Kui kontsert toob lavale Saksa tööstusroboti

Teaduse, muusika ja tehnoloogia ühendsari „Curioosum”, millele peaprodutsent Lauri Aav tabavalt „vigase” pealkirja leidis, lubab olla Eesti Kontserdi must lammas.

Tekst: HEILI VAUS-TAMM, sarja idee autor

I

Fotod: KARL JOHANSON, JURI SEREDENKO

Perfektsionistid on juba avaldanud nördimust, et olgu kurioosum või curiosum, aga mis see õigekirja eirav „Curioosum” küll on. Selles just iva ongi, et tundub esmapilgul vale, kastist väljas ja, mis seal salata, intrigeeriv. Meie agentuuri akadeemilises ja traditsioonilises üldpildis on sari kindlasti erandlik.

Maailmakogemuses aga on selliseid suundi nii ülikoolide kui ka festivalide tasandil. Ja just see on andnud mulle kui mõtte autorile ja sarja produt- sendile julguse ning südikuse ideega edasi minna. Sest vaidlusi, piikide murdmisi, tagasilükkamisi ja kahtlusi on olnud nende kontsertidega rohkem kui kõigi teistega kokku.

KÕRVALEKALDED KONTSERDILAVAL

Sõna „Curioosum” viitab eksimusele ja vaba- dusele interpreteerida tavatul moel. Linzis toi- muva maailma juhtiva tehnoloogiafestivali Ars Electronica alapealkiri oli 2018. aastal ERROR, Art of Imperfection. Ehk siis otsesõnu VIGA, vabadus katsetada, eksida ... Teisisõnu, eksimise ilu, selle kaudu mingile uuele tasandile jõudmine. Üldteada on ju fakt, et paljud teadusmaailma avastused on sündinud juhusest või kõrvalekaldest. Miks siis mitte kõrvalekaldeid katsetada ka kontserdilaval.

Sel hooajal kõlab sarja tutvustus nii: „See on tulevikukunsti sari, mis hägustab teaduse, tehno- loogia, psühholoogia ja muusika vahelisi piire. Iga kava pakub kuulamise kõrval ka visuaalse elamuse. Kontserdisarja partnerid on eri riikide ülikoolid ja tehnoloogiaettevõtted.”

Valdkondade ühendamise ähmastele mõtetele andis tõuke Aalto ülikool, mille kogemusplatvorm (Aalto University Experience Platform, vt experience.aalto.fi) võimaldab ja innustab inimkogemuse multidistsiplinaarset uurimust teaduse, kunsti, tehnoloogia ja äri vaatepunktist.

Nii kõlab selle kõigile avatud platvormi juht- mõte.

TULEVIKUKUNSTI SARI

Mida see tähendab; on see vaid suureline epu- tamine? Ühest küljest tähendab sarja selline mää- ratlus, et kontserdid käivad üht sammu ülikoolide uute uurimisvaldkondadega, käsitledes ühiskonnas olulisi protsesse. 19. ja 20. novembril on Tallinnas Vabal Laval kavas elektronooper „Tarkovski. 8. film”, mis analüüsib roboti ja inimese suhet ning näitab, kuidas vana haige Tarkovski, legen- daarne vene filmirežissöör, on end ümbritsenud virtuaalreaalsuse „turvalise” kilbiga. Et interneti- maailma sukeldumine pole vaid teismeliste prob- leem. Võib-olla on see eakate ja üksildaste inimeste puhul varsti veel aktuaalsem. Kas me usaldame robotile lapsehoidmise või vanurihoolduse?

Koos Kristjan Järvi ning astroosakeste füüsiku ja teaduse populariseerija Andi Hektoriga jõuab publiku ette Kristjani uuel heliplaadil põhinev kontsert, kus näitlikustatakse kvantmaailma seadusi ja leitakse paralleele ühiskonnas toimuvate protsessidega.

Teisalt on lavastaja Mark Popovski Kuldse Maski festivalil öelnud, et tulevikukunst pole mitte niivõrd meelelahutus, kuivõrd võimalus inimesel end kunsti kaudu peegeldada, analüüsida, enda

kohta rohkem teada saada. Näiteid on võtta ka teiste loomingust. Nii on Fine5 ja Tallinna Ülikool teinud hulga niisuguseid põnevaid eksperimente ning Fotografiskas lõppes äsja Leedu kunstniku Ignas Pavliukevičiuse näitus sellest, kuidas robot reageerib inimese näoilmele. „Curioosumi” eelkäijad olid Eesti Kontserdi sarjad „Tehnoloogia ja muusika” ning „Mängud alateadvusega”. Esimeses oli kontsert „Tehisintellekt ja tunded”, kus Aleksandr Žedeljovi ansambel näitas tehisintellekti loodud videot inimtunnetest. Alateadvussarja õhtutel aga peegeldati publi- kule tagasi tundeid, mis tekkisid neis konkreetset muusikat kuulates. Muusikaterapeut Alice Pehk analüüsis neid tundeid koos publikuga – nii palju kui diskreetsus lubas ja kuulajatelt vastukaja tuli. Kusjuures tuli üllatavalt palju ja avameelselt. Sarja avas aga ajuteadlane Jaan Aru, kes selgitas jooniste ja diagrammidega muusika mõju ajule.

VISUAALNE KÜLG

Kui „Curioosumi” eellasel, sarjal „Mängud alateadvusega” oli nähtav viidud miinimumini – publik lamas hämaras kinnisilmi kott-toolidel –, siis sel hooajal on näha päris palju. Novembris etenduval „Tarkovskil” on oluline osa videol, sest nimitegelane suhtleb oma perega vaid Skype’i teel ja lahutab meelt chatbot’i tüdrukuga. Seda kõike näeme videos. Laval on aga kuulsa režissööri rollis austria näitleja Gilbert Handler, KUKA firma tööstuslik robotkäsi (abiks ilma käeta jäänud Tarkovskile) ja meie muusikud ansamblist NIHE: Taavi Kerikmäe, Tarmo Johannes ja Ekke Västrik. Euroopas on ettekanded mitmel festivalil, siin oleme koostöös PÖFFi ja nende programmiga „Music Meets Film”.

Eelmise hooaja Anna Kaneelina kontserdil „Muusika ja kunsti psühhedeelia” andis tooni videokunstnik Aljona Movko kummastav visuaal, mis põhines teadusfotograaf Heiti Pavese töödel. 29. aprillil aga näitab tehnoloogiafirma Hypervsn Eesti Navitrolla maale hologrammi abiga. Navitrolla töödes on palju detaile ja igaühes neis sees oma lugu. Näitusesaalis on see kõik korraga vaataja silme ees, meie kontserdil aga näeb, kuidas maal detailhaaval tekib, kuidas joonistub narratiiv. Erilist põnevust pakub see, et kunstnik on lubanud luua koos muusikaakadeemia tudengist heliloojaga uue teose „Kevad”. Sest kogu kontsert on aastaaegade-teemaline. Näiteks kantakse ette Vivaldi kuulsast tsüklist „Suvi”, „Sügis” ja „Talv”, siis uudisteos ning lõpuks kõlab helilooja Raskatovi visioon Tšaikovski „Aastaaegadest”. Iga sesooni ilmestab ka Navitrolla üks maal.

Hoolimata kummalisest eksperimendihõn gust on „Curioosumi” sarja kontserdid olnud publikurohked, tekitanud elavat vastukaja (näiteks ansambli Metsatöll ja RAMi ühiskontserdi jaoks leiutatud droonipilli esinemisel) ja toetajaid ning koostööpartnereid. Läbi hooaegade on meid toetanud Telliskivi Loomelinnak, kus toimub enamik sarja üritusi.

Võib-olla me eksime. Aga võib-olla on see eksimine ilus ja põnev. Igatahes tulge ja hin- nake. Ja tehke ettepanekud järgnevateks eksi- musteks.