K
elder oli jagatud eraldi ruumideks. Peale ühe olid need kõik täis rämpsu, mida ikka vanade majade keldritesse koguneb: katkised jalgrattad, vanad hallitavad nahkmapid, puidust kastid, jalgade või käetugedeta toolid, katkised nõud, nööriga kokku seotud kolletunud ajalehed ning hunnikute viisi nimetuid ja tundmatuid metallist tünne, torusid, keppe, rõngaid ja vedrusid, mis olid kunagi ammu midagi kinni hoidnud või midagi millegi muu külge ühendanud. Kõik see rämps oli kaetud paksu mustusekihiga, mis on keldrites alati olemas. Seal haises nõe ja seenhallituse järele. Rämpsu keskele oli tehtud rada trepi juurest esimese ukseta ukseava, teise ukseava ja ka tühja toa juurde. Selle ruumi pilkases pimeduses nõjatus nähtamatuna vastu seina naise kogu. Mehel oli trepist alla minnes taskulamp käes. Ta lülitas selle põlema, kui ukse enda järel sulges ja riivi ette lükkas. Seejärel läks ta valguskiire abil vaikselt mööda rada rämpsu keskel edasi. Kostis vaid tema susside sahinat nõgisel kivipõrandal, ent mees ütles teise ruumi astudes endale, et kuulis eespool hingetõmmet, kerget D E E MO N MU S ILME ALL
9