100 aastat Eesti ettevõtlust (jaanuar 2021)

100 AASTAT

Eesti ettevõtlust Väljaande koostas Ekspress Meedia sisuturunduse ja erilehtede osakond

Ettevõtlus Bigbank efektiga Meilt leiad laenu, mis aitab areneda! www.bigbank.ee

Iga finantsotsusega kaasnevad riskid ja kohustused, mistõttu palume laenutoodete tarbimise vajadus hoolikalt läbi mõelda. Tutvu tingimustega kodulehel www.bigbank.ee ning helista 731 1333 ja pea nõu meie spetsialistiga.

Talv 2021

100 aastat Eesti ettevõtlust

Foto: Shutterstock

Raha ei ole maailmast kuhugi kadunud 100 aastat tagasi, noores Eesti Vabariigis seisis kogu ettevõtlus, riik ise, tööandjad ja selle võtjad silmitsi olukorraga, mida polnud keegi veel näinud: vabadus ja võimalused ilma selleta, et peaks kellelti teiselt abi küsima, ukaasiga loa saama või läbipääsu nuiama. Lisaks vabaduse saabumisele oli muutunud ka kogu meid ümbritsev maailmakord ja pea kõik selle alustalad – kokku oli kukkunud vana ja arhailine, ees ootas uus ning kõigile võrdset kohtlemist lubav maailm.

Eestlased kargasid kohe suure entusiasmiga toimetama. Puudus põhjus, miks end enam tagasi hoida, mõisa köit lohistada – nüüd tehti ju tööd vaid endale, oma perele, riigile, ühiskonnale. Asutati äriühinguid, Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

truste ja manufaktuure, vaja oli aina rohkem toota endale ning müüa ka välja. Sisse toodi vajalikku ja alati kõige uuemat tehnikat, teadmisi ning oskusi, elu ja äri arenesid kõigis selle kihtides. Eestlastele kuulus ühel ajal näiteks suur kalapüügilaevastik, mis käis Islandi lähistel heeringat püüdmas. Sirgusid ka esimesed äridünastiad, neist suurimad olid Lutherid ja Rotermannid.

90ndad ja uue iseseisvuse algus tuli samade tuulte, ootuste ja võimalustega. Samuti karati kogu täiega riiki üles ehitama, ettevõtlust arendama, tootmisi uuendama, suhteid looma. Loodi pankasid, avati poode, müüdi autosid ja suhkruvatti. Kõikjal nähti võimalust rikastumiseks, võimalust midagi uut arendaReklaam: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg

Uued finantseerimislahendused kasutatud sõidukitele AutoPay

da, üles ehitada. Järjekordselt pandi just üle-eelmise kümnendi algusaastatel paika ka see, millised on need uued dünastiad, kes Eesti ettevõtlust tulevikus suunavad ja kes jäävad pirukajagamisest kõrvale. Oli verd, oli higi, oli pisaraid.

2021. aasta algus paistab järjekordselt uue algusena, vana maailmakorra lõpuna. Erinevalt aga kahest varem mainitud ajastust pole meil vaja ettevõtlust ja majandust uuesti defineerida, teha tuleb vaid targemaid, julgemaid ning tihti ka populaarseid otsuseid.

Maailmast ei ole raha otsa saanud, see ootab neid, kes suudavad kohaneda ja leida õige viisi uues maailmas ekisteerimiseks.

Martin Hanson Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: Printall

25. mail startis uus finantstehnoloogia platvorm Autopay.ee, mille missioon on lihtsustada sõiduki ostmist kiire ja lihtsa finantseeringuga. Seda siis Eesti väikseima kuumaksega autolaenu näol. Täpsemalt räägib AutoPay tegevjuht Kaur Mets.

Olete tootega värskelt välja tulnud.

Kuidas on toode vastu võetud?

Esmalt mainin ära, et oleme Eestis varem finantssektoris 8 aastat Väikeliisinguga juba olemas olnud, kuid AutoPay uudne ja soodne lahendus on kiirelt saanud klientide poolehoiu.

Mis muudab AutoPay platvormi lihtsaks?

Taotluse vastus tuleb 5 sekundiga ning lepingu sõlmimiseks kulub 5–8 minutit, kui auto on välja valitud. Samuti saab pakkumise küsida ette ning jõustada kohe, kui sobiv auto leitud.

Väikseima kuumaksega autolaen – kuidas seda garanteerite?

AutoPay tavatoode on täna kindlasti vähemalt üks soodsamatest Eesti turul.

Kindlasti tasub ka pakkumisi võrrelda ja katsetada kalkulaatorit meie veebilehel www.autopay.ee. Samuti soovitame tutvuda meie väiksema kuumakse garantii tingimustega.

Mis tingimused veel tootele rakenduvad?

Esmane sissemakse on soovi korral 0% ning finantseeringut saab taotleda 15 000 euro ulatuses. Kindlustused valib klient ise ning lähiajal on AutoPay kliendile lisandumas ka soodustingimustel erikindlustus, mis on oluliselt soodsam avalikes kanalites pakutavast.

Kes võib taotluse esitada?

Taotlus ei sea kohustusi, mistõttu võib taotluse täita iga inimene, et teada enda võimalusi. Eeldus on muidugi töökoha olemasolu, maksehäirete puudumine ja korrektne makseajalugu.

Kuidas käib lepingu sõlmimine, kui sobiv auto leitud?

Saate lepingu sõlmida AutoPay.ee platvormil digitaalselt mõne minutiga, kuid alati olete oodatud ka meie kontorisse, kui selline soov peaks olema. Aja palume küll broneerida, kuid saame alati samal päeval lepingud sõlmitud. Samas võib pakkumise ka ette küsida.

Juhime Teie tähelepanu sellele, et tegu on finantsteenusega. Soovitame kindlasti tutvuda tingimustega ning vajadusel konsulteerida spetsialistiga.

Vaadake ka lähemalt: WWW.AUTOPAY.EE

100 aastat Eesti ettevõtlust

Masina- ja metallitööstus:

2021 on alanud korraliku aktiveerumisega Viiruskriisis jätkas masina- ja metallitööstus küll töödega, aga mahud kukkusid keskmiselt 20–30 protsenti.

Masinaehituse poolel paljud suurkorporatsioonid ja kliendid külmutasid oma investeeringud ning need projektid pandi ootele. Metallitööstuses oli sama seis, kõik seiskus ja toimusid ka koondamised.

Toimetas Einar Ellermaa “Kuna toodame ligikaudu 90 protsenti ekspordiks, siis sõltume ainult maailmaturust ning Eesti ettevõtted on otsimas väga aktiivselt uusi turge ja kliente, et leida asendust,” selgitab Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Triin Ploompuu.

“2021 on alanud korraliku aktiveerumisega – tundub, et kõik, mis seiskus, on käivitumas. Väga palju on taas inimesi värbama hakatud. Tööjõu kättesaada-

Triin Ploompuu vusest sõltub, kas suudame läbi suurenenud nõudluse oma ettevõtetega kasvada.

Ennustame 2021. aastaks kasvu.

Kindlasti on meie jaoks väga suur probleem riikide protektsionism, millega Brüsselis peaks tegelema. Palju sõltub ka sellest, kuidas meie konkurentriigid hakkavad oma Euroop Liidu ettevõtluse edendamiseks mõeldud tuge tööstusse suunama. Näiteks kui meie konkurentrii-

Foto: Rene Riisalu

kide tööstuse toetusmeetmed on suunatud otseinvesteeringutesse, siis kindlustavad need riigid oma konkurentsivõime 10–15 aastaks. Tuleb arvestada, et tööstuses võtavad arengud ikkagi aega ja meie konkurendid asuvad väljaspool riigipiire.

Eesti peab väga palju rõhku panema ekspordi teadlikule ja süsteemsele edendamisele. Kogu tööstusspetsiifiline turundus on muutunud ainult digitaal-

semaks, millega tuleb kaasa minna. Seni toimunud füüsilised messid on asendunud virtuaalsetega. Need ei ole osutunud sama tõhusaks, sest füüsilist kohtumist need ikkagi ei asenda.

On juba päris palju näiteid virtuaalreaalsetest lahendustest, mille kaudu tutvustatakse oma tehaseid ja luuakse seeläbi usaldusväärsust, et uusi B2B kliente võita. Kõik ettevõtted peavad läbi mõtlema oma digitaalse turundusstrateegia – mis võrgustikes olla, kuidas on optimeeritud kodulehed jne.

Mõned ettevõtted on toiminud väga targalt, neil on õnnestunud juurde saada lepinguid, nad on suutnud üles ehitada täiesti uue müügivõrgustiku ja arendanud omatooteid. Eestis on väga suureks probleemiks ka see, et meil on puudu inseneridest, kes arendavad ettevõtetes nii omatooteid kui ka tootmist – digitaliseerimine, robotite integreerimine jne.

Pandeemia ei ole veel läbi, aga peame olema valmis, et uus reaalsus toob kaasa väga palju muutusi. Võidavad need, kes suudavad teha koostööd, on paindlikud ja kellel jätkub võhma. Soovitan tegelikult poliitikutel ja ametnikel rohkem kuulata ja usaldada nii erialaliite kui ka valdkondlikke eksperte, kellel on laiem vaade. Eesti on muu maailmaga võrreldes väga väike ja meie edu pandiks peaks olema just koostöö ja paindlikkus.”

25 aastat tegutsenud Geo S.T.:

geodeesia ja geodeedid ei kao ka tulevikus kuhugi Kuigi maailm areneb peadpööritava kiirusega ning igasugune automaatika ja digilahendused asendavad aina rohkem inimesi, ei kao geodeesia kuhugi, ütleb 1996. aastal asutatud Geo S.T. juht Margus Sarapik. Tema sõnul jääb küll maamõõtmisi aastatega vähemaks, sest arvutid, skannerid ja droonid lihtsustavad seda tööd, kuid inimjõuta maju ja teid ei ehita.

4

TALV 2021

„Geodeet kaardistab ja mõõdab mahud ning mahud omakorda tähendavad raha.

Teostusjoonised ja muu nii-öelda inimese käe all valmiv oli, on ja jääb vajalikuks osaks geodeetilistel töödel. Selleta ehitada ei saa,” räägib Sarapik.

Ettevõtte eesmärgiks on asutamisest peale 25 aastat tagasi olnud alati teha kvaliteetset tööd ning hoida oma taset olenemata projekti suurusest ja asukohast. „Eks kõige parem reklaam ongi hea töö ja tellija rahulolu. Kui tellija tuleb tagasi, on kõik hästi. Kahjuks on aga ka värviliste brošüüride taha peitunud nii-öelda tühja sisuga firmasid, kelle tööd peavad hiljem teised ümber tegema. Seetõttu on oluline leida algusest peale kindel partner, keda teised kliendid kiidavad, kellel on ette näidata suur kogemuste pagas ja kes on teinud erinevaid töid nii kodumaal kui ka mujal.“ Geo S.T.-s töötab praegu 16 oma ala spetsialisti, kellele suuremate projektide täitmiseks kaasatakse lisa. On perioode, kus pea pool ettevõtte inimestest on tööl olnud Soomes, samuti on käidud mõõtmisi tegemas ja konsultatsiooniteenust pakkumas ka kaugemal, isegi Prantsusmaa ning Hiina tuumaelektrijaamades. Igapäe-

vasteks klientideks hetkel on enamasti arhitektuuri- ja projekteerimisbürood, ehitusettevõtted, omavalitsused ja riik ning vähemal määral eraklient. Suure hulga tööst hõlmavad katastritööd ehk uute piiride määramine, piiripunktide paigaldus või kontroll looduses. Omaette valdkonna moodustavad kõrgema geodeesia tööd, kus tehakse riikliku ja kohaliku geodeetilise mõõdistusvõrgu rajamise, kontrollimise ning korrastamise töid. Kaasaegsematest tehnoloogiatest on kasutusel 3D-laserskaneerimine ja droonidelt tehtav aerofotogrammeetria. Need on head abivahendid näiteks hoonete rekonstrueerimisel vajamineva lähteinfo kogumisel, kui on vaja teada olemasoleva hoone võimalikult täpset geomeetriat ja detailsust. Pole midagi teha, tehnika areneb kiiresti ja tuleb end pidevalt täiendada ning osata leida parim lahendus inimeste ja tehnoloogia sümbioosis,” ütleb Sarapik.

Heaks geodeediks saab ainult läbi praktika Kuigi käes on keerukas koroonaaeg, on Geo S.T. seadnud endale eesmärgiks arendada kodukontoris töötamise efektiivsust ja tagada praegusele kollektiivile

piisav tööhõive. „Meie meeskonnas on piisavalt nii kogenud spetsialiste kui ka neid, kes alles valdkonna peensusi õpivad. See hoiab kogu meeskonda pidevas arenemise ja parenemise vaimus,“ selgitab Sarapik. „Geodeediks õppimise aeg on pikk, enne kui saab oma tööde eest vastutama hakata. Muidugi paeluvad noori huvitavad projektid ja unikaalsed väljakutsed, kuid kahjuks ei saa öelda, et geodeedi tasu oleks vastutusega proportsioonis.

Geodeesiat on võimalik õppida Kehtna Kutsehariduskeskuses, Tallinna Tehnikakõrgkoolis ning magistritasemel Eesti Maaülikoolis ja TalTechis ehk Tallinna Tehnikaülikoolis.

Geo S.T. oli esimene geodeesiaettevõte Põhjamaades ja Balti regioonis, millele omistati juba 2001. aastal kvaliteedijuhtimise ISO-sertifikaat. Sarapiku sõnul seda kahjuks Eestis väga ei küsita, kuid välismaa projektide puhul on see tugevaks kaalukeeleks. Meie tegevusvaldkonnas on oluline silmas pidada, et geodeesiaettevõttena peame alati olema sõltumatud ega tohi olla kallutatud ei ühele ega teisele poole.” www.geo.ee

IF KINDLUSTUS

100 aastat Eesti ettevõtlust

Milliseid kindlustustooteid eelistab äriklient kõige rohkem?

If Kindlustus on aastaid aidanud ettevõtjatel maandada riske erinevate kindlustuslahendustega.

Ladusale kahjukäsitlusele lisaks hinnatakse kõrgelt ka nende võimekust anda nõu, kuidas vältida olukordi, mille tagajärjel sünnib kahju.

Ifi kindlustuskogemus Eestis sai alguse 155 aasta eest, kui 1866. aastal loodi nende eelkäija Tallinna Alevite Vastastikuse Tulekinnituse Selts. Ühendus ulatas toona abikäe neile Tallinna eeslinnade, aga ka teiste linnade puitelamute omanikele, kelle vara baltisaksa ja vene seltsid ei tahtnud kindlustada. Paindlikkus ilmestab ka Ifi praegust tegutsemist ja kindlustamine tuleõnnetuste vastu on siiani ettevõtte portfellis, kuhu aja jooksul on lisandunud suurel hulgal tooteid, mis aitavad Eestis tegutsevatel ettevõtetel, aga ka meie majandustegevusel tervikuna hoogu sees hoida.

If Kindlustus võimaldab tõhusat kahjukäsitlust kogu Balti regioonis, kus teenindatakse enam kui 300 000 klienti. Kõige populaarsemad tooted juriidiliste isikute seas on liiklus-, kasko-, vara-, vastutus- ja tervisekindlustus.

Liikluskindlustus – et üldse liikuma saaks Aastas põhjustab õnnetuse iga 15. firmasõiduk.

Kindlasti ei istu nende roolis kehvemad juhid.

Põhjus, miks rohkem vastutada tuleb, on selles, et ettevõtete autopargid on palju intensiivsemas kasutuses, mis suurendab paratamatult avarii põhjustamise riski. Ettenägelikule firmaomanikule on see piisavaks põhjuseks valida usaldusväärne kindlustuspartner ja kahjukäsitleja. Ifi liikluskindlustuse lisateenusena hindavad kasutajad tasuta pukseerimise võimalust liiklusõnnetuse korral kõikjal Euroopa Liidus, nii sõidu- kui pakiautole.

Kaskokindlustus annab kindluse seal, kuhu liikluskindluse kaitse ei ulata Ifi statistika näitab, et ärikliendi sõidukit tabab kahjujuhtum keskmiselt igal kolmandal aastal. Kohustuslik liikluskindlustus ei korva kaugeltki kõiki kahjusid. Et töö pooleli ei jääks ja ruttu tagasi teele saaks, on abiks mitmete lisakaitse võimalustega kaskokindlustus. Analüüsinud põhjalikult turuolukorda, pakub If nüüd Superkasko Lux+ paketti, millega kaasneb Eesti kaskokindlustuse turu kõige laiema kaitse garantii. Kui saad kuskilt parema katvusega kasko pakkumise, annab If puuduva kindlustuskaitse oma paketile tasuta juurde või maksab raha tagasi.

Varakindlustus hoiab ettevõtte käigus Ifi eesmärgiks on aidata ärikliente varakindlustusega, kui kahju kannatab hoone, kaup või tehnika. Selliste juhtumite eesotsas troonivad väiksemad kahjud, nagu kontoritehnika purunemine, lõhutud akende, soditud seinte ja näiteks purustatud ustega seotud juhtumid. Keskmise suurusega kahjude puhul (alates 2000 eurost) on tegu tootmisseadmetega, sisemiste rikete ja väiksemate veeavariidega. Järgnevad suuremad veekahjud (alates 10 000 eurost), kui upuvad mitmed korrused ja tõsist kahju saab kaup, siseviimistlus või tehnika. Suuri kahjusid põhjustavad paar korda aastas tormid. Kuid ette tuleb ka väga raskeid juhtumeid, kus kindlustuse abita on äritegevuse jätkumine küsitav, näiteks tulekahju. Ifi ärikatkestuse kindlustus aitab neil juhtudel katta muu hulgas ka töötajate palga ja saamata jäänud tulu.

Vastutuskindlustus on toeks, kui kahju saavad kõrvalseisjad Iga äriga kaasneb risk. Tegevuse käigus võib juhtuda midagi, mille tagajärjel tuleb kahju hüvitada kolmandale isikule. Eelmisel aastal teavitati If Kindlustust 381 juriidilise isiku vastutuskindlustuse kahjujuhtumist, neist suurim oli 1 000 000 eurot. Need on äkk-kulud, mille tekkimist ei oska sageli ette näha kogenumgi firmajuht. Vastutuskindlustuse olemasolu tagab, et kindlustuslepingus kokkulepitud tingimustel hüvitab kindlustusandja tekkinud kahju kindlustatud isiku eest.

Peamised vastutuskindlustuse tooted ärikliendile on Ifis tegevuse, toote, tööandja ja erialane vastutuskindlustus.

Tervisekindlustus pakub boonuseid mitmele osapoolele Miks tervisekindlustust soovivad nii tööandjad kui ka töötajad? Ühelt poolt annab see eelise värbamisel ja parandab ettevõtte mainet, teiselt suurendab töötaja motivatsiooni, sest annab kindluse, et vajalikul hetkel saab arstiabi ruttu, sest see annab kiire ligipääsu tasulistele raviteenustele. Riikliku naha- või silmaarsti juurde saamiseks võib nii mõnigi kord kuluda kuid. Kindlustuse kaudu saab tasulisele arsti vastuvõtule vahel juba järgmisel päeval, tihti samal nädalal. Tervisekindlustust hindavad kasutajad väga kõrgelt. Enim kasutatavad kaitsed on hambaravi, ambulatoorne ravi, retseptiravimid, taastusravi ja psühholoogiline nõustamine.

Leia ettevõttele sobiv kindlustuskaitse oma tegevusala järgi veebilehelt www.if.ee/tegevusala.

Lahendusi on nii ehitus-, tootmis-, majutusettevõtetele, kauplustele, arstidele kui ka põllumajandusele.

TALV 2021

5

100 aastat Eesti ettevõtlust

ASTERA

Metalltoodete valmistaja Astera: meie klientide mure on ka meie mure Lääne-Virumaal tegutsev metallkonstruktsioonide ja disainmööbli valmistaja Astera AS tähistab tänavu juba 30. tegevusaastat.

Ettevõtte jätkusuutlikkuse ja eduka tegevuse aluseks on valdkonna põhjalik tundmine, pidev stabiilne kasv ning paindlikkus nii hinna kui ka tarneaegade suhtes.

Astera professionaalse projekteerimismeeskonna töö on klientide visuaalide ning juhiste järgi teha tööjoonised, mille alusel valmivad ülejäänud meeskonna käe all reaalsed tooted. „Meie töö on mõelda, kuidas klientide ideed funktsionaalseks tooteks saavad. Häid mõtteid saab alati teostada,” ütleb ettevõtte juht Jaak Soone. „Tuleme klientidele alati vastu ja oleme võimelised kliendi kiireloomulise tellimuse tööde vahele võtma. Meie kliendid teavad, et nende mure on ka meie mure!”

Ta lisab, et küsimus pole kliendile vastutulemises, vaid lahenduse leidmises, kuidas seda kiiresti teha. „Aga äris juhtub kõike ja eks on olnud vahel komistuskiviks tahe kõikidele, ka ebareaalsetele soovidele vastu tulla. Samas pole meie jaoks võõras, et kliendi soovide täitmiseks on töötajad pikemalt tööl, üksteist abistatakse ka väljaspool oma tööülesandeid ja juhtkond viib toote enda autoga kliendile. Oluline on tulemus. Kiire reageerimine ja kliendi mure mõistmine võib viia suuremate tellimuste või hea soovituseni. See ongi kõige parem reklaam!”

Astera peamised kliendid on sisustus- ja allhanke- ning ehitusfirmad, samuti disainibürood ja erakliendid. Näiteks valmistatakse Palmse Metall OÜle viljakärude portesid, TK-Team Baltic AS-ile esitluslahendusi, Kateks Sisutusts AS-ile / Sunship OÜ-le, Enima Trade OÜ-le ja Puume OY-le eritellimusmööblit, Rakvere linnale linnaruumitooteid, FEB AS-i ja Järva TÜ kauplustele metallsisustust jne. Samuti tehakse koostööd ettevõtetega väljastpoolt: ABB OY Motors and Generatorsile toodetakse elektrimootorite hüdraulilisi mähkimislaudu, Warmheart OY Sydankiuasele saunakeriseid ning J-Steel OY, Marino AB OY, Runtech Systems OY tellimusel valmivad erinevad metalltooted paberitööstusele.

6

TALV 2021

Kiirema arengu võti on automatsiseerimine Asteras ollakse digitaliseerimise pooldajad. „Me pole küll suutnud paberitekitamist päris nulli viia, ent kõik tootmisest tulevad andmed ja tööajad on arvutipõhised. See annab hea ülevaate, kes mida millisel ajahetkel tegi, võimaldes analüüsida omahindu ja tuvastada eksimusi. Robotmasinaid meil pole, kogu töö käib inimjuhtimise teel,” räägib Soone. „Suuremad investeeringud on seotud tootmisseadmetega, et parandada kvaliteeti ja viia toote omahinda allapoole. Olukorras, kus toorainehinnad ja tööjõukulud tõusevad, aga tööstus tooteid kallimalt müüa sisuliselt ei saa, tuleb leida konkurentsis püsimiseks alternatiivseid lahendusi. Üks viis on seadmete automatiseerimine.”

Lähiajal on Asteras kavas investeerida lehtmetallist detailide lihvpinki, mis parandab pindade kvaliteeti, pehmendades detailide teravaid servi ning võimaldades tänu pulbervärvi paremale nak-

kumisele saavutada ühtlasemat värvikihti. Samuti on plaanis pressmutrite ja -poltide press-seadme hankimine, mis teeb tooted soodsamaks ja parandab tarnekindlust.

Seda ka olukorras, kus tulevik on veidi ebakindel. „2020. aasta kevad oli ärev. Kartsime sarnaselt kogu maailmale tervishoiukriisi, millega kaasneb suur majanduskriis. Õnneks päris nii ei läinud: tööstussektoril läks paremini ja kaotasime aasta kokkuvõttes vaid umbes 20% käibest. Kindlasti oleme tuleviku suhtes konservatiivsemad ja ootusärevad,” tunnistab Soone.

Asteras töötab hetkel 20 vastutulelikku ja kohusetundlikku inimest. Juhi sõnul saavad kõik omavahel vabalt suheldud ja naljagi visatud, sest väikeses kollektiivis on sulandumine lihtsam. „Hindame töötajate juures kõrget tööeetikat, soovi õppida, areneda ja avastada. Paljud ei ole tegelikult üldse metallitööd õppinud, sest kahjuks praegune tööturg ei soosi selliste ametite

õppimist, et saaksime koolipingist motiveeritud noore. Meie võimaldame aga oma inimestel õppida ja areneda koos meiega ja kui keegi ongi tööülesannetega hädas, mõtleb kolleeg, kuidas saaks teda aidata. Meie ühine eesmärk on, et ettevõttel läheks hästi ja hea oleks koos töötada. Kui meie töötaja panustab rohkem, kui temalt eeldati, tuleb teda tunnustada. Samuti on oluline võimaldada inimestele enesearengut, näiteks eelmisel aastal oli kõigil võimalus osaleda metallitööde lukksepa tasemeõppes ja omandada kutsetase.”

1991. aastal loodud Astera sündis kunagisest ETK Rakvere osakonna metallidega tegelevast kooperatiivist, mis aegade möödudes aktsiaseltsiks ümber vormistati. Täna pakub Eesti erakapitalil põhinev Astera parimat võimalikku kvaliteeti õhukese lehtmetalli lehetöötluse, samuti keevitus-, freesimis- ja treimisning torupainutustööde osas.

www.astera.ee

NORDEA EESTI

100 aastat Eesti ettevõtlust kestavad siit võimalikke kahtlaseid tehinguid, on meil tööl ka arendajad, kes töötavad kogu grupile välja robootika- ja automatiseerimise tööriistu.” Huvitava faktina lisab Andres, et kõige edukamad on näiteks inseneritaustaga arendajad, kes suudavad keerulised sisendid muuta lihtsaks mudeliks. „See näitab veel kord, et meile on oodatud tööle väga erineva tausta ja kogemusega inimesi, eelnev panganduskogemus pole ilmtingimata vajalik.”

Töötajate värbamist lihtsustab Nordea Eesti hea maine

Nordea Eestis juba 25 aastat ja jätkab kasvamist Tallinnas Nordea pank laienes veerand sajandi eest Balti riikidest esimesena just Eestisse, et hakata teenindama meie inimesi vastavalt põhjamaisele panganduskultuurile. Nordea sai alguse 1820. aastal Taanis Kopenhaagenis ja praegune pank on tekkinud ligi 300 panga ühinemisel 200 aasta jooksul.

Eestis töötab Nordea Grupi heaks 700 inimest 30 rahvusest.

Nordea nimi tuleb sõnapaarist nordic ideas, mis viitab põhjamaistele väärtustele: avatus, võrdõiguslikkus, hoolimine nii inimesest kui ka loodusest.

Need väärtused on tähtsad igal ajal. „Panga esmane eesmärk 200 aastat tagasi oli kutsuda üles vaesemaid inimesi säästma ning toetada laenudega tööstuse ja kaubanduse arengut. Pangal oli oluline roll ühiskonna arengus ja põhjamaise jõukuse tekkel,” räägib Nordea Eesti juht Tiina Käsi, kes on 15-aastase Nordeas töötamise ajal ametis olnud nii Eestis, Taanis kui ka Rootsis. „Mulle väga sobib põhjamaine töö- ja juhtimiskultuur. Alustasin personalijuhina ning liikusin siis strateegia ja kultuuri juhiks Nordea Grupis. Täpselt aasta olen nüüd tagasi Eestis ja juhtimas Nordea Eesti panka tegevjuhina.”

Nordea 200-aastasest ajaloost teab Tiina Käsi, et panga esimesi kliente oli Taani tuntud muinasjutukirjutaja Hans Christian Andersen (1805–1875). Tema oli siis üks neist vaestest, keda säästma kutsuti, ja kui ta siitilmast lahkus, oli muinasjutuvestja kogunud panka miljoneid kroone.

Nordea pikk ajalugu on huvitav ja mitmekesine, nii nagu ka meie tegevused ja inimesed praegusel ajal.

Töö Põhjamaade klientidega Esimesed 20 aastat tegutses Nordea Eestis nn traditsioonilises panganduses, teenindades Eesti kohalikku klienti. „Täpselt viis aastat tagasi veebruaris loodi Tallinnas uus üksus, mis hakkas teenindama meie põhjamaiseid kliente.

Sellest saigi alguse meie „uus” Nordea.

2017. aastal võttis Eesti klientide teenindamise üle Luminor ja Nordea Eesti jätkab ainult põhjamaiste klientidega,” räägib Tiina Käsi.

Sellest ajast on Nordea Eesti fookuses kõnekeskuse, back office’i ja rahapesu ning finantskuritegevuse tõkestamise teenuste arendamine kogu grupi heaks.

Nordeast on kasvanud Eestis tugev ja arvestatav 700 inimesega tööandja.

Kokku töötab Nordea Grupis üle maailma 30 000 inimest.

Panga äritoe ja haldusjuht Jelena Trumm selgitab, et Nordea Eesti kasv

on olnud tõesti ülikiire. „2016. aastal oli plaan luua 40–60 inimesega üksus, mis osutaks Soome Nordeale laenulepingute ettevalmistamise ja pärimistunnistuste käsitlemise teenust. Üksus käivitus nii hästi, et peagi loodi uusi meeskondi, mis pakuvad tugiteenuseid lisaks Soomele ka Nordea Rootsi, Norra ja Taani klientidele. Kõige kiiremini kasvab meil siiski finantskuritegevuse ennetamise üksus.”

Finantskuritegevuse ennetamise üksuse juht Andres Vesilind on uhke selle üle, et Eesti töötajatel on suur panus kuritegevuse vastu võitlemisel, et muuta miljonite Nordea klientide elu ja põhjamaine ärimaastik läbipaistvamaks ning eetilisemaks. „Lisaks uurijatele, kes jälgivad ja tõ-

Nordea kiire kasv Eestis jätkus ka eelmise aasta koroonaajal ja plaanitakse kasvada veel 200 töötaja võrra.

Panga värbaja Eha Täht täpsustab, et Nordea Eesti värbab töötajaid nii Eestist kui ka piiriüleselt. „Väga spetsiifiliste oskuste puhul teeme ka sihtotsingut, aga meie värbamist lihtsustab Nordea Eesti kui tööandja väga hea ja usaldusväärne maine turul. Panustame väga oma inimestesse. Oleme suurim pank Põhjamaades ning meid iseloomustab stabiilsus ja eetilisus. Töötajad ise ütlevad, et neile on oluline põhjamaine juhtimiskultuur, mitmekesine ja rahvusvaheline tiim. On võimalik õppida ja areneda ka firma sees ning liikuda erinevate riikide vahel.” Nordea Ülemiste City kontorist teenindavad põhjamaiseid kliente 30 rahvusest töötajad, eriti suur on meil soome rahvusest töötajate kogukond.

Ligi veerandi uutest inimestest värbavad nad olemasolevate töötajate soovituste kaudu. „Kui oma töötaja soovib kutsuda oma sõbra meile tööle, siis see on tööandjale parim tunnustus,” ütleb Eha Täht.

Täht räägib, et töötajate palk on omas valdkonnas konkurentsivõimeline, aga olulisemad on stabiilsus ja töötajate tervis. „Soodustame ja toetame sportimist. Alates aprillist on meil oma töötajatele ka täiendav tervisekindlustus. See lisakindlustus hõlmab ka näiteks psühholoogilist abi, hambaravi ja massaaži. Meil on ka tasustatud tervisepäevad ja alates teisest tööaastast nädalane lisapuhkus talvel. Kuna praegu töötavad inimesed meil enamasti kodukontoris, siis peame oluliseks, et inimesed võtaksid puhkuse- ja liikumispause ning tööpäevad ei veniks lõputult ja et juhid oma töötajaid ka selles osas toetaks.”

Küsimusele, kas raskel ajal on neil lihtsam uusi inimesi tööle leida, vastab Tiina Käsi, et tõesti on kandidaate rohkem. „Olen väga tänulik, et saame Nordea Eestina jätkuvalt kasvada ja tahan väga tänada kõiki meie enam kui 700 töötajat, tänu kellele oleme usalduse Nordea Grupis ja oma klientide hulgas ära teeninud.”

Nordea Eesti juht lisab, et ettevõte sai 2020. aastal Eesti Inimõiguste Keskuselt märgise „Austame erisusi”, mis on tunnustus panga rahvusvahelisele ja mitmekesisele meeskonnale, kus igaüks on väärtustatud sõltumata taustast, vanusest, soost ja rahvusest.

TALV 2021

7

Foto: Kaupo Kalda 100 aastat Eesti ettevõtlust

STRANTUM

Ettevõtlus kogukonna teenimise ja elukvaliteedi parandamiseks Haarde laiendamine ja kasumi teenimine pole kindlasti eesmärk, mida üks äriettevõte peaks häbenema. Eriti veel juhul, kui selle tegevuse mõte on aidata ellu viia kohalikke arenguplaane ehk suunata kogu sissetulek tagasi keskkonda, kus igapäevaselt ise elatakse ja toimetatakse.

damist. Samal ajal tekkis ka Harku vallal vajadus ümber korraldada endine Ranna sovhoos ja luua kommunaalteenuseid osutavad majandusüksused, millest munitsipaalettevõte Tabasalu Soojus loodi juba 1992. aastal ning Tabasalu Vee eelkäija Tabasalu Veevärk aastal 1993. Kui 2001. aastal jätkas Harku vald Ranna sovhoosist poolelijäänud spordikompleksi ehitamist, liideti kahe majandusüksuse jõud ning selle tulemus pani aluse osaühingule Strantum, mille ainuomanikuks sai ja on siiani Harku vald.

Nõudlik vald, tegus ettevõte Viimase kümmekonna aasta jooksul hoogsalt kasvanud ja Harku valla kogukonna heaolu teenimisele pühendunud osaühing Strantum on äriettevõte, kuid siiski mitte klassikalises mõttes. Lähtudes eesmärgist luua vallaelanikele üha uusi elumugavusi ning lahendada seda takistavaid probleeme, poleks ju mingit mõtet kulutada aega ja trügida valdkondadesse, kus kõik juba niigi hästi toimib.

Selle asemel on eesmärk olla alati kohal seal, kus kedagi teist ei ole, ehk võtta enda kanda vajalikud teenused, mis ei toimi või kus ei olegi erinevatel põhjustel ühtegi teenusepakkujat. See tähendab omakorda, et ühest küljest on monopoolse ettevõttena tulnud püsivalt seista silmitsi kriitika ja turmtulega. Teisest küljest aga on suudetud kasvada väiksest tegijast suureks ja oluliseks ettevõtjaks ning tagada tänu viimase kümne aasta suurtele investeeringutele jätkusuutlikkus ja perspektiiv vallaelanike heaolu nimel. „Võime minna rahuliku südamega magama, sest saame olla tuleviku suhtes kindlad,” sõnastab Strantumi juht Meelis Härms selle, millist väärtust ettevõte vallaelanikele luua soovib.

Strantumi ligi 30-aastane ajalugu ulatub Eesti taasiseseisvumise aega, kui mitmed endised asutused, ettevõtted ja organisatsioonid vajasid ümberkorral8

TALV 2021

Omaniku soov Strantumile on kõigi viie, omavahel paiguti üsna erineva tegevusala – ühisveevärk ja kanalisatsioon ehk ÜVK, soojamajandus, haldus, kinnisvara, kalmistukorraldus, spordirajatised – raames seista hea selle eest, et ettevõttel oleks alati piisavalt võimekust valla elanikele vajalike teenuste pakkumiseks.

Sealjuures peab olema võimalik suunata vabal turul teenitud tulu valla jaoks olulisteks investeeringuteks ning kasvatada ettevõtte väärtust müügivõimaluse jaoks, kui selline soov või vajadus peaks kunagi tekkima. Demograafilistest protsessidest, pealinna lähedusest ja tööjõuturu üldisest pildist sõltumatult – või hoopis selle kiuste – soovib Strantum olla oma valla inimestele kõige atraktiivsem kohalik tööandja. „Suur kala väikeses tiigis – omadele ja omadega,” võtab Meelis Härms Strantumi moto lühidalt kokku.

Puhas joogivesi ja loodus Puhta joogivee olemasolu tähtsust ei sea kahtluse alla ilmselt mitte keegi. Harku vallas osutab Strantum võimeka ja kompetentse vee-ettevõttena vee- ja kanalisatsiooniteenust nüüdseks juba ligikaudu 14 000 inimesele. Viimase kümne aasta jooksul on selles vallas toimunud jõudsad arengud. Puhta joogivee ning loodust säästva ja nõuetele vas-

tava reovee ärajuhtimise, aga ka toimepidevuse tagamise eesmärgil on nii omavalitsuse kui ka erinevate kaasrahastusvormide toel investeeritud ÜVK-sse kümneid miljoneid eurosid. Välja on ehitatud üle 4000 uue liitumispunkti ning rajatud uusi vee- ja kanalisatsioonitrasse ning muid rajatisi. On hea tõdeda, et kümme aastat varem püstitatud eesmärgid on 2020. aastaks saavutatud.

Haldus väljakutse ja suure võimalusena

Üldise nimetusena „hald u s e“ v a l d k o n d o n Strantumi jaoks ühtlasi ka kõige suurem väljakutse, mis tegeleb vabal turul ehk konkureerib kõig iga, kes selles sektoris ärivõimalust näevad.

Peamisteks teenusteks on hoonete haldus, väli- ja siMeelis Härms sekoristus, haljastus, teede Foto: Karen Härms ja tänavate hooldus ning kahe kalmistu korraldus. Oma eelistena näeb Strantum pikaajalist koSoojuse kojutoojad gemust, olemasolevat taVallaelanike kodude soo„Hoolitseme ristut (hooned, laod, tööjuse eest hoolitseb Strankojad) ja tehnikat (masitum Tabasalu ja Harku inimese eest napark, töövahendid) alevikus. Kaugkütte tarterve elutsükli ning väljaõppinud tippbijate heaks on soojustasemel personali, alusenergia valdkonnaski käivältel“ tades spetsialistidest ja mas positiivsed arengud, lõpetades juhtkonnaga. mis võimaldavad soojahinda madalamaks viia. Kui Harku alevi- Loomulikult on konkurentsieelis ka kus on hakkepuidu katlamaja juba töös, asukoht, mis annab Harku valda silmas siis Tabasalus valmib sarnane keskkon- pidades ajalise ja logistilise eelise tenasõbralik katlamaja, mille CO2 jalajälg gutsemiseks.

Strantumi kanda on lisaks vee- ja on null, juba käesoleval aastal. kanalisatsiooniteenuse osutamisele teinegi elutähtis teenus – alates 2016.

Tervislik liikumine koju kätte Ujula, treeningusaalid, staadionid ja pal- aastast on Harku valla teede ja tänavaliväljakud loovad aastaringsed eeldused te hooldamine täielikult Strantumi au tervislikuks eluviisiks. Tabasalu spordi- ja vastutus. Kokku ligi 360 kilomeetri kompleksis ning Muraste ja Harkujär- teede ja tänavate kõrval hooldab etteve spordihoones on huviliste päralt eri- võte ka Harku valla kergliiklus- ja kõnnevad võimalused meelepäraste spordi- niteid ning parklaid ja haljasalasid.

Puhas loodus ja mugav elukeskkond alade harrastamiseks. 2017. aasta sügisel valmis täismõõtmetes kunstmuru- on märksõnad, millest ettevõte lähtub ga jalgpallistaadion koos jooksuradade ka oma tunnuslauses „Strantum – Harja kergejõustikualade sektoritega. Har- ku valla elu edendaja“. Strantumis tööku valla visad jalgpallipoisid ja -tüdru- tatakse iga päev selle nimel, et valla elakud treenivad staadionil nii suvel kui ka nikel oleks meeldiv ja hea elada. talvel. Samuti on Tabasalu Arenal, nagu jalgpallifännid staadionit nimetavad, toimunud paljud pinevad ja adrenaliini Strantumi tegemistel saab silma peal hoida lehel strantum.ee. tekitavad jalgpallimatšid.

100 aastat Eesti ettevõtlust

TREV-2 GRUPP

Loome paremat elukeskkonda

kõigile Eesti inimestele ja kõikjal Oma igapäevaelus ringi liigeldes – olgu siis jalgsi, ratta, auto või ühistranspordiga – mõtleme ilmselt harva sellele, kuidas või kust üks või teine tee, sild, ülekäik tekkinud on. Samamoodi on ka muu taristuga, näiteks vee-, kanalisatsiooni- või soojatorudega. Kui aga järele mõelda, siis kogu sellise taristu taga on inimesed ja ettevõtted, kelle eesmärk ongi seda mugavustunnet luua.

Eesti ühe vanema ajalooga ehitusettevõtte TREV-2 Grupp portfellis on paljudele tuttavaid kõrgel insenertehnilisel tasemel keerukaid objekte, näiteks hiljuti valminud Tallinna-Tartu maantee neljarajaline lõik, auhinnatud Võru keskväljak või ehitamisel Pärnu lennuväli. Ent laiemas plaanis vaadates loob ettevõte nende üksikute objektide kõrval kogu Eestis elamisväärsemat elukeskkonda ning säilitab maksimaalselt loodust ja bioloogilist mitmekesisust.

60 aastat tagasi, 1. jaanuaril 1961 Eesti NSV autotranspordi ja maanteede ministri käskkirjaga Tallinna rajoonis asutatud Teedeehituse Valitsusest nr 2 (TEV-2) on nüüdseks saanud mitmekülgse tegevusega taristuehitusettevõte TREV-2 Grupp. 2018. aastal sai Eesti ettevõtte tuumikaktsionäriks 76-protsendilise osalusega Prantsusmaa firma Eurovia, kes on omakorda osa maailma suurimast taristu- ja linnaarenduse kontsernist VINCI, mis tegutseb 119 riigis.

Ettevõte on aastakümnete jooksul osalenud kõigi Eesti suuremate maanteede ehitusel ja rekonstrueerimisel ning suuremate sadamate raudteevõrkude rajamisel. TREV-2 Grupp toodab, ehitab, hooldab ja taaskasutab, nagu ütleb nende tunnuslause.

Töötajate arvu järgi on kõige suurem valdkond teehoole, kus töötab üle 120 inimese ehk peaaegu 30 protsenti töötajatest. Käibe järgi on kõige suurem valdkond eri liiki taristute ehitus – teed, aga ka sillad, viaduktid jm –, mis annab poole aastakäibest.

TREV-2 Grupp on Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi liige. Väärtustatakse ka haridust – ettevõte annab juba ligi kaks aastakümmet välja omanimelist stipendiumi Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) ühele edukale inseneri- või loodusteaduskonna üliõpilasele, samuti panustab ettevõte Peep Sürje nimelisse fondi.

Tavaelus mõtleme taristu peale kahel juhul: kui see on kas ülimugav või miskipärast häiriv. On kõnekas, et Saksamaa autobahn’i tunnet loova Kose-Võõbu lõigust pisut üle poole on rajanud TREV-2 Grupp ja jaanuari alguses pälvis just see lõik tiitli „Eesti tasaseim tee 2020”. Tasaseima tee auhind tuli juba teist aastat järjest. Lisaks: viimasest neljast aastast kolmel on maanteeamet tunnustanud ettevõtet parima asfaltkatte paigaldajana ja 2019. aastal ka parima tee-ehitajana ning auhindu on jagunud ka lõunanaabritelt Lätist.

Loodus on tähtis Maanteid, tänavaid, raudteid, kergliiklusteid ehitatakse pidevalt. Kõik mõistavad, et selleks on vaja kruusa, liiva ja killustikku. TREV-2 Grupi üks tegevusvaldkond on ka karjääride majandamine. Ehkki kaevandamine võib Haruldane kõre TREV-2 karjääris seostuda looduse hävitamisega, siis tänapäeval tehakse seda rangelt reglementeeritud ja kestlikest printsiipidest lähtudes. Kaevandustest endist saavad pärast kasutamist puhkealad ja kõnekas on, et kaevandamine võib loodushoiule kaasagi aidata – TREV-2 Grupi ühes Männiku karjääris on näiteks suur haruldaste juttselg-kärnkonnade ehk kõrede püsielupaik, mille eest kannab hoolt ehitusettevõte.

Eesti tasaseima tee auhinna saanud Kose-Ardu teelõik Tallinna-Tartu maanteel.

TREV-2 Grupi juhatuse esimees Sven Pertens: „Ka teedeehitus liigub energiasäästu, keskkonnahoiu ja ringmajanduse suunas” Sven Pertens, milliseid suuremaid töid viimastest aastatest esile tõstaksite?

Sven Pertens Foto: Silver Raidla Kõrvalloos toodud loeteludele lisaksin veel konkurssidel ära märgitud Valga-Valka linnakeskuse ehituse, Tapa polügooni õppeväljaku ning Gonsiori ja Tähetorni tänavate rekonstrueerimise Tallinnas. Kuid toon esile ka meie muud tegevusalad: teehoole maanteedel ja kohalikes omavalitsustes, asfaldi tootmine ja paigaldus, maavarade kaevandamine ja killustiku tootmine, keskkonnaehitus (erinevad tehnovõrgud, katlamajad, reoveepuhastid ja saastunud pinnaste käitlemine), liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, piirded, portaalid, bussiootepaviljonid jne).

Millised mahukad objektid on praegu töös ja mis veel ees ootavad?

Tooksin välja tuleval aastal valmiva Pärnu lennuvälja ja ka Riia-Vaksali ristmiku ümberehituse Tartus, kus eritehnoloogiaga viisime monoliitbetoonist valatud tunnelid raudtee muldkehast läbi. Tartus on alanud ka Emajõe raudteesilla ehitus ja rööbastee õgvendamine.

Laiemas vaates jätkub lähiaastatel Eestis suuremate teede neljarajalisteks ehitamine ja algab Rail Balticu trassi ehitus. Ka suurem osa idapiiri ehitusest seisab veel lähiaastatel ees. Pikemas perspektiivis ehk ka Saaremaa sild ja Tallinna-Helsingi tunnel, kuigi vaevalt me siin kümne aasta vaates midagi näeme.

Mis suunas teedeehitus üldiselt läheb?

Järjest rohkem tööd on mehhaniseeritud ja automatiseeritud. Kasutame 3D-masinjuhtimist, droonmõõdistamist ja palju muid tehnoloogiaid. Olulised on ka digitaalsed lahendused, sealhulgas BIM-mudelid. BIM võimaldab ehituse kogu elukaare ulatuses – planeerimisest kuni kasutamise ja hooldamiseni – protsesse mudeldada. Lihtsamalt: kui varem vahetasid projekteerija, tellija, töövõtja ja järelevalve ehitusega seonduvalt pakkide viisi dokumente, siis nüüd saavad kõik osalised jälgida kogu protsessi digitaalsena.

Nagu kogu maailm, liigub ka teedeehitus energiasäästu, keskkonnahoiu ja ringmajanduse suunas. Näiteks meie emafirma Eurovia on Prantsusmaal ehitanud teelõigu, mille asfaltkate koosneb 100% taaskasutatud materjalidest. Olulisel kohal on ka innovatsioon – näiteks päikeseenergia salvestamine teekattesse ja selle kasutamine ümberkaudsete hoonete kütmiseks.

TALV 2021

9

100 aastat Eesti ettevõtlust neva ajaga võrreldes 3–4 korda rohkem ehitusfirmasid.

Kuivõrd on Eesti ehitussektor suunatud ekspordile?

Eesti ehitusettevõtete ekspordikäibe kohta ülevaatlik statistika puudub. Ülevaadete kohaselt vähenes välisriikides tegutsevate Eesti ettevõtete ehitusmaht aastaga vähemalt poole võrra. Lisaks ehitusettevõtetele kärbiti ja tühistati mitmete ehitusmaterjalide ja moodulmajade tootjate tellimusi, mis kuulu järgi on õnneks taastumas. Pandeemiakriis ja liikumispiirandud on üleilmsed ning mõjutavad samadel põhjustel ka ekspordile suunatud Eesti ettevõtjaid, mis kohalikul turulgi.

Materjalimüüjate käibed on samaks jäänud, kuid ostude iseloom muutunud.

Eesti ehitusturg on muutumises Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juht Kaupo Kolsar aitab saada ülevaadet sellest, mis praegu ehitussektoris toimub.

Muutuste aeg on vähendanud ekspordimahtusid, kuid loonud uusi võimalusi ka väiksematele tegijatele.

Tekst: Anne-Mari Alver Foto: Rauno Volmar Kuidas ehitusettevõtted praeguse keerulise olukorra ajal toime tulevad?

Ehitusettevõtete toimetuleku võimalused ja võimekus on väga erinev. Sõltub suuresti, milline on tellijate pagas ja/või kui mitmes korvis munad on. Kui oled olnud peamiseks partneriks ühele arendajale, kes segase olukorra tõttu tellimused peatab, on jätkuv ehitusmaht kasin. Kui tööde portfellis on palju erinevaid kliente, keda pandeemiakriis mõjutab erinevalt, on lepingute jätkamisvõimalus suur. Kui võrrelda möödunud sügist hetkeolukorraga, siis tellimuste hulk on oluliselt kasvanud ja tööde maht seega mõnevõrra taastunud. Kas optimism jätkub aasta lõpuni ja olukord taastub täielikult, on praegu keeruline hinnata.

10

TALV 2021

Mis on parim, mida praegu ehitusturu kohta öelda võiks?

Hetkel on suur ennustusarvamuste rohkus. Mõned loodavad ja ennustavad, et ehitushinnad on lähiajal suures languses, ning sõlmivad lepinguid selles ootuses suurte allahindlustega. Teised on pigem arvamusel, et tänu ehitusturu lühiajalisele jahtumisele väheneb odavama võõrtööjõu hulk ja töötuks jäänud kohalikud otsivad elatist muudes eluvaldkondades või piiri taga ning seetõttu hinnad pigem tõusevad. Nad lisavad riskireserve. Kolmandad arvavad, et ei juhtu midagi. Õiget vastust minul pole ...

Kuidas iseloomustaksite ehitusturgu Eestis tervikuna? Kas elu käib ainult teatud linnades või igal pool?

Tõsised ehitusmahud on loomulikult peaasjalikult Eesti üksikutes linnades, aga riigis laiemalt on kindlasti lokaalsed ettevõtmised, kes on kohalikele tublideks tellijateks. Näiteks Coop on regionaalselt väga laialt kauplusevõrke arendav-uuendav kaubandusettevõte.

Kas turg jaguneb kindlate suurte tegijate vahel või on ruumi ka väiksematele?

Ehitusturg on mõnevõrra muutunud.

Hiljaaegu saadud info kohaselt on materjalimüüjatel käibed võrreldes varasemate aegadega sarnased, aga muutunud on ostude iseloom.

Kui varem olid projektitellimused pigem suured, siis nüüd on palju väikeseid. See tähendab, et suuremate projektide hulk ehitusturul on vähenenud, aga tõenäoliselt tänu liikumispiirangutele on inimesed alustanud hoogsamalt uute kodude rajamise ja/või vanade remontimisega. Seda arvamust toetab ka olukord keskmistel (s.o 2–6 miljonit) ehitushangetel, kus igal juhul osaleb pandeemiale eel-

Mis on ehitusettevõtjate suurimad probleemid?

Ehitusettevõtjate suurimad probleemid on ebapiisav hulk kvalifitseeritud tööjõudu ja süvenev defitsiit, sest ehituskoolidest ei tule tööjõudu vastavalt turuvajadustele ei isikute arvu ega ka professiooni arvestavalt.

Turg on suhteliselt väike ja ettevõtted “õhukesed”. See ei võimalda laiapõhjaliselt piisavas tempos kaasas käia ei kapitalimahukate tehnoloogiliste ega ka ressursimahukate IT uuenemistega.

Kuidas hindate riigi osa Eesti ehitussektori arengus? Mille eest saaks kiita, mis aga peaks olema paremini?

Mille eest kiita ... Suur osa ehitushankeid ja haldus-hooldustegevusi on riik koondanud professionaalse korraldaja Riigi Kinnisvara AS-i haldusse. See loob eelduse riigile kuuluva kinnisvara kvaliteeditõusule. Üht-teist saaks olla ka paremini. Riigil peaks olema valmisolek reageerida turukõikumistele: kui üldised ehitusmahud vähenevad, suurendaks riik tellimusi. Seega peaks olema olemas n-ö projektid riiulis. Kui aga turg buumib, saaks riik vähem tellides olukorda rahustada. Täna on aga nii, et kui ehitame, siis ehitame. Kui ei, siis ei.

Eesti teedevõrgustiku areng on minu arvates ilmselgelt liiga aeglane.

Riik võiks julgemalt kaasata erasektori finantsvahendeid läbi PPP ja/või kontsessioonilepingute riigile olulise “betooni” rajamiseks, vabastades vahendeid pehmematele väärtustele.

100 aastat Eesti ettevõtlust

WIENERBERGER

Ajatuid telliseid tootev

Wienerberger AS tähistab 20. juubelit

Savi baasil valmistatud keraamilised tellised ja katusekivid on maailma vanimate ehitusmaterjalidena jätkuvalt populaarsed, esindades arhitektuuris ajatuid lahendusi.

Sajandeid ilusana püsinud telliskivihooneid leiab üle maailma. Vahetult kogetav esteetika ja valikuvõimalused peidavad endas laiemat praktilisust ning vastupidavust – läbimõeldud otsus toob usaldusväärse ja kestva lahenduse kogu eluks.

Wienerberger AS-i tegevjuht ja juhatuse liige Margus Puusepp

Klientide jaoks alati olemas

Tallinnas asub Wienerbergeri näidistesaal

Aseris on kohalikust savist telliseid põletatud juba üle saja aasta, kuid tööstuslik tootmine algas eelmise sajandi kolmekümnendatel. Alates 2001. aasta 1. veebruarist kannab tellisetehas Wienerberger AS-i nime. Koos oma kolme esindusega Eestis, Lätis ja Leedus ning tehasega Aseris kuulub Wienerberger AS Wienerbergeri kontserni, mis ülemaailmse ehitusmaterjalide ja infrastruktuuride lahenduste tootja ning tarnijana on rohkem kui 200-aastast kogemuste pagasit ja oskusteavet rakendades saavutanud maailma suurima telliste ja ehitusplokkide tootja koha. Nende 20 aasta jooksul on Wienerberger AG investeerinud Eesti äriüksusesse ligi 25 miljonit eurot ja andnud tööd keskmiselt 130 inimesele aastas.

2006. aastal avati Aseris uus modernne tellisetehas, mille tootmisvõimsus ületab 50 miljonit tellist aastas. Kodumaiste viimistlustelliste valikut rikastavad eri mõõdus täistellised ahjude, kaminate ja korstnate ehitamiseks ning interjööris kasutamiseks.

2011. aastast alates toodetakse tehases ka klinkersillutuskive ja 2016. aastal lisandusid tootevalikusse keraamilised tellisplaadid. „Meie inimestes on püüdlikkus arendada ennast ja tootmist ning võimaldada luua läbi meie kaasaegsete ja keskkonnasõbralike ning erakordselt vastupidavate ehitusmaterjalide maailmast ilusam paik,“ kinnitab Wienerberger AS-i turunduse ja kommunikatsiooni koordinaator Evelyn Parv. Aseri tellisetehase suur võimekus aitab tarnida eestimaiseid tooteid teistessegi riikidesse, muu hulgas Skandinaaviasse ja Venemaale, kindlustades seeläbi piirkonnas oma turupositsiooni.

Kauakestev investeering lühiajalise trendikuse asemel „Ühiskond on oma arengus jõudnud punkti, kus kiirmood ei pruugi enam olla trendikas ning kõikjal hakatakse üha enam väär tustama ehedust, looduslikkust, keskkonnasõbralikkust ja muidugi kvaliteeti ja kestvust. Õnneks

järgitakse seda ka arhitektuuris ja ehituses. Keraamikat valiv inimene teab, et tegu on üks kord elus ettetuleva valikuga. Keraamilised tooted on praktiliselt hooldusvabad ja seetõttu ei lisandu võimalikke hilisemaid hoolduskulusid. Kogu maailmast võib leida telliskivihooneid, mis on püsinud sajandeid ning jätkuvalt lisandub suursuguseid tellishooneid ja klinkersillutuskividega sillutatud alasid nii linnade kui ka maapiirkondade arhitektuuripilti. Keraamilistest ehitusmaterjalidest ehitatud hoonete väärtus säilib – või isegi suureneb – aastakümnete ja sajandite jooksul,“ räägib Parv.

Tallinnas asub Wienerbergeri näidistesaal. On tavapärane, et uudistajal lööb juba showroom’is presenteeritud toodete valik silmade eest kirjuks.

Saadaval on siledad, karedad, erinevad reljeefsed ja glasuuritud pinnad, kitsamad, laiemad, väiksemad ning suuremad vormid ja mõõdud. Värvivalik varieerub ülivalgest klassikalise punase ja süsimustani.

„Oleme klientide jaoks alati olemas ja valmis nende ideid ellu viima. Tänu Wienerbergeri väga laiale tootevalikule ning keraamika kordumatule eripärale saame pakkuda omanikule ja arhitektile isikupäraseid lahendusi. Kui arhitekt leiab põneva toote mõne kontserni kuuluva ettevõtte valikust, siis tellime näidiseid ja pakume välja lahendusi. Võimaluseks on ka eritellimusel valmivad tooted, mille suurepäraseks näiteks on Rotermanni kvartali pärlid ja Ugala teater.“ Viimased aastad on Wienerbergeri jaoks möödunud väga positiivselt. Turule on tuldud paljude uute toodetega, suurenenud on müügimahud Baltikumis ja eksport. 2019. aasta oli üks parimaid viimase 15 aasta seas, mistõttu valiti Wienerberger AS ka Lääne-Virumaa Äripäeva TOP-i ettevõtete hulka. „Kuigi 2020. aasta esitas väljakutseid ka meie jaoks, tõi see kaasa ka positiivseid muudatusi ja on näidanud meie organisatsiooni tugevust. Vaatamata raskele, pandeemiast sõltuvale turuolukorrale oleme hoidnud oma kulud raudse kontrolli all, kasvatanud oma toodete müüki Baltikumis ja suurendanud eksporti. Meie finantstulemused on selles kontekstis väga positiivsed ning olen ääretult rõõmus ja tänulik, et me üheskoos oma meeskonnaga suutsime näidata aktsionäridele, et Wienerberger AS on tugev ning tulutoov äriüksus,“ räägib Wienerberger AS-i tegevjuht ja juhatuse liige Margus Puusepp.

Küsimusele, mis on Wienerbergeri peamine tugevus nii kriisi kui ka selle välisel ajal, vastab Puusepp nii: „Wienerberger on oma pika ajaloo jooksul läbinud mitmeid kriise ja nendest alati tugevamana välja tulnud. Tähtis on tugev juhtkond ja meeskond, kes alati pürgivad edasi ja teevad oma tööd kirega. Praegune pandeemiakriis näitas taas, et oleme tugev kontsern, kus alati ollakse proaktiivsed ja loomingulised uute lahenduste leidmises. Wienerberger on olnud turul aastasadu, me loome väärtust nii omanikele, klientidele kui ka kogu tarneahelas olevatele partneritele.“ TALV 2021

11

100 aastat Eesti ettevõtlust

TERA

TERA AS-i 30 tegevusaastat TERA AS-i tegevusvaldkonnad on elektripaigaldiste ehitamine, remont, käit, projekteerimine ja kontroll ning päikeseelektrijamade, nõrkvoolupaigaldiste, sealhulgas automaatsete tulekahjusignalisatsioonisüsteemide (ATS) ehitamine ja hooldus. Teenindame riigi-, munitsipaal- ja eraomandit, korterelamuid jt. Meie teeninduskohtadeks on lisaks Tallinnale ka Tartu, Pärnu, Jõhvi ja Narva.

Urmas Mahlapuu TERA AS-i juhatuse esimees Sünniraskused Aastaks 1991 oli selge, et majandustegevust enam vanamoodi jätkata ei saa.

Poed olid tühjad, kehtis Savisaare valitsuse talongisüsteem ja midagi polnud saada. Noored isad Tallinnast käisid minu juures Kostiveres (Tallinnast 22 kilomeetrit) väikelastele lüpsilautadest kolmeliitriste klaaspurkidega piima toomas ja kanaliha ostmas. Selline tutvus oli neile kõva sõna. Väga huvitav aeg oli.

Muutuste vältimatust mõistis ka Tallinna Linnuvabriku Näidissovhoosi juhtkond eesotsas Ants Käsperiga.

Nõrgemad kolhoosid/sovhoosid olid juba lagunemas ja midagi tuli ette võtta. Linnukasvatust ei puudutatud, aga kõigi teiste osakondade juhatajatele ( juhtisin söödatöötlemise osakonda) tehti kohustuseks kohtuda juhtkonnaga kord kvartalis ning kaitsta eelmise kvartali aruannet ja kinnitada järgnev. Tundsin ennast tõelise majandusgeeniusena – pisikene iseseisvus oli ju olemas.

Kuna uksele koputas kapitalism ja aktsiaseltside aeg, oli ka linnuvabrikus kindel plaan osakonnad likvideerida ning võimaldada kõikide osakondade varad pikema aja jooksul välja osta tingimusel, et osakondade juhid moodustavad aktsiaseltsid ja vastutavad täielikult oma majandustegevuse eest.

Olin siis noorim osakonnajuhataja ega kartnud muudatusi, kuigi olukorda võis iseloomustada sõnadega „enam hullemaks minna ei saa”. Vanemate kolleegide seas oli segadus kuni otseste vastuseisudeni välja: mida vanem inimene, seda enam. Lõpuks nõustusid kõik ja meist said „punaparunid”, nagu hiljem ajakirjandus taolisi erastamisskeeme kommenteeris.

Nime leidmine Tõstatus esimene küsimus: mida panna loodava ettevõtte nimeks? Nimedega sai tollal palju nalja, tekkis iga12

TALV 2021

suguste imelike nimedega ettevõtteid: pandi ettevõtte juhi nimi tagurpidi või moodustati kaasosanike nimetähtedest mingi kombinatsioon. Küsisin kolleegide käest arvamust ja esimeseks vastuseks tuli „TERA”. Nimelt tegeles meie osakond teravilja kuivatamise, säilitamise ning töötlemisega. Siit siis vastus paljude partnerite ja klientide küsimusele, kust pärineb elektritööde ettevõtte selline nimi.

Vormistamine TERA AS asutati 18. detsembril 1991.

Vormistamine käis organiseeritult, registreerimise eest küsiti 200 rubla, pangaarve avamise eest veel 100 ja võiski tegevust alustada.

Lõpetasin tollases Tallinna Polütehnilises Instituudis elektriajamite ja tööstusseadmete automatiseerimise eriala. Seetõttu sai vastu võetud otsus asuda tegutsema elektrialal. Endise söödatöötlemise osakonna töötajad, kes kõik olid elektrikud, vormistati tööle uude ettevõttesse ja alustati elektritöödega. Elektritööde tegevuslitsents väljastati TERA AS-ile 1993. aasta juulis.

Raske algus Klientide leidmiseks panime ajalehte kuulutuse. Esialgu polnud tellijaid kerge leida, sest kellelgi polnud võimalik teenuse eest maksta. Oli aeg, kus kõik olid kõigile võlgu. Maapiirkondades oli täielik seisak. 1992. aasta suvel tuli Eesti kroon ja seejärel peagi ka esimesed tellimused. Head usaldust oli vaja, et võimaldada teenuse eest maksmist järelmaksuga. Ülekandega tasumise korral oli tõestuseks panga templijäljendi ja allkirjaga maksekorralduse originaaldokument. Iga pangaülekande tegemiseks tuli minna pangakontorisse. Sama lugu oli ka tööks vajalike elektrimaterjalide ostuga: tasumine toimus kas ainult sularahas kauba kättesaamisel või siis ettemaksuga.

Samal aastal tegi minu vend Peeter Mahlapuu TERA kaubamärgi all algust puitpõrandate paigaldamise ja hooldusega. Valmis palju huvitavaid objekte, nende hulgas Kadrioru ja Toompea

lossi, Estonia ning Vanemuise kontserdisaalide parkettpõrandad.

Olude parenemine Pöördeliseks sai meie jaoks aasta 1994.

Kolisime kontoriga Tallinna aadressile Kadaka tee 48. Äsja erastatud suurel territooriumil saime lepingu elektrihooldustööde tegemiseks ja vastutasuks selle eest kontoripinna (20 m2) ja ka lao (600 m2). Võtsime kasutusele esimesed mobiiltelefonid ja faksiaparaadi. Juba sai võimalikuks ka materjale järelmaksuga osta. Tekkisid esimesed elektrikaupade müüjad Eestist (Esvika, Fanaal) ja Põhjamaadest (SLO, ENSTO), kellel esialgu tuli tegutseda kõikvõimalikes keldrites ja nurgatagustes laopaikades. Klientide tellimuste vastuvõtmiseks palkasime dispetšeri. Põhitegevuseks jäigi rikete likvideerimine ja väiksemad elektritööd. Huvitaval kombel olime paar-kolm aastat ainuke elektriavariitööde pakkuja Tallinnas, hiljem sigines teisigi.

Tallinnas tegutsedes oli eelaimus, et võidakse pakkuda „katust”. Ja olidki kohal … Ühel ilusal päeval astus kontorisse kena slaavi murdega näitsik ja hakkas pakkuma mingit imelikku kindlustust.

Tunnistajaks sisenes ka suur meeskolleeg. Rõõmsameelse kinnituse peale, et meil on kindlustusega kõik korras, nad lahkusid ja enam ei tulnud.

Stabiliseerumine Elektritööde pakkujad hakkasid välja kujunema aastal 1995. Tekkis algatusrühm eesmärgiga liita selle valdkonna ettevõtjad ühisesse organisatsiooni.

Sama aasta maikuus loodigi Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit (EETEL), mille asutajaliige on ka TERA AS. Järgneval 1996. aastal oli päevakorras aktsiaseltside registreerimine Äriregistris. Samal ajal asusime taotlema ettevõtte nimetusele patenti. Samanimelisi Eestis registreeritud kooperatiive/ettevõtteid oli umbes paarkümmend. Väikese uuringu tulemusel selgus, et enamik neist on tegevuse lõpetanud. Ülejäänud väitsid nende majandustegevuse uurimise peale, et teatavad oma tegevuse lõpetamisest kohe.

Aastal 1999 hankisime esimese arvuti ja hakkas kujunema kliendibaas.

Eesmärgiks sai kliendilepingute ehk käidulepingute väljatöötamine. Raske oli väljendada uue elektriohutusseaduse järgi vastutuse määrasid jms. Oma kodulehe www.tera.ee tegime aastal 2001, avaldasime seal muu hulgas lepingute tekstid ja hinnakirjad. Lepingute vormid on levinud üle Eesti ja on hea, et umbes pooled elektritööde ettevõtetest kasutavad samu põhimõtteid.

Aastal 2001 kolisime oma uude kontorisse, mis asub aadressil Laki 19, Tallinn. Samal aastal asutasid TERA AS-i parketitööde projektijuhid uue ettevõtte TERA PARKETT OÜ.

Meie jätkasime tööd ja seadsime uueks eesmärgiks pakutava teenuse kvaliteedi parandamise. Aastal 2003 väljastati TERA AS‑ile kvaliteedisüsteemi sertifikaat, millega tõendatakse, et TERA AS-i kvaliteedisüsteem vastab standardi EVS-EN ISO 9001:2015 nõuetele. Lühidalt öeldes tegutseme kliendi rahuolu nimel.

XXI sajand Nüüdseks on poed kaupa täis, kõike on külluses ja eraisikute ostujõud on 30 aastaga tublisti kasvanud. Euroopa Liitu astumisega tekkis tööjõupuudus, samas majandus elavnes ja kõiksugu teenuste järele tekkis ülisuur vajadus. Tööde järjekorrad olid kõikjal ehitussektoris pikaks veninud. Tööde tellimisel praktiliselt hinda ette ei küsitud. Tehke töö ära ja esitage arve, oli tellija soov. Võtsime seisukoha, et teenindame eelkõige püsilepingupartnereid, kuigi neile olid fikseeritud madalamad hinnad. Tänu sellele säilitasime kõik käidulepingupartnerid. Olukord aastatel 2005–2008 tundus omalegi absurdne ja nii ta läks, saabus majandussurutis, mis kestis aastani 2011.

Ettevõte püüab majanduses toimuvate muutustega kaasas käia ja seepärast oleme viimastel aastatel tegelenud ka teenuste laiendamisega. Ettevõte hakkas pakkuma automaatsete tulekahjusignalisatsioonisüsteemide (ATS) töid.

Seitse aastat tagasi hakkasime pakkuma päikeseelektrijaamade projekteerimise ja paigaldamise teenust.

Maailmas ja ka Eestis leviv viirus pole jätnud mõjuta ka elektrivaldkonnas tegutsevaid ettevõtteid, kuid sellele vaatamata oleme oma lepingulised kohustused täitnud.

TERA AS loodab oma rahulolevate klientide, kallite töökaaslaste ja sõbralike konkurentide abil turul püsida veel pikki aastaid.

www.tera.ee Teie Elektritöid Realiseerivad Asjatundjad

100 aastat Eesti ettevõtlust

SB KESKKÜTTESEADMED

Pelltech – 15 aastat

kodumaiseid pelletipõleteid Tallinna lähedal Peetris asub innovatiivne ettevõte, kes arendab, toodab ning müüb Eesti inseneride ja IT-inimeste loodud pelletipõleteid. Pelltech OÜ sai alguse 15 aastat tagasi, kui sõbrad Aavo Isak ja Priit Kotli tulid mõttele arendada innovatiivne pelletipõleti, mis sobiks võimalikult paljude erinevate katelde ette. „Tollal oli väga suur osa hoonetest õliküttel, kuid õli hind oli tõusnud raketina taevasse. Inimesed hakkasid otsima uusi mugavaid ja soodsamaid alternatiive ning saime aru, et vaja on leiutada hea ja lihtne lahendus, kuidas ei peaks odavama hinnaga kütte jaoks katlaruumi liiga palju investeerima ning seda täies mahus ümber ehitama,” meenutab Isak.

Ta muigab, et juba samal aastal müüs ettevõte maha oma esimese põleti, mis tegelikult töötas vaid kaks päeva. „Eks ikka on algajatel kasvuraskuseid, aga saime oma veakesed õige kiirelt parandatud, omandasime uusi kogemusi ja teadmisi ning selle pelletipõleti kunde on siiani meie klient!”

Pelletiküte on mugavusküte ja sobib õlikatlaga harjunud inimestele väga hästi. Teise suure tarbijaskonna moodustavad seni katelt tahke küttega kütnud inimesed. Senise igapäevase puidu või kivisöega kütmise asemel tuleb nüüd vaid kord nädalas kontrollida, kas kütteks on olemas piisavalt pelleteid, ja neid vajadusel juurde valada. Ka pelletituhka tekib oluliselt vähem. Pellet ise on saepurust ja höövlilaastudest kõrgel rõhul kokku pressitud kütus, millele pole lisatud lisaaineid ja mida hoiab koos looduslik puidu koostisosa ligniin.

Pelletilahendus on sobilik nii radiaatoritega küttesüsteemi kui ka põrandaküttega majadesse, lisaks teeb pelletikatel soodsalt sooja vett.

Pelletiküte sobib kütmiseks korterist suure tööstuseni Praegu on Pelltechi valikus kolm tooteperekonda. Kõige väiksemad pelletipõletid on mõeldud eramajade ja korterite kütteks. Korteriühistute, koolide, lasteaedade, kultuurimajade ja muude selliste hoonete kütteks on mõistlik soetada keskmise suurusega ehk 100–250-ki-

lovatise võimsusega pelletipõletid. Ja kõige suuremad on tööstuslikud katlad-põletid, mille võimsus jääb vahemikku 350 kilovatti kuni poolteist mega.

Eestis toodetud tehnoloogia eelistamiseks on muidugi mitmeid põhjusi, kuid üks peamisi on, et tootja-müüja on alati olemas ega kao kuhugi. „Eesti kliendile on oluline, et oleme kogu aeg olemas ning vastused kõigile tema muredele ja küsimustele on vaid telefonikõne kaugusel ning emakeeles. Samuti on kiire tarne varuosadele. Pelltechi täisautomaatsete põletite eeliseks on ka pidev online’is ehk võrgus olek. Meie kogemus ütleb, et 95 protsenti probleemidest on võimalik lahendada üle in-

terneti, reaalselt kohale sõitmata. See hoiab kokku mõlema poole aega, raha ja närvikulu.”

Väike Valge kompaktkatel – äge nii väljanägemiselt kui ka omadustelt Parim valik eramajadele on kindlasti isepuhastuv kompaktkatel Väike Valge, mis erineb harjumuspärasest tsingitud plekist mahuti ja etteandeteo ning voolikulondiga kobakast pelletikatlast. Eestis leiutatud ja valmistatud seade konkureerib soojuspumpadega, sest tegemist on kompaktse, mõõdult väikese ning väga efektiivse katlaga, mis on võimeline juhtima kogu elamu keskküttesüsteemi ning on jälgitav ja juhitav üle interneti.

Väike Valge sai loodud tänu välispartneritele Saksamaal ja Suurbritannias, kes nentisid, et messidel ning näitustel näevad Eesti katlad väga ägedad välja, ent kui neile lisada pelletmahutid ja lohvid, pole vaatepilt üldse enam nii innovatiivne. Nii otsustati arendada väike valge kodumasin, kuhu on kõik vajalik sisse mahutatud. Seoses sellega on kompaktkatel küll piiritletud võimsusega, sobides eelkõige 140–180 m2 köetava pinnaga majade kütteks. „Küttesüsteemi uuendamisel tasub kindlasti kaaluda loodussõbralikku pelletikütet, mida on lihtne integreerida juba olemasolevasse keskküttesüsteemi,” ütleb Isak lõpetuseks. „Lisaks on pelletiküte sõltumatu õli-, gaasija elektrimonopolidest. Oleme panustanud oluliselt nii tootearendusse kui ka toodangu kvaliteeti, et konkurentsis püsida. Tänu meie uudsust ja mugavust nõudvatele uudishimulikele klientidele ja partneritele oleme saanud oma tootevalikut pidevalt arendada ning plaanime teid ka järgmisel 15 aastal uute põnevate toodetega üllatada!”

www.pelltech.eu

TALV 2021

13

100 aastat Eesti ettevõtlust

TERMOPILT

esialgselt suunitluselt edasi liigutud – energiatõhususe mõõdistamisega tegeletakse siiani, ent Termopildi peamine fookus on keerukamate lahenduste projekteerimisel.

Kiire edu üheks komponendiks oli paljuski ka üldise teadlikkuse kasvatamine. Termopilt tegeles aktiivselt turundamise ja teavitustööga, sest tehniliselt keerukas soojustustõhususe valdkond oli paljude jaoks täiesti uus. Mingil hetkel tekkiski olukord, kus kõiki kliente ei jõutud lihtsalt ära teenindada. Konkurendid andsid siis Toomasele naljatamisi teada, et nemad turundamisega ei tegelegi, kuna Termopilt teeb kogu töö ära.

Mida toob tulevik?

Termopilt OÜ tähistab

15. tegevusaastat Kui Termopilt 15 aastat tagasi alustas, pöörati ehitussektoris energiatõhususele oluliselt vähem tähelepanu kui praegu.

Nüüdseks on valdkond hüppeliselt edasi arenenud ning sellest tulenevalt on muutunud ka Termopildi teenuseprofiil ja suunitlus.

Iga ettevõtte algus on risk Esialgne idee ettevõttest tekkis Toomas Rähmonenil tegelikult juba rohkem kui 15 aastat tagasi. Valdkond tulenes mehe erialast ja tööalasest huvist infrapunakontrolli vastu – Toomas on õppinud soojusinseneriks.

Tollal maksid soojuskaamerad ikkagi korraliku auto hinna, paarsada tuhat krooni. Kuna turul selles vallas palju tegutsejaid polnud, tekkiski äriidee ja otsustati osta soojuskaamera, mis oli iseenesest riskantne investeering. Ettevõte nimi sündis lihtsa loogika põhimõttel: Termopilt ehk hoonete soojapidavuse kontrollimine kaameraga.

Orgaaniline areng ja uudne teenuseprofiil Termopildi edus ja arengus on olulist rolli mänginud just teenuse kvaliteet ning põhjalikkus. Need vähesed, kes toona sarnast teenust pakkusid, andsid tellijale lihtsalt termokaameraga tehtud 14

TALV 2021

pildi kätte ja jätsid ta kukalt kratsima.

Termopilt OÜ hakkas pildile juurde pakkuma põhjalikku hinnangut ja konkreetseid soovitusi. Toomas võrdleb toonast olukorda naljaga pooleks arstil käimisega – doktor annab haigele röntgenipildi kätte ja palub tal selle põhjal end ise ravima hakata. Teenuseprofiili arendamine eristas aga Termopilti konkurentidest ja tellijale pakuti juurde analüüsi, mis aitas hoonete soojuskulu reaalselt parandada.

Ettevõtte areng oli tõepoolest kiire ja jõuline. Ajastus on kõik, nagu öeldakse, ning Termopilt loodi täpselt õigel ajal – juba paari aasta pärast hakati üha enam kasutama energiatõhususmärke, kasvas ka riiklik huvi ja valdkond hakkas plahvatuslikult arenema. Termopilt läks loomulikult arenguga kaasa. Kuna hoonete soojapidavust saab peamiselt analüüsida talvisel ajal (kui välis- ja sisetemperatuur selgelt erinevad), otsiti suundi, kus saaks

Toomase sõnul on Termopildi leivanumbriks kujunenud kortermajade rekonstrueerimine, kuigi samal ajal tegeletakse ka eramajade, äripindade ja uusarendustega. Paraku kõike lihtsalt ei jõua ja siinkohal seisab ettevõte üsna levinud probleemi ees: spetsialiste pole kusagilt võtta, ent valdkonnas töötamise eelduseks on inseneriõppe läbimine. Otseselt ei seisne asi ka asukohas – nimelt paikneb Termopilt Pärnus –, sest nii mõnegi töötaja on Toomas Tallinnast suvepealinna meelitanud. Praegu töötab meeskonnas 13 inimest.

Aastate jooksul kogutud kogemused näitavad, et töömahud tulevikus aina suurenevad. Üha enam saadakse aru, et hoone on erinevate süsteemide tervik (küte, soojustus, ventilatsioon jne) ja iga väike muutus kajastub ka ehitise teistes osades. Toomase sõnul oleme Eestis tehnilise kvaliteedi osas läbi teinud suure arengu – mis toimus 15 aastat tagasi ja mis toimub praegu, erinevad üksteisest kui öö ja päev. Valdkond kasvab ja läheb üha tehnilisemaks-põnevamaks, mistõttu plaanib Termopilt asjaga järjest sügavamalt tegeleda.

Eelmisel aastal toimunud seminaril, kus arutati plaani muuta Eesti aastaks 2050 süsinikuneutraalseks, selgusid hinnangulised arvud: umbes 20 protsenti kortermajadest on Eestis korda tehtud, umbes 20 protsenti läheb kehva kvaliteedi või elanike vähesuse tõttu ilmselt lammutamisele ja ülejäänud 60 protsenti oleks vaja järgneva 30 aasta jooksul korda teha. Toomas võtabki olukorra humoorikalt kokku: „30 aastat tuleb veel tööd teha ja siis võib pensionile minna!”

TOOMAS RÄHMONEN

tegutseda aasta ringi. Samal ajal hakkasid kliendid järjest rohkem üldise energiatõhususe teemal nõu küsima, mistõttu kaasati meeskonda erinevate valdkondade projekteerijaid ja hakatigi teenust pakkuma. Nüüdseks ongi

termopilt.ee info@termopilt.ee Suur-Jõe 63, Pärnu

100 aastat Eesti ettevõtlust

EVARI EHITUS

Edu on toonud

OÜ Evari Ehitus kontor-ladu Tartumaal Foto: Ragnar Vutt

järjepidevus ja pühendumine Aastal 1991 alustas praeguse OÜ Evari Ehitus juht Rein Kala ühemehefirmana ehitusteenuse pakkumist. Esimese kuue aastaga sai temast arvestatav tööandja ja mõne aja pärast LõunaEesti suurim lamekatuste ehitaja.

Praeguseks on OÜ Evari Ehitus portfoolios suur osa Tartu esindushoonete lamekatuseid – katuse alla on saanud Tartu südalinnas Riia 2 tervet kvartalit hõlmav multifunktsionaalne äri- ja vabaajakeskus KVARTAL, Tartu Ülikooli uus majandusteaduskonna hoone koos ettevõtlus- ja innovatsioonikeskusega Delta, SEB ja LHV pangahooned, suur osa Tartu Lõunakeskuse katustest ning paljud teised äri- ja eluhoonete katused üle Eesti.

Sõltuvalt aastast lisandub OÜ Evari Ehitus tehtud tööde hulka igal aastal 100–150 uut katust.

OÜ Evari Ehitus tegutseb lokaalselt, kuid paistab silma ka globaalselt. AHHAA teaduskeskuse katus, mille ehitamisel osales ka OÜ Evari Ehitus, tunnistati aastal 2011 maailma katusemeistreid koondava organisatsiooni IFD poolt maailma parimaks katuseks.

Ettevõtte tehtud tööde hulka kuuluvad muu hulgas Otepääl Tehvandi Spordikeskuse ainulaadse mätaskatuse soojustus- ja hüdroisolatsioonitööd, Tartus valminud Eesti Rahvusarhiivi lamekatusetööd ning Eesti Rahva Muuseumi (ERM) katusele turva- ehk katusepollarite paigaldamise tööd.

Alati leitakse lahendus Vahepealsed aastakümned on muutnud nii riiki kui ka majandust, ent OÜ Evari Ehitus tegevused on jäänud põhiolemuselt samaks. Edu on toonud järjekindel töö ja pühendumine.

Rein Kala sõnul on OÜ Evari Ehitus tugevuseks suur panustamine valdkonna arengusse ja südamega töö tegemine – ühtegi tellijat hätta ei jäeta ning alati leitakse lahendus.

Algselt vanade kortermajade katuste renoveerimisega tegele-

nud OÜ Evari Ehitus tegutseb nüüd peamiselt uusehitustel, ent vajadusel remonditakse ja renoveeritakse ka vanemate hoonete katuseid.

Ajas on muutunud ka klientide ootused katusele. Kui 30 aastat tagasi sooviti põhiliselt, et katus vett peaks, siis kaasaegne katus peab pidama nii vett kui ka sooja ja lisaks ka ilus välja nägema. Üha olulisemaks on muutunud katuse soojapidavus ja pikem eluiga. Katuste eluiga sõltub katuse asukohast, otstarbest, hooldusest, materjalidest, lahendustest ja väga palju ka paigaldusest. Ehitusnormidele vastavalt ehitatud lamekatuste elueaks loetakse 20 kuni 40 aastat.

Igaüks, kes omab kinnisvara või on seda ostnud või müünud, teab, et viimase korruse korterite või ruumide esmaseks suureks ohuks on just nimelt katus, selle soojustatus ja veepidavus. Hoonete kasutusmugavus sõltub sageli just sellest, kuidas on lahendatud hoone piirete soojustamine ja kuidas toimib hoone piirete niiskusrežiim.

Lai valik teenuseid OÜ Evari Ehitus tehnoloogilised lahendused võimaldavad teenust pakkuda ka muude ehitustööde juures, mitte ainult katuste ehitusel ja hooldusel.

Nii kuuluvad ettevõtte põhitegevuste hulka lamekatuste ehitamine, remont, renoveerimine ja rekonstrueerimine. Need tööd sisaldavad kandva profiilpleki, soojustuse ja aurutõkke paigaldamist ning hüdroisolatsiooni, korstnate, karniiside, parapettide, vihmaveesüsteemide ja tuulutussüsteemide ehitamist.

OÜ Evari Ehitus soojustab ja hüdroisoleerib vundamente, keldriseinu, põrandaid, terrasse, rõdusid,

korrusparklaid, sildasid, viadukte ja muid sarnaseid rajatisi aasta ringi.

Tehakse lamekatuste ülevaatust, hooldust ja liiglume koristust.

OÜ Evari Ehitus on ka hea tööandja, kus kauaaegsemad töötajad on ametis olnud juba 15–20 aastat. Ettevõttes töötab 25–30 oma ala spetsialisti. Rein Kala märgib, et tänu klientide usaldusele on ettevõttel tööd palju ning see võimaldab tööd pakkuda ka uutele headele ja pühendunud spetsialistidele.

Lamekatusega sisehoov Foto: Kaido Haagen

Lamekatus Tartu südalinnas Foto: Kaido Haagen

Vastutus katuse eest lasub ka majaomanikul Samajagu, nagu Rein Kala peab oluliseks OÜ Evari Ehitus spetsialistide pühendumist oma tööle, hindab ta ka vastutustundlike majaomanike panust katuse korrashoidu. „Igal majaomanikul on võimalik oma katuse eluiga pikendada,” rõhutab ta ja lisab, et „äärmiselt oluline on katust regulaarselt hooldada, vajadusel remontida ning õigel ajal renoveerida”. „Kuigi majaomanik võib olla kogenud meistrimees, on probleemide korral alati kindlam pöörduda asjatundja poole. Professionaal on harjunud nägema probleeme, oskab hinnata olukorra tõsidust ja vajadusel pakub ka professionaalset abi.

Lihtsamaid hooldustöid, nagu katuse puhastamine, võib loomulikult ka ise teha. Kui aga tekib oma ettevõtmise suhtes kahtlus, siis parem ärge tehke, vaid kutsuge oma ala asjatundja,” soovitab OÜ Evari Ehitus juht Rein Kala.

Lamekatusele avanev hoone tehniline šaht Foto: Kaido Haagen

Katuseaknad lamekatusel Foto: Kaido Haagen

TALV 2021

15

MONTRECO

100 aastat Eesti ettevõtlust

Ehituse peatöövõtja Montreco: parim tulemus saavutatakse oma liistude juurde jäädes

2011. aastal asutatud ehitusettevõte Montreco OÜ on algusest peale orienteeritud peatöövõtule, projektijuhtimisele ja võtmedkätte-lahendustele. Ettevõtte juhi Jaak Lõhmuse sõnul on aastate jooksul edu toonud oma liistude juurde jäämine ning järkjärguline kasvamine kiirete muutuste ja riskimise asemel.

Rahvusooper Estonia Talveaed

Laava apartments Laki 24

Nautica Rimi

Tallinna Tehnikakõrgkooli peahoone

16

TALV 2021

„Mõistlik on keskenduda oma tugevustele ja keskendudes peatöövõtule, oleme me seda ka teinud. Meid on kindlasti sealjuures aidanud see, et meil on olemas väga tugevad partnerid alltöövõtjate näol, kes on samuti omal alal tugevad spetsialistid. Ettevõtte algusaastatel oleme ka ise olnud nime poolest alltöövõtjad, kuid täitnud siiski peatöövõtja ülesandeid – algus oli raske, kuid saime hakkama,” räägib Lõhmus. „Meie töö on organiseerida ladus koostöö ja suhtlemine tellijaga. Koostöö peab olema selline, et kõik pooled on rahul ja tellijat koormatakse seejuures võimalikult vähe, sest parimad lahendused peavad sündima teda igapäevastesse pisidetailidesse kaasamata.”

Ta lisab, et projekteerija teab, milline peab olema lõpptulemus, ja ehitaja teab, kuidas sinna jõuda. Tellija ei pea iga päev protsessis osalema. „Suudame alati jõuda iseseisvalt soovitud lõpptulemuseni, andes sealjuures endast parima, et lahendada võimalikult efektiivselt ka kõik tellija vahepeal tekkinud soovid. Kõige olulisem on, et klient oleks lõpptulemusega rahul.”

Montreco objektide hulgas on nii suuri tööstuslikke hooneid, kaubandus- ja toitlustuspindasid kui ka eramuid ning kortermaju. Nende koostööpartnerite hulgas on Tallinna Sadam, Tallink, Rimi, Prisma, Coop, Selver ja Ülemiste keskus. Muu hulgas on ettevõtte juhtimisel saanud tänase näo Rahvusooper Estonia restoran ja Tallinna Tehnikakõrgkooli peahoone. Montreco tegutseb üle Eesti, aga hetkel käib aktiivsem töö Tallinnas ja Harjumaal. Praegu käib töö näiteks Kuusalu koolimaja ja Salme kultuurikeskuse kohvikuga.

Lada raha eest Mercedest ei osta Mis on kümne aastaga ehitussektoris muutunud? Lõhmuse sõnul on konkurents märkimisväärselt tihenenud, aina suurem surve on hindadele ja aina aktiivsem on erinevate digilahenduste kasutamine. „Meie suurim tellija on riik, ent samas võib tõdeda riigihankeseaduses teatud ebaõiglust nii riigi kui ka tellija ja teenuse osutaja ehk ehitaja osas. Seoses sellega, et hanked sunnivad tellijat valikut tegema hinna järgi, on tekkinud müüdid, kuidas ehitajate töö tase ei küüni hankes lubatuni. Samas võiksid inimesed aru saada, et ükskõik mis eluala näiteks võttes ei saa Žiguli

raha eest Mercedest ega isegi mitte Toyotat!

Ehitajad peavad tegema tööd alla omahinna – see ei ole kuigi jätkusuutlik.”

Kui 2020. aasta algus oli Montrecole positiivne, siis koroonaga see rauges. „Ära jäeti paljud lubatud tööd, aga mis ei tapa, teeb tugevaks. Hetkel tahaks lihtsalt aru saada, mis toimub ja kaua see eriolukord veel kesta võib.

Usun, et kogu turg on äraootaval seisukohal, ja nii ka meie – hetkel suurte otsustega ei kiirusta ning kasvuga üle ei pinguta,” räägib Lõhmus.

Ettevõtte töötajate aeg kerkib järjepidevalt aasta-aastalt ja häid töötajaid vajatakse juhi sõnul alati. Praegu töötab Montrecos ligi 50 inimest. Paindlikkuse ja professionaalsuse tagamiseks on tema hinnangul oluline, et oleks olemas oma töötajad, et tööd teeksid kogemustega ja väljaõppinud mehed, mitte viimasel minutil ning taustakontrollita leitud ehitajad. Ettevõtte töötajad läbivad igal aastal erialakoolitusi, et olla kursis nii viimaste trendidega ehitusmaterjaliturul kui ka harida end erinevate töövõtete osas.

Montrecole on omistatud rahvusvaheline kvaliteedijuhtimise, keskkonnajuhtimise ning töötervishoiu ja tööohutuse juhtimise sertifikaadid. Kuigi Eestis on „ISO-de” küsimine rohkem väga suurte või rahvusvaheliste projektide teema, on Lõhmuse sõnul ettevõtte enda jaoks olnud oluline protsessid efektiivselt tööle panna.

Samuti peetakse suureks võimaluseks digitaalsete lahenduste kasutuselevõttu. „Hoogsalt arenev digiehitus ehk mitmesugused digitaliseerimise lahendused aitavad kaasajastada ehitust, parandada efektiivsust ja muuta selle majandussektori kuvandit atraktiivsemaks noorte seas, kellel seisab ees eriala valik.

Seni kasutatud digilahendused on muutumas igapäevaseks standardiks ja erinevate programmide võimalusi on plaanis veelgi enam rakendada,” nendib Lõhmus. „Oleme võtnud kasutusele spetsiaalsed digilahendused tööjõuja töövahendite ning dokumentide haldamiseks, samuti plaanime lähiaastatel tänapäevase peamise digiehituse töövahendi Building Information Modelling ehk BIM-i kasutuselevõttu. Usun, et mõne aja pärast on see peamiseks töövahendiks juba iga projekti puhul.” www.montreco.ee

VALICECAR

100 aastat Eesti ettevõtlust

ValiceCar

Foto: Tafka Foto

lähtub vastutustundlikust ärieetikast ja toetab abivajajaid Kallurvedude, teedeehituse, kaevetööde, maaparanduse ja puistematerjalide müügiga tegeleval ettevõttel ValiceCar OÜ täitub tänavu 16. tegevusaasta. Kuigi aastad pole vennad, iseloomustavad ValiceCari viimase aja käekäiku perspektiivikad investeeringud: tütarettevõte Saare-Betoon, uuenduslikud masinad, karjäärid ja üldine töömahu kasv. Selle tulemuseks on positiivne kasvuring reinvesteeringute ja abivajajate toetamise näol.

Ettevõtet luues oli selle juht Vallo Kappak vaid 20-aastane, tal oli suur soov midagi saavutada ja tegutseda kindlasti tehnilisel alal. Kõigepealt ostis ta kalluri, seejärel mõned ekskavaatorid. Nüüdseks on ValiceCaril 20 ühikust koosnev masinapark ja töötajateks kvaliteeti hindavad spetsialistid. Lisaks on ettevõttele soetatud juba 15 karjääri, kust objektide tarvis puistematerjali, liiva, kruusa ja killustikku kaevandatakse. Eesmärk ei ole nii-öelda karjääri kiirelt rahaks teha, vaid pigem kasutatakse karjääri materjale enda objektide tarbeks. Mitte nii, nagu tehakse praegu Eesti puiduga.

ValiceCar on kiiresti kasvanud teenusepakkujast peatöövõtjaks ja nüüd võetakse julgelt ette aina keerulisemaid projekte. Näitena võib tuua Ruhnu diiselelektrijaama ning sadamad Ruhnus ja Kihnus.

Ettevõtte põhitegevus tuleb riigihangete kaudu. Ehitatakse teid, platse, sadamaid ja viiakse ellu maaparandusprojekte. Kappaku sõnul aitab lihtne talupojaloogika ka kõige keerulisemate ülesannete puhul õige lahenduse-

ni jõuda. Vaadates tagasi ülemaailmselt keerulisele aastale, tõdeb Kappak 2021. aasta alguses rahulolevalt, et tööst lähiajal puudust kindlasti ei tule. „Töömaht on praegu juba kaheks aastaks planeeritud. On tulnud palju lepinguid ja oleme suurel määral ka oma tehnikaparki uuendanud. Just täna jõuab üks 40-tonnine ekskavaator töökotta,” tõdeb mees rahulolevalt.

Saaremaale rajatud tütarettevõte Saare-Betoon OÜ toodab erinevaid betoone ja betoondetaile ning ValiceCari põhitegevusala heaks truubiotsakute plaate, mis teeb nii nende kui ka teiste maaparandajate töö oluliselt lihtsamaks, seda just truubiotsakute ehitamisel. „Olen kasvanud üles talus, kus ehitusega hakkamasaamine on peremehe õlgadel. Seetõttu tean hästi, et on vaja pakkuda selliseid betoonplokke, millest põllumehel on ise lihtne müüre, hoidlaid ja rajatisi ehitada,” ütleb Kappak.

Praegusel ajal on ValiceCaril mitmeid kallurautosid ja ekskavaatoreid, lisaks buldooserid, teerullid, traktorid ja väiketehnika. „Selline hulk tehnikat

annab võimaluse korraga töös hoida 2–3 objekti paralleelselt nii mandril kui ka saartel ning kuna meie mehed on väga spetsiifilised ja universaalsed, pole ka tööjõupuudust,” ütleb Kappak, kelle sõnul on kõige parem viis töötajate hoidmiseks nende personaalne motiveerimine. Kolleegid kirjeldavad Kappakut kui head suhtlejat ja liidrit, kes suudab oma meeskonda mõjutada selliselt, et nad täidaksid tööülesandeid piisava motivatsiooni ning efektiivsusega. „Selline asi ei toimi enam ammu, et üks suur juht jagab rivi ees käske. Inimesed soovivad isiklikumat lähenemist, see paneb neid paremini mõistma töö sisu ja annab võimaluse kaasa rääkida.”

Märkavad abivajajaid ning toetavad sporti ja kultuuri Olulise väärtusena rõhutab Kappak asjaolu, et suurest tööst saadud kasu ei hoita vaid endale. Vastasel juhul kehtib põhimõte, et suur tükk ajab suu lõhki. „Nii Saaremaal, Pärnumaal kui ka Läänemaal on mitmeid abivajavaid, nii külaseltse kui ka koroonakriisi tulemusel töötuks jäänud lapsevanemaid, keda võimalusel alati aitame,” tõdeb Kappak.

Korraldatud on ka jõulukontserte ning toetatud Eesti spordi- ja kultuuritegelasi. Juba seitse aastat järjest hoolitseb ValiceCar Pikavere kultuurikojas jõuluürituse „Jõulumeloodia” korraldamise eest, et tuua kultuur ka väiksematesse kohtadesse ja suunata sellest saa-

Mis on teie kogemuse põhjal peamine tegur, millest ettevõtte edukus sõltub?

Iga ettevõtte edukuse määravad omanike tõekspidamised ja edu oluline alus on vastutustunne. Ütlesin raamatupidajale esimese asjana, et meie maksame alati kõik arved tähtajaks ära. Kahjuks on Eestis väga tavaline, et arveid makstakse ühe-kahekuise või isegi pooleaastase hilinemisega. Seda eriti ehitusvaldkonnas. Kuigi on olnud raskeid hetki, oleme alati sõna pidanud ning võib öelda, et aastatepikkune ausus annab meile tugevuse ja maine, samuti usaldusest tingitud hinnasoodustusi. Koostööpartnerid teavad, et võime olla väga nõudlikud, aga maksame alati kokkulepitud summa õigeks ajaks ära.

Kuidas ennast juhina iseloomustate?

Ma ei ole end juhatajana kunagi püüdnud välja vahetada ega kõrvale jätta, vaid algusest peale vastavalt vajadusele igas etapis ettevõtte tegemistes kaasa löönud. Olen olnud masinate roolis nii öösel kui ka päeval, kui töö on vaja tähtajaks ära teha või kui on tekkinud mõni seisak. Samuti on väga oluline inimeste jaoks aega leida. Iga inimesega on võimalik edukalt suhelda vaid teda hästi tundes, seda nii kolleegide kui ka klientide puhul.

Vallo Kappak, ValiceCari asutaja ja juhataja

dud tulu abivajajatele. Näiteks läks 2019. aasta tulu SA Heategevusfondile Minu Unistuste Päev.

ValiceCar on algusaastatest peale hoolinud sportlaste hea käekäigu eest ja toetanud Pärnumaa noorsportlasi, muu hulgas Pärnule kuulsust toonud rannajalgpalliklubi FC ValiceCar. Toetatavate spordialade ring on äärmiselt lai, ulatudes rannajalgpallist ja sõudespordist kuni ratsutamise, poksi ja vabavõitluseni välja. Sportliku vabavõitlusega (MMA) tegeleb Kappak juba aastaid ja viimased viis aastat on ta pälvinud selles Eesti meistrivõistlustel esikoha, minnes tänavu taas tiitlit kaitsma. „Toetame Pärnu klubi MMAces ja rõõmuga võib tõdeda, et klubi on Pärnus väga kenasti tuntust kogunud ning inimesed on aru saanud, et tegemist pole mitte üksteise peksmisega, vaid mitmekülgse võitlusspordialaga,” nendib mees, kelle sõnul on lisaks ka mitmekordne Euroopa QUADi meister Kevin Saar ja mitmed sõudjad nende toetatud sportlaste nimekirjas. valicecar.ee TALV 2021

17

100 aastat Eesti ettevõtlust näiteks liiliaid, orhideesid, iiriseid jne.

Range sümmeetria polnud enam teab kui oluline. Tihti kasutati heledat puitu, näiteks tamme, saart või kaske, luksuslikuma kraami puhul ka õuna- või pirnipuud, pähklit ja mahagoni. Viimistluses mängis olulist rolli šellaklakk. Šellak on Indiast pärinev looduslik vaik.

Funktsionalism ja art déco

Modernne funktsionalism mööblis

Eesti mööbel

on alati Euroopa stiilisuundi järginud Sõna mööbel tuleb ladinakeelsest sõnast mobilis (liikuma), mis iseloomustab mööblit väga hästi – see on interjööri lahutamatu osa, mis on samal ajal liigutatav, liikuv. Eesti mööbli areng on alati jälginud Euroopa malli, kusjuures meieni – nagu ikka – jõudsid uued stiilid mõningase hilinemisega.

Fotod: Shutterstock 20. sajandi algus 19. sajandi teisel poolel toimus Eestis ulatuslik linnastumine. Maalt linna tulnud hakkasid oma eluruume vastavalt elukorralduse muutumisele sisustama. Rehetoas kasutusel olnud kirstud vajusid unustusse, tuppa toodi riidekapid, kummutid, lauad, peeglid, toolid jne. See pani aluse Eesti mööblitootjate arengule ja neid tekkis üha enam. Tollal oli üks suuremaid mööblitootjaid Lutheri vabrik.

1920.–1930. aastatel mõjutas mööbli valmistamist peamiselt juugendstiil. Saksakeelne sõna jugend tähistab noorsugu ning viitab nooruspõlvega kaasaskäivale vabadusele, iseseisvusele ja värskusele. Mööbliehitus oli inspireeritud loodusest: kasutati looklevat vormi ja kaunistamisel palju taimeornamentikat, 18

TALV 2021

Art déco stiilis tugitool Juugendstiilis kapp

Kuni 1950ndateni valitses Eesti mööblitööstuses peamiselt funktsionalistlik stiil, mille kandev idee on – nagu nimigi ütleb – funktsionaalsus. Eseme vorm tuleneb selle otstarbest. Lihtsamate vormidega mööblit oli kerge kasutada ja toota, seega hakkasid esteetiliste tegurite kõrval rolli mängima ka tehnilised ning majanduslikud. Funktsionalism avaldus kõiges, nii arhitektuuris kui ka tarbeesemetes. Eestis on sellest ajast säilinud hulgaliselt esemeid, peamiselt vabrikute masstoodangut. Ära kadus igasugune dekoor ja kaunistus, asemele tuli selge geomeetriline vorm ning puhas viimistlus. Šellaklakkide ja vahatamise kõrval võeti viimistlemisel kasutusele ka tööstuslikud lakid. Puuliikidest kasutati peamiselt kaske ja tamme, vineerimisel ka pähklipuud.

Funktsionalismi kõrval hakkas levima art déco, oma olemuselt peaaegu vastandlik stiil. Erinevalt funktsionalismist on art déco dekoratiivne ja elitaarne, elegantne ja glamuurne. Nurgad muutusid ümaraks, pinnad poleerituks, siledaks. See on mõjutusi saanud paljudest varasematest kunstivooludest, sealhulgas juugendist, modernismist, kubismist ja futurismist. Tähelepanu pöörati tehnilisusele – materjalina kasutati hoolikalt valitud väärispuiduvineeri. Samuti tulid kasutusele metall ja klaas. Ka värvivalik oli julge, näiteks kroom või must.

Eesti stiil 100 aastat tagasi, esimese vabariigi ajal otsiti Eesti oma rahvuslikku mööblistiili.

Meie moodsa mööblistiili ajalugu võikski ehk alata riigikogu mööblist, mis valmis eritellimusena Herbert Johansoni ja Eugen Hermanni kavandite järgi 1922. aastal. Arhitekte julgustati Eesti mööblit disainima.

Palju kasutati rahvakunsti elemente. Ometi ei suutnud Eesti stiil toona korralikult jalgu alla saada – mööbli ainulaadsus tähendas ka kõrgemat hinda. Peamiselt telliti mööblit erinevatesse asutustesse (nagu eelmainitud riigikogu), seltsidesse ja ühingutesse. Laiema tarbijaskonna seas loodetud edu jäi saavutamata.

Siiski saavutati 30ndatel rahvusvahelises plaanis teatav edu. 1937. aastal oli Eesti esimest korda koos Balti paviljoniga esindatud Pariisi maailmanäitusel. Kusjuures Balti paviljoni arhitekt oli 22-aastane eestlane Oskar Raunam.

Allikad: Jaanus Pihelgas “Eesti mööbli areng rehetoast kuni koosmaja, taluhäärberi ning rahvusromantismini”; muinsuskaitseamet.ee

100 aastat Eesti ettevõtlust

AUREA REGINA

Aurea Regina toob eestlasteni

maailma eksklusiivseimad mündid Anneli Raikko on eestlane, kelle igapäev möödub hinnaliste müntide keskel. Juhuslikult mündiärisse sattunud naine toob eestlastele koju kätte maailma eksklusiivsemaid münte, aga ka erilisi meenemünte tähtpäevadeks.

Kuidas satub üks eestlanna mündimaailma?

Mündimaailma sattusin täiesti juhuslikult – tänu väga professionaalsele personaliotsingunfirma töötajale sain 2003. aasta külmal talvepäeval endalegi ootamatult kutse osaleda ühe välisfirma loodava mündipoe tegevjuhi konkursil. Olin aastaid tegelenud erinevates firmades kingituste, lauanõude ja kvaliteetportselani müügi ja turundusega. Töökoha vahetusele ei olnud isegi mõelnud, veel vähem seda plaaninud. Minu esimene reaktsioon oli, et vanad ja tuhmunud mündid mind küll ei huvita. Arutasin pakkumist oma lähedase sõbraga, kelle arvamust ja soovitusi alati väga tõsiselt olen võtnud, ning sain julgust ja innustust proovida enda jaoks täiesti uut väljakutset. Olen selle soovituse ja edasise toetuse ning abi eest senini südamest tänulik. Sattusin väga põnevasse ja pidevalt arenevasse valdkonda ja iseendalegi üllatuseks olen jõudnud palgatöötaja seisusest oma isikliku ettevõtte loomiseni. Võin julgelt kinnitada, et oman kaasaegsete müntide turunduse ja müügi alal unikaalset kompetentsi.

Aurea Regina kaupluse ja e-poe kontseptsioon on aastatepikkuse tööga loodud mündiäri. 2003. aastal alustasin ühe välisfirma tütarfirma juhina mündikaupluse rajamist, mis oli tol ajal väga uus mõte Eesti ärimaastikul. Eeskuju polnud kusagilt võtta. Nii ongi minu kogemused tulnud välispartnerite, kohalike klientide ja huvilistega aktiivse suhtluse tulemusena. Väikeettevõtja suurimaks konkurentsieeliseks on paindlikkus ja võime uusi ideid kiirelt ellu viia. Oluline on ka personaalse teeninduse pakkumine.

Kas mündid on vaid kollektsionääridele?

Päris kindlasti ei pea olema numismaatik või andunud kollektsionäär, et Aurea Regina mündipoe uksest sisse astuda.

Münte on juba väga vanadest aegadest kasutatud propagandavahendina, kajastades neil ajaloosündmusi ja võimusümboleid. Ka kaasaegsete müntide teemade valik ulatub ajaloosündmustest ja persoonidest spordi ja looduse teemadeni.

Populaarsed on ka Hiina kalendri looma-aastad, sodiaagimärgiga ja õnnekividega mündid. Aeg-ajalt on valikus ka ehtena kantavaid münte. Huviliste ring on 20 TALV 2021

lai ning lisaks kohalikele klientidele on kauplusel ja e-poel püsikliente ka naaberriikidest. E-poes on hetkel kasutusel lisaks eesti keelele ka vene ja soome keel.

Eesti liitumisel euro ühisrahaga suurenes hüppeliselt huvi ringluses olevate erinevate maade euromüntide vastu.

Valik on nii teemade kui ka hinnaklassi osas väga lai ja kogujate hulgas on isegi koolieelikuid, nii naisi kui mehi, noori ning vanemaid inimesi.

Igapäevane kaupluse sortiment on kujunenud töö käigus ja arvestades hooajalisi trende. Populaarsemad teemad kingituste otsijate hulgas on lapse sünd, sünnipäevad, pulmad ja muud romantilised tähtpäevad. Üha enam on hakanud ka ettevõtted oma tublisid töötajaid tööjuubelite puhul müntide kinkimisega meeles pidama.

Mis on teinud Aurea Regina edukaks?

Aurea Regina mündipoe konkurentsieeliseks on minu enda pikaajaline kogemus, mis on kujunenud vahetus suhtlemises nii tootjate kui ka klientidega, lõpptarbijatega. Tänu igapäevasele vahetule suhtlemisele klientidega ja pikaajalistele rahvusvahelistele sidemetele tootjatega olen saavutanud eksperditasemel teadmised. Ettevõtte arendamine on pidev protsess. Alustaval väikeettevõtjal on suurettevõtetega võrreldes mitmeid murekohti, kuid ka olulisi plusse. Eeskätt just tööprotsessi paindlikkuse ja kiiruse osas. Puudub vajadus lõpututeks kooskõlastusteks, koosolekuteks ja bürokraatiaks. Nii nagu heale juuksurile ja iluteenindajale järgnevad kliendid olenemata ettevõttest, on ka minu kliendid aastaid minuga olnud. See on suurim tunnustus, aga ka tohutu vastutus ja meeldiv kohustus pakkuda jätkuvalt kõrgeimal tasemel teenindust.

Millised on olnud karjääri kõige erilisemad mündid?

Väga erilisi münte on minu käest aastate jooksul läbi käinud mitmeid. Ehtsate teemantide ja kalliskividega kuldmüntidest kuni 1,5 kilo kaaluvate ning maailma kuulsaimate maalidega esmapilgul äravahetamiseni sarnaste müntideni. Kuldmüntidest suurimad on olnud erinevad viieuntsised ehk 155 grammi puhast kulda.

2003. aastal, kui mündimaailma sat-

2020. Raffaeli 500. surmaaastapäevaks välja antud 1,5-kilone hõbemünt Sixtuse madonna. Tiraaž: 99 münti. tusin, oli kombeks, et münt on ümmargune. Tänaseks oleme näinud nii kandilisi, kolmnurkseid kui ka muid erikujulisi münte, mis on kaunistatud nii vääris- kui ka poolvääriskivide, hologrammide, mikrokiipide kui ka Bohemia klaasi, Swarovski ja Preciosa kristallidega. Ka funktsioneeriva termomeetriga, erinevate meteoriitide kildude ja Titanicult pärit söetükkidega münte olen müünud. Põnevamatest meenuvad veel DNA-ga ja nanokiibiga mündid.

2008. aastal korraldasin Eestis pressi- ja kliendiürituse, millel esitleti Kanada kuningliku rahapaja sajakilost kuldmünti, mis tol ajal oli maailma suurim.

Nüüd on see rekord Austraalia mündimeistrite poolt purustatud – terve tonn kaaluv kuldmünt on vermitud The Perth Minti rahapajas aastal 2012 ja olen seda ka isiklikult Berliinis toimunud rahvusvahelisel mündimessil näinud.

Kuhu on münditootmisel veel areneda?

Mul on olnud võimalus jälgida kaasaeg-

se mündimaailma arenguid enam kui 15 aasta vältel, mil selles valdkonnas tegev olen olnud. Kui 2011. aastal vermiti esimene 3D-tehnikas münt ja samal aastal paigutati Kanada rahapajas mündile esmakordselt Murano klaasikojas käsitsi valmistatud klaasist lepatriinu, siis tundus, et see on tehniline tippsaavutus. Areng nii kujunduste, uute materjalide kui ka tehnoloogiate alal toimub pidevalt. Isegi mina, kes ma olen viimase enam kui 15 aasta jooksul palju näinud, üllatun aeg-ajalt. Ootan põnevusega iga-aastast rahvusvahelist mündimessi The World Money Fair, mis toimub jaanuari viimastel päevadel Berliinis. Messil esitlevad oma uusimaid kollektsioone suuremad ja väiksemad münditootjad kogu maailmast. Luban, et ka kõige rariteetsematest müntidest saavad Aurea Regina mündipoe kliendid huvi ja ostusoovi korral osa. Minu klientidel on nüüdseks juba mitmeid münte, mille tiraaž on isegi alla saja eksemplari maailmas

100 aastat Eesti ettevõtlust

Aurea Regina OÜ viienda tegevusaasta hakul on väga paslik teha väike ekskurss mündimaailma. 19. jaanuar 2021 tähistas firma oma 4. sünnipäeva.

Klientide lemmik – ruteeniumkatte ja kullatisega pühvliaasta 2021 hõbemünt.

Karupoes Puhh – Winnie-thePooh 50 penni. Karupoeg Puhh oli mängukaru, mille kirjanik Alan Alexander Milne kinkis 21. augustil 1921 oma pojale Christopher Milne’ile sünnipäevaks.

Nüüd on meie kord öelda: palju õnne, Karpuoeg Puhh, saabuvaks 100. sünnipäevaks!

Maailma esimene kuubikujuline aktiivviimistlusega hõbemünt „750 aastat Marco Polo reisist“. Kuubiku igal küljel on detailsed motiivid Marco Polo reisi sihtkohtadest. Kaal 1 kg.

Tiraaž: 199 münti. Väljaandmise aasta 2021.

Igavene armastus – Eternal Love südamekujuline hõbemünt/ripats kristalliga on armas kingiidee saabuvaks sõbrapäevaks… ja sõnu polegi vaja.

Kuldsed 3D-lilled kollektsiooni esikmünt – Roos. Kullatud roos on hõbemündil kujutatud väga detailselt ja tõetruult. Ideaalne kingitus, et näidata oma lähedastele, kui palju nad teile tähendavad!

Tere tulemast, väikseke! Armas tervitus uuele ilmakodanikule.

Tśehhi kristallklaasist jalakesed 1-untsisel hõbemündil. Tiraaž: 600 münti. 2021.

Prantsusmaa rahapaja Monnaie de Paris mündimeistrid on teinud elegantse ja pilkupüüdva kujundusega müntide näol austusavalduse 125-aastaseks saanud luksusbrändile Berluti.

Tiffany kunst – mündivermimise tippsaavutus – Smartminting-tehnoloogias kolmeuntsine 2020.a. hõbemünt lummab detailirohkusega. Tiraaž: 999 münti.

Unts õnne! Selline on ehtsa ristikheinalehega mündi sõnum. Roosa kullaga kaetud hõbemündi väljaandmise aasta 2021, tiraaž: 2021 münti.

Innovatiivne tehnika: sillerdav pärlmutter muudab iga mündi ainulaadseks kunstiteoseks!

Efektse viieuntsise hõbemündiga tähistatakse 1000 aasta möödumist Ameerika mandri avastamisest Viking Leif Erikssoni poolt.

Mündi keskosa on valmistatud meresinisest pärlmutrist. Tiraaž: 750 münti.

Sodiaagimärgiga münt on väärt kingiidee. Tšehhi rahapaja 2021. a kollektsiooni 1. münt – Veevalaja. Tiraaž: 1000 münti.

Elu sümbol – Elulill – Barbadose 10 Fr 2020. 99,9% kuldmünt hõbedast raamis (ripats) kaunistab iga kandjat.

TALV 2021

21

100 aastat Eesti ettevõtlust Millistele põllukultuuridele on viljelusvõistlus andnud suurema tõuke päriselus?

Eestis on teiste maadega võrreldes suhteliselt heal tasemel rapsi ja rukki tulemused. Kui meil 15 aastat tagasi oli põldudel 90 protsenti suvirapsi ja talirapsi vaid 10 protsenti, siis nüüd on vastupidi. Suvirapsi kasvatavad veel vaid need, kellel mingil põhjusel taliraps ei õnnestunud. Aasta 2015 oli rapsikasvuks näiteks eriti soodus ja võistlusel saavutas Voore Farm siiani püsiva rekordi ehk saagikuse 6,9 t/ha. See saagikus oli ka tolleaegne mitteametlik tootmispõldude maailmarekord.

Võistlusmoment paneb põllumehed saagikuse nimel paingutama Igal sügisel, kui saagid põldudel küpsenud ja koristusaeg möödas, tehake kokkuvõtteid. Üks, kes samuti kokkuvõtteid teeb, on Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas, kes on Eestis juba 15 aastat toimuva viljelusvõistluse üks eestvedaja. Põllumehed võtavad mõõtu kindlate põllukultuuride kasvatamises kindlatel põldudel, novembris antakse auhindu ja jagatakse muljeid.

Tekst: Martin Hanson Foto: Anni Õnneleid Võistluse mõte on panna põllumehed pingutama uute lahenduste, sortide ja põlluharimisviiside juurutamisel, et saada paremat saagikust ikkagi oma põhisaagile, olgu selleks siis nisu, oder, raps või rukis. Üks asi on kasvatada kõige enam, teine oluline moment on teha seda tulusalt. Ja mis on ehk veelgi olulisem, põllumehed pole koristusaja järel kitsid oma nippe ka kolleegidega jagama.

aga algusest peale olnud taimekasvatajate parimate praktikate ja kogemuste tutvustamine ning levitamine. Uute sortide, tehnoloogiate ja toodete propageerimine. Võistluspõllud on nagu komplektsed tootmiskatsed, kus uusi ideid proovitakse, testitakse ja kui seal väga head tulemused saadakse, siis on julgust neid rakendada ka mujal ning need on heaks eeskujuks ka naabritele.

Margus, millal ja miks sai viljelusvõistlus Eestis alguse?

Viljelusvõistlus sai Eestis alguse aastal 2005 ja eeskujuks sai võetud Soomes tollel ajal juba kümmekond aastat peetud saagivõistlus Satokisa. Sealseid tulemusi nähes tekkis idee, et miks mitte ka meie põllumeeste-taimekasvatajate saake veidi täpsemalt analüüsida ja avalikustada. Põllul tehtut võistlusena näidata on aga vaid üks vorm, et oleks enam huvi ja ka põnevust. Peamiseks eesmärgiks on

Milline on olnud selle võistluse mõju Eesti põllumajandusele?

Kuni aastani 2005 toodeti Eestis teravilja vaid riigi sisetarbeks: toiduks, söödaks ja seemneks ning seda kogustes 600 kuni 700 tuhat tonni aastas. Mainitud aasta oli aga hea taimekasvatusaasta ja ekspordiks läks välja esimene viljalaev. Sellest ajast saadik on eksporditavad kogused aasta-aastalt järjest suurenenud ning nüüd toodame juba ligikaudu kolm korda enam teravilja, rap-

22 TALV 2021

Miks põllumehed sellel üritusel osalevad?

Põllumeeste huvi võistlusel osaleda on eelkõige kogemuste vahetus. Põldudel tehtut hindavad oma ala parimad spetsialistid ja neid analüüse kasutades on võimalik järgmistel hooaegadel veelgi efektiivsemalt majandada. Kindlasti tuleb kasuks ka kogemuste vahetus ja omavaheline suhtlemine parimate praktikate vahetamiseks. See on nagu teatud klubiline vorm, kus tipptasemel tegijad üksteise ja teiste maade parimatest tulemustest õpivad.

si ja kaunvilju kui eelmise sajandi lõpus. Samas mineraalväetiste kogused, mida praegu kasutatakse, on kolm korda väiksemad ja taimekaitsevahendite kogused poolteist korda väiksemad, kui olid kaheksakümnendatel. Taolise efektiivsuse kasvu põhjuseid on mitmeid, eelkõige muidugi meie Euroopa Liiduga ühinemine, kuid oma osa on ka viljelusvõistlusel, mille kaudu uusimad taimekasvatustehnoloogiad on levinud üle Eesti.

Kuidas saab meie võistlust võrrelda teiste riikide või rahvusvaheliste võistlustega?

Viljelusvõistluseid peetakse paljudes maades. Kui meie saime oma võistluse algidee Soome Satokisalt, siis erinevate reeglitega on analooge mitmetes muudeski riikides. Kõige pikemaajalisemad kogemused on USA põllumeestel, kus üleriigilisi ja kohalikke võistlusi nii nisu, maisi, sorgo kui ka teiste kultuuridega on peetud juba mitmekümned aastad. Meil on kõige tihedamad koostöösidemed aga Ühendkuningriigi analoogilise võistlusega YEN (Yield Enhancement Network).

Kas on konkreetselt võimalik tuua välja mõni kultuur, tegija või tehnoloogia, mis on võistluselt tuule tiibadesse saanud?

Meie viljelusvõistlus on algusest peale olnud kõikide kombainiga koristatavate põllukultuuridega. Suurem huvi ja osatähtsus on aga ikkagi olnud enamlevinud kultuuridel, nagu nisu, oder, raps. Tulemused on kasvanud kõikide viljadega. Kui näiteks võistluste algusaastatel olid parimad saagid 5–7 tonni hektari kohta (t/ha), siis nüüd on võidupõldudel üle kümnetonnised saagid tavalised. Rekordid küünivad aga juba kuni 12 t/ha. Üllatav on sealjuures see, et kõrgeim saak on meil võistluste vormis senini rukkiga – 12,1 t/ha.

Nisu, mis mujal maailmas on tavaliselt kõrgeima saagiga, on meil andnud madalama saagikuse – 11,9 t/ha. Nii info mõttes: maailmarekordid nisusaagis on üle 17 t/ha.

Milline võiks olla viljelusvõistluse tulevik?

Iga võistlus või ka muu üritus peab arenema ja muutuma, et oleks põnevust ja uudsust ka aastate pärast. Esimesed kümmekond aastat oli ka viljelusvõistlusel peaeesmärgiks erinevate põllukultuuride kõrgeim saak. Samas tegime muidugi ka ökonoomika arvutused ja tõime välja ka tulukuse pingerea. Viimasel viiel aastal on aga võistluse arvestusse lisandunud ka saagi kvaliteet ning tulemused tuuaksegi välja kolme näitaja summana: kõrgeim saagikus, tulukus ja saagi kvaliteet. Sellest hooajast – 2021. aasta hooajast – alates on plaanis teha arvestused ka tootmise keskkonnamõjude kohta. Ehk tuua välja parimad põllud ja saagitasemed, kus süsiniku jalajälg on kõige väiksem. Eesmärgiks on leida ja propageerida saagitaset, mille puhul on taimekasvatuses ühe saagiühiku kohta kõige vähem kulutatud energiat.

DELAVAL 100 aastat Eesti ettevõtlust

DeLaval on Eesti piimatootjate partner juba 25 aastat DeLaval alustas Eestis oma esimesi samme 1995. aasta sügisel, järgmise aasta aprillis jõudsime Eesti tütarfima loomiseni. Nii oleme tegusad olnud juba 25 aastat.

Kui 1938. aastal võeti Eestis kasutusele esimesed lüpsimasinad, oli DeLavali eelkäija Alfa Laval esirinnas. Sama innovatiivsed oleme püüdnud olla ka viimase paarikümne aasta jooksul. Kui 2000ndate alguses olid suureks asjaks uudsed lüpsiplatsid koos asjakohase tarkvara ja lisavarustusega, söödamikserid ning vabapidamislautade terviklahendused, siis nüüdseks on need juba ammu saanud üsna tavapäraseks igapäevase farmitöö osaks. Kulmu ei pane enam kergitama ka lüpsirobotid ega suured lüpsikarussellid. Areng on olnud tormiline – meie esimene robotlüpsilaut on töös olnud juba 13 aastat ja uusi tuleb järjest juurde. Nüüdseks on Eestis ligi 40 farmi, kus lüpsab üle 140 meie roboti.

See kõik on muidugi tehnoloogia ja tähendab piimatootmise köögipoolt. Esiplaanil on aga siiski meie tublid farmerid, kelle hindamatu panuseta poleks DeLavali pingutustel tulemusi. On ju Eesti lehmade piimatoodang selle aja jooksul kasvanud kaugelt rohkem kui kaks ja pool korda.

Kuhu me oleme siis praeguseks jõudnud? Eestis 2012. aastal kasutusele võetud Herd Navigator võimaldab tänu reeglipärasele hormoonanalüüsile karja sigimisjõudlust parandada ka praegu, aga kaheksa aastat tagasi oli tegemist toonase tõelise tipptehnoloogiaga. Nüüdseks on sama põhimõte uuenenud kujul saanud lüpsirobotite juures igapäevaseks. Kes soovib sellega lähemalt tutvuda, sellel tasub tähelepanu pöörata paar aastat tagasi välja tulnud lüpsiroboti seeria V300 uusimale mudelile V310.

Nii nagu on suurenenud lehmade piimatoodang, kas-

vavad Eestis jõudsalt ka farmid. Varem tavaliste ja praegugi sobilike paralleellüpsiplatside kõrval hakkavad karjade suurenemisel arvestatavaks alternatiiviks muutuma lüpsikarussellid. Seda esmalt muidugi suurema jõudluse ja väiksema tööjõukulu tõttu, aga ka võimaluse tõttu kasutada roboteid, et lüpsitöö oleks veelgi efektiivsem. Heaks näiteks on siin DeLavali „ahjusoojad“ lüpsikarusselli mudelid E100 ja E300, kus saab kasutada ka nisadesoroboteid, tänu millele tuleb üks lüpsja edukalt toime ühe 50-kohalise lüpsikarusselliga.

Robotiseerimise tuhinas võib jääda mulje, et tavalüpsiseadmete juures mingit arengut ei toimu. Võiks isegi väita, et lüpsimasina ehitus on laias laastus sisuliselt sama, nagu see 1938. aastal esimest korda Eestisse jõudes oli. Kaugel sellest! Viimase paari aastaga on paljud piimatootjad tuttavaks saanud meie Evanza lüpsiriistaga. Kes on proovinud, see teab – on vähe uusi asju, mis räägivad nii selgelt iseenda eest.

Aga see ei ole veel kõik. Kes maldab oodata, saab tänavu osa veel mitmest lüpsitehnika uudisest. Me ei ole oma tootearenduses unustanud ei olemasolevaid farmereid ega ka neid, kes alles planeerivad uusi lüpsiplatse või -karusselle.

TALV 2021

23

100 aastat Eesti ettevõtlust

BENEFIT

Uljaste noormeeste täitunud unistus Eesti parimast autode kereremondi- ja värvitöökojast AS Benefit sündis 30 aasta eest kahe mehe, Sulev Naruski ja Neil-Peeter Sareveti soovist teha Eesti parim autoremonditöökoda. Kõigil aastatel kasumit teeninud ettevõte on selle eesmärgi saavutanud, koolitanud ise ja aidanud riigil koolitada autoremontijaid ning laienenud ka välisturgudele. Uhke juubeli puhul sai ellu viidud ka pikaaegne unistus – koroona kiuste koliti sel aastal uutesse suurematesse ruumidesse.

Teekond Eesti kõige paremaks autoremonditöökojaks on olnud justkui üks märgiliste juhtumiste jada. “Mina läksin nõukaajal tööle Soome autoremonditöökotta eesmärgiga pere peagi järele viia ja sinna elama jäädagi,” läheb Narusk meenutustes kohe ajas päris palju tagasi. Olles paar aastat Soomes töömeheleiba teeninud, hakkas Eesti vabaks saama ja head Soome sõbrad soovitasid Sulevile sealsel tööturul jätkamist tõsiselt kaaluda. Soomlased nägid seda, mida nõukogude taustaga mees ei osanud tookord nii täpselt näha – Eestis on avanemas täiesti tühi ja rohkete ärivõimalustega turg. Sõprade jutt avaldas mõju.

Varsti oli mees Eestis tagasi – kaasas juba paariaastane kapitalistliku autoremondiettevõtte kogemus. Aasta oli siis 1990 ja Eesti riik kohe iseseisvumas.

Ka Sarevet oli vaba turuga kokku puutunud, sest tema vanemad kolisid enne Eesti taasiseseisvumist elama Kanadasse ja veetsid seal üle kümne aasta. Noor 24 TALV 2021

mees käis neil igal suvel külas ja kuna autod olid tema kirg, käis ta ka Kanada autoremonditöökodadega tutvumas. “Ülikoolis mehaanika õppimise kõrvalt töötasin ühes nõukaaegses valuutapoes välismaiste autoosade müüjana. Ühel päeval astus Sulev selle poe uksest sisse, ta tuli oma autole õlifiltreid ostma,” meenutab Sarevet.

Narusk lisab, et ta vaatas valuutapoe müüjat oma vastas ja mõtles, et see on üks pagana hea müügimees. Lisaks filtritele sai lõpuks kotti veel igasugu vidinaid. Kohe tundus, et selle mehega koos mõtlemine ja töötamine võiks hästi sobida.

Peagi oli ühine aktsiaselts nimega Benefit asutatud Ettevõtte Benefit põhitegevusalaks pidi kindlasti saama autode avariiremont.

“Juba esimeste klientide autosid remontides tõdesime, et kõvasti napib vajalikke seadmeid ja lääne tasemel remondimaterjale. Õnneks olid olemas kogemu-

sed ja head sidemed Soome ettevõttes, kust said ka esimesed materjalid ostetud,” meenutab Narusk.

Kiirelt sai aga selgeks, et Soomest materjale ostes kujuneb nende hind liiga kalliks ja sellega äris plusspoolele ei jõua. Sõbrad soomlased juhatasid mehed Saksa autovärvi tootja Standoxi Rootsi esinduseni. Standox on juhtiv autovärvide valmistaja, kelle toodetega lubab oma sõidukeid värvida enamik suuremaid autotehaseid ja kelle tooteid müüb Benefit siiani. “See oli briljantne hetk, kui küsid suurelt Saksa kontserni esindajalt võimalust hakata nende esindajaks Eestis ja nad on kaunis lihtsalt nõus,” meenutab Narusk heldimusega.

Rootsis usuti Benefiti äriideesse, Eesti finantsasutustes mitte Nagu enamikul alustajatel, nappis noortel uljastel meestel raha, millega ettevõtjateekonda alustada. Rahalise toetuse või ärilaenu andmiseks meeste äriidee aga Eestis loomulikult ei kõlvanud ja sellesse ei uskunud peale nende endi vist mitte keegi. “Nii uskumatu, kui see ka ei ole, saime oma esimese ettevõtluslaenu Rootsist. Sealse valitsuse toel loodud ja Balti riikide väikeettevõtetele suunatud fond osutus meile päästerõngaks,” räägib Sarevet.

Selleks tuli meestel Rootsi sõita, et oma äriidee maha müüa. Olgugi et minnes olid rohelised ja naiivsed mehed op-

timismi ja pealehakkamist täis, oldi tagasi tulles kindlad, et mingit raha nad sealt küll ei saa. “Siis tuli aga mängu elu kõige imelisem juhus,” märgib Sulev. Nimelt sai ta ühel päeval kõne oma healt sõbralt Rootsis. Selgus, et too olla hommikul käinud sörkimas oma naabrimehega, kes rääkinud talle muidu elust ja olust, aga muu hulgas ka kahest Eesti sellist, kes käinud temalt autoremonditöökoja tarbeks laenu küsimas. Jah, nii filmilik kui see ka ei tundu, oli naabrimees selle fondi juht, kus Benefiti mehed äsja esitlust tegemas käisid. Kui siis jutu sees selgus, kellega tegu, olla sõber kõvasti takka kiitnud, et need on väga asjalikud vennad. Tulemuseks oli Rootsi fondi jaatav vastus noorte meeste rahaküsimisele.

Unistus Eesti kõige kaasaegsemast autode kereremondi töökojast 1994. aastal rentisid mehed ETK-lt Kalda tänaval ruumid kaasaegse töökoja ehitamiseks. Selle valmimisel hakati kohe ka kindlustusseltsidele teenust osutama, sest autod ju sõitsid ja ka avariide tagajärjed tuli korda teha. “Ka kindlustusseltsidega saime koostöölepped, kuid konkurents oli siis palju tagasihoidlikum kui täna,” räägib Narusk.

Lisaks kindlustustele hakati kereremonditöid tegema ka ametlikele autoesindustele. “Selleks ajaks olime juba palganud tööle kümme inimest. Peagi tekkis autoesindustel vajadus luua oma

100 aastat Eesti ettevõtlust kereremondi osakonnad ning seal saime olla neile kõvasti abiks. Esimese sellise töökoja seadmestasime Elke Autole Forelli tänavale. Järgnesid töökojad Amservile Järvel ja Reval Autole Staadioni tänaval,” meenutab Sarevet. Loogiline jätk oli hakata nendele töökodadele ka materjale müüma.

Esimene ehmatus raskustest tuli Vene kriisiga Esimese ehmatuse majanduse tsüklilisusest said noored ettevõtjad kätte Vene kriisi ajal 1997. aastal. “Mäletan paljusid magamata öid ja teadmatust homse suhtes. Suur hirm oli kaotada see alles verisulis kätetöö. Igal hommikul vaatasime raamatupidajaga üle kõik selle päeva makstavad arved ja paljudest suutsime maksta vaid osa. Mõnes mõttes oli ime, et mitte kunagi ei jäänud ükski arve lõpuks tasumata,” ütleb Narusk. Polnud ei ressursse ega kogemusi, kuidas majanduskriisiga toime tulla.

Majandus kiigutas kord üles, siis alla Ettevõtte 13. tegevusaastaks tekkis meestel äkki tunne, et kõik läheb ülesmäge. 2006. aastaks oldi jõutud majandustõusu tippu, kus saavutati aastakäive, mis alles nüüd hiljuti uuesti ületati. Ühe aasta jooksul ehitati uued ja Balti riikide suurimad autoremonditöökojad nii United Motorsile kui ka Silberautole.

Siis tuli aga järgmine majanduslangus Eestis ja Benefiti käive langes üle kahe korra. Paaril kriisikoosolekul tekkis mõte, et müük võib täielikult peatuda ja tuleb oma uksed sulgeda. Kuid töökojad töötasid endiselt ja mingi kogus materjali siiski osteti. Olgugi et purgi kaupa, sest ladu ei jaksanud töökojad enam pidada.

Pärast kriisiaastate möödumist hakkas majandus tasapisi kosuma ja nii sai Benefiti tegevus jälle hoo sisse. Kiiresti tõusis käive nii müügis kui ka remonditöökojas. Rekordkuudel remonditi oma keretöökojas üle 120 avariilise sõiduki.

“Siis aga saabus meie ettevõtte ajaloo järgmine märgiline verstapost ja me müüsime oma remonditöökoja äritegevuse. Nägime ette, et seoses autode tehnilise keerukuse kasvuga läheb üha suurem osa avariiremondist ametlike autoesinduste kätte, sest nende informeeritus uutest mudelitest on alati parem. Me ei tahtnud ka olla samal ajal remondiettevõte ja materjalide müüja. Keskendusime oma klientide arendamisele ja koolitamisele ning see oli pikemas perspektiivis õige samm,” möönab Sarevet.

Töökoja müügist saadud rahaga ehitati Tallinna Baltimaade esimene kereja värvitööde õppekeskus, kus õpetatakse automaalreid nii Eestist kui ka väljastpoolt. “See oli üks aegade kõige paremaid investeerimisotsuseid. Müügist saadud raha oleks võinud ju ka niisama kuskil sooja saare peal kulutada,” lisab Narusk ning märgib, et lisaks õppekeskusele on Benefitil nüüd esindused ka Lätis ja Leedus.

Koroonakriis hoiab tundlad ärksana Üldiselt on koroonakriisi mõju olnud seni prognoositust väiksem. “Kevadel, kui peataolek meedias pihta hakkas, olime valmis 50–60-protsendiliseks müügilanguseks. Aasta pole veel ametlikult kokku võetud, kuid prognoosid näitavad langust umbes 20 protsendi võrra,” nendib Narusk, ent siiski tuleb olla valvas, sest eelmine aasta ei kajasta veel kogu kriisi mõju. “Osa majanduselemente on palju pikema vinnaga ja kriisist tekkinud olukorrad kajastuvad ehk poole aasta või ka aasta pärast. Tuleb endiselt hoida tundlad ärksad ja seda jälgida.” Õnneks on seni suudetud Eestis enamiku klientidega ühine keel leida ja koostöö säilitada. “Paljud lepingud on allkirjastatud 15–20 aastat tagasi ja sellise koostöö katkestamisel peavad olema väga tõsised mõlemapoolsed põhjused,” usub Narusk. Raske on ju nii ostjal kui ka müüjal ja ühise arusaama leidmine on eluliselt vajalik. „Rahustav on tõdeda, et praegu saab

rääkida isegi mõnest uuest lepingust, millest mõnel on allkirjad ja mõne läbirääkimised on käimas. Need on seotud uute autoremondikeskuste seadmestamisega nii Balti riikides kui ka Rootsis.

Näib, et kriisi ajal tehakse kohati olulisi investeerimisotsuseid,” mõtiskleb Narusk, et tõenäoliselt on ettevõtjatel olnud koroona ajal rohkem aega vaadata sissepoole ja planeerida oma tegevusi.

Möödunud aasta lõpus koliti koroona kiuste, uuel pinnal ka uunikumide taastamine Benefit pidas mitu aastat plaani kolida uutesse ruumidesse. 30. sünnipäevaks said plaanid teoks tehtud ning nüüdseks asub valdav osa Benefiti tegevusest uues ja kaasaegses hoones Tallinna lähistel. Kolimise põhjuseks oli eeskätt firma areng ja kasvamine, mis viimastel aastatel võttis pikemad sammud.

Soov oli saada ettevõtte vajadustele vastav maja, mis võimaldaks teha ka kasvuplaane. Lisaks laole ja kontorile planeeriti suur osa uuest hoonest keretehnikute õppekeskuseks. Kriisi tõttu on füüsilise õppetegevuse korraldamine väga keeruline ja seetõttu on seda kaasaegselt seadmestatud osakonda rakendatud rohkem klassikaliste autode restaureerimiseks.

“Irooniline tänases olukorras on see, et kolimise otsused tegime juba mitu aastat tagasi ja kui uus hoone valmis sai, oli sinna paigutatud märkimisväärne summa raha. Kui kolimise hetk kätte jõudis, suurendas see ka lisaks meie igapäevakulusid,” jagab Narusk. “Koroona poolt vähendatud müügitulemustega ja suurenenud kuludega peame nüüd hakkama saama ja see on ettevõttele hetkel põhiline toimetuleku ülesanne.”

Benefit ja tema meeskond “Majanduskriiside üleelamisele lisaks loen suurimaks kordaminekuks meie meeskonna säilitamist. Meil olid mitmel korral kriisiplaanid tehtud ja paariastmeline koondamiste plaan olemas.

Otsus oli kohati väga lähedal, kuid pal-

HUVITAV TEADA! Kõige rariteetsem uunikumauto, mis praegu Benefitis töös on, on Alfa Romeo 6C 2500 aastast 1940.

Euroopa tuntumatel vanaautode oksjonitel võib see auto maksta üle kahe miljoni euro.

Tarkvara maaletooja. Benefit on vastutav ja aitab juurutada tarkvara nimega CAB Plan, mis on Rootsi firma CAB Grupp loodud keretöökoja juhtimise programm. Benefiti vastutada ja toetada on CAB Plani toimimine kolmes Balti riigis.

Kutsehariduse eest muretseja. Oma tippsaavutuseks kutsehariduse edendamisel peab Benefit seda, kui eelmise masu ajal võideti riiklik konkurss eriala õpikute koostamiseks. Kokku sai pandud tiim, kes kirjutas nii “Automaalri käsiraamatu” kui ka “Auto keretehniku käsiraamatu”, mida ametikoolid kasutavad põhiõpikuna siiani.

ka maksime ka siis, kui raha praktiliselt enam ei olnud,” meenutab Narusk.

“Ilmselt osalt tänu sellele oleme saanud privileegi töötada oma inimestega koos nagu pereliikmetega. Meil on 25-aastase tööstaažiga töötajaid, rääkimata nendest, kes on meiega koos töötanud 10, 15 või 20 aastat. Meie konkurendid lasid esimese raksuga mitu head spetsialisti minema ja parimad nendest leidsid tee ka meie juurde. Kui majandus hakkas kasvama, olid meil vajalikud töötajad olemas ja “paagid kütust täis”.

Saime täiskäigu sisse panna ja hoo üles.”

Praegu on Benefitil Tallinnas 25 töötajat, Tartus 2, Riias 11 ja Vilniuses 1.

“Kõige suurem eesmärk ka käesoleva kriisi jooksul on püüda säilitada oma komplektne ja motiveeritud meeskond.

Ettevõtlus on ju inimesed ja samas ka kogu majanduse eksisteerimise alus,” nendib Narusk.

Fotod: Peeter N. Sarevet

TALV 2021

25

100 aastat Eesti ettevõtlust

Koroona-aasta kaja: kuidas läks Eesti toidutööstustel?

Vestlustes elukogenumate inimestega on tihti kõlanud mõte, et aasta 2020 sarnanes paljuski taasiseseisvumisele vahetult järgnenud aastatele: ärevus, selgusetus, pidev uudiste jälgimine, teatav paanika poes käimise ja koduse varustatuse teemal. Kuid kuidas tundus see veider aasta toiduainetööstustele?

Uurime kahelt tootjalt, kas nad võitsid või kaotasid eelmisel aastal.

Tekst: Martin Hanson Foto: Hendrik Osula

“Algselt üllatas mõneti tekkinud paanika, mille käigus inimesed ostsid mõtlematult suuri tagavarasid. Isiklikul tasemel pakkus suurima üllatuse see, kui menukaks kaubaks osutus tualettpaber. Sellest võis järeldada, et inimesed käituvad kriisiolukorras eelnevatest kriisidest õpitud mallide järgi ehk varudes tikke, tualettpaberit ja konserve,” räägib kaubamärke Rannamõisa, Rannarootsi, Tere, Farmi, Merevaik ja muid brände koondava Maag Grupi nõukogu esimees Roland Lepp.

Lepp ütleb aga kohe, et iga kriis on uus ja koroonakriisiga toimusid kõige suuremad muutused just igapäevase töö korraldamises – üleöö sai töökohaks kodukontor. Teiseks aspektiks oli HORECA sektori täielik kokkukukkumine.

“Inimeste harjumused muutusid.

Näiteks tõusis piimatööstuse poolel järsku joogipiima tarbimine. Inimesed tegid rohkem ise kodus süüa, sest restoranid pandi kinni ning ilmselt anti kodus lastele rohkem piima juua, kui seda tehakse koolides ja lasteaedades. Lihatoodetest leiti lettidelt jälle üles konservid, mis olid headel aastatel juba unustusehõlma vajunud. Esimese lainega osteti letid ka pelmeenidest, frikadellidest ja pitsadest tühjaks,” lisab Lepp.

Brändi Maks & Moorits all lihatooteid müüv Atria Eesti müügidirektor Meelis Laande mainib, et suure üllatusena kasvas hakkliha müügimaht kriisi alguses kohe 37 protsenti ja selle sees 26 TALV 2021

veisehakkliha müük tervelt 165 protsenti. “Kelle elu- ja töökorraldus võimaldas, olidki kodukontorites ja kodukoolis, mis tähendas, et kodus veedetud aja kasvu tõttu tekkis vajadus ka kodus rohkem süüa,” mainib Laande.

Laande lisab, et nende jaoks olid eelmise aasta kõige suuremad õppetunnid ja väljakutsed seotud tootmisega. “Lihatööstusena pead tagama, et toode on lettidel, aga selleks, et see nii saaks olla, peab olema inimesi. Maks & Moorits müüs viimase üheteist kuu jooksul ligikaudu 1 430 000 pakki hakkliha – ehk vähemalt üks pakk iga Eesti elaniku kohta – rohkem kui sellele eelneval perioodil,” räägib Laande.

Atria oli oma Valga tootmisse koroonaepideemiaga samal ajal paigaldamas uut hakkliha pakkeliini, mis osutus üliedukaks kahel põhjusel: esiteks hoiab uus keskkonnasäästlikum pakend varasemaga võrreldes kokku 53 tonni plasti ja teiseks võtavad pakendid külmikus – nii poes kui ka kodus – vähem ruumi.

Nii ostetigi hakkliha tohututes kogustes koju sügavkülma.

Piimatooted müüsid, grill-liha mitte “Toodete tarbimise struktuur oligi eelmisel aastal rohkem kaldu piimatoodete poole ja vähem tarbiti lisandväärtusega tooteid. Osteti rohkem tavalist liha ja hakkliha. Headel aastatel head kasvu näidanud valmistooted, poolfabrikaadid tegid pigem tagasikäigu,” räägib Lepp.

Laande ütleb juurde, et Atria jaoks oli üllatav tavapärasest väiksem grilltoodete müük. “Kuigi ilm oli ilus, mis justkui soosinuks väljas grillimist, ei toimunud suuri kogunemisi ega pidusid.

Teisalt oleme analüüsinud, et inimesed reisisid Eestis ja kodus olemist oli ilmselt vähem,” mainib müügidirektor.

Mis saab aga 2021. aastal? Mehed arvavad, et kuigi uuele aastale vaadatakse otsa pigem positiivselt – kes rohkem ja kes vähem –, siis jätkub kindlasti muutustega kohanemine. Lepp ütleb, et inimesed tahavad kodudest välja pääseda ning taas normaalselt elada ja tarbida. “Kriisidel on kombeks mööduda ja inimestel harjumus raskeid aegu unustada. Kriiside ajal säästetakse raha, mida siis headel aegadel saaks kuluta-

da,” räägib Maag Grupi nõukogu esimees.

Toidutööstust tervikuna ees ootavad muutused tulenevad peamiselt tarbija eelistuste muutumisest – tarbimistrendide osas on üks olulisim suund näiteks tervislikkus. “Omalt poolt kanname ka sõnumit tasakaalustatud toitumisest, kus taimne ja loomne toit oleksid heas tasakaalus. See on inimese organismi ja toitainetevajadust silmas pidades parim viis tervislikuks toitumiseks. Meie organism peaks saama võimalikult palju vajalikke toitaineid siiski toidust, mitte tabletipurgist. Lisaks pakendi vähendamisele oleme võtnud eesmärgiks ka toiduraiskamise vähendamise,” ütleb lõpetuseks Atria esindaja.

Igas kriisis on ka võitjaid, sellel kriisil olid nendeks väiketootjad, kes said võimaluse või pidid end rohkem turule tõukama, otsima endale kohta suurte kaubakettide riiulitelt. Samuti sai uue hingamise kodus ise toidu valmitamine, mis on lükanud käima omamoodi tervisliku toidu liikumise ja pannud inimesed mõtlema toidusäästu peale.

100 aastat Eesti ettevõtlust

KULINAARIA

Kulinaaria – aega ja koduseid maitsed müües juhtivaks toidutootjaks Kulinaaria valmistatud toite leiab ligi 80 kauplusest.

Kõige tuntumad on Selveri Köögi kodused maitsed ja Van Kooki uudsed küpsisetainad.

Juhataja Andres Heinver peab oluliseks, et Kulinaarias hoitakse au sees klassikalisi Eesti maitseid, mille kõrvale luuakse uusi ja üllatavaid maitseelamusi Foto: Meeli Küttim

„Kulinaaria edulugu sai alguse Selveri Köögist, kui hakkasime 1998. aastal esimesena Eestis kaupluses valmistoitu pakkuma. Meie idee oli uuendusmeelne ja edukas. Nüüdseks on loomulik, et igast poest saab valmistoitu osta. Täistabamusena mõjus valmistoit kiirustavatele klientidele, kes said nii toidu valmistamiselt aega kokku hoida. Suure nõudluse tõttu hakati pakkuma valmistoitu peagi kogu kaupluse lahtiolekuaja jooksul ja üha rohkemates poodides, nii Selverites kui ka Kaubamajas,“ räägib Kulinaaria juhataja Andres Heinver.

Selveri Köögina alustanud Kulinaaria jätkas 2012. aastast tegevust iseseisva ettevõttena, et vastata üha kasvavale nõudlusele. Nüüdseks toidab Kulinaaria 80 kaupluse kliente üle Eesti: Selver,

Maitsvate koduste valmistoitude pakkumist alustas esimesena Eestis just Kulinaaria, kui pea 23 aasta eest toodi valmistoidud müügile Kaubamajas ja Selveris.

Comarket, Tallinna ja Tartu Kaubamaja, Alexela, Olerex jt.

Eelmisel aastal valminud Kulinaaria uus tootmishoone tõi kaasa ka uued seadmed, mis on loonud varasemast

veelgi laiemad võimalused tootearenduseks ja sortimendi laienduseks. „Laboritäpsusega reguleeritav ja kontrollitav keskkond on loonud väga head tingimused tootearenduseks. Oma kaubamärkide kõrval valmistame ka hõrgutisi meie nõudlikele Gurmee Cateringi klientidele ja omamärgitooteid,“ on Heinver uhke.

Kuna igas kategoorias Kulinaaria kokkade nõudlikkusele vastavat maitset ja välimust tootmisliinil ei saavuta, valmivad mitmed toidud endiselt käsitööna. Kulinaarial on võimekust täita soove tööstuslikes mahtudes suurtellimustest paindlikkust nõudvate väiksemate eritellimusteni. „Avasime suvel Lasnamäel aadressil Taevakivi 7 tehasepoe ja tänavu avame uudsete võimalustega e-poe,“ lisas Heinver.

Selveri Köögi funktsionaalsed supid toetavad tervist

Ahjusoojad Van Kooki küpsised vaid kümne minutiga

Kulinaaria kokad tõid jaanuaris Selveri Köögi kaubamärgi all müügile tervist toetavad funktsionaalsed supid: brokolipüreesupi, hispaaniapärase gazpacho, hapukapsasupi ja kõrvitsapüreesupi.

Kulinaaria alustas esimesena Eestis küpsisetainaste tootmist, muutes kodus kokkamise oluliselt lihtsamaks.

Ahjusoojad küpsised valmivad vaid kümne minutiga ja tainaid saab kasutada ka teiste küpsetiste ja magustoitude valmistamisel.

„Funktsionaalsed supid arendati välja koos Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse teadlastega. Lisaks sellele, et supid on väga maitsvad, toetavad need tervist ja heaolu,“ selgitab Kulinaaria juhataja Andres Heinver.

Brokolisupile annavad kauni värvi brokoli ja spinat, nende maitset täiustab kookospiim. Selles supis on palju antioksüdante, mis lisatud D-vitamiiniga immuunsüsteemi toetavad.

Hispaaniapärane gazpacho ehk külm tomatisupp toetab samuti immuunsust, sest supile on lisatud tsinki, B6- ja D-vitamiini. Nii brokolisupp kui ka gazpacho valmivad ainult taimsetest komponentidest.

Uues funktsionaalses hapukapsasupis saavad kokku maasuitsusingi kodune maitse, tervist toetavad kiudained, mangaan ja K-vitamiin. Mangaan aitab kaasa normaalsele energiavahetusele, aitab vältida väsimust ning toetab koos K-vitamiiniga ka luustikku.

Kõrvitsapüreesupp annab sööjale mõnusalt energiat. Selleks on supile lisa-

tud magneesiumi, mis toetab närvisüsteemi ja reguleerib energia tootmist, vähendades sellega kevadel peale kippuvat väsimust.

Lisaks teadlastega koostöös valminud funktsionaalsetele suppidele tulevad Selveris ja Comarketis müüki ka koduse maitsega borš ja seljanka. Vastlapäevaks jõuab lettidele klassikaline hernesupp.

Maitsvate ja tervist toetavate funktsionaalsete suppide retseptid töötasid välja Kulinaaria tootearendaja-tehnoloogid koos teadlastega Foto: Jaan Heinmaa, Hanne Paljak

„Küpsisetainaid välja töötades võtsime eesmärgiks teha vau-efektiga küpsised, mida iga kodukokk võiks uhkusega lauale panna,“ ütles retseptide autor, tootearendaja-tehnoloog Margit Põhjala.

Selleks prooviti ja degusteeriti 52 retsepti: 12 retsepti šokolaaditükkidega küpsiste väljatöötamiseks, 17 juustuküpsiste jaoks ja 23 katsetust kulus kõige pretensioonikama – karamelliküpsiste ideaalse maitseni jõudmiseks. „Töö tasus end ära ja need küpsised on võitnud paljude südamed! Eriti tore on see, et karamelliküpsiste tainast saab valmistada toorjuustukoogile põhja või kasutada küpsiseid vahukoorekreemiga magustoitude valmistamisel. Peale selle saab küpsiseid lisanditega omanäoli-

Küpsetamiseks loodud: Van Kooki valikust leiab nii karamelli, šokolaaditükkidega kui ka kolme juustu küpsisetainad Foto: Hendrik Osula

selt maitsestada, näiteks juustuküpsistele sobivad maitseks tšillitükikesed,“ soovitab Margit.

Soojade lõhnavate küpsiste saamiseks lõika eelnevalt külmkapitemperatuuril hoitud tainast viilud, laota pannile ja pane ahju. Küpsetada 8–10 minutit 180–200 kraadi juures, kuni küpsised on soovitud tekstuuriga. Väärt nipp: kasuta magusat tainast toorjuustukoogi ja juustuküpsise tainast quiche’i põhjana. Tainad leiad Kaubamaja, Selveri ja Comarketi koogiletist.

TALV 2021

27

OSTUEELNE JA -JÄRGNE NÕUSTAMINE EESTI KEELES

Vixen Mobile Porta A70Lf ø 70 mm, F=900 mm.

Lihtne üles panna, kerge kasutada!

364 €

Bresser AR-102/600 EQ-3

Võimas apertuur ekvaatorilisel monteeringul!

• Ø 102 mm • F=600 mm • Must süsinik-disain, kaks okulaari, punatäpp-otsija.

• Suurim suurendus kuni 200x, võimalus mugavalt ühendada peegelkaameraga.

• Kerge kokku panna, kerge kaasa võtta.

369 € Biolux LCDTouch HDMI Biolu

Uus puutetundliku ekraaniga mikroskoop, mille pildi saad otse mik ekraanile kuvada (mikro-HDMI)! ekra • Suu Suurendus 30–1125x.

Mpix CMOS sensor.

• 5M

299 €

Mikroskoop Biolux NV M • Suurendus 20–1280x.

• Kohver ja vajalikud tööriistad, PC okulaar (1280×720 px), pealtja altvalgustus, peennihikuga slaidihoidik.

• Sobilik lapsele ja koolile!

149 €

NASA/ESA/STScl

E-pood: teleskoop.ee • Helista: 528 9895 • Kirjuta: taevatoru@teleskoop.ee

teleskoop.ee

100 aastat Eesti ettevõtlust

Siim Sikkut: parim digiteenus on see, kui asjad saavad ise korda, nii-öelda nähtamatult Tiigrihüppe programm käivitati 1996. aastal ja vähem kui kümme aastat hiljem said Eesti inimesed esimest korda hääletada e-valimistel. Eesti areng maailma üheks silmapaistvamaks digiriigiks on olnud tohutult kiire.

Vastab Siim Sikkut, side ja riigi infosüsteemide asekantsler Mis on olnud innovatsiooni mootoriks?

Esiteks vajadus. Eesti on nii väike, et meie ainus võimalus olla täiemõõduline riik – kui me ei taha kõrgeid makse – on olla digiriik. Teiseks läksime kiiresti platvormide teed, mis tegi erinevate teenuste innovatsiooni kiiremaks, lihtsamaks ja samuti odavamaks. Asutused ei pidanud autentimiseks või andmevahetuseks ise ratast leiutama, vaid selleks oli kohe võtta ID-kaart ja X-tee.

Kolmandaks ja mõneti kõige aluseks on olnud julgus asju katsetada, sealhulgas maailmas täiesti esmakordselt. E-hääletust valimistel või e-residentsust poleks sündinud, kui ka poliitikud ei oleks olnud valmis võtma riski ja proovima.

Mille poolest on Eesti digiriigi teenused ainulaadsed terves maailmas?

Ainulaadne on digiteenuste kasutamise kõrge tase. Inimesed on need omaks võtnud, mis tähendab, et meie digiriigil on igapäevane ja pidev mõju.

See pole tehtud lihtsalt edevaks näidisprojektiks. Eelkõige on selle taga digitaalse identiteedi kasutamise kõrge tase. Teine omapära on turvaline andmevahetus ja selle kiirus ning väga suur maht X-tee kaudu, et mitte koormata inimesi korduvalt ühtede ja samade andmete esitamisega. Digi-ID ja X-tee kasutamiselt oleme maailmas absoluutses esirinnas. Sarnast võimekust pole endiselt veel pea kellelgi teisel.

Kuidas aidata kaasa sellele, et Eesti kuvand maailmas innovaatilise digiriigina püsiks ka 10, 20 või 50 aasta pärast? Ühelt poolt peame julgelt seadma ja hõivama järgmisi sihte. Näiteks muutma kõik teenused võimalikult proaktiivseks, et need jõuaksid inimesteni pingutuseta just siis, kui neil vaja. Näiteks on meie suur võimalus olla krativäeline riik ehk tehisintellekti abil mägesid liigutada, et teenused oleksid lähedal ja riigi toimimine tõhus.

Teisalt peame kindlustama seni ehitatud ja edaspidi ehitatava digiriigi kestmist. Peame tagama küberturvalisuse, et ühtki suuremat “jama” ei juhtuks. Peame hoidma meile edu toonud platvormid, nagu eID ja X-tee, tulevikukindlana ja ehitama järgmisi platvorme. Peame avalikus sektoris tagama pideva katsetamise võimekuse ja kultuuri, rahastuse järjepidevuse ning palju muud. See on vundament, milleta pole edasihüpped võimalikud.

Mis on infotehnoloogia valdkonna kõige suurem saavutus Eestis?

Eesti on ainsa ühiskonnana maailmas suutnud läbi sisemise tehnoloogilise kompetentsi, asjatundjatevahelise koostöö, asjast mittemõistvate, kuid oma nõustajaid usaldanud poliitikute ja dighitehnoloogia võimalustesse pragmaatiliselt suhtuvate inimeste tagada kõigile turvalise digitaalse identiteedi.

Ajal, mil enamiku inimeste elust üha suurem osa on seotud digitaalsete teenuste ja tehnoloogiate kasutamisega, on turvaline digitaalne identiteet inimõigus, mida maailma 5 miljardist interneti kasutajast vaid kaduvväike hulk endale lubada saab. Tõsiasi, et tegemist on maailmas laialt levinud tehnoloogia kohaldamise ja kasutuselevõtuga, peegeldab paljuski Eesti digiarengut – me oleme oskuslikud adapteerijad.

Lühendatult majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi blogist

Linnar Viik

Planeeri – vii ellu – analüüsi.

LOO FINANTSANDMETEST UUS VÕIMALUS KOOS MEIEGA!

Juba 30 aastat Teiega!

W W W. E F TA . E E

100 aastat Eesti ettevõtlust

Eesti reisisektor ootab kevadet, kriisi leevenemist ja reisimise taasavamist “Viimased üheksa kuud praktiliselt ettevõtluskeelu tingimustes vaevlevad ja 92% käibest kaotanud ettevõtted teevad kõik endast oleneva, et hoida turgude avanemiseks ning hullumeelse globaalse võitluse alguseks alles 50% kriisieelsetest töötajatest, valdkonna tippspetsialistidest,” räägib Eesti Turismifirmade Liidu peasekretär Mariann Lugus.

Toimetas Einar Ellermaa “Turism on Eesti jaoks oluline majandusharu, mida tuleb alal hoida ja arendada nii rasketel aegadel kui ka majanduskasvu ajal. See on aastaid andnud umbes kümnendiku eksporditulust, ulatudes 2019. aastal 2,07 miljardi euroni.

Maailma Turisminõukogu (WTTC) hinnangul moodustas turism koos kaudse mõjuga 2019. aastal umbes 15% Eesti SKPst ja panustas samas suurusjärgus tööhõivesse. Reisisektor on turismitööstuse üks haru.

Praeguse kriisi eelsed aastad olid kogu sektori jaoks edukad. Ettevõtete ja riigi järjepidev koostöö Eesti kui sihtko-

ha tutvustamisel kandis vilja ning pea igal aastal võidi raporteerida Eestit külastavate välisturistide arvu ja ka eksporditulu kasvust.

Kõik muutus eelmise aasta vabariigi aastapäeva järgsel nädalal. Esmalt tabas uus ja kuri viirus väljuval suunal tegutsevaid reisiettevõtteid. Hangus puhkusereisimine ning peatselt teavitasid ärireiside keeldudest asutused ja ettevõtted üle maailma, ka Eestis. Kevadeks sai meie välisturistide sissetoojatele selgeks, et terve hooaeg, mil aastatepikkune müügitöö peaks tulu tooma, jääb vahele.

Statistikaameti andmed reisiettevõtete, tööjõumaksude ja töötajate kohta 2020 vs 2019 Kuu Tööjõumaksud jaanuar 111% veebruar 110% märts 111% aprill 94% mai 49% juuni 51% juuli 62% august 70% september 74% oktoober 62% november 62%

Ettevõtted 105% 103% 99% 91% 90% 85% 89% 83% 80% 73% 68%

Töötajad 103% 102% 101% 95% 84% 75% 71% 67% 65% 60% 60%

Põhimõtteliselt on Eesti reisisektor elanud alates 2020. aasta märtsist ettevõtluskeelu tingimustes. Tänu valitsuse tungivatele hoiatustele hoiduda kõikidest mittevajalikest reisidest ja lisaks

Tulevikuteemadeks on efektiivsus, digitaliseerimine ja keskkond „Meie üks paljudest tõsistest äririskidest on Maa gravitatsioonijõu kadumine,” märgib Willenbrock Baltic OÜ tegevjuht Vilmar Neeme.

Willenbrock Baltic OÜ on oma 15. tegutsemisaasta alguses.

Ettevõte on leidnud tänulikke kliente väga mitmest valdkonnast. Nende teenuseid vajavad sisuliselt kõik, kel on kaupa, mida tuleb füüsiliselt hoida või liigutada.

Alustati nelja töötajaga, nüüdseks on Willenbrock Balticu tööperes 35 inimest. Suure osa tegutsemisajast mahuti kahele väga väikesele üüripinnale.

2019. aasta kevadel koliti päris oma majja asukohaga Rae vallas Jüris, Uus-Ringi tee 11.

Ettevõte müüb, rendib, hooldab ja remondib tõstukeid, laotehnikat, konteinertõstukeid, vedukeid, külgtõstukeid, vastukaaltõstukeid, laoriiuleid ja tõstukite lisaseadmeid. Peamised koostööpartnerid on Linde, Konecranes, 30 TALV 2021

sellele kehtestatud otselennukeeldudedele ei leevenenud olukord eriti ka suvel.

Aprillist novembrini 2020 kukkus reisiettevõtete käive võrreldes 2019. aastaga 92%. Kuna tööd teha ei saa ehk õigemini ei tohi ja seetõttu ei saa ka tulu teenida, on sektor sunnitud riigilt abi paluma.

Reisiettevõtete jaoks jätkub piiripealne hingevaakumine vähemalt 2021. aasta teise või kolmanda kvartalini, mil loodetakse siiski reisimise teatavat elavnemist.

Vaatamata ülimalt keerulisele olukorrale oli sektoris novembri lõpu seisuga alles 68% ettevõtetest ja 60% kriisieelsest 2000 töötajast. Sektor peab ülioluliseks säilitada tööhõive vähemalt pooltele töötajatele, et suuta turgude avanedes kiiresti asuda teenuseid pakkuma, et mitte kaotada turgu teistest riikidest tulijatele.

Tänavu on riik reisisektorit toetanud veidi alla 3,5 miljoni euroga. Eesti Maksu- ja Tolliameti andmetel on EMTAKi koodi N791 alla käivad reisiettevõtted riigile maksudena tagastanud sama summa. Aasta lõpuks rohkemgi.”

WILLENBROCK BALTIC

Mida toob tulevik?

Terberg, Logitrans, Bito, Dimos, Bulmor, Aerolift ja Linde Hydraulics.

Kvaliteetne teenus säästab kulusid Ükski masin või tehniline seade pole võimeline toimima ilma pädeva hooldusteenuseta. Siin tulebki mängu Willenbrock Baltic OÜ järelteeninduse tiim, tänu kellele saab nende klient arvestataval määral kulusid kokku hoida.

Willenbrock Balticuga koostööd tehes on kliendile algusest peale teada tootevalikus olevate masinate madalad käituskulud töötunni kohta. Kvaliteetselt

hooldatud toodetel on pikem kasutusiga ja kõige madalam masina elueakulu. „Et kliendid on meie eelised omaks võtnud, seda kinnitavad kõige ilmekamalt Willenbrock Balticu turuosad Eestis erinevate toodete segmentides.

Näiteks kui Linde masinate turuosa oli meie tegevuse alguses 5–7 protsenti, siis viimased 12 aastat on vähemalt iga viies Eestis tellitud uus tõstuk või laomasin olnud Linde toodetud. Sekka on juhtunud ka aastaid, kui iga kolmas uus masin on olnud Linde kaubamärgi kandja,” selgitab Vilmar Neeme.

Kindlasti ei ole tulevikus enam teema, millise tootja masin suudab kõige kiiremini ja kõige raskemat kaupa tõsta või milline masin on kõige odavama ostuhinnaga. Määravaks saavad ohutuse lahendused, efektiivsuse näitajad, digitaliseerimine ja ökonoomsus ehk keskkonna säästmise võimalused.

Tuleviku tõstetehnika valikus kasvab kindlasti akumasinate osakaal. Kaupade liigutamisel on juba praegu osa tööst enda kanda võtnud robotid. Ka isetoimivate masinate osakaal tulevikus kasvab. Linde isesõitvad masinad on võimelised töötama nii automaatselt kui ka koos juhiga.

Aktuaalsemaks muutub ka turvalahenduste valik ja kaugdiagnostika ning masinate kasutamine koos nutiseadmete ja interneti võimalustega.

Lähem info: www.willenbrock.ee

100 aastat Eesti ettevõtlust

TERTUR

Mäetaguse mõisahotelli

edu peitub sihipärases töös Viimastel aastatel Eesti majutusasutuste tippu jõudnud Mäetaguse mõisahotelli edu pole neile üleöö sülle kukkunud. 2019. aastal pälviti gasellettevõtte tiitel, ent tegelikult alustas Mäetaguse tegevust juba aastal 2006.

Tiitleid on neil ette näidata veelgi ja erinevad tunnustused annavad kindlasti märku kvaliteedist.

Mõisa ajalugu Mäetaguse mõisa (Mehntack) esmamainiti 1542. aastal ja mõisa asutajaks oli Peter von Tiesenhausen. 1617. aastal sai mõisa omanikuks Tuwe Bremen, seejärel lühiajaliselt Wrangelid ja ka Unger-Sternbergid. Mõis põles Põhjasõjas maani maha ja läks 1733. aastal ligi kaheks sajandiks von Rosenite kätte. 1736. aastal asus valitsema Otto Fabian von Rosen, kellel oli Eestis veel neli mõisa ja kes oli ametilt Liivimaa maanõunik ning auastmelt Venemaa Keisri-

riigi kindralmajor. Mõisa viimane omanik oli Konstantin von Rosen. Kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Rosenite aadliperekonnale. Pärast seda asus mõisahoones aga kool.

Mis teeb Mäetaguse mõisahotelli ainulaadseks?

Kui enamik majutusasutustest on oma sihtkliendiks valinud lastega pered, siis väike, ainult 24 toaga Mäetaguse mõisahotell on julgenud erineda ja valinud sihtkliendiks täiskasvanud paarid.

Karukella puhkemaja juhtiv Tertur OÜ tähistab 10. juubelit

Väikselt ja vaikselt alustanud pereettevõte tähistab tänavu juba kümnendat tegevusaastat. Kui kümme aastat tagasi alustati turismialaste konsultatsioonidega, siis nüüdseks on Tertur OÜ tegevusala muutunud ja 2019. aasta sügisel avatud Karukella puhkemajast saanud luksuslikult hubane majutusasutus, mis sobib rentimiseks nii sõpruskonnale kui ka väiksematele ettevõtetele.

Praegune kontseptsioon käib samuti ajaloolise stsenaariumi järgi, et hotelli kliendid on kui mõisahärra külalised, keda eesti talurahvas võõrustab ajaloolises mõisa abihoones. Teenindajate linasest riidest vormirõivad ja Kirde-Eestile iseloomulik prees tüdrukute pluusidel järgivad tolle aja vaimu. Ka restoran Rosen pakub eestipärast menüüd, milles on tunda slaavi mõjutusi, sest eks talurahvaski näppas ideid mõisnike söögilaualt ja oranžeriist.

Soe supelmaja meeldib eriti naistele ja 25-meetrised ujumisrajad meelitavad jällegi meesterahvaid. Suure lisaväärtuse annab täiskasvanute 18+ vaikne sauna tagatuba. Kokku on troopilises spaas seitse erinevat sauna, see on juba tõsine argument.

Külaliste tagasisidest selgub, et eri-

ti väärtustatakse mõisahotelli personali – nende personaalsust ja külalislahkust.

2020. aastal pälviti ka Eesti eduka ettevõtte tunnustus.

Kuna erakliendid soovivad spaas pigem lõõgastuda, siis neile on hea valik erinevaid spaapakette, kuid grupiga reisijatele pakutakse mitmeid omanäolisi ühistegevusi, nagu kirveviskamine, koduõlle töötuba, tõukeratastega matkad ja muusikaviktoriin. Valikus on ligi kümme vahvat ühistegevust.

Abielupaar pani leivad ühte kappi ka äris

kagaraaži külastus Purtses, kus saab end miilitsaks või ГАЙ-tšnikuks riietada. Kõige popimad on siiski Purtse pruulikoja külastamine ja lahtise kastiautoga karjäärisafari Aidus. Kokku on pakkumisel ligi kümme erinevat seiklust või tegevust.

Oluline on ka kohaliku toidu pakkumine, mis Karukella puhkemaja asukohta arvestades on võimalik vaid 5 kilomeetri raadiusest. Boonuseks on ka see, et aasta ringi sooja kuumaveetünni kasutamine sisaldub maja hinnas, mujal peab selle eest 100 eurot välja käima.

Huvitav on ehk teada, et Karukella asub Lüganuse muinasasula südames – maja vundamendiauku kaevates tuli 13. sajand päevavalgele. Nii asuvad puhkemaja saunalava all kaheksa muistset ahjukohta ja sealtsamast lähiümbrusest andis maapõu veel 34 erinevat leidu.

Abikaasad Jaanus ja Terje Rattur otsustasid kümme aastat tagasi seljad kokku panna ja nii sündiski Karukella projekt. Terjel on alates 2004. aastast kogemus turismis – ta on Ida-Viru turismiklastri asutajaliige ning siiani aktiivne liige ja sisendiandja.

Ettevõtte meespoolel Jaanusel on projekteerimis-, inseneri- ja ehituskogemus, mis tegi kogu projekti sündimise võimalikuks. Paljuski tänu Jaanuse oskustele on Karukellast nüüdseks saanud energiatõhus mobiilist juhitav nutimaja. Seega on tegemist kontaktivaba puhkemajaga, sest külalised pererahvaga ei kohtugi.

Tegemist on ka self-made inimestega – kummalgi pole olnud metsi, maid ega vanemate pärandatud varandust. Õppimine, uudishimu, enesetäiendamine, lahendustele keskendumine ja kirg viis neid sinna, kus julgeti astuda samm ning võtta kohustused, et saada majutusettevõtjaks.

Mida Karukellas teha saab?

Mäetaguse mõisahotell asub aadressil Pargi 1, Mäetaguse alevik, Alutaguse vald, Ida-Virumaa.

Lisainfo kodulehel www.moisahotell.ee, Facebookis ja Instagramis

Puhkemaja asub Ida-Virumaal, Lüganuse aleviku südames Papli tänaval.

Lisainfo kodulehel www.karukella.ee, Facebookis ja Instagramis

Majapidajate kogemused näitavad, et inimesed, kes tellivad majutuse koos mõne lisategevusega, on alati palju rahulolevamad. Nii tekivad ju ühised mälestused, mida on hiljem vahva meenutada. Seniste külaliste tagasisidest võib lugeda, nagu oleks Karukella puhul tegu lausa Eesti parima puhkemajaga. Õnneks on Karukella puhkemajas võimalusi palju, kõige uuem teenus on nõuTALV 2021

31

100 aastat Eesti ettevõtlust

TAMMISTE PERSONALIBÜROO

Juubilarist personalibüroo: edukas värbamine algab juba töökuulutusest Praegusel ajal, kus tööturul on palju ringi sagimist, on ettevõtted üha enam kimpus sobiva kandidaadi välja valimisega. Kes teaks veel paremini, kuidas talendid üles leida, kui mitte Tammiste Personalibüroo, kelle kogemuste pagasis on 20 aastat edukaid otsinguid.

niisama kergesti ise su teele ei satu.

Enamasti nad tööturul ringi ei vaata ja neid tuleb konkursile kandideerima kutsuda. Samuti eeldab selliste nn passiivsete talentide pardale kutsumine väga sooja ja oskuslikku suhtlemiskunsti ning personaalset lähenemist. „Töökoha müüki ei saa teha viisil, nagu müüakse ajakirju, et poole hinnaga ja võtke see ka, vaid me peame ikkagi selle inimesega kontakti looma, tema karjääriplaane ja soove kuulama,” selgitab Tammiste sihtotsingu ajamahukat loomust. Just seetõttu on paljud otsustanud ikkagi abi paluda Tammiste värbamispartneritelt, kes hoiavad kätt kogu Uue töötaja värbamist võiks võrrelda aeg tööturu pulsil. Tänu oma andmemitmesajatükilise puslega, kus enamasbaasile ning 20 aastaga loodud koosti ei piisa ühest ainsast pilgust mängutöösuhetele väga erinevate valdkonlauale, et õige tükk üles leida. Vastupidade spetsialistide ja juhtidega teavad di, silme ees virvendab lugematul hulgal Tammiste Personalibüroo looja ja juht Sirje Tammiste Tammiste värbamispartnerid, kuidas äravahetamiseni sarnaseid tükke. Täpõigete kandidaatideni jõuda. selt sama kehtib värbamisel. Laual võib leme kohe, et võtame veel aega, aga tee- vad professionaalsed testid, taustauuringud. Ikka selleks, et valik õnnestuks. olla palju sarnase kogemusega kandime põhjalikult ja hästi.”

Ettevõtte olulisimaks eesmärgiks on Veel üks pealtnäha teisejärguline, aga daate, kuid isiksustena on nad kõik väga Väga palju sõltub Tammiste Persoklientide ja kandidaatide rahulolu ning erinevad. Valimiseks esmamuljest ei piinalibüroo värbamispartnerite hinnangul tegelikult äärmiselt oluline punkt, mis pikaaegsed koostöösuhted. „Eesmärk on sa. Otsing võib seega osutuda väga ajajuba ainuüksi töökuulutusest. „Alusta- ettevõtetel kiirustades sooteha tööd professionaalselt mahukaks. Uut töötajat on aga tihtilume alati profiili loomisest, kus on pea- tuks ununema kipub, on taja südamega, küll siis tulegu vaja kohe praegu. „Enamasti oli juba mised ülesanded ning nõutud oskused, gasisidestamine. „Halb külg vad ka tulemused,” on Tameile vaja,” täpsustab humoorikalt persokogemused ja tingimused lahti kirjuta- on see, kui kandideerimismiste veendunud. Vast kinVärbamisnalibüroo juht Sirje Tammiste. tud. Esmapilgul vaat et kõige väikse- soovile vastust ei anta. Järgnitab seda ka asjaolu, et Oma tegemistes hoiab Tammiste kolmast osast kogu värbamisprotsessis sõl- mistel konkurssidel need oma tehtud tööle julgetakse partnerid lektiiv ühtset joont. „Paljud kliendid on teitub tegelikkuses suuresti asjade edasi- inimesed enam selle etteanda kaasa garantii. „Kogu nud koostööd mitme meie värbamispartne käik.” Koos kliendiga võetakse üksi- võtte tööpakkumisi ei vaa- teavad, kuidas sisseelamise perioodi jookneriga ja tagasiside on olnud pulgi lahti, milline inimene ta,” selgitab Tammiste. Eesti õigete kandi- sul me kindlasti võtame nii ikkagi see, et meie natuurilt millise kompetentsiga ette- väiksuse juures on see väga kliendi kui ka tööle asunud daatideni võrdlemisi erinevad värbavõttele olulist väärtust loob. õhkõrn jää, millel kõndida. kandidaadiga ühendust. Kümispartnerid on kõik ühtviiAlahinnata ei maksa sedagi, „Meile on ka otse öeldud, sime, kuidas neil läheb, kas jõuda. si põhjalikud ning head suht- Võtame aega, kuidas kuulutus välja näeb et kandideeriti ainult sellekõik laabub. Kui tõesti juhlejad,” nõustub Sirje, et põvõi milliseid sõnu seal ka- pärast, et seekord otsisime tub, et vaatamata põhjaliaga teeme hiväärtused ja kvaliteet on sutada – pelgalt juba stam- meie. Varasematel kordadel pole sellelt kule valikuprotsessile selgub, et inimetõesti väga ühtsed. Iga töö- põhjalikult ja biks kujunenud väljenditega, ettevõttelt kunagi saanud ei ei-d ega ne ikkagi ei vasta esitatud nõudmistele taja huvitub siiralt, kuidas nagu väga hea suhtlemisos- jaa-d.” Peale selle, et Tammistes ei jäeta ja ei saa tööga hakkama, otsime lisatasuhästi. konkreetsel organisatsiookus ja kõrge stressitaluvus, kedagi vastuseta, saavad kõik intervjuule ta uue inimese. Õnneks on need olukornil läheb ja mis on see, mida Tammiste sõnul läbi ei löö. jõudnud kandidaadid sisulise tagasiside. rad väga haruldased.”

Pole siis imestada, miks meenutavad saab omalt poolt anda, et hakkaks veel pa„Meie värbajad on päris osavad leidSee tähendab vist küll ainult üht – remini minema. ma õigeid sõnu,” võrdleks ta seda kuns- Tammiste värbamispartnerite põhjalikkust Tammiste Personalibüroo abiga võib ti ajakirjanduslike pealkirjadega. „Kui sageli hea sõnaga mitte ainult kliendid, kindel olla, et leidmata ei jää ükski puupealkiri on eksitav, pettutakse ka artik- vaid ka tööle kandideerijad. Muuseas, üks duolev lüli. Olgu selle elavaks tõestuseks Poolik lahendus ei ole lahendus lis. Kui meil on kuulutuses olev reklaam väga suur värbamisprojekt kasvaski välja juba ainuüksi nende enda kollektiiv, kus Samaväärseks põhjalikkuseks napib eteksitav, kutsume valesid inimesi kandi- sellest, kui kandidaat jäi teiseks. „Ta ütles, on väga mõnus õhkkond, usaldus ja toetevõtetel endil sageli aega. „Tippjuhil et tead, kui ma kunagi saan oma meeskondeerima ega jõuagi õige inimeseni.” tus. „Meie” on olulisem kui „mina”. pole mõistlik kulutada oma aega kuuSaatuslikuks võib saada hetk, kui da koos sinuga valida, siis ma seda teen,” Tammiste Personalibüroo mitte ainult lutuste koostamisele ja intervjuudele,” tuleb hakata valima esmapilgul ühtviisi meenutab Tammiste, ja ei läinud just palei värba õigeid spetsialiste ja juhte, vaid on Sirje kindel. Selleks kulub reeglina sobivate kandidaatide vahel. Siin ei tohi ju aega mööda, kui see võimalus avaneski. viib läbi erinevaid koolitusi, coaching’ut hoopis rohkem töötunde, kui esiti arvapõhjalikkuses järeleandmisi teha. Peale ja supervisiooni. Nende koolitused on kui ti. Tagatipuks võib juhtuda, et esimese selle, et Tammiste Personalibüroo vär- Edu toob sihtotsing rätsepaülikonnad, mis on loodud just selle ringiga ka ei leita seda päris õiget inibamispartnerid on vilunud intervjuee- Kes kord juhtivale ametikohale inimest kliendi eesmärke silmas pidades. Iga tööle mest. Siis tuleb edasi otsida, sest poolirijad, on neil kandidaatide avamiseks ka otsinud, teab ilmselt omast käest, et asunud juht saab esimese coaching’u-seskud lahendused Tammiste Personalibümuud meetodid: videointervjuu, erine- tipptegijad on sageli nagu pärlid, kes siooni tasuta, et sisseelamine laabuks. roo väärtustega kokku ei käi. „Pigem üt32 TALV 2021

100 aastat Eesti ettevõtlust

CARGOBUS

Parim veosagedus Eestis!

Cargobus on Eesti vanim turul tegutsev erakapitalil põhinev pakiveoettevõte.

Cargobus asutati 1991. aasta detsembrikuus ja tegevust alustati 1992. aastal. Siit pärineb ka firma tunnuslause – Fast since 1992, meenutab tegevjuht Airika Aruksaar.

Nõukogude Liidu lõpukümnendil kujunes kiireimaks paki saatmise viisiks linnadevaheline bussiliiklus. Kõik toimus isetekkeliselt ja kontrollimatult: paki saatja andis oma kauba koos väikese sularahakupüüriga bussijuhi kätte ning lootis, et bussi saabumisel sihtlinna tuleb saaja pakile bussijaama vastu. Mingeid lubadusi ega garantiisid veo õnnestumiseks polnud – kõik toimis hea õnne ja usalduse peale. Cargobusi loomisel oli eesmärk lisada olemasolevale lahendusele kindel teenuse raamistik, mis võimaldas bussiliiklust kasutada regulaarsete ja äriliste veoahelate juhtimiseks.

Tarnekindluse loomisel tekkis teenusele püsiv nõudlus, mis jätkas kasvamist kuni uuelaadse pakiautomaatide kontseptsiooni turule tulekuni. Pole saladuseks, et lihtne ja odav pakikappide teenus muutis kullerivedude kontseptsiooni täielikult. Nii kardinaalse ja kiire muutusega ei tulnud toime väga paljud varem turul tegutsenud veoettevõtted, kes lõpetasid oma tegevuse.

Cargobus jäi aga toimima. Selle põhjuseks oli bussiliikluse tihe veosageduse eripära, mis võimaldas klientidel saata pakid sihtkohta kiiremini kui mistahes teise teenusepakkuja kasutamisel.

Saatja pakk läheb kohe teele Cargobusi veovõrgustikus on igapäevaselt kasutusel kuni 600 bussiliini, lisaabijõuna ka kullerid. Kõikjale, kuhu bussiliiklus käib, saab saata mida iganes, mis mahub bussi pagasiruumi. Ta-

vapärane postkontorist või pakiautomaadist teele pandud pakk liigub saajani kauem kui ööpäev, sest enamasti tuleb veovõrgustiku jäikuse tõttu sorteerimisjaamas oodata järgmise kaubaauto väljumist. Bussiliikluse kasutamine võimaldab paki teele panna kliendi valitud kellaajal kümneid kordi päevas.

Cargobusiga veetav kaup ootab teelepanekut keskmiselt alla ühe tunni.

Selline kiirus võimaldab teenuse kasutajatel sageli parandada ka ettevõtte tarnevigu ja säilitada häid kliendisuhteid.

Veo toimumise aeg ja kestus on täpselt prognoositavad Praegu on ettevõtte kõige olulisemateks klientideks need, kelle nõudmised veole on eriti ajakriitilised – pakkide väljumisja saabumisaeg on jäigalt fikseeritud või veoaeg limiteeritud. Tänu sellele, et bussiliinid liiguvad väga täpselt väljaarvestatud liinigraafiku alusel, on võimalik täita ajakriitiliste klientide kõrgeid nõudmisi.

Cargobus on peamiseks partneriks haiglatele ja erinevatele laboritele, transportides verekomponente, analüüse (mh COVID-19 proove), meditsiinivahendeid ning bioloogilist materjali. Sellised saadetised ei saa liikuda tavateenust pakkuvate kullerifirmade planeeritud veoaegadel. Buss on tihti ainus võimalus meditsiiniasutuste kiirveoste tegemiseks.

Cargobusi mahub alati Cargobusi teenus ei ole piiratud vabade pakikappide olemasolu või kappide suurusega. Tipphooajal (nt jõulud) räägitakse palju sellest, kuidas kaupmeeste äri kannatab, sest pakiveoettevõtete ressurss ammendub: kapid on täis, saadetised jäävad kinni vahejaamadesse ja pakkide teelolekuaeg võib venida nädalate pikkuseks. Suuremad saadetised (nt labidas, ritv, lapsekäru, muruniitja või lumelaud) ei mahu üldse kappidesse ja nende saatmine pisipakkide kõrval on kaupmeestele alati eraldi lahendust vajav ülesanne. Cargobusi tarne ei sõltu ahela alguses ega lõpus pakikapist. See tähendab seda, et teenus on terviklikult kättesaadav igal ajal ja mistahes suuruses saadetistele.

Cargobus katab kogu Eestimaad Eesti on hajaasustusega ja bussiliiklus on üks väheseid veovõrgustikke, mis katab aktsepteeritava sagedusega ka peamistest tõmbekeskustest eemale jäävaid asulaid. Klient saab valida erinevate veoaegade vahel ka sellistesse paikadesse, mis ei ole Tallinn või Tartu.

teenindatakse kliente vajadusel uksest ukseni. Lisaks iseteeninduskeskkonnale Cargobusi kodulehel, kus klient saab oma tellimuse eelvormistada, on Cargobusi eripäraks võimekus teenindada kliente ka ilma eelvormistuseta. See tähendab, et Cargobusi kullerid liiguvad klientide vahel regulaarselt või ühekordse kutsungi alusel, ilma et klient peaks kulutama aega oma pakkide täpsele kirjeldamisele veebikeskkonnas.

Nii on rohelisem ...

Cargobusi jaoks ei ole vähem olulisem ka tõsiasi, et erinevate veovahendite integreerimise teel võib iga nende teenust kasutav klient mõelda ka sellele, et tema paki vedamine ühest Eestimaa otsas teise, kasutades selleks bussiliine, jätab ka oluliselt väiksema ökoloogilise jalajälje.

Cargobusis usutakse, et tulevik on kordades pikem, kui on olnud ettevõtte senine pea 30-aastane ajalugu. Asju tehakse omal erilisel moel ja nähakse selgelt, et Cargobusil on olemas oma kindel kasutajaskond, kellele just nemad on parim võimalik teenusepakkuja.

Mugavus Cargobus on linnadevahelisele bussiliiklusele juurde integreerinud linnades tegutsevate kullerite võrgustiku, millega

TALV 2021

33

100 aastat Eesti ettevõtlust

Võtmesõnadeks on

kiire reageerimine ja uuendused Ühest küljest on ravimitööstus valdkond, mis on oma olemuselt aeglane: testimised, analüüsid, ranged nõuded jne. Teisalt tuleb kriitilises olukorras kiiresti ree peale hüpata ja kohaneda ning kohandada. Sõna saavad Tallinna Farmaatsiatehase juhataja Kadri Randveer ja aasta töösturi tiitliga pärjatud Chemi-Pharm AS-i omanik ja juht Ruth Oltjer.

Tekst: Irmeli Karja Fotod: Shutterstock

Vastab Kadri Randveer, Tallinna Farmaatsiatehase juhatuse esimees

Kui võrrelda möödunud aastat ja eelmisi tegutsemisaastaid, siis milles seisneb teie valdkonna jaoks suurim erinevus?

Ravimite tootmises ja ravimitööstuses tervikuna ei toimu kiiresti mitte midagi.

Selles mõttes on kõnealune tööstusharu kooslus innovatsioonist ja konservatiivsusest. Kuna ravim peab olema ohutu, kvaliteetne ja efektiivne, siis nende kolme tingimuse tagamiseks kulub märkimisväärne aeg, mille vältel tehakse hulganisti analüüse, et tõestada neid kolme tingimust. Kui võtta perspektiivi ajavahemik 10–15 aastat, siis räägime kahtlemata nõuete karmistumisest. Teeme pidevaid stabiilsusuuringuid ja erinevaid analüüse. Tuleb hinnata riske, auditeerida koostööpartnereid ja veenduda, et nad vastavad nõuetele. Meid inspekteerivad ja auditeerivad regulaarselt erinevad riigid ning organid, et veenduda meie töö efektiivsuses ja ohutuses.

Viimase paari aasta oluline muudatus on

34 TALV 2021

ravimite serialiseerimise nõue välistamaks, et turule võiks jõuda võltsravimeid. See tähendab, et tootmisprotsessis omistatakse igale ravimipakendile unikaalne kood, mille abil on võimalik jälgida ravimi liikumist lõpptarbijani.

Kui rääkida sellest, kuidas COVID-19 aastal 2020 Tallinna Farmaatsiatehast mõjutas, siis kindlasti oli see keeruline aasta. Kõigepealt töötajate ohutus ja töö ümber korraldamine. Organiseerisime samuti nagu mitmed teisedki tootmisettevõtted nii, et kontorirahvas töötas soovi korral kodukontorist, et hajutada inimesi ja minimeerida riske labori- ja tootmistöötajatele. Kuna meie tootmismaterjalid tulevad üle maailma eri riikidest, siis kahtlemata oli ka riigiüleseid tarneprobleeme.

Kuidas on meie ravimitööstus aastakümnete jooksul arenenud ja kuhu edasi?

Tallinna Farmaatsiatehas on pindmiste pooltahkete ravimvormide tootja.

Ettevõtte eelkäija Ephag alustas tegevust 1914. aastal, olles Baltikumi esime-

ne ravimite tööstuslik tootja. Ettevõte asus Harju tänaval ja tootmisruum sarnanes mõneti pesuköögiga, aga seda peeti väga eksklusiivseks ettevõtmiseks.

Tolleaegne ja praegune ravimite tootmine ei ole kahtlemata võrreldav. Areng on olnud märkimisväärne ja on hea meel, et ravimite tootmine ei ole 107 aasta jooksul kordagi katkenud. Kuidas on tööstusharu arenenud? Eks ikka täpsuse, ohutuse ja kvaliteedi suunas. Tootmisprotsess muutub pidevalt täpsemaks ja automatiseeritult kontrollitavaks. Mitte ainult toodetav ravim, vaid ka tootmisprotsess ise peab olema nii töötaja kui ka keskkonna jaoks ohutu, seetõttu rakendatakse meetmeid selle kõige tagamiseks. Tänased märksõnad lisaks tootmis- ja laborispetsiifikale on isolaatorid, ventilatsioonisüsteem ja Bag-In/Bag-Out (BIBO) filtrid, mis välistavad ohu töötajale või saastevõimaluse keskkonnale.

2021. aasta on Tallinna Farmaatsiatehase jaoks märkimisväärne aasta! Lõ-

Areng on olnud märkimisväärne ja on hea meel, et ravimite tootmine ei ole 107 aasta jooksul kordagi katkenud.

Kadri Randveer

pule jõuavad remonditööd, mille tulemusel alustame uue põlvkonna salvide tootmist. Praegu viimistletakse puhasruume, seejärel installeeritakse uued seadmed. Esmased katsepartiid plaanime teha juba maikuus.

Vastab Ruth Oltjer, Chemi-Pharm AS-i omanik ja juht Aasta töösturi tiitel ei tähenda head tööd ühel aastal. Mis selle taga on?

Nagu ütlesin juba tiitli saamisel, ei olnud see kindlasti mitte ainult tunnustus minule, vaid see oli tunnustus kogu Chemi-Pharmi perele. Lõppenud aasta kinnitas, et meie meeskond suudab üheskoos ka tulest ja veest läbi minna.

See aeg on olnud kahtlemata meie jaoks ekstreemne, aga mingis mõttes on ka iga varasem aasta olnud millegi poolest eriline. Igal aastal on toimunud mingi oluline areng, mis on tähendanud millegi uue õppimist ja muutustega kohanemist – olgu see siis uus tehas, uus tootmisliin, uus toode, uus turg vms.

Minu jaoks on ettevõtlus veidi sarnane Marco Polo aegse maade avastamisega. Mida rohkem millessegi süvened, seda põnevamaks läheb. Üks asi viib teiseni – avastad uusi võimalusi, tekivad uued ideed. See on üks kõige suuremaid ettevõtluse võlusid. Pealegi, ükski ettevõte, mis ei ole pidevalt muutumises, ei saa pidada sammu konkurentidega ega jää püsima.

Alanud aastal on meil fookuses ravimilaadsed tooted – loodetavasti juba väga varsti saame alustada koroonaviirust pärssiva ninasprei tootmist, mille on välja töötanud Eesti teadlased. See ei ole ravim, aga see pakub täiendavat kaitset viiruse eest. Viie aasta perspektiivis tahame käivitada ettevõttes ravimitootmise.

On väga tähtis, et igas ettevõttes nähtaks ka suurt pilti. Rääkides meie valdkonnast, siis ei ole saladus, et haiglainfektsioonid ehk tapjabakterid, mis levivad haiglates, on maailmas ühed suurimad surmade põhjustajad. Eestist vaadates tundub see kauge probleem, sest meie haiglad on olnud erakordselt tublid, aga maailmas sureb haiglainfektsioonidesse igal aastal kümme miljonit inimest. Chemi-Pharmi missiooniks ongi võidelda nende tapjabakteritega, päästes nõnda elusid.

Desinfektsioonivahendite tootmine on ainult osake. Me ka õpetame meditsiinitöötajaid neis riikides, kus haiglainfektsioonid on suur probleem, kuidas sellega toime tulla. See on viis, kui-

100 aastat Eesti ettevõtlust das saame päästa maailmas sadu tuhandeid inimelusid.

Kui võrrelda möödunud aastat ja teie eelmisi tegutsemisaastaid, siis milles seisneb suurim erinevus?

2020. aasta tähendas paljugi esmapilgul võimatute asjade tegemist. Neljakordistasime desinfektsioonivahendite tootmise olukorras, kus toorainet ja pakendeid oli mingil hetkel peaaegu võimatu saada. Sellises olukorras ei saa alla anda! Hakkasime otsima erinevaid võimalusi, kuni jõudsime sobilike lahendusteni: osa toorainet pidime ostma hingehinnaga, ja pidime neid leidma riikidest, kellega polnud varem kunagi tegemist teinud. Tegime ajutisi kompromisse pakendi väljanägemises. Tavapäraste valgete pumpade asemel, millel olid tarneraskused, võtsime kasutusele ainukesed kättesaadavad ja meie pakendile sobivad helesinised pumbad. Enne koroonakriisi ei oleks osanud uneski näha, et pealtnäha väga usaldusväärsed tarnijad veavad meid alt.

Pidevalt tuli tegeleda paradoksidega. Panime tehase tööle ööpäev läbi, seitse päeva nädalas. See tähendas tööd kolmes vahetuses, mis omakorda tähendas töötajate arvu mitmekordistamist. Samal ajal pidime tagama, et koroonaviirus ettevõttesse ei jõuaks, kuivõrd see oleks meie töö halvanud.

Aasta oli erakordne ka selles mõttes, et jõudsime oma arengus tasemele, kuhu olime plaaninud jõuda alles viie aasta pärast. Vaid kaks aastat tagasi valminud tehas on meile juba kitsaks jäänud, mistõttu alustasime ettevalmistusi uue, veel suurema tehasehoone ehituseks.

Teie valdkond – kuidas see on arenenud aastakümnete jooksul ja kuhu edasi?

Usun, et oleme unustanud vastiku kloorihaisu haiglates ja söögikohtades, oli ju kloor veel paarkümmend aastat tagasi kõige levinum desinfitseerimisvahend.

Asemele on tulnud kaasaegsed tooted.

Kui esmapilgul tundub, et mis see siis ikka ära ei ole, segame piirituse ja vee kokku, siis tegelikult on asi palju keerulisem. Chemi-Pharmi algusest peale

Aasta oli erakordne ka selles mõttes, et jõudsime oma arengus tasemele, kuhu olime plaaninud jõuda alles viie aasta pärast.

Ruth Oltjer

oleme kasutanud teadlaste abi, et leida parimad koostisosad ja panna paika nende suhe, et mikroobid häviksid, kuid nahaärritust ei tekiks ning naha normaalne mikrofloora saaks taastuda.

Eriti tähtis on see meditsiinivaldkonnas, kus käsi tuleb desinfitseerida sadu kordi päevas. Me ise vahel ütleme, et kui desinfitseerimisvahend ei haise, ei kleebi ega aja käsi kipitama, siis on see ilmselt Chemi-Pharmi toode. Aga selles ütlemises on päris palju tõtt – arendustöö koos teadlastega on olnud meil väga põhjalik.

Meditsiinitöötajate käte säästmiseks töötasime välja ka spetsiaalsed nah-

ka kaitsvad kreemid, mille mõju kestab tänu “tarkadele” molekulidele pikka aega.

Siit edasi oli loomulik samm, et kasutasime oma teadmisi ka kosmeetikabrändi D’DIFFERENCE loomisel. Kusjuures eelmine aasta oli selle poolest üllatav, et tänu e-kaubanduse arengule sai see bränd juurde rekordilise hulga püsikliente.

Järgmine suund, mida praegu ette valmistame, on, nagu öeldud, ravimite tootmine. Uus tehas, mis loodetavasti juba selle aasta lõpuks valmib, on tehtud arvestusega, et saame seal alustada tuleviku ravimite, personaalmeditsiinis kasutusele tulevate bioloogiliste ravimite tootmist.

15 aastat koostööd ja kogemusi Kivipuruga ja värvitud tsementplaatide parimad lahendused www.ehitusplaat.ee Peterburi tee 63a, Tallinn tel 515 2521, 515 5119 info@ehitusplaat.ee

100 aastat Eesti ettevõtlust

Laeva- ja paadimeistritele

jääb Eesti turg kitsaks Eesti ettevõtete ehitatud paadid ja laevad lõikavad laineid nii Läänemerel kui ka märksa kaugemal, kandes väga erinevate riikide lippe.

Tekst: Anne-Mari Alver Foto: Shutterstock Laeva- ja paadiehitajad on läbi ajaloo osanud kodurannast märksa kaugemale vaadata ning ka tänapäeval on eksport selles ettevõtlussektoris jõuliselt esindatud.

“Aastad on erinevad,” hindab ekspordimahu osakaalu Saaremaa laevaehitusfirma Baltic Workboats AS juhatuse liige Jüri Taal. “Keskmiselt läheb 70 protsenti meie toodangust Eestist välja, aga on olnud ka aastaid, kus see on 90–100 protsenti.”

Kohaliku uudisekünnise ületas Saaremaa firma aastal 2019, kui sõlmis 50

miljoni eurose lepingu Omaani sultaniriigiga, kus Baltic Workboatsilt telliti politseipaatide ehitus. Praegu on tehing töös, kuid Omaan pole kaugeltki mitte ainus riik, kus Baltic Workboatsi laevu ja paate kasutatakse. Selgituseks – n-ö päris laeva suurus algab 24 meetrist, alla seda on väikelaevad. Viimasel ajal on ettevõttelt tellitud peamiselt üle 24 meetri pikkuseid aluseid.

Kui Jüri Taal hakkab loendama, kus riikides Baltic Workboatsi toodangut leida võib, tuleb nimekiri õige pikk: kõik Läänemere riigid, sealhulgas ka Venemaa. Lisaks Bulgaaria, Ukraina ja Rumeenia Musta mere ääres, Kasahstan ja Aserbaidžaan Kaspia mere ääres, samuti Holland, Horvaatia, Bangladesh ja USA.

Riik on õla alla pannud Eesti riigi toetuse kohta on Jüri Taalil öelda nii mõndagi positiivset. Kõige rohkem kiidab ta tehnoloogiatoetust, ent abi on saadud ka messidel käimiseks. Mõnel korral on ettevõtte juht-

kond osalenud erinevate ministrite ja korra ka presidendi äridiplomaatia grupis ning Jüri Taal ütleb, et see on väga oluline, kui poliitikud on valmis oma riigi ettevõtte kohta välisturule pürgimisel mõne hea sõna ütlema.

Baltic Worboatsis töötab keskmiselt 200 inimest, suuremate projektitööde ajal on töötajate hulk küündinud ka neljasajani.

Ent ka kümme korda väiksema töötajate arvuga ettevõttes Alunaut OÜ on põhirõhk suunatud ikka koduturult kaugemale.

“Orienteeruvalt 90 protsenti toodangust läheb Eestist välja,” hindab ettevõtte juht Mark Muru, kuid lisab, et ekspordivaesematel aastatel on turud jaotunud umbes pooleks. Alunaudi peamisteks välisturgudeks on Soome, Rootsi, Norra, Iirimaa, Holland, Saksamaa ja Šveits.

Mark Muru kiidab riiki ühiste messiosaluste organiseerimise eest ja rõhutab ka, et tootmishoone ehituseks saadi toetust PRIA maaelu elavdamise meetmest.

Juba üle 20 aasta puhtust!

PUHASTUSTEENUSED, MIDA PAKUME Kui keegi oleks kakskümmend viis aastat tagasi öelnud, et minust saab koristaja, siis ma oleks seda „komplimenti“ arvatavasti kerge huumoriga võtnud.

Aga tänasel päeval võin kindlalt väita, et minu firmal on Eesti üks parimaid eritööde meeskondi, mis koosneb eranditult naistest, kes on oma ala professionaalid, ja kogemusi jagub neil kaugelt üle kümne aasta.

Reinermann OÜ Kaupo Käsik

Vae 3, Laagri | reinermann@reinermann.ee

• Suurpuhastus

• Loodusliku kivi pesu

• Hoolduskoristus

• Pehme mööbli pesu

• Aknapesu

• Nahkmööbli pesu

• Vaipade pesu

• Ehitusjärgne koristus

• Fassaadide pesu

• Remondijärgne koristus

• Põrandate süvapesu

• Kolimisjärgne koristus

• Põrandate vahatamine

• Saunade puhastus

• Kivipõrandate pesu

• Basseinide puhastus

www.reinermann.ee

BUNKER PARTNER

100 aastat Eesti ettevõtlust

Ettevõte Bunker Partner OÜ

Foto: Bunker Partner OÜ

• Turul üle viie aasta.

• Spetsialiseerub laevakütuse hulgimüügile ja veondusele.

• Meie püsikliendid (keda on rohkem kui 100) on reederfirmad eri riikidest üle kogu maailma. Viie aastaga on klientide arv kasvanud üle viie korra. Müügikäive oli 2019. aastal 79 miljonit eurot.

• Mõjuka Briti väljaande Financial Times andmetel oli Bunker Partner OÜ 2020. aastal Euroopa üks kiiremini kasvavaid ettevõtteid (380. koht).

• Äripäeva andmetel oli Bunker Partner 2020. aastal Eesti edukamate hulgifirmade seas neljandal kohal.

• Ettevõttel on kõrged reitingud spetsialiseerunud väljaannetes (nt Lloyd’s List Intelligence).

Laevade tankurid – üks kiiremini kasvavaid ettevõtteid Euroopas.

Viie aastaga on punkerdamisega (laevadele kütuse tankimisega) tegelev Eesti ettevõte oma turgu oluliselt laiendanud. Kontorid on avatud oma äritegevuse jaoks olulisimates riikides ning saavutatud on kõige edukama ja kiirema kasvu reitingud. Nii kiire ja stabiilse edu saladusest räägib ettevõtte Bunker Partner juhatuse liige Ilja Krivošein.

Bunker Partner on väga noor ettevõte.

Kuidas teil on õnnestunud nii lühikese ajaga saavutada väga tiheda konkurentsiga turul nii muljetavaldavaid tulemusi?

Meie ettevõtte põhitegevus on punkerdamine – eri sadamates klientide laevadesse kütuse tankimine. Meil on lai kliendibaas ja paljudes maailma sadamates suur hulk kütusetarnijaid.

Jah, oleme noor ettevõte ja see on nii konkurentsitihedas äris väga raske. Meie ettevõttes on aga olemas kõik spetsialistid: vahetult müügiga tegelevatest kauplejatest kuni pankadega edukat koostööd tegevate finantsspetsialistideni. Ja meil on laevanduses väga suur kogemus.

Enne Bunker Partneri asutamist oli minu äripartner Anton Voronkov reeder ja tal on reederite seas palju kontakte.

Mina olin kütusetarnija ja tema laevaettevõte oli üks minu klientidest. Meie lugu algaski nii, et ma tankisin tema lae-

halikes pankades on kahjuks kättesaamatud – ning Suurbritannias, sest suurimad ja põhikliendid on just selle riigi reederid.

Mõjuka Briti väljaande Financial Times andmetel oli Bunker Partner OÜ 2020. aastal Euroopa üks kiiremini kasvavaid ettevõtteid. vadesse kütust nii Eestis kui ka teistes maailma sadamates.

Pärast 2007. aastal alanud poliitilisi ja majanduslikke kriise kadus Eestist siin seni olnud suur transiiditurg. Töö järgi otsustades vähenes see üle kümne korra nii kaubavedude mahus kui ka Eestis kütuse punkerdamisel.

Kannatajaks olid Eesti kütusetarnijad – turg kuivas kokku. Õigemini jaotus ümber. Kauplejaid puudutasid kriisid vähem – nemad ostavad ja müüvad kütust igas maailma punktis. Sain aru, et vaja on uusi ideid ning tuleb vaadata teises suunas ja teistele turgudele. Siis lõimegi rahvusvahelise kauplemisäri Bunker Partner.

Eestit külastanud laevad sõitsid kogu

maailmas. Me lõime suhted kütusetarnijatega kogu maailmas ja ehitasime oma keti. Oleme valmis punkerdama laevu nii Eestis, Brasiilias kui ka Hiinas. Tutvusime, suhtlesime, avasime krediidiliinid.

Kuidas plaanib ettevõte edasi liikuda?

Praegu on meil neli esindust: peakontor on Tallinnas Eestis ning veel on meil kontorid Limassolis Küprosel, Vladivostokis Venemaal ja Kopenhaagenis Taanis.

Otsime uusi turge. Tahame avada kontori Singapuris, kus on kõige suurem punkerdamise keskus. Veel soovime avada kontorid Šveitsis – arenenud pangasüsteemiga riigis, kus saame kaasata täiendavaid finantsinstrumente, mis ko-

Ikkagi, mis on teie eelised konkurentide ees?

Meie eelis on see, et meil on kontorid eri Euroopa regioonides ja seirame väga suurel hulgal laevu üle kogu maailma. Tunneme pajusid reedereid ja kuna meil on suurepärane ülevaade tarnijate turu konjunktuurist, püüame olla esimesed. Samuti hoiame häid suhteid tarnijatega. Me töötame kiirelt ja tõhusalt – meil on usalduslikud suhted.

Laevaomanikele oleme omamoodi konsultandid. Näiteks laev, mis peamiselt liigub lõunaregioonides – kus teeme edukat koostööd –, suundub seekord Saksamaalt Ust-Lugasse. Meie nõustame Ust-Luga sadamas reederit, kes võtab meie antud teabe arvesse ja teeb otsuse.

Kõikides maailma sadamates tuleb iga päev uut infot. Meie spetsialistid on ööpäev läbi kättesaadavad ja aitavad meie kliente Kaug-Idast kuni Ameerikani. Tänu meie meeskonna tehtud tööle osutame teenuseid professionaalselt ja tõhusalt ning oleme oma klientide jaoks selge struktuuriga avatud ja läbipaistev ettevõte.

bunkerpartner.eu

TALV 2021

37

100 aastat Eesti ettevõtlust

CGI EESTI

Digitaalsed lahendused

aitavad ettevõtetel ja riikidel toimida Foto: Shutterstock

„ Oleme olnud avalikkusele ettevõttena pisut nähtamatud, kuid meie tegemised on seevastu olnud väga nähtavad – meie töö on tagada, et nähtavad süsteemid korralikult tegutseksid,” ütleb CGI Eesti AS juhatuse esimees Andres Birnbaum.

Nähtamatuse näitena toob Andres Birnbaum välja Häirekeskuse töö. Kui abivajaja helistab, on see just CGI kaasabil loodud süsteem, mis helistaja asukohta määratleda aitab ja päästjatele vajaliku info saadab. „CGI nimi viitab meie identiteedile – me pole pelgalt tehnilised programmeerijad, vaid kliendile lähedalseisvad nõuandjad, kes aitavad digitaalsete lahenduste abil äri või organisatsiooni paremini toimima panna. CGI lühend tähendab Consultants for Government and Industry,” selgitab ta.

Observatooriumist kosmoseni „Ettevõte tegutseb Eestis üle 25 aasta, olles alguse saanud 90ndate esimeses pooles, kui mõned IT-spetsialistid asutasid Tartumaal firma, mille kontor asus Tõravere Observatooriumis. Alustasime APT nime all, hiljem sai nimeks Aprote. 90ndate lõpus kolisime Tartusse,” meenutab ajalugu Indrek Jentson, kes oli üks toonase ettevõtte esimesi töötajaid ja kes töötab tänini CGI Eestis. „Esimesed projektid olid seotud ekspordiga, kui tegime Saksamaa koostööpartneriga erinevaid tarkvaraarendusprojekte Saksa turule. 90ndate teises pooles hakkasime tegutsema ka Eesti turul. Pakkusime erinevatele riigiasu38 TALV 2021

tustele ja ettevõtetele süsteemianalüüsi teenust, mis aitas ette valmistada organisatsioonide tööprotsesse arvutisüsteemide arendamiseks ning laialdaseks kasutuselevõtmiseks. Tehtud töö oli aluseks Eesti mitmetele olulistele digitaalsetele süsteemidele. Muu hulgas osalesime Eesti ID-kaardi lähteuuringus. 90ndate lõpus ja 2000ndate alguses hakkasime pakkuma Eesti klientidele ka tarkvara arendust,” räägib ta.

Veerandsaja aasta jooksul on ettevõttel olnud mitu nime ja erinevaid omanikke, nähtud on nii mõõnasid kui ka tõuse. Ekspordimaht on mitmekordistunud ja moodustab praegu enamiku käibest.

2010. aastal sai alguse kosmosetiim, kes alustas allhangetega Saksamaale, kuid pärast Eesti liitumist kosmoseagentuuriga aastal 2015 on saanud peatöövõtja rolli paljudes projektides.

Süsteemid lähtuvad kliendi vajadustest Andres Birnbaumi sõnul on CGI Eesti orienteeritud pikaajalistele kliendisuhetele, mille märksõnadeks on täisteenus ja kvaliteet. „Pikaajalise kliendisuhte hoidmiseks pakume kliendile kõike infosüsteemide elukaares alates konsultatsioonist kuni

hoolduseni ja me ei tee järeleandmisi kvaliteedis. CGI Eesti kliendisuhted on pikaajalised – mitmetele klientidele on CGI Eesti IT arenduspartneriks olnud juba üle kahekümne aasta.

CGI Eesti peamiseks tegevusalaks on suurte, keeruliste ja mahukate IT-süsteemide arendamine, juurutamine ning hooldus. Meie jaoks on parima teenuse pakkumiseks oluline arusaamine kliendi tegevusvaldkonnast. Seepärast ei ole ka meie struktuur üles ehitatud niivõrd tehnoloogiate põhiselt, vaid valdkondade ja klientide põhiselt,” selgitab Birnbaum.

25 protsenti ettevõttest kuulub töötajatele CGI Eesti AS-i iseloomustab jõuline filosoofia ja väga hea ärikultuur. „Meil on oma töötajatele unikaalne aktsiaprogramm, mille skeem on lihtne ja läbipaistev – võimalik on liituda igaühel ning esimesest päevast peale. Kui töötaja panustab osa oma töötasust aktsiatesse, lisab ettevõte sama palju. Kuna CGI-l läheb hästi, siis see töötab paremini kui mistahes pensionisammas. Üle 25 protsendi kogu CGI-st omavad ettevõtte töötajad.

Ka Eestis on enamik töötajaid CGI aktsiate omanikud,” selgitab Andres Birnbaum.

Ettevõtte paindlik töökorraldus panustab ühtlasi ka regionaalpoliitikasse,

laialdaselt võimaldatakse oma tööd teha kodukontoris olenemata asukohast. Rõuge valla kodanikuna juhib Birnbaum ettevõtet sageli Tallinnast 300 kilomeetri kaugusel. Kaasalöömiseks mõnes ülemaailmses suurprojektis pole vaja meie töötajatel elukohta vahetada. Kuigi kuulutakse suurde rahvusvahelisse gruppi, makstakse maksud Eestis ja panustatakse Eesti edusse ekspordi edulugude kaudu.

CGI põhimõtteks on toetada tarkvaralahendustega suundi, mida peetakse ühiskonna arengu seisukohalt oluliseks.

Digitaalse meelelahutuse asemel keskendutakse kosmosetööstusele, geoinfole ja kaugseirele, julgeolekule, kohtusüsteemidele, energeetikale ning küberturvalisusele. „Meid iseloomustab roheline ja jätkusuutlik mõtteviis – oma töö kaudu püüame vähendada ökoloogilist jalajälge. Aga ka oma igapäevastes tegemiste väldime raiskamist, valime loodussõbraliku, väärtustame kohalikku toodangut ja toetame seeläbi kohalikku majandust. Teavitame ja harime kohalikke kogukondi küberohtude alal – ja seda teeme maast madalast, alustades lastest.

Näiteks oleme loonud lastele küberhügieeni õpetava mobiilimängu, mida sooviksime Eestis laiemalt levitama hakata,” räägib Andres Birnbaum.

EUROOPA REISID Karjala matkareisid mais 2021 Karjala-Lapimaa matkareisid suvel 2021 Karjala-Lapimaa-Nordkapp suvel 2021 Karpaatide matkareis 22.–29.05.2021 Slovakkia matkareis 20.–26.06.2021 Transilvaania matkareis 03.–11.07.2021 Šotimaa saared 04.–11.07.2021 Islandi avastusreis 09.–14.07.2021 Islandi matkareis 16.–26.07.2021 Assooride seiklusreis 04.–15.08.2021 Bordžomi matkareis 19.–26.08.2021 Svaneetia matkareis 22.–30.08.2021 Solovetsi saared 03.–11.09.2021 Portugali avastusretk 03.–14.09.2021 Teravmäed 15.–20.09.2021 Balkani seiklusreis 17.–28.09.2021 Transilvaania avastusreis 18.–25.09.2021 Portugali matkareis 24.09–05.10.2021 Aserbaidžaan, Gruusia, Armeenia 29.09–11.10.2021 Kreeka matkareis 02.–09.10.2021 Šotimaa viskireis 06.–10.10.2021 Põhja-Hispaania avastusreis 25.10–04.11.2021 Aastavahetus Teravmägedel 29.12.2021–03.01.2022

390 € 590 € 990 € 1390 € 1290 € 1590 € 1690 € 1690 € 1590 € 2290 € 1390 € 1490 € 1590 € 1590 € 2390 € 1490 € 1590 € 1590 € 1990 € 1490 € 990 € 1590 € 2390 €

AMEERIKA REISID Kanada seiklusreis 12.–27.06.2021 Ameerika rahvuspargid 15.–25.09.2021 Colorado matkareis 10.–19.10.2021 Ameerika rahvuspargid 16.–24.10.2021

3990 € 2890 € 2990 € 2690 €

Patagoonia avastusretk 16.–28.11.2021 Mehhiko avastusretk 17.11–04.12.2021 Hawaii avastusreis 23.11–05.12.2021 Kuuba avastusreis 25.11–05.12.2021 Costa Rica avastusreis 30.11–12.12.2021 Aastavahetus Argentinas 29.12.2021–14.01.2022 Suur Lõuna-Ameerika seiklusreis 22.01–17.02.2022

3490 € 2990 € 3990 € 2390 € 3590 € 4490 € 5990 €

KAUGEMAD REISID Etioopia avastusreis 19.02–03.03.2021 Seišellide avastusretk 21.–30.03.2021 Jaapani matkareis 21.–29.04.2021 Trans-Siberi rongireis 02.–20.06.2021 Baikali avastusretk 12.–19.07.2021 Baikali avastusretk 19.–26.07.2020 Baikal-Mongoolia 19.07–03.08.2021 Kamtšatka loodusreis 21.07–01.08.2021 Mongoolia avastusretk 26.07–03.08.2021 Island, Alaska, Hawaii, Jaapan 08.–24.08.2021 Fani matkareis 14.–28.08.2021 Pamiiri avastusreis 18.–28.08.2021 Baikal, Tokyo, Hawaii ja Ameerika 10.09–02.10.2021 Baikal, Mongoolia ja Nepal 18.09–10.10.2021 Mongoolia avastusretk 02.–10.10.2021 Lääne-Austraalia seiklusreis 07.–30.10.2021 Vietnami matkareis 12.–27.10.2021 Madagaskari avastusreis 13.–25.10.2021 Hokkaidō seiklusreis 20.–28.10.2021 Etioopia avastusreis 06.–16.11.2021 Sansibar ja Tansaania safari 18.–26.11.2021 Uus-Meremaa matkareis 18.11–08.12.2021

Weizenbergi 20/1, Tallinn

608 0869

2390 € 2990 € 2390 € 2290 € 1490 € 1490 € 2590 € 2890 € 1790 € 4990 € 2990 € 2690 € 4990 € 3690 € 1790 € 4990 € 2390 € 3590 € 2990 € 2390 € 2990 € 4990 €

info@sandberg.ee

Seišellide avastusretk 21.–30.11.2021 Lõuna-Aafrika 23.11–05.12.2021 Roheneemesaared 25.11–05.12.2021 Uus-Meremaa matkareis 14.02–06.03.2022 Sansibar ja Tansaania safari 24.02–04.03.2022 Talvine Baikal 27.02–06.03.2022 Seišellide avastusretk 25.03.–03.04.2022 Madagaskari avastusreis 09.–21.04.2022 Jaapani matkareis 20.–28.04.2022 Baikal, Tokyo, Hawaii ja Ameerika 29.04–21.05.2022 80 päevaga ümber maailma 02.09–20.11.2022

2990 € 3290 € 2390 € 4990 € 2990 € 1590 € 2990 € 3590 € 2490 € 4990 € 9990 €

HIMAALAJA REISID Everesti baaslaager 20.03–08.04.2021 Poon Hilli matk 27.03–10.04.2021 Bhutan ja Nepal 27.03–06.04.2021 Nepali tutvumisreis 08.–18.04.2021 Kailash kora 15.09–04.10.2021 Tiibeti kultuurireis 22.09–05.10.2021 Mustangi kuningriik 01.–23.10.2021 Himaalaja matkareis 03.–15.10.2021 Annapurna ringretk 09.–28.10.2021 Annapurna baaslaager 16.–29.11.2021 Aastavahetus Nepalis 27.12.2021–08.01.2022 Aastavahetus Bhutanis 28.12.2021–06.01.2022 Nepali tutvumisreis 18.–27.03.2022 Bhutan ja Nepal 26.03–05.04.2022 Poon Hilli matk Nepalis 26.03–09.04.2022 Himaalaja matkareis 09.–21.04.2022 Kailash kora 14.09–03.10.2022

www.sandberg.ee

2990 € 1790 € 3290 € 1590 € 3990 € 2990 € 2990 € 1790 € 1990 € 1790 € 1790 € 3590 € 1590 € 3290 € 1790 € 1790 € 3990 €