Eesti Rahvusmeeskoor. Üks kontsert, mitu juubilari

Rahvusmeeskoor ÜKS KONTSERT, MITU JUUBILARI

Veidi alla aasta tagasi tähistas Eesti Rahvusmeeskoor oma 75. sünnipäeva. Sel puhul andis koor novembri lõpus Estonia kontserdisaalis erakordselt kauni kontserdi, mis osasaanutele ilmselt elu lõpuni meelde jääb. Harukordselt südantliigutav esitus ning tehniline kõrgpilotaaž ei vaimusta ainult Eesti publikut – meie rahvusmeeskoor on hinnatud ja armastatud kogu maailmas. Ent kuidas on meeskooril läinud sel aastal?

Tekst: KAI TAAL „ N agu kõik teisedki lavainimesed, läksime meiegi märtsi keskpaigast n-ö stopile,” kõneleb rahvusmeeskoori peadirigent Mikk Üleoja. „Ära jäi kõik, mis ära jääda sai. Tulemata jäid külalisdirigendid Grete Pedersen ja Sona Hovhannisyan, toimumata jäid kevadised-suvised välisreisid Pariisi ja Bayreuther Festspielele ning mõistagi jäid ära kõik Eestis toi

I

Foto: JAAN KRIVEL muma pidanud kontserdid, teiste hulgas esinemised

Viljandi pärimusmuusika festivalil. Kuna koroona pole veel kaugeltki möödas, siis mõjutab see meie elu ja tegevust ka saabuval sügisel. Sedakorda jääb meil käimata Hamburgi Elbphilharmonie’s ning kahel festivalil Poolas.”

Üleoja räägib, et uuesti tuldi kokku juuni algul. „Kogu eriolukorra aja oli selge, et niipea kontserte anda pole võimalik, sestap hoidsime lahti varuplaani

Mikk Üleoja

salvestuste tarbeks. Meil olid nii aprilliks, maiks kui ka juuniks salvestusperioodid kokku lepitud arvestu- sega, et niipea kui olud võimaldavad tööga alustada, on sellel ka mõtestatud sisu. Omalt poolt olime val- mis alustama juba varem, kuid asi jäi eriolukorra reeglite taha. Saime terviseametilt teada, et meile erandit ei tehta ning 2+2 reeglist tuleb kinni pidada. Nii pole aga poolesaja mehega kuidagi võimalik proovi teha. Tööga hakkasime pihta siis, kui saabus luba tulla üksteisele lähemale kui kaks meetrit!”

Peadirigendi sõnul oli nii suure kollektiivi koo- riproov internetis mõeldamatu. „Reaalajas koosmusitseerimine interneti vahendusel vajab kõigilt laitmatu kiirusega internetiühendust, sobilikku tehnikat ja spetsiifilist tarkvara, mis tagab väikese latentsuse. Ka parimal juhul on võimalik nii duetti või triot mängida, mitte produktiivset kooriproovi teha,” tõdeb mees.

Ehkki suve teises pooles oli siiski võimalik taas kokku tulla ning Veljo Tormise 90. sünniaastapäeva puhul esineda nii Veljo sünnikodus Kõrveaia talus, Viljandi pärimusmuusika aidas, Antslas kui ka Türil, tuleb nüüd proovidele keskenduda. „Ligi kolm kuud jäi vahele, aga laulmine on sport – on spetsiifilised lihased, mis vajavad pidevat treeningut; teiseks, ansamblitunnetust on võimalik harjutada ainult ansamblis musitseerides. Ilmselt olete kuulnud ütlust „hästi kokku laulnud koor”. Kahtlemata oleme mõne aja pärast jälle hästi treenitud ja kokkulaulnud koor, kuid koroonaeelse kvaliteedi kättesaamiseks läheb pisut aega. Seda meil on ning sellega me praegu tegelemegi.”

Eesti neljas kontserdimajas oktoobris toimu- vate kontsertidega tähistab meeskoor samuti Veljo Tormise 90. sünniaastapäeva. „Tormis on Eesti muusi- kakultuuri ilmasammas, see ilmasammas on nii ilma- tuma suur ja hoomamatu,” räägib Üleoja. „Vaadake tema loomingu nimekirja pikkust. Algatuseks on juba sedagi raske taibata, kuidas üks inimene jõuab üle- üldse nii palju muusikat elu jooksul kirja panna. Tihti öeldakse, et Tormis tõi rahvalaulu kunstmuusikasse tagasi. See ei vasta päriselt tõele. Saar ja Kreek tegid ju seda ka ning hiljem veel teisedki. Ehk Tormise feno- meni puhul ei ole tegemist tingimata rahvalauluga, vaid personaalse komponendiga, mille helilooja sellele lisab. Tormis on pihta saanud millelegi väga ürgsele ja algsele, rütmimaagilisele rituaalsele komponendile, mis on omane paljudele kultuuridele meie pla- needi eri paigus. Võimalik, et see on üks põhjustest, miks publik mistahes geograafilises punktis Tormise muusika omaks võtab ja sellega elavalt suhestuda mõistab.”

Tormise loomingust tuleb ettekandele „Kalevala XVII runo” meeskoorile, solistidele ja rahvapillidele. Helilooja ise ütles selle kohta 1985. aastal nii: „Kogu runo üldmõte võiks meie jaoks olla sümboolne: Väinamöisel õnnestus ellu äratada igipõlised algteadmised, muistse elutunde sügavamad arusaamad

Tormis on pihta saanud millelegi väga ürgsele ja algsele, rütmimaagilisele rituaalsele komponendile.

ning neist tarkust ja tugevust ammutada.” „Plaan see Tormise teos käsile võtta on mu peas pesitsenud kõik need üheksa aastat, mil olen rahvusmeeskooriga töötanud,” tunnistab Üleoja. „Et tegemist on üsna spetsiifilise ja massiivse teosega, siis läks nii, et kuni tänini justkui ei tekkinud õiget konteksti, kuhu teos asetada. Tormise 90. sünniaastapäeval sobib see aga kui valatult – kontekst on ja sobivas gabariidis teos ka. Nüüd tuleb esitamisega toime saada!”

Mis selle teose nii eriliseks teeb? „Lugu räägib, et Väinämöinen tahtis paati ehitada, mille valmissaamiseks oli vaja kolme tarkuse- või teadmisesõna. Sõnu teadis šamaanist hiiglane Antero Vipunen, kes ei olnud nõus neid mingi hinna eest loovutama ning nii tuli Väinämöisel sõnad mistahes vahenditega Vipuse käest välja kangutada. Partituur on 70 lehekülge paks. Tarkusesõnade kättesaamise väga dramaatiline hetk, kulminatsioon jõuab kätte alles peale 50. lehekülge.

Algusest kuni selle hetkeni kestab pidev pinge pea- lekerimine. Mõelge, 50 lehekülge sisulist crescendo’t, see on ikka täiesti pöörane! Mulle ei tule ühtegi teist üheosalist sarnase metraažiga kooriteost pähe, kus millegi võrreldavaga toime oleks saadud.”

Kontserdil kõlab ka Tõnu Kõrvitsa uudisteos. „Tõnu on meile ka varem teoseid kirjutanud,” räägib Üleoja. Esiettekandes on kõlanud „Ja päike tõuseb” (2001), „The Night Is Darkening Round Me” (2005), „Laulud vihmast ja tuulest” (2005), „Kes tuleb, kes tuleb säält mere pealt ...” (2007) ja „Laulud Dolorese lauluvihikust” (2016). „Nüüd on meie poole teel „Kuu triptühhon”, võimaluse see lugu tellida kinkis eelmi- sel aastal meie 75. sünnipäeva puhul Eesti Kontsert. Kõrvits on minu arvates üks täpsemini partituuri kirjutavatest praegustest Eesti heliloojatest.”

Üleoja on palju esiettekandeid juhatanud ja varasemal ajal koormeistrina ette valmistanud. Ta tõdeb, et tavaliselt tekitab uus partituur hulga küsimusi, mida heliloojaga arutada, ning tihti kerkib probleeme, kus faktuur ei tööta tegelikkuses sugugi nii, nagu helilooja on teost komponeerides ette kuju- tanud. „Aga Tõnu oskab oma partituurid niimoodi kirja panna ja vormistada, et tema muusikaline soov ja tahe on interpreedile selgelt loetav ja jälgitav. Kuna ta on koorimuusikat palju kirjutanud, siis tema loo- dud faktuurid töötavad ka tegelikkuses. Ja ei saa sel- lest kuidagi üle ega ümber: Tõnu on väga tolerantne oma teoste interpreteerimise suhtes. Olen tihti tema kirja pandud metronoomidega pehmelt öeldes vabalt ringi käinud. Tõnu kuulab proovis ettekande ära ja kui tõlgendus on veenev, siis kiidab takka. Helilooja selline usaldus loob esitajale vabastava kogemuse.”

Kõrvitsa muusika on alati olnud omanäoline, ilus ja heakõlaline, ta on oma rada astunud juba palju aastaid. Üks siinkirjutaja suurimaid elamusi nüüdismuusikakontserdilt oli eelmise hooaja Tallinna Kammerorkestri hooaja lõppkontsert, kus esiettekandele tuli Kõrvitsa „Sei la luce e il mano” („Sina oled valgus ja hommik”), mis kirjutatud Cesare Pavese tekstile ja mille on tõlkinud Doris Kareva; teos on ka salvestatud ning ilmub plaadina oktoobri alguses. Kõrvitsa romantiline, õhkõrn, tihtipeale tabamatu

ja valus helikeel on kütkestanud publikut juba aas- takümneid ning ta on teenitult üks tuntumaid eesti heliloojaid nii meil kui ka välismaal.

Milline on aga koori juubeli puhul valmiv uudis- teos? „Natuke raske on rääkida teosest, mida veel ei ole,” kõneleb Kõrvits augusti lõpus peetud vest- luses. „Ma natuke jätkan siin seda teemat, millest kirjutasin ka oma viimastes teostes „Nocturanus” ja „Kuuvalgusele”. Doris Kareva kirjutas mulle uue teksti. Eesti Rahvusmeeskoor on kogu maailmas ainulaadne – tema kõla, pikk ajalugu ja paindlik repertuaar loob ühe erilise koori. Viimastel aastatel on Mikk Üleoja seda teemanti veelgi lihvinud.” „Kuu, suur kuu, peegeltee. Süda valuleb, valuleb, laulab ja januneb, igatsus üle vee, üle vee.” See on lühike katkend Doris Kareva tekstist, millele Tõnu Kõrvitsa teos loodud. Kuu ja öö romantiline meele- olu vastandub Tormise 35 aastat tagasi loodud teo- sele, mis on otsekui koorisümfoonia, dramaatilise, Tormisele iseloomuliku tõusva pingelise arendusega suurvorm. Intrigeerivat ja tänapäeva kõnetavat on kindlasti mõlemas kontserdil kõlavas teoses ning meeshäälte sugestiivne ja meisterlik esituslaad pakub omaette naudingut.

Tormise ja meeskoori juubelite kõrval ei maksa unustada, et ka Tõnu Kõrvitsa esimesest juubelist pole väga palju aega möödunud ning sel aastal jõudis sama verstapostini peadirigent Mikk Üleoja. Üks kontsert, mitu juubilari – on, mida oodata!

T, 13. oktoober kell 19 Vanemuise kontserdimaja K, 14. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal N, 15. oktoober kell 19 Pärnu kontserdimaja R, 16. oktoober kell 19 Jõhvi kontserdimaja Tormis. „Kalevala 17. runo” Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Mikk Üleoja Kavas: Tormis. „Kalevala seitsmeteistkümnes runo” Tõnu Kõrvits. „Kuu triptühhon” (esiettekanne)