4 minute read
Mida keerulisem töö, seda enam on õed ise õppimisest huvitatud
Sclerosis multiplex (SM) on keeruline kesknärvisüsteemi haigus, mida põeb Eestis umbes 1500 inimest. See haigus on suur väljakutse ka õdedele, mistõttu on Balti Sclerosis Multiplex’i Õdede Liidu ja Lääne-Tallinna Keskhaigla SMi osakonna eestvedamisel saanud alguse omanäoline koolitusprogramm – SMi õdede kool.
Advertisement
Lääne-Tallinna Keskhaigla närvihaiguste ja psühhiaatria kliiniku õendusjuht Inga Zopp, kes nõustab SMiga inimesi juba üle 25 aasta, teab, et haigusel võib olla mitu nägu. „Kui panna kümme SMi haiget kõrvuti seisma, siis kaht täiesti kattuvate kaebustega patsienti on raske leida. Jah, on küll sarnaseid sümptomeid, aga igaühel väljendub see haigus pisut erinevalt,“ toob ta välja haiguse omapära. „Õdede jaoks tähendab see, et nad peavad valdama üsna keerulist teemat, sest SMiga patsientidel on väga palju erinevaid tervisemuresid, mida tuleb aidata leevendada.“
SMi puhul moodustuvad pea- ja seljaajusse autoimmuunse põletiku kolded. Olenevalt sellest, kuhu kolle tekib, on sümptomid erinevad: nägemisprobleemid, tasakaaluhäired, tuimustunne, sipelgate jooksmise tunne, jalgade nõrkus, põiehäired jne. Kui kolle moodustub, võivad sümptomid tekkida üleöö ja vahel koguni nii rängalt, et inimene muutub loetud tundidega liikumisvõimetuks.
Olgugi et pärast haiguse esimesi ägenemisi kaebused enamasti taanduvad ja inimene võib end tervena tunda, on SM oma olemuselt siiski ajapikku süvenev haigus, mis kahjustab organismi progresseeruvalt ja millest täielikult paraneda pole võimalik. Tänu tänapäevastele uuenduslikele ravivõimalustele saab aga haigust kontrolli all hoida.
Ühine õpe Baltimaade õdedele
Kuigi neuroloogia ja sellega ka SMi ravi on viimastel aastakümnetel teinud läbi meeletu arengu, tõdeb pikalt SMi patsientidega tegelenud Zopp, et SMi kohta ei ole siiani eesti keeles eriti midagi õppida, samuti vene keeles mitte. „Kogu teaduskirjandus on ingliskeelne, aga vanema põlvkonna õdede inglise keele oskus on paraku kesine. See tähendab, et nad ei saa tänapäevast infot kuskilt kätte,“ tõstatab ta probleemi.
Valdkond areneb aga kiiresti ja värskete teadmisteta töötada ei ole mõeldav.
Just sel põhjusel loodi juba 2007. aastal Inga Zoppi eestvedamisel Balti Sclerosis Multiplex’i Õdede Liit, mille üks eesmärke oli korraldada harivaid ja sisutihedaid konverentse kõigi Baltimaade SMi õdedele.
Jah, just nimelt kogu Baltikumile. Ühelt poolt võimaldas see korraga kokku saada suurema õppegrupi, sest SMiga tegelevaid õdesid ei ole väikeses Eestis palju. Teiselt poolt aitas see vahetada teadmisi ja kogemusi naaberriikidest pärit kolleegidega ning näha, mida mujal tehakse. „Riikide tase oli algul väga erinev. Eesti oli Lätist ja Leedust tublisti ees, Eesti õed olid tunduvalt iseseisvamad,“ meenutab SMi õdede konverentside eestvedaja Inga Zopp liidu algusaegu. SMi õdedele korraldatud konverentsid olid alati traditsioonilistest koolitustest mõnevõrra erinevad. Kui paljud rahvusvahelised konverentsid annavad teemadest sageli vaid lühiülevaate, siis SMi õdede konverentsid meenutasid Inga sõnul tõelisi õpimaratone. „Need olid meil alati nagu päris kool: pikad põhjalikud loengud, kus teemad olid hästi detailselt lahti selgitatud, piltlikult öeldes A-st ja B-st alates. Eesmärgiks seadsime, et kui juba toome inimesed ühte kohta kokku, siis olgu see aeg maksimaalselt hästi ära kasutatud.“ Inimesed saavad aru, et ennast täiendada on kihvt ja põnev ning mis kõige Pandeemia nurjas plaanid tähtsam – sellest on ka praktilist kasu igapäevatöös. COVIDi kriisi algusega 2020. aasta märtsis sulgusid riigipiirid ja füüsiline kokkusaamine konverentsi pidamiseks ei tulnud enam kõne alla, olgugi et põhjalikult planeeritud kevadine üritus Leedus oli just ees ootamas. Veebikoolituse korraldamine ei tundunud Inga sõnul samuti õige valik, sest õppepäevad olid selle jaoks liiga intensiivsed ja pikad. Nii jäid Baltimaade SMi õdede konverentsid COVIDi olukorra rahunemist ootama. COVIDi-aegsed piirangud andsid aga mõtteainet: kas ehk proovida teha SMi õdede kooli ainult Eesti-keskselt ja eesti keeles? Õdede huvi selle vastu paistis olevat olemas. „Tundub, et mida keerulisem töö, seda enam on õed ise õppimisest huvitatud,“ ütleb Inga Zopp kogemusele tuginedes. „Õppimist saab teha huvitavaks, aga seda saab teha ka kohustuseks. Mulle näib, et meil on õnnestunud teha see huvitavaks. Inimesed saavad aru, et ennast täiendada on kihvt ja põnev ning mis kõige tähtsam – sellest on ka praktilist kasu igapäevatöös.“
Pikalt SMi patsientidega tegelenud Inga Zopp tõdeb, et SMi kohta pole siiani eesti keeles piisavalt õppematerjale.
Eesti-sisene SMi õdede koolitusprogramm oli seda enam asjakohane, et vahepealsetel aastatel, mil Balti konverentse ei toimunud, oli tervishoidu juurde tulnud uusi õdesid, kes vajasid samuti baasteadmiste tugevdamist.
Teadmised praktikasse
Sarnastest põhimõtetest, mida oli järgitud Balti SMi õdede konverentsidel – st kõike haigusega seonduvat õpitakse praktiliselt nullist, et kõik osalejad saaksid ühtmoodi tugeva teadmiste vundamendi –, lähtuti ka eestikeelses programmis. Õppimist alustati haiguse ajaloost, etioloogiast, patogeneesist, uurimismeetoditest ... Sealt edasi on mindud teemadega järjest spetsiifilisemaks ja süvitsi ning kuna teadussaavutusi tuleb juurde, lisandub järjepanu ka teemasid.
Suur osa lektoritest, kes SMi õdede koolis üles astuvad, on Lääne-Tallinna Keskhaigla sclerosis multiplex’i osakonna töötajad. Lisaks õendusjuht Inga Zoppile on lektorite seas mitmeid neurolooge eesotsas dr Katrin Gross-Pajuga ning teisi ravisse kaasatud spetsialiste, nagu psühholoogid, füsioterapeudid ja logopeedid. Just Lääne-Tallinna Keskhaigla tagab praegu ravi enam kui pooltele SMi põdevatele inimestele Eestis, seega on sealsed lektorid kõik kogenud praktikud.
Inga Zopp tõstab koolitusprogrammi suurima tugevusena esile selle tavapärasest erineva lähenemise: „SMi õdede kool on unikaalne võimalus süsteemselt õppida ja oma teadmisi värskendada. Kui õde on alles selles valdkonnas alustamas või veel vähe töötanud, siis saab sellest koolitusprogrammist väga tugevad baasteadmised.“
Intensiivsed õppepäevad toimuvad iga mõne kuu tagant ja käesolevaks sügiseks on neid seljataga kokku kuus. Sel aastal on plaanis korraldada veel vähemalt üks koolituspäev. SMi õdede kool on unikaalne võimalus süsteemselt õppida ja oma teadmisi värskendada. Õpitu saab tööpostil kohe praktikasse rakendada ja see aitab parandada õendustöö kvaliteeti. „Näen, kuidas õed pärast meie koolitustel käimist muutuvad. Olen saanud tagasisidet, et pärast SMi õdede kooli järjekordset õppepäeva minnakse tööle tagasi, nähakse seal toimuvat värske pilguga, mõistetakse SMiga seonduvat paremini ja osatakse seeläbi oma tööd paremini korraldada,“ sõnab Inga.
