Sügishooaja programm

TÄHELEPANU!

Ebakindla olukorra ja kroonviiruse jätkuva leviku tõttu maailmas võib kontserdikavas ette tulla muudatusi. Kõige ajakohasem kava on saadaval kontserdimajade kassades ja Eesti Kontserdi kodulehel aadressil www.eestikontsert.ee

SEPTEMBER

R, 4. september kell 19 Vanemuise kontserdimaja Hooaja avakontsert Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor Tartu Noortekoor Tartu ülikooli kammerkoor Pirjo Jonas (sopran) Helen Lepalaan (metsosopran) Juhan Tralla (tenor) Märt Jakobson (bass) Dirigent Risto Joost Kavas: Tamberg. Avafanfaarid op. 112 Tamberg. Aariad ja ansamblid ooperist „Cyrano de Bergerac” Beethoven. Sümfoonia nr 9

Vanemuise teatri ja kontserdimaja koostööprojekt

R, 11. september kell 19 Rakvere gümnaasiumi aula Arvo Pärt 85 Esinevad klassikatähed: Katariina Maria Kits (viiul) Marcel Johannes Kits (tšello) Sten Heinoja (klaver) Kavas: Pärt, Bach, Tüür, Saar

T, 15. september kell 19 Estonia kontserdisaal T, 29. september kell 19 Pärnu kontserdimaja Kontserdisari „i nagu interpreet” Linda-Anette Verte (viiul) Egert Leinsaar (viiul) Sandra Klimaitė (vioola) Theodor Sink (tšello) Kavas: Schnittke. Keelpillikvartett nr 3 Glass. Keelpillikvartett nr 5 Riley. „Anthem of the Great Spirit”

Selle kontserdi koosseis astus esimest korda üles 2019. aastal Leigo järvemuusika festivalil, kus tulid ettekandele variatsioonid Terry Riley teosele „Anthem of the Great Spirit”. Riley mitmekülgne teos väärib tervikuna ettekandmist, kuna see pakub pinget nii esitajatele kui ka kuulajatele. Et hoida publikut ajastu lainel, on kavas ka 20. sajandi ühe mõjukaima helilooja Philip Glassi viies keelpillikvartett ja Alfred Schnittke kolmas keelpillikvartett (1983). K, 16. september kell 16 Estonia kontserdisaal Kontserdsari „Lõunamuusika” „Siin on ilus elada” Kammerkoor Encore Dirigent Karin Kuulpak Kavas: Kunileid, Hermann, Saebelmann, Läte, Härma, Türnpu

Kammerkoori Encore esituses kõlab esimese ärkamisaja koorimuusika. Encore on edukalt osalenud mitmel konkursil ja üles astunud põnevate programmidega, nagu „Arkaadiateel”, „Eesti tunne” jt. Koori dirigent Karin Kuulpak on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dirigeerimisklassi Hirvo Surva juhendamisel ja täiendanud end Amsterdami konservatooriumis. Ta on õppinud heliloomingut Tõnu Kõrvitsa kompositsiooniklassis ning kirjutanud palju koorimuusikat, mida eesti koorid on esitanud.

N, 17. september kell 19 Kumu auditoorium Kontserdisari „Jazzical” „Jazzkovsky” Joel Remmel Trio Joel Remmel (klaver) Heikko Remmel (kontrabass) Ramuel Tafenau (löökpillid) Kavas: Tšaikovski „Lastealbum”

Joel Remmel Trio on oodatud esineja paljudel džässilavadel. Vaieldamatult suurepärased noored muusikud on tuntud oma imeliste seadete poolest. Kontserdiõhtul tuleb esiettekandele Tšaikovski „Lastealbumi” uus käsitus. See noodiraamat mõjub paljudele nostalgiliselt, ent kontsert on kindlasti midagi sellist, mida me oodata ei oska.

L, 19. september kell 16 Väravatorn „5781” Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Heebrea kalendri 5781. aasta algab sel sügisel 18. septembri päikeseloojangul.

Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, kelle repertuaaris on nii vanamuusika, varajased sonaadid ja 17.–18. sajandi vaimulikud suurvormid kui ka nüüdisautorite looming, mis sageli loodud just sellele ansamblile. Hortus Musicuse kunstiline juht ja asutaja on Andres Mustonen.

L, 19. september kell 18 Kadrioru loss T, 22. september kell 19 Pärnu kontserdimaja Kontserdisari „Liederkreis” „Mignoni laulud” Maria Valdmaa (sopran) Ralf Taal (klaver) Kavas: Schubert, Schumann, Wolff jt.

Goethe romaanist „Wilhelm Meisteri õpiaastad” pärit kangelanna Mignoni laule on viisistanud paljud heliloojad Schubertist Tšaikovskini. Seekord tulevad ettekandele Schuberti, Schumanni ja Wolffi Mignoni laulud ning baltisaksa heliloojate laulud Goethe tekstidele. Rõõm on Eesti kontserdilavadel tervitada noort lauljat Maria Valdmaad, kes tegutseb edukalt Madalmaades.

P, 20. september kell 16 Vanemuise kontserdimaja Kontserdisari „i nagu interpreet” Katariina Maria Kits (viiul) Valle-Rasmus Roots (tšello) Sten Lassmann (klaver) Kavas: Rahmaninov. Trio nr 1 g-moll „Eleegiline” Šostakovitš. Klaveritrio nr 2 e-moll op. 67 Tšaikovski. Klaveritrio a-moll op. 50

Trio toob kuulajate ette oma interpretatsiooni kolme suure vene helilooja isiklikest kaotusvaludest värvunud klaveritriodest. Leinast ja hingepiinast lähtunud helitööd ei tarvitse olla ühekülgsed muusikalised pildid surmast. Kaugeltki mitte! Selle kontserdi triodesse mahub kogu inimelu tundeskaala ja heliloojate väljendusvõime haare, mida, tõsi küll, looritab eleegiline kaotuskurbus. Kolme klaveritrio kolm leina.

Klaveritrio on kammerkoosseisu ideaalile ehk kõige lähemal: tasakaalus kõlajõud ja tämbrid, optimaalne arv muusikuid ning samas kõigile kolmele tagatud kunstiline autonoomia võimaldavad jõuda ühtse tulemuseni, lahustamata muusikute kunstnikuisiksusi.

N, 24. september kell 19 Estonia kontserdisaal R, 25. september kell 19 Pärnu kontserdimaja Hooaja avakontsert L, 26. september kell 19 Vanemuise kontserdimaja Muusikalavastus „Ringlemisi” Liisi Koikson, Eesti Filharmoonia Kammerkoor Muusikajuht ja dirigent Kaspars Putniņš Lavastaja Teet Kask Laiendatud kõlaruum: Sander Mölder, Ülo Krigul Kujundus: Taavi „Miisu” Varm ja Eesti Kunstiakadeemia tudengid

Pühitseme Veljo Tormise 90. sünniaastapäeva helilooja vokaalminiatuuridel ja kooriteostel põhineva muusikalavastusega. Soolohäälele, koorile ja elektroonikale seatud tuntuimad Tormise teosed otsekui raamivad inimese elukaart ning aastaaegade vaheldumist. Koostöös Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Eesti Kunstiakadeemiaga

N, 24. september kell 19 Jõhvi kontserdimaja R, 25. september kell 19 Estonia kontserdisaal Hooaja avakontsert Arvo Pärt 85 Vadim Repin (viiul) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Andres Mustonen Kavas: Kreek. Armastuslaul 13. sajandist Penderecki. „Agnus Dei” (keelpilliversioon) Bruch. Viiulikontsert nr 1 g-moll op. 26 Pärt. „La Sindone” viiulile ja sümfooniaorkestrile (uusversiooni Eesti esiettekanne) Schubert. Sümfoonia nr 8 h-moll D759 („Lõpetamata”)

Arvo Pärdi 85. sünnipäeva puhul tuleb Eestis esiettekandele teose „La Sindone” uusversioon, mille maailma esiettekanne on planeeritud 8. septembrile Novosibirskis ülesiberilisel kunstifestivalil. Teose uusversioon on pühendatud helilooja pikaaegsetele loomingulistele sõpradele Vadim Repinile ja Andres Mustonenile. Kontserdi ettevalmistamise ajal lahkus Andres Mustoneni lähedane mõttekaaslane, meie aja üks suuremaid heliloojaid Krzysztof Penderecki, kellele mõeldes on kavas tema „Agnus Dei”.

Siberis sündinud maailma tippviiuldaja Vadim Repin võitis esimese konkursi 11aastaselt. Juba 15aastaselt debüteeris ta New Yorgi Carnegie Hallis. Nüüdseks annab ta kontserte maailma juhtivate orkestrite ja dirigentidega. Vadim Repin mängib Antonio Stradivari pillil (1733), mis kuulus keiser Napoleoni isiklikule viiuldajale Pierre Rodele.

Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga

Arvo Pärt Foto: Birgit Püve (Arvo Pärdi keskus)

OKTOOBER

R, 2. oktoober kell 19 Kumu auditoorium N, 8. oktoober kell 19 Pärnu kontserdimaja kammersaal Kontserdisari „Rituaalid” „Looduse loomuke” Mari Kalkun (vokaal, kandled, kitarr, klaver) Aleksandra Kremenetski (löökpillid) Valdur Mikita (kommentaarid)

„Maril on lugusid, mida võibki toimelt võrrelda loitsudega: need võivad rahustada, ergutada, tantsitada ja ravida. Seda kõike suutsid ja tegid lauluga ka me kunagised esivanemad.” (Tõnu Karjatse, Sirp 2017)

Valdur Mikita: „Loodust ei saa lõpuni mõista, kuid meil on võimalus astuda temaga kontakti.”

P, 4. oktoober kell 14 Tallinna toomkirik In memoriam Helle Mustonen Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen

T, 6. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „i nagu interpreet” Katariina Maria Kits (viiul) Valle-Rasmus Roots (tšello) Sten Lassmann (klaver) Kavas: Rahmaninov. Trio nr 1 g-moll „Eleegiline” Šostakovitš. Klaveritrio nr 2 e-moll op. 67 Tšaikovski. Klaveritrio a-moll op. 50

Trio toob kuulajate ette oma interpretatsiooni kolme suure vene helilooja isiklikest kaotusvaludest värvunud klaveritriodest. Leinast ja hingepiinast lähtunud helitööd ei tarvitse olla ühekülgsed muusikalised pildid surmast. Kaugeltki mitte! Selle kontserdi triodesse mahub kogu inimelu tundeskaala ja heliloojate väljendusvõime haare, mida, tõsi küll, looritab eleegiline kaotuskurbus. Kolme klaveritrio kolm leina.

Koostöös Eesti Interpreetide Liiduga

N, 8. oktoober kell 19 Mustpeade maja Valge saal T, 20. oktoober kell 19 Tartu ülikooli aula P, 25. oktoober kell 17 Jõhvi kontserdimaja Kontserdisari „Liederkreis” Elina Nechayeva (koloratuursopran) Ralf Taal (klaver) Kavas: Milhaud. Neli laulu Pierre Ronsard’i tekstidele op. 223 Strauss. Kuus laulu Clemens Brentano tekstidele op. 68 Roger Quilter. Kuus laulu op. 25 Armastus on tunne, mis tekitab inimestes enim eripalgelisi emotsioone ning puudutab nende hinge ja südant kõige sügavamalt. Kontserdi vokaaltsüklite ühine nimetaja ongi armastus, mida eri maade heliloojad annavad edasi oma muusikalise prisma kaudu. Siin kõlab kirge, õrnust, kurbust, sõjakust, rõõmu, lustakust ja mõtlikkust. Laulude tekstid aga puudutavad meid haaravate kujunditega.

T, 13. oktoober kell 19 Vanemuise kontserdimaja K, 14. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal N, 15. oktoober kell 19 Pärnu kontserdimaja R, 16. oktoober kell 19 Jõhvi kontserdimaja Tormis. „Kalevala 17. runo” Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Mikk Üleoja Kavas: Tormis. „Kalevala seitsmeteistkümnes runo” Tõnu Kõrvits. „Kuu triptühhon” (esiettekanne)

„Kalevala seitsmeteistkümnes runo” (1985/1994) ehk „Vipuses käimine” on otsekui koorisümfoonia, dramaatilise, Tormisele iseloomuliku tõusva

Egert Leinsaar, Linda-Anette Verte, Sandra Klimaitė, Theodor Sink Foto: Teele Toova

pingelise arendusega suurvorm. Teose tellis Eesti Rahvusmeeskoor „Kalevala” juubeliaastal 1985 Soome ringreisi tarvis. „Kogu runo üldmõte võiks meie jaoks olla sümboolne: Väinämöisel õnnestus ellu äratada igipõlised algteadmised, muistse elutunde sügavamad arusaamad ning neist tarkust ja tugevust ammutada.” (Veljo Tormis, 1985)

Tõnu Kõrvitsa uudisteos on Eesti Kontserdi ja helilooja ühine kingitus Eesti Rahvusmeeskoorile nende 75 aasta juubeli puhul.

16.–23. oktoober XII rahvusvaheline pianistide festival KLAVER Kunstiline juht Sten Lassmann

R, 16. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal Festivali avakontsert Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Tallinna Kammerkoor, segakoor Noorus, segakoor K.O.O.R. Age Juurikas, Maksim Štšura (klaver) Kavas: Beethoven. Klaverikontsert nr 5 Es-duur, op. 73 Štšedrin. „Beethoveni Heiligenstadti testament” sümfooniline fragment orkestrile Beethoven. Fantaasia klaverile, koorile ja orkestrile c-moll, op. 80

XII rahvusvaheline festival KLAVER algab piduliku avakontserdiga: tähistame Ludwig van Beethoveni 250. sünniaastapäeva Eesti solistide, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja vägeva ühendkooriga. (Festivali jooksul esitatakse kolmel õhtul kõik Beethoveni klaverikontserdid.)

Age Juurikas Foto: Sadu-Triste Juurikas

Viienda klaverikontserdi solistina astub üles kirgliku ja peene mängumaneeriga pianist Age Juurikas. Tema detailirikkad ja eredad tõlgendused on leidnud rohkelt austajaid nii Eestis kui ka võõrsil.

Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga

L, 10. oktoober kell 19 Vanemuise kontserdimaja L, 17. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal T, 20. oktoober kell 19 Pärnu kontserdimaja R, 23. oktoober kell 19 Jõhvi kontserdimaja „Ikka ja alati ...” Rein Rannap (klaver) Neoromantiline klaverimuusika, popi ja klassika keskel, täiendatud elektroonika ja videotega.

Rannap – omanäoline ja isikupärane helilooja ning pianist – on taas saanud valmis hulga lugusid ja pannud neist kokku hingekeeli puudutava kava. Nagu ikka, ei eelda Rannap kuulajailt muusikalist eriharidust, kontsert sobib suurepäraselt nii klassikalise kui ka kerge muusika austajaile. Muusika on lihtne, põhiliselt rahulik ja mõtisklev, kohati tantsisklev – kõlaliselt lähedane tänapäeva popile või filmimuusikale. Kui viimased 150 aastat on tõsine ja kerge muusika arenenud eraldi, kohati lausa vastandlikult, siis Rannap kutsub neid taas kohtuma ja sulanduma. Nii plaadil kui ka kontsertidel lisanduvad klaveri kõlale eelsalvestatud elektronhelid ning muusikat toetavad nende lugude jaoks valminud videod. Peale heliplaadi on kontsertidel saadaval ka noodikogumik kõigi kavas kõlavate paladega.

P, 18. oktoober kell 12 Estonia kontserdisaal Laval on Tallinna muusikakeskkooli, Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli ja Heino Elleri muusikakooli alg- ja keskastme klaveriõpilased.

P, 18. oktoober kell 17 Estonia kontserdisaal Tallinna Kammerorkester Irina Zahharenkova, Ralf Taal (klaver) Dirigent Kaspar Mänd Kavas: Beethoven. Avamäng „Coriolanus”, op. 62 Beethoven. Klaverikontsert nr 2 B-duur, op. 19 Tüür. „Phantasma” Beethoven. Klaverikontsert nr 3 c-moll, op. 37

Ludwig van Beethoveni klaverikontsertide terviktsükli ettekanded festivalil KLAVER jätkuvad. Noore ja oma käekirja alles otsiva Beethoveni kirjutatud klaverikontsert nr 2 B-duur mõjub mozartliku liikumiskergusega, aga ei puudu ka kontrastid ja dramaatilised alged. Soleerib Ralf Taal, üks hinnatumaid eesti pianiste, kelle meisterlik ja tundlik mängustiil on pälvinud Eesti muusikaüldsuse tugeva poolehoiu. Taal on olnud solist pea kõigi Eesti orkestrite ees ja andnud arvukalt soolokont

serte. Taali soolokavades on tähtsal kohal klaveriklassika tuum – Schuberti, Beethoveni ja Chopini muusika.

Beethoveni teostest üks sagedamini esitatav klaverikontsert nr 3 c-moll kõlab Irina Zahharenkova soleerimisel. Zahharenkova omanäoline ja küps kunstnikuisiksus võlub kuulajaid üle riigipiiride, näiteks on tema Scarlatti sonaatide plaadistus pälvinud rohkelt tunnustavat vastukaja. Tõsise süvenemise, paeluva väljenduse ja laitmatu tehnika koosmõju on toonud Zahharenkovale mitu olulist konkursivõitu: Johann Sebastian Bachi konkursil Saksamaal, Alessandro Casagrande konkursil Itaalias ja Georges Enescu konkursil Rumeenias.

Koostöös Tallinna Filharmooniaga

E, 19. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal Pietro De Maria (Itaalia) Kavas: Clementi. Sonaat fis-moll, op. 25/5 Beethoven. Sonaat nr 14 cis-moll, op. 27/2 („Kuupaiste”) Ligeti. Valik tsüklist „18 etüüdi” („Fém, Arc-en-ciel L’Escalier du diable”) Chopin. Ballaad nr 1 g-moll, op. 23 Chopin. Skertso nr 2 b-moll, op. 31 Chopin. Ballaad nr 3 As-duur, op. 47 Chopin. Skertso nr 4 E-duur, op. 54 Helipoeediks ja klaverivõluriks kutsutud Pietro De Maria on esimene itaalia pianist, kes kuuel järjestikusel kontserdil esitanud kogu Chopini klaveriloomingu, mille hiljem salvestanud Briti plaadifirmas Decca Records 13 CD-plaadile (2006–2011). Järgmisena salvestas De Maria Bachi „Hästitempereeritud klaveri” vihikud (Decca 2014). See töö sai valdkonna juhtivas ajakirjas International Piano maksimumhinde ja teenis ära võrdluse legendaarse Edwin Fischeriga.

Rooma Riikliku Santa Cecilia Muusikaakadeemia akadeemik ja Salzburgi Mozarteumi klaveriprofessor De Maria esineb Eestis esimest korda ning esitab traditsioonilise klassikalis-romantilise soolokava, mille raskuskeskmes on valik Chopini skertsosid ja ballaade ning Beethoveni igihaljas „Kuupaistesonaat”. Kontserdi avanumber, Muzio Clementi sonaat fis-moll 1790. aastast on pianistide seas kurikuulus oma viimase osa ülivirtuoossete topelttertside poolest. Clementi on üks tänapäevase klaverimängu rajajaid, kelle sonaate ja etüüde hindasid kõrgelt nii Beethoven, Chopin kui ka Brahms. Vürtsiks kuuleb ka Ungari modernse klassiku György Ligeti etüüde. Neid võib pidada Chopini etüüdide 20. sajandi lõpu ekvivalentideks.

T, 20. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal Yeol Eum Son (Lõuna-Korea) Kavas: Ludwig van Beethoven Sonaat nr 27 e-moll, op. 90 Sonaat nr 30 E-duur, op. 109 Sonaat nr 29, op. 106 („Haamerklaver”)

Yeol Eum Son alustas klaveriõpinguid juba kolme ja poole aastasena ning tegi läbimurde suurde mängu 2004. aastal kõigest 18aastasena, kui soleeris New Yorgi Filharmooniaorkestri ees Lorin Maazeli juhatusel. Samal aastal salvestas ta Chopini etüüdide mõlemad oopused Universali plaadifirmale. Praeguseks on temast saanud oma põlvkonna hõivatumaid artiste, kes paaril möödunud hooajal esinenud üle kogu maailma Buenos Airesest Vladivostokini ja Abu Dhabist Falunini Rootsis.

Tegu on särava virtuoosiga. Tema mängus valitseb haruldane tasakaal tohutu liikumisenergia ja sisulise kaalukuse vahel. Yeol Eum

Yeol Eum Son Foto: Jaehyong Park

esitab klassikalise Beethoveni sonaatide õhtu, mida kroonib sonaaditsükli pikim ja nõudlikem teos, sonaat B-duur op. 109 – tuntud peamiselt kui „Haamerklaveri” sonaat. Selle kirjeldamisel ei pääse mööda epiteetidest „monumentaalne” või koguni „gigantne”. Muusikalisi absoluute kompava ja tehniliselt transtsendentaalse „Haamerklaveri” eel kõlavad Beethoveni hilisloomingut sissejuhatav, schubertlikult laulev sonaat e-moll op. 90 ja introspektiivne lüüriline sonaat E-duur op. 109.

K, 21. oktoober kell 16 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Lõunamuusika” Esinevad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia parimad klaveritudengid.

K, 21. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal Lucas Debargue (Prantsusmaa) Kavas: Bach. „Itaalia kontsert” BWV 971 Schumann. Sonaat nr 3, op. 14 Fauré. Barkarool nr 3, op. 42 Skrjabin. Sonaat nr 4, op. 30 Fauré. Ballaad, op. 19 Skrjabin. Fantaasia, op. 28

Lucas Debargue vallutas muusikamaailma 2015. aasta suvel ühe hoobiga: tema esinemine Moskva XV rahvusvahelisel Tšaikovski konkursil tekitas publikus säärase vaimustuse, mida polevat olnud nähtud esimese Tšaikovski konkursi võitja Van Cliburni või ekstsentrilise geeniuse Glenn Gouldi ajast alates. Pärast sensatsioonilist etteastet Moskvas, kus ta pälvis žüriilt vaid neljanda preemia, olid tal sama aasta lõpuks taskus lepingud maailma ühe tähtsaima agentuuri Columbia Artists Managementiga ja plaadifirmaga Sony Classical.

Lucas Debargue Foto: Xiomara Bender

Peale erakordselt sisuka ja kommunikatiivse mängu on Debargue’il ka oma lugu. Ta hakkas klaverit õppima alles kümneaastaselt ning loobus viieteistkümneselt viieks aastaks muusikast sootuks kirjanduse ja filosoofia kasuks. Debargue on Eesti klaverigurmaanidele tuttav nimi: loetud kuud pärast Moskva läbimurret õnnistas ta sisse Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja uue Steinway ja esines solistina Tallinna Kammerorkestri ees. Vahepealsetel aastatel maailma suurimates kontserdisaalides loomingulist küpsust ja pianistipagasit kogunud Debargue esineb Tallinnas seekord fantaasiaküllase ja mitmetahulise kavaga. Esimeses pooles kuuleme klassikalise muusika üht suurimat hittlugu, Bachi „Itaalia kontserti” ja Schumanni romantiliselt voogavat sonaati f-moll, alapealkirjaga „Kontsert ilma orkestrita”; teises pooles kõrvutab Debargue originaalsel moel prantsuse hilisromantiku Fauré ning suure vene müstiku ja sümbolisti Skrjabini loomingut.

N, 22. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal Nikolai Demidenko (Venemaa) Kavas: Ludwig van Beethoven Sonaat nr 8 c-moll, op. 13 „Pateetiline” Sonaat nr 14 cis-moll, op. 27/2 „Kuupaiste” „Diabelli variatsioonid”, op. 120

Vene klaverikooli tehniline briljantsus ja suurejooneline väljenduslaad põimuvad Nikolai Demidenko mängus aristokraatliku peenetundelisuse ja lüürilise spontaansusega. Ta on pika rahvusvahelise karjääri jooksul salvestanud üle neljakümne LP- ja CD-plaadi, tema repertuaaris on ligemale viiskümmend klaverikontserti, ning ta on maailma mainekaima Grammophone’i muusikapreemia laureaat. Demidenko 1983. aastal Melodijale salvestatud LP

Sten Lassmann Foto: Kaupo Kikkas

Muzio Clementi sonaatidega on üks parimaid läbi aegade ja äratab imetlust Nõukogude pianisti kohta ääretult stiilitundliku mänguga.

Alates 1990. aastast Inglismaal ja viimasel ajal Hispaanias elanud Demidenko on sajandi esimesel kümnendil esinenud kahel korral solistina Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ees, kuid soolokavaga on ta Tallinnas esimest korda. Vanameister Demidenko kava on festivali KLAVER üks sisulisi kõrgpunkte: ta kõrvutab Beethoveni kaks kõige populaarsemat klaverisonaati („Pateetiline” ja „Kuupaistesonaat”) legendaarsete „Diabelli variatsioonidega”, mis on sisusügavuselt ja vormihaardelt nii variatsioonižanri kui ka kogu klaverimuusika tippteos.

R, 23. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal Festivali lõppkontsert Eesti Sinfonietta Kontsertmeister Johannes Põlda Sten Heinoja, Sten Lassmann (klaver) Kavas: Ludwig van Beethoven Avamäng balletile „Prometheuse lapsed” / „Die Geschöpfe des Prometheus”, op. 43 Klaverikontsert nr 1 C-duur, op. 15 Klaverikontsert nr 4 G-duur, op. 58

Festivali KLAVER viimane õhtu toob kuulajate ette kaks Beethoveni klaverikontserti märksa kammerlikuma orkestrikoosseisuga ja ilma dirigendita, mis annab interpreetidele vabaduse, aga paneb ka vastutuse. Esimese klaverikontserdi solist on Sten Heinoja, kelle joviaalselt vahetu ja detailitundlik pianism on avanud uksed rahvusvahelisele karjäärile. Heinoja on kõrgelt hinnatud nii solisti kui ka ansamblipartnerina. 2014. aastal võitis Heinoja VIII Eesti pianistide konkursi, mille varasemate laureaatide sekka kuuluvad Eesti nimekaimad pianistid: Lauri Väinmaa, Ivari Ilja, Mati Mikalai, Age Juurikas jpt. Lisaks anti samal konkursil Heinojale Eesti Heliloojate Liidu eripreemia parima uudisteose esituse eest, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri preemia, Eesti Klaveriõpetajate Ühingu eripreemia ning Helmi Valtmani ja Lilian Semperi stipendiumid. 2016. aasta kevadel võitis Heinoja telekonkursi „Klassikatähed”.

Beethoveni neljanda klaverikontserdi esitab tunnustatud kontsertpianist ja festivali KLAVER kunstiline juht Sten Lassmann. Eesti ühe väljapaistvama pianistina on Lassmann saanud teenitult austava tähelepanu osaliseks nii kodu- kui ka välismaal. Peale esikoha VI Eesti pianistide konkursil Tallinnas (2002) on Lassmann saavutanud auhinnalisi kohti mitmel rahvusvahelisel konkursil. Ta on XIV Heino Elleri muusikapreemia (2011), Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (2015) laureaat ning 2018 valiti Lassmann Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia (ARAM) liikmeks. Juba üle kümnendi on Lassmann tegelenud Heino Elleri klaveriloomingu esitamise, uurimise ja tutvustamisega, muu hulgas on ta salvestanud kõik Elleri klaverimuusika 206 teost.

L, 17. oktoober kell 16 Väravatorn „Vanad rivaalid” Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Kavas: 16.–17. sajandi inglise ja prantsuse muusika

Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, kelle repertuaaris on nii vanamuusika, varajased sonaadid ja 17.–18. sajandi vaimulikud suurvormid kui ka nüüdisautorite looming, mis sageli loodud just sellele ansamblile. Hortus Musicuse kunstiline juht ja asutaja on Andres Mustonen.

T, 27. oktoober kell 19 Pärnu kontserdimaja kammersaal K, 28. oktoober kell 19 Vanemuise kontserdimaja R, 30. oktoober kell 19 Tallinna raekoda L, 31. oktoober kell 19 Jõhvi kontserdimaja kammersaal Kontserdisari „Jazzical” „Trubaduurid” Sylvain Rifflet (saksofonid, klarnetid, shruti-box, Prantsusmaa) Verneri Pohjola (trompet, Soome) Sandrine Marchetti (harmoonium, Prantsusmaa) Benjamin Flament (löökpilllid, Prantsusmaa)

„12. sajandi Limousini maakond … Trubaduurid laulsid armastusest, rõõmust ja noorusest, tehes seda vaid endale iseloomulikus sõnade ja helide alkeemias.” (Gérard Zuchetto)

Prantsuse džässiauhinna Les Victoires du Jazz 2016 aastaalbumi võitjat Sylvain Rifflet’d võlus see maailm. Ta otsustas ühendada keskaja vabahärrade-trubaduuride ja tänapäeva vabahärrade-džässimeeste kõlad. Eeskujuks said keskaja ilmalikku muusikat mängivad ansamblid. Sealt pärineb ka lihtne kooslus – vaid paar puhkpilli, burdoon ja veidi löökpille. Eesmärk lihtsus, vabadus ja improvisatsioon.

Koostöös agentuuriga Vapaat Äänet Toetavad Prantsuse Kultuuriinstituut, AJC, Spedidam, Bureau Export.

K, 28. oktoober kell 18 Jõhvi kontserdimaja „Operetikuningas Imre Kálmán” Rahvusooper Estonia kontsertlavastus Imre Kálmáni elust ja loomingust Kõlab muusika Imre Kálmáni operettidest: „Mustlasprimaš” (1912), „Tšaardašivürstinna” ehk „Silva” (1915), „Karnevalihaldjas” (1917), „Bajadeer” (1921), „Krahvinna Mariza” (1924), „Tsirkusprintsess” (1926), „Hertsoginna Chicagost” (1928), „Montmartre’i kannike” (1930).

L, 31. oktoober kell 16 Väravatorn „Fiori musicali” Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Kavas: Itaalia muusika keskajast barokini

Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, kelle repertuaaris on nii vanamuusika, varajased sonaadid ja 17.–18. sajandi vaimulikud suurvormid kui ka nüüdisautorite looming, mis sageli loodud just sellele ansamblile. Hortus Musicuse kunstiline juht ja asutaja on Andres Mustonen.

NOVEMBER

N, 5. november kell 19 Pärnu kontserdimaja kammersaal T, 10. november kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „i nagu interpreet” Johan Randvere (klaver) Kavas: Rääts. „Marginaalid” op. 6 Debussy. „Bergamasque” ja „Rõõmusaar” Tšaikovski. Kuus pala op. 21 Tšaikovski-Pletnjov. „Pähklipureja süit”

Kontserdikava on saanud inspiratsiooni kolme suurepärase pianisti Svjatoslav Richteri, Arturo Benedetti Michelangeli ja Mihhail Pletnjovi mängust. „Olin parajasti Livornos ja vaatasin Itaalia telekanalit Rai 5, kus käis Michelangelile pühendatud saade. Michelangeli pühendumus pianismile oli imetlusväärne, tema Debussy salvestised on lihtsalt erakordsed! Võrdluseks kuulasin Richteri salvestist, mis on hoopis teistsugune, samas hoomamatu ja hirmutavalt geniaalne.” (Johan Randvere)

Tšaikovski loomingut on fantastiliselt esitanud Mihhail Pletnjov, samuti erakordse pianismiga artist, kelle klaverikunsti hindab Randvere praegusaja üheks kõrgeimaks. Sellel kontserdiprogrammil on oluline osa ka Randvere doktoritöös „Pianismi tööprotsess Jaan Räätsa klaveriteoste vormi kujundamisel”. Räätsa tähelepanuväärsest klaveriloomingust kõlab 24 lühipalast koosnev tsükkel „Marginaalid”, mis esitab pianistile paraja väljakutse kujundada teos üheks suureks tervikvormiks.

Koostöös Eesti Interpreetide Liiduga

R, 6. november kell 19 Vanemuise kontserdimaja P, 8. november kell 17 Estonia kontserdisaal Theodor Sink (tšello) Kalle Randalu (klaver) Kavas: Beethoveni tšellosonaadid

Beethoveni tšellosonaatide tervikesitus on alati tähelepanuväärne ettevõtmine. See nõuab tohutut energiat ja vastupidavust, küpsust nii muusiku kui ka inimesena, eeldades laitmatut muusikamaitset ja teoste põhjalikku tundmist. Nende tingimuste täitmisel pakub aga võimsat rõõmu esitajatele ja erakordset elamust publikule. Tšellosonaatide tervikesitus on teekond läbi Beethoveni elu. Esimesed sonaadid pärinevad ajast, kui Beethoven esines peamiselt klaverivirtuoosina ja jäljendas heliloojana oma suuri eeskujusid Haydnit ja Mozartit; kolmandas sonaadis jõudis ta ajast ees olevana pillide „võrdse kohtlemiseni”, ning viimased sonaadid esitlevad jõulise ja küpse looja trotslikku võitlust omaaegsete muusikatõekspidamistega ja suurejoonelist sisenemist romantismiperioodi.

Theodor Singi ja Kalle Randalu muusikaõhtu lubab sündmust. Theodor Singi, Eesti ühe tunnustatuma tšellisti ülima põhjalikkusega viimistletud tulised esitused saavad täiendust Viini klassikute laitmatu stiilitunnetusega Kalle Randalult.

Tallinna kontsert on kolmes osas.

R, 6. november kell 19 Tallinna raekoda Kontserdisari „Rituaalid” Mukesh Sharma (sarod, India) Chetna Shukla (vokaal, India) Brian Melvin (tabla) Kommentaarid: Martti Kalda (orientalist)

Neljast etapist koosnev eluring ehk Ashrama on India muinas- ja keskaja tekstide üks köitvamaid peatükke. Sel kontserdil kuuleme muusikas neid tundeid ja meeleolusid, mis valdavad inimest Brahmacharya (õpilase), Grihastha (majaomaniku), Vanaprastha (aktiivse vanaduse) ja Sannyasa (asketismi taandunu) eluperioodil. See on ka India filosoofia eetika osa ning seotud elu eesmärkide täitumise, õnne ja vaimse vabanemisega.

Mukesh Sharma on India juhtiv sarod’i-mängija, lauljatar Vani Gutti on India traditsioonilisi laule esitanud paljudes riikides.

Kontserdisari „Rituaalid” vahendab pärimust muusikakeeles. Programmis kaastegev pärimuseuurija otsib koos muusikutega rituaalsuse ilminguid tänapäeval ning põhjuslikke seoseid meie juurte ja igapäevase käitumise vahel.

L, 7. november kell 16 Väravatorn „Beethoven 250” Andres Mustonen (viiul) Ivo Sillamaa (haamerklaver)

L, 7. november kell 19 Tartu ülikooli aula „Atlantisest Emajõe ööbikuteni” Alo Põldmäe 75 Maria Listra (sopran), Oliver Kuusik (tenor) Rene Laur (saksofonid), Heigo Rosin (löökpillid), Henri Zibo (akordion) Tartu I ja II muusikakooli ja Heino Elleri muusikakooli õpilased Tartu Noortekoor, dirigent Markus Leppoja Klaveril Ralf Taal, Helen Põldmäe ja Andre Hinn Õhtujuht Märt Treier

Kavas: Alo Põldmäe. „Kolm armastuslaulu” segakoorile, „Rännakud I” sopransaksofonile ja marimbafonile, katkendid kammerooperist „Emajõe ööbikud”

Alo Põldmäe autorikontsert kajastab talle südamelähedasi tegevus- ja huvisfääre viimasel paaril aastal. Kõlab lastemuusikat, autori pühendusi sünnilinn Tartule ja Eestimaa maastikele, eri maadesse viinud rännakute muusikalisi kajastusi ning Atlantisega seotud fantaasiaid vulkaanisaarelt Santorinilt.

K, 11. november kell 19 Jõhvi kontserdimaja R, 13. november kell 19 Vanemuise kontserdimaja L, 14. november kell 19 Mustpeade maja Valge saal P, 15. november kell 17 Pärnu kontserdimaja „Armuvalitsus” Maine ja taevane armastus Monteverdist Vivaldini Maria Valdmaa (sopran) Maya Amir (metsosopran, Šveits) Iris Oja (metsosopran) Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Kõlavad barokkmuusika sünnimaa Itaalia heliloojate vokaalteosed 17.–18. sajandist.

Ooperipioneer Claudio Monteverdi kasutas uut kontsertstiili nii oma ooperites kui ka vaimulikes suurteostes. Antonio Vivaldi ajaks domineeris itaalia ooper terves Euroopas – Varssavist Londonini ja Lissabonist Peterburini. Vivaldi ooperiaariad on sama temperamentsed ja sensuaalsed nagu tema instrumentaalkontserdid.

Maya Amir on noor metsosopran, kes õppinud nii Tel Avivi kui ka Leipzigi ülikoolis ning täiendab end Baseli Muusikaakadeemias. Ta on edukalt osalenud mitmel konkursil, sealhulgas võitis ta 2018 hõbepreemia Manhattani rahvusvahelisel muusikakonkursil New Yorgis. Tema repertuaari kuuluvad nii suurvormid kui ka ooperirollid.

N, 19. november kell 19 Pärnu kontserdimaja kammersaal R, 20. november kell 19 Vanemuise kontserdimaja L, 21. november kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Jazzical” „Talvine teekond” Martin Kuuskmann (fagott) Kristjan Randalu (klaver) Schubert. Vokaaltsükkel „Talvine teekond” D.911 (Kristjan Randalu seade)

Muusika Sinu autole!

Kristjan Randalu: „1990ndatel mängisin Saksamaal aktiivselt Lied’i-duos koos baritoniga Schumanni ja Schuberti muusikat. Proovides oli fookus igal detailil – tekstil, harmoonial, meloodial, mitmekihilisel helikeelel. Sõnad muusikas annavad laiale publikule alati kindla juhtlõnga, ent mind on alati köitnud ka sõnadeta muusika abstraktsus. Need laulud on mind aastaid saatnud ja nende uus instrumentaalne esitus väljendub džässmuusika helikeeles, see on vahetu, individuaalne, mitte tingimata normidele vastavalt lihvitud, peegeldades meid ümbritsevat nüüd ja selles hetkes, kuhu ma oma muusikaga parajasti jõudnud olen. Need ei ole transkriptsioonid, mille puhul algne laulupartii lihtsalt instrumentaalosaga asendub. Uute versioonide algimpulsiks on enamasti konkreetne meloodiline, harmooniline või rütmiline omapära, milles uus tervik areneb.

On see klassika või džäss? Algne materjal on selgelt klassikaline, teoste uus helikeel on aga originaalist eemale nihkunud ning pianistina naudin vabadust seda materjali kujundada. Laulude struktuuris on lõike, mis džässmuusika kontekstis improvisatsiooniliste soolovormidena toimivad.

Kohtusime Martiniga esmakordselt Tallinna muusikakeskkoolis 1985. aastal – argine oli ühine koolibuss. Muusikaliselt kohtusime aga alles paarkümmend aastat hiljem New Yorgis. Mängisime koos mitmes Kristjan Järvi Absolute Ensemble’i projektis. Järgnes duoplaat „Nonstop” (2010 ERP). „Talvise teekonna” kava ettepaneku tegi Martin. See muusika oli mul juba pikemat aega mõttes olnud ja tema impulss viis selle nüüdseks uue tervikuni.

Džässi stiilimerest oleme „Jazzicali” kontserdisarja valinud klassikalise muusika seaded või klassikainterpreetide ja -instrumentidega esituskoosseisud. See suund on hõrgu ja peene kõlapildiga, otsides vaimukalt tasakaalu džässi ja klassika piirimail ning sunnib tavatutele helimaastikele suundudes kaasa mõtlema.”

Kontsert on ühes osas, ilma vaheajata.

N, 19. november kell 19.30 Vaba Lava, Telliskivi Loomelinnak R, 20. november kell 19.30 Vaba Lava, Telliskivi Loomelinnak Kontserdisari „Curioosum” „Tarkovsky. The 8th Film” Elektronooper legendaarse filmirežissööri Andrei Tarkovski viimasest, tegemata jäänud filmist. Teemaks inimese ümbritsemine virtuaalreaalsuse „turvalise” kilbiga, robotite integreerimine inimmaailma ja selle tagajärjed.

Aktuaalne teema, mis ei tunne vanuse ega rahvuse piire, tõi teosele ka Euroopa uute balleti- ja ooperiideede konkursil Fedora Prize 2018 hinnatud nominatsiooni. Eesti Kontsert seisis nominentide galal projekti ühe autorina kõrvuti Euroopa kuulsaimate teatritega.

Tarkovski: Gilbert Handler Robot: Kuka Company Kontseptsioon ja tekst: Thomas Cornelius Desi Muusika ja elav ettekanne: Trio NIHE: Ekke Västrik, Taavi Kerikmäe, Tarmo Johannes (flööt, süntesaatorid, elektroonika) Lavastaja Aurel Lenfert; AR-tehnoloogia: Peter Koger; valgus: Vedran Mandic; kostüümid: Katharina Kappert; kaamera: Jaako Taavili; konsultant: Johannes Braumann, UfG Linz Produktsioon: ZOON (Austria), Eesti Kontsert, PÖFF, Musiktheater Linz (Austria), Teatro della Tosse (Itaalia)

Kontserdisarja toetab Telliskivi Loomelinnak.

R, 20. november kell 19 Estonia kontserdisaal „Klassikatähed 2020” galakontsert Mirjam Avango (klarnet) Helin Hallik (kitarr) Toomas Oskar Kahur (tuuba) Tähe-Lee Liiv (klaver) Kristjan-Jaanek Mölder (bariton) Triinu Piirsalu (viiul) Siret Sui (flööt) Karl Tipp (saksofon) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Kolm telekonkursi „Klassikatähed” finalisti on meie mainekaimal kontserdilaval koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga, et esitada noorte muusikute väljavalitud teos. Telekonkursi lõpetab kaheksa noore ühissoleerimine ERSO ees – otsekui sümboolne inauguratsioon suure muusika laval.

L, 21. november kell 16 Väravatorn „Chiara luce” Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Kavas: Euroopa renessanss- ja varabarokkmuusika

Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, kelle repertuaaris on nii vanamuusika, varajased sonaadid ja 17.–18. sajandi vaimulikud suurvormid kui ka nüüdisautorite looming, mis sageli loodud just sellele ansamblile. Hortus Musicuse kunstiline juht ja asutaja on Andres Mustonen.

Laste ja noorte muusikafestival Big Bang Tallinn 22.–23. november, Kultuurikatel (Põhja pst 27a, Tallinn)

Big Bangi ajal muutub Kultuurikatel seiklust ja lusti täis laste muusikamajaks! Põnevad kontserdid, üllatusesinejad, etendused ja põnevad muusikainstallatsioonid haaravad su endasse kogu päevaks! Tule koos pere, sõprade või klassiga

avastama unikaalset muusika võlumaailma! Festivali korraldab Eesti Kontsert koostöös Zonzo Compagniega Belgias. Projekti toetab Euroopa Liidu programm „Loov Euroopa”.

P, 22. november kell 13 Black Box E, 23. november kell 11 ja 14 Black Box MILE(S)TONES Muusikaline lavastus Ameerika džässilegendi ja trompetisti Miles Davise muusikale.

Kolm Belgia muusikut – Bert, Fulco ja Simon juhatavad kuulaja legendaarse Ameerika džässihelilooja ja trompetisti Miles Davise kütkestavasse maailma. Davise uuenduslik ja seikluslik lähenemine muusikale on lavastuse lähtepunkt, kust hargnevad teed üha muutuvate meeleolude labürinti. Publikule avaneb mitu rolli ja olukorda: võib sattuda ka ise lavale muusikat tegema, või leida end hoopis loomingulisest helistuudiost; järgmisel hetkel peab keegi looma uue helilõigu filmile või satub hoopis kuulsa artisti maalistuudiosse.

Etendusel saab kogeda, milliseid erilisi võimalusi pakub improviseeritud muusika. Genti džässansambli De Beren Gieren liikmed Fulco Ottervanger (klahvpillid) ja Simon Segers (trummid) ning trompetimängija Bert Bernaerts on selleks ideaalsed teejuhid.

Lavastus oli 2013. aastal nomineeritud auhinnale YAMawards (The Young Audiences Music Awards).

Muusika: Miles Davis Lavastaja Wouter Van Looy Trompet, bass: Bert Bernaerts Klahvpillid: Fulco Ottervanger Trummid: Simon Segers Tehnik Pieter Nys Video: Johan Cosijns Kostüümid: Evelyn Demaertelaere Lavaasetus: Luc Cools Produktsioon: Zonzo Compagnie (Belgia)

Kestus: 50 min Vanus: alates 6. eluaastast P, 22. november kell 14.15 Väike saal E, 23. november kell 10 ja 13 Väike saal T, 24. november kell 12 Vanemuise kontserdimaja K, 25. november kell 12 Jõhvi kontserdimaja „Nomad: kuula maailma!” Rännak heliülikooli noore kuulajaga

Muusikalise rännaku peategelased on esmapilgul omavahel seostamatud igapäevaeluesemed: kristallkausid, joogiklaasid, kahhelkivid, liivapaberiplokid, poldid ja naelad, kruubid ja paberid. Kontsert tutvustab põnevat helimaailma, mida saab luua ebatavaliste instrumentidega.

Laval on Eesti Heliloojate Ansambel (EHA) koosseisus Helena Tulve, Tatjana Kozlova-Johannes, Ülo Krigul ja Maria Kõrvits ning kakskümmend helimeistrist last, kes toovad kuulajate ette lavastuslike elementidega muusikalise teose heliobjektidele.

EHA liikmed on tundnud huvi heliobjektide vastu juba aastaid, kogudes ja ehitades ise huvitava kõlaga esemeid, et kasutada neid oma loomingus. Samuti on nad korraldanud selleteemalisi meistriklasse eri sihtrühmadele.

Kontserdiprojekt „Kuula maailma” toimub sellisel kujul esimest korda ning ühendab orgaaniliseks tervikuks heliloojate spetsiaalselt selleks projektiks loodud lühikompositsioonid ja laste loodud muusika.

Muusika autorid ja esitajad: Eesti Heliloojate Ansambel ja lapsed vanuses 10–13 aastat Kestus: 30 min Vanus: alates 6. eluaastast

Nomadi projekt on Big Bangi festivali traditsiooniline osa. See põhineb loomingulisel koostööl lastega: ühiselt õpitakse ja valmistatakse ette kontserdiprojekt, mis kantakse ette Big Bangi festivalil.

Kontserti toetab Tallinna Kodurahu programm.

P, 22. november kell 12.30 Vahetänava saal E, 23. november kell 10.30 ja 12 Vahetänava saal Vasemüsteerium Spat’Sonore (Prantsusmaa)

Spat’Sonore Foto: erakogu

Kogemuskontsert, kus ruumi täidavad vaid vaskpillid – ebatavaliste mõõtudega trompetid, tromboonid, tuubad on kõikjal, isegi su pea kohal! Publik seab end mugavalt sisse patjadel ja laseb end kanda muusika meelevalda. Pillihelidest ümbritsetuna on võimalik kogeda erinevaid tundeid ja paiku – pulbitsev ookean, kauge meloodia, mõni eksootiline saar, õhuhoovus, maa-alune džungel – täpselt nii, nagu kellegi kujutlus lubab.

Vasemüsteeriumi loovad: muusikud Elsa Birgé, Philippe Bord, Nicolas Chedmail, Maxime Maurel ja Roméo Monteiro.

Kestus: 20 min Vanus: alates 6. eluaastast Koostöös Prantsuse Instituudiga Eestis

P, 22. november kell 12 Puupakusaal/Terrassisaal E, 23. november kell 10, 11.30 ja 13 Puupakusaal/ Terrassisaal

Palume Vahetänava otsas kohal olla 10 min enne kontserdi algust!

MUUSIKATOAD

I „Värvid muusikas” Elina Nechayeva (sopran) Klaveril Mihkel Mattisen

Eesti lauljate noorema generatsiooni tõusev täht Elina Nechayeva, kes sai laiemalt tuntuks Eestit Eurovisioonil esindades, lummab publikut imelise hääle, tundelise esituse ja suurepäraste vokaalsete võimetega. Kontserdil kuuleme, kuidas eri emotsioone ja häälevärve saab edasi anda rütmi- ja tempomuutustega. Pöörame tähelepanu muusika kurva- ja rõõmsameelsusele. Esitusele tulevad lood nii ooperitest kui ka muusikalidest ning armastatud popmuusikapalad, ühine nimetaja armastuslaul.

II „Aafrika küla kõla” Reigo Ahven Kontsert viib kuulajad rütmirännakule LääneGhanasse, ja seda ilma lennukile astumata. Me ei külasta Accra turuplatsi, vaid läheme hoopis pealinnast mitmesaja kilomeetri kaugusele karjakasvatajate hõimu lõikuspeole, kus mängitakse davuro kellasid, djembesid, dun-dune ja plaksutatakse väga palju. Keegi ei tunne ennast kõrvalejäetuna, sest selles muusikas on kõik ühtmoodi olulised ka kaasmuusikute rollis.

P, 22. november kell 12 (5–7 a) Retrosonic Pro Audio helistuudio P, 22. november kell 12.50 (8–13 a) Retrosonic Pro Audio helistuudio P, 22. november kell 13.40 (5–7 a) Retrosonic Pro Audio helistuudio E, 23. november kell 12 (8–13 a) Retrosonic Pro Audio helistuudio E, 23. november kell 12.50 (8–13 a) Retrosonic Pro Audio helistuudio Muusikaline töötuba „Ole ise DJ” Heidy Purga juhendamisel

Mis tunne on hoida käes vinüülplaati ja kuidas seda plaadimängijal õigesti mängida? Millist tehnikat, teadmisi ja oskusi vajab DJ-amet? DJ Heidy Purga jagab lastele kasulikke näpunäiteid DJ-töö eripäradest. Töötoas saab proovida ka ise laule miksida ja teha mõnest tuntud laulust oma versioon.

Kestus: 35 min Vanus: 5–7 a või 8–13 a

Muusikatube toetab Tallinna haridusamet.

P, 22. november kell 15 Katelde saal E, 23. november kell 14 Katelde saal Vanamuusikaansambel Hortus Musicus

Kontserdil kõlavad laulud ja pillilood, mis kõlasid Euroopa maades 400–700 aastat tagasi, alates trubaduuride lüürilistest armastuslauludest kuni uhkete õukonnatantsude ja tuliste idamaise kõlaga saltarello’deni välja. Kindlasti saab osa ansambli nakatavast esinemislustist ja pulbitsevast energiast.

Kestus: 30 min Vanus: alates 6. eluaastast

P, 22. november kell 12–17 Kultuurikatel E, 23. november kell 10–15 Kultuurikatel Installatsioonid „StepStrument” Logos Foundation (Belgia)

Tule ja proovi muusikat teha kõndides! Aga kuidas? See on väga lihtne. Pane jalgade ümber spetsiaalsed jalapumbad ja katsu sammuda. Kui kõnnid kiiremini, siis muusikarütm kiireneb, kui aga jääd seisma, vaikib ka muusika. Mitmekesi, koos sõpradega aga on võimalik luua lausa StapStrumentide orkester!

P, 22. november kell 12–17 Vahetänava ots E, 23. november kell 10–15 Vahetänava ots „Need linnud on lendamas põhja poole” Champ d’Action (Belgia)

Belgia helilooja Serge Verstockti installatsioon „Need linnud on lendamas põhja poole” („These Birds are Flying to the North”) kooseb ligi kuuekümnest puuridesse pandud linnust, kes on lastele uudistamiseks üles riputatud Kultuurikatla vahetänaval. Linnud ootavad väga eesti lapsi kohtama. Nad reageerivad iga inimese häälitsuse

peale ja väljendavad oma rõõmu lõbusa sädistamisega. Kui üks neist on juba lauluhääle üles võtnud, teevad seda ka teised ning tulemuseks võib olla korralik linnukakofoonia. Tule kaema rõõmsaid linde, enne kui nad Kultuurikatlast ära lendavad!

K, 25. november kell 16 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Lõunamuusika” L, 28. november kell 19 Pärnu kontserdimaja Õnne sünnipäevaks, Urmas Sisask ja Pärnu kontserdimaja! Urmas Sisask 60 Siiri Sisask (vokaal) Urmas Sisask (klaver, toru-pill) Marcel Johannes Kits (tšello) Kaido Välja (viiul) Egmont Välja, Johannes Välja, Rudolf Välja, Tobias Välja (tšellod) Tiiu Sisask (klaver) Estonia Seltsi Segakoor (koormeister Heli Jürgenson) Pärnu Kammerkoor (koormeister Elo Kesküla) Pärnu Linnaorkester Dirigendid Kaspar Mänd, Aivo Välja Kavas: Sisask. Tšellokontsert „Must auk M-87” op. 161 (2019, maailma esiettekanne) Sisask. „Plejaadid” op. 11 Sisask. „Naage sümfoonia” op. 164 (2020, maailma esiettekanne) Sisask. Oratoorium „Floret Silva Nobilis” Koostöös Pärnu Linnaorkestri ja agentuuriga Concerto Grosso

Urmas Sisask on haruldane nähtus: astronoomiahuvilisest helilooja, kelle muusika põhineb taevakehade ja helikõrguste numbrilistel seostel. M-87 on objekt Neitsi tähtkujus, mille keskel on must auk. Igal galaktikal on keskel niisugune auk. Aga 2019.

Urmas Sisask Foto: Kristjan Rosin aastal õnnestus maailma raadioastronoomidel esimest korda seda raadioteleskoopidega pildistada. Selline sensatsioon andis Urmas Sisaskile tõuke luua teos tšellole ja orkestrile. Kontserdil esitavad „Plejaade” isa Urmas ja tütar Tiiu Sisask.

Naage sümfoonia on aga lapsepõlve küla lugu, mis valmis alles nüüd. Naage küla asub Türisalu pangal ja 1970ndatel oli seal neli majapidamist. Kahest neist, Madise ja Näki talust kasvas 15 kutselist muusikut – Väljad ja Sisaskid. Koos abikaasade ja lastega tuleb neist kokku aukartust äratav nimekiri, kellest saaks kokku terve orkestri. Nii tekkis helilooja Sisaskil tahtmine see eriline küla avalikkuse ette tuua ja muusikaajalukku kirjutada. Kaks põlvkonda neid külalapsi on laval teose peategelastena. Lugu ise on mõtlik ja ka lustlik: on heinategu, metsa istutamist, tähetorni ehitamist … kõike elulist. Oratoorium „Floret Silva Nobilis” on kirjutatud Karlsruhe orkestritellimusena.

Toetavad kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, kirjastus Edition 49.

K, 25. november kell 19 Niguliste kirik Komitas „Patarag” Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Sona Hovhannisyan Kavas: Komitas. „Patarag” („Ohverdus”), liturgia solistidele ja meeskoorile

Komitas (1869–1935, kodanikunimega Sogomon Sogomonjan) oli armeenia preester, helilooja, koorijuht, laulja, muusikaetnoloog ja -pedagoog. Teda peetakse armeenia rahvusliku klassikalise muusikakoolkonna alusepanijaks. Armeenlasele on Komitasi nimega seotud midagi veel palju tähtsamat ja kallimat. Rahva teadvuses kehastab Komitasi kuju Armeenia traagilist minevikku ning rahva igavesti elavat ja loovat vaimu. Komitasi liturgia „Patarag” meeskoorile a cappella on armeenia koorimuusika sümbol. Teose kirjutamist alustas helilooja 1892. aasta paiku ja tegeles sellega Konstantinoopolis aastail 1911–1915, ent ei suutnud tööd lõpetada; teos avaldati Pariisis 1933. aastal.

Koostöös Armeenia saatkonnaga

N, 26. november kell 19 Vanemuise kontserdimaja R, 27. november kell 19 Estonia kontserdisaal „Klassikud üle sajandite” Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Benjamin Schmid (viiul) Dirigent Arvo Volmer Kavas: Britten. Viiulikontsert op. 15 Brahms. Sümfoonia nr 4 e-moll op. 98

Arvo Volmer, üks meie tippdirigentidest ja kunagine ERSO peadirigent, toob orkestri ette solistiks pikaaegse loomingulise partneri viiuldaja Benjamin Schmidi.

Benjamin Schmidi karjäär sai tuule tiibadesse pärast Carl Fleschi konkursi võitu Londonis (1992). Nüüdseks on ta soleerinud selliste orkestrite ees nagu Viini Filharmoonikud, Londoni Filharmooniaorkester, Peterburi Filharmoonikud, Amsterdami Concertgebouw’ orkester, dirigendid Christoph von Dohnányi, David Zinman, Seiji Ozawa, Valeri Gergijev jt.

Tema ebatavaliselt mitmekülgsesse repertuaari kuuluvad Hartmanni, Gulda, Korngoldi, Muthspieli, Szymanowski, Lutosławski ja Regeri kontserdid; ta on ka tähelepanuväärne džässviiuldaja. Schmid on salvestanud ligi 50 CD-d, mille eest on pälvinud mainekaid auhindu, mh Deutschen Schallplattenpreis (nii klassika kui ka džässi kategoorias), Echo Klassik Prise, Grammophone Editor’s Choice ja Strad Selection.

Ta mängib erakordsel pillil, Stradivari viiulil „ex Viotti” 1718. aastast, mille on tema kasutusse andnud Österreichische Nationalbank.

Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga

R, 27. november kell 19 Vanemuise kontserdimaja Kontserdisari „Curioosum” Audiovisuaalne etendus „Billion Escapes” Nordic Pulse Ensemble Dirigent Kristjan Järvi Robot Koch (audiovisuaalkunstnik, Berliin / Los Angeles) Andi Hektor (osakeste- ja astrofüüsik)

Kontsert põhineb Kristjan Järvi ja Robot Kochi loomingul. Kõlab muusika suvel 2020 ilmunud albumitelt „Next Billion Years” (Robot Koch) ja „Nordic Escapes” (Kristjan Järvi).

Kvantosakeste liikumine on kui oma unistuste vahel visklevate inimeste käitumine, ent eelkõige mõjutavad mõlemaid suuremad protsessid, ja osake liigub vooluga kaasa. Sel õhtul põimime muusika kvantmaailmaga ja näitame tulemust suurel ekraanil. Teaduslikult kommenteerib astrofüüsik Andi Hektor.

Kontserdisarja toetab Telliskivi Loomelinnak.

DETSEMBER

T, 1. detsember kell 19 PROTO avastustehas, Noblessneri valukoda Kontserdisari „Curioosum” Audiovisuaalne etendus „Billion Escapes” Nordic Pulse Ensemble Dirigent Kristjan Järvi Robot Koch (audiovisuaalkunstnik, Berliin / Los Angeles) Andi Hektor (osakeste- ja astrofüüsik)

Kontsert põhineb Kristjan Järvi ja Robot Kochi loomingul. Kõlab muusika suvel 2020 ilmunud albumitelt „Next Billion Years” (Robot Koch) ja „Nordic Escapes” (Kristjan Järvi).

Kvantosakeste liikumine on kui oma unistuste vahel visklevate inimeste käitumine, ent eelkõige mõjutavad mõlemaid suuremad protsessid, ja osake liigub vooluga kaasa. Sel õhtul põimime muusika kvantmaailmaga ja näitame tulemust suurel ekraanil. Teaduslikult kommenteerib astrofüüsik Andi Hektor.

Kontserdisarja toetab Telliskivi Loomelinnak.

K, 2. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja kammersaal N, 3. detsember kell 19 Pärnu kontserdimaja kammersaal T, 8. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „i nagu interpreet” Tallinn Accordion Trio

Kontserdisari „Curioosum”

Momir Novaković – Henri Zibo – Mikk Langeproon Kavas: Bach, Scarlatti, Mussorgski, Tšaikovski, Rahmaninov, Tobias, Trmcic, Rojko, Tiensuu, Makkonen

See oli 2019. aasta suvi, kui kolm noorema põlvkonna silmapaistvat akordionivirtuoosi otsustasid jõud ühendada ja lõid uue ansambli – Tallinn Accordion Trio. Nende repertuaar on kirju, alates barokist tänapäevani, nii originaalmuusika kui ka põnevad seaded. Henri Zibo ja Mikk Langeproon on pälvinud laiema tuntuse tänu telekonkursile „Klassikatähed”, kus nad osalesid vastavalt 2014. ja 2016. aastal, samuti on nad andnud arvukalt kontserte duona. Akordioniõpingud on viinud trio liikmed Euroopa muusikakõrgkoolidesse: Mikk on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia ja Momir Lugano konservatooriumi Šveitsis, Henri on omandamas magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Selleks kontserdiks on trio kokku pannud kava, kus on nii klassikalise muusika pärle kui ka spetsiaalselt akordionile kirjutatud repertuaar.

Koostöös Eesti Interpreetide Liiduga

L, 5. detsember kell 16 Väravatorn „Veni, veni, Emmanuel” Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Kavas: advendimuusika keskajast barokini

Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, kelle repertuaaris on nii vanamuusika, varajased sonaadid ja 17.–18. sajandi vaimulikud suurvormid kui ka nüüdisautorite looming, mis on sageli loodud just sellele ansamblile. Hortus Musicuse kunstiline juht ja asutaja on Andres Mustonen. L, 5. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal Third Coast Percussion (USA) Grammy-võitjate kvartett koosneb klassikataustaga löökpillimängijatest, kelle missioon on inspireerida ja harida publikut põnevate ning ootamatute muusikakogemuste kaudu. Laval on seninägematu hulk löökpille ning Grammy võitnud (2017) ja auhinnale nomineeritud (2020) noored chicagolased. Ansamblit on kiidetud esinemise „nõudliku elegantsi” (New York Times), salvestuste „harukordse võimsuse” (Washington Post) ning „rõõmu ja otsiva vaimu” eest. Nad on tellinud ja esmaesitanud üle 60 teose sellistelt heliloojatelt nagu vanameister Philip Glass, ameeriklanna Augusta Read Thomas, noor radikaal David T. Little ja Aafrika päritolu laulja Devonté Hynes. „Maailmas on palju häid löökpilliansambleid. Ja siis on see eriline – Third Coast Percussion. Miks nad varem minult midagi tellinud pole?” (Philip Glass)

P, 6. detsember kell 16 Vanemuise kontserdimaja T, 8. detsember kell 18 Pärnu kontserdimaja N, 10. detsember kell 12 Jõhvi kontserdimaja P, 13. detsember kell 12 Estonia kontserdisaal „Entel-tentel 50” Eesti Raadio Laste Laulustuudio koorid Dirigendid Kadri Hunt, Kaie Tanner Püha Miikaeli poistekoori ettevalmistuskoor (Tallinnas ja Tartus) Dirigendid Imbi Laas ja Jana Perens VHK keelpilliorkester Dirigent Rasmus Puur Seaded Jaak Jürisson ja Kadri Hunt Liikumisseaded Märt Agu Kontserdi juht Tõnu Oja

Third Coast Percussion Foto: Elliot Mandel

Kava tuntud „Entel-tenteli” lauludega, kus äratundmist on nii vanavanematel, vanematel kui ka lastel. Kõlavad armastatud lastelaulude uued seaded koorile ja orkestrile.

T, 8. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja K, 9. detsember kell 19 Pärnu kontserdimaja kammersaal N, 10. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja kammersaal Alvar Tiisler (bariton) Kadri Toomoja (klaver) Kavas: Bach, Mozart, Tšaikovski, Verdi jt

Alvar Tiisler alustas lauljateed Rahvusooper Estonia poistekooris. Ta on üles astunud nii solistina kui ka eri koosseisudes etenduste ja suurvormide ettekannetel. Tiisler on soleerinud Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Jaapanis, Iisraelis, Venemaal ja pea kogu Euroopas. Ametilt on ta Eesti Televisiooni spordikommentaator. Selle kontserdi kava on ta kokku pannud koos lähedase loomingulise partneri Kadri Toomojaga. Kõlavad aariad baroksetest suurvormidest kuni romantiliste ooperiteni.

Tavapäraselt alustavad klassikalise muusika artistid muusikaõpinguid väga varases nooruses. Ehkki lapsena poistekooris laulmine on mõjutanud Alvari teekonda muusikas, on ta klassikalise muusika artistina olnud pigem hiline ärkaja, oma rada pidi käija, ja just seetõttu on väga põnev kuulata tema mõtteid muusikast, selle juurde jõudmisest, seostest igapäevaelu ja tööga; õige tasakaalu leidmisest, mis on tihti võtmeküsimus igasuguse muusika esitamisel.

L, 12. detsember kell 18 Kadrioru loss Kontserdisari „Liederkreis” „Talvine teekond” Viesturs Jansons (tenor, Läti Rahvusooper) Johan Randvere (klaver) Franz Schubert. Valik vokaaltsüklist „Talvine teekond” D 911

„Talvine teekond” on üks romantismi laululoomingu pärle – valus ja liigutav pilguheit tolle ajastu inimese hinge. Schubert ise on teose osi kirjeldanud kui „kohutavaid laule, mis ometi tähendavad mulle rohkem kui kogu mu varasem vokaallooming”.

Tsükkel on kirjutatud Wilhelm Mülleri sõnadele, kelle tekstid on inspireerinud Schubertit looma paljusid oma kaunimaid laule. Kogu tsüklist kuuleme seekord tunni jagu muusikat – olulisemaid laule. Need kirjeldavad 19. sajandi noormehe igatsusi, pettumusi, võõrandumist ja hüljatust. Tekstilt kurvad ja lootusetud, on muusikas ometi palju ilu ja helgust.

Viesturs Jansons on Läti Rahvusooperi esitenoreid, kes Eestis palju laulnud nii rahvusooperi laval kui ka solistina suurvormide ettekannetel. Johan Randvere võlub kuulajaid talle omase sarmi ja tundlikkusega. E, 14. detsember kell 16 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Lõunamuusika” „Maa ja taeva vahel” Mari Jürjens (laul, kitarr) Robert Jürjendal (kitarr, live-elektroonika) Liis Viira (harf, live-elektroonika) „Maa ja taeva vahel vaid süttib ja sätendab valgus, helendus kerkib üha ja tuul kannab edasi sillerdust, et see võiks jõuda igale poole, kõikjale. Maa ja taeva vahel ma lendan ja kogun kiiri, valgust igasse päeva ... ja öösse jääb üle veelgi.” (Liis Viira „Maa ja taeva vahel”)

Mari Jürjens on vabakutseline näitleja, laululooja ja laulja. Ta on välja andnud kolm autoriloominguga sooloalbumit: debüüt „22” (2010), „Maa saab taevani” (2013) ja „27” (2016). „Muusika on minu jaoks alati olnud müstiline ja vaba. Seetõttu pole ma kunagi tahtnud teda liiga lähedalt uurida. Olen püüdnud teda enesele saladuseks jätta, et ikka ja jälle avastada. Mulle meeldib, et muusika annab võimaluse olla hästi aus.” (Mari Jürjens)

Liis Viira on mitmekülgne looja, kelle huvid hargnevad kolmes suunas: helilooming ja improvisatsioon, klassikaline interpretatsioon harfil ning heli ja liikuvat pilti (animatsiooni) ühendav looming. Liisi tegevus harfimängijana ulatub soolokontsertidest ja improvisatsioonilisest tegevusest orkestrimänguni.

Robert Jürjendal on kitarrist ja helilooja, kelle loomingusse kuuluvad heakõlaline kammer- ja koorimuusika, elektrooniline eksperimentaalne progerokk ning ambient-džäss, filmi- ja teatrimuusika.

Mari Jürjens Foto: Promo

N, 17. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja Arsise jõulukontsert Arsise kellade ansambel Kunstiline juht ja dirigent Aivar Mäe

Kui Arsise kellade ansambel 1993. aastal alustas, olid nad ainsad kellamängijad mitte ainult Eestis, vaid kogu Baltikumis ja Skandinaavias. Praegu on ansamblis kaheksa mängijat. Ansamblil on kaks kelladekooli ja mitu noorteansamblit. Arsise kellade ansambel on andnud ligemale tuhat kontserti, salvestanud kaheksa plaati ja käinud kontsertreisidel kõikjal maailmas: Soomes, Rootsis, Norras, Lätis, Leedus, Poolas, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Saksamaal, Belgias, Portugalis, Hollandis, Suurbritannias, Iirimaal, Lõuna-Aafrikas, USAs, Venemaal, Kanadas, Hiinas ja Liibanonis.

R, 18. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja L, 19. detsember kell 17 Arvo Pärdi keskus P, 20. detsember kell 17 Jõhvi kontserdimaja kammersaal Tõnu Kõrvitsa autorikontsert „Laulud” Trio '95 Robert Traksmann (viiul) Marcel Johannes Kits (tšello) Rasmus Andreas Raide (klaver) Karis Trass (metsosopran)

Tõnu Kõrvitsa residentuur Eesti Kontserdi juures jätkub kammerlikes koosseisudes. Tema poeetiline ja nägemuslik muusika viib kuulaja

Tõnu Kõrvits Foto: Kaupo Kikkas hüpnootilisele rännakule looduse ja rahvapärimuse, inimhinge ja alateadvuse maastikele. Kõrvitsa helikeeles täiendab väljendusrikast meloodikat peenekoeline harmoonia- ja tämbrivärvide spekter. Kammermuusika kontsert toob lavale meie noorema generatsiooni tunnustatud muusikud.

Trio '95 pälvis esikoha mainekal Hannikaineni kammermuusika konkursil Soomes, nendega koos astub üles noor eesti laulja Karis Trass.

L, 19. detsember kell 16 Väravatorn „La la hö hö!” Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Kavas: Madalmaade polüfooniline ja Saksa renessanssmuusika

Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, kelle repertuaaris on nii vanamuusika, varajased sonaadid ja 17.–18. sajandi vaimulikud suurvormid kui ka nüüdisautorite looming, mis sageli loodud just sellele ansamblile. Hortus Musicuse kunstiline juht ja asutaja on Andres Mustonen.

P, 20. detsember kell 16 Estonia kontserdisaal T, 22. detsember kell 19 Tartu Pauluse kirik Jõulukontsert Florian Donderer (viiul, Saksamaa) Tallinna Kammerorkester Kavas: Corelli, Händel, Bach

„Florian on loomupärane liider, temas valitseb täiuslik kombinatsioon muusikalisest intelligentsusest ja intuitsioonist. Kontsertmeistrina suudab ta luua ainulaadseid atmosfääre.” (Paavo Järvi)

Florian Donderer on õppinud Berliinis ja Londonis Berliini Filharmooniaorkestri Karajani akadeemia stipendiaadina. Ta on Saksa Bremeni Kammerfilharmoonia orkestri pikaaegne kontsertmeister (al 1999. aastast) ning on just sel perioodil loonud tänapäevase kontsertmeistrist dirigendi ja kunstilise juhi rolli. Selles astub ta üles ka koos oma ammuse partneri Tallinna Kammerorkestriga traditsioonilisel pühade-eelsel kontserdil. Florian Donderer iseloomustab kava: „Brandenburgi kontserdid ja itaalia concerto grosso’d, millest Bach inspiratsiooni ammutas. Mõnus ja lõbus kava nii esitajatele kui ka kuulajatele.”

Kontsert kuulub EBU Jõulumuusikapäeva programmi. Üleeuroopaline tunde kestev ühisprogramm läheb igal aastal ühel jõulueelsel päeval igal täistunnil eetrisse maailma erinevaist paigust, pühademeeleolus kirikutest ja kontserdisaalidest.

P, 20. detsember kell 16 Tartu Pauluse kirik T, 22. detsember kell 18 Viljandi baptistikirik K, 23. detsember kell 18 Tallinna Jaani kirik Rahvusmeeskoori jõulukontsert Eesti Rahvusmeeskoor Iris Oja (metsosopran) Ene Salumäe orel) Dirigent Mikk Üleoja Kavas: Henrik Ødegaard. „Transeamus” metsosopranile, orelile ja meeskoorile (1998), traditsioonilised jõululaulud

Rahvusmeeskoor on oma kontsertidel nii Eestis kui ka mujal korduvalt esitanud Norra helilooja Henrik Ødegaardi teoseid. 2016. aastal anti koostöös välja Ødegaardi autoriplaat „Te lucis ante terminum” (Aurora). Kontserdi peateos, 27 minutit kestev „Transeamus” on inspireeritud gregooriuse laulust ja kirjutatud piiblitekstile.

R, 25. detsember kell 16 Pärnu kontserdimaja L, 26. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal P, 27. detsember kell 16 Vanemuise kontserdimaja E, 28. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja Pühademuusika Annely Peebo (metsosopran) Vokaalansambel VieVox (Austria) Pantelis Polychronidis (klaver)

Pühademuusika toob sel korral tervitusi Viinist. Eesti publikule tuttav ooperilaulja Annely Peebo

Annely Peebo ja vokaalgrupp VieVox Foto: Barbara Wirl ja vokaalgrupp VieVox (Austria) esitavad kauni pühademeeleolulise kava. Kõlab Viini klassikute muusika ja Viini valsid, sekka mõned maailma tuntumad jõuluhitid, ning muidugi ka eesti muusika. Vokaalgrupi VieVox liikmed on kõik kuulsa Viini poistekoori kasvandikud. Ansambel on nimeks kohandanud ladinakeelse väljendi Vox Viennensis (Viini hääl). Nii on VieVoxi repertuaaris alati olulisel kohal Viini heliloojate looming või teosed, mis seonduvad nende kodulinnaga. Annely Peebo ja VieVox on koos üles astunud ka varem. Eesti publiku ees aga on VieVox esimest korda pühademuusika jõulutuuril 25.–28. detsembrini kontserdimajades üle Eesti, tuues kaasa Viinihõngulise pühademeeleolu.

P, 27. detsember kell 16 Jõhvi kontserdimaja Lasteetendus „Imeline kuusepuu” Moskva teater „Tšudaki” Laval on valgusefektidega vürtsitatud kontsertnumbrid, lisaks uhked kostüümid ja elusuurususes nukud. Etendus on vene keeles.

K, 30. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja N, 31. detsember kell 12 Vanemuise kontserdimaja N, 31. detsember kell 17 Estonia kontserdisaal Aastalõpukontsert „Peegeldused tasasest maast” Tallinna Kammerorkester Harry Traksmann (viiul) Leho Karin (tšello) Dirigent Rasmus Puur

Kavas: Pärt, Tüür, Tormis, Kõrvits, Kreek, Saar jt Kontsert maalib muusikalise akvarelli Eestimaa loodusest ja inimesest selles. Aasta lõpus, mil üks ring saab täis ja algab järgmine, on sobiv hetk muusikaliseks mõtterännakuks inimese ja looduse radadel. Kõlab eesti heliloojate muusika, vaheldumisi vanema põlve ja nüüdisaja heliloojate looming.

Koostöös Tallinna Filharmooniaga

K, 30. detsember kell 19 Pärnu kontserdimaja suur saal R, 1. jaanuar kell 18 Estonia kontserdisaal Aastavahetus Maestroga Õhtu peategelane ja dirigent on Neeme Järvi. Erikülalised: Maarika Järvi, Paavo Järvi Õhtujuht Kristjan Järvi Solistid: Elina Nechayeva (sopran), Oliver Kuusik (tenor) Triin Ruubel-Lilleberg (viiul), Theodor Sink (tšello) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Eesti Rahvusmeeskoor Valgus: Priidu Adlas (E&T) Kavas: Strauss, Saint-Saëns, Grieg, Sibelius, Järnefelt, Vähi, Kapp, Beethoven, Villa-Lobos

Austatud publik! Olete palutud uusaastaööks külla Maestro juurde! Pere on koos, maailmakodanikest lapsed on lennanud kohale. Kõlavad olulised teosed – seotud elu ja elatuga – ja Maestro kommenteerib.

Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga N, 31. detsember kell 14 Estonia kontserdisaal Aastalõpukontsert „Jõuluks koju” Euroopas õppivate noorte eesti muusikute orkester Dirigent Henri Christofer Aavik Kavas: Haydn. Sümfoonia nr 6 D-duur Hob.I:6 („Hommik”) Beethoven. Sümfoonia nr 4 B-duur op. 60

2020. aastal tähistab maailm Beethoveni 250. sünniaastapäeva – 2021. aastal möödub 30 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest. Aastavahetusel on Estonia kontserdisaali laval orkestritäis suurepäraseid noori eesti muusikuid, kes on tulnud jõuludeks-aastalõpuks koju vaheaega pidama. Kõik nad on sündinud vabas Eestis, õppinud Viini klassikutega samas kultuuriruumis – vabas Euroopas. „Hommikusümfooniat” komponeerides pidas Haydn silmas Esterházy õukonna suurepärastest muusikutest koosnevat kammerorkestrit ning jagas väljakutsuvaid soolosid pea igale pillirühmale. Beethoveni 4. sümfooniat on nimetatud tabavalt „saledaks kreeka neiuks kahe põhjala hiiglase vahel” — meistrile omane mastaapne sümfooniline mõtlemine kohtub siin peenetundelise ja solistliku orkestrikäsitlusega.

N, 31. detsember kell 15 ja 17 Tallinna raekoda Aastalõpp raekojas Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen

Kristjan Järvi Foto: Siiri Kumari

Elina Nechayeva Foto: Marina Suvoroff