ÄRIKINNISVARA MÄRTS 2020
JA -HALDUS Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS
Orienteerudes nii paragrahvides kui ka sisustustrendides
J
ärjekorras neljas Ärikinnisvara ja -halduse eriväljaanne annab aimu, et ilma püsivalt kätt pulsil hoidmata ei saa jääda selles valdkonnas iseenesestmõistetavalt lootma infole või trendidele, mille kohta “millalgi hiljuti kusagilt loeti”. Samas ei tähenda see seda, et stabiilsus ka ärikinnisvara dünaamilises maailmas midagi eriskummalist oleks. Mõnikord piisab trendikõvera nihutamiseks ühest olulisest, teinekord aga mitmest erinevast samal ajal toimuvast muutusest. Olgu siinkohal rõhutatud, et kuigi selle väljaande panus teadmiste värskendamisse ärikinnisvara valdkonnas ei ole kaugeltki kõikehõlmav, annab see siiski edasi omajagu praktilist infot ja nõuandeid nii juriidi-
Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee
ka, majandusnäitajate kui ka disaini köögipoolelt. Seega ei oota järgnevatel lehekülgedel ees erialakeelne info, mida ainult kogemustega spetsialistid mõistaksid. Pigem avab väljaanne silmi muu hulgas ka selles osas, kui suurel määral puudutab kogu asi kõige tavalisemat inimest, kes vaid lihtsal tasemel ärikinnisvaraga ehk büroohoones või näiteks kaubanduskeskuses töötamisega kokku puutub. Iga sellise inimese turvalisus peab olema tööandja ja ka riigi jaoks suure prioriteediga, sestap kannavad selle eest eraldi hoolt mitmed õigusaktid. Samuti ei ole vähetähtis kõik see, mida seadus kas igal sammul või üldse ei reguleeri, näiteks büroopindade puhastuse-
ga seonduv ja võimalused töökeskkonna isikupäraseks sisustamiseks. On ju selge, et võimaluste kasv ei võrdu ühemõtteliselt mugavuse ja lihtsuse kasvuga, vaid nõuab sobiva ning optimaalse otsuse tegemiseks üha rohkem taustatööd. Selliste asjade puhul ei saa mingil juhul rääkida kõigile sobivast ühtsest lahendusest. Hakates süvenema personaalsetesse võimalustesse, mida kõike suudavad pakkuda koristusfirmad ja sisekujundajad, läheb pilt silme ees kirjuks. Loomulikult on ka juriidika ja paragrahvide maailm suur ning keeruline, kuid paljudel inimestel tuleb paratamatult selles orienteeruda. Aidaku see väljaanne igal huvilisel sellele mitu sammu lähemale jõuda!
Reklaam: Siret Samarüütel siret.samaryytel@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Uku Adrian Ilves, uku.ilves@ekspressmeedia.ee
Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: AS Printall
ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS Ärikinnisvara tootlused on viimastel aastatel langenud, mis tuleneb sellest, et raha hulk kapitaliturgudel kasvab, vaba raha on palju ja varade väärtused suurenevad kiiremini kui üürimäärad. Kuna aga raha hind on soodne, siis on investorid olukorraga rahul, iseloomustab ärikinnisvaraturul toimuvat Uus Maa Ärikinnisvara OÜ juhatuse liige ja ärikinnisvara maakler Eduard Sorokin.
Niisugune hakkab välja nägema Liivalaia arendus.
Eduard Sorokin:
väikeinvestoril on võimalusi investeerida ärikinnisvarasse
S
orokin prognoosib, et samasugune trend jätkub. Ärikinnisvara tehingute summaarne maht on ka viimastel aastatel langenud, aga ta loodab, et tehinguid ärikinnisvaraga tuleb tänavu rohkem, sest mõned meie pangad on asutanud fondid, mis on hakanud ärikinnisvarasse investeerima. Pankade jaoks on see uus suund ja tänu sellele võib tehingute maht natuke kasvada. 2015. aastal oli ärikinnisvara investeeringute kogumaht 600 miljonit eurot. 2016. aastal 420 miljonit, 2017. aastal 325 miljonit, 2018. aastal 250 miljonit ja 2019. aastal 175 miljonit eurot. See on täiesti tuntav langus. Kuna trend on vaadeldav viie aasta jooksul, siis on selge, et tegemist ei ole mingisuguse juhusliku hälbega. Millest niisugune allapoole liikumine tuleb? Siin on mitu põhjust. Viimaste aastate langus on kindlasti seotud sellega, et ida poolt tulevale kapitalile on seatud tõkked. Konkreetselt siis Venemaa kapitalile. Vene rahaga tehti eelnevatel aastatel päris palju suuri tehinguid. Tehingute aktiivsust mõjutab ka finantseerimise tingimuste mõninga4
MÄRTS 2020
Foto: Uus Maa
Eduard Sorokin ne halvenemine pankade poolt ja üldine varade omanike kindlustunne ning rahulolu – vakantsid on madalad ja kinnisvara hinnad kasvavad jätkuvalt mõõdukalt. Millised suuremad äripinnad sel aastal käiku lähevad? Suurematest projektidest, Ülemiste City jätkab oma kvartali arendamist. Capital Milli kõrghoone Skyon Maakri tänaval saab valmis pigem 2021. aastal. Merko sõsarettevõte Kapitel on alus-
tamas Liivalaia kvartali ehitust, kus on massiivsed mahud, aga selle valmimiseni läheb aega ligi kolm aastat. Kindlasti peab nimetama Porto Francot, kus pinda on kokku ligi 160 000 ruutmeetrit. Hotell Citybox alustab tööd juba sel aastal ja ülejäänud plokid, milleks on bürootornid ning kaubandus, järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Porto Franco kaubanduskeskus on tegelikult ideaalses asukohas ja sealsete bürootornide täituvuse tempo on hea. Kokkuvõttes siis pigem ülejärgmisel aastal lisandub Tallinna suures mahus ärikinnisvara. Võib-olla näeme siis ka ülepakkumist, sest paljud arendused, mida ma nimetasin, valmivad samal ajal. Lisandumas on ka hotelle. Merko ehitab Eha keskuse asemele hotellihoone, mille operaatoriks tuleb Hampton by Hilton. Telliskivi tänava äärde Rimi vastu tuleb Radisson Red. Võimalik, et tuleb üks hotell ka Kapiteli Liivalaia kvartalisse, aga see on natuke kaugem perspektiiv. Kuidas liiguvad üürihinnad? Kui rääkida hindadest, siis büroopindade hinnad on viimastel aastatel stabiilsed. A-klassi pinna üür maksab keskmiselt 14–17 eurot ruutmeeter. Prime-pindade, nagu Maakri torn,
kus see vestlus toimub, ja Skyoni kõrgemate korruste pindade üürihinnad on 25–29 eurot ruutmeeter. B-klassi büroopindade hinnad on olenevalt asukohast vahemikus 9–14 eurot ruutmeeter. Vakants on üldiselt madal ehk vaba pinda on erinevates hinnaklassides vähe. C-klassi büroopinnad on mõningase surve all ja nendes prognoosime ka vakantside kasvu. Ettevõtteid tuleb kogu aeg juurde ja pealinnas toetab meid demograafiline olukord – juba üle kümne aasta kasvab Tallinna elanikkond ligi üks protsent aastas. Ligi viis tuhat inimest kolib igal aastal Tallinna juurde. See on ametlik statistika, aga mitteametlikult tuleb neid ilmselt veel rohkem. Kõik need inimesed vajavad nii töökohta, elukohta kui ka kõiki teenuseid. See on üks suur mootor, mis äri- ja elukondliku kinnisvara kasvu üleval hoiab. Kaubanduskeskuste üürihinnad on viimastel aastatel samuti stabiilsed. Hinnad on vahemikus 15–20 eurot ruutmeeter, kui räägime pigem kvaliteetsetest kaubanduskeskustest. Ka kaubanduskeskustes on vakants väga madal ehk vaba on vaid ligi kaks protsenti pindasid. Siin liigub turg pakkumise suurenemise suunas. Mitmed kaubanduskeskused teevad juurdeehitusi ja ümberehitusi ning juurde tuleb uus suur keskus Porto Franco. Kui vaatame varaklasse edasi, siis tööstuskinnisvaras, kus koos ladu ja tootmine, on uute pindade üürihinnavahemik 4,5–5,5 eurot ruutmeeter. Tartu maantee, Peterburi maantee ja Paldiski maantee ääres käib aktiivne ehitus, samuti Tähetorni tehnopargis. Samamoodi on siin põhjus see, et linna rahvastik kasvab, kõiki neid on vaja teenindada, pluss e-kaubandus annab lisatõuke logistikaärile. Nii palju, kui ma olen rääkinud kolleegidega teis-
ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS test linnadest, siis Tartus ja Pärnus on samuti turg aktiivne ning majanduskasv on jõudnud ka väiksematesse linnadesse. Olukord on hea. Mingit halvenemise prognoosi vist ei paista? Selliseid objektiivseid põhjuseid tõesti ei ole. Kui miski peaks meie turgu raputama, siis mingi välispoliitiline, geopoliitiline või suurem sündmus rahaturgudel. Sellise välise faktorina ei saa välistada ka praegu aktuaalse koroonaviiruse või muu analoogse probleemi võimalikku mõju.
Kokkuvõttes siis pigem ülejärgmisel aastal lisandub Tallinna suures mahus ärikinnisvara. Praegu on intressimäärad madalad, raha hulk turgudel suur, turg on avatud ja kauplemine käib ka meie põhipartnerite juures Euroopa Liidus. Majanduskasv on nendel turgudel küll aeglustumas, kui räägime Saksamaast, Rootsist ja Soomest, aga tegemist on ikkagi kasvuga ehk iga aasta on maht suurem kui eelmisel aastal. Nende trendide jätkudes ei peaks muret tundma. Kas on näha ka suurte välismaa investorite huvi Eesti ärikinnisvaraturu vastu? Ütleme nii, et suurte rahvusvaheliste fondide jaoks on meie turg liiga väike. Need üksikobjektid, mida siin pakutakse, on nende jaoks liiga pisikesed. Välismaa fondid vaatavad val-
Uus-Veerenni kvartal
6
MÄRTS 2020
mis portfelle, tervet linnakut või mitut ärihoonet komplektis. On räägitud ühe USA investeerimisfondi huvist Eesti portfelli vastu ja selle portfelli maht on minu mäletamist mööda 100 miljonit eurot. Institutsionaalseid investoreid huvitavad niisugused mahud. Samas eraettevõtete vahel ikkagi varad liiguvad, midagi ostetakse, midagi müüakse, ja nagu ikka, kõik on müügis, kui hind on õige. Peab arvestama, et varade väärtused on oluliselt tõusnud, aga paljud ostjad, nii kohalikud kui ka välismaalt, opereerivad vanade statistikanumbritega ja on tegelikult ajast maas, otsides varasid kahe aasta taguse hinnaga. Kuidas kliendi käitumine, soovid ja nõudmised on muutunud, kui võtame näiteks kontoripinnad? Kui räägime üüriturust, siis üks trend on kõiksuguste rohesertifikaatide küsimine üürileandjalt. Eriti puudutab see välisettevõtteid ja eriti Skandinaaviast pärit ettevõtteid, kus lausa ettevõtete reglementides on kirjas, millistele keskkonnanõuetele peab uus pind vastama. LEEDi ja BREEAMi sertifikaatidega ärihooned on neil prioriteetsed valikud. Uutel hoonetel on need sertifikaadid üldiselt olemas. Kui räägime kaubanduskinnisvarast, siis seal areneb niisugune uus suund nagu street retail ehk tänavakaubandus: kõiksugused väikeärid, butiigid, teenusärid. Arendused, kus teisest korrusest alates on korterid, aga esimestel korrustel on äripinnad poodide ja teenustega. See segment on tugev ja areneb kiiresti. Näiteks võiks tuua Noblessneri kvartali ja Uus-Veerenni kvartali. Selliste pindade üürihinnad on 10 ja 20 euro vahemikus ruutmeeter, kui räägime prime-asukohtadest, nagu kesklinn või Põhja-Tallinn. Enamasti on kõik need pinnad välja üüritud. Sellistel pindadel on ka teatud rotatsioon, üürnike vahetus, sest eraomanike üürilepingud on reeglina paindlikumad, aga uue üürniku leiab niisugusele pin-
Noblessneri kvartal
nale väga kiiresti. Huvi nende pindade vastu on väga suur ja nad ei konkureeri kaubanduskeskustega. Müüakse kohati ka analoogseid tooteid nagu kaubanduskeskustes, näiteks tekstiili, aga enamasti on seal ikkagi kvartali elanikule või möödakäijale suunatud teenused või toitlustus.
Kui räägime kaubanduskinnisvarast, siis seal areneb niisugune uus suund nagu street retail ehk tänavakaubandus: kõiksugused väikeärid, butiigid, teenusärid. See on tegelikult olnud ka Tallinna linna nõue, et uusarenduste esimestel korrustel oleksid kaubanduspinnad. Arendajad natuke nurisevad selle nõudmise üle, sest kortereid on lihtsam müüa, aga on näha, et turg võtab kõik niisugused pinnad vastu. Veerenni uusarendus tuli ju nii-öelda tühermaale ja sinna esimese korruse äripinda osta oleks justkui riskantne, aga kõik pinnad on praktikas ostja leidnud. Selliste pindade ostjad on põhiliselt kohalikud väikeinvestorid, kellel ongi väiksematest äripindadest koosnevad portfellid. Oma tarbeks ostjaid on vähe, sest üürimisel säilib võimalus liikuda teisele pinnale, kui olemasolev enam ei sobi. Teine põhjus, miks pind ren-
ditakse investorilt, on finantseerimine – pangad on ärikinnisvara ostu finantseerimisel suhteliselt konservatiivsed. Poe või teenustöökoja avaja ei pruugi saada laenu ja enamasti tal pole ostmiseks ka vaba kapitali. Kui korteri ostmisel nõuab pank omafinantseeringuks 10–15 protsenti, siis äripinna ostmisel 30–40 protsenti. Teenusettevõtja seisukohast on kasulikum panna raha põhitegevusse, mitte kinnisvara alla. Ja üks asi veel. Efektiivne kinnisvara omamine tähendab ka efektiivset kinnisvarahaldust. Professionaalsetel kinnisvaraomanikel on välja kujunenud vara haldamise süsteemid ja praktikad ning nad saavad sellega odavamalt hakkama. Kuna jõudsin kinnisvarahalduseni, siis ütlen, et see teenusevaldkond hakkab kiiresti kasvama. Järgnev arvamus ei ole Uue Maa seisukoht, vaid minu isiklik, aga minu arvates on kinnisvarahaldus Eestis alamakstud. Selle tõttu on tihti ka teenuse kvaliteet suhteliselt madal. Väga harva kuuleb, et keegi kiidab mõnda haldusfirmat. Tavaliselt on ikka kõik halvasti ja valesti. Võib-olla see tuleneb meie aastakümnetetagusest pärandist, kui me ise oma trepikodasid koristasime. Viimasel kahel aastakümnel tuli see halduse kulurida kommunaalkuludele suurelt juurde ja tavatarbijate suhtumine peegeldub paljuski ka ettevõtjate suhtumises sellesse teenusesse. Mõistmine, et tegelikult on see ülimalt oluline teenus, kasvab aeglaselt. Ennustan, et haldusteenuste maht ja hinnad kasvavad lähiaastatel. Ühesõnaga, praegu on kõik hästi ja kontrolli all ning pangad annavad laenu, mis on väga tähtis. Intressimäärad on madalad ja ma julgustaks väikeinvestoreid investeerima ärikinnisvarasse. Kuna Venemaalt tulevale rahale on seatud piirangud, siis võib-olla annab see kohalikule väikeinvestorile eelise võtta just nüüd häid positsioone. Uus Maa annab hea meelega nõu.
ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS
Töötajate ja klientide ohutus on kaitstud ka seadustega Ärikinnisvara haldamise need raamid, mis tulenevad seadusest, toetuvad eelkõige neljale olulisele seadusele. TEKST: ANNE-MARI ALVER FOTO: SHUTTERSTOCK
R
ääkides seadustest, mis ärikinnisvara haldamist reguleerivad, armastab Tallinna tehnikaülikooli ehitusteaduskonna professor Roode Liias kõigepealt küsida: aga mis on ärikinnisvara? Esmane vastus kõlab seepeale tõenäoliselt umbes nii, et see on kinnisvara, kus ei elata ja mida kasutatakse ärilistel eesmärkidel. “Nagu hotell,” muigab Liias, “või laut … Üks pole statsionaarne elu-
ruum, teises aga elavad inimeste asemel loomad – põllumajandus on ju samuti ärivaldkond ...”
Seadused ja standardid põimuvad omavahel Roode Liias märgib, et sagedamini räägitakse ärikinnisvara kontekstis siiski pigem büroohoonest või kaubanduskeskusest. Need on paigad, kus töötab ja liigub palju inimesi, kelle turvalisus on nii oluline, et seda kaitseb mitu erinevat õigusakti. Liias ütleb, et siinkohal tuleks eristada seaduseid ja standardeid, mis Eestis on omavahel tihtipeale nii tihedalt läbi põimunud, et alati pole päris selge, kas seaduse loomisel on kasutatud standardeid või vastupidi. Neli kõige olulisemat seadust, mis ärikinnisvara haldamist puudutavad, on asjaõigusseadus, tuleohutusseadus, seadmeohutusseadus ja võlaõigusseadus. Selle seaduste komplekti puhul on
Telli värsked puu- ja köögiviljad ning muu vajalik kohvilauale koju või kontorisse. Vitamiinikuller toob kõik kauba kenasti kohale, et saaksid rohkem vaba aega nautida! info@vitamiinikuller.ee www.vitamiinikuller.ee
olulisim kõik see, mis puudutab ohutusega seotut. Võrdluseks: näiteks sile sein on pigem standard või lausa marketingiteema, kuid mitte seadusega paika pandud nõue. Põhimõtteliselt samuti standarditena kasutatavad nõuded küttele, ventilatsioonile ja valgustusele võivad aga olla ka seadusega fikseeritud, kui need on seotud ärihoones töötavate inimeste töötervishoiuga. Eriti kehtivad ranged ohutusnõuded sellise ärikinnisvara puhul, mida kasutab või kus viibib palju tundmatuid inimesi – kui näiteks tootmisruumidesse pääsu saab piirata aia, valvuri ja sissepääsulubadega, siis büroohoones või kaupluses käib palju kliente. Nendeks on näiteks lõpptarbijad, kelle hulka ja isikuid pole alati võimalik isegi mitte kindlaks teha.
Ohutust määravad punktid olgu imperatiivsed “Asjaõigusseadust kohaldatakse kinnisvara haldamisel seetõttu, et ehi-
ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS tis on oma olemuselt asi,” räägib Roode Liias ja põhjendab, et kõigi asjadega kaasnevad reeglina nii õigused kui ka kohustused. “Asjaõigusseadus on seejuures üldraamistik, mis puudutab mitte ainult maja sisemusse jäävat, vaid ka seda, mis jääb majast väljapoole, kuid on maja kui asjaõiguse objektiga tihedalt seotud: ümbrus, autode parkimine ja juurdepääsuteed. Tuleohutusseaduse vajalikkust siin ilmselt selgitama ei pea, samuti seadmeohutusseaduse oma – kahjutuli saab liiga sageli alguse just nimelt seadustele mittevastavatest seadmetest. Just seadustega saab piisava imperatiivsusega panna paika nõuded, mis tagavad, et õnnetuse juhtudes pääsevad inimesed elusalt. Võlaõigusseadus on lepinguid määrav seadus, millega pannakse paika inimestevahelised võlaõiguslikud suhted. Haldamise ja ohutuse seisukohalt pole ärilised suhted selles kontekstis mainimisväärsed ning lepingu ohutust tagavaid punkte vaadates võiks ärilised teemad ka hoopis tagaplaanile jätta,” arutleb Roode Liias, kes paneb tegutsevatele kinnisvarahalduritele südamele, et kinnisvara kasutamist reguleerivad lepingud peavad olema väga konkreetsed, selged ja
Eriti kehtivad ranged ohutusnõuded sellise ärikinnisvara puhul, mida kasutab või kus viibib palju tundmatuid inimesi. arusaadavad ning vaidlusi mitte võimaldavad – vähemalt selles osas, mis puudutab ehitises ohutuse tagamist.
Praktiku pilk hoolduskohustusele Caverion Eesti AS-i juht Mati Kiviväli loetleb hoonetes olevaid süsteeme, mille hooldamine on omanikule kohustuslik. Caverion Eesti AS pakub kõikide loetletud süsteemide paigaldust, hooldust ja remonti ning töötajatel on olemas vastavad kutsed ja pädevused. Sellised tuleohutussüsteemid on näiteks ATS (automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem), sprinkler, häda-
valgustus, piksekaitse, automaatsed gaaskustutussüsteemid, voolikusüsteemid, tulekustutid, suitsueemaldussüsteemid, evakuatsiooniuksed ja tuletõkkeuksed ning tuletõkkekardinad. Tuleohutusseadus kohustab hooldama ka ventilatsioonisüsteemi, sh kontrollima ventilatsioonisüsteemi tuletõkkeklappide korrasolekut. Ka ahjud, korstnad ja muud tulekolded on selle seaduse osa. Seadmeohutusseadus puudutab tõsteseadmeid (näiteks liftid), gaasiseadmeid, surveseadmeid ja elektriseadmeid. Seadmeohutusseadusest tulenevad omaniku kohustustused on järgmised: määrata ülalloetletud seadmetele ja süsteemidele järelevaataja ning teha neile seadmetele ja süsteemidele korralist auditit. Surveseadmete alla võib minna ka kaubanduslik külmutussüsteem. Mainimata on veel välisõhu kaitse seadusest tulenev kohustus teha külmutussüsteemidele lekkekontrolli ja selle tulemuse dokumenteerimine FOKA registris. Loetletud hooldusi teeb vastava koolitusega isik, kelle pädevust saab kontrollida Kutsekoja kodulehelt. Samuti peab olema firmal vastava tegevusala registreering MTRis.
• Segaehituspraht • Betoonijäätmed • Kivid ja pinnas • Suurjäätmed (mööbel) • Lammutuspuit • Majapidamispraht (koristustöödelt)
ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS
Tööstuspargid viivad tegevuse linnast välja Suurenev linnastumine on pannud eelkõige tööstusettevõtteid otsima soodsamaid tegevuspiirkondi ja tooma oma äritegevust kesklinnast välja. Nendele on järgnenud logistika-, transpordi- ja kaubandusettevõtted. TEKST: JUULI NEMVALTS FOTO: MADIS VELTMAN
M
oodne tehno- ja teedevõrgustik soosib tehnoparkide loomist suurte teetrasside juurde eeslinnades või sadamate lähedusse. Hästi on ennast õigustanud linnade peamagistraalide juurde rajatud kaubandusja kergetööstuse segapargid. Nendes on oma koha leidnud müügisaalidega hulgilaod, linna teenindavad ettevõtted ning välisettevõtete esindused. Eestis on hulganisti ahvatlevaid tööstus-, logistika- ja teadusparke, mis on loonud soodsad tingimused nii oma rentnikele kui ka nende klientidele. Tasuta parkimisele lisaks on loodud parkide kõrvale toitlustusasutusi ning isegi jõusaaale. Teadusasutuste juurde loodud tehnopargid on mõeldud teadus- ja tehnoloogiaettevõtete arendamiseks. Kõrvale pakutakse kohtumisteks ja konverentside pidamiseks erinevaid ruume – kõik
Paldiski Lõunasadama juures asuv tehnopark pakub häid võimalusi ettevõtetele, kelle tegevus on suunatud Eestist väljapoole.
10
MÄRTS 2020
ikka selleks, et rentnik ei peaks linnakust asjatult välja sõitma ning kulutama väärtuslikku tööaega tipptundidel sõitmisele.
Asukoht loeb Via Baltica tee äärde jäämine teeb Pärnust hea paiga tehnoparkidele – asukoht Tallinna ja Riia vahel ning pääs merele on teinud suveürituste väikelinnast arvestatava tööstusettevõtete sihtpunkti. Nii mõnigi metalliettevõte on asutanud siia oma teise tehase, et olla suurtellijale lähemal. Mainimata ei saa jätta lennuvälja, kust tehakse lisaks Eesti-sisestele regulaarlendudele era- ja tellimuslende teistesse riikidesse. Euroopa Liidu ja Loode-Venemaa vaheline piirkond on võimalusterohke eri tööstus-, transpordi- ja logistikaettevõtetele. SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus (IVIA) on osaline suurprojektis, mis hõlmab koguni nelja tööstuspargi loomist ja käi-
vitamist: Narva, Kohtla-Järve, Kiviõli ning Jõhvi.
Äri- ja teaduslinnakud Üks Baltimaade suurimaid teadus- ja ärilinnakuid Tehnopol asub Mustamäel Tallinna tehnikaülikooliga samas linnakus ning on loodud eesmärgiga aidata alustavatel ja arenevatel tehnoloogiaettevõtetel kiiremini kasvada. Tark teaduslinnak pakub rentnikele lisaks moodsatele büroopindadele tipptasemel nõustamist äri arendamiseks ja eksportturgudele sisenemiseks. Tehnopoli start-up-inkubaator pakub tehnoloogiapõhisele iduettevõttele abi äri arendamisel ja investeeringu kaasamisel, kasutades selleks Eesti ja Euroopa parimaid mentoreid. Linnaku äriarendusmeeskond aitab tervise-, rohe- või infotehnoloogiaettevõttel leida kontakte uutel ja olemasolevatel eksportturgudel, arendada ning uuendada ettevõtte ärimudelit ja toetada tootearendustegevustes. Ühtlasi aidatakse leida koostööpartnereid, viies ettevõtte kiiresti kokku õigete inimestega, ja võimalusel investeeringuid. Teine pikkade traditsioonidega teaduspark Tartu Biotehnoloogia Park (TBP) pakub ruumide rentimisele lisaks virtuaalse kontori teenust. Väi-
Hea teada Virtuaalse kontori idee on kogunud populaarsust nii Lääne-Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides, kus väärtustatakse kõrgelt ettevõtte mainet ja usaldusväärsust. Virtuaalse kontori teenus on mõeldud väikestele ettevõtetele, kelle põhitegevus toimub kodus. Kodukontoril on eeliste kõrval mitmeid puudusi: korteriaadressi kandev ettevõte ei pruugi mõjuda kliendile usaldusväärselt, klientide vastuvõtt rikub kodu privaatsust ning kodus võib olla raske leida mugavat ja neutraalset pinda kliendikohtumisteks. Lisaks pole kodus tegutsevatel ettevõtjatel enamasti personali, kes viibiks tööaegadel pidevalt tööpostil. Sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus (IVIA) on avaliku sektori arendusorganisatsioon, mille asutajad on Vabariigi Valitsus (rakendusüksus majandus- ja kommunikatsiooniministeerium) ning Kiviõli, Kohtla-Järve, Jõhvi ja Narva omavalitsused.
kefirmad, kelle põhikontor asub kodus, saavad kasutada TBP aadressi ja moodsaid ruume kliendikohtumisteks. Pakutakse arendus- ja konsultatsiooniteenuseid biotehnoloogia, meditsiini ning veterinaarmeditsiini valdkonna ettevõtetele ja teadusasutustele. Ühtlasi toetatakse ettevõtteid koostöösidemete sõlmimisel. Allikas: TBT, Tehnopol, IVIA
Mergo Holding OĂœ Kaupmehe 7, 10114 Tallinn mergo@mergo.ee Tel 503 1290 www.mergo.ee
ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS
Hoone elukaar sarnaneb inimese omale Kinnisvarahooldus algab projekteerimise algfaasist ja kestab kasvõi sajandi. Korralik hooldus tagab hoone kestvuse ja kulude optimeerimise. TOIMETAS: ANNE-MARI ALVER
H
oonete tehnohaldusega tegeleva ettevõtte Ermeesia juht Priit Laug läheneb teemale filosoofiselt ja tutvustab hoonete haldamist, kasutades seejuures mõistet, mida oleme harjunud kasutama elusolenditest rääkides – elukaar. Tema sõnul lähtutaksegi Ermeesias kinnisvara hooldamisest rääkides eelkõige insenertehnilisest toest kinnisvara omanikule – ja seda alates hoonestatava kinnistu soetamise otsusele eelnevatest uuringutest või hilisemalt hoone projekteerimisprotsessi algfaasis sõnastatavatest tehnilistest lähteülesannetest. “Aastatega kogutud kogemus võimaldab pakkuda kinnisvara omanikule abi funktsionaalsusest tuleneva parima tehnosüsteemide tervikliku lahenduse ja ratsionaalsete energiasäästumeetmete määratlemisel, võttes arvesse rajatava objekti unikaalsust,” selgitab Priit Laug. Tehnohalduse põhiline eesmärk ongi hoone hea tervise eest seismine, tänu millele valitseb hoones hea sisekliima, mis tähendab omaniku ja üürnike jaoks ka edu nende ärile. Sisekliima määravad mitmed erinevad tegurid: õhutemperatuur, kiirguspindade temperatuur, õhu suhteline niiskus, õhu liikumise kiirus, õhu puhtus, müratase ja valgustatus. Mõju avaldavad ka näiteks inimese töö iseloom, liikumise aktiivsus, riietus, sugu ja vanus. Seetõttu lähenetakse Ermeesias igale hoonele süsteemselt ja rätsepatöö põhimõttel.
Tehniliste süsteemide elukaared “Praeguste arendusprojektide märksõnaks on kujunemas rajatava objekti elukaar ja sellega arvestamine projekteerimise algfaasist alates,” ütleb Priit Laug ning selgitab, et tegemist on omaniku ja tema arendusmees12
MÄRTS 2020
Tehnosüsteeme jälgib nutikas algoritm Ermeesia soovitus hoone rajatud tehnosüsteemide juhtautomaatika BMS-süsteemide kvaliteetseks lõpetatud töö teostuse hindamiseks ja optimaalse tehnosüsteemide kasutusskeemi väljatöötamiseks on digitaalne operaator R8. R8 on Eestis loodud ja maailmas ainulaadne süsteem, mis ühendab suurtes hoonetes tarkvara abiga kokku nii jahutuse, kütte, ventilatsiooni kui ka sisekliima ning paneb seejärel tehisintellekti seda kõike juhtima, võttes seejuures arvesse nii ilmaennustust kui ka elektri börsihindu. “Ärihoonetel on suured automaatikasüsteemid, mis reguleerivad erinevaid hoone sisekliima aspekte. Meil on tarkvaraline lahendus, mis on kiiresti erinevate sääraste süsteemidega integreeritav. Ühendame oma kontrolleri, mis hakkab andmeid koguma, hoone võrku ja andmetöötluse kaudu õpivad algoritmid hoone käitumise ning loogika selgeks ja suudavad seda energiatõhusamalt juhtida,” tutvustas pärast ainulaadse algoritmi valmimist selle toimimise loogikat R8techi tegevjuht Siim Täkker. Tehnikaajakirjanikud on selgitanud R8 tegutsemist nii, et inimesest on saanud tööriist, keda algoritm suunab maja eri kohtadesse erinevaid töid tegema ja parandusi seostama. Tehisintellektil on kerge hallata spetsiifilisi probleeme ja hoida korraga pilk peal kasvõi sadadel ruumidel, mis inimoperaatori(te) jaoks oleks keeruline ning nende palkajale väga kulukas ülesanne.
konna teadlikult planeeritud hoone või rajatise kavandatava kestvusega viiekümnest kuni saja aastani koos planeeritava kuluarvestusega objekti käitlemisel. Veelgi huvitavamaks teeb hoone elukaare aga see, et selle planeeritud eluaja piiridesse jääb päris mitu hoone tehniliste süsteemide elukaart. “Teame, et progressist tulenevalt on tehnosüsteemide elukaar kakskümmend viis kuni kolmkümmend viis aastat ja seda juhul, kui omanik tellib oma süsteemidele sihipärast hooldust ja jooksvat remonti,” selgitab Laug ning lisab: “Tõsi on see, et ka praegu planeeritakse ja arendatakse hooneid elukaart arvesse võttes, kuid hoone rajamisel ja kasutamisel tehtut ei talletata süsteemselt. Hoonetel ja rajatistel puudub korrektne ajalugu, meditsiinist tuttav digilugu ja siin soovitame hoone omanikul asuda oma kinnisasja juhtima digitaalse halduri toel.”
Tark programm kui hoone tervise digilugu Paljud kinnisvaraomanikud ja haldurid on kindlasti kokku puutunud asjaoluga, et üht-teist on läbi aastate hoone juures parandatud ja korraldatud, kuid mida täpselt ning millal täpselt, on raske öelda isegi paar aastat pärast toimunut, saati veel paarkümmend aastat hiljem, kui eelmised tegijad on võib-olla juba eriala vahetanud või pensionipõlve pidamas. Ermeesia soovitab hoone ja tehnosüsteemide hoolduse info talletamiseks kinnisvara hooldamise ja haldamise programmi Haldur, mida ettevõtte hallatavate objektide juures ka igapäevaselt kasutatakse. “Halduri funktsionaalsuse parimaks osaks on hoone tehnosüsteemide seadmepõhine hooldustegevuste juhtimine ja kogu tegevuse arhiveerimine,” tutvustab Priit Laug. “Selliselt kujuneb välja iga üksiku tehnilise seadme detailselt jälgitav elukaar, mis võimaldab hoone omanikul teha ekspluatatsiooni ajal täpseid ja planeeritud investeerimisotsuseid hoone tervikliku ja kvaliteetse kasutusfunktsioonide tagamiseks.” Halduri kasutamise teevad mugavaks mitmed vara haldusega seotud moodulid, mis aitavad hoone igapäevase haldamisega seotud tegevusi ülevaatlikult koondada ja töid planeerida.
ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS Ermeesia OÜ on sertifitseerinud järgnevaid hooneid
Priit Laug ütleb, et Halduri programmi kuuluvad järgmised moodulid: kuluarvestus, hoolduskava ja hoolduspäevik, kommunikatsioon omaniku ja üürniku vahel, aruanded, külastus- ja käibeandmed, kampaaniad ja juhendid, ladu, lepingute haldus, eelarve, load töötajatele jpm.
Säästva arengu sertifikaat annab konkurentsieelise
Navigatori ärimaja – LEED Gold 2014
Öpiku maja A-torn – LEED Gold 2018
Viru keskus – LEED Silver 2015 Viru keskus – LEED Platinum 2019
14
MÄRTS 2020
Ärihoone Explorer – LEED Platinum 2016
Öpiku maja B-torn – LEED Platinum 2019
LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) sertifikaat on dokument, millega tunnustatakse neid hooneid, mille projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse keskkonnasäästu ning säästva arengu põhimõtteid. LEED sertifikaat annab tõestuse, et hoone ehituses ja projektis on lähtutud rohelise hoone põhimõtetest ning sellega seotud nõuded on ka täidetud. Juba mitmeid aastaid ka Eestis taotletav LEED on muutunud nii uusarenduste kui ka olemasolevate hoonete puhul kindlaks kvaliteedimärgiks.
Sertifikaadi saamiseks saab hoone koguda punkte viies valdkonnas. Tänapäeva konkureerivas maailmas on see kinnisvaraarendajatele väga oluline konkurentsieelis – näidata, et lahendused on keskkonnasäästlikud ja efektiivsed. Kõiki sertifikaatide taotluseid hindab Green Business Certification Inc, mille eksperdid kalkuleerivad nii disainifaasi dokumentatsiooni kui ka teostusfaasi tegevusi. Uusarenduste puhul on LEED sertifikaat aegumatu, juba olemasolevate hoonete puhul tuleb seda aga iga kolme aasta järel uuendamas käia. Sertifikaadi saamiseks saab hoone koguda punkte viies valdkonnas: jätkusuutlik ehituspaik, vee kasutamise tõhusus, energiasäästlikkus, materjalid ja ressursid ning sisekliima kvaliteet. LEED sertif ikaadid jaotatakse punktide järgi neljaks eri tasemeks. Esimese taseme saavutamiseks on vaja koguda vähemalt 40 punkti, millega saab “sertifitseeritud” taseme. Järgmisena tulevad juba tasemed hõbe (50–59), kuld (60–79) ja plaatina (80+).
Kontakt: tel 5660 2112 info@kendra.ee
Tallinna kontor Pirita tee 20, P-korpus
Tartu kontor Teguri 55, Tartu
ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS
Võikarp vasakule, paber paremale Uuringud näitavad, et eestlased ei ole just liiga agarad prügisorteerijad. Vahest on põhjus selles, et prügi sorteerimist pole muudetud piisavalt lihtsaks, põnevaks ega kasulikuks. Üks koht, kus saab sorteerimist harjutada, on kontor, kus inimene viibib kolmandiku oma ajast. Kuidas erineb aga kontoris prügi sorteerimine kodusest? TEKST: MARTIN HANSON FOTOD: DAMBIS
K Sorteerimisprügikast Zell
uni viimase ajani oli kontorites suurimaks jäätmegrupiks paber, kuid tänu paberivabale elule ja digitaalsele asjaajamisele on selle osakaal marginaliseerunud. Kontori igapäev tekitab aga ka teist sorti prügi, milleks on peamiselt pakendid, biolagunev kraam ja nagu arvata võib, kohvipuru. Kui tööstusettevõtetes on prügi sorteerimine seadusega reglementeeritud, siis tavalises kon-
toris on iga ettevõtte oma asi, kuidas prügiga käituda. Prügi sorteerimine algab tegelikult väga väikesest asjast – võimaluste loomisest. Ehk siis ei tule teha muud, kui panna kontoris välja valik prügikaste, mis igaüks õigesti markeeritud ja kus peal täpne juhend, mis kuhu käib. Kuhu pudelid ja muu taara, kuhu pestud pakendid, kuhu paber, kuhu biojäätmed, kuhu kohvipuru (sellest valikust pikemalt loo teises pooles), kuhu muu prügiks kuulutatud kraam.
NUTIKAD JA MODERNSED PRÜGI SORTEERIMISE LAHENDUSED KONTORISSE
SISEPRÜGIKAST ZELL
SISEPRÜGIKAST DAVOS
ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS
Kohvipuru on biojääde, mille saab uuesti raha teenima panna. Ilusad sorteerimiskapid Tänapäevased sorteerimiseks mõeldud prügikastid on enamasti juba ise üsna tõsiseltvõetavad disainiimed, seda nii välimuse kui ka funktsionaalsuse poolest. Tuleb vaid teha valik, kes on nende prügikastide käitleja või millised prügikastid võiks oma kontoris kasutusele võtta. Näiteks Ragn-Sells pakub imeilusaid vineerist toodetud sorteerimisprügikaste, mille kokkupanek võtab minuti ja selleks pole isegi tööriistu vaja. Sorteri-nimeline prügikast sobib igasse interjööri. Kui aga puit ei istu, siis võib vaadata metalli või plasti poole. Linnamööbli arendamisele ja disainile keskendunud firma Dambis pakub näiteks roostevabast terasest siseprügikastide süsteemi Edge, mille kaantesse on lõigatud avad selliselt, et anna-
vad aimu, mis prügi kuhu käima peaks. Sama firma toodab ka minimalistlikku ja diskreetset prügi sorteerimise lahendust Zell, kus erinevad prügiliigid kogutakse ühe prügikasti erinevatesse sahtlitesse. Pealegi näeb prügikast oma valges mattkattes ilus ja elegantne välja. Võib ju tekkida küsimus, kust leida see ruum, et panna üles ühe asemel kolm kuni viis prügikasti. Lisaks, kas need prügikastid ei hakka haisema? Vastused on lihtsad: prügikastisüsteeme on palju ja igas suuruses ruumidele. Ja mis puutub haisu, siis ka kodune prügikast ei haise, kui prügi sorteerida.
na. Nimelt on võimalik kohvipurust elektrit toota. Meie piirkonna suur kohvitootja Paulig veab juba mitu aastat kohviringluse projekti, kus kontorisse pannakse üles kohvipuru kogumiskastid, mida saab prügisorteerija juures tühjendada. Ühest kilost kohvijäätmetest saab ligi 250 liitrit biogaasi ja ühest tonnist kohvipurust saab toota umbes 500 kilovatt-tundi elektrit. 2018. aastal koguti kohvijäätmeid 4,4 tonni ja sellest toodetud elektriga kae-
Kohvipaks elektriks Eestlased joovad keskmiselt kaks tassi kohvi päevas. Ühest tassist saab 10 grammi kasutatud kohvipuru, mis visatakse tavaliselt ära. See teeb 7,3 kilogrammi kasutatud kohvipuru inimese kohta aastas. Näiteks Ekspress Meedias juuakse kahe kontorikorruse peale aastas ära umbes tonn kohviube, millest jääb järele sarnane kogus puru. Tegemist on biojäätmega, mis on võimalik uuesti teenima pan-
Jäätmete sortimise juhend kontoris Pressi pakendid võimalusel kokku, et säästa prügikasti ruumi. Tühjad ja puhtad pakendid pane pakendijä ä tmete prü gikasti, aga vä ga mä ä rdunud pakendijä ä tmed segaolmejäätmete hulka. Mitmest materjalist jä ä tmete korral pü ü a eri materjalid ü ksteisest eraldada, see lihtsustab ka edaspidist sortimist. Valesti sorditud jäätmed on segaolmejä ä tmed, seega selleks, et teiste tehtud töö ei läheks raisku, kasuta prügikaste õigesti. Paberi ja papi kogumise koht on printerinurgas, biojäätmete, pakendite ja segaolme kastid puhkenurgas. Allikas: keskkonnaministeerium
Sorteerimisprügikast Edge
Prügi sorteerimine kontoris nutikaks ja modernseks
ti SOS Lasteküla viie majapidamise ühe kuu elektrienergia vajadus. Kohvipurule on ka muid rakendusi. Näiteks kasvatatakse Austrias kohvijäätmetel austerservikuid, Soome firma Rens plaanib kohvipuru kasutada tossude tootmiseks.
Dambis Eesti OÜ | www.dambis.ee info@dambis.ee | Tel 670 1400 | Treiali tee 2, 75312 Peetri @DambisEesti | @dambiseesti
MÄRTS 2020
17
ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS
Sisemaastikud – miks ja kellele Sisehaljastus pakub looduslikku võimalust tõsta tuju, suurendada tootlikkust ja toetada ettevõtte brändi kuvandit. Need ja mitu teistki põhjust võiks olla kaalukeeleks, miks valida koju, kontorisse või avalikku ruumi rohkelt rohelust. TEKST JA FOTOD: MARIANNE REIMAL JA MERILEN MENTAAL, JUNGLE GARDEN
S
isehaljastus, ingliskeelses kõneruumis interior plantscaping või interior landscaping, on laiemas mõttes kombinatsioon taimekasvatusest, sisekujundusest ja maastikuarhitektuurist. See on taimede kasutamine ruumi atmosfääri loomiseks, arhitektuurse lahenduse toetamiseks, käiguteede markeerimiseks ja suunamiseks.
Miks kasutada ruumi kujundamisel taimi? Suured ruumid, nagu hotellide ja kontorite sissepääsualad ja fuajeed, võivad ilma roheluseta näida ebasõbralikud või isegi hirmutavad. Taimedega saab muuta ruume näiliselt väiksemaks või kutsuvamaks, saab muuta nende visuaalset dünaamikat või liigendada ruume. Üks oluline põhjus, miks on nutikas kasutada rohelisi taimi ja puid just 18
MÄRTS 2020
kauplustes, on väärtustaju. Uuringud on näidanud, et kaubanduskeskustes, kus kasutatakse rohkelt taimi, tundub inimestele nende ostetud kaup väärtuslikum. Ühe uurimuse kohaselt olid inimesed valmis kulutama 12% rohkem sama kauba eest poes, kus oli rohkelt rohelisi puid ja taimi. Samuti kipuvad inimesed rohelistes poodides enam aega veetma. Rohelus ja lopsakus lisab teatavat luksuse tunnet, sest inimesed seostavad troopilisi taimi alateadlikult eduga.
Taimedega mässamine on tervislik valik Enam ei ole kellelegi saladus, et taimedel on õhku puhastavad omadused. Selle uurimisel on NASA teadlased suutnud isegi kindlaks teha, milliseid lenduvaid orgaanilisi gaase üks või teine taim edukalt filtreerib (benseenid, formaldehüüdid jms). Norra põllumajandusülikooli teadlane Tøve Fjeld viis 2002. aastal läbi uuringu, mille järeldustes tõi ta välja olulised eelised inimese tervisele kontorites, kus on palju taimi. Selgus, et ülemiste hingamisteede vaevuste, nagu köha ja kurgu kähedus, üle kaebas 30–40% vähem inimesi võrreldes nendega, kes töötasid büroos, kus taimed peaaegu puudusid. Samuti esines 30% vähem peavalu, 25% vähem nahaärritust ning 20% vähem väsimust. On tehtud uuringuid ka keskkondades, kus napib loomulikku päevavalgust, kuid on rohkelt taimi, ja isegi siis selgus, et taimede kohalolu suurendab inimeste tähelepanuvõimet ning alan-
dab vererõhku (Lohr, Journal of Environmental Horticulture, 1996). Taimed suurendavad üldist heaolutunnet ja tulemuslikkust. Selle argumendi vastu on raske vaielda. Eespool toodud uurimuses tehti eksperiment, mille eesmärk oli uurida, kui kiiresti suudavad inimesed erinevas keskkonnas toime tulla samade ülesannetega. Selgus, et taimestatud toas täitsid töötajad teatud ülesandeid 12% kiiremini kui töötajad, kel ei olnud samasuguses toas taimi (Lohr, Journal of Environmental Horticulture, 1996).
Taimed kui tervislik trend Nii sisustusajakirjade lehekülgedelt kui ka tarbeesemetelt vaatab järjest rohkem vastu rohelust. Arhitektid ja sisearhitektid arvestavad oma töös järjest enam taimedega. Kui aasta lõpus kirjutatakse järgneva aasta sisekujunduse trendidest, siis ka taimede puhul saab aastate lõikes välja tuua teatavaid suundumusi. 1970. aastate taimehulluses domineerisid makrameeamplites tups-rohtliiliad, mis on taas populaarsed, kuid oluline vahe seisneb selles, et taimedesse suhtutakse tunduvalt teadlikumalt. Leidub piisavalt uuringuid, mis tõestavad fakti, et rohelised taimed on elukeskkonnas kasulikud. Samuti on aksessuaaride valikud muutunud oluliseks interjööri osaks.
Avalik versus isiklik Avatud kontoris on töötajate laudadel alati taimi, mille nad on kodust kaasa toonud või üksteisele kinkinud – see
loob rahustava keskkonna laua vahetus ümbruses. Sedasama tunnet tuleks avatud kontoris võimendada. Taimed saavad mängida siin olulist rolli – olla vaheseinaks, aktsendiks, raamistada ja mahendada visuaalselt kõledaid ruume jne. Roheseinte trend on viimaste aastatega võtnud julgemaid suundi ja büroo on kindlasti üks hea koht, kus neid kasutada. Eelkõige peaks aga lähtuma inimestest, kes veedavad suurema osa päevast kontoriseinte vahel. Rohelust võiks jätkuda ka kööki ja söögialale, puhkealale ning taimedega võib liigendada avatud kontori töötsoone. Avalikku ruumi sobivad taimed peaksid olema valitud lähtuvalt eesmärgist. Kindlasti võiks suures fuajees kasutada suuri fookustaimi. Need võivad olla kasvult suured või siis hoopiski vormilt erilised, skulptuursed. Ootealade lähedale sobivad taimed, mis jäävad inimeste vaatekõrgusesse, kui oodatakse näiteks pangas tellerijärjekorras või arsti vastuvõttu. Taimed võib istutada eraldi pottidesse, aga veelgi efektsema tulemuse saab neid suuremasse konteinerisse kokku istutades. Nii on võimalik tekitada huvipakkuv vorm ja tekstuur. Avalike ruumide puhul on oluline jälgida mõningaid piiranguid – taimed ei tohi blokeerida tuletõrjeseadmeid ega väljapääse ning peavad olema sprinkleritest ja suitsuanduritest vähemalt 60 cm kaugusel. Lühendatult ajakirjast Disain, Interjöör ja Arhitektuur
ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS
Kontorite sisustustrendid 2020 Kontorite disainimine ja sisustamine ei ole enam ammu lihtne ülesanne. Ettevõtete tegevusalad muutuvad üha keerukamaks ja laiahaardelisemaks, niisamuti ka kontorid, kus “üks lahendus kõigile” mentaliteet on ammu kulunud. TOIMETAS: TAAVET KASE FOTOD: SHUTTERSTOCK
I
nimesest lähtuv disain on üha olulisem – töötajatel peab olema mugav, nad peavad end töö juures õnnelikuna tundma ja nende rahulolu peegeldub otseselt produktiivsuses ning töövõimes. Toome välja aasta trendid, mis domineerivad kontorite sisustuses.
Ruumi dünaamilisus Mõned aastad tagasi tekkinud trend kasvab hoogsalt. Nüüdseks on multifunktsionaalne tööruum saanud normiks. Koosolekuruumist saab kiiresti podcast’istuudio, videoproduktsiooni jaoks sobilik ala või privaatne, arvuti taga vaikseks tööks mõeldud kontor. Erinevate tööülesannete jaoks pole enam eraldi ruume vaja, üks suur ala peab olema võimalikult dünaamiline ja mitmekesine. Ammu on loobu20
MÄRTS 2020
Koosolekuruumist saab kiirelt podcast’istuudio, videoproduktsiooni jaoks sobilik ala või privaatne, arvuti taga vaikseks tööks mõeldud kontor.
tud raskest, teisaldamisel suurt pingutust nõudvast mööblist. Hõlpsasti liigutatavad seinad, kobaka mööbli asemel kerge sisustus, erinevad valgustuslahendused sobitumaks kõikvõimalike eesmärkidega – kõik see kuulub ühe moodsa kontori sisustusse. Kõik, mida saab kasutada mitmeti, kõik, millel rattad all. Kontoriruumi tavapärasteks osadeks on saanud ka välialad – näiteks rõdud või katused –, mida saab kergekaaluliste elementidega muuta just selleks, mida parasjagu vaja. Samuti ei pea istumiskohad olema klassikalised kontoritoolid. Kuna peaasjalikult tehakse tööd väikeste sülearvutite või isegi telefonidega, on istumiskohtadeks muutunud aknalauad, kott-toolid ja muud tavapärasest lahendused.
Puit tuleb tagasi Puidu kasutamine on tegemas comeback’i. Kui tüüpilised kontorid on kipsseintega saalid, mis täidetud eraldavate metallkonstruktsioonidel kastidega, siis selline sisekujundus pole parimatele töötajatele enam kuigi kutsuv. Praegu on suurim tööjõud generatsioon Y (80ndate algusest kuni millenniumini sündinud lapsed), mistõt-
Praegu on suurim tööjõud generatsioon Y (80ndate algusest kuni millenniumini sündinud lapsed). tu keskenduvad tööandjad rohkem ka keskkonnasäästlikkusele, seda nii tootmises kui ka sisekujunduses. Üks võimalus on kasutada puitu. Seintel, põrandal, tööpindadel ja mujal. Puit lisab muidu steriilsesse töökeskkonda soojust ja iseloomu. Näiteks vanast puukännust disainitud kohvilaud pole ammu ainult aasta stiilseimate kodude pärusmaa – see on normaalne nähtus ka kontoris. Populaarsed on ka puitpaneelid, mida nii seintele kui ka lakke paigutatakse. Need hoiavad muuseas kontori müra-
Rendi oma töötajale kaasaegne töökeskkond! standard viis Viieaastane sisustuse rent koostöös Finora Finance’iga Ühe kuu näidishind:
20€ + käibemaks
Sisaldab: elektrilist lauda, töötooli, 2 sirmi
Koostame täpse pakkumise vastavalt Sinu vajadusele!
Teenus sisaldab:
töökohtade kaardistamist ja vajaduste selgitamist
ruumi planeerimist ja valitud mööbli rahastamist
Võta ühendust:
mööbli komplekteerimist, transporti ja paigaldust
viis@standard.ee • +372 650 9353 • standard.ee/viis
sisustuse kindlustust ja regulaarset hooldust
vana sisustuse äravedu ja vahetamine uue vastu.
ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS
taseme kontrolli all ja lisavad ka esteetilist väärtust.
Kontor peab inimesi kohale meelitama Elame järjest enam digitaliseeritud maailmas. Praeguste ametite iseloom pole selles mõttes mingi erand. Tööd tehakse ükskõik kust – asukoht pole enam oluline, wifi on põhiline. Inimesed kasutavad seda võimalust ka julgesti ära. Viimased uuringud on näidanud, et 70 protsenti spetsialistidest teeb vähemalt ühel päeval nädalas tööd väljaspool kontorit. See tähendab, et ettevõtted peavad oma kontorid kujundama selliseks, kuhu ini-
Kõige uuenduslikumad kontorid pakuvad tooli ja laua asemel peaaegu hotelliteenust.
mesed tõesti tulla tahavad. Hoolimata sellest, et nad otseselt ei pea. Ja asi pole töö kvaliteedis. Kvaliteetset tööd saab teha ka liivarannal lesides, kui seal piisavalt hea internetiühendus on. Asi on selles, et kontoris tõstavad inimesed üksteise moraali, tekitavad motivatsiooni ja arendavad omavahel olulisi suhteid, mis on ettevõtte käekäigule pikas plaanis väga oluline. Seetõttu kujundatakse kontorid justkui kommuunikeskusteks, kus töötajatel tekivad ühtsed väärtused ja mälestused. Mugavus on samuti oluline märksõna. Kõige uuenduslikumad kontorid pakuvad tooli ja laua asemel peaaegu hotelliteenust. Tihti ühen-
se üha sagedamini jõusaale ja spaasid koos duši- ning riietusruumidega.
Praegu võib tõesti väita, et planeet on moes. datakse kontoriga mõni väiksem restoran või baarinurk, sealt leiab õllekapi ja toitu täis külmiku. Või hoopis kamina. Ka erinevad mänguruumid, kus inimesed vaba aega veeta saavad. Peale selle paigutatakse töökohtades-
Roheline, jätkusuutlik, keskkonnasemulik Samal ajal kui kontorid liiguvad jätkuvalt steriilsetest ruumidest üha rohkem personaalse, inimese heaolule suunatud kommuunkondade poole, on jõuliselt tekkinud trend, millega eranditult pea kõik kaasa on tulnud – jätkusuutlik disain. See on taaskasutatud, jätkusuutlikult hangitud ja roheliste ehitusmaterjalide toomine ruumi. Rõhuasetus langeb kiirelt arenevale energiasäästlikkusele, keskkonnasõbralikkusele ja ökoloogilisele ettevaatlikkusele – kõik selleks, et luua looduse ja meie hoonestuse vahel harmoonilisem ühendus. Kui need põhimõtted siseruumidesse tuua, saamegi keskkonnasõbraliku sisekujunduse. Järjest rohkem töötatakse välja ka erinevaid sertifikaate, mis järgivad rohelisi põhimõtteid. Selles mõttes toimub täielik lumepalliefekt. Seekord positiivses suunas. Looduslikud materjalid on järjest rohkem hinnas, samuti paigaldatakse kõrghoonetesse rohkem taimi, sealhulgas vertikaalaedasid. Roheline on keskkonnasõbralik, roheline on in. Praegu võib tõesti väita, et planeet on moes. Isegi kontorite sisekujundusest rääkides. Allikas: ambius.com
22
MÄRTS 2020
ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS
Lühiajaline rendileping võimaldab raha säästa Mõneks päevaks või tunniks võib ruume vaja minna erinevatel põhjustel: kes peab üksinda keskenduma, kes äripartneriga nõu pidama, kes koosoleku või hoopis koolituse korraldama. TEKST: ANNE-MARI ALVER FOTO: SHUTTERSTOCK
H
arry Potteri lugudest tuttavaks saanud Sigatüüka koolis oli Tarvilik Tuba. See sisaldas kõike, mida parajasti vaja läks. Sarnasel põhimõttel tegutsevad ka lühiajalist renditeenust pakkuvad kontoriruumid, mida leidub nii pealinnas kui ka kaugemal.
Pealinna hinnad on soodsamad Enesearengu töötube korraldava Maria Angel OÜ juht Katrin Juurvee vajab aeg-ajalt Eesti eri paigus ruumi, kus seltskond inimesi end koolituse ajal hästi tunneks, end avada söandaks ning tegevusele keskenduks. “Tallinnas on sobiv rendipind olemas, ent kui tekkis vajadus teha töötube ka mujal Eestis, siis selgus, et sobiva ruumi leidmine on keeruline, kui pole võimalik ruumiga varem tutvuda ja otsus tuleb teha ainult internetist leitud info ja piltide põhjal. Ehk-
24
MÄRTS 2020
ki on netilehekülgi, kuhu on koondatud ruumide rendipakkumisi eri paikkondades, hõlmavad need vaid vähest hulka võimalustest ning otsimisele ja kaardistamisele kulub aega,” selgitab Katrin Juurvee. Hinnatase on kõikuv, üllatuseks oli Juurveele see, et väljaspool Tallinna võivad rendiruumid olla kallimad kui pealinnas. “Minu nõudmised ruumile pole suured: vajan ruumi suurusega minimaalselt 30 m², olemas peaks olema pabertahvel ja projektor ning võimalus paigutada toolid ringikujuliselt. Vajalik on parkimisvõimalus, ligipääs ühistranspordiga ja muidugi on oluline ka mõistlik hinnatase.
Sobiv temperatuur ja värske õhk “Ruume otsides on selgunud, et olulist rolli mängivad mitmed pisiasjad. Eelistan õdusat ruumi, kus luua turvaline keskkond, et inimesed oleks valmis end avama. Seetõttu ei sobi kõige pa-
remini tavalised hotellide konverentsikeskused. Kuna üritustel osalejate arv võib selguda viimasel hetkel, eelistan kohvipausi ise korraldada, mitte ette tellida. Ideaalsed on ruumid, kus olemas kohvimasin ja iga osaleja saab endale jooki osta. Temperatuur ja ventilatsioon on tähtsad – kui õhk kipub otsa lõppema, aga tuulutamine ruumi liiga jahedaks muudab, segab see tööd oluliselt. Muidugi tuleb kasuks rentija vastutulelikkus ja paindlikkus. Ehkki kõike on põhimõtteliselt võimalik telefoni teel küsida, pean parimaks variandiks ikkagi eelnevalt kohapeal käimist, erinevate ruumidega tutvumist, silmast silma läbirääkimiste pidamist. Eelistan ruumi pakkujat, kel on koduleht ja sotsiaalmeedia konto, mida kohaliku kogukonna rahvas jälgib ja kus tulevastest üritustest teada antakse,” selgitab Katrin Juurvee ning toob positiivse kogemusena välja Kuressaare Edukontori, mis pakub nii kontorikohti kui ka koosolekuruume ja on hea asukohaga kesklinnas.
Lisaks sekretär ja jurist Estonian Office OÜ juht Jelena Tõrtõšnaja märgib, et nende rendikontori tugevad küljed on väga hea asukoht ja stiilne sisustus, mis sobib hästi nii kohalikule kui ka välismaisele äripartnerile mulje avaldamiseks. See aitab kulusid kokku hoida nii alles alus-
taval ettevõttel kui ka neil, kes juba jalad alla saanud, kuid kes iga päev kontoriruume ei vaja. Estonian Office pakub peale füüsilise ruumi ka virtuaalkontori teenust. Sinna saab suunata kirjad, vajadusel kasutada ka sekretäri- või juristiteenust. Lisaks ühekordsetele, tunni või mõne mahus ruumikasutustele saab teenust osta ka kuupaketina, kuhu kuuluvad erinevad ruumid, k.a konverentsisaal, sekretäri- ja juristiteenus ning ettevõtte esindamine Eestis. Hinnad olenevad mahtudest ja sellest, kui palju erinevaid teenuseid kasutatakse.
Vajadusel saab ka pikali olla Ülemiste Technopolises saab üürikontoris vajaduse korral isegi magada, nii pole vale nimetada pakutavat ruumi lausa kontorhotelliks. Müügidirektor Tanel Oleki sõnul pole hotelli funktsiooni siiski nii palju kasutatud, kui teenust pakkuma hakates plaanitud sai. “Aga vahel on kellelgi vaja kontoris pikutada küll, ja seda ka päevaajal,” märgib Olek ning põhjendab – klient võib tulla riigist, millel on Eestiga suur ajavahe ja seetõttu vajada lisaks töövõimalusele ka puhkevõimalust. Kõiki pakutavaid büroopindu on võimalik kasutada 24/7. Tanel Olek nendib, et rendikontoreid kasutavad nii eesti kui ka välismaised ettevõtjad, samuti sellised, mille juhtkonnas on inimesi mitmest riigist. Kuna Ülemistes on üürikontorid hästi vastu võetud, pakutakse teenust nüüd ka Tallinna kesklinnas Maakri tänaval UMA kaubamärgi all ja ka seal on kontori kasutamise võimaluse avamine end õigustanud.
ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS
NANOPIND
ENNE
PÄRAST
Alternatiiv kulukale vannitoa remondile Nanokate pikendab teie vannitoa eluiga Vähesed teavad, et peale kalli remondi on olemas alternatiivne viis vannitoa uuendamiseks. Professionaalne süvapuhastus ja nanokate pikendavad vannitoa eluiga aastaid. Nanotöötluse hind on vaid murdosa renoveerimise maksumusest.
K
esk-Euroopale on kodude ja avalike pindade kaitsmine nanokattega tuttav. Nanokattega on võimalik kaitsta vannitoa pindu nii, et need muutuvad vett ja mustust hülgavaks. See toob kaasa pindade eluea pikenemise, lihtsustab märgatavalt puhastust ja vähendab keskkonnale kahjuliku koristuskeemia kasutust. Eelkäija sel alal on Nanoksi Finland Oy, kes on Nanoksi Estonia koostööpartner Soomes. Kogemust on kogunenud tuhandetelt objektidelt. Nanopinnakate tõrjub vett ja rasva, kaitstud pindadelt on ka palju lihtsam katlakivi eemaldada. Pinnakatte hingavus tagab niiskuse aurustumise ja hallituse tõrje. Pinnakate on värvitu ja peab vastu aastaid. Pinnakattel võib kasutada ka
erinevaid puhastusvahendeid, kuid tavaliselt piisab edaspidiseks hoolduseks ka soojast veest ja mikrokiust lapist.
Kõigepealt põhjalik süvapuhastus, seejärel pinnakate Nanoksi professionaalid alustavad tööd alati pindade süvapuhastusest. Ilma selleta ei ole võimalik head lõpptulemust saavutada. Süvapuhastuse käigus eemaldatakse pindadelt kogu sinna aastate jooksul tardunud mustus, katlakivi ja hallitus. Kogu töö tehakse algusest lõpuni ise, sest ainult nii saab anda tehtud tööle garantii. Vajaduse korral tehakse lisaks süvapuhastusele ka erinevaid parandustöid, näiteks vahetatakse välja plaatide vuugid ja uuendatakse nii seina kui ka põranda silikooni. Pärast puhastust kantakse igale pinnale just sellele sobiv pinnakate, millel lastakse 24 tundi kuivada, enne kui sel pinnal vett kasutada võib. Kogu protsess võtab olenevalt ruumist aega 1–2 päeva.
Eriti suur kasu on nanokattest uutele sanitaarruumidele. Kate pikendab nende eluiga 10–15 aastat. Samuti tasuks enne kasutuselevõttu kaitsta nanokattega saunalavad. Nanoksi teeb süvapuhastust ja pinnakaitset erinevates avalikes ruumides. Tänu nanokattele on võimalik kiirelt ja tõhusalt tagada kohvikute, ujulate, kaubanduskeskuste ja hotellide klientide rahulolu, lihtsustada koristust ning tõsta kinnisvara väärtust. Loomulikult huvitab inimesi alati teenuse hind. Selle jaoks leiab kodulehelt hinnakalkulaatori, mis annab ligikaudse hinna. Kogu töö täpne maksumus selgub alati pärast esmast ülevaatust, sest iga ruum ja pind on erinev. Lepiku tn 15-41 79513 Rapla +372 553 7570 klienditeenindus@nanoksi.com www.naoksi.ee www.facebook.com/NanoksiEstonia-113319576744923 www.instagram.com/ nanoksiestonia
Nanopinnakate sobib ka muudesse ruumidesse Nanopinnakattega saab kaitsta erinevaid pindu, näiteks köögi töötasapindu ja roostevabast terasest kodumasinate pindu. Nanopinnakaitse sobib ka välistingimustesse, näiteks betoonile ja kivile. MÄRTS 2020
25
ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS
Kevad suurendab ka
koristusvajadust Kevadine suurpuhastus erineb tavapärasest koristamisest eelkõige põhjalikkuse poolest, selgitab koristusteenuseid pakkuva ettevõtte HK Puhastus OÜ juht Katrin Värv.
ne suurpuhastus hõlmab enamasti ka akende pesu ning püstpindadelt tolmuvõttu, mida iganädalaste koristamiste ajal tavaliselt ei tehta.
TEKST: ANNE-MARI ALVER FOTO: SHUTTERSTOCK
Ettevõte keskendub oma põhitegevusele
K
Värvi sõnul valivad ettevõtted aina sagedamini selle tee, et koristaja palkamise asemel ostetakse teenus sisse teisest ettevõttest, säästes nii aega oma töö tegemiseks ja tellimuste täitmiseks. Tänu professionaalidele on tagatud kindel standard ja stabiilne teenus – näiteks pole vaja tellival ettevõttel muretseda, mis saab siis, kui koristaja peaks vajama haiguslehte. Orkla Eesti AS-i kommunikatsioonijuht Ruth Roht ütleb, et Kalevis on samuti mindud teenuse sisseostmise teed ja kaheksa viimase aasta jooksul kasutatud mitme suurema koristusfirma teenuseid. “Sisseostetud koristusteenuse puhul saab ettevõte keskenduda oma põhitegevusele. Ettevõte ei pea soetama koristustarvikuid ja -masinaid ega palkama tööjõudu,” põhjendab Roht. Ta li-
oristamine kuulub nende tööde hulka, ilma milleta keegi oma ettevõtet pidades läbi ei saa. Ka mitte siis, kui ettevõte tegeleb hoopis millegi muuga. Ja vana tõde on, et koristaja tööd märgatakse tihtipeale alles siis, kui see tegemata on. Tegelikult märgatakse ka korras ruume. Puhtas kontoris on tunduvalt meeldivam töötada kui koristamata ruumides. Kui aga kevadine päike üha erksamalt paistma hakkab, toob ta nähtavale ka kõik väikesed ja veidi suuremad probleemid, mis ruumil on. Katrin Värv selgitab, et kui pidevate koristuskordade ajal tehakse puhtaks põrandad ja lauad, siis kevadi26
MÄRTS 2020
Sisseostetud koristusteenuse puhul saab ettevõte keskenduda oma põhitegevusele. Ettevõte ei pea soetama koristustarvikuid ja -masinaid ega palkama tööjõudu. Ruth Roht
Tänu professionaalidele on tagatud kindel standard ja stabiilne teenus, näiteks pole vaja tellival ettevõttel muretseda, mis saab siis, kui koristaja peaks vajama haiguslehte. Katrin Värv sab, et koristusfirmaga sõlmitavas lepingus on kõik vajalikud kriteeriumid kirja pandud ja tingimused ette antud vastavalt ettevõtte nõuetele ning koristusvajadusele. “Professionaalne koristusfirma pakub tellijale täislahendust: koolitatud puhastusteenindajaid, kaasaegseid koristuslahendusi nii käsikoristuse kui ka masinatega koristamise vallas, kontrollib koristuskvaliteeti jne,” jagab ta kogemust. Orkla Eesti AS kasutab igapäevast hooldus-koristusteenust lepingu alusel.
ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS
Meil on nüüd tööl 50 inimest ja seoses sellega vajame koristamist varasema kolme korra asemel nädalas iga päev. Liana Martin
“Lisaks ostame vastavalt vajadusele sisse suurpuhastus- ja eritöid nii tootmisalal kui ka olme- ja büroopindadel, samuti tellime akna- ja fassaadipesu, seda mitte vähem kui kaks korda aastas,” kirjeldab Roht ettevõtte koristusvajadusi.
Rohkem inimesi, rohkem koristamist IT-teenuseid ja tarkvaralahendusi pakkuva ettevõtte Astro Baltic OÜ infokonsultant Liana Martin märgib, et kuna alanud aastast suurenes ettevõtte töötajate hulk, muutus suuremaks ka koristusvajadus. “Meil on nüüd tööl 50 inimest ja
seoses sellega vajame koristamist varasema kolme korra asemel nädalas iga päev,” selgitab ta. Ka Astro Baltic OÜ on valinud selle tee, et koristusteenus ostetakse sisse teiselt ettevõttelt ja ka koristusmahu suurenemisel peeti nõu oma senise teenusepakkujaga, kellele igapäevase teenuse ostmine samuti sobis. “Meil käib iga päev üks ja sama koristaja ning oleme tema tööga rahul,” räägib Liana Martin. Siiski on hea teada, et kui koristaja peaks haigestuma või muul põhjusel tulla ei saaks, tegeleks kiire probleemiga teine ettevõte, mitte nende oma, kus inimesed tegelevad hoopis teiste teemadega.
Ka Astro Baltic eelistab lisaks igapäevasele koristamisele tellida puhastusfirmast täiendava kevadkoristuse, et ettevõte vastu kevadet ilus ja puhas oleks.
Erinevad lisateenused nii kontoris kui ka kodus Katrin Värv märgib, et kokkuleppel võib koristusfirma hooleks jätta ka mitmed teised tööd, mis ettevõttes justkui otseselt ühegi töötaja kompetentsi ei kuulu, näiteks käte- ja tualettpaberi ning seebi varumine. Värv soovitab nii rutiinset koristamist kui ka kevadist suuremat koristamist tellida ka kodumajapidamistel.
... ET SINU KODU JA KONTOR LÄIGIKS
Koristusteenused • • • • • • • • •
Hoolduskoristus Ehitus- ja remondijärgne koristus Aknapesu Vaipkatete keemiline puhastus Koduvaipade keemiline puhastus Pehme mööbli keemiline puhastus Kontoritoolide keemiline puhastus Kivipõranda masinpesu PVC-põranda pesu ja kaitsevahatamine
Küsi kindlasti ka personaalset hinnapakkumist! KONTAKT Aadli Puhastusteenused OÜ | Tel: +372 53 427 007, info@aadli.ee Kuldkinga tee 30, Saku, 75506 Harju maakond
ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS “On väga meeldiv tegeleda millegi muuga, sellal kui professionaalid maja või korteri ilusasti läikima löövad ja ka aknad ära pesevad,” kinnitab ta. Ettevõtte puhastusteenindajatel on käed tööd täis ka teistel aastaaegadel, näiteks suvel – siis tellivad suuremaid koristustöid koolid ja lasteaiad, kes soovivad uuele hooajale puhastatuna vastu minna.
Kevadine suurpuhastus hõlmab enamasti ka akende pesu ja püstpindadelt tolmuvõttu, mida iganädalaste koristamiste ajal tavaliselt ei tehta.
Näiteid koristusteenustest REGULAARKORISTUS Valvekoristus – vajaduspõhine teenus koos ühe või mitme teenindajaga näiteks enne või pärast üritust Regulaarkoristus, abikoristus – teenus kokkulepitud aja jooksul ja kokkulepitud pinnal koos ühe või mitme teenindajaga ERITÖÖD Suurpuhastus ja ehitus-remondijärgne koristus Sisehaljastuseteenus: lillede istutamine ja hooldus, ümberistutustööd kevaditi
Põrandate sügavpuhastus ja -pesu masinaga Põrandate vahatamine Aknapesu seest ja väljast Aurupuhastus LISATEENUSED Aknapesu Klaaspindade pesu: peeglid, klaasseinad, peegeluksed, klaasvaheseinad Klaaspindade pesu õues Aurupuhastus: vaipkatete puhastus ja värskendamine auruga, muu pehme mööbli puhastamine ja värskendamine auruga
EHITUSKORISTUS Hõlmab koristust enne ja pärast ehitust SISEHALJASTUSTEENUS Ettevõttes asuvate toalillede igapäevane või iganädalane hooldus: kastmine, vanade lehtede eemaldamine ja taimede pügamine Kevadised ümberistutustööd ja taimede uuendamine Allikas: timerita.com
Katrin Värv
Puhastusteenus firmadele
− Regulaarkoristusteenused ja hügieenitarvikute müük − Kontorite ja büroode koristus − Laopindade korrashoid − Tootmispindade koristus − Põrandate süvapesu ja vahatamine − Akende pesu
Merike Veider, tel 5858 8776 www.timerita.com │ Merikese koristused
MÄRTS 2020
29
CLEVERWELT
ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS
Mida Cleverwelt pakub?
Cleverwelti tarnitud valgustitega ehitis, mis valmis koostöös ehitus- ja montaažiettevõttega. Foto Vadim Sokolov
Valgus ja usaldus Kas tahate pühenduda oma põhitegevusele, murdmata pead õigusaktide, standardite ja spetsiifiliste valgusseadmete üle?
C
leverwelt ootab enda poole pöörduma juriidilisi isikuid, kellel on evakuatsiooni- ja erivalgustusega seotud vajadused. Projekteerijad, ehitus-, elektromontaaži- ja hooldusettevõtted saavad abi valgustuse planeerimisel ja tarnimisel ning evakuatsiooni-, üld- ja erivalgustuse lahenduse koostamisel. Koostööd võiks kaaluda ka kinnisvara arendamisega tegelevad ettevõted, korteriühistud ning hoonete omanikud ja kasutajad.
“Vaatamata tellimuse mahule või lahenduse eripärasusele on iga klient meile väärtuslik ja meie suhtume igaühte individuaalselt,” ütleb ettevõtte tegevjuht Liana Sokolov. “Esimene samm, millest koostöö kliendiga algab, ongi kliendi soov ja vajadus, millest ta meile teada annab.” Cleverwelt on ainus ettevõte Eestis, kes on spetsialiseerunud hoonete hädavalgustusele ja sellega seotud harudele. Hädavalgustuse paigaldamine on seadusega määratud kohustus ja seega on oluline, millise partneriga õigusaktidega määratud seadmeid valida.
Üld- ja erivalgustid Valgustuse planeerimine ja valgustehnilised arvutused Abi projekteerimisel Evakuatsioonivalgustuse planeerimine ja lahenduse koostamine Evakuatsioonivalgustid Evakuatsioonivalgustuse automaatsed kontrollsüsteemid Valgustite komponendid Tuleohutuskonsultatsioonid
Kolmnurkne lahendus: kolmest küljest saab valida kaks.
Kuna seadmete eluiga ei lõpe nende objektile paigaldamisega, saavad kliendid endile alatiseks usaldusväärse partneri. Kui kohustused on täidetud, vajadused rahuldatud, ressursse kokku hoitud ja partneris võib kindel olla, muutub elu turvalisemaks. Kas kardate, et terviklahenduse tellimine läheb kalliks? “Mõnikord on arvatud küll, et professionaalne lahendus või seade on võimalik kätte saada väga odavalt või et lahendus saab kähku valmis,” tunnistab Liana Sokolov. “Selliste väärarusaamade vältimiseks soovitame vaadata kolmnurkset lahendust, mille külgede valikus on kvaliteetselt, kiiresti ja odavalt. Tegelikult saab kolmest küljest valida ainult kaks. Kui kvaliteetselt ja kiiresti, siis ei saa odavalt. Kui kiiresti ja odavalt, siis ei saa kvaliteetselt jne.” Sokolov lisab, et tegelikult ei taha keegi ebakvaliteetset toodet või lahendust ning klient peaks soovima head hinna ja kvaliteedi suhet. Kõhklejatel soovitab ta vaadata ülevaadet nende tehtud töödest, kus on projektide ja klientide nimed, võtmeisikute kontaktid ning tööde lühikirjeldused. Alati võib neilt üle küsida, kuidas koostöö sujus. Cleverwelt OÜ cleverwelt.ee
KONTOR SORTEERIMA Esteetilised sorteerimislahendused Juhendmaterjalid Haakumine koristusteenusega Väline pakendikonteiner koos tühjendusega
Muuda kontor jäätmevabaks. Vaata lähemalt tvo.ee/kontor