Uudised

CoNurse (www.conurse. net) on tervishoiutöötajale mõeldud mobiilne lahendus, mille eesmärk on toetada õdesid nende igapäevaste protseduuride teostamisel. Lahendus on arendatud siinsamas Eestis.

CoNurse integreerib õendustegevuse, hoolduse, rehabilitatsiooni ning meditsiiniseadmete- ja tarvikutega seotud juhendid ja protseduurireeglid mugavalt töövoogu – iga kord, kui õde mõne protseduuri ette võtab, aitavad üle 300 protseduuriprotokolli, juhise ja kontrollnimekirja tal tööd õigesti teha.

CoNurse ei ole lihtsalt kontrollnimekirjade tööriist, vaid pigem juhendite juurutamise süsteem. Standardimisel ja tõenduspõhiste juhiste järgimisel on tõestatult positiivset mõju nii patsiendiohutusele kui ka soovimatute kõrvalekallete ja variatsiooni vähendamisele. Lisaks võimaldab CoNurse lihtsate küsimustike abil jälgida tervishoiutöötajate stressitaset ja rahulolu töökeskkonnaga ning vältida sellest tulenevat võimalikku läbipõlemist. Lahendus on sobiv õppimisprotsessis ning väiksema kogemusega õed saavad sellest palju tuge. Samas on CoNurse abiks ka kogenud töötajatele, kes teatud protseduuridega harva kokku puutuvad. CoNurse’i kasutavad haiglad, perearstikeskused ja tervishoiukõrgkoolid Eestis, Saksamaal ja USAs, aga ka Keenias ja Ghanas, kuna probleemid on suuresti sarnased üle maailma. Eestis kasutatakse seda näiteks insuldipatsiendi teekonna projektis koostöös Ida-Viru Keskhaiglaga.

Hiljutise arendusena tehti rakenduses kättesaadavaks ukrainakeelsed esmaabijuhendid.

Psühhiaatria suureks probleemiks on ambulatoorse psühhiaatrilise abi järjest halvenev kättesaadavus. Kõige olulisem on tagada abi parem kättesaadavus esmastele pöördujatele. Kui kättesaadavus on halb, võib psüühikahäire süveneda, abi jõuda liiga hilja või patsient loobuda üldse abi otsimisest.

Ambulatoorse abi reformimiseks loodi psühhiaatrite, perearstide ja haigekassa koostöös pilootprojekt „Klaabu“. Multifilmikangelase nimi valiti sellepärast, et Klaabu on heatahtlik, paindlik ja uuele avatud tegelane. Pilootprojekti alustati Kagu-Eesti maakondades. Projekti eesmärk on see, et esmakordselt psühhiaatrilist abi otsiv inimene jõuaks abini nelja nädala jooksul.

Abi tõhusamaks osutamiseks on perearste innustatud kasutama senisest enam e-konsultatsiooni ja vaimse tervise õe vastuvõttu. Kuigi vaimse tervise õdesid on kõigi abivajajate vajaduste katmiseks liiga vähe, on nende pädevuse maksimaalne rakendamine ülioluline.

Kõige tõhusamaks on osutunud praktika, kus vaimse tervise õed teevad iseseisvat vastuvõttu, kaasates vajadusel psühhiaatri või teisi spetsialiste. Tartus on kliinikumi eestvõttel alustatud vaimse tervise õe vastuvõtte suuremates tervisekeskustes. Seal on võtmetähendusega pereõdede ja vaimse tervise õdede koostöö. Lihtsamate psüühikahäirete ravimisega toimetulekuks koostas ülikool psühhiaatria täiendõppe mooduli, mis on haigekassa toel kättesaadav perearstidele ja -õdedele.

Hoidmaks ära psühhiaatriliste ravimeeskondade ülekoormatust, on oluline anda lihtsamate ja stabiilsemate patsientide ravi jätkamine üle perearstimeeskondadele. See praktika võimaldab psühhiaatriameeskondadel tegeleda raskemate patsientidega. Kui aga psüühikahäire kulg vajab uuesti psühhiaatriameeskonna abi, siis saab perearstimeeskond patsiendi suunata konsultatisooniks või ravi ülevõtmiseks erialaspetsialistide juurde. „Klaabu“ on tänaseks töös olnud aasta. Selle ajaga on saanud selgeks, et taoline koostöökorraldus on jätkusuutlik, tagab esmaste abivajajatele pääsu abini mõistliku aja jooksul ja muudab koostöö perearsti- ja psühhiaatriameeskondade vahel sujuvaks ja tõhusaks. Sestap on „Klaabu“ tänavu sügisel laienemas Pärnu ja Viljandi maakonda ning algatatud on projekt Klaabu 2.0, et rakendada sama mudelit laste ja noorukite abis.

Esimene kohtumine kollektiivlepingu projekti aruteluks oli edukas.

Foto: EÕL

4. augustil saatsime tervishoiutöötajate esindusorganisatsioonidega Eesti Haiglate Liidule ja Eesti Kiirabi Liidule 2023.–2024. aasta kollektiivlepingu projekti ning 24. augustil toimus esimene tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonide kohtumine. Töötajate esindusorganisatsioonidel – Eesti Õdede Liidul, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidul, Eesti Arstide Liidul ja Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidul – on soov uue perioodi kollektiivleping sõlmida käimasoleval kalendriaastal.

Kollektiivlepingu eesmärk on luua võimalus pakkuda patsiendile kvaliteetset tervishoiuteenust. Selleks tuleb töötasu ja töökoormus viia vastavusse Euroopa Liidus kehtivaga ning: • kehtestada koormusnormid: leppida kokku suhtarvud, mitme patsiendiga õde või hooldustöötaja vahetuse jooksul tegeleb, ning suurema koormusega töötamisel rakendada lisatasu; • võimaldada vaimse tervise toetamiseks ja säilitamiseks supervisiooni ja nõustamist, kolme tervisepäeva ning lisapuhkust; • tõsta nädalavahetuse ja öötöö koefitsienti, et haiglates jätkuks töötegijaid; • tõsta töötasu, et õdede miinimumtöötasu ületaks Eesti keskmist, eriõed ja kutsega hooldustöötajad saaksid palgaerisuse.

Arvestades majanduses toimuvat, tulevad kollektiivlepingu läbirääkimised kindlasti keerulised ja pingelised. Oleme põhjalikult ette valmistunud. Meid on vajadusel toetamas juristid ning seisame EÕLi ja ETKga ühiselt õdede, hooldustöötajate, ämmaemandate ja teiste tervishoiuspetsialistide töötingimuste parandamise eest.

2025. aasta ICNi kongressi kaaskorraldaja on Soome Õdede Liit ja kongress toimub seega Soomes. Täpselt 100 aastat tagasi kandis Soome seda sama vastutust ja nüüd on neil taas võimalik näidata oma riigi ilu ja õendusarenduslikke saavutusi kogu maailmale. Palju õnne ja edu meie kallitele kolleegidele! Soome kolleegid ootavad Eesti kolleege konverentsile osalema suurte jõududega, sest väga sageli ei juhtu, et kongressi peetakse Euroopas.

ICNi kongress toimub iga kahe aasta tagant, 2023. aastal kogunetakse Kanadas Montrealis. Kongressi teemad on päevakajalised, neil räägitakse aktuaalsetel õendusarenduse teemadel ning vaadatakse ka tulevikku, valmistudes uuteks väljakutseteks. Lisaväärtust annab otsene suhtlemine kolleegidega üle maailma ning võimalus õppida teiste kogemusest. Eelmise aasta aprillis alanud Eesti õdesid ja hooldustöötajaid tänava PAI algatuse toetuseks panustasid 5840 annetajat kokku 684 909 eurot, millest 514 918,26 eurot kasutasid õed ja hooldustöötajad PAI koostööpartnerite juures enda hellitamiseks ära. Õdedele ja hooldustöötajatele jagati laiali 29 506 PAI kaarti, millest üheksa kuu jooksul kasutati ära 20 288 kaarti. 50 euro väärtuses PAI kaartide komplekte said kõik Eesti õed ja hooldustöötajad, kes ise või tööandjate kaudu kaarte soovisid. Kasutamata jäi 4609 PAI kaartide komplekti, mille ülejäägi ehk 170 000 eurot otsustasid kampaania ellukutsujad edasi annetada Tallinna ja Tartu tervishoiukõrgkoolide juurde loodud vastavate stipendiumifondide täiendamiseks, MTÜ-le Slava Ukraini sihtotstarbeliseks kasutamiseks Ukraina tervishoiusüsteemis töötavate õdede toetuseks ja Eesti Õdede Liidule koolituste korraldamiseks. Suur tänu kõigile!