Issuu on Google+

1

Uudiskiri nr 6

Uudiskiri

nr 6 03/2014

Õpetajauuringute suurprojekt/ lk 12-13

Teleseriaalist “Üheksandikud”/ lk 8-11

Piltuudis: “Õpi õpetajaks” Teeviidal / lk 16-18


2

Sisukord

Sisukord Toimetaja veerg .................................................................. 3 Uuel aastal uue hooga

Lühiuudised ..................................................................... 4-5

Õppimine........................................................... ................. 6-7 Kogemusest õppimine ja refleksioon õppimisprotsessis

Teleseriaal.........................................................................8-11 “Üheksandikud” näitasid koolielu seestpoolt

Uuring.............................................................................. 12-13 Õpetajauuringute suurprojekt

10 küsimust Eduko doktorandile............................. 14-15 Vastab Tallinna Ülikooli doktorant Reelika Suviste

Piltuudis.......................................................................... 16-18 “Õpi õpetaja” kampaania Teeviidal

Eelteated .............................................................................. 19 Õppematerjalide tutvustus, didaktikamess

Uudiskiri nr 6

Programm Eduko Programm Eduko tegutseb Eesti haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise ning populariseerimise nimel. Aastatel 2009-2014 toetame valdkonna arengut 5,1 mln euroga, aastatel 2013-2015 lisandub üle 2 miljoni euro pedagoogide täienduskoolitusteks. Eesmärgi täitmise nimel töötavad üheskoos SA Archimedes ja partnerid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. SA Archimedes Eduko büroo Koidula 13a, 10125 Tallinn eduko.archimedes.ee eduko@archimedes.ee Tel 699 9396


Uudiskiri nr 6

Toimetaja veerg

3

Toimetaja veerg Aasta 2013 on selja taha jäänud ning alanud on programmi viimane täispikk aasta. Aasta esimesse poolde jääb veel palju tööd ja pingutust nõudvaid tegevusi. Tiina Anspal Eduko büroo juhataja

mes tehtud arendustööd ning lõppevate uuringute tulemusi. Selleks, et oma aega paremini planeerida, tasub juba praegu mõned kuupäevad kalendrisse märkida. 24.-25. oktoobril toimub EKSPERIMENTA raames IDEElaboratooriumi konverents, mis keskendub viisidele, kuidas integreerida teadust, kunsti ja haridust. Loe lähemalt konverentsi veebilehelt. Oktoobrisse on planeeritud ka motivatsiooniteemaline meistriklass ning eesti keelde tõlgitud samateemalise õpiku

2014. aastal keskenduvad ülikoolid paindlike võimaluste aredamisele õpetajakoolituses, samuti didaktikakeskuste arendamisele. Märtsis alustab uues kuues ja koostöös ülikoolidega „Õpi õpetajaks“ kampaania, millega julgustame Selleks, et oma aega taas säravaid paremini planeerida, noori õpetatasub juba praegu mõned jaametit valima. Maikuus kuupäevad kalendrisse tutvustame märkida. ka valminud õppematerjale ning suve hakul teeme kokkuvõtteid prak- esitlust. Lisainfo ilmub lähitikamudelite piloteerimise ajal Eduko veebilehele. Didaktikamess koos suure teisest aastast. hulga erinevate õpitubade ja Aasta teine pool on sügiseesitlustega toimub novembris le kohaselt viljade noppimikahel järjestikusel nädalavase aeg. Juba praegu saame hetusel (reede ja laupäev). öelda, et sügis saab olema Kuna programmi tegevusi erakordselt kiire ja toimekas 1–6 pikendatakse aasta lõpuning plaanis on laialdaselt ni (varasema septembri asetutvustada programmi raamel), otsustasime nihutada



Foto: Liisa Lumiste

aasta lõppu ka programmi lõpetamise. Nii jääb 13. juuniks planeeritud lõpukonverents ära. Selle asemel kajastatakse programmi tulemusi didaktikamessil ning muude ürituste raames. Käesolevas uudiskirja numbris saate aga tutvuda põnevate tegevustega, mis on juba toimunud. Näiteks saab lugeda muljeid Jenny Mooni meistriklassist (lk 6-7), populaarsest „Üheksandikud“ saatesarjast (lk8-11), aga ka kokkuvõtet õpetajateuuringu suurprojektist (lk 12-13). Huvitavat lugemist ning toimekat aastat!


4

Lühiuudised

Uudiskiri nr 6

“Õpi õpetajaks” kampaania kutsub õpetajaid väärtustama Koostöös ülikoolidega käivitas Eduko büroo 2013. aasta novembris kampaania õpetajaameti väärtustamiseks. Kampaania jätkub ka tänavu märtsis ja aprillis. Kampaania raames valmisid videoklipid, milles Eesti avaliku elu tegelased meenutavad oma õpetajaid, lapsed tänavad oma õpetajaid ning õpetajad selgitavad, mis tähendab nende jaoks õpetajaks olemine. Videoklipid levivad nii teles kui internetis. Lisaks videotele võib kampaanianägusid kohata tänavapildis ja trükimeedias. Kampaania üks reklaamnägudest, endine ERR-i saatejuht ja toimetaja, saatesarja „Üheksandikud“ produtsent ning praegune Elioni NutiTV hankejuht Toomas Luhats käis hiljuti ühte koolitundi läbiviimas. „See on puhas rõõm, kui saad kohtuda säravsilmsete inimestega, kes viitsivad kuulata, mis sul öelda on,“ rääkis ta. „Minu põgus kohtumine õpilastega

oli aga tegelikult naljategu võrreldes sellega, mida tublid õpetajad teevad iga päev,“ tunnistas Luhats. „Kampaaniaga tahame panna inimesi mõtlema nende elus väga olulist rolli mängivatele isikutele – õpetajatele – ning näidata, miks on õpetajaamet oluline ja miks on lahe olla õpetaja,“ selgitas Eduko büroo juhataja Tiina Anspal. „Loodame, et õpetajaks tuleb õppima aina rohkem särasilmseid noori,“ lisas Anspal. Vaata kampaania veebilehte.

18. veebruaril toimus Tartus Tartu ja Tallinna Ülikooli õpetajauurijate neljaaastase ühisprojekti “Õpetajate professionaalne areng ja selle toetamine” pidulik lõpetamine ning projekti põhitulemusi tutvustava artiklite kogumiku presentatsioon. Seminaril tutvustasid Eesti ühes suuremas ja ulatuslikumas õpetajakoolituse-alases uuringuprojektis osalenud TLÜ ja TÜ õppejõud ja doktorandid oma uurimistulemusi ning nende rakendusvõimalusi õpetajate professionaalse arengu toetamiseks. Pikemalt saab uuringutulemustest lugeda uudiskirja lehekülgedelt 6-7.

Foto: Eva Lepik

Tartus toimus mahuka uuringu “Õpetajate professionaalne areng ja selle toetamine” lõpuseminar


Uudiskiri nr 6

Lühiuudised

5

Peter Gray tutvustas haridusuuringute rahastamise võimalusi Horisont 2020 programmist Assotsiatsiooni õpetajaharidusuuringute võrgustiku koordinaator. Töötoa eesmärk oli leida teemasid ja genereerida ideid haridusuuringute valdkonnas, mida võiks rahastada Horisont 2020 programmist. Materjali retsenseeris Kaido Orula.

Foto: Maarja Karjaherm

9. detsembril 2013 toimus Tartus Dorpati konverentsikeskuses seminar „Haridusuuringute rahastamine Horisont 2020 programmist.“ Horisont 2020 on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni uus rahastamisprogramm. Programmis koondatakse vahendid kolmele vastastikku tugevdavale sambale, mis vastavad Euroopa 2020. aasta strateegia ja juhtalgatuse „Innovatiivne liit” prioriteetidele. Seminaril tutvustati programmi Horisont 2020 lähemalt ning räägiti võimalustest haridusuuringute rahastamiseks programmist. Seminari raames viis läbi töötoa dr Peter Gray, kes on Norra teadus- ja tehnikaülikooli teadusdirektor ja Euroopa Haridusuuringute

Tartu Ülikoolis loodi humanitaarvaldkonna didaktikakeskus Didaktikakeskuse eesmärk on edendada humanitaarainete õppe- ja teadustööd, koondada valdkonna pädevust ning tõhustada koostööd Tartu ülikooli Pedagogicumi ning teiste õpetajakoolitust edendavate keskustega üle Eesti. Keskus soovib vastata üha uueneva kooli vajadustele ja aidata kaasa humanitaarvaldkonna õpetajate esma-, täiend- ja ümberõppe korraldamisele. 23. jaanuaril tuli esmakordselt kokku didaktikakeskuse nõukogu, kes valis nõukogu esimeheks TÜ emakeeleõpetuse professori Martin Ehala ja didaktikakeskuse juhatajaks eesti keele lektori Maigi Vija. „Initsiatiiv didaktikakeskuse loomiseks tuli korraga mitmelt poolt: programmijuhtidelt õppekomisjonist ja ainedidaktikutelt, kes omavahel praktika ja seminaride tõttu suhtlevad ja koostööd teevad,“ rääkis keskuse juhataja, TÜ eesti keele lektor

Maigi Vija. Vija sõnul soovitakse kogu oma tegevusega muuta humanitaarvaldkonna õppetööd praktilisemaks, kaasates õppe- ja arendustegevusse ka ülikooliväliseid partnereid ning üliõpilasi. Didaktikakeskuse esimeseks ülesandeks on aidata kaasa filosoofiateaduskonna õpetajakoolituse magistrikooli sünnile, mis tugevdaks õpetaja-identiteeti, pakuks mitmekesisemaid spetsialiseerumisevõimalusi ja võimaldaks eripärasemat õpetaja-profiili (nt kahe aine õpetaja kutset gümnaasiumiastmes). Didaktikakeskus teeb tihedat koostööd Pedagogicumi, TÜ haridusuuenduskeskuse, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse didaktikakeskuse, TÜ usuteaduskonna, TÜ eetikakeskuse ning Viljandi ja Narva didaktikakeskustega.


6

Õppimine

Uudiskiri nr 6

Kogemusest õppimine ja refleksioon õppimisprotsessis Eelmise aasta novembris külastas Eduko büroo kutsel Eestit Jenny Moon Suurbritanniast, et pidada loeng teemal „Kuidas on kogemusest õppimine seotud mõtlemise kvaliteediga“ ja viia läbi meistriklass refleksiivsest õppimisest. Maarja Karjaherm SA Archimedes Jenny Moon on hariduse arendamisega tegelenud aastast 1998. Tema huvi keskmes on õppimine kui protsess, mida ta on uurinud mitmetes oma raamatutes: „Reflection

Grupitöö arutelu Jenny Mooni meistriklassis

in Learning and Professional Development“ (1999), „Learning Journals“ (1999), „Improving the Impact of Learning in Short Courses and Workshops“ (2001) ja „A Handbook of Reflective and Experiential Learning“ (2004). Loengu fookuses oli väide, et oluline tegur kogemusest õppimisel on õppija mõtlemise kvaliteet. Loengus tutvustab Jenny Moon oma käsitlust refleksiivsest õppimisest ja kriitilisest mõtlemisest. Loengu salvestist saab vaadata UTTV veebikeskkonnast. Meistriklasssist annab ülevaate haridusteaduste doktorant Anu Sööt, kelle üks huvi on refleksioon tantsuõppes.

Fotod: Maarja Karjaherm


Uudiskiri nr 6

Õppimine

7

Lühirefleksioon refleksioonist Anu Sööt, Haridusteaduste doktorant 20. novembril 2013 toimus Tartus Jenny Mooni (kellele olen viidanud oma paljudes refleksioonialastes artiklites ja töödes) meistriklass. Senini ei olnud mul õrna aimugi tema soost, mõttemaailmast, vaadetest jms, peale selle, et kasutasin sageli viidet: Moon (1999) ja Moon (2004). Näiteks, /Õpetaja areng on pigem spiraalne õppimisprotsess kui lineaarse arenguprotsessi lõpptulemus. Kõige olulisem on olla võimeline õppima oma kogemustest. Algajast õpetajast meistriks kujunemine toimub kiiremini, kui inimene oma tegevust reflekteerib (Moon, 1999)./ või /Refleksiooni ja reflekteerimisoskuste tähtsust õpetaja õppimise ja professionaalse arengu kontekstis on rõhutatud alates Dewey’st kuni tänapäevani (Boud et al., 1985; Korthagen & Vasalos, 2005; Moon, 2004; Poom-Valickis, 2007)./ Kohapeal selgus, et tegemist on ülimalt sümpaatse inglise daamiga, kelle meistriklassis tehtud märkmeid nüüd, pool aastat hiljem üle vaadates, leidsin järgmised mõtteterad. Refleksioonil ei ole ühte ja „õiget“ definitsiooni. Oluline on leida, mida SINA selle all mõistad. Pigem ole ettevaatlik ühe ja ainsa definitsiooni leidmisega. Reflekteerimiseks ja/või selle esitlemiseks on palju võimalusi: kirjutamine, joonistamine, rääkimine, tegemine. Kui see on vaid sinu peas, siis teised ei näe seda. Seda läbi kirjutades (või joonistades jne) õpid rohkem. Siis kordad tegevust ja reflekteerid uuesti jne ring ei lõpe. Kõigile ei sobi ühesugused viisid. Mõni väljendab end paremini suuliselt, teine kirjalikult. Refleksioon on protsess, mis juhtub ka ilma teadvustamata. Analüüs on vaid üks refleksi-

ooni osa. Refleksiooni eripära on uue sarnase kogemuse saamine uues sarnases situatsioonis. Peab olema selge eesmärk, mida reflekteeritakse. Reflekteerija mõttekäik peaks olema jälgitav, võimalused, mida leitakse uueks lahenduseks. Küsimused on abiks refleksiooni sügavamaks minemisel. Küsimused, mida reflekteerijad ise endale esitavad, aitavad neil paremini sügavamale jõuda. Mida emotsionaalsem on situatsioon, seda raskem on reflekteerida, end kõrvalt vaadata. React or reflect? Tegutseda või reflekteerida? Tegutseda ja reflekteerida. Refleksioon on nagu kodu koristamine, see korrastab mõtteid. Tõeline õppimine leiab aset alles teistkordsel reflekteerimisel. Kui reflekteerida reflekteerimist. Eesmärk on hästi hakkama saada, mitte presenteerida refleksioonioskust.

Jenny Moon loengut andmas


8

Teleseriaal

Uudiskiri nr 6

„Üheksandikud“ näitas koolielu seestpoolt 2013. aasta oktoobrist detsembrini oli ETV eetris koolielu-teemaline tõsieluseriaal “Üheksandikud”, mis jälgis ühe klassi arengut terve õppeaasta vältel. Sarja keskmes oli Kuristiku Gümnaasiumi 9. klass. Maarja Karjaherm SA Archimedes Tagasihoidlike õpitulemustega klassi ees vahetati välja viie aine (eesti keel ja kirjandus, matemaatika, inglise keel, bioloogia, kehaline kasvatus) õpetajad. Noorte ette astusid nn superõpetajad, kelle missiooniks saab eeloleva õppeaasta vältel klassi õpitulemusi oluliselt parandada. See annab noortele, kel enne pol-

nud lootustki edasi õppimiseks, võimaluse astuda kas gümnaasiumi või kutsekooli. Saatesarja eesmärgiks oli väärtustada ja populariseerida õpetaja kutset, tõsta au sisse õppimine; suurendada õpilaste enesekindlust ja usku oma tulevikuväljavaadetesse; tutvustada koolielu ja koolis toimuvat avalikkusele lähemalt ning ärgitada ühiskonnas debatte kooliharidusest ja õpetajate rollist meie elus. Igal nädalal järgnes telesaatele vestlussaade Vikerraadios, kus arutleti sarjas esile kerkinud probleemidel aga ka haridusteemadel üldisemalt. Raadiosaade on järelkuulatav Vikerraadio kodulehel. Saatesari valmis Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi toel Eduko programmi raames.

Minu aasta üheksandikega Eveli Soika, õpetaja

2012./2013. õppeaasta oli minu jaoks eriline. Sügisel ERRi projektiga liitudes olin õhinal valmis uue ja tohutult suure väljakutse vastu võtma. Lootsin, et suudan koos teiste õpetajate ja ERRi meeskonnaga suunata seitsmeteistkümne noore inimese elu taas rööbastele. Projekti peamine eesmärk oli näidata, et väga head õpetajad suudavad ka kehvad õpilased õppima ja pingutama panna. Esimest korda õpilaste ette astudes lootsin, et õpilased tahavad vähemalt sama entusiastlikult kui mina tõestada, et nad on võimelised põhikooli heade tulemustega lõpetama. Samas kartsin, et mulle vaatavad vastu tuimad ja motivee-


Uudiskiri nr 6

Teleseriaal

“Üheksandikud” tõsieluseriaalis osalenud õpetajad

rimatud silmapaarid ning ootavad, et mina nendega midagi erilist teeksin. Paraku sai tõeks minu kartus. Tegutsemistahet õpilastel polnud, sest nad olid harjunud siiani hoopis teistmoodi tegutsema. Nad jätkasid samas vaimus nagu eelnevad kaheksa aastat – mitte midagi tehes ja palju puududes. Õpilased põhjendasid oma nõrku teadimisi ja suurt puudumist sellega, et koolis on lihtsalt igav ja laiskus on ka kallal. Nad ei leidnud mõtet koolis käia, sest internetist on ju kõik vastused leitavad. Kahjuks ei mõista õpilased aga kooli tegelikku ülesannet. See pole mitte teatud faktide õppimine, vaid tööharjumuste, rutiinitaluvuse, meeskonnatöö, loovuse, seoste loomise jt oskuste arendamine. Seda kõike kahjuks internet ei õpeta. Uued õpetajad üritasid rakendada erinevaid meetodeid, et ääretult nõrku põhiteadmisi tõsta ning vanu auke täita. Kahjuks ei olnud esimene poolaasta ikkagi mõne õpilase jaoks piisavalt huvitav, et igapäevaselt koolis käia.

9

Fotod: Ülo Josing

Midagi aga muutus umbes veebruaris. Noored hakkasid taipama, et nende tulevik sõltub suuresti hetkeotsustest ja –tegudest. Nad võtsid end kokku ning hakkasid rohkem pingutama. Tunnid muutusid tunduvalt efektiivsemaks ning üha enam vastastikuseks pingutuseks. Kolmanda veerandi lõpus tundus isegi, et õpilaste unistused ja enesekindlus on uskumatult kõrgele tõusnud. Eksamitel näitasid nad kõigile, et suur töö ja vaev tasus end ära ning tulemused olid positiivsed. Põhikool sai õnnelikult lõpetatud. Lõpuaktusel said kõik tõdeda, et algselt veidi utoopilised eesmärgid siiski täitusid. Minu meelest oli sarja „Üheksandikud“ suurim väärtus see, et vaatajateni toodi Eesti haridussüsteemi tänane olukord, näidates ehedalt, milliste probleemidega põrkuvad õpetajad igapäevaselt kokku. Kahjuks ei võimaldanud 12 osa näidata kõike, mida nende noorte heaks tehti. Vaatajad ei näinud, kui palju tööd jäi klassiruumist väljapoole. See


10

Teleseriaal

õppeaasta tõestas väga hästi, et ühe probleemse klassi muresid ei suuda ainult klassijuhataja lahendada. Antud projekti raames tundis erilist muret õpilaste pärast terve ERRi meeskond. Kõik lootsid panna noori taas endasse uskuma ning hoolima oma tulevikust. Eks aastad näitavad, kui hästi see meil tegelikult õnnestus. Loodetavasti jätsid õpilased meelde sarja viimase osa lõpusõnad: „Koolis võid ju põruda, aga elus ei tohi põruda!“ See õppeaasta õpetas ka mind väga palju.

“Üheksandikud” kaamera taga ning võtteplatsil

Uudiskiri nr 6

Õppisin ennast tundma teisest küljest, hakkasin oma tööd uue nurga alt vaatama. Iga õpetaja võiks mõne aja tagant töötada ühe õppeaasta mõnes teises koolis. See aitab märgata oma kooli häid külgi või leida lahenduse nii mõnelegi puudusele. Olen tänulik ERRile, et nad selle suure ja vajaliku projekti ette võtsid ning andsid mulle võimaluse sellest osa saada. See õppeaasta jääb mulle väga pikaks ajaks eriliselt meelde!

Fotod: Piret Eero


Uudiskiri nr 6

Teleseriaal

11

Kommentaar sarja tegijalt Toomas Luhats, saatejuht Üheksandikud oli hästi mitmetahuline sari. Seda nii oma iseloomult kui ka väärtuste ja laiema tähenduse asjus. Kui tavaliselt on telesaade selline hetkeline nähtus – vaatad ära ja unustad, siis mulle tundub, et „Üheksandikud“ mõlguvad täna veel paljude inimeste meeltes, nii asjaosaliste kui ka kuulajate/vaatajate meeltes. Ma loodan, et saade kaardistas meie haridusmaastiku väljakutsed, et (eriti raadios) arutles nende üle, pakkus mõningaid mõtteid, kuidas neid väljakutseid lahendada, aga ka andis ideid laiemateks aruteludeks, teadustöödeks, mõtisklusteks. Selline oli reaalne koolielu 2013. aastal. Meeldis see meile või mitte, aga me vähemasti teame nüüd, missugune ta oli ja saame reageerida vastavalt. Ma loodan, et 9B noored inimesed said elamuse, eneseusu ja kindluse, et pingutades ja ennast kokku võttes pole miski võimatu. Ma loodan, et noored inimesed said parema tuleviku – kuigi nüüd alles kõik algab ning edasine sõltub ainult neist endist. Saatetegijate jaoks oli see kahtlemata suur-suur väljakutse ja väga keeruline projekt. Seda nii saate iseloomult, tiimi väiksuselt, formaadilt kui ka vastutuselt. Alustades ei teadnud ju me keegi, mismoodi see kõik välja tuleb, kas me üldse midagi saavutame ja kas Eestis on sama asi võimalik, mis välismaal oli… Meie viie õpetaja kohta peab ütlema, et nad tõepoolest on superõpetajad. Aga ennekõike on nad superinimesed, sest nad ei piirdunud keegi oma aine pelga edastamisega, vaid läksid kõik kaugemale, sügavamale kui peab. Täna usun ma täie kindlusega, et on olemas õpetajaid tänu kellele õpitakse rohkem, pingutatakse rohkem ja kes suudavad ka selgeks teha, miks seda kõike vaja on.

Kas „Üheksandikud“ läksid korda? Ma ei tea. See selgub alles siis, kui me teame, kas tänu meie saatele läks noorte elu paremaks, kas meie koolisüsteem ka tõepoolest paranes ja kas mingid küsimused, millega me kokku puutusime leiavad lahendused lähemate aastate jooksul. Ja ma olen kaugel sellest, et arvata, et meil on kuidagi halb koolisüsteem või halvad õpetajad. Vastupidi, ma arvan et me oleme väga tublid, aga saame veel paremini. Iga eestlase kohus minu meelest on teha midagi sellist, et elu Eestis läheks edasi, läheks paremaks ja areneks. See oli ka „Üheksandike“ peaküsimus, millega me tegelesime aasta jooksul. Meie üheksandikele soovin ma aga unistuste täitumist, tublidust ja jätkuvat võitlusvaimu, mis lubaks saavutada elus rohkem kui parasjagu peab.

Toomas Luhats on ka “Õpi õpetajaks” kampaania üks reklaamnägudest. Loe tema kommentaari õpetajaameti kohta lk 4.


12

Uuring

Uudiskiri nr 6

Õpetajauuringute suurprojekt Äsja lõppes Tartu ja Tallinna Ülikooli neljaaastane ühisprojekt Õpetajate professionaalne areng ja selle toetamine (ÕPA), mida koordineeris Tartu Ülikooli (TÜ) haridusteaduste instituut. Projekti juhiks oli TÜ prof Edgar Krull ja kaasjuhiks Tallinna Ülikooli prof Leida Talts.

hustamisvõimaluste uurimisele ja TLÜ rühmad tegevõpetajate professionaalse arengu ja selle toetamise võimaluste välja selgitamisele töökarjääri vältel.

Esimene uurimisrühm

TÜ uurimisrühma, mida juhtisid van. teadur Äli Leijen ja dots Mari Karm, ülesandeks oli uurida õpetajakoolituse üliõpilaste kutseEdgar Krull alase identiteedi kujunemist, välja selgitada Tartu Ülikooli professor võimalused üliõpilaste refleksioonioskuste ÕPA põhitaotluseks oli teadusvõimekuse kompleksseks arendamiseks ning teha uuriarendamine õpetajakoolituse valdkonnas aga mistulemuste põhjal ettepanekuid õpetajaka juba valdkonnas uurimistööga tegelevate koolituse õppekavade modifitseerimiseks. Töö töörühmade teoreetiliste käsituste lähenda- tulemusena valmis küsimustik õpetaja rolliga mine, tegevuse kooskõlastamine ja koostöö seotud normide ja väärtuste internaliseeriarendamine. Teostatavate uuringute eesmär- mise välja selgitamiseks, loodi metoodikad giks oli õpetajakoolituse esmaõppe, kutseaasta õpetajakoolituse üliõpilaste professionaalse ja täiendusõppe tõhustamine selgitades välja identiteedi kujunemise uurimiseks ja õpetauusi võimalusi õpetaja professionaalse arengu jakoolituse praktikantide professionaalse ja personaalse identiteetoetamiseks. Projekti di arengu toetamiseks täiendavaks taotluning sõnastati praktiUurimistöö korralseks oli paremate uulised soovitused prorimistingimuste loodamiseks moodustati viis fessionaalse refleksimine õpetajahariduse uurimisrühma ooni arendamiseks nii temaatikaga seotud õppejõududel endil doktorantidele nende kui üliõpilastel, keda kaasamisega uurimisnad õpetavad. rühmade tegevusse. Projektis osales kokku 26 õppejõudu ja teadurit ning samapalju doktorante; kaitsti kokku 10 doktoritööd ning uuristöö tulemusena avaldati kokku 64 teadusartiklit, neist rahvusvahelise leviga väljaannetes 39. Uurimistöö korraldamiseks moodustati viis uurimisrühma. Tartu Ülikoolis kolm ja Tallinna Ülikoolis kaks. TÜ uurimisrühmad keskendusid õpetajakoolituse esmaõppe tõ-

Teine uurimisrühm TÜ teise rühma ülesandeks (juhtisid prof Jaan Mikk ja dots Piret Luik) oli uurida õpetajate suhtlemiskompetentsi seoseid õpitulemustega ning töötada välja põhimõtted ja metoodika õpetajate suhtlemiskompetentsuse arendamiseks. Lisaks uuriti sotsiaalmeedia (logide) kasutamise võimalusi õpetajakoolitu-


Uudiskiri nr 6

Uuring

13

saamu heast õpetamise praktika tõhussest (juhtisid prof Krista tamiseks. UurimisUuriti sotsiaalmeedia Loogma ja dots Madis töö ühe tulemusena kasutamise võimalusi Lepik). Töö tulemusena sündis metoodika selgusid põhikooli lõpusuhtlemisoskuse õpetajakoolituse klasside õpetajate proarendamiseks, mis praktika tõhustamiseks fessionaalsustüübid ning rõhub õpilasekeskõpetajate üldpedagoosusele, arvestab giliste uskumuste strukõpetatava aine ja kooliastme eripäraga ning annab ettevalmis- tuuri tüüpprofiilid ja õpetajate arusaamad tuse ka suhtlemiseks probleemsete õpilastega. oma rollist. Täiendavaks tulemuseks oli eelTeiseks väljundiks oli metoodika ja juhendid duste loomine Eesti õpetajate kutseidentiteedi õppeblogide kasutamiseks õpetajakoolituse ja uskumuste võrdlusuuringuteks. üliõpilaste pedagoogilisel praktikal ning blogimise tõhususe välja selgitamine üliõpilaste Viies uurimisrühm refleksioonioskuste arendamisel. TLÜ teise uurimisrühma (juhtis prof Marika Veisson) eesmärgiks oli koolieelsete lasKolmas uurimisrühm teasutuste õpetajate professionaalse arengu TÜ kolmas rühm (juhtis prof Edgar Krull) indikaatorite väljaselgitamine võrdlevalt lähiuuris pedagoogilise psühholoogia võtmemõis- riikide lasteaiaõpetajatega. Uurimistöö tuletete omandamist õpetajakoolituse teoreetilis- musena selgusid lasteaiaõpetajate arusaamad tes õpingutes ja õppetunni analüüsioskuste õpetaja professionaalsusest ja eestvedamise arendamise võimalusi pedagoogilisel kooli- mõjust professionaalsusele võrdlevalt Soopraktikal ning võimalikke lahendusi algajate me, Rootsi ja Ungariga. Lisaks selgitati välja ja meisterõpetajate taju ja arutluse erinevus- lasteaiaõpetajate erialase karjääri võimalused te välja selgitamiseks õppetöö planeerimisel. ja õppimisest arusaamad, saadi hinnangud Uurimistegevuse tulemusteks olid metoodika lasteasutuste kasvukeskkonna kvaliteedile ja õpetajakoolituse üliõpilastel pedagoogilise hindamiseks kasutatud hindamisvahendite psühholoogia mõistete arengu jälgimiseks, sobivusele ning loodi lasteaiaõpetaja profesküsimustik õpetajate õppetöö planeerimisos- sionaalse arengu mudel. Projekti põhitulemustega saab põhjalikukuste uurimiseks ning soovitused õpetajakoolituse üliõpilaste tunnianalüüsioskuste harju- malt tutvuda E. Krulli jt toim. (2013) artiklite kogumikus “Õpetajate professionaalne areng tamismetoodika tõhustamiseks. ja selle toetamine. Tulemused õpetajakoolituse teenistuses”. Neljas uurimisrühm TLÜs moodustatud uurimisrühmadest oli ühe tegevuse eesmärgiks selgitada välja õpetajate arusaamad õpetajakutsest ja õpetajate toimetulekustrateegiad ning kaardistada ja analüüsida erinevate ainete õpetajate üldpedagoogilisi uskumusi, sealhulgas nende aru-

Uuringuprojekti tutvustus toimus 18. veebruaril Tartus. Vaata üristuse kajastust Reporteri uudistesaates ning kuula tutvustust Vikerraadios.


14

Doktorant

Uudiskiri nr 6

10 küsimust Eduko doktorandile Reelika

Foto: Erakogu

Suviste Tallinna Ülikooli haridusteaduste doktorant, kuulub ÕPEÕPI uurimisrühma

Miks astusid haridusteaduse doktorantuuri?

tulemusi. Kõige enam naudin olukorda, kus juhendaja kinnitab, et artikkel on valmis ajakirja saatmiseks.

Oma tööalase elu jooksul olen suurema osa ajast olnud seotud õppimise ja õpetamisega. Aastal 2010 kutsusid dotsent Tiit Lepmann ja professor Eve Kikas mind uurimisrühma ja niimoodi mu doktoriõpingud alguse said.

Kuidas kirjeldad kogemust uurimisrühma liikmena?

Milline on õnnelik doktorant? Õnnelik on doktorant siis, kui tal on olemas tugev uurimisrühm, võimalused artiklite kirjutamiseks ja koostöövalmis juhendaja. Lihtsamalt, doktorant on õnnelik, kui tema kirjutatud artikkel ka avaldatakse. Mida naudid teadustöö juures? Naudin elevust tekitavaid andmeanalüüsi

Kuulumine uurimisrühma loob teatava võimaluse toe ja kogemuse saamiseks. Uurimisrühm, kus osalen, on olnud minu suhtes väga toetav ning andnud võimaluse arenemiseks ning rikastanud rühma liikmete kogemustega. Millest tunned doktorantuuris enim puudust? Doktorandina olen tundnud puudust metoodikaalastest kursustest, mis võiksid olla mu doktoritöö valmimise aspektist vajalikud ja lisaks veel - ööpäevas on alati liiga vähe tunde!


Uudiskiri nr 6

Tulevastele õpetajatele peab enam ning enam kordama, et nende õpetus tunnis peab olema seotud veel rohkem igapäevaeluga.

Mida on andnud koostöö kaasjuhendajaga välisülikoolist? Kaasjuhendaja Noona Kiuru Jyväskylä Ülikoolist annab võimaluse õppida hinnatud andmeanalüüsi vahendit ja on õpetanud kasutama erinevaid võimalusi andmeanalüüsiks. Lisaks on andnud ta võimaluse jälgida oma tööd ning kogemusi kõrvalt nii vastastikustel külaskäikudel kui ka kasutades selleks moodsaid IT-vahendeid. Mida plaanid teha pärast doktorantuuri? Käesolevaks hetkeks pole ma veel läbi mõelnud, mis minust pärast doktorantuuri saab. Kindel on küll see, et õpetamisega seotuks jään ma edaspidigi. Ühtlasi olen veendunud, et õpitulemuste ja õpetamise seoste uurimisega matemaatikast tegelen ka edaspidi, sh ka pärast õpinguid. Milline oli viimane erialane lugemiselamus? Viimane erialane lugemiselamus oli Evertsoni ja Weinsteini “Handbook of classroom management: Research, practice, and contemporary issues”. Muidugi ootab mu arvutis ja

Doktorant

15

töölaual suur hulk veel lugemata artikleid ehk potentsiaalsed lugemiselamused. Millised muudatused on vajalikud õpetajakoolituses? Õpetajakoolitus muutub ajas niikuinii, kuid lisaks enam rõhutatavatele praktiliste oskuste kujundamisele peaks õpetajakoolitus olema ka enam teaduspõhine. Kuigi jah, praktika ja aeg on näidanud, et õpetajakoolituses peab enam ning enam kordama tulevastele õpetajatele, et nende õpetus tunnis peab olema seotud veel rohkem igapäevaeluga. Millega tegeled lisaks doktorantuurile? Õpingute kõrval kasvatan kahte väikelast, kes on väga suureks motivatsiooni allikaks. Õpingute ja laste kõrval töötan Tartu Ülikoolis sotsiaal- ja haridusteaduskonnas teadusprojekti assistendina ning olen Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes matemaatika-informaatika lektoriks.

Reelika Suviste on Tallinna Ülikooli doktorant ja töötab uurimisprojekti ÕPEÕPI meeskonnas. Reelika doktoritöö teema on “Matemaatikaõpetajate õpikäsitluste ja uskumuste seos õpilaste matemaatiliste oskuste ja teadmiste ning nende arenguga, eesti ja vene õppekeelega koolide võrdlus”, tema doktoritöö juhendaja on prof Eve Kikas Tallinna Ülikoolist ja kaasjuhendaja on Noora Kiuru Jyväskylä Ülikoolist.


16

Piltuudis

Uudiskiri nr 6

“Õpi õpetajaks” kampaania Teeviidal Euroopa Sotsiaalfondi toel tutvustasid ülikoolid noorte infomessil Teeviit õpetajaks õppimise võimalusi ühises “Õpi õpetajaks” boksis.

Teeviit toimus 29.- 30. novembril 2013 Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses. Kokku külastas juba kahekümnendat noorte infomessi 8355 inimest.

“Õpi õpetajaks” messiboksis jagasid infot Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ning Eesti Muusika ja Teatriakadeemia õpetajakoolituse tudengid Fotod: Maarja Karjaherm


Uudiskiri nr 6

Piltuudis

17

Kõik huvilised said kohapeal täita kutsesobivustesti, lisaks olid jagamiseks ka kampaania sümboolikaga kleepsud, pastakad ja rinnamärgid.

Kõik boksi külalised said mõnusatel punastel kott-toolidel jalga puhata ja vaadata kampaania videoklippe.


18

Piltuudis

Uudiskiri nr 6

Huvilistele tutvustati 천petajahariduse 천ppekavasid ja 천petajaametit.

Muidugi olid Teeviidal oma boksidega kohal ka SA Archimedese ja Euroopa Noored esindus.  Fotod: Maarja Karjaherm


Uudiskiri nr 6

Eelteade

19

Õpetajatele suunatud õppematerjalide tutvustus 13. mail Tartus Teisipäeval, 13. mail kell 15.00 – 17.00 toimub Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskuses (Lossi 38, Vana Anatoomikum) värskelt ilmunud õppematerjale tutvustav infopäev. Õppematerjalidest annavad ülevaate prof. Miia Rannikmäe, prof. Martin Ehala ning Anita Kärner ja Leelo Tiisvelt. Infopäevale on oodatud on nii õpetajad, õppejõud kui õpetajakoolituse valdkonna üliõpilased.

Päevakava 15.00 -15.05 Avasõnad 15.05 -15.25 Anita Kärner ja Leelo Tiisvelt „Kujundav hindamine kui õppimist toetav hindamine“ (õppematerjali autorid: Maria Jürimäe, Anita Kärner, Leelo Tiisvelt, Tiiu Kuurme) 15.25 -15.45 Martin Ehala „Gümnaasiumi praktilise eesti keele kursuste metoodika õpik“ 15.45 -16.05 Miia Rannikmäe „Paradigmaatilised suundumused loodusainete õpetamisel üldhariduskoolis” 16.05 – 17.00 Grupivestlused autoritega Osavõtuks palume registreeruda hiljemalt 5. maiks Eduko veebilehel. Tutvu Eduko toel valminud trükiste ja õppematerjalidega.

Novembris toimub didaktikamess Didaktikamessi planeeritud toimumisaeg on 2014. aasta novembris kahel järjestikusel nädalavahetusel (reede ja laupäev) Tartus ja Tallinnas. Täpsemad kuupäevad ja kohad selguvad üsna pea. Hoidke end infoga kursis Eduko veebilehel! Ürituse eesmärk on tutvustada hariduse valdkonna ideid ja tooteid, mis on seotud didaktikaga ning haridusuuendustega õpetajahariduses. Messi motoks on Õpime uuest(i)!


Uudiskiri nr 6

http://eduko.archimedes.ee


Eduko uudiskiri nr 6