida aega, julgust ja võimalusi, et midagi uut õppima minna. Siinkohal on tarvis tööandja, pere ja sõprade tuge ja julgustamist ning spetsialistide nõuandeid.

Tööl käivale inimesele on koolitusel osalemine lihtsaim ja kättesaadavaim viis oma oskuste täiendamiseks ning töötukassa pakub tasuta koolitusi ka

tööportaalide kasutamise nipid ja ta sai ka kandideerimisdokumente elektrooniliselt saata.

Maie 50ndates Maie läks arvutikoolitusele selleks, et teha karjääripööre – leida tööd arvutialal.

Tema varasemad töökohustused olid pakkunud võimalust arvutiga lähemalt sõbraks saada ja tekitanud huvi ennast täiendada.

Maie läbis AutoCADi baaskoolituse ja sai juurde joonestusoskusi. Et aga süües kasvab isu, on Maie tulevikuplaanides juurde õppida ka veebilehtede tegemist ja haldamist.

Helle 50ndates Helle läks arvutikoolitusele, et leida tulevikus uus töö. Soov oli alustada ettevõtlusega ja oma tehtud toodetele oli vaja leida loomingulisemaid reklaamimisvõimalusi. Nappis aga teadmisi internetiturundusest. Helle tunnistas, et eks väike kõhklus oli ikka sees, aga asjata – koolitus andis uusi ideid ja lahendusi

Arvutioskus on muutunud tööl aina olulisemaks, mis paneb just vanemad inimesed Eesti tööturulgi keerulisse olukorda. töötavatele inimestele. Kui olete üle 50-aastane ja teie keskmine sissetulek kuus oli eelmisel aastal alla 1291 euro, saate osaleda kõikidel arvutialastel koolitustel, mis toetavad teie tööl püsimist.

Esimene samm – tuleb minna töötukassasse karjäärinõustamisele, et leida sobiv koolitus, nii nagu tegid Viktor, Maie, Helle ja Aleksander.

Viktor 60ndates Viktor oli pikki aastaid töötanud ühes tööstusettevõttes lihttöölisena. Tema IT-alased teadmised olid väga väikesed ja nii läks ta kõigepealt algtaseme arvutikoolitusele, et oskaks arvutit kasutada. Arvutit ei olnud Viktor oma nooruses õppinud, kuid vastavat koolitust oli väga vaja, sest tööotsingud on läinud üha enam arvutipõhiseks ja tööturg nõuab selle tundmist.

Koolituse lõpuks olid selged nii e-posti, internetipanga kui ka

Aleksander 60ndates Aleksandril jäi puudu praktilistest ja teoreetilistest arvutialastest oskustest ning teadmistest. Selleks, et uuesti meelepärases valdkonnas tööd leida, oli vaja läbida projekteerimistarkvara koolitus. Koolitus andis vajalikke töövõtteid nii jooniste loomiseks, lugemiseks kui ka töötlemiseks. Aleksander ei salanud, et õppimine polnud lihtne, küll aga pakkus eduelamusi ja mis peamine, aitas kaasa tööalaste eesmärkide saavutamisele.

Põhjused ja vajadused, miks õppima minnakse, erinevad, kuid kõik neli oma loo rääkinud inimest rõhutasid, et nüüd on neil oma elu üle suurem kontroll ja paremad võimalused. Nad tunnevad, et juhivad ise oma tööelu.

Koolituste kohta saab rohkem infot www.töötajaõpi.ee või telefonilt 15501.

Märts 2019

7

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

BALBIINO

Balbiino – töökoht, kus valmistatakse rõõmu „Uus töötaja võiks võtta omaks ettevõtte väärtused – ja armastada jäätist,” ütleb personalijuht Piret Lätik. Üks olulisim väärtus on soov olukordi heaga lahendada, lisab ta.

Balbiinos töötab ligikaudu 250 inimest ning ettevõtte tegevus jaguneb kolmeks suunaks – jäätise tootmine ja müük, külmutatud kaupade maaletoomine ja müük ning logistikateenus. On suur rõõm tõdeda, et jäätise tootmise ja müügiga seotud töötajate liikumine on väga väike – osa töötajatest on ettevõttega koos edasi liikunud juba kakskümmend ja enam aastat. Üks viimase aja uuendusi on juurutatud süsteem, kus tootmisosakonnas ja logistikakeskuses on ühe põhikohaga töötava inimese ülesanne uute töötajate ettevõttesisene koolitamine.

Nii saab olla kindel, et kõik tööletulijad saavad ühesuguse ettevalmistuse.

Personalispetsialist Helen Palmi sõnul, kelle ettepanekul koolitussüsteem loodi, aitab see uuel töötajal end turvaliselt tunda ning tagab kiire ja tulemusliku sisseelamise tööellu.

Jäätisesöömine on kohustuslik Balbiino kontoritöötajatel on omapärane magus ülesanne: iga tööpäeva hommikul maitstakse eelmisel ööpäeval toodetud partiide jäätiseid.

Selleks puhuks kogunetakse hommikuti kokkulepitud kellaajaks arenduslaborisse ning kõik soovijad saavad maitsta ja avaldada oma arvamust Balbiino kõige värskemate toodete kohta.

Degusteerimine on vajalik, et kontrollida kvaliteeti ning tagada klientidele parimad maitseelamused.

Ühised ja isiklikud tähistamised Balbiinos tähistatakse ühiselt mitmeid tähtpäevi – nii Eestile omaseid kui ka rahvusvahelisi. Üks suurem ettevõtmine, kuhu oodatakse kõiki töötajaid, on suvelõpu meeskonnapäev. Sellega tähistatakse üksiti ka aasta kõige pingelisema tööperioodi lõppu ning tänatakse 8

Märts 2019

kõiki, kes selle õnnestumisse oma panuse andsid.

Meeskonnapäev on aktiivse tegevusega ettevõtmine – üheskoos on seilatud nii Pranglile kui ka Naissaarele, võetud ette bussisõit Põhjarannikule, sõidetud rongiga Aegviitu ja tallatud Aegviidu imelisi matkaradu. Eeloleval suvelõpul on aga ees ootamas kultuuri täis ekskursioon kaunisse piirilinna Narva.

Jõulude ajal korraldatakse kogu Balbiino perele ühine kaetud lauaga jõuluhommik, kus ettevõtte juhataja Kaido Salurand tänab kõiki lõppeva aasta panuse eest.

Üheskoos tähistatakse ka mitmeid teisi Eestile olulisi tähtsündmusi ning armsaks saanud rahvakalendri tähtpäevi. Eestlastele olulise suvise püha, jaanipäeva eel ootab traditsiooniliselt igat töötajat jaanikukott hea ja paremaga. Toredate ühistegevuste raames on valminud ainulaadsed kingitused emale, kaasale ja iseendale. Töötaja tervist väärtustades peetakse oluliseks regulaarseid tervisekontrolle, on korraldatud kontorijooga ja tervisliku toitumise töötubasid. Sellised raamist väljas tegevused toovad tööpäevadesse rõõmsat vaheldust ja tegutsemistahet.

Balbiinos peetakse meeles ja tähistatakse ka töötajate isiklikke oluli-

Balbiino jaoks on ka oluline, et algklassi minevad lapsed saavad 1. septembril koos oma vanemaga kooliaasta pidulikku algust tähistada.

si sündmusi. Ettevõte rõõmustab oma töötaja pulmade ja laste sündide puhul ning on toeks lähedaste lahkumise korral. Balbiino jaoks on ka oluline, et algklassi minevad lapsed saavad 1. septembril koos oma vanemaga kooliaasta pidulikku algust tähistada. Ettevõte toetab lapsevanemat sel puhul tasustatud vaba päevaga. Iga selline samm näitab, et tööandja hoolib oma inimestest.

Ettevõte pakub võimalusel paindlikkust tööaja, samuti koha valikul, näiteks kohvik või raamatukogu.

Oluline on töökeskkond Balbiino töökeskkonnast rääkides löövad töökeskkonnaspetsialist Mare Luisu silmad särama. Tema sõnul veedetakse tööl valdav osa inimese ärkveloldud ajast, mistõttu peab töökeskkond olema tervist ja tegutsemist toetav. Näiteks laotöötajatele on õiged jalatsid määrava tähtsusega, kuna nende töö toimub enamasti jalgadel. Arvestades, et inimeste jalad on erinevad, saab Balbiinos valida kolme turvajalatsi mudeli vahel, mis turvalisusele lisaks on jalas kerged ja mugavad ning kena välimusega.

Oluliseks peetakse ka psühhosotsiaalse keskkonnaga seotud teemasid, millest räägitakse nii sise- kui ka väliskoolitustel.

PLAYTECH ESTONIA

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

Igal aastal kutsutakse töötajate lapsed kontorisse lasteüritusele, et nad saaksid näha, kus vanemad töötavad, ning põnevalt meelt lahutada.

Ihaldusväärne tööandja kuulab töötajaid ja innustab karjäärilende Eesti võib uhkust tunda suurima ükssarvikute arvu üle elaniku kohta. Üks neist on Tartus loodud idufirma, mis on kasvanud suurimaks tarkvaraarendusfirmaks Eestis, pakkudes tööd 650-le 24 eri rahvusest inimesele. Just sellise eduloo läbi teinud Playtech püsib kindlalt ka Eesti ihaldusväärseimate tööandjate esikümnes.

Kui Playtechile 20 aastat tagasi alus pandi, polnud sõna „idufirma” veel olemas.

Veeb oli alles pead kergitamas, kui Tartu tudengitel tekkis mõte internetimänge luua. Idee tabas naelapead ja investorite abiga kasvas ettevõte turuliidriks, hakates pakkuma tarkvara ja tehnilist tuge maailma juhtivatele mänguoperaatoritele.

Kuigi Playtechi grupil on üle maailma 6000 töötajat, asub üks tähtsamaid arenduskeskusi endiselt Eestis, kus Playtechi infrastruktuuri äriüksuse juhi Mait Vaiksaare sõnul professionaalseid väljakutseid jagub.

Ettevõtte toodete portfoolio on lai, alustades spordiennustustest, loteriist ja bingost, lõpetades pokkeri ja kasiinomängudega internetis, kus mängitakse Playtechi platvormil 15 miljardit mängu

kuus. Lisaks jookseb Playtechi tarkvaral 30 000 mänguautomaati üle maailma. „Kõik tooted asuvad meie enda arendatud multifunktsionaalsel platvormil, millega on omakorda võimalik integreerida väliseid süsteeme. Teeme palju koostööd riiklike regulaatorite ja operaatoritega, mis pakub huvitavaid tehnoloogilisi väljakutseid,” tutvustas Vaiksaar ettevõtte tegevuse mastaape.

Erinevuste sünergia Töötajate 24 eri riigi taust ning inglise keel töökeelena on Playtechi personalidirektori Triin Sikkali hinnangul loonud ideaalsed tingimused nii maailmatasemel teenuse pakkumiseks kui ka dünaamiliseks organisatsioonikultuuriks. Õhkkond kontoris on väga avatud erinevatest suundadest tulijatele ja ideedele.

Personalidirektor Triin Sikkal Playtechi Tartu kontoris. „Nii jõuavad meieni eri maade head praktikad ja kõrgtasemel teadmised, rikkalikust töökultuurist rääkimata,” rääkis Sikkal ja lisas, et värbamisel otsitakse ennekõike ettevõtte väärtustega klappivaid inimesi, päritoluriik ei ole määrav.

Pere- ja spordisõbralikkus on DNA-s Kuna töötajate panust väärtustatakse kõrgelt, on ettevõttel kombeks tänada pühendumuse eest ka töötajate perekonda. Nii näiteks on töötajad jõulupeole oodatud kaaslasega ning kevadgrillile kogu perega.

„Me näeme suurt väärtust selles, kui ka töötajate lähedased puutuvad meie töökultuuri ja kolleegidega kokku,” selgitas Vaiksaar ja lisas, et sageli kujuneb tööga käsikäes ka eraelu, sõbrad ja hobid. Näiteks on tema ise – 15 aasta eest tudengina idufirmasse tööle tulnud mehest on kasvanud kolme lapse isa ja äriüksuse juht, kellel tublisti kolleegidest sõpru ning üheskoos võetakse aktiivselt osa firmaüritustest.

Kõigi ettevõtmiste puhul on võtmetähtsusega töötajate kuulamine. „Me teeme asju, mida töötajad ise soovivad ja milleks initsiatiivi üles näitavad,” rõhutas Sikkal töötajakesksust personalitöös ning tõi näite, et ettevõttel on juba kümme aastat oma spordiürituste sari Playthlon, kuna töötajaskond peab oluliseks aktiivset eluviisi. Samuti tegutsevad ettevõtte kulul pallimängude, suusatamise ja disc golf’i spordigrupid, mille tegevust veavad oma töötajad.

Viimastel aastatel on fookusse võetud ka töötajate vaimne tervis. „Kuna tegutseme väljakutsuvas ja kiiresti muutuvas ärikeskkonnas, siis tahame, et töötajad oskaksid stressirohkemates olukordades toime tulla,” selgitas personalidirektor, tuues näitena sel kevadel toimuvad regulaarsed vaimse tervise loengud.

Hinnatud nii gurud kui ka praktikandid Playtechi töötaja keskmine staaž on kuus aastat ning suisa 26 protsenti töötajatest on olnud firma ridades vähemalt kümme aastat. Lisaks aunimetusele „guru” kaasneb sellise staažiga mitmeid hüvesid, nagu reisitšekid ja lisapuhkus. „Loomulikult ootame Playtechi ridadesse ka innovaatilise mõtlemisega noori IT-spetsialiste, kelle jaoks on meil loodud põhjalik praktikaprogramm, mille edukamad läbijad saavad kutse tööle tulla,” ütles Sikkal.

Vaiksaar lisas, et et tevõte on tööülesannete korraldamisel küllaltki paindlik, andes võimaluse töötada ka õpingute kõrvalt. „IT-alal on areng tihtipeale nii kiire, et kooliharidus võib selle kõrval jääda pisut teoreetiliseks, samal ajal on erialased baasteadmised siiski väga vajalikud,” tõdes üksuse juht.

Praktika Playtechis pole pelgalt vaatlemine, vaid vastutusrikaste ülesannete lahendamine, kinnitasid nii Sikkal kui ka Vaiksaar. Teekond praktikandist guruni on arendav ja karjäärivõimaluste rohke, sest positsioonide täitmiseks vaadatakse kõigepealt ringi oma majas.

Nii toimus eelmisel aastal 70 ettevõttesisest liikumist. „Olukorras, kus IT-sektoris on võimalik hästi teenida, sõltumata sellest, millise ettevõtte heaks töötatakse, muutuvad ettevõtte lisaväärtused ja arenguvõimalused aina olulisemaks. Töö peab pakkuma mõtteerksust ja väljakutseid – ja seda suudame me Playtechis pakkuda,” lubas Vaiksaar.

Märts 2019

9

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

EUROAPTEEK

Klient hindab apteekri hoolivust Küllaltki reglementeeritud tööturust hoolimata on Euroapteek üks kiiremini kasvavaid ettevõtteid Eestis.

Baltikumi suurim apteegikett kuulub rahvusvahelisse kontserni, mis võimaldab kasutada teiste riikide oskusteavet ja loob mitmesuguseid karjäärivõimalusi.

Inimeste leidmisel ja hoidmisel mängivad kõige tähtsamat rolli siiski ettevõtte väärtused.

Apteekrist ehk proviisorist või farmatseudist sõltub rohkem, kui esmapilgul arvatakse. Väiksemates linnades on tavaline, et apteeker tunneb kohalikke inimesi isiklikult ning seda rohkem loevad apteekri isiksuseomadused, empaatia ja suhtlemisoskus. See, kui töötaja on ühest apteegist teise tööle suundunud, on motiveerinud ka kliente teise linna otsa oma rohtude järele minema.

Oleme sellise positiivse tagasisidega harjunud, mis omakorda annab põhjust oma meeskonda hoida ja väärtustada.

Apteeki tullakse järjest enam lisaks ravimitele ja toidulisanditele kosmeetika ja teiste abivahendite pärast. Šampoonid, tervisejalanõud, prillid ja muud

10

Märts 2019

aksessuaarid on Euroapteegi üks erisus teiste apteekide kõrval. Kontrollitud ja katsetatud apteegikosmeetika on üha enam inimeste usaldust võitmas ning seega ei seata samme apteeki üksnes siis, kui tervisega või enesetundega pole just kõige paremad lood.

Olukord tööturul paneb pingutama Tööjõupuudus Eesti apteegiturul on võrreldav IT-sektoriga, teisisõnu väga suur. Sellel aastal on Tartu ülikooli ja Tallinna tervishoiu kõrgkooli peale kokku oodata vähem kui 60 proviisori ja farmatseudi eriala lõpetajat, samal ajal kui tööturul on kohe tööd pakkuda umbes 200 inimesele. Järgmise aasta prog-

noos on veel väiksem. See eeldab tööandjalt suuremat pingutust, et töötajatele oleksid loodud ettevõttes töötamiseks kõige paremad tingimused ja tulevikuväljavaated. Tänapäeval ei saa eeldada, et noorte inimeste töösuhe kestab ühes ettevõttes pikki aastaid. Küll aga ühendab apteegiäris töötajaid see miski, mis soovib inimesi aidata. Apteekreid on põhjusega nimetatud arstide käepikenduseks.

Laiemad võimalused on üks põhjus, miks tihtipeale jõutakse pärast paari aastat apteegis konsultandina töötamist farmatseudi- või proviisoriõpinguteni – see avab uksed apteegi juhataja, kliinilise proviisori või teadusvaldkonnani välja. Euroapteek on noortele inimestele suurepärane hüppelaud uutele võimalustele ja kiirele arengule. Huvist ravimite maailma, tervislike eluviiside, spordi, toidulisandite ja toitumisnõustamise vastu on saanud alguse paljude huvitav teekond Euroapteegis. Iga uus aasta toob Euroapteeki väga palju laia haardega kogemusi ning projekte.

Grupis on võimalik areneda ka väljaspool Eestit. Võimalus on osaleda koolitustel välismaal, samuti õppida siinsa-

mas Eestis ravimite valmistamist, mis on üsna kallis protsess.

Kogu meeskond seisab üksteisele lähedal Euroapteek väärtustab ja hoiab oma meeskonda ning paljudel töötajatel on oma pika ja lojaalse töösuhte kohta lihtne põhjendus: “Mulle meeldib töö apteegis, meeskond ning kliendid.” Üle 400 inimesest koosnevat personali iseloomustab kõige paremini lähedus ja personaalne kontakt. Tehakse kõvasti tööd, sama kirglikult armastatakse puhata ja koos aega veeta. Aasta pidulikul galal tunnustatakse parimaid ja pikaajalisi töötajaid ning suvel nauditakse üheskoos peredega sportlikku suvepäeva.

Ligi viiskümmend inimest Tallinna kontorist seisavad kõikidele oma töötajatele vaimses mõttes lähedal, füüsiline distants ei ole relevantne. Euroapteegi eesmärk on olla kõigile oma töötajatele parim töökoht mitte üksnes kiire arengu, vaid ka töötajaid väärtustava suhtumise ja igakülgse toetuse poolest. www.euroapteek.ee facebook.com/Euroapteek

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

EMPOWER

Elukriitiliste teenuste tagaja ja nutika ühiskonna looja Empower on juhtiv teenusepakkuja energeetika, telekommunikatsiooni ja tootmise digitaliseerimise vallas Põhjamaades ja Baltikumis. Empower ühendab kodud ja ettevõtted elektri, kiire interneti ja moodsate digilahendustega ning loob seeläbi eeldused nutikama ühiskonna tekkeks.

Töö, mis loeb

Empower AS on Empower Gruppi kuuluv ettevõte, mis tegutseb Baltikumis ja Põhjamaades. Ettevõte on erinevate nimede all tegutsenud juba alates 1949. aastast. Empower pakub teenuseid energeetika ja telekommunikatsiooni sektoris ning digilahendusi tootmisettevõtetele. Ettevõttes töötab ligi 300 inimest, Empower Grupis kokku aga üle 1700 inimese.

Telekommunikatsioon

Energeetika

Juba üle 20 aasta on Empower arendanud oma tarkvaralahendusi, mida kasutavad mitmed regiooni suurimad energia- ja telekommunikatsiooniettevõtted.

Peale selle pakub ettevõte tootmise digitaliseerimise lahendusi tööstusettevõtetele, et optimeerida tootmise ja seadmete hooldamise protsesse.

Empoweri üks põhitegevus on elektrivõrkude ehitus ja hooldus, samuti on Empower üks Baltikumi ja Põhjamaade suuremaid kõrepingevõrkude ehitajaid ning hooldajaid. Veel on ettevõte osalenud peaaegu kõikide Eesti tuuleparkide ehitamisel või hooldamisel.

12

Märts 2019

Empower on arendanud telekommunikatsioonitegevust kahes suunas: mobiil- ja raadioside ning fix-võrgud. Empower on projekteerinud ja paigaldanud kõik Eesti piiride valvamiseks vajaminevad radarimastid, pannes sellega aluse NATO normidele vastava Euroopa Liidu piiride kaitsele.

Digilahendused

„Empoweris töötavad inimesed teavad hästi, kui oluline on nende tööpanus laiemalt kogu ühiskonnale. Me pakume elukriitilisi teenuseid ja tagame, et tuli ei kustuks ning kiire internetiühendus jõuaks iga soovijani. Lisks oleme digitaliseerimise eestvedajad tööstuses,” ütleb Jelena Laudver.

Empoweris panustatakse palju ka sellele, et tutvustada noortele energeetika ning telekommunikatsiooni valdkonna potentsiaali, põnevust ja olulisust. „Sellel aastal oleme juba käinud mitmes kutsekoolis ja karjäärimessil noortega suhtlemas ning pühendame oluliselt aega noortele huvitavate väljakutsete pakkumisele. Muu hulgas osalesime saates „Rakett69”, mis oli noorte jaoks väga põnev kogemus.”

Ohutus ja mugavus Ettevõttele on väga oluline töötajate tervis ja ohutu töökeskkond. Kuna töö toimub paljuski välistingimustes, vaktsineeritakse töötajad tasuta nii puukidega levida võiva entsefaliidi kui ka gripi vastu. Samuti pakub Empower võimalust tasuda osaliselt töötajate spordiharrastusega seotud kulud ning võimalusi koos sportimiseks kasutatakse meeleldi.

Et välitöö oleks mugav, pakutakse ettevõte töötajatele kvaliteetseid tööriideid erinevateks ilmastikutingimus-

teks. Empoweri töötajad peavad ka ise oluliseks, et ettevõtte tagatud töövahendid ja seadmed oleksid väga kvaliteetsed. „Oluline on, et töötamine oleks mugav. Paljuski toimub töö füüsiliselt, kätega – ning ettevõtte ülesanne on tagada töö tegemiseks ohutud ja mugavad tingimused,” selgitab personalijuht Jelena Laudver.

Arenguvõimalused Empoweri meeskonnas on kombeks nii võimaluste kui ka vastutuse jagamine.

Nii näiteks püütakse töötajatele võimalusel vastu tulla tööaja planeerimisel ja valikul. Samuti on töö küllalt mitmekesine – alati on töös suur hulk eriprojekte nii Eestis kui ka teistes lähiriikides.

Empower pakub mitmeid võimalusi enesearenguks ja ettevõttesiseseks karjääriks – kui tekib vajadus täita mõni uus või kõrgem ametikoht, püütakse see esmalt täita oma ettevõtte töötajale arenguvõimalust pakkudes. „Arusaam oma töö väärtuslikkusest motiveerib paljusid, kes on siin kaua töötanud. Meeskond on meil tugev, see koosneb oma ala tipptegijatest,” märgib Laudver.

Tasustamine Empoweris on konkurentsivõimeline töötasu ja motiveeriv tulemustasu. „Jälgime pidevalt tööturu käitumist ja osaleme palgauuringutes ning saame väita, et oleme korralikud töötasu maksjad. Lisaks on igal Empoweri töötajal sõltumata ametipositsioonist võimalik teenida motiveerivat tulemustasu,” lisab Laudver.

Empower • Juhtiv teenusepakkuja energeetika, telekommunikatsiooni ja tööstuse digitaliseerimise vallas • Rahvusvaheline ettevõte, laiad arenguvõimalused • Suured ja olulised projektid ning kliendid • Konkurentsivõimeline töötasu, motiveeriv tulemustasu • Vabadus ja vastutus • Valdkonna tipptegijad

KAITSERESSURSSIDE AMET

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

Oled tüdinenud oma argipäevast?

Järgnev on sulle Linalakse patsiga tüdrukuohtu naine istub mereväe miinijahtija Admiral Cowani messis laua taga, nina paberites. Naine sõjalaeval – tõdegem, et on veidi üllatav.

Aga ainult veidi. Kambüüsis seevastu toimetavad kolm meest, lõunaks valmib pastaroog.

vatööst ja laevaelust. Samuti tuleb sooritada kaitseväe üldfüüsiline test. Mereväes on väga palju erialasid ning enamasti koolitab väeliik ise oma inimesed välja, piisab keskhariduse olemasolust ja ajateenistus peab olema läbitud. Kui ei ole, läbitakse koos ajateenijatega sõduri baaskursus tööle asudes. Et uuest kolleegist saaks pädev tegevväelane, pakub merevägi edaspidi arvukalt koolitusi. Soovi korral on võimalik ümber spetsialiseeruda.

Fotod: merevägi

Töötasu Mereväes koosneb töötasu põhipalgast ning sellele lisanduvatest tasudest. Põhipalk sõltub sellest, kas isikul on keskharidusele lisaks erialane haridus.

Teretulnud on mehhatroonikud ja kokad. Eriti oodatud on relvastusmaadid ja sideoperaatorid, nende palk on 1150– 1250 eurot. Samuti otsitakse erialase kutsetunnistusega motoriste, elektrikke ja kokkasid, nendel ametikohtadel on palk 1350 eurot. Karjäärivõimalused on kõigil, kellel on hakkamist ja initsiatiivi.

Mida kõrgemal karjääriredelil, seda kõrgem on palk. Tegevväelastele on tagatud tasuta esmaabi ja hambaravi, puhkus on 35 päeva pikk.

Treenimisvõimalused on mereväes väga head. Tallinnas paiknevas sõjalaevade kodusadamas on suur jõusaal, kus spordiinstruktori juhendamisel toimuvad kaks korda nädalas ringtreeningud. Valituks osutunud inimesega tehakse esmane leping üheks aastaks – see annab võimaluse sisse elada, saada väljaõpe ning mõista, kas see on ikka tema kutsumus või siiski mitte. Kui inimene tunneb, et see on midagi talle, saab lepingut pikenda kolmeks või ka viieks aastaks.

Et noore naise olek ei ole just kõige entusiastlikum, küsin, mida ta teeb. „Olen ajateenija ja teen sidemehe eksamit,” vastab madrus Karoline Malk ning süveneb uuesti oma asjadesse. Laevas edasi liikudes näen ühel hetkel põrandas umbes meetrise läbimõõduga avatud luuki, kuskilt sügavusest kostuvad hääled. Teises ruumis istuvad mehed erinevaid näidikuid täis seina ees, paberid põlvedel ja peavad aru – käib tarkvarauuendus. Talveperioodil kai ääres seisval miinitõrjelaeval tehakse tavapäraseid hooldusja remonttöid, on sõjalaeva argipäev.

Aga suviti, kui laev on sõidus, näevad päevad välja hoopis teistmoodi. Ka nalja saab. Kui laev juhtub läbi Saksamaa Kieli kanali sõitma, lubab laeva komandör kaptenmajor Ardo Riibon soovijatel selle 80 kilomeetrit kanali kõrval kulgeval teel jalgrattal läbida, sest laeva kiirus on kanalis väga väike. Nii ka sellel korral, NATO õppuste ajal, hüppas üks mees ratta selga. Laev hakkas kanali lõppu jõudma, aga „jalgrattasportlast” polnud kuskil. Uurides selgus, et mees oli oma võimeid üle hinnanud, tal oli sõita veel 20 kilomeetrit. Ja taksoraha ka polnud. Aga laev ei saa ju kanalis oodata, pealegi tuli liikuda kolonnis koos teiste NATO laevadega. Oli tükk tegemist, enne kui sai korraldada nii, et kohalikud lootsid, kelle asi see üldse olema ei peaks, tõid kuulsusrikka sportlase koos tema jalgrattaga takso ja lootsipaadi abiga laeva peale.

Merevägi ootab oma ridadesse uusi inimesi Jalgrattasõidueksamit tegema ei pea, aga kui otsite oma ellu väljakutseid, midagi uut ja põnevat, olete avatud, tahtejõuline ja seiklushimuline, kui teile meeldib meeskonnatöö – siis on teil

Laev

kindlasti eeldused sobida mereväkke. Eelistatud on avatud ja õpihimulised inimesed. Et tegemist on kaitseväega, ei saa läbi taktitunde ja korrektsuseta, tööle tulles peab arvestama ka kohustusliku taustakontrolliga. Erialased

teadmised on eelis, kuid nende puudumine ei ole takistus.

Tööle kandideerijaga viiakse laeva pardal läbi vestlus, see annab võimaluse tutvuda tulevase töökohaga, selle meeskonnaga ning nii tekib ülevaade igapäe-

Pakutavad töökohad on enamasti laeval, töögraafik oleneb navigatsioonihooajast. Talveperioodil on laevad kai ääres, toimuvad hooldused ja väljaõpe ning tööpäevad on kella 8.00–16.45. Kevadest hilissügiseni on laevad sõidus. Merel ollakse kas nädala, kahe nädala või paari kuu kaupa. Nädalase sõidu korral ollakse merel esmaspäevast reedeni. Kui laev läheb merele paariks kuuks, veedetakse nädalavahetused enamasti välisriikide sadamates, kus toimub laeva varustamine. Sel ajal on meeskonnal võimalik minna linnaga tutvuma. Navigatsioonihooajal toimub palju miinijahtimist, õppusi ning välisriikide külastusi. elukutse.ee Märts 2019

13

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

EESTI TÖÖTUKASSA

Et iga tööpäev jääks töötajatele

positiivsena meelde Praegusel tööturul väärtustavad tööotsijad üha enam tööandja puhul paindlikkust, moodsat töökeskkonda, toimivaid töökorras töövahendeid, mõttega ning just nende huvide ja elukorraldusega sobivaid tööülesandeid, aga ka toetavat sisseelamist ning hoolivat organisatsioonikultuuri. Aina rohkem peab arvestama töötajate mitmekesisusega ning vajadusega olla märgatud ja väärtustatud juba esimesest hetkest.

Karikatuur: Urmas Nemvalts

Kristiina Palm Eesti Töötukassa personalijuht

Ajaga püüab sammu pidada ka ligi 900 töötajaga Eesti Töötukassa. Teisiti ju ei saakski, sest peame ka ise tööandjana olema teistele organisatsioonidele eeskujuks iga oma töötaja väärtustamisel.

Tunne, et oled tõesti meeskonda oodatud Soovime, et iga meie töötaja tunneks end uuel ametikohal alustades oodatuna. Sestap oleme igale uuele, aga ka organisatsiooni sees teisele ametikohale liikunud töötajale enamasti ette valmistanud sisseelamiskava, mis sisaldab nii kohtumisi uute osakondadega, iseseisvat tutvumistööd kui ka mitmesuguseid sise- ja e-koolitusi, tegevused on planeeritud vähemalt esimeseks neljaks töönädalaks, uutel töötajatel aga katseaja lõpuni.

Meie kogemus näitab, et juhendaja kaasamine aitab ametikohale paremini sisse elada, töötaja tunneb end oma ülesannetes kindlamalt ning juhendaja toel edeneb ka organisatsioonikultuuri (sh kirjutamata reeglite) tajumine ja tundmaõppimine märgatavalt kiiremi14

Märts 2019

ni. Töötukassas on tavapärane, et iga uus töötaja saab vähemalt esimeseks paariks kuuks majasisese juhendaja.

Uus info, tugi ja tagasiside käsikäes Meie organisatsiooni eesmärk on, et esimene tööpäev uuel ametikohal jääks töötajale meelde positiivselt, see ei oleks koormatud info edastamisega ning annaks hea tunde meeskonda sisseelamisel.

Juhendeid, teenuseid, osakondi, protseduure, seadusi jms, mis puudutavad töötukassa tegevusvaldkonda ning millega igal töötajal on vaja tuttavaks saada, on meie organisatsioonis omajagu ning kogu uut infot korraga edasi anda ei ole kuigi mõttekas. Nii on nii töötaja otsese juhi kui ka juhendaja ülesanne kanda hoolt selle eest, et uue materjaliga tutvumine toimuks hajutatult, igale töötajale mõistlikus tempos ning et esimestel tööpäevade oleksid tasakaalus nii kohtumised uute inimestega kui ka iseseisev dokumentide uurimine.

Kõige olulisem roll on aga vahetul

tagasisidel, et märgata võimalikult vara, kui töötajal on raske. Sisseelamisprogrammis on vahevestlused, kus nii töötajal, tema otsesel juhil kui ka juhendajal on võimalus sisseelamiskava veel kord üle vaadata ning seda muuta.

Ainult põhjalikust sisseelamiskavast ja määratud juhendajast ei pruugi muidugi piisata, et töösuhe pikk püsiks – uude rolli sisseelamisel on tähtis iga kolleegi panus, märkamine ja tugi.

Teele esimese töönädala lugu „Minu esimene tööpäev Eesti Töötukassas kulges meeldivalt tänu viietärnilisele vastuvõtjale – minu osakonnajuhatajale. Ta jagas infot mõõdukalt, küsis ja märkas, millal ja kuidas ma infot vastu võtan. Samuti olid kõik teised osakonna töötajad ja kontoris kohatud kolleegid sõbralikud, avatud.

Osakonnas on mulle määratud juhendaja, kes aitab valdkonnaga seotud info asjus sisse elada. Ka sisseelamiskava on kokku lepitud ja osakonnajuhataja tutvustas seda mulle.

Kõik vajalikud dokumendid ja juhised saadeti mulle kohe esimesel päeval meilile.

See hulk muidugi veidi ehmatas, aga lõppkokkuvõttes on hea ja selge ülevaade, mida minult oodatakse. Igal juhul näen, et inimesele, kes organisatsioonis uude rolli sisse elamas, on loodud vajalikud tingimused kordade jm kättesaadavuse kujul. Seda toetab kindlalt aga individuaalne juhendamine ning toetuse edasine pakkumine.

Olen väga tänulik selle vastutulelikkuse eest, mida mulle kui kaugtöö tegijale võimaldatakse – olulised koosolekud lepitakse kokku minu kohaloleku päevaks. Nüüd tuleb lihtsalt ajapikku sisse elada ja kaugtööd tehes ennast kursis hoida – selle jaoks on Skype.”

INSTRUMENTARIUM OPTIKA

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

Instrumentarium Optika – suure haardega prillifirma Instrumentariumi kauplused on esindatud pea kõigis suuremates linnades: Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus, KohtlaJärvel, Raplas, Rakveres, Kuressaares, Haapsalus ja Viljandis. „Meie 25 kaupluses töötab kokku pea sadakond optometristi, silmaarsti ja klienditeenindajat. Tehases on samuti sadakond töötajat, kelle hulka kuuluvad tootmistöötajad, laotöötajad ja ettevõtte Eesti kontor,” annab ettevõtte personalijuht Katrin Peets aimu ettevõtte suurusest.

Rõhk õigetel asjadel Peetsi sõnul juhinduvad nad oma tegevuses kolmest peamisest väärtusest.

Esiteks oma klientidest, kellele pakutakse kvaliteetseid tooteid ja teenindust. „Teine oluline väärtus on meie töötajad, kellele soovime pakkuda motiveerivat töökeskkonda ja parimaid töötingimusi. Kolmandaks väärtuseks on läbipaistvus ja ausus ettevõtte tegevuses, mis väljendub selles, et maksame palka alati õigel päeval ning oleme finantskuulekad kõikides oma juriidilistes tehingutes,” lisab ta.

Instrumentarium on Eestis tegutsenud 25 aastat, praegu on töötajate keskmine tööstaaž kümme ja enam aastat. „See fakt räägib juba enda eest. Inimesed tunnevad ennast meie ettevõttes turvaliselt. Nii tehases kui ka kauplustes on töökeskkond ja -õhkkond väga töötajasõbralik. Pakume tasuta teed, kohvi ja vett. Pühadel ja muudel tähtpäevadel ei puudu laualt ka kook ja puuviljad,” räägib personalijuht tavadest. „Meie suvepäevad on saanud toredaks

traditsiooniks, millest võetakse väga aktiivselt osa.”

Rahulolu-uuringutest selgub, et väga oluliseks peetakse oma töötaja soodustust, kus töötajad saavad endale ja oma perekonnaliikmetele ettevõtte teenuseid ja kaupu eriti soodsa hinnaga.

Ettevõtte jaemüügi direktor Ireen Virkus sõnab, et lisaks igapäevasele rutiinsele tööle saavad ambitsioonikamad ja aktiivsemad töötajad osaleda mitmete projektide töös ja seeläbi arendada ennast ning anda oma osa ettevõtte arengusse. „Eelmisel suvel alustasime koostööd Päikeselaagriga, kus meie optometristid tegid kolme päeva jooksul 240 lapsele silmakontrolle ning abivajajatele valmistati ettevõtte kulul prillid.”

Soov ennast arendada Peets selgitab, et uue töötaja värbamisprotsess on veidi teistmoodi kui tava-

lises teenindusettevõttes. „Meie klienditeenindajad peavad suhteliselt kiiresti omandama optikaga seotud teadmised. Nad peavad arvestama sellega, et on jätkuvas koolitusprotsessis, olgu see siis klassiruumis, elektroonilises koolituskeskkonnas või on koolitajad hoopis nende juures kaupluses,” rõhutab ta õppimise olulisust. „Meie klienditeenindajad on professionaalid, kes oskavad klientidele selgitada, millised klaasid sobivad millistesse raamidesse, kuidas valida klaasi tüüpi, mis on ühe või teise pinnakatte erisused, millised on praegu raamide trendid jne. Seega on meie ettevõttesse väga oodatud kõik, kes peavad oluliseks enda arendamist ja kellel on loomupärane tahe kliente aidata,” toob ta välja.

Osa töökohti, näiteks optometristi ja silmaarsti oma, on kõrgharidusega omandatavad erialad. Klienditeenin-

dajatelt oodatakse mitme võõrkeele oskust. „Tallinna kauplustes ei saa enam pelgalt eesti ja vene keelega hakkama, vaja läheb soome ja kindlasti inglise keelt. Tehase töötajaid koolitame kohapeal, kuid samuti eeldame neilt, et oleksid minimaalsed teadmised arvutist ja head käelised oskused,” võtab Peets töölesoovijate eeldused lühidalt kokku.

Töö teeb põnevaks see, et iga inimese silmad on unikaalsed, üht samasugust silmapaari maailmas ei leidu. „Silmaarstide ja optometristidega koos töötades on klienditeenindajal võimalik ennast lõputult arendada ja sügavama huvi korral on nii mõnedki meie klienditeenindajad läinud kõrgkooli ametit õppima,” toonitab personalijuht. „Tegeleme jätkuvalt ettevõtte sees järelkasvuga ehk nn talentide kaardistamisega. Näiteks kõik meie kaupluste juhatajad on tulnud ettevõtte seest ja jäänud silma eriti heade müügitulemustega, aktiivsusega või ideedega,” täiendab müügidirektor Ireen Virkus teemat.

Hea teada Instrumentarium Optika OÜ on Soome ettevõtte Instru Optiikka tütarettevõte, mis omakorda kuulub Grand Visioni kontserni. Kauplustele lisaks asub Tallinna külje all modernne tehas, kus lihvitakse ja pannakse kokku prille. Tehas teenindab nii Eesti kui ka Soome kauplusi.

Klientideks on nii Eestimaa elanikud kui ka turistid alates väikelastest ning lõpetades eakatega. Kõige vanem klient on teadaolevalt 99-aastane.

Värbamisel on juhtunud tore seik, kus teineteisele teadmata kandideerisid samasse kauplusse ema ja tütar ning pärast valiku langetamist said sellest teada nii ettevõte kui ka kandideerijad. Infoks, et nad töötavad ettevõttes praegugi.

Märts 2019

15

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

BOLT

Bolt viib välgukiirusel tulevikku Jagamismajanduse lipulaeva Bolti on jätkuvalt saatmas ülemaailmne edu. 2013. aastal Taxify nime all asutatud ettevõte muutis hiljuti oma nime Boltiks ja tegutseb praeguseks 30 riigis üle maailma.

Bolti kontorist leiab alati ka mõne karvase kolleegi, kes aitab tööpingeid maandada Bolti Tallinna südalinnas asuvasse avarasse kontorisse sisenemisel on tunda tegudele inspireerivat õhkkonda. Tegemist on lõbusalt produktiivse keskkonnaga, kus oma ala parimad töötajad pühendavad ennast kirglikult eduka ülemaailmse transpordiplatvormi arendamisele.

Bolt on äärmiselt põnev ja kiiresti kasvav ettevõte, kellel on 25 miljonit kasutajat üle maailma. Praegu tegutseb Bolt 30 riigis ja seal töötab kokku üle 850 inimese. Ettevõtte kasv on viimastel aastatel olnud ülikiire, näiteks möödunud aastal tuli ettevõttesse juurde 550 töötajat, kiiret kasvu ennustatakse ka selleks aastaks. Seetõttu otsib Bolt oma ridadesse pidevalt uusi töötajaid. Kõige suurem vajadus on kogenud inseneride järele.

Rahvusvaheline reaalsus Eestis asuvas peakontoris töötab kokku peaaegu 300 inimest, neist 121 on pärit välismaalt. Kuna inimesi on 41 rahvusest, on töökeel inglise keel. “Ukrainast ja Venemaalt pärit kolleegidel on Eestisse tulek ja sulandumine kahtlemata lihtsam, kuna inimestega saab vene keeles suhelda. Aga me teeme kõik, et sama hästi saaksid hakkama ka Jaapanist ja Mehhikost tööle tulnud inimesed,” räägib Agne Sokolov, kes vastutab Boltis inimeste ja töökultuuri eest.

Bolti tullakse tihtipeale tööle teistest oma ala tippettevõtetest, nagu Google, Amazon ja Facebook. Sokolovi sõnul on just rahvusvahelisus ja erinev kogemus see, mis töökeskkonna puhul võlub. ,,Meie tiimis saab koostööd teha inimestega, kes on väga laia silmaringiga ja töökad, lisaks omal alal väga tugevad tipptegijad.’’

Boltis peetakse meeskonnatööd ja tiimisisest kogukonnatunnet tähtsamaks kui individuaalset sooritust. Et seda erinevate kultuuride ja osakondade vahel tekitada, kasutatakse suhtlusportaali Slack, kus töötajad saavad lisaks tööalasele infole kokku leppida vaba aja tegevusi, olgu selleks siis male või rattasõit. Korraldatakse ühiseid üritusi, näi16

Märts 2019

Fotod: Taavi Sepp

Rahvusvaheline tiim tööhoos

Bolti kaasasutaja Martin Villig ja töökultuuri eest vastutav Agne Sokolov teks populaarsust kogunud bad movie night, kus kontoris vaadatakse üheskoos legendaarselt halbu filme.

Maskotiks meemäger Bolti juhtimiskultuuris suuri hierarhiaid ei ole. Vennad Villigud töötavad poolavatud kontoris kõigi teistega külg külje kõrval ja vajadusel on igal töötajal võimalus neile oma ideest või murest rääkida.

Igal esmaspäeval saab kogu Bolti tiim kõikjalt maailmast omavahel ühises ruumis või videosilla teel korraks kokku. Seal räägitakse ettevõtte eesmärkidest ja tulemustest, samuti saab tegevjuhilt küsimusi küsida. Suur osa Bolti tiimist kohtub igal aastal suve- ja talvepäevadel, näiteks selleaastased talvepäevad toimusid Portugalis. 400 osalejaga sündmuse seminaridel keskenduti juhtimiskultuurile.

Bolti kontor on küll avatud, sest detailne tööinfo peab kõigile kättesaadav olema, kuid on tekitatud piisavalt eraldumisvõimalusi rahulike nurkade kujul, kus saab segamatult tööd teha. Kontoris ringi jalutades jääb silma, et töötajad

tunnevad ennast nagu kodus ja paljudel on jalas mugavad sussid, mida kaunistab Bolti vapilooma meemägra (honey-badger) pilt.

Meemäger on Bolti maskott, kes esindab väärtusi, mida Bolt ka oma töötajatelt eeldab. ,,Meemäger on ettevõtlik ja tark loom, kes on kartmatu ja ise mõtlev tegelane. Meemäger võitleb vajadusel endast oluliselt suuremate loomadega, sest kui ta midagi tahab, siis ka selle saavutab – see kehtib ka Bolti kohta, seda nii meie igapäevastes tegevustes kui ka kõige konkurentsitihedamatel turgudel,’’ kirjeldab Sokolov. Bolti töötajad on vastutustundlikud – kui midagi lubatakse, siis see ka ära tehakse.

Pinge, paindlikkus ja potentsiaal Boltis on ka muresid – eelkõige see, et Eestis ei ole piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu. Seetõttu värvatakse töötajaid kõikjalt maailmast. “Oleme ausad, meie töö on väga nõudlik – start-up-keskkonnas ei tea kunagi ette, mis kuu aja pärast juhtub, näiteks toome me väga lühikese etteteatamisega turule uusi tooteid ja teenuseid. See eeldab töötajalt väga kiiret kohanemist ja pingetaluvust,” räägib Sokolov. Bolti töös võib ette tulla, et alati ei õnnestu reede õhtul kell viis töölt lahkuda. ,,Näiteks kui mõnes riigis muudetakse seadust ja me kaotame üleöö poole oma ärist, on vaja kiiresti tegutseda,’’ sõnab Sokolov.

Pingega toimetulekuks antakse töötajatele lisaks vastutusele palju vabadust.

“Meie tööaeg on paindlik – need, kes soovivad, võivad vastavalt vajadusele ja võimalusele tööd teha nii kodus kui ka kohvikus. Ja kui keegi peab nädalavahetusel tööd tegema, võtab ta jälle mõne päeva nädala sees vabaks,” räägib Sokolov.

Agne Sokolovi sõnul pööratakse tähelepanu ka sellele, et kontoris oleks piisavalt lõõgastumisvõimalusi – näiteks on olemas nii lauatenniselaud kui ka Xbox ning hubases kööginurgas olevast külmkapist leiab alati karastusjooke ja midagi näksimist. Toetatakse töötajate sportimist ja korraldatakse tervisenädalaid, kus räägitakse nii toitumisest kui ka vaimsest tervisest ning mille raames töötajad jagavad oma kogemusi.

Bolti töötajatele pakutakse ettevõtte aktsiaoptsioone, et tekitada inimestes omaniku- ja vastutustunnet. Bolt otsib tööle inimesi, kes usuvad ka ise ettevõtte väärtustesse ja on valmis pingeliseks, aga tänuväärseks tööks. ,,Muidugi ei saa me üle ega ümber vaadata kirest, et see inimene, kes tuleb, tahab teha suuri asju ja mõtleb rahvusvaheliselt. Potentsiaalsel kandidaadil peab olema sisemine põlemine, soov midagi saavutada.” Ja see on seda väärt, sest Eestis ei ole mitte ühtegi teist ettevõtet, kes oleks nii kiiresti kasvanud ning suudaks oma töötajatele pakkuda nii palju vastutust, kiiret arengut ja rahvusvahelist kogemust.

OMNIVA

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

Omniva

Rõõmuga täidetud töö!

Omniva, ärinimega Eesti Post, on põnev ettevõte. Ühtpidi on ta väga lähedal – kirjakandjana-postikullerina saad töötada lausa oma kodukülas või leida klienditeenindajana tööd koduvalla postkontoris. Teisalt katavad pakiteenused ja pakiautomaatide võrgustik ka Lätit-Leedut. Veel enam: rahvusvahelises transiidis juhitakse e-kaubanduse kaubavoogu üle kogu maailma. Ja kõike seda hoiab toimivana infotehnoloogia.

Mitte töökoht, vaid elustiil.

Hiiumaa postikuller Elli

Motivatsioon avab uksed.

Logistika analüütik Aado

kus jäi silma rõõmsa meele ja abivalmidusega. Talle tehti uus pakkumine ja nii liikuski ta personaliosakonda töösuhete halduriks.

Aike tunneb end Omnivas koduselt ja hästi. Ta toob välja, et ükskõik kuhu ka ei lähe, alati on Omniva ootamas – pakiautomaadid, postipunktid, postkontorid, kullerautod. „See kinnistab tunnet, et olemegi üle Eesti ja Baltikumi.

Meil on kolleegid igal pool – see on hea tunne!”

Siin innustatakse end arendama!

Testija Patrick

Karjäär on su enda kätes!

Geoinfospetsialist Helen Elli on töötanud postikullerina kaks aastat. Töö juures meeldivad talle toredad kliendid ja toetav kollektiiv.

Ellile on alati meeldinud inimestega suhelda ning töökoht tundus huvitav. Sõbrad arvasid, et tegu on keerulise väljakutsega, kuid see tunduski põnevam. „Töö, mis vajab õppimist ja pingutamist, on just mulle!” sõnab ta.

Püsiklientuur tuleb kaasa.

Klienditeenindaja Svetlana

Aado soovis alustada tööd logistika valdkonnas. Laual oli veel mitmeid pakkumisi, kuid Omniva kasuks otsustas ta arenguvõimaluste ning paindliku graafiku pärast. Hiljem sai Aado kullerite grupijuhi ametikoha ning praeguseks on temast saanud logistika analüütik.

Kõige mälestusväärsem osa tööst seostub Aadol jõuludega – on ju jõulud aeg, mil pakke saadetakse kõige rohkem. „Ma ei unusta eelmise aasta jõuluperioodi, kui kontoritöötajad tulid rõõmsalt Tallinna kullerpunkti appi, et kõik pakid saaksid klientidele kätte viidud!”

Karjääritrepil astmeid jagub!

Töösuhete haldur Aike

Svetlana on töötanud Omnivas 30 aastat. Tööelu algas Viljandist, kuid peagi suundus Svetlana Tallinna. Esmalt oli ta klienditeenindaja Narva maantee postkontoris, siis Pelgurannas ning mõne aja pärast uuesti kesklinnas. Praegu töötab Svetlana klienditeenindajana uues Finesti postkontoris.

Svetlanal on tekkinud püsiklientuur, kes talle igasse asukohta järgneb. Kui Svetlanat enam näha pole, käivad kliendid vanas kohas uurimas ning otsivad ta uuest postkontorist üles. „Ja nii nad mul järel käivad!” naerab Svetlana.

Aike alustas Kohila postkontoris. „Kohila on armas väike alev ja eriliselt on meelde jäänud inimeste soe suhtumine.

Püsikliendid tõid jõulude ajal meile šokolaadi, naistepäeval lilli ja tundsid alati huvi, kuidas läheb.”

Postkontori klienditeenindajast liikus Aike peakontori administraatoriks,

Helen tegeles ka eelmises töökohas geoinformaatikaga ning talle hakkas meeldima sellesse integreeruv IT. Nii liikuski ta valdkonda, kus geoinformaatika on IT osa.

Helen hindab, et tööaeg on paindlik ning võimaldab nii töö- kui ka isiklikud asjad kohandada vastavalt oma vajadusele. Paindlikkuse näitaja on Heleni jaoks seegi, et töökonkursi ajal oli ta veel Eestist ära, lõpetamas pooleaastast reisi Mehhikost Vietnamini. Omniva otsustas kolm nädalat oodata ja ta siiski vestlusele kutsuda. Ehkki Eestisse jõudes oli Helenil laual teisigi tööpakkumisi, valis ta Omniva. Ka tore meeskond ning entusiastlik tiimijuht panid otsustama just Omniva kasuks. „Lisaks loob Omniva kõik võimalused, et saaksin areneda,” toob Helen välja veel ühe eelise. „Seda nii koolitustel kui ka koostöös toredate töökaaslastega. See on töökoht, kus eeldused karjääri teha on kõik sinu enda kätes.”

Patrick tuli Omnivasse otse ülikoolipingist. Patrickuga koos võeti tööle teinegi testija. „Esimesest päevast klappisime ülihästi ja see tegi uue kogemuse väheke lihtsamaks – leidsin lisaks uuele töökohale suures firmas endale sõbra,” toob Patrick välja veel ühe kasuteguri. „Tema astus esimesena automatiseerimise sammu ja oli ka mulle eeskujuks, et hakata automatiseerimist õppima. Ta on olnud mulle mentoriks – hätta jäädes võin alati tema abile loota.”

Patrick peab oluliseks, et Omnivas innustatakse töötajaid end arendama.

Sest muidu hakkaks ju lihtsalt igav! „Kui soovisin õppida automaattestimist, toetasid juhid mind igati,” tunnustab Patrick. „Lisaks olen saanud end arendada turvatestimises, käies koolitustel ja avardades silmaringi turvavaldkonnas.”

Kui soovid tulla Patricku, Heleni, Svetlana, Elli, Aado, Aike ja veel 2300 toreda inimese kolleegiks, vaata www.omniva.ee/toopakkumised Kui oled huvitatud tööst Omnivas, saada kindlasti oma CV ka siis, kui parasjagu sobivat tööpakkumist ei leia. facebook.com/omniva.ee

Märts 2019

17

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

EESTI TÖÖTUKASSA

Folkmuusikust veebiarendajaks: kes on karjäärinõustaja ja miks inimesed tema juures käivad?

Karjäärinõustaja ametist on kuulnud paljud, kuid tihtilugu ei teata, mida sellises ametis olevad inimesed iga päev teevad.

Selgub, et nende tööpõld on suur ja lai, samuti on suur kogemuste pagas, mida ameti pidamine tekitab.

Olgu öeldud, et töötukassa karjäärinõustajad on inimeste seas kõrgelt hinnatud ning huvi on kohati nii suur, et mõnes piirkonnas (näiteks Tallinnas) peab karjäärinõustajaga kohtumiseks ootama lausa kuu aega.

Milline näeb välja karjäärinõustaja tööpäev?

Lõviosa ühe töötukassa karjäärinõustaja tööajast moodustab klientide nõustamine, seda nii individuaalselt kui ka grupis. Selle kõige juurde käib loomulikult klientidega kohtumise ettevalmistamine ja nõustamistest kokkuvõtete tegemine.

Tartumaa osakonna karjäärinõustaja Anna Kaaber eelistab iga inimest puhta lehena võtta. „Kui inimene minu juurde jõuab, hakkame koos tema mõtteid ja olukorda arutama,” ütleb Kaaber. „Vestlus on minu kõige olulisem töövahend.”

Nõustajale on oluline inimest mõis18

Märts 2019

ta. „Küsin eelkõige selle kohta, millist tööd ta teinud on, mis on varasemates ametites meeldinud, mis ei sobi,” selgitab Kaaber. Samuti arutatakse läbi muud tegurid, mis inimeste erialavalikut või töörahulolu mõjutavad, näiteks tervis, elukoht, pere.

Vestlusele lisaks on karjäärinõustajatel palju võtteid, et nõustatavat klienti eesmärgile lähemale tuua. Sinna hulka kuuluvad mitmesugused harjutused, mille kaudu saadakse pilt sobivatest ja mittesobivatest valdkondadest ning inimese eelistustest ja oskustest. „Kui näiteks tuleb välja, et inimene tahab oma töös eelkõige teisi aidata, siis saame edaspidi sellega arvestada,” räägib Kaaber. „Tehnikaid ja meetodeid on tegelikult väga palju ning valik sõltub inimese olukorrast.”

Kes ja kuidas peaks karjäärinõustaja juurde minema?

Karjäärinõustaja juurde võivad tulla absoluutselt kõik, kes tunnevad, et praeguses tööelus jääb midagi vajaka või kes pole oma tulevikus kindlad. Karjäärinõustajast võib olla abi nii pikalt töötanud professionaalile kui ka tööredelil alustavale inimesele, kes ei tea veel, mida täpselt teha tahab.

Tihtipeale võivad nõustatava täpsemad huvid ja vajadused küll selged olla (näiteks soov õppida uusi oskusi), kuid ei teata, mida tööturg parasjagu vajab,

ega osata seetõttu head valikut teha.

Teinekord soovitakse teha karjääris hoopis kannapööre, kuid ei teata, millest alustada.

Kas karjäärinõustaja CV on täis erinevaid ameteid?

Eraldi kuskil karjäärinõustajaks õppida ei saa, samuti ei saa eeldada, et karjäärinõustaja on iga ameti ekspert – täpselt nagu abielunõustaja ei pea olema korduvalt abiellunud. Kerstin Hollandi sõnul peab karjäärinõustaja olema suhtlusaldis ehk inimeste inimene, kuna selle ameti peal puutub kokku kõikide inimtüüpidega.

Samuti tuleb kasuks varasem nõustamiskogemus, mis võib olla saadud väga erinevatest valdkondadest. Hollandi sõnul annab eeldused karjäärinõustajana töötamiseks näiteks psühholoogia, andragoogika ja personalitöö erialadel õppimine ning töötamine.

Enne karjäärinõustajana tööle asumist töötas Anne Kaaber õpetaja ja koolitajana ning omandas kõrghariduse hoopis keeleteaduses. Tööle asudes läbis ta karjäärinõustamise baaskoolituse, kuid ka töötades hoiab Kaaber end pidevalt tööturul toimuvaga kursis, otsib uusi tehnikaid ning uurib ka psühholoogiat.

Töötukassa investeerib oma karjäärispetsialistide erialasesse väljaõppesse. Sinna alla kuuluvad erinevad sisekoolitused ning ülikoolide ja arenduskeskuste koolitused, kuid ka välisekspertide Eestisse toomine ja isegi tööalase varjutamise korraldamine.

Mõned näited erialade vahetamisest pärast karjäärinõustaja juures käimist • Teatrivaldkonnast IT-sektorisse • Moe- ja tekstiilikunstnikust sotsiaaltöötajaks • Klienditeenindajast tarkvara testijaks • Sekretärist ettevõtjaks • Õpetajast karjäärinõustajaks

PALJASSAARE KALATÖÖSTUS

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

Paljassaare Kalatööstus toodab lisaks kalapulkadele pannkooke ja pitsat Fotod: Paljassaare Kalatööstus

Pole välistatud, et kui tellite pannkooke mõnes sümpaatses Rootsi restoranis, saate samad pannkoogid, mis on küpsetatud Tallinnas Paljassaare Kalatööstuses.

„Nõudlus meie toodangu järele on viimase kahekümne aasta jooksul kasvanud,” ütleb Paljassaare Kalatööstuse peadirektor Vygantas Kirkutis. „Eriti on see kasvanud viimase kolme aasta jooksul, tellimusi on olnud rohkem, kui oleme suutnud täita. Seetõttu arendame oma tootmist pidevalt edasi. Näiteks 2018. aastal investeerisime 4,3 miljonit eurot.”

Paljassaare Kalatööstuse ajalugu algab 1990. aastal. Tehas ehitati Soome ja NSVL-i ühisettevõttena ning kandis algul nime ESVA – Eesti ja Valio tuletis.

Alates 2001. aastast kuulub tehas Leedu toiduainetööstuse kontserni Vičiūnai Group. Tallinna tehasele lisaks kuulub sinna veel 12 tehast Leedus, Venemaal ja Hispaanias, kokku töötab kontsernis 9100 töötajat. 2017. aastal oli kontserni käive enam kui 650 miljonit eurot.

90% Paljassaare Kalatööstuse toodangust saadetakse ekspordina 41 riiki maailmas.

2007. aastast. Tänu 2018. aasta investeeringutele tekkis uus pannkookide valmistamise tsehh, aga täiustati ka pitsa valmistamise liini. Ühtlasi telliti uued seadmed, mis võimaldavad toota paneeritud erikujulist kalafileed on ju see praegu kõikjal populaarsust kogumas.

VIČI, omamärgitooted, HoReCa

AS Paljassaare Kalatööstuse töötajad

Bio ja koššer

9400 pannkooki tunnis „Jah, Balti riikidesse jääb ainult 10% meie toodangust, ülejäänu ekspordime 41 riiki, koduturul teatakse meid põhiliselt kalapulkade tootjana,” muheleb peadirektor. „Meie põhiliseks toodanguks ongi kalapulgad, burgerid, vormitud fileepalad, paneeritud surimi. Kuid meil on veel kaks suunda – pitsa ja pannkoogid.”

Uus pannkookide tootmisliin on hämmastav. Kõik on automatiseeritud – nii taina segamine kui ka selle viimine toru kaudu tohutult suure pannile, kus automaat vormib kümneid ideaalselt ümmargusi pannkooke, mis pööratakse pärast ühelt poolt küpsemist spetsiaalsete seadmete abil ümber ja küpsetatakse teiselt poolt ning seejärel külmutatakse tööstuslikus külmikus. Seejärel sekkuvad inimesed, nad panevad valmis pannkoogid pakendisse. Seega – 562 kg või 9400 pannkooki tunnis.

Pannkooke valmistatakse alates

„90% meie tehase toodangust läheb ekspordiks, suur osa sellest Kesk-Euroopa riikidesse,” ütleb Vygantas Kirkutis. „Osa on müügil VIČI kaubamärgi all, osa erinevates müügivõrkudes omamärgitoodetena, osa aga hotellides ja restoranides.”

Suured pannkoogitellimused tulevad just Rootsi hotellidest ja restoranidest. Seega võib pannkooke, mida pakutakse peenes restoranis, osta ka lähedalasuvast poest VIČI kaubamärgiga karbis. Muide, pannkooke toodetakse ka täidisega: moosi, hakkliha ja kohupiimaga. Kõige eksootilisemad neist on šokolaaditäidisega, neid läheb suures koguses Taani – 12,8 tonni kuus.

Personaalne lähenemine Paljassaare meeskonnas töötab kokku 200 inimest. Enamik töötajaid on Eestist, aga osa ka mujalt maailmast. Töötajate keskmine vanus on 44 aastat, keskmine staaž kaheksa aastat ja järgmisel aastal on põhjust tähistada 30. tegutsemisaastat Tallinnas.

Tööandjana väärtustatakse ja toetatakse spotlikku ellusuhtumist, lojaalsust, staaži ja perekonda. Koos käiakse spordiüritustel, tähistatakse uut aastat, suve, jõule ja nii tööjuubeleid kui ka sünnipäevi, tehakse lastele kinke ning võimaldatakse vabu päevi nende vanematele.

Ametiühinguga sõlmitud kollektiivleping laieneb kõikidele meie töötajatele.

Pitsasid toodetakse samuti mitut sorti.

Muuhulgas „Käsilaste” kangelaste kujutistega pakendites. Seetõttu käis tehases ka Universal Picturesi delegatsioon, et tootmine üle vaadata. „Meil on kõik vajalikud kõrgeima taseme sertifikaadid, kuid suurkliendid tahavad sageli kõiges ise kohapeal veenduda,” selgitab peadirektor. „Oleme sellega harjunud ning võtame kõiki rõõmuga vastu.”

Peale selle sai tehas mahetootmise sertifikaadid. Huvi biotoodete vastu säilib. Hiljuti kohtusid Tallinna tehase esindajad potentsiaalsete tellijatega Iisraelist, kellega arutati Paljassaare Kalatööstuse koššertoodangu tarneid. „Me kasvame, arendame oma tooteid, parandame töötajate töötingimusi,” räägib Vygantas Kirkutis. „Pärast eelmisel aastal läbi viidud renoveerimist võime pannkooke toota viis korda rohkem, pitsat aga 16% rohkem. Ja muide, mitte ainult rohkem, vaid ka kõrgema kvaliteediga. Aga aastatel 2019–2020 investeerime me veel enam – 5 miljonit eurot.”

Märts 2019

19

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

SAKU ÕLLETEHAS

Sakus on oodatud head meeskonnatöö tegijad Foto: Tiit Blaat

Heade töökäte hoidmise ja tulemusliku tiimitöö korraldamine on iga ettevõtte üks suurimaid ülesandeid. Mida pakub oma töötajatele Eesti üks vanimaid toiduainetööstusi Saku Õlletehas, räägib ettevõtte juhatuse liige Jaan Härms.

Keda, milliseid spetsialiste või milliseid inimesi ootab Saku Õlletehas oma ridadesse?

Oma CV-d on oodatud saatma kõik, keda paelub töö rahvusvahelises tootmisettevõttes, kellel on huvi toiduainetööstuse kiiresti töötava masinavärgi vastu ning tahtmine kaasa mõelda ja uutesse ideedesse panustada. Saku Õlletehase teeb eriliseks asjaolu, et meie ettevõttes on võimalik näha ühe toote terviklikku elutsüklit – uue toote ideest selle loomise ja kujundamise, villimise, pakendamise, ladustamise, turunduse, müügi ning klientidele toimetamiseni välja. Ametikohtade valik on lai ning meil on mitmeid näiteid töötajatest, kes alustavad ühes ametis ning karjääri edenedes liiguvad teistesse osakondadesse või teevad karjääri hoopis mõnes teises Carlsbergi grupi ettevõttes.

Kirjeldage inimest, keda eelkõige enda kollektiivis näha soovite?

20 Märts 2019

Meie tiimi on oodatud inimesed, kelle jaoks on oluline meeskonnatöö, ühiselt lahenduste leidmine, kohusetunne ja tahtmine võtta vastutust oma töölõigu eest. „Üks kõigi ja kõik ühe eest!” sobib hästi kirjeldama meeskonnavaimu Saku Õlletehases.

Kas olulisemad on mingi konkreetse eriala oskused või see, milline on inimene isikuomadustelt?

Väga paljudel ametikohtadel koolitame töötajad ise välja, sest protsessid ja masinad on spetsiifilised ning seepärast ei ole ka erialased teadmised alati eeltingimuseks. Oluline on inimese tahe õppida ning teha oma tööd kvaliteetselt.

Muidugi on ka ametikohti, kus erialased teadmised on vajalikud, näiteks automaatika- või tehnikavaldkonna töötajatel või finantseriala inimestel.

Kas pakutavatel ametikohtadel on vahetustega töö?

Vahetustega töö on osakondades, kus töö käib ööpäev läbi ehk tootmis- ja logistikavaldkonnas. Logistikaosakonnas on vahetused kella 7.00–15.00 ja 15.00– 23.00 ning tipphooajal ka 23.00–7.00.

Tootmise töötajad käivad 12-tunnistes vahetustes ajavahemikes 7.00–19.00 ja 19.00–7.00 ning tipphooajal töötab tootmine ööpäev läbi.

Kui pikk on teie töötajatel puhkus?

Korralisele põhipuhkusele lisaks on meie töötajatel üks nädal talvepuhkust,

mida saab kasutada jaanuaris-veebruaris või oktoobrist detsembrini.

Milliseid hüvesid te pakute?

Kõik meie töötajad on kaasatud aastapreemia süsteemi, sest iga töötaja panus ettevõtte tulemuste saavutamisse on oluline. Aastapreemiale ja talvepuhkusele lisaks on meie soodustuste hulgas sportimistoetus ja ühised sportlikud ettevõtmised. Tööjuubelipreemia alates kümnendast tööaastast, vaba päev ja kingitus töötaja sünnipäeva puhul, puuviljad kord nädalas, kingitus kõrgkooli lõpetamise puhul, toetus lapse sünni või lähedase inimese kaotamise korral, toetus kooliaasta alguse puhul, tasuta transport Tallinnast, Kohilast ja Raplast vahetustega töötajatele, ühisüritused ning muud toredad ettevõtmised nii töötajatele kui ka nende lastele. Ametikohtadel, kus töö iseloom seda võimaldab, saab töötaja oma tööd teha osaliselt ka kodukontoris. Oma soodustuste paketti koostades küsisime ka töötajate arvamust, mis võiks nende jaoks motiveeriv olla ning paljud ideed said soodustuste paketti viidud.

Kui palju on tehases töötajaid? Kui paljud neist on kohalikud ja kui paljud sõidavad tööle kaugemalt?

Saku Õlletehases töötab pea 300 inimest, tipphooajal natuke rohkem ja hooajavälisel ajal veidi vähem. Paljud meie töötajad käivad tööle Tallinnast, Kohilast ja Raplast ning paljud elavad ka

Sakus või selle lähiümbruses. Vahetustega tööl käivatele töötajatele on meil tasuta transport Tallinnast, Raplast ja Kohilast.

Kirjeldage pisut, milline tööandja on Saku Õlletehas.

Saku Õlletehas on pika ajaloo ja traditsioonidega ettevõte, kus töötab pea 300 inimest. Tööandjana pingutame iga päev selle nimel, et meie töötajatel oleks tänapäevane, hea ja turvaline töökeskkond. Me püüdleme keskkonnasäästlikuma tootmise poole ning teame, et meie tublide töötajate hoole ja pühendumusega valmistatud joogid on alati laitmatu kvaliteediga.

Meie suurim väärtus ongi meie inimesed ning tööandjana võtame kuulda töötajate ettepanekuid, et meil oleks veel parem koos töötada.

Koolitame ja arendame oma töötajaid ning julgustame neid kandideerima ettevõtte sees vabadele ametikohtadele või õppima uusi oskusi.

Saku Õlletehas toodab ja turustab lahjasid alkohoolseid ning mittealkohoolseid jooke. 2017. aastal oli Saku Õlletehase käive 95 miljonit eurot ning ettevõte tasus erinevate maksudena (tööjõumaksud, käibemaks, aktsiisid) riigile 35 miljonit eurot.

LUNDEN FOOD

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

Parimad värbajad on oma töötajad

punane, samuti on alati piisavalt palju e-maile kandidaatide CV-dega. Mõnikord isegi siis, kui meil ei ole ühtegi töökuulutust. Palju inimesi tuleb meie juurde tuttavate kaudu – keegi töötas kunagi meie juures ja soovitas, keegi töötab meie juures siiamaani ... Meil pole isegi kodulehekülge, meid leitakse niigi.

Meil ei ole öiseid vahetusi. Paljude jaoks on see töökoha valimisel väga oluline. Meil on lojaalsed juhid, kes tulevad tihti töötajatele vastu. Näiteks on meil palju emasid, kes peavad hommikul lapsi lasteaeda viima (meie vahetused algavad kell 7). Teeme neile eraldi graafikud ja proovime alati leida võimaluse, et nad saaksid tööl käia.

Lunden Food varustab valmistoitudega enam kui tuhandet klienti Eestis, Soomes ja Lätis. Väikesest pereettevõttest on aastatega kasvanud üks Eesti edukamaid ja suuremaid toidutööstusettevõtteid, mille emakontor asub Soomes.

Kõik tellimused tulevad sisse hommikul ja peavad juba õhtul välja minema. Kuidas Lunden Foodi tegus töötajapere loodud on ning kuidas neil läheb, aitab aimu saada personalijuht Marina Rodina.

Kui kerge või raske on teil töötajaid leida?

Ma arvan, et tänapäeval ei ole enam kellelegi üllatus, et tööjõuturg on jõudnud ohutsooni. Oleme selle olukorraga harjunud ning püüame töötajate leidmiseks tööturu tingimustega kohaneda. Otsime uusi värbamisallikaid, automatiseerime otsinguprotsesse, samuti töötame selle nimel, et meie töötajad oleksid töötingimustega rahul.

Kuidas edukalt toimida olukorras, kus sageli töövõtjad valivad tööandjaid, mitte vastupidi?

Sellele küsimusele on teoorias väga lihtne vastata: tuleb motiveerida olemasolevaid töötajaid, et neil ei tuleks mõttessegi endale uut tööandjat otsida, ning tööandja peab olema kandidaatide jaoks atraktiivne. Tänapäeval mängib töötajate värbamises suurt rolli tööandja branding. Praktikas on kõik palju keerulisem. Valmis retsepti pole, kuigi anname endast kõik, et teooria klapiks tegelikkusega.

Meie tootmine asub Jõelähtme vallas, kus on piisavalt palju teisi tööandjaid (nt tootmised, laod jne). Konkurents on väga tihe. Seetõttu tuleb kõigist teistest ettevõtetest positiivselt eristuda.

või kasvab tellitud toodete arv, noored emad lähevad lapsehoolduspuhkusele, keegi on pikalt haige, on puhkuste periood või lihtsalt töötajad lahkuvad, otsides enda jaoks parimaid töötingimusi.

Viimase variandi korral proovime alati töösuhted hästi lõpetada. Kes teab, missuguseks elu kujuneb. Väga tihti tulevad endised töötajad meie juurde tagasi. Kuna uut tööd on lihtne leida, võivad inimesed vahetada tööd kasvõi igal kuul, ent see tähendab ka, et varsti võidakse jõuda tagasi. Kogemus võimaldab tööandjaid võrrelda ja tavaliselt on tagasitulijad väga lojaalsed.

Kas tegelete regulaarselt uute inimeste värbamisega?

Jah, otsime tihti uusi töötajaid. Põhjusi selleks on palju – tulevad uued kliendid

Mis on põhiargumendid, miks teie juurde tööle tulla?

Meeldiv on tõdeda, et meie juurde tahetakse tööle tulla. Telefon on tihti

Millega lisaks heale töösuhtele motiveerite?

Siin on meie motivatsioonipaketi tagasihoidlik näide: tasuta transport, tasustatud pausid iga kahe tunni tagant, kuum söök, jõulupidu kõikidele töötajatele – meil on neid juba üle 350. Viimasel jõulupeol esines Anne Veski. Samuti teeme kingitusi tähtpäevadeks (nt jõuludeks, jaanipäevaks, 8. märtsiks).

Selle aasta 8. märtsil jagas tegevdirektor kõikidele meie naistöötajatele kommikarpe. Töötajatel on võimalus käia ujulas ja saunas, mis asub meie tootmise lähedal. Pakume ka mitmeid boonuseid, mis sõltuvad ettevõtte tegevuse edukusest konkreetsel perioodil.

Kuidas sõnastaksite enda kui tööandja atraktiivsuse?

Atraktiivne tööandja on ettevõte, mis on uhke selle üle, mida ta teeb, ja uhke selle üle, kes seda teeb. Lunden Foodil on mõlemad kriteeriumid täidetud.

Töökoha valimine on mõnes mõttes sarnane protsessiga, kuidas ostja valib identsete omadustega toodete vahel.

On arusaadav, et eelistatud on tuntud, usaldusväärsed kaubamärgid, mis äratavad sümpaatiat ja usaldust.

Lunden Food on tööturul juba 12 aastat. Meil pole kunagi olnud agressiivset reklaami ega kodulehekülge, kuid meil on siiski avatud vakantsidele head kandidaadid. Meie praegused ja endised töötajad soovitavad meid ja minu arvates see tähendabki, et oleme atraktiivne tööandja.

Märts 2019

21

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

SELVER

Parima poe retsept:

ühistegevus ja naeratused Veeriku Selver Tartus tunnistati kolmandat aastat järjest parimaks Selveri poeks. Kaupluse juhataja Siret Kupper kinnitab, et see on võimalik ainult tänu väga heale tiimile. „Meil on väga tugev ja ühtne meeskonnavaim. Üksinda pole kaubanduses võimalik midagi saavutada,” on Siret Kupper veendunud. „Juhil võib olla ideid, aga kui tal pole neid kellelegi maha müüa, ei hakka need toimima.”

Ajad, kui tööletahtjaid oli murdu, on paraku läbi saanud. Nii nagu lugematud teised ettevõtted, seisab selle tõsiasjaga silmitsi ka Veeriku Selver.

Siret Kupper meenutab, et suvekuudel töötas Selveris alati palju tudengeid, kellel oli vaja lisaraha teenida – tänu neile sai pood põhitöötajaile suvel puhkust võimaldada.

2017. aastal neid enam ei tulnud.

2018. aastal samuti mitte. Sai selgeks, et tudengid enam poest tööd ei otsi.

Toimetulek muutustega „Oli selge, et helged ajad enam tagasi ei tule,” nendib Siret Kupper ning jagab kogemusi, kuidas tema juhitav pood töötajate põuas toime on tulnud. „Esmalt pöörasime pilgud ja tähelepanu gümnaasiumiõpilastele ning pakkusime neile võimalust suvel töötami22 Märts 2019

seks. Nad tulid ja osutusid väga tublideks ning motiveeritud töötajateks.

Töö kaupluses pakkus huvi ning võimalus oma CV-sse esimesed töökogemused saada samuti. Oluline oli saada üle esimesest barjäärist: et tekiks kindlus – me saame hakkama,” jutustab Siret Kupper.

Ent töötajate leidmisega tuleb tegeleda ka väljaspool suvevaheaega. Iga päev võib kaasa tuua muutusi – keegi haigestub, keegi lahkub ...

Poejuhataja hooleks jääb sellisel juhul graafikute muutmine. Veeriku Selveris on üheks lahenduseks saanud töötajate võimalikult põhjalik väljaõpe, et üks töötaja suudaks töötada mitmes valdkonnas – näiteks kassas, saalis, letis ...

Siret Kupper tunnistab, et on töötajaid, kellele on see keeruline. Kuid on ka neid, kelle jaoks vaheldus on väga motiveeriv ning suurendab rõõmu töötamisest. „On palju neid, kes on tulnud ja kiitnud, et see süsteem sobib neile hästi ning tahaks veel mõne valdkonna selgeks õppida. Selver on ju suur ning pakub erinevaid töövõimalusi.”

kui ka neid, kellele saab Selverist esimene töökoht.

Veeriku Selveris on välja töötatud vaatluspäeva süsteem. Uus inimene saab kõigepealt olla kogenud töötaja töövari. „Pärast seda kogemust on küsimused juba hoopis teistsugused, märksa praktilisemad,” on Siret Kupper kogenud. On neid, kes juba esimesel vaatluspäeval käed külge panevad ning näiteks saalis kaupu välja panema hakkavad. On neidki, kes vajavad enne otsustamist teist või kolmandat vaatluspäeva.

Vaatluspäeva süsteem

Kupperi kogemus näitab, et kui tööle hakata, saab saali- või kassatöö mõne nädalaga selgeks. Need nädalad püsib uue kolleegi kõrval keegi staažikatest töötajatest, kes jääb appi seniks, kuni uuel töö turvaliselt selge on. Vahel käiakse väljaõppel ka Selveri teistes majades – see on huvitav kogemus, sest

Kaupluse juhataja ülesanne on ka uute töötajate leidmine ja nende väljaõpe.

Tulijaid on erinevas vanuses – väga noortest päris eakateni ning väga mitmesuguse töökogemusega. On neid, kes on aastaid kaubanduses töötanud,

Meil on väga tugev ja ühtne meeskonnavaim. Üksinda pole kaubanduses võimalik midagi saavutada.

SIRET KUPPER

ehkki süsteem on ühtne, on erinevused siiski olemas.

Ühine sportimine liidab Päris paljud töötajad on koos ühist vankrit vedanud palju aastaid ning suhtlevad omavahel meeleldi ka väljaspool tööaega.

Siret Kupperi sõnul on üks suur liitja näiteks MTÜ Spordiselts, mis pakub võimalust üheskoos spordiüritustel käia. „See teeb rõõmu nii noorematele kui ka vanematele töötajatele. Samuti võimalus tasuta või väikese raha eest massaaži või spaateenuseid nautida,” märgib ta ning lisab, et näiteks töövestlusel tuleb see võimalus sageli kandidaatidele üllatusena.

Neliteist aastat Selveris töötanud Siret Kupper ütleb, et tema ja mitmete teiste kaua töötanud inimeste jaoks on poerahvas nagu perekond. Klienditeenindus pole olemuselt kergete tööde killast, kuid üksteist toetades saadakse hakkama ka raskete olukordadega. „Oleme isekeskis naernud, et kus meil ikka parem oleks,” muigab Kupper ning sõnab, et talle on väga oluline, et nad kõik saaksid tööle tulla naeratades ning stressi tekitanud olukorrad räägitaks omavahel läbi. „Meil on ühtne meeskond ning mõtleme koos läbi, kuidas teha võimalikult head poodi ning võita oma klientide südamed,” ütleb poejuhataja.

“Einstein

ÄRIKONVERENTS

pole tark?

— Albert Einstein keeldus asju pähe tuupimast ja teda ei võetud korduvalt kooli vastu…

Julgus teha teisiti Pileteid piiratud koguses!

EKSPRESS.EE/KONVERENTS

18.

aprill Alexela Kontserdimaja

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

AQ LASERTOOL

Rahvusvaheline ettevõte, kus tehakse koostööd maailma tippudega Rahvusvaheline metallitöid teostav AQ Lasertool on muljetavaldava haardega ettevõte, kellel on Eestis neli tehast. Tegevjuht Rein Volt ütleb, et äriettevõtet saab iseloomustada kahe sõnaga: metallkonstruktsioonide tootmine. Materjalidest kasutatakse peamiselt lehtmetalli, nii alumiiniumit, terast kui ka roostevaba terast.

„Meie toodang on mitmekesine, lihtsast terasklambrist kuni rongide elektrikilpideni välja. Peamiselt toodame Scania ja Volvo bussidele ja veoautodele konstruktsioone ning keredetaile,” räägib Volt.

Muu hulgas toodetakse komponente parkimisautomaatidele, tuulegeneraatoritele, keevitusaparaatidele. Elektritööstusele toodetakse komponente ABB jaoks. „Selleks et auto- ja rongitööstuses tooteid valmistada, on meil vajalikud sertifikaadid, mida Eestis on ainult kümmekonnal ettevõttel,” toonitab Volt ettevõtte spetsialiseerumist turul.

Kümneid ameteid Suure tootevalikuga AQ Lasertool on jaganud ettevõtte pea 500 töötajat ära nelja tehase vahel. Kaks tehast asuvad 24 Märts 2019

Tallinna lähedal – üks Jüris, mis toodab autotööstuse detaile, ja teine Viimsis, kus toimub autotööstusele keredetailide värvimine. Pärnus töötab ligi 350 töötajat kahes tehases, millest esimene on keskendunud peamiselt väikeseeria autotööstuse detailidele ning teine elektri- ja rongitööstuse komponentidele. On selge, et nii suur tegevusmaht eeldab palju oskustöölisi. „Meil töötab väga suur osa inimesi arvjuhtimisega tootmisseadmete operaatoritena. Meil on tehastes laserlõikuspingid, revolverstantspingid, painutuspingid, freespingid, robotkeevitused – ligi üks kolmandik töötajatest töötabki nendel pinkidel. Lisaks tootmise poolelt keevitajad, koostajad, lihvijad, pakkijad, kvaliteediinspektorid, laotöötajad, pul-

bervärviliini operaatorid. Kontori poolel töötavad insenerid, programmeerijad, planeerijad,” loetleb Volt ettevõttes vajalikke ameteid.

Väärtused paigas Tegevjuhi sõnul juhinduvad nad oma tegemistes kolmest peamisest põhimõttest: usaldusväärsusest, kõrgest tarnekindlusest ja toodete kvalitee-

dist. „Ettevõtte kõik tootmis- ja tugiprotsessid on kirjeldatud ning töötajatel on hea nende järgi juhinduda. Eeldame, et kõik töötajad suudavad võtta vastutust ning garanteerivad kvaliteetse tulemuse. Nii näiteks kontrollivad keevitajad tööoperatsiooni lõpus oma töö tulemit. Kõik meie keevitajad on professionaalsed ja sertifitseeritud,” tunnustab Volt spetsialiste, lisades, et kogu personali väljakoolitamine toimub ettevõtte kulul.

Ettevõtte juhtkond usub, et lihtsusega võidab palju. Seega on juhtimisahel lühike, et vältida asjatuid infoliikumise pudelikaelu. Eelmisel aastal toimunud töötajate rahulolu-uuringus tõid töötajad plussidena välja just ettevõtte stabiilsuse ja usaldusväärsuse. Eraldi mainiti täpsust palkade maksmisel ning stabiilset tööga hõivatust, mis välistab juba eos tellimuste ootamisest tingitud seisakud.

Paljude töötajate jaoks on veel väärtuslik see, et töötatakse rahvusvahelises ettevõttes. Nii on tublimad käinud oma teadmisi jagamas grupi teistes ettevõtetes Indias, Bulgaarias, Rootsis ja Hiinas.

Hakkaja inimese töökoht Tegevjuhi sõnul ei ole neil töötajate eriharidusele mingeid eelnõudmisi, sest väljaõpe toimub nende endi juures. „Meil on ettevõttes keevitajatena tööl ka naisi,” kummutab Volt stereotüüpse arvamuse keevitajatest. Ka on tulnud ümberõppesse teistelt erialadelt inimesi. Nii on varem kokaks õppinu pärast ümberõpet saanud hoopis edukaks keevitajaks. „Peaasi et inimene ise oleks hakkaja ja sooviks õppida. Esimeses katses vaatame kohe, kas kandidaadil on täpset silma ja kätt, et tööga hästi hakkama saada,” kinnitab tegevjuht. „Ootamegi enda juurde nutikaid, enesesse uskuvaid teotahtelisi ja energilisi inimesi. Neid, kellel on tahe midagi ära teha, sest neil inimestel on võimalus aidata maailma esikümnesse kuuluvatel klientidel tooteid paremaks teha ning tootedisainis kaasa rääkida. See, kui sinu arvamusi on kuulda võetud, annab töö tegijale hea enesetunde. Kliendid ei tea väga tootmise eripäradest ning siinkohal tuleme meie klientidele appi.

Klient on toote omanik, meie korraldame selle tootmisse jõudmise,” avab Volt töö telgitaguseid. „Pakume püsivat ja hästi tasustatud tööd igaühele, kes on valmis töötades vaeva nägema. Tänapäeva metallitööstuses on töö lihtsam, kui inimesed arvavad. Seadmed on automatiseeritud, töökeskkond ei ole must ja räpane, nagu tavaliselt arvatakse. Isegi meie kliendid on imestunud, et töökeskkond on nii puhas,” sõnab Volt lõpetuseks.

METSÄ WOOD EESTI

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

Töö vineeritehases

saab selgeks protsessi käigus

„Hea koostöö puhul on oluline, et töötajad teaksid ettevõtte eesmärke ja arengusuundi, samuti oma panust sellesse,” arutleb Metsä Wood Eesti AS-i Pärnu tehase juht Kaarel Tali.

Pärnus asuv vineeritehas Metsä Wood Eesti AS annab tootmispoolel tööd ligi 140 inimesele, peale selle on kontoritöötajaid 14. Kui kontorikohad on täidetud, siis tootmisse otsitakse tegijaid juurde – äriplaan näeb ette 30 töötaja lisandumist.

Tehase juht Kaarel Tali tunnistab, et värbamisprotsessid pole olnud lihtsad, kuid lisab, et ilmselt on leitud optimaalne lahendus, jagades tööd personaliotsingubüroodega. „Koostöö on hästi sujunud,” kiidab Kaarel Tali ettevõtte partnereid.

Hoogne laienemine Esimese pooleteise tegevusaastaga on Metsä Wood Eesti AS võtnud tööle üle saja inimese. Esmase valiku kandidaatidest on teinud personaliotsingufirmad. „Nemad on võtnud avaldused vastu ja viinud läbi esimese vestluse,” selgitab Kaarel Tali. Kes esimese vooru läbib, jõuab järgmisele vestlusele tehase personaliga. Niisugune tööjaotus võimaldab säästa tehase personali aega, sest nen-

de töölepürgijatega, kellele töö tehases üldse ei sobi, ei pea nad kohtuma. „Jah, on tulnud ka neid, kes ei teadvusta endale üldse, kuhu nad tööle minna soovivad või mida teha tahavad,” nendib Kaarel Tali ning kiidab personaliotsingufirmasid, kes on arenenud koos oma kliendiga. „Oleme õppinud oma vajadusi täpselt määratlema ja kirjeldama neid ka personaliga tegelevatele partneritele.”

Koolitus töökohal Küsimusele, kas tööletulijailt oodatakse töö korralikku valdamist, vastab Tali, et tegelikult mitte – töö vineeritehases on väga spetsiifiline ja päris selgeks õpitakse see protsessi käigus. Metsä Wood Eestile lisaks tegutseb vabariigis kaks vineeritehast, kuid töötajad tavaliselt tehaste vahel ei liigu – kõik tööandjad panustavad sellesse, et head tegijad nende juurest lahkuda ei sooviks.

Esmalt ootab uusi tulijaid kuuepäevane teooriakoolitus, millele lisandub

tööohutuse koolitus. Kui need läbitud, algab olulisim osa – praktika töökohal.

Kontoritöötajad on käinud praktikal Soomes, kus Metsä Woodil on neli tehast.

Ka Pärnu tehases rakendatav koolitusprogramm on välja töötatud põhjanaabrite juures, samuti tootmistavad ja oskusteave.

Info ja tulemustasu Mitte kõik, kes vineeritehasesse tööle tulevad, ei jää sinna püsima. Jäävad need, kellele töö tõesti sobib, ja just nende hoidmine on juhtkonna jaoks oluline ülesanne.

Tali kinnitab, et peab väga oluliseks koostöö osaks jagatud infot ettevõtte käekäigust nii igapäevasel operatiivsel tasandil kui ka pikemas perspektiivis. „Inimesed peavad teadma, mida me neilt ootame. Hästi peab töötama kommunikatsioon juhtkonna ja tootmisosakonna vahel. Nii positiivsetele kui ka negatiivsetele sündmustele tuleb kiiresti ja asjakohaselt reageerida.

Metsä Wood Eesti AS-i Pärnu tehases Foto: Maris Tomba

saab iga töötaja oma tulemustel pilku peal hoida tööliini juures asuva arvuti vahendusel. Tehase kui terviku tulemustest annab aga teada tehasesisene infokanal Info-TV, mille vahendusel saab igaüks jälgida jooksva kuu tootmistulemusi.

Töötajate jaoks pole tegu pelgalt informatsiooniga – üle kümnendiku nende sissetulekutest on tulemustasu, mis sõltub tootmistulemustest ja mille suurust saab igaüks ise mõjutada. Tehase juht hindab, et tulevikus võiks see protsent isegi tõusta, et inimesi rohkem motiveerida.

Hea töökliima Vineeri toodetakse peamiselt automaatliinidel, mis kätkevad endas tööohutusriske. Sellepärast on Metsä Wood Eesti AS investeerinud moodsatesse tööohutusseadmetesse. Tööohutusele pööratakse üldse palju tähelepanu ja tähtsaim osa sellest on ennetav töö: juhendamine, kirjalikud tähelepanekud ohuolukordadest ja tööohutuse seadmine esikohale kõigis tegevustes.

Töötajate tervisele pööratakse tähelepanu ka töökohast eemal olemise ajal, pakkudes võimalusi tervist hoidvaks ja taastavaks sportimiseks. Metsä Wood Eestil on koostööleping Pärnu Terviseparadiisiga, kus tehase töötajad võivad käia ujumas ja jõusaalis, ning ettevõte tasub nende sportimiskulud 30 euro ulatuses kuus.

Kuna ettevõte on suur, siis kogu kollektiivi üritusi väga tihti ei korraldata.

Kindel plaan on küll jätkata asutuse jõulupidude korraldamist. Tehase esimene jõulupidu osutus väga menukaks ja seal osales ligi 80% töötajatest.

Metsä Wood Eesti tööpere on eesti- ja venekeelne ning tehasejuhi sõnul pole see väga suur probleem – juhtimine ja koolitused püütakse korraldada kahes keeles.

Märts 2019

25

ETS NORD

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

ETS NORD, kus alati on huvitav „ETS NORD on korraga kui küpses eas tootmisettevõte ja hoogsalt arenev start-up,” analüüsib oma töökoha tugevusi personalijuht Maia Randver-Anupõld.

Ventilatsiooniseadmete ja -tarvikute tootja ETS NORD sai alguse 20 aastat tagasi. Ettevõte on kasvanud oma valdkonnas Eesti turuliidriks ning Põhjamaade üheks juhtivaks ventilatsioonitoodete ja -seadmete valmistajaks.

2007. aastal valmis Tallinnas Peterburi teel uus tehas ning vahepealsed aastad on ettevõtet kõvasti muutnud – peakorter asub Tallinnas, lisaks on asutatud filiaalid Soomes, Rootsis ja Taanis. Ettevõtte tootmis- ja müügimahud kasvavad kiirelt, pidevalt tuleb juurde uusi töötajaid.

Tasakaalustatud töökultuur Eesti ja Skandinaavia töökultuur on kokku kasvanud – ETS NORDis võimaldatakse hoida töö-, pere- ja koolielu tasakaalus. Näiteks on paljudel kontoris olevatel ametikohtadel võimalus töötada kodukontoris ning üliõpilased saavad töötada osalise ja paindliku tööajaga.

Logistikaosakonna juht Kristo Paap märgib, et kuna töö käib kahes vahetuses, püütakse graafikuid sättida nii, et töötamine on võimalik nii hommiku26 Märts 2019

kui ka õhtupoolses vahetuses. Naljaga pooleks ütleb juht, et kahes vahetuses töötamisel on ainult üks nõrk külg – raske on minna kogu osakonnaga üheskoos vaba aega veetma. Hea tahtmise korral leitakse siiski võimalusi.

Meeskonnaüritused tugevdavad ühtekuuluvustunnet. Iga-aastased suvepäevad peetakse koos peredega. Suvepäevadele ja jõulupeole on kutsutud ka teiste riikide töötajad.

ETS NORD toetab töötajate liikuvat eluviisi, viimase poole aastaga on ettevõttes sportijate hulk kahekordistunud, tõdeb Maia Randver-Anupõld.

Head ideed leiavad rakenduse Arendusgrupi juht Timo Olesk toob ETS NORDi tugevusena välja asjaolu, et arendusosakonnas leiavad ideed üldjuhul koostöös tootmis- ja müügiosakonnaga praktilise rakenduse. „Suurem osa sobivaks tunnistatud ideedest jõuab projekteerimise ja tootmiseni,” märgib Olesk ning lisab, et see teadmine on arendajatele väga oluline.

Timo Olesk: „Sageli jäävad head ideed võimaluste puudumisel n-ö riiulile seisma. Meil tootearenduses kuulatakse head mõtted ära, testitakse, võetakse töösse – ning lõpuks näedki oma geniaalset ideed valmiskujul. Oleme avatud oma töötajate ideedele igas valdkonnas.” Nii näiteks on arendustiimis graafilise disainerina töötav Kärri Jürisson öelnud, et töökoht meenu-

tab talle ülikooli laborit, kus otse silme all toimub meeskonna koostööna nii arendus kui ka uue toote sünd.

Peale selle, et ideed rakenduse leiavad, arenevad ka ETS NORDi töötajad ettevõttes edasi. „Meie spetsialistidel on võimalus liikuda teistesse filiaalidesse siinset töökogemust jagama ning sealseid uusi töötajaid koolitama,” räägib Maia Randver-Anupõld.

Meil tootearenduses kuulatakse head mõtted ära, testitakse, võetakse töösse – ning lõpuks näedki oma geniaalset ideed valmiskujul.

Kristo Paap on sellest hea näide – tootmistöötajana alustanud mees on aastate jooksul kasvanud logistikaosakonna juhiks, kelle õlgadel on suuresti olnud ka uute filiaalide avamisega seotud tegemised teistes riikides. „Võimalus end rahvusvahelises töökogemuses proovile panna on olnud minu jaoks oluline motivaator,” arutleb Paap, kes on aastate jooksul olnud osaline kolme uue filiaali avamises.

Müügiosakonna juht Einari Karm rõhutab ETS NORDist rääkides, et tegu on horisontaalse juhtimisstiiliga ettevõttega ning seda igas sihtriigis: „Kõikide juhtide uksed on alati avatud,” kinnitab ta.

Põhitegevusele lisaks peab ETS NORD oluliseks meid ümbritsevat keskkonda. „Võimalusel toetame erinevaid algatusi. Näiteks käesoleva aasta kevadsuvel istutame klientide ja oma töötajate abiga tükikese uut metsa,” ütleb Einar Karm.

Tulemas on uusi põnevaid töökohti ETS NORDis töötab praegu ligi 330 inimest. Maia Randver-Anupõld tõdeb, et uusi inimesi on vaja nii Eestis kui ka Soomes. „Sellel aastal tuleb Eestis juurde uus tootmishoone, juba enne seda vajame uusi töötajaid nii tootmis- kui ka logistikaosakonda.”

ETS NORD on innovaatiline ja huvitav praktikapartner, kes on oma eriala tutvustamiseks aidanud ehitada Tallinna tehnikaülikooli juures asuva Mektory ventilatsioonilabori ning kutsub tudengeid ja kutsekoolide õpilasi meeleldi tehasesse külla.

Tööd ja praktikavõimalusi pakutakse eri osakondades ja ametikohtadel. Näiteks ootab arendustiim insenere, projekteerijaid ja tootejuhte, tootmisosakond plekkseppi, pulbervärviliini- ja pingioperaatoreid ning logistikaosakond laotöötajaid.

ETS NORDi tööle asudes oleneb edasine areng paljuski inimesest endast, millises suunas ja kuidas ta soovib ettevõtte arengus kaasatud olla.

Töötajatelt tagasisidet uurides jäi kõlama mõte, et tegu on ettevõttega, kus ei hakka kunagi igav.