Eduko uudiskiri nr 4

Page 1

1

Uudiskiri nr 4

Uudiskiri

nr 4 06/2013

Pedagoogide täiendusõpe/ lk 12-13 Tom Russell praktika olulisusest/ lk 18-19

Didaktikakeskused kui uus vorm koostööks / lk 6-11


2

Sisukord

Uudiskiri nr 4

Sisukord Toimetaja veerg .................................................................. 3 Tegusale kevadele järgneb lõõgastav suvi.

Lühiuudised ..................................................................... 4-5 Tagasivaade Eduko aastaseminarile, kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi parimad tööd, valminud on õppefilmide komplekt.

Didaktikakeskused......................................................

6-11

Ülevaade kolme kõrgkooli didaktikakeskuste arendustööst.

Täienduskoolitused õpetajatele.................................12-13 Eduko programmi lisandus uus tegevus: pedagoogide täiendusõpe.

10 küsimust Eduko doktorandile ............................ 14-15 Vastab Tallinna Ülikooli doktorant Evelyn Neudorf.

Praktika õpetajakoolituses ........................................ 16-18 Eestit külastas Kanada õpetamise ja õppimise professor Tom Russell.

Haridussaade “KoolOn” .................................................. 19 Haridussaade “KoolOn” lõpetas pärast kaht edukat aastat.

Kasvatusteaduste konverents.................................. 20-21 Konverentsil otsiti vastust küsimusele, kas teadus kõnetab praktikat.

Kooliõppekava arendamine...................................... 22-23 Kooliõppekava arendamist uurinud analüüsigrandi tulemuste tutvustus.

Piltuudis.............................................................................. 24 Õpetajahariduse infoboks haridusmessil Intellektika 2013.

Eelteade ............................................................................... 25 Õpetajakoolituse stipendium.

Programm Eduko Programm Eduko tegutseb Eesti haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise ning populariseerimise nimel. Aastatel 2009-2014 toetame valdkonna arengut 5,1 mln euroga. Eesmärgi täitmise nimel töötavad üheskoos SA Archimedes ja partnerid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. SA Archimedes Eduko büroo Koidula 13a, 10125 Tallinn eduko.archimedes.ee eduko@archimedes.ee Tel 699 9396


Uudiskiri nr 4

Toimetaja veerg

3

Toimetaja veerg Teie ees on suvine Eduko uudiskiri, mis keskendub küll enamasti möödunud talve ja kevade tegemistele, aga kiikab ka tulevikku. Programmi lõpuni on jäänud veidi enam kui aasta ning kõik partnerid liiguvad edukalt finiši suunas. Maarja Karjaherm Eduko koordinaator, uudiskirja toimetaja

ja Eesti Kunstiakadeemia on didaktikakeskuste arendamisel kasutanud uuenduslikku lähenemist, mis peaks kaasa aitama õpetajakoolituse kaasajastamisele ja efektiivistamisele. Uuenduslikke praktikamudeleid piloteerivad Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool ja Eesti Kunstiakadeemia. Praktika olulisusest ja sellest, kuidas Kanada õpetajakoolituses praktikat tehakse, käis Eestis rääkimas professor Tom Russell, kes pidas avaliku loengu ja viis läbi meistriklassi õpe-

2013. aasta esimene pool on olnud tegus. Ülikoolid jätkavad koostöös Eduko progViimaste kuude rammiga õpeolulisemaid muudatusi tajakoolituse arendamist, programmis on uue mida võiks tegevuse lisandumine. iseloomustada märksõnaga innovatsioon. Innovatsioonist õpetajakooli- tajakoolituse õppejõududele. tuses räägiti ka Eduko semi- Tema mõtteid ja muljeid Eesnaril, mis toimus käesoleva ti külastamisest saab lugeda uudiskirja lehekülgedelt 16aasta alguses. Tallinna Ülikool on ära 18. teinud suure töö ja jaanuaris avas uksed Haridusinnovat- Lisandus uus siooni keskus. Praeguseks tegevus on keskus juba mõned kuud Viimaste kuude olulitöös olnud ning uudiskirjast saab lugeda, kuidas algus on semaid muudatusi Eduko sujunud ja millised on edasi- programmis on uue tegevuse sed plaanid. Ka Tartu Ülikool lisandumine. Tegevuse 7 ehk

Foto: Liisa Lumiste

pedagoogide täiendusõppe kaudu on õpetajatel võimalik osaleda koolitustel. Uudiskirja lehekülgedelt 12-13 saab lugeda täiendusõppe võimalustest lähemalt. Lisaks kirjutame käesolevas uudiskirjas kasvatusteaduste konverentsist, lõppenud analüüsist, haridussaatest “KoolOn” ja paljust muust põnevast. Eduko varasemaid uudiskirju saab lugeda Eduko veebilehel http://eduko.archimedes.ee/uudiskiri. Samal lehel on võimalik ka uudiskirjaga liituda. Lugejate tagasisidet ja ettepanekuid ootame meiliaadressil maarja.karjaherm@archimedes.ee. Soovime kõigile lugejatele ilusat ja lõõgastavat suve, et sügisel juba uue hooga haridusmaastikul jätkata!


4

Lühiuudised

Uudiskiri nr 4

Kõrgkoolide esindajad Eduko aastaseminaril programmijuht Tiina Anspali avasõnu kuulamas. Foto: Maarja Karjaherm

Eduko aastaseminaril räägiti innovatsioonist õpetajakoolituses 31.01-01.02 Sagadis toimunud Eduko aastaseminari peateemaks oli innovatsioon õpetajakoolituses. Eduko partnerkõrgkoolid arutlesid üheskoos õpetajahariduse võtmeküsimuste üle ning tutvusid arengutega

erinevate ülikoolide õpetajakoolituses, sh uuenduslike praktikamudelite ja didaktikakeskustega. Seminari teisel päeval toimus Mare Porgi lühikoolitus „Valik ideid ja tehnikaid innovatsiooni ergutamiseks“.

Valmis õppefilmide komplekt “Tegevused erivajadusega lastega” Eduko konkursi “Õppematerjalide väljaarendamine õpetajakoolituse esmaõppes” raames valmis Lii Lilleoja (Tallinna Ülikooli Pedagoogiline seminar) juhtimisel õppefilmide komplekt “Tegevused erivajadusega lastega” ja me-

toodiline materjal “Erivajadusega laps lasteaias”. Õppefilmide komplekt on olemas kõikides Eduko partnerkõrgkoolides. Metoodiline materjal on kättesaadav elektrooniliselt ning partnerkoolide raamatukogudes.

Lisaks tunnustati Eduko programmi partnereid silmapaistvate tegude eest aastal 2012. Seminari ettekannete slaidid on kättesaadavad Eduko veebilehel: http://eduko.archimedes.ee/aastakonverents/ konverentsi-materjalid.


Uudiskiri nr 4

Lühiuudised

5

Selgusid kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi võitjad 19. aprillil Tallinna Ülikoolis toimunud konverentsil „Kasvatusteadus – nähtav või nähtamatu?” kuulutati välja kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi võitjad. Kasvatusteaduslike tööde konkursi eesmärkideks on väärtustada kasvatusteaduslikku uurimistööd ja õhutada tulemuste publitseerimist. Konkurssi korraldavad Eesti Teadusagentuur, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Akadeemiline Pedagoogika Selts. Preemia parima eesti keeles publitseeritud teadustöö kategoorias pälvis Eesti ja Hollandi teadlaste ühine teadustöö „Kooli seksuaalhariduse mõjust Eestis”. Töö autorid

on Kai Part, Kai Haldre, Eva Palm, Rob Baltussen, Evert Ketting, Jari Kivelä, Kristi Kõiv, Merike Kull. Parimaks võõrkeeles publitseeritud teadustööks tunnistati Tartu Ülikooli teadlaste Marika Paaveri, Diva Eensoo, Katrin Kaasiku, Mariliis Vahti, Jarek Mäestu ja Jaanus Harro artikkel riskeeriva liikluskäitumise ennetamisest „Preventing risky driving: A novel and efficient brief intervention focusing on acknowledgement of personal risk factors”. Parim populaarteaduslik töö on „Aktiivne ja turvaline koolipäev“. Töö autorid on Sirje Aher, Georg Aher, Leida Talts, Eva-Maria Kangro ja Anne-Mari Ernesaks.

Konverentsi modereeris Tallinna Ülikooli õpetajahariduse dotsent Katrin Poom-Valickis.

Foto: Liina Raju

Parim kasvatusteaduslik magistritöö 2013. aasta konkursil oli Sireli Uusmaa (Tallinna Ülikool, Tallinna Linnamuuseum) töö „Muuseum kui formaalharidust toetav õppekeskkond“, mille eesmärk oli uurida, kas ja kuidas muuseumid hetkel õppekeskkonnana toimivad ning formaalharidust toetavad. Parima käsiraamatu autorid on Mai Sein-Garcia, Annika Tavasti ja Seija Ulkuniemi (Tallinna Ülikool), kelle raamat „Looduslikud materjalid väikelaste käelises tegevuses” kirjeldab tegevusi, mida väikelastega looduslikke materjale kasutades erinevatel aastaaegadel teha. 2013. aasta parimad õpikud olid „Lähiajalugu III – 20. sajandi arengu põhijooned: Eesti ja maailm. Õpetajaraamat“, mille autoriteks on Maarja Tinn (Tallinna 32. Keskkool) ja Johanna Bome (Pelgulinna Gümnaasium) ning gümnaasiumi geograafia valikkursuse jaoks koostatud „Globaliseeruv maailm”, mille autoriteks on Mari-Kätrin Kinks, Annika Kool ja Siisi Saetalu MTÜ-st Mondo Maailmahariduskeskus.


6

Didaktikakeskused

Uudiskiri nr 4

Didaktikakeskuste võrgustik kui uus vorm koostööks

TLÜ Haridusinnovatsiooni keskuse keemia õppeklass.

Foto: Pille Slabina


Uudiskiri nr 4

Didaktikakeskused

Haridusteaduse ja õpetajakoolituse arendamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks on kõrgkoolide juures tegevust alustanud või alustamas keskused, kuhu koondatakse didaktika ehk õpetamisteaduse

arendamisega seotud tegevused, kompetents ja ressurss. Võrgustiku eesmärgiks on didaktika valdkonnas läbiviidava akadeemilise tegevuse koondamise ja täiendava ressursi kaasamise kaudu

7

toetada selles valdkonnas rahvusvaheliselt tunnustatud teadus-, õppe-, arendus- ja koostöökeskuse väljakujundamist. Järgnevalt tutvustame kolme kõrgkooli tööd keskuste arendamisel.

Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni keskus Pille Slabina, TLÜ Haridusinnovatsiooni keskuse arendusspetsialist Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni keskus (TLÜ HIK) näeb oma missiooni innovaatiliste ideede ja lahenduste inkubaatorina, toetava keskkonnana nii ruumilises kui vaimses mõttes; keskkonnana, kus luuakse uus (hariduslik) toode/produkt, testitakse seda ja levitatakse. Keskus on avatud koostöövõrgustik kõigile, kes on huvitatud hariduse arendamisest ja haridusuuendustest. Fookuses on õpetajakoolitusega seotud teemad ja küsimusepüstitused, sihiks toetada Eesti kooli ja hariduse parimat toimetulekut avatud maailmas ja digitaalses inforuumis. HIK lähtub oma tegevuses TLÜ arengukavast ja Eesti riiklikust haridusstrateegiast. Tegevus toimub koostöös TLÜ instituutide ja ülikooliväliste partneritega - teised ülikoolid, Eesti kooliuuendajad, Homne Kool,

õppeklasse. Haridusinnovatsiooni keskuse ülesanded on: - koostöövõrgustike moodustamine teadlaste, tegevõpetajate ja õpetajaks õppijate vahel; - õppimist toetava nüüdisaegse õpikeskkonna, sh õppeklasside ja eDidaktikumi loomine, haldamine ja arendamine; - elukestva õppe alaste teadus- ja Fookuses on arendusproõpetajakoolitusega jektide alseotud teemad ja gatamine ja elluviimine; küsimusepüstitused. -innovaatiliste õpboreid juhtivad laborijuhid pekavade ja moodulite (sh on oma ala spetsialistid ning täiendõpe) väljatöötamine ja laborid pakuvad innovaatilisi arendamine; klassiruume koos tehnoloo- - tänapäevase õppemetoogiaga, et praktiliselt katsetada dika (sh õppematerjalid, ja kasutada juba olemasole- tehnoloogiad, õppevormid) vaid ning ka alles väljatööta- arendamine ja kasutuselevõtmine; misel olevaid ideid. Haridusinnovatsiooni kes- - tegevõpetajate, ainedidaktikus asub TLÜ Terra maja IV ka õppejõudude ja üliõpilaste korrusel, kus asub ka enamik nõustamine ning koolituste Embassy of Education, partnerkoolid, kirjastused – eesmärgiga kaasata Eesti parim kompetents. HIK moodustub kesksest arendusmeeskonnast, kes koordineerib 8 labori tööd: ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse labor, alushariduse labor, keelelabor, looduslabor, loovlabor, tehnoloogialabor, terviselabor ja üldlabor. La-


8

Didaktikakeskused

väljatöötamine; - välisõppejõudude, -teadlaste ja -doktorantide kaasamine keskuse tegevustesse; - õpetaja kutseidentiteedi ja positiivse maine süstemaatiline kujundamine. HIK pakub järgmisi koostöövõimalusi: - füüsilise ja virtuaalse õpikeskkonna arendus õpetajakoolituse raames; - haridusvaldkonna ideede lõimimine ettevõtluse jm-ga; - uurimis- ja arendusprojektid tegevõpetajate, teadlaste ja üliõpilaste koostöös (sh koolidiagnostika); - kooliarendusprojektid koolide ja õpetajatega hand-inhand – HIK on aktiivne partner, kes tuleb appi (mõtlema) erinevate arengu-, õpioskuste jms küsimuste korral; - õpetajakoolituse õppekavaarendus; - täiendkoolitus tegevõpetajatele, koolijuhtidele ja õppejõududele. Aasta 2014 on HIK käivitusperiood, kus keskseks eesmärgiks on välja arendada keskuse võimekus kolmes tegevussuunas. 1) Didaktika - maailmas toimub didaktiliste lähenemiste ja digitaalsete õpikeskkondade kiire areng, samas pole see jõudnud piisaval määral ei õpetajakoolitusse ega praktilisse kooliellu. HIK-i sihiks on koondada

Uudiskiri nr 4

Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse kolm peamist tegevussuunda aastal 2014.

nii maailma kui Eesti parimat didaktilist kogemust, seda analüüsida ja hinnata ning levitada Eesti haridusruumis. Sooviks on nii õpetajakoolituse õppejõudude kui ka Eesti õpetajaskonna hoiakute ja käitumismallide nihutamine avatuma, õpilasekeskse, konstruktivistliku õpikäsitluse suunas (vs traditsiooniline ainekeskne teadmiste edasiandmine). 2) Diagnostika - üleminek traditsiooniliselt, õpetaja- ja ainekeskselt õpetuselt lapse arengut ja individuaalseid

iseärasusi arvestavale ja isiksuse arengut toetavale õpetamisele eeldab usaldusväärseid hindamis- ja mõõtmisvahendeid laste andekusetüüpide määramiseks, hariduslike erivajaduste kindlakstegemiseks, aga ka arenguprotsessi jälgimiseks ja sekkumisvajaduse põhjendamiseks. Maailmas on kooli- ja arengudiagnostika kiiresti kasvav valdkond, HIK eesmärgiks on koondada Eesti sellekohane kompetents ning välja arendada Eesti kooli tarbeks usaldus-


Uudiskiri nr 4

Didaktikakeskused

väärsete mõõdikute ja mõõtmisinstrumentide süsteem. 3) Koolikultuur - vastuolu – kiiresti arenev digitaalne infokeskkond vs rõhutatult traditsiooniline koolimudel ja õppetöö korraldus. Pidades kooliuuenduse võtmeisikuks koolijuhti soovib HIK panustada koolijuhtide

juhtimisalase, organisatsioonilise, aga ka pedagoogika ja didaktika alase teadlikkuse ja võimekuse tõstmisse. Lisainfot Haridusinnovatsiooni keskuse tegemiste kohta saab lugeda Facebooki lehelt http://www.facebook. com/haridusinnovatsioon ning liituda saab ka HIK iga-

9

kuise uudiskirjaga, mis toob lugejani põnevaid sündmusi, konkursse ning lugemistvaatamist. Liitumiseks avaldada soovi aadressil erkkip@ tlu.ee. Artikli kirjutamisel on muuhulgas kasutatud Mati Heidmetsa koostatud HIK strateegia materjale.

Tartu Ülikooli valdkondlikud didaktikakeskused Margus Pedaste, Tartu Ülikooli Pedagogicumi juhataja Tartu Ülikool on vastavalt Pedagogicumi poolt heaks kiidetud põhimõtetele arendanud valdkondlikke didaktikakeskuseid aastast 2009.

Algselt kavandati viis valdkondlikku keskust (reaal- ja loodusainetes, humanitaarainetes, kunsti- ja tehnoloogiaainetes, sotsiaalainetes ja kehalises kasvatuses, alus- ja alghariduses ning eripedagoogikas), kuid peagi otsustati lisada eraldi keskus

TÜ kutseõpingute arendajate ühistöös on vallutatud Seinamägi.

üldkasvatusteaduste ja psühholoogia arendamiseks. Keskuste ülesandeks seati esma-, kraadi- ja täiendusõppe arendamine ning koostöö tegemine teadus- ja arendustöös ülikooli sees ning oluliste ülikooliväliste partneritega. Veidi enam kui kolme aasta

Foto: erakogu


10

Didaktikakeskused

vältel on keskused töötanud seminaridega. Alusmoodul valdkondlike töörühmadena, pakub praktilise väljundiga kuid ühistegevusi ja koostööd käsitlust peamistest õpetajale praktikutega koolidest ei ole vajalikest teemadest. Mooduolnud veel piisavalt. Viima- li läbimisel suudab üliõpilane sel aastal on panustatud eel- koolis õpetajana hakkama kõige kolmel suunal – kut- saada ning on motiveeritud seõpingute praktikakeskne edasi õppima. Samas pakub moodul, innovatsioonikoolid, õppelaborid. Koostöös partneritega Õpetajakooon välja arendatud lituse kutseõinnovatsioonikoolide pingud on osa kõigist TÜ õppekontseptsioon. kavadest, millel õpitakse õpetajaks. Kutseõpingud koosnevad alusmoo- see lahendusi seni kerkinud dulist (24 EAP), praktikast probleemidele. Koostöös partneritega on (24 EAP) ning valdkonna- ja ainedidaktikast (vähemalt 12 välja arendatud TÜ innovatEAP). Need kolm osa moo- sioonikoolide kontseptsioon. dustavad ühtse terviku. Prak- Viimase aasta jooksul on tika toimub kolmes erinevas kontseptsiooni piloteeritud formaadis, mis on toetatud koostöös Tartu Kivilinna

Uudiskiri nr 4

Gümnaasiumiga, kus on toimunud uuenduslik pedagoogiline praktika, ühine ülikooli lõputööde juhendamine ning uuringud. Välja on valitud 23 innovatsioonikooli üle Eesti, sh 14 üldhariduskooli, kolm lasteaeda, kolm erivajadustega õppijate kooli, üks hariduskeskus, üks kutse- ja üks huvikool. Innovatsioonikoolides näeme partnereid, kellega teha senisest rohkem õppe-, teadus- ning arenduskoostööd. Didaktikakeskuste töökeskkonnana on rajatud ja sisustatud õpetajakoolituse õppelaboreid. Avatud on õppelabor Narva Kolledžis ja aasta lõpus on kavas avada keskne õppe-, teadus- ja arendustööks suunatud klasside kompleks vanas anatoomikumis Toomemäel.

Eesti Kunstiakadeemia kunstididaktika labor Annely Köster, Eesti Kunstiakadeemia kunstipedagoogika osakonna juhataja Labor on koht, kus kohtuvad teadmised ja eksperimentaalsus ning sünnib midagi uut ja väärtuslikku. EKA kunstididaktika labor annab elementaarsed füüsilised tingimused loomaks kaasaja nõuetele vastavat käsitlust kunstist ja

kunsti õpetamisest hariduse erinevatel tasemetel. EKA kunstididaktika labori missioon on olla katsepolügoon ja nutikate lahenduste kasvulava, et vähendada lõhet: kaasaegse kunsti ja käelisele osavusele orienteeritud kunstihariduse vahel; loovuse tähtsust rõhutava retoorika ja “äraõppimisele” orienteeritud haridustegelikkuse vahel;

õpilaste formaalselt heade õpitulemuste ja koolirõõmu vähesuse vahel (PISA). Soovime muuta oma õpetamismeetodid õpetajakoolituse tudengitele nähtavaks, mudeldades õppetöös erinevaid õpiolukordi ja kasutades erinevaid õpikeskkondi. Nii on kunstididaktika labori füüsiline õpikeskkond loodud äärmiselt paindlik, võimal-


Uudiskiri nr 4

Didaktikakeskused

dades nii kaasaegsete IKT esitlusteks ja pehme tsoon (SMART-tahvel, personaal- mediteerimiseks. Seega on kunstiõpetajatel sed tahvelarvutid jne) kui tulevastel traditsioonilise ateljee (mol- võimalus õppida erinevates bertid jne) kasutamist. Audi- õpikeskkondades ning luua tooriumid on paari liigutuse- isiklikke seoseid tegevuse ja ga ümberseatavad erinevaid seda võimaldava keskkonna rühma ja individuaalseid töid vahel. võimaldavaks keskkonnaks, Kunstididaktika labori ajurünnakuid jm loovaid loomisega on astutud meetodeid esimene samm kaasaegse toetab heledakunstididaktika poole. le ja eredale auditooriumitsoonile vastanduv nn “pehme tsoon” Uute ja värskete ideeoma maheda valguse ja tu- de saavutamiseks on vajameda koloriidiga. Tekib neli lik uus vaatenurk nii otseeristuvat tsooni: stuudioala ses kui kaudses mõttes, ka praktiliseks joonistamiseks- ergonoomilisel tasandil. maalimiseks, auditoorium Kunstididaktika labori looloenguteks, rühmatöödeks ja misega on astutud esimearuteludeks, SMART-tahv- ne, tingimusi loov samm, li teater interaktiivseteks kaasaegse kunstididaktika

Tudengid kunstididaktika laboris.

Foto: Annely Köster

11

poole. On loodud ruum, mis toetab nii ideede voolavust kui sihikindlat uurimist.

eDidaktikum Didaktikakeskuste arendamise ühe osana on loomisel didaktikakeskuste ühtne ekeskkond eDidaktikum. Loodav e-keskkond hakkab koondama kõikide Eduko partnerkoolide erialavaldkondade didaktikaalast infovahetust, sh metoodilist materjali ja soodustama erinevates organisatsioonides ning valdkondades didaktikaga tegelevate inimeste koostööd. eDidaktikum on peamiselt mõeldud õpetajakoolituse õppejõududele, üliõpilastele ja tegevõpetajatele. Keskkond hakkab tööle kõikide osapoolte koostöös, mille läbi tegevõpetajad ja õpetajakoolituse üliõpilased saavad e-keskkonnas võimaluse olla kaasatud teadus- ja arendustöösse ning samuti avaldada tööde tulemusi. Suur osa informatsioonist saab olema didaktika e-keskkonna infolehel avalikult kättesaadav ja sellega võivad tutvuda kõik haridusvaldkonnast või õpetamisest huvitatud inimesed. eDidaktikumi projektijuht on Priit Tammets, priit.tammets@tlu.ee.


12

Täienduskoolitused

Uudiskiri nr 4

Täienduskoolitused õpetajatele 25. veebruaril käivitus Eduko programmi 7. tegevus – pedagoogide täiendusõpe, mille eesmärgiks on toetada alus-, üld- ja kutsehariduse pedagoogide professionaalset arengut läbi võimaluse osaleda programmi vahenditest finantseeritavatel täiendusõppe koolitustel. Ülle Altnurme Eduko programmi koordinaator Kui Eduko programmi senised tegevused on suunatud haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamisele, siis lisandunud tegevuse sihtgrupiks on töötavad õpetajad. Seeläbi laieneb programmi mõju õpetajahariduse süsteemile, toetades uute täienduskursuste väljatöötamist ning läbiviimist. Täiendusõppe prioriteetsed valdkonnad määratles Haridus- ja Teadusministeerium, lähtudes kavandatavatest hariduskorralduslikest muudatustest ning vajadusest toetada koolieelse lasteasutuse, põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava rakendamist. Rahastatavad kursused valis nelja ülikooli poolt välja

pakutud 262 koolitusprogrammi hulgast välja hindamisrühm, kuhu kuulusid Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Eesti Õpetajate Liidu, Õpetajate Ühenduste Koostöökoja, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning SA Archimedes esindajad. Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia korraldatava 82 koolituse loeteluga ning korraldusliku informatsiooniga saab tutvuda Eduko programmi koduleheküljel: http://eduko. archimedes.ee/pedagoogidetaiendusope.

Erinevad kursused Toimunud taotlusvooru tulemusena rahastatud kursustel saab osaleda 1695 üldhariduse pedagoogi, alushariduse pedagoogidele suunatud koolitustele pääseb 848 osalejat. Eduko koolitused katavad siiski vaid osa pedagoogide täienduskoolituse vajadusest. Kuigi prioriteetseid valdkondi, millele koolitusi välja pakuti, oli seitse, rahastati üldhariduskoolide õpetajate koolituste hulgas kõige rohkem riikliku õppekava rakendamisega seonduvaid koolitusi. Praktiliselt iga teine koolitusel osaleja täiendab

Foto: SA Archimedes arhiiv

oma teadmisi just selles vallas. Mitmeid kursusi on välja pakutud uurimistöö juhendamise alal: uurimistöö juhendamine põhikoolis, gümnaasiumis, võõrkeeleõppes jm. Iga viies koolitusel osaleja saab uusi teadmisi õppemeetodite ning õppimisstrateegiate osas. Näiteks algklasside õpetajatele pakub Tartu Ülikool võimalust osaleda koolitusel, mis õpetab rakendama avastusõppe meetodit alustades avastusõppe teemade integreerimisest tööplaani kuni praktiliste tegevuste, lõimingu võimaluste tutvustamise ning õpilaste oskuste ja arengu hindamise põhimõteteni meetodi rakendamisel. Koolieelse lasteasutuse õpetajatele suunatud kursuste


Uudiskiri nr 4

Täienduskoolitused

13

erivajadustega hulgas on olulisel kohal loo- aiaõpetajatele teadmisi aren- hariduslike vuse, mängu ja aktiivõppest- dava metoodika rakendami- õppurite kaasamise ja toerateegiate kasutamise alased sest, mängulisest ja lõimitud tamise alal. Hindamise alal koolitused. Igal kolmandal õppe- ja kasvatusprotsessist kiideti heaks vaid kaks koolitusprogrammi, milEduko alushariduse lel saab osaleda 66 pedagoogidele suunapedagoogi. Õpetaja tud koolitusel osalejal Täiendusõppe enesearengu koolion võimalus just selles prioriteetsed valdkonnad tusi (osalejaid 66) valdkonnas end täienmääratles Haridus- ja toimub kolm, neist dada. kaks alushariduse Tartu Ülikool kooliTeadusministeerium. õpetajatele. tab lasteaiaõpetajaid Praegusel ajal on rakendama oma töös käimas teise taotavastusõppe meetodit. Loovuse toetamist käsitleval jm. Mitmete koolituste raa- lusvooru ettevalmistustööd, koolitusel tutvustatakse alter- mes on kavas õppekäigud rõ- mille käigus arvestatakse natiivpedagoogika suundade huasetusega parima praktika esimese taotlusvooru käigus saadud kogemusi. hulgas Reggio Emilia põhi- vahendamisele. Neil, kel kevadsemestril mõtteid ning kogukonnas väljapakutud huvipakkuvale õppimist. Lasteaiaõpetajate Teine taotlusvoor koolitusele ei õnnestunud suveakadeemias keskendutakse lõimitud õppe läbivii- Vähe on koolitusprogramme pääseda, on sügisel uus võimise oskuste arendamisele. hindamise ja õpetaja enese- malus leida sobiv kursus oma Tallinna Ülikool pakub laste- arengu valdkonnas, samuti teadmiste täiendamiseks.

Käimas on täienduskoolitussüsteemi muutmise pilootaasta Vilja Saluveer, Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna peaekspert Hea meel on tõdeda, et Eduko poolt tellitud koolitused on hästi käima läinud ja osadele koolitustele on isegi tugev konkurss. Õpetajatele on veebis kättesaadav põhjalik info kursuste sisu, õpiväljundite, õpimeetodite ja ajakava kohta, hästi on tööle läinud kursustele registree-

rimine. Suur tänu ülikoolide täienduskoolituse osakondadele ja Eduko büroole lühikese aja jooksul tehtud kiire ja kvaliteetse töö eest! Käsitleme käesolevat aastat kui täienduskoolitussüsteemi muutmise pilootaastat ja seetõttu ei ole mõistlik rutata kohe kõiki kuumi kursuseid automaatselt uuesti tellima. Eduko büroo ja ülikoolid jälgivad, mis toimub üldiselt: millised kursused täituvad hästi, milliste vastu aga õpe-

tajad nii suurt huvi ei tunne ja mis võiks olla selle põhjuseks. Koostöös õpetajate ühendustega püüame selgitada, kas midagi olulist on üldse puudu ja koostöös ülikoolidega uurime, miks osadele teemadele laekus nii vähe kvaliteetseid koolituspakkumisi. Kogu seda informatsiooni kavatseme kasutada uue taotlusvooru väljakuulutamisel järgneva õppeaasta alguses.


14

Doktorant

Uudiskiri nr 4

10 küsimust Eduko doktorandile Evelyn Neudorf Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste doktorant, töötab Eduko uuringugrandis ÕPPEKAVA Miks astusid kasvatusteaduste doktorantuuri? See soov oli mul kogu aeg olemas ning samuti tundus see haridustee loomuliku jätkuna. Lisaks võimalus töötada õppekava uurimuse alases projektis koos oma ala tippudega ning soov laiemas plaanis Eesti haridust (eelkõige alusharidust) edendada. Tuleb tõdeda, et see on päris suur enda proovilepanek.

tus. Ma võin väita, et kuulun nende õnnelike hulka, kellel see kõik on olemas. Mida naudid teadustöö juures? Kõige rohkem naudin seda, et saan laiendada oma silmaringi. Võib-olla olen lootusetu optimist, aga ma loodan ja usun, et sellest mida ma teen on reaalselt praktikutel kasu.

Milline on õnnelik doktorant?

Mida on andnud koostöö kaasjuhendajaga välisülikoolist?

Õnn on subjektiivne mõiste. Minu jaoks väljendub see eelkõige võimaluses suhelda, uurida, rakendada uurimistulemusi ning seeläbi parendada haridust ja selle kvaliteeti. Rääkides õpingutest, siis hästi oluline on hea kontakt juhendajatega ja lähedaste toe-

Minu doktoritöö kaasjuhendaja on prof. Tero Autio Tampere Ülikoolist, kuid ta töötab tegelikult siinsamas Tallinna Ülikoolis. Tean, et tema poole võib alati pöörduda ning hetkel kirjutamegi koos ühist teadusartiklit. Usun, et ta aitab mul paremini näha ning

mõista haridus- ja kasvatusfilosoofiat üldisemalt, eelkõige just õppekava teooria kontaktist lähtuvalt. Kuidas kirjeldaksid kogemust uurimisrühma liikmena? Uurimisrühma kuulumine on kogu doktorantuuri vältel kõige olulisem. Igal uurimisrühma liikmel on oma uurimistöö kogemus, mille ta rühma kaasa võtab ja teistega jagab. Rühma liikmetega saab arutada ja paika panna uurimuse strateegiaid, analüüsida ja võrrelda tulemusi. Samuti on ühine panus teadusartiklite kirjutamisel. Siinkohal suured tänud minu uurimisrühma liikmetele (juhendaja prof. Aino Ugaste, vanemteadur Rain Mikser ning doktorant Maire Tuul),


Uudiskiri nr 4

kes on motiveerivaks ja käimapanevaks jõuks uurimuste läbiviimisel ja tulemuste formuleerimisel. Millest tunned doktorantuuris enim puudust? Ma ei oskagi siin midagi konkreetset välja tuua. Võibolla on aeg see, mida tihtipeale jääb väheseks. Eks see oleneb ka suuresti ajaplaneerimise oskusest ning motivatsiooni tasemest. Teadupärast käib doktorantuuris õppimine tihti emotsionaalsel tasemel üles-alla ning oluline on siis sealt nn madalseisust võimalikult kiiresti ja väikeste kaotustega jälle ülespoole liikuda. Mida plaanid teha pärast doktorantuuri? Suure tõenäosusega jään õpetajaharidusse. Aga seda on veel täpselt vara öelda, eks väljakutseid ning pakkumisi võib tulla iga päev ja igalt poolt. Tuleb olla avatud ning

Doktorant kaaluda kõikide pakkumiste plusse ja miinuseid ning teha siis sellel momendil tulevikku suunatud õigena tunduvaid otsuseid. Milline oli viimane erialane lugemiselamus? Neid on nii palju ja siinkohal ei hakka kõiki üles lugema. Küll aga võin öelda, et need on nii õppekava-alased uurimused kui ka muud teosed. Ma usun, et igas uurimuses on mingi ahhaa efekt, kas siis uurimistulemuste, metoodika või teoreetilise raamistiku seisukohast. Millised muudatused oleksid vajalikud õpetajakoolituses? Inimesena, kes uurib õppekava, leian et kindlasti peaks õpetajakoolituses olema ka õppekavateooria loenguid, seda juba bakalaureusetasemel. Samuti, et õpetajakoolituse tasemeõppe läbinud oskaksid senisest rohkem

15

väärtustada neid teoreetilisi teadmisi, mida ülikoolis omandatakse ning areneks nende reflektsioonioskus. Tasemekoolituses on see hästi tunda, et õpetajate arvates on hea koolitus selline, kus antakse valmislahendusi ja jagatakse näiteid. Ma loodan, et õpetajaharidus suudab seda suhtumist muuta. Millega tegeled lisaks doktorantuurile? Annan loenguid ning juhendan üliõpilaste lõputöid TLÜ Pedagoogilises Seminaris ja TLÜ Kasvatusteaduste Instituudis. Lisaks kuulun veel mitmesse MTÜsse, mis koondavad nii lasteaia- kui kooliõpetajaid. See võimaldab mul reaalsusega rohkem kursis olla ning sellest mitte kaugeneda. Lisaks on nendes ühendustes toredad ja tegusad inimesed, kellega on rõõm suhelda ning erinevaid projekte ja ettevõtmisi ellu viia.

Eduko uuringugrant ÕPPEKAVA Evelyn kirjutab oma doktoritööd Eduko rahastatud uuringugrandis “Koolieelse lasteasutuse ja üldhariduskooli riiklike õppekavade teoreetiliste aluste analüüs ja nende rakendusväärtus osapoolte hinnangul” (ÕPPEKAVA).

Tema doktoritöö teemaks on “Lasteaiaõpetajate hinnangud koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale”. Grandihoidja on Tallinna Ülikooli teadur Rain Mikser, uuring kestab 01.09.201031.08.2014, grandi eelarve on

ca 256 000 eurot. Ülevaade uuringu eesmärkidest ja eeldatavatest lõppväljundidest asub aadressil: http://eduko.archimedes.ee/ doktoriope-ja-uuringud/rahastatud-uuringud.


16

Praktika

Uudiskiri nr 4

Tom Russell: “Õpetajakoolitust tuleks alustada praktikast.” 2.-5. aprillini külastas Eestit Kanada Queen’s University õpetamise ja õppimise professor Tom Russell, kes viis läbi praktikateemalise avaliku loengu ning meistriklassi õpetajakoolituse õppejõududele. Lisaks viis prof Russell läbi konsultatsioonid Eduko konkursi „Uuenduslikud pedagoogilise praktika mudelid õpetajakoolituse esmaõppes“ osade võitjatega. Liisa Lumiste Eduko programmi koordinaator Tom Russell toetab varajast praktikakogemust. Õpetajakoolituse üliõpilastel peaks olema võimalus enne teoorialoenguid saada õpetamiskogemus – õpetada erinevate tundide kõiki tunniosasid. Läbi sellise kogemuse näevad üliõpilased, mis see on, mida nad õppima hakkavad. Ainult vaatlemisest siinkohal ei piisa. Kui üliõpilastel on õppima asudes kogemus põhiasjades nagu tunni planeerimine ja klassi juhtimine, siis oskavad nad teoorialoengutes palju

Tom Russell.

Foto: Maarja Karjaherm

mist madalseisu, millest toibumiseks on vaja, et praktika kestaks vähemalt 8 nädalat. Russell peab oluliseks siduda praktikalt saadud kogemusi teooriaga nii tihti kui võimalik. See ei tähenda, et praktikast ja saadud Russell peab oluliseks kogemussiduda praktikast test tuleks rääkida igas saadud kogemusi loengus. teooriaga. Tähtis on kindlustada, et üliõpilakaheksa nädalat pikk prakti- sed kohe peale praktikat saaka stuudiumi lõpu poole. On dud kogemuse üle arutleda tõendatud, et õpetajakooli- saaksid ning omandatud kotuse üliõpilased jõuavad tihti gemusi tõlgendaksid ja omapeale 5 või 6 nädalat õpeta- vahel jagaksid. Tihti seda osa rohkem küsida ja diskussioonis osaleda. Ilma praktilise kogemuseta on üliõpilasel loengutes väga raske teooriat õpetamisega seostada. Professor Russelli sõnul on tähtis ka pikem vähemalt


Praktika

Uudiskiri nr 4

õppeprotsessist alahinnatakse. Kindlasti on vajalik, et loengutes tegeletaks murede ja teemadega, mis tudengitel praktikakogemusest on kerkinud. Seeläbi saavad ka õppejõud oma loengukursuseid muuta, et tegeleda rohkem sellega, mis tudengitel praktikal enam raskusi valmistab. Tom Russellile avaldas väga muljet Eesti õpetajate ja õppejõudude nähtav pühendumus ning õpilaste head tulemused rahvusvahelistel testidel eriti olukorras, kus õpetajad ja õppejõud töötavad suure koormuse, kuid suhteliselt väikese palgaga. Russell hindas väga võimalust külastada Tallinna Ühis-

17

uute õpetajate ettevalmistamist. Teda rõõmustas, et inimesed Eestis soovivad õppida praktikakogemusest, tehes muudatusi praktikasüsteemis ja analüüsides mentorõpetajate tagasisidet. Russell arvab, et Kanada võiks õppida nende muuTom Russellile avaldas tuste tuleväga muljet Eesti mustest. Talle õpetajate ja õppejõudude tundub, et sarnasused kahe nähtav pühendumus. riigi vahel on suuremad kui erinevused, tades ise programmiga, mis osaliselt tugeva „kõigepealt on ainult 8 kuud pikk on ta teooria ja siis praktika“ trakindel, et kaheaastane prog- ditsiooni tõttu õpetajakooliramm pakub palju paremat tuse õppekavades. gümnaasiumi 12. klassi inglise keele tundi ning võimalust rääkida õpilastega. Russell peab üheks Eesti õpetajahariduse tugevuseks tasemeõppe kaheaastast õpetajakoolituse õppekava. Töö-

Tom Russelli avalik loeng Tallinna Ülikoolis.

Foto: Maarja Karjaherm


18

Praktika

Russell rõhutab, et on väga oluline kuulata õpetajakoolituse üliõpilaste kogemust kaheaastase õppeaja vältel, uurides, millised faktorid aitavad ja takistavad nende professionaalset õppimist. Väljakutsetena näeb ta loengukursuste ja praktikakogemuse sidumist. Mentorõpetajate koolitamine on ka üks väljakutse, mille professor välja toob, kuna koolidel ja ülikoolidel on tihti erinevad eesmärgid ja arusaamad.

Mentorõpetajate kaasamist õppekava ja praktika arendamisesse peab ta samuti äärmiselt oluliseks – õpetajad oskavad tihti pakkuda selliseid lahendusi, mida ülikoolis näha ei osata. Professor Russelli avalikku loengut „Praktika kui hea õpetamise võimalus” on võimalik järelvaadata siit, slaidid ning viidatud lugemismaterjalid on kättesaadavad siin. Raivo Juuraku artikliga „Vabastage praktika!“ Tom

Tom Russelli meistriklass.

Uudiskiri nr 4

Russelli loengu kohta on võimalik tutvuda siin. Eduko meistriklassid on avatud kõigile õpetajakoolituse õppejõududele ja didaktikutele, kes otsivad uusimat teavet ja meetodeid, mille abil oma seminarides erinevaid õpetajahariduse teemasid praktiliselt käsitleda. Meistriklass on kogemuste vahetamise koht, mis annab võimaluse aruteludeks ja õppimiseks tegevuslike meetodite kaudu.

Foto: Liisa Lumiste

Meistriklass on koht, kus vahetada mõtteid ja kogemusi Viktor Saaron, Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi lektor Meistriklassis osalemise eesmärk oli saada teadmisi

erinevatest praktikatest, mis annaksid paremaid võimalusi õpetamiseks. Lektor pidas lühikese loengu erinevatest praktika kogemustest. Saime palju omavahel mõtteid ja

kogemusi vahetada. Rohkem oleksin soovinud teada saada konkreetsetest võimalustest, kuidas praktikat korraldada ja läbi viia, et parandada õpetamist.


Uudiskiri nr 4

“KoolOn”

19

Saade “KoolOn” lõpetas peale kaht edukat aastat Kahe aasta jooksul leidsid Eduko programmi toel saates “KoolOn” käsitlemist paljud põnevad ja aktuaalsed haridusvaldkonna teemad. Aastatel 2011-13 oli Kuku raadio eetris kokku 57 saadet ning haridusteemadel vesteldi ligi 140 eri haridusvaldkonnas tegutseva inimesega. Triin Vakker “KoolOni” koordinaator Saate “KoolOn” viimane hooaeg sattus muutuste ning uuenduste ajajärku. Käesoleval aastal jõustus kõrgharidusreform ja toimusid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuste arutelud. Lisaks oli saates kogu hooaja jooksul palju juttu uuenduslikest haridusmeetoditest ning toimunud ja eesseisvatest uuendustest Eesti haridussüsteemis. Räägiti nii viimastel aastatel avatud uuenduslikest koolidest kui uute ja põnevate meetodite katsetamisest ja rakendamisest üldhariduskoolides. Samuti oli palju juttu kõrghariduses ja eelkõige õpetajakoolituse valdkonnas toimu-

vatest muudatustest. Saates käis külas palju huvitavaid Eesti haridusmaastikul eri valdkondades tegutsevaid inimesi, kelle kaudu jõudis info erinevate hariduselus aset leidnud protsesside ja sündmuste kohta igal nädalal ligi 20 000 kuulajani. “Veendusin saadet tehes selles, kuivõrd mitmekesine ja laialt ühiskonda haarav ja mõjutav on haridusvaldkond tervikuna, tänu millele ei jäänud teemadest kunagi puudu”, rääkis saatejuht Rein Pärn. Stuudiot külastas haridusja teadusminister Jaak Aaviksoo, kellega oli juttu sel aastal eriti palju kõneainet pakku-

tikast ja ühiskonna avatusest jagas saates metsaülikooli traditsiooni algataja ja teadlane professor Mare Taagepera. Oma põnevaid kogemusi ja muljeid vabatahtliku tööst jagas Aafrikas õpetajana töötanud Johanna Helin. Samuti oli juttu viimastel aastatel kasvavast huvist kristlike Juttu oli kõrgharidusest koolide vastu ja õpetajakoolituse ning sellest, et religioosse valdkonnas toimuvatest kallakuga eramuudatustest. koole on üha juurde tekkimas ning veel nud kõrgharidusreformist ja paljudest muudest põnevaõpetajate palkadest. Õpeta- test teemadest. Saade “KoolOn“on järeljakoolituse tuleviku teemadel oli saates juttu riigikogu kuulatav aadressilt http:// kulutuurikomisjoni esimehe podcast.kuku.ee/saated/kooUrmas Klaasiga. Oma mõt- lon/. teid haridusest, hariduspolii-


20

Konverents

Uudiskiri nr 4

Kas teadus kõnetab praktikat? Mõtteid 19. aprillil Tallinna Ülikoolis toimunud konverentsilt “Kasvatusteadus - nähtav või nähtamatu?” Tiina Anspal Eduko büroo tegevjuht Konverentsi fookuses oli kasvatusteaduste väljapaistvus. Olulise osa moodustasid Kasvatusteaduste konverents. riikliku kasvatusteaduslike tööde konkursi parimate ettekanded ning autasustamine. da 2012. aasta lõpus evalrahvusvahelise Lisaks rääkis Siiri-Liisi Lää- veerinud ekspertkomisjoni väljatoonesaar uurivast õpetajast, du on olnud mõtlemapanev professorid Katrin Niglas ja Margus Pedaste andsid üle- nii ülikoolidele kui pakkus vaate kasvatusteaduste eval- huvi konverentsil osalejatele, veerimise tulemustest ja sel- pannes muuhulgas küsima, le pinnalt tekkinud mõtetest et mis ikkagi on kasvatusning toimus põnev paneeldiskussioon Ehk on võimalik teha teemal „Kas teadus kõnetab praktikõrgtasemel teadust ka kat?“ Kõikide ettenii, et see oleks reaalselt kannete slaidid on rakendatav. kättesaadavad Eesti Teadusagentuuri kodulehel http:// www.etag.ee/teaduse-popu- teaduslik (teadus)töö. Millist lariseerimine-2/kasvatustea- tüüpi teadust me peaksime duslike-toode-konkurss/kas- tegema, kuidas ja kellega saavatuse-konverents/. Käesolev dud teadmisi jagada? Praeartikkel keskendub kahe vii- gune teaduse hindamine on matimainitud teema ülevaa- läinud pigem publitseerimise ülistamise teed (mida rohkem tele. Teadusinfosüsteemi Kasvatusteaduste valdkon- Eesti klassifikaatorile 1.1 vastavaid

Foto: Liina Raju

artikleid, seda parem). Kuid nagu ühes ettekandes tabavalt märgiti, nende kirjutama õppimine ei ole enam teaduse tegemine. Ka evalveerimiskomisjoni üks oluline tähelepanek oli, et Eestis on tehtud küll palju uuringuid, mida on esitatud kasvatusteaduse valdkonda kuuluvana, kuid teadustöö on killustunud, puudub koostöö ülikoolide sees, vahel ja rahvusvaheliselt. Meil on küll palju kõrgetasemelisi artikleid, kuid väga vähe tõeliselt mõjukaid, rahvusvahelise haarde ja kõlapinnaga tippajakirjades publitseeritud artikleid. Ka kriitilise, teooriast tuleneva ning teooriat loova kasvatusteaduse osakaal on väike. Paneelis kõlas aga tugevalt arvamus, et vaja on rohkem rakendusuuringuid, mis viiks


Uudiskiri nr 4

Konverents

meie hariduselu edasi ning puudub selliseks koostööks õppejõude ei peaks hindama aga formaat, aeg (nii õpetajate teadusartiklite arvu põhjal. kui teadlaste poolt) ja võibEhk on võimalik teha kõrg- olla ka koostööoskused. Seltasemel teadust ka nii, et see lealane dialoog peaks olema oleks reaalselt rakendatav, nii suurem ning initsiatiivi peaks et neid ettepanekuid ei peaks haarama kõik sihtrühmad, nii vastandama? Kas meil on vaja ülikoolid kui HTM. Huvitava kokkuleppeid, mis teemadel küsimusena tõstatus asjapeaksime panustama rahvus- olu, et kuigi teadustulemusi vahelise haarde saavutamisse avaldatakse ju raamatutes ja ning mis teemadel on vaja ra- teadusartiklites, siis on need kendusuuringuid. Ühe mõtte- tihti raskesti loetavad - võibna toodi näiteks välja, et ehk olla oleks meil vaja tõlki, kes võiks Eesti keskenduKas teadus kõnetab da PISA siseriiklipraktikat kontekstis kele uutõid esinejad enim välja ringutele, koostööprobleeme. mis annaks võimaluse samas ka rahvusvahelisel tasemel pa- asjad arusaadavas keeles lahti seletaks. Doktoriõppe osas nustada. leidis ekspertkomisjon, et vaja Puudused koostöös on doktorante, kes õpingud ka lõpetaksid ning toetas mõtet Kas teadus kõnetab prakti- arendada doktoriõppe võimakat kontekstis tõid esinejad lusi spetsialistidele/praktikuenim välja koostööprobleeme. tele, pakkudes rohkem toetust Teadlased võiksid rohkem mujal töötavatele doktorantiharidus- ja teadusministee- dele töö ja õpingute paremaks riumiga (HTM) konsulteeri- sidumiseks. Samas leiti konda teemal, millised uuringud verentsil, et on oluline kaasatoetaksid haridusotsuste te- ta doktorante intensiivsemalt gemist. Kui HTM-i tellitud ülikooli teadusrühmadesse uuringute puhul tegeleb HTM ning toetada doktorantide semingilgi määral tulemuste nisest tugevama kogukonna levitamisega, siis ülikoolides arendamist, sh ühist teadusmuu rahastuse toel tehtava töö kavandamist, läbiviimist teadustöö tulemused levivad ja publitseerimist, muuhulgas väga vähe. Leiti, et praegu

21

koostöökultuuri tekkimiseks. Konverents oli huvitav ning kõlanud mõtteid on ülikoolid asunud juba osaliselt rakendama. Eduko büroo poolt tegeleme kindlasti sellega, et programmi raames toetatud ja valmivad teadustöö tulemused saaks nähtavaks.

5 kõlama jäänud mõtet • Väärtustada tuleb rakendusteadusi. Hindame seda kui palju on teadlase tööd aidanud Eesti elu edasi viia, mitte kui palju teadusartikleid ta on kirjutanud. • Vajame projektijuhti teadustöö tulemuste sihtrühmadeni viimiseks. Vajame oma saadikut näiteks teadusajakirjaniku näol, kes pühenduks haridusuuringute teemale. • Eestikeelne teadusajakiri EHA tuleb koostöös viia maailmatasemele. • Toetada õpilane-õpetaja-üliõpilane-õppejõud koostööd uuriva õpetaja ja uuriva Eesti kujunemiseks. Õpetaja peab uurima mitte kohustusest, vaid sellepärast, et ta on õpetaja! • Hästi läbi mõeldud täienduskoolitusprogrammid viiksid ministeeriumi, õpetajad ja kasvatusteadlased rohkem kokku ning aitaksid ka niiviisi teadusel praktikat kõnetada.


22

Analüüs

Uudiskiri nr 4

Kooliõppekava arendamine „Kooli õppekava arendamine ja rakendamine“ (KÕK) on ajavahemikul 01.10.2011-30.09.2012 Eduko programmi toel läbi viidud haridusuuring, mille peaeesmärgiks oli uurida koolijuhtide ja õpetajate hinnanguid ning ootusi kooliõppekava arendamisele ja töötada välja ettepanekute pakett kooli õppekava arendusprotsessi ning õppekava-alase esma- ja täiendõppe tarvis. Maarja Karjaherm, Eduko programmi koordinaator Analüüsigrant viidi ellu Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koostöös. Grandihoidja oli TÜ teadur Pille Kõiv, projektis lõid kaasa veel Maria Erss, Katrin Kalamees-Ruubel ja Rain Mikser TLÜ-st ning Katri Lamesoo, Juta Jaani ja Anu Masso TÜ-st. Analüüsi käigus viidi läbi intervjuud koolijuhtide ja õpetajatega kümnes üldhariduskoolis. Valimis olid esindatud nii linna- kui maakoolid ning põhikoolid ja gümnaasiumid. Koolijuhtidega viidi läbi poolstruktureeritud individuaalvõi paarisintervjuud ning õpetajatega grupiinterjuud.

Ühena õppekava uuendustest tõid õpetajad välja loovtööd.

Foto: arhiiv

õppealajuhataja koos või õppealajuhataja üksi. Direktori poolt koordineeritud õppekava kirjutamise protsessis oli direktori rolliks olla kogu kooli arengut suunav visionäär, samas kui õppealajuhataja poolt koordineeritud protsessis tegeles õppealajuhataja rohkem arendusprotsessis ettetulevate organisatoorsete küsimustega. Vaatamata Viidi läbi intervjuud sellele, et õpetajad koonkoolijuhtide ja duvad kooõpetajatega kümnes liõppekava üldhariduskoolis. arendamiseks töögruppidesse, kipub õpeMis puutub tööjaotusesse, tajate ainealane koostöö siis leiti, et enamasti koordi- jääma endiselt formaalseks: neerivad koolides kooliõppe- ülesanded jagatakse omavakava arendamist direktor ja hel klassiti või kooliastmeti Analüüsi tulemusena võib öelda, et õpetajad ja koolijuhid peavad kooliõppekava olemasolu kooli arengu ja toimimise seisukohalt põhimõtteliselt küll oluliseks, aga selle koostamiseks kuluv aeg ja energia ning selle kasutamine igapäevase töö alusena ei ole nende silmis piisavalt põhjendatud.


Uudiskiri nr 4

Analüüs

ära ning ainekava kirjutab juhendini jõudnud. Üldiselt ikka igaüks ise. Üldosa koos- suhtutakse positiivselt uutestamisel tegid õpetajad paran- se õppemeetoditesse, nagu dusettepanekuid juhtkonna uurimuslik õpe, loovuse rõpoolt valmiskirjutatud ül- hutamine, praktilised tööd ja dosasse või osalesid mõnes õppekäigud, kuid muret tunüldosa teemaga tegelevas takse ebarealistlike eesmärtöögrupis. kide pärast. Intervjuude käigus selgus, Peamiseks takistuseks õpet õpetajad ja õppealaju- pekavas nõutu elluviimisel hatajad vajavad kindlust ja peetakse ressursside puudutagasisidet selles, et nende mist. poolt tehtav töö on see, mida Analüüsi käigus tulid välja riik neilt ootab, sest vastasel järgmised väljakutsed koolikorral saadab neid läbivalt õppekava koostamisel ning ebakindlustunne, mis toob rakendamisel: endaga kaasa mõtteid tühjast • eesti õpetajad ei ole niisutööst. Õpetajaskond ei ole lõ- gusel tasemel haritud, et olla puni veend u n u d Peamiseks takistuseks oma õiguses teha õppekavas nõutu kooliõpelluviimisel peetakse pekavasse ressursside puudumist. kooli konteksti arvestavaid valikuid ja seetõttu võib see suutelised ilma ettevalmistuviia olukorrani, kus kooliõp- seta kooliõppekava arendapekava tehakse paberi pärast. ma. Seejuures ei peeta silmas mitte õppeainealast ettevalmistust, vaid kooliõppekava Uuendused koostamiseks vajalikku komõppekavas petentsi laiemalt; Uuendustest õppekavas ni- • koolidel on raskused õppemetati kõige enam lõimingut, suundade paikapanemisel, loovtöid, gümnaasiumi õp- kusjuures kannatajaks jääb pesuundi, väärtuskasvatust väidetavalt kooli traditsiooja muutusi hindamisjuhen- niline suund (nt kunsti-, dis. Loovtööd tekitasid pal- muusika- või keeleõpetus ju küsimusi ja intervjuude süvendatud õpetuse näol). läbiviimise hetkel ei olnud Kuna riiklikult kirjutatakse veel kõik koolid konkreetse ette kaks suunda koos vali-

23

kainetega, tekib olukord, kus kolmanda - traditsioonilise kallaku jaoks - ei jää enam piisavalt ainetunde; • kuna õpetajatel ei ole veel selget arusaamist uuest matemaatikaeksamist, ollakse segaduses kitsa ja laia matemaatika õpetamisel, ja kardetakse, et kitsast lähenemisest eksamiks ei piisa.

Koolidemokraatia areneb Hoolimata sellest, et põhikooli õpetajad on seisukohal, et kuna põhiharidus on kõigile kohustuslik, siis põhikooli kooliõppekava võiks asendada riiklik õppekava, on märgata koolidemokraatia arengut. Võrreldes 2002. aasta kooliõppekava arendamisega koostati sel korral ainekavasid töörühmades ja üldosa tegemisse oli juhtkond kaasanud ka õpetajad. Töörühmades töötades on suurenenud õpetajate ühtekuuluvustunne ja õpetajad on rohkem kaasatud otsuste tegemise protsessi. Analüüsigrandi lõpparuande täisversioon, mis sisaldab ka ettepanekuid kooli õppekava arendusprotsessi ning õppekava-alase esma- ja täiendõppe tarvis, on saadaval Eduko veebilehel: http://eduko. archimedes.ee/files/KOK_ Lõpparuanne_veebi.pdf.


24

Piltuudis

Uudiskiri nr 4

Õpetajahariduse infoboks haridusmessil Intellektika 2013 15.-16. veebruarini 2013 Tartus toimunud haridus- ja infomessil Intellektika oli järjekordselt üles seatud Eesti õpetajahariduse infoboks. Infoboks koondas programmi Eduko eestvedamisel

Eesti kõrgkoole, kus on võimalik õpetajaks õppida. Kohal olid Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Tallinna Tehnikaülikool.

Messipäevade jooksul tutvustati huvilistele õpetajaks õppimise võimalusi kõikides nendes kõrgkoolides. Lisainfo aadressil: http:// eduko.archimedes.ee/populariseerimine.

Fotod: Maarja Karjaherm


Uudiskiri nr 4

Eelteade

25

ÕPETAJAHARIDUSE STIPENDIUM Haridus- ja teadusministeeriumi õpetajakoolituse stipendiumiprogramm Stipendiumi eesmärk Õpetajakoolituse stipendiumi eesmärk on väärtustada õpetajaks õppimist ja tunnustada õpetaja kutset Eesti ühiskonnas. Stipendiumiga soovitakse motiveerida andekaid üliõpilasi õpetajakoolituse erialadele kandideerima ja õpetajakutset omandama.

Sihtrühm Stipendiumiga toetatakse üliõpilasi, kes õpivad Eesti kõrgkoolis õpetajaks või kutseõpetajaks õppekavadel, mis kuuluvad õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppekavagruppi. Sihtrühmaks on ka looverialade üliõpilased, kes osalevad aktiivselt lauluja tantsupeo pedagoogilises protsessis.

Stipendiumi suurus Ühekordse stipendiumi suurus on vähemalt 1300 eurot õppeaasta kohta.

Taotlemine Taotluste esitamise tähtaeg on 4. november ning täpsemad kandideerimise tingimused avaldatakse peagi õpetajakoolituse stipendiumi veebilehel: http://archimedes.ee/stipendiumid/opetajakoolituse-stipendium-2/

Kontakt Õpetajakoolituse stipendiumi kontaktisik sihtasutuses Archimedes on Carmen Raudsepp, carmen.raudsepp@archimedes.ee, tel 697 9232.


26

http://eduko.archimedes.ee

Uudiskiri nr 4


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.