EESTI ÕPETAJAHARIDUSE STRATEEGIA
2009-2013
O
len veendunud, et lapse esimesest ja hiljem ka kõigist teistest õpetajatest sõltub väga palju, milline inimene temast saab, kuidas ta hiljem ellu ja ühiskonda suhtuma hakkab. Oleme harjunud rääkima, et õpetajal on haridussüsteemis täita võtmeroll, kuid vähem sellest, kuidas teda selle rolli täitmisel toetada. Hea, et nüüd on õpetajahariduse strateegia, mis keskendub sellele, kuidas tudengid õpingute ajal võimalikult hea ettevalmistuse saaksid ning kuidas töötavat õpetajat kogu tööaja vältel toetada. Kuidas tõsta õpetaja mainet, millised peaksid olema karjääri- ja enesetäiendusvõimalused.
c) nii noored kui ka eakamad õpetajad tunnetaksid oma kutset köitva ja mainekana ning tahaksid õpetajate kutseorganisatsioonides kaasa lüüa. Selleks, et strateegia ei jääks ilusaks sooviks, oleme käivitanud tõukefondide programmid: üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmise programm, mis on suunatud pedagoogide kutsealase arengu toetamise süsteemi arendamisele, kvalifikatsioonihindamisele ja erialavõrgustike toetamisele, ning Eduko programm, mille oluline osa edendab õpetajakoolitust. Jõudu ja järjekindlust kõigile heade kavatsuste elluviimiseks!
Plaanitud on tegevused selleks, et a) noor õpetaja tunneks ennast koolis hästi: saab kindluse, et õpingute jooksul on omandatud piisavad õpetajapädevused ja koolipraktika; b) töötaval õpetajal oleksid mõistlikud karjäärivõimalused ning vajadusel ka täiendus- ja ümberõppevõimalused;
Tõnis Lukas haridus- ja teadusminister
STRATEEGILINE VISIOON AASTAKS 2013 Aastal 2013 töötavad Eesti koolides väärikad, motiveeritud ja asjatundlikud õpetajad Oma töös ja professionaalse arengu kavandamisel lähtuvad õpetajad järgmistest põhimõtetest: • Õpetajal on ühiskonnas väärikas positsioon. Õpetaja tunnetab oma rolli olulisust
ühiskonnas ning on valmis kandma vastutust õppijate kujunemisel otsustus- ja vastutusvõimelisteks Eesti ja Euroopa kodanikeks. Õpetaja osaleb paikkonnakultuuri edendamisel ning on oma kutseala kultuuri kandja.
• Õpetaja on õppija ning oma professionaalse arengu hindaja ja kavandaja. Õpetaja tegutseb olukorda analüüsides ning lahendab probleeme teaduslikke meetodeid kasutades. Ta tunneb õppimise ja õpetamise alaseid uuemaid
uurimistulemusi, toetub neile oma töös, suudab oma töömeetodite tõhusust hinnata ning osaleda uuringutes. Ta suudab hinnata ja kavandada oma koolitusvajadust. • Õpetaja toetab õppija arengut. Õpetaja tegevuse tulemuslikkuse näitajaks on õppija areng. Õpetaja lähtub õppija individuaalsetest arenguvajadustest. Õpetaja analüüsib iga üksikut õpi-
olukorda, suudab õppijaid motiveerida, valib sobilikud õpitegevused ja metoodikad ning suudab analüüsida nende mõju õppija arengule. Õpetaja tuleb edukalt toime mitmekultuurilises õpperühmas, märkab õppijate erivajadusi ning oskab nendega arvestada. • Õpetaja on juhendaja ja õpioskuste kujundaja. Õpetaja on teadmiste ja oskuste vahendamise kõrval üha
rohkem juhendaja ja nõustaja, kes kujundab õppija arengut toetava õpikeskkonna ja suunab õpiprotsessi. Õpetaja tunneb tänapäevaseid infoallikaid ning mitteformaalse õppimise võimalusi, kasutab oma töös tänapäevaseid infoja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid ning toetab õppijat iseseisvate õpioskuste omandamisel, teabe valikul ja töötlemisel. Õpetaja suudab juhendada ka täiskasvanud
õppijaid (lapsevanemad, kolleegid, praktikandid). • Õpetaja on valdkondi lõimiv ainetundja. Õpetaja on oma ainevaldkonna asjatundja, mõistab selle arengutrende ning valdkondadevahelisi seoseid, suudab eristada õppesisus olulist vähemolulisest, lõimida õppesisu teiste ainevaldkondade, ümbritseva keskkonnaga ja õppija kogemusega.
• Õpetaja kaasab õppija arengu toetamisse kolleege ja lapsevanemaid. Igal õpetajal on valmidus osaleda meeskonnatöös, anda ja saada tagasisidet ning oskus algatada ja juhtida õppija arengut toetavaid rühmaprotsesse. Õpetaja kaasab õppijate arengu toetamisse lapsevanemaid, kolleege, kogukonna esindajaid, erialaasjatundjaid.
STRATEEGILISED EESMÄRGID 1) Õpetajaks õppimine on teaduspõhine ning toetab kutsestandardis kirjeldatud õpetajapädevuste kujunemist. 2) Õpetajahariduses rakendatakse haridussüsteemi vajadusi ja õppijate individuaalsust arvestavaid paindlikke mudeleid. 3) Õpetaja
professionaalne
areng ja selle toetamine on süsteemne ja järjepidev.
tatud haridussüsteemi kui terviku arenguga.
4) Õpetaja on aktiivne kogukonna (kolleegid, aineliidud, kutseliidud) liige ja panustab kutseala arendamisse.
6) Õpetajakutse on ühiskonnas väärtustatud ja köitev.
5) Õpetajahariduse valdkonna juhtimine ja arendamine põhineb uuringutulemustel, on järjepidev ning sidus-
Visiooni ja eesmärkide elluviimise tagavad Riigikogu ja Vabariigi Valitsus muudatuste kaudu seadusandluses, õppeasutused õppiva organisatsiooni sisehindamissüsteemi rakendamise kaudu, õpetaja-
koolitust pakkuvad kõrgkoolid ja täiendusõppe pakkujad õpetajahariduse tervikliku arendamise ja partnerluse kaudu, õpetajate ühendused koostöövõrgustike arendamise ja õpetajakutse mainekujunduse kaudu, õpetajad oma professionaalse arengu analüüsimise ja kavandamise kaudu.
ÕPETAJAKS ÕPPIMINE Õpetajaks õppimine on teaduspõhine ning toetab kutsestandardis kirjeldatud õpetajapädevuste kujunemist • Õpetajaid valmistatakse ette kõrgkoolides, kus hariduse valdkonna teadustöö on rahvusvahelisel tasemel tunnustatud. • Õpetajaid ettevalmistavad kõrgkoolid võtavad õpetajakoolituse õppekavade koostamisel, õpingute kavandamisel ja läbiviimisel aluseks uuemate teadusuuringute tulemused,
tegevuse harjutamisel looma seoseid teoreetiliste lähtekohtadega.
õpetaja kutsestandardites kirjeldatud pädevused ning riiklike õppekavade eesmärgid. Esmaõppe ja kutseaasta raames seatakse olulisele kohale koostööoskuste kujundamine õpilase individuaalse arengu toetamiseks, kooliarenduses osalemiseks ja riiklike õppekavade rakendamiseks. • Kõrgkoolid hindavad üliõpilaste kutseoskuste omandamise taset esmaõppe õppekavade raames. • Õpetajakoolituse õppekavades on omavahel sidustatud ainealased ja pedagoogilised (pedagoogilis-psühholoogilised, üld- ja ainedidaktika alased) õpingud ning praktika. Pedagoogiliste ainete õppejõud seostavad teoreetilised teadmised praktiliste ülesannete täitmisega koolikeskkonnas,
arendades nii vaatluspraktika sisu kui vormi. • Ainealased õpingud toetavad nii riiklike õppekavade aine- kui üldeesmärkide saavutamist. • Praktika on hajutatud kogu õpingute perioodi peale ning praktika juhendajad suunavad üliõpilasi töökeskkonnas
• Riiklikul tasandil soodustatakse aineõpetajate praktika läbimist eri tüüpi ja üliõpilase emakeelest erineva õppekeelega õppeasutustes (aineõpetajad kutsekoolides, eesti keelt emakeelena kõnelevad üliõpilased vene õppekeelega koolides), pakkudes selleks täiendavat ettevalmistust ning luues vajaliku tugi- ja motivatsioonisüsteemi. • Õppejõud viivad läbi õpetamis- ja õppimisalaseid uuringuid, kaasates neisse tegevõpetajaid ja õpetajakoolituse üliõpilasi. • Üliõpilased omandavad õpingute käigus teadusliku uurimistöö metoodika alus-
põhimõtted ning rakendavad neid oma töös praktiliste probleemide lahendamisel, oma tegevuse eesmärgistamisel ja tagajärgede prognoosimisel. • Koostöös koolidega arendavad ülikoolid välja innovatsioonikeskkonnad, mille tegevuse eesmärgiks on koondada vastava valdkonna ainedidaktika parimad teadmised õppekava-
de ja lõimitud õppeprotsessi arendamiseks, viia läbi ainedidaktika alast uurimistööd, pakkuda nõustamist õpetajatele, tõsta ainedidaktika õppejõudude ja õpetajate erialast pädevust, praktika sisu, korralduse ja juhendamise kvaliteeti ning esmaõppe üliõpilaste ja lõpetajate kutseoskuste taset. • Õpetajate esmaõppe kvali-
teedi tagamiseks ja valdkonna terviklikuks arendamiseks moodustavad ülikoolid akadeemiliste üksuste ülesed õpetajahariduse valdkonda kureerivad struktuurid, mille juhtimisel töötatakse välja ülikooli õpetajahariduse arengustrateegia, koostatakse iga-aastased tegevuskavad, kavandatakse õpetajauuringuid, koordineeritakse õpetajakoolituse õppekavade
ja praktikakorralduse sisuarendust ning koostööd koolidega, viiakse läbi õpetajakoolituse õppekavade ja kutseaasta tagasiside analüüs ning teavitatakse nende tulemustest kõiki õppejõudusid, kes osalevad õpetajakoolituse õppekavade realiseerimisel.
ÕPETAJAKOOLITUSE ÕPPEKAVAD Õpetajahariduses rakendatakse paindlikke, haridussüsteemi vajadusi ja õppijate individuaalsust arvestavaid mudeleid • Ülikoolid arendavad välja valdkondlikud esmaõppe õppekavad, mis võimaldavad kvalifikatsiooni omandamist mitme aine õpetamiseks koolis (kõigil üldhariduskooli õpetaja õppekavadel vähemalt kahe aine õpetamiseks) ning pedagoogiliste õpingute alustamist kõrghariduse esimesel astmel.
• Ülikoolid tagavad kutseõpetaja esmaõppe õppekavades erialateadmiste ja -oskuste täiendamise võimaluse vähemalt 25% ulatuses õppekava kogumahust. • Ülikoolid kooskõlastavad õpetaja ainealased miinimumpädevused põhikoolis ja gümnaasiumis töötamiseks ning
arendavad välja süsteemi nende hindamiseks varasema õpija töökogemuse arvestamise (VÕTA) raames. • Ülikoolid pakuvad ning haridus- ja teadusministeerium loob riikliku koolitustellimuse kaudu töötavatele õpetajatele võimalusi - kõrvalerialade omandamiseks ja kvalifikatsiooni laiendamiseks, lähtudes esmajoones koolide reaalsetest vajadustest; - pedagoogilise kvalifikatsiooni või erialase kõrghariduse omandamiseks teaduspõhisust ning teooria ja praktika tasakaalu sisaldavatel õppekavadel ning varasema õpija töökogemuse arvestamiseks nende läbimisel. • Ülikoolid arvestavad esmaja ümberõppe pakkumisel töö
kõrvalt õppimise vajaduste ja võimalustega: rakendavad paindlikke õppevorme (kaugõpe, tsükliõpe, individuaalõpe), koolipõhise õpetajakoolituse mudelit, juhendamist töökeskkonnas jms. • Ülikoolid lisavad kõikidesse esmaõppe õppekavadesse võõrkeeles õpetamise metoodika alase kursuse, mis pakub teadmisi ja oskusi tööks mitmekeelsetes klassides (keelekümblus, kakskeelse õppe metoodika). • Õpetajakoolituse õppekavade lõpetamisel hinnatakse üliõpilaste suulist ja kirjalikku väljendusoskust eesti keeles ja vähemalt ühes võõrkeeles. • Eesti riik ja ülikoolid tagavad lasteaiaõpetajate ja klassiõpetajate esmaõppe vene keele baasil, kehtestades üheks lõpetamise tingimuseks eesti keele oskuse Euroopa Keeleõppe Raamdokumendi C1 tasemel (kõrgtase).
• Vene õppekeelega põhikoolide õpetajate ettevalmistus esmaõppes toimub valdavalt eesti keele baasil. Ülikoolid pakuvad venekeelse aineõppe kvaliteedi tagamise eesmärgil õppijatele tuge vene ja eesti erialakeelte omandamisel, rakendades kakskeelse õppe metoodikat.
• Esma- ja täiendusõppe pakkujad analüüsivad olemasolevate õppekavade, kursuste vastavust üldhariduskooli riiklike õppekavade, käesoleva strateegia eesmärkidele ja õpetaja kutsestandarditele, arvestavad haridussüsteemis toimuvate muutustega ning viivad vajadusel sisse muudatused.
• Koolijuhid hindavad õpetajate kvalifikatsiooni vastavust kehtestatud nõuetele, teavitavad haridus- ja teadusministeeriumi EHIS-e kaudu oma töötajate vajadustest ümberõppe, pedagoogilise kvalifikatsiooni või erialase kõrghariduse omandamise järele ning võimaldavad õpetajatel oma kvalifikatsiooni täiendada.
ÕPETAJA ARENG Õpetaja professionaalne areng ja selle toetamine on süsteemne ja järjepidev • Haridus- ja teadusministeerium algatab õpetaja professionaalse arengu süsteemi (Teacher’s professional development plan/profile) väljatöötamise, mis kirjeldab õpetaja kvalifikatsioonist ja töökogemustest johtuvaid professionaalse arengu suundi, karjääriredelit ning enese-
tele täiendusõpet pakkuvate koolitusasutustega töötab välja täiendusõppe kvaliteedikriteeriumid.
täiendamise ja lisakvalifikatsiooni omandamise võimalusi (sh õpetajatööga seonduvad võimalused – mentorlus, nõustamine, erivajadustega õppija, täiskasvanute õpetamine või juhtimine).
• Esmaõppes rakendavad õppejõud ja praktikajuhendajad metoodikaid, mille abil kujunevad tulevasel õpetajal enesereflektsiooniks ja oma professionaalse arengu kavandamiseks vajalikud pädevused.
• Haridus- ja teadusministeerium koos haridustöötaja-
• Ülikooli kutseaasta tugiprogrammi arendatakse läh-
tuvalt kogemusliku õppe põhimõtetest, eesmärgiga toetada algaja õpetaja eneseanalüüsioskuste kujunemist ja kutsealast arengut. • Õpetaja ja õpetajaks õppija lähtub oma professionaalse arengu hindamisel ja kavandamisel õpetaja kutsestandarditest. • Õpetaja viib igal aastal läbi oma töö ja isiksusliku arengu analüüsi, mis põhineb pideval eneserefleksioonil, määratleb
professionaalse arengu vajaduse ja kavandab arenguks vajalikud tegevused. • Õpetaja osaleb täiendusõppes, mille sisu toetab tema professionaalse ja isiksusliku arengu vajadusi ning arvestab haridusuuenduste ja kooli arenguvajadustega. • Koolijuhid kujundavad koolikultuuri lähtuvalt õppiva orga-
nisatsiooni põhimõtetest, toetades ja tunnustades õpetaja osalemist täiendusõppes, kolleeg-kolleegilt õppimist ja mentorlust (algaja õpetaja toetamist). • Koolijuhid tagavad regulaarsete arenguvestluste läbiviimise õpetajatega ja lülitavad õpetaja eneseanalüüsil põhineva professionaalse arenguvajaduse kava kooli täiendus-
koolituse kavasse ning sisehindamisanalüüsi. • Täiendusõppe pakkujad lülitavad koolijuhi kvalifikatsioonikursusesse õpetaja professionaalse arengu toetamise ning arenguvestluste läbiviimise temaatika. • Haridus- ja teadusministeerium toetab kutseorganisatsioonide võrgustikupõhiseid
innovatsiooniprojekte ja haridusasutuste omaalgatuslikku võrgustikutööd piirkondlike nõustamis- ja ressursikeskkondade väljaarendamisel, kus teevad koostööd õpetajate kutseorganisatsioonid, õpetajate koolitajad ja erinevad tugispetsialistid ning mis loovad õpetajatele võimaluse regulaarseks eneseanalüüsi toetavaks individuaalseks ja rühmanõustamiseks.
ÕPETAJATE KOGUKONNAD Õpetaja on aktiivne kogukonna (kolleegid, aineliidud, kutseliidud) liige ja panustab õpetajahariduse valdkonna arendamisse • Ülikoolid toetavad õpetajakoolituse üliõpilaste ja kutseaasta õpetajate võrgustike väljakujunemist. • Kohalike Omavalitsuste Liit loob koostöös koolidega võimalused (koordineerimine, korraldus, tugi) ühistegevu-
seks piirkondlikele õpetajate kogukondadele. • Haridus- ja teadusministeerium algatab õpetajate organisatsioonide esindajatest koosneva koostöökogu kokkukutsumise ning toetab kutseorganisatsioonide ühistegevu-
se käivitamist. Koostöökogu: - arutab õpetajaharidusega seotud arendusteemasid; - teeb ettepanekuid õpetajate tunnustamissüsteemi ja karjääriredeli kujundamiseks; - annab hinnangu hariduse valdkonda puudutavatele eelnõudele;
- koordineerib võrgustikutööd ja levitab paremaid kogemusi. • Koolijuhid tunnustavad õpetaja panust kooliarendusse ning osalemist õpetajate kutseorganisatsioonides. • Õpetaja levitab oma tegevusuuringute tulemusi ja häid kogemusi kolleegide seas piirkonnas ja vabariigis.
JUHTIMINE JA ARENDAMINE Õpetajahariduse valdkonna juhtimine ja arendamine põhineb uuringutulemustel, on järjepidev ning sidustatud haridussüsteemi kui terviku arengutega • Õpetajahariduse uuringuid viivad läbi rahvusvaheliselt tunnustatud uurimispädevusega uurimisrühmad ülikooli-
de juures. Ülikoolid kaasavad uurimisrühmadesse konkreetse teemavaldkonna tippspetsialiste ka väljapoolt ülikoole.
• Haridus- ja teadusministeerium kavandab ja rahastab süstemaatilisi kompleksuuringuid õpetajahariduse kvali-
teedi seireks ning lühiajalisi rakendusuuringuid konkreetsete probleemide lahendamiseks. • Haridus- ja teadusministeeriumi juurde moodustatakse õpetajahariduse ekspertidest ja kõrgkoolide esindajatest koosnev nõukoda, mille ülesanne
on õpetajahariduse strateegia täitmise monitooring, õpetajahariduse valdkonna uuringutulemuste analüüs, strateegia täiendamine lähtuvalt uuringutulemustest ning muudatustest keskkonnas, iga-aastaste strateegia tegevuskavade koostamine, täiendusõppe prioriteetide määratlemine ja seiretulemuste hindamine. • Haridus- ja teadusministeerium käivitab kutseõpetaja kohanemisaasta rakenduskava väljatöötamise. • Hariduse kutsenõukogu arendab kutsestandardit, täiustab kutseomistamise korda ning teeb ettepanekuid kutsestandardi rakendusteks.
• Hariduse kutsenõukogu, kutseliidud ja Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus kavandavad kutse omistamise õiguse ülemineku õpetajate kutseorganisatsioonile. • Haridus- ja teadusministeerium ja kohalikud omavalitsused suurendavad koolide iseseisvuse astet tugipersonali kaasamisel, tagades võimaluse määratleda tugipersonali koosseis lähtuvalt kooli eripärast (õpilaste erivajadused, õpetajate kvalifikatsioon, õpilaste arv jms), arengueesmärkidest ning otstarbekuse põhimõttest lähtuvalt. Selleks algatab haridus- ja teadusministeerium kooli tugipersonali vajaduse analüüsi ning koostab vaja-
dusel ettepanekud haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud miinimumkoosseisu muutmiseks. • Õpetajakoolituse valdkonna õppekavade akrediteerimisel on väljundipõhise hindamise aluseks õpetaja kutsestandardid. • Haridustöötajate täiendusõppe kvaliteedi tagamiseks ja tõhususe hindamiseks rakendatakse järgmisi meetmeid: a) Haridus- ja teadusministeerium algatab õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppe vajaduste analüüsi väljatöötamise ning suunab täiendavaid vahendeid riiklikul
tasemel olulistesse täiendusõppe valdkondadesse. b) Riik reguleerib haridustöötajate täiendusõppe turgu kvaliteedijärelevalve kaudu, selleks arendatakse Eesti Hariduse Infosüsteemis instrumendina välja täiendusõppe tagasiside moodul, kuhu koolijuht annab tagasisidet õpetajate poolt läbitud täiendusõppe kvaliteedile ja tõhususele. c) Täiendusõppe pakkujad registreerivad oma õppekavad EHIS-es, klassifikaatorina kasutatakse kutsestandardi jaotusi.
ÕPETAJAKUTSE ON ÜHISKONNAS VÄÄRTUSTATUD JA KÖITEV Selle eesmärgi saavutamisele aitab kaasa kõigi eelnevate eesmärkide täitmine • Riik tagab õpetajatele konkurentsivõimelise palgataseme. • Haridus- ja teadusministeerium koostab koostöös erinevate sidusrühmadega ettepanekute paketi õpetajate üldise töökoormuse ja -pinge vähendamiseks (tugispetsialistide kaasamine õppijate arengu toetamisse, abiõpetajate kaasamine jms) ning esimese aasta õpetaja erivajadusi arvestava töökoormuse määratlemiseks. • Kool määratleb end kogukonna kultuuri kandjana regioonis ning osaleb aktiivselt regiooni arendustegevuses, kaasates nii õpetajaid, õpilasi kui lastevanemaid.
• Kooli juhtkond tunnustab ning tutvustab kogukonnale oma õpetajate saavutusi õppijate arengu toetamisel. • Õpetajate organisatsioonid esitavad haridus- ja teadus-
ministeeriumile konkreetseid haridussüsteemi kui terviku ning õpetajahariduse valdkonna arenguvajadusi arvestavaid ettepanekuid muudatusteks seadusandluses ning panustavad nende elluviimisse. • Ülikoolid määratlevad õpetajahariduse oma arengukavades prioriteetse valdkonnana ning teavitavad avalikkust regulaarselt seal saavutatud tulemustest. • Gümnaasiumid tutvustavad õppijatele karjäärinõustamise käigus õpetajaameti võimalusi ja väljakutseid. Ülikoolid suunavad bakalaureuseõppe üliõpilaste valikuid õpetajakoolituse magistriõppe kasuks
ning toetavad magistriõppe lõpetajaid õpetajaameti valikul. • Haridus- ja teadusministeerium ja õpetajate kutseorganisatsioonid käivitavad ühiselt sihipärase tegevuse õpetajaameti maine kujundamisel: algatavad avalikkuses arutelusid aktuaalsetel hariduse valdkonna ning õpetajakutse arendamisega seotud teemadel, levitavad edulugusid ja häid kogemusi, käivitavad erinevaid üritusi õpetajaameti väärtustamiseks („ministrid õpetajaks ja õpetajad ministriks” õpetajate päeval, õpetajate laulupidu vms). • Haridus- ja teadusministeerium rakendab õppeasutuste tunnustamise süsteemi, mille raames töötatakse välja erinevad õpetajate tunnustamise vahendid.
KOKKUVÕTE Haridussüsteemis täidab võtmerolli õpetaja Haridussüsteemis täidab võtmerolli õpetaja. Tema ettevalmistuse kvaliteedist, valmisolekust oma tegevust analüüsida ja end pidevalt täiendada sõltub Eesti kooli ja iga õppija käekäik. Sama oluline on õpetaja rolli tähtsustamine ja väärtustamine ühiskonnas. Käesoleva strateegia põhisuund – õpetaja professionaalse arengu toetamine – teenib omakorda õppija arengu toetamise eesmärki. Strateegia eesmärkide saavutamine on võimalik üksnes erinevate osapoolte koostöös: Riik ja koolipidaja vastutavad selle eest, et noor inimene sooviks õpetajaks õppida ning õpetajana töötamine oleks ühiskonnas väärtustatud. Riik ja koolipidaja tagavad koolide jätkusuutliku finantseerimise, luues koolile mh suuremad võimalused tööaja ja -tasu diferentseerimiseks.
Haridus- ja teadusministeeriumi ülesanne on tagada õpetajahariduse valdkonna arengu järjepidevus, käivitada süsteemne haridusvaldkonna seire ja rakendusuuringud ning viia õpetajaharidust puudutavatesse õigusaktidesse sisse strateegia eesmärkide saavutamiseks vajalikud muudatused. Õpetajaid ettevalmistavad kõrgkoolid peavad tõhustama õpetaja ettevalmistamist ja tema arengu toetamist toimetulekuks väga erilaadseid oskusi nõudvas töökeskkonnas, pöörates erilist tähelepanu eneseanalüüsi ja oma arengu juhtimise ning meeskonnatööga seotud oskuste kujunemisele. Oluline ülesanne on luua paindlikke võimalusi õpetajaks õppimisel ning varasema õpija töökogemuse arvestamisel tasemeõppekavade läbimisel ja kvalifikatsiooni tunnustamisel. Õpetajate ettevalmistus peab tuginema rahvusvahelisel tasemel tunnustatud teadustege-
vusele ning pakkuma piisavalt võimalusi teoreetilise teadmise praktiliseks rakendamiseks koolikeskkonnas. Kool peab toetama ja suunama õpetaja kutsealast arengut. Koolijuhi ülesanne on kujundada koolikultuuri lähtuvalt õppiva organisatsiooni põhimõtetest, arendades kolleegkolleegilt õppimist ja mentorlust ning toetades õpetaja osalemist õpetajate organisatsioonide töös. Õpetajate organisatsioonide roll ja tähendus õpetajakutse arendamisel ja maine
kujundamisel peab suurenema. Õpetajate kogukonna identiteedi tugevdamiseks on vaja tõhustada nii regionaalset võrgustikutööd kui ka organisatsioonideülest sisuarendust riiklikul tasandil. Õpetaja ja õpetajaks õppija peab teadvustama oma vastutust õppija arengu toetamisel, analüüsima oma koolitusvajadusi ning kavandama oma kutsealast ja isiksuslikku arengut, lähtudes õpetaja kutsestandardi pädevuskirjeldustest, riiklikest haridusuuendustest, kooli arenguvajadustest ja oma õpetaja-pildist.
Õpetajahariduse strateegia 2009-2013 täistekst: www.hm.ee (arengukavad) Õpetajahariduse strateegia elluviimist toetavad meetmed Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavad programmid: - Haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programm Eduko www.archimedes.ee/eduko - Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014 - Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013 - Õppe kvaliteedi parendamine õppeasutustes sise- ja õpitulemuste välishindamissüsteemi ning seadusloome arendamise kaudu www.ekk.edu.ee/programmid Keeleõppe arendamine: www.meis.ee Avatud taotlusvoorud T&A valdkonnas: www.archimedes.ee/struktuurifondid
Sihtasutus Archimedes Eduko b端roo Koidula 13A, 10125 Tallinn Tel: 699 9396 E-post: eduko@archimedes.ee www.archimedes.ee/eduko