Page 1

Hind: 0.50€

Littera

November 2017 Paide Gümnaasiumi ajaleht

108

Littera õnnitleb kooli pidupäeva puhul!


2

LITTERA

JUHTKIRI Meie toimetajatel on palju varuks. Mis siis täpsemalt? Teame, et ajad ja asjad muutuvad ning ega meiegi sellest puutumata jää. Kuidas asjad meie ümber meid mõjutavad? Tänapäeva maailmas on suure koha võtnud ettevõtlus. Saame teada, mida huvitavat pakkus ettevõtluslaager gümnasistidele. Igal õigel koolil on õpilasesindus. Uuelt säravalt presidendilt saame teada, millised on ta eesmärgid ja mida ta õpilastelt ootab. Meie kooli on ilmunud salapärane silmamoondja. Kes ta on ning kas ta jagab oma saladusi teistega? Kustutame lugejate uudishimu ning piilume valitsushoonete telgitagustesse. Kuidas meeldis lastele „Timm Thaler ehk müüdud naer“? Nagu igal sügisel on nüüdki suur osa toimetusest leidnud uue tee. Püüame viimasel gümnaasiumiaastal lehel vaimu sees hoida. Ootame hea meelega igasuguseid uusi ja säravaid mõtteid. Avame rubriigi Paide Gümnaasiumi vilistlased, kus anname sõna lõpetanutele.

TOIMETUS Peatoimetaja: Berta Kaleva Küljendajad: Joonas Piir, Kristjan Mill Keeletoimetaja: Ülle Rohtma Toimetajad: Victoria Kondas, Andriana Lomakina, Damaris Ly Tambla, Carmen Toomet, Teisi Unt, Meeri Kätriin Voolaid, Kirke Pärn, Ade-Briana Nurk, Sten Perillus

Aegade muutus ja inimene selles

Joonas Piir

Võime elus sageli silmitsi seista situatsioonidega, kui me ei oska ajaga midagi peale hakata – minevikus elada tähendaks justkui seda, et aeg kaoks, tulevikus elada tundub, et aeg möödub liiga kiiresti, ning hetkes elada tundub hoopis, nagu me ei oleks võimelised vastutama oma tegude eest. Kuidas siis oleks inimeste jaoks kõige õigem viis väärtusliku aja kulutamiseks? Aja muutus ei ole lihtsalt üks kella tiksumine, vaid selles peituvad meie endi kogemused elust. Kogemuste abil muutumegi ja seda ei oleks ilma minevikuta. Mis juhtub aga siis, kui jääme kinni minevikku? Aeg peatub. Mitte kell ei lõpeta tiksumist, vaid me ei saa edasi minna, kui pole lasknud lahti oma süümepiinadest või vihast. Minu jaoks on elus kõik mööduv ja kaduv. Me oleme inimesed, teeme vigu ning kuskil ei ole kirjas, et peaksime ilmtingimata neid kahetsema. Peame vaatama kaugele ja küsima endalt: „Mida ma sellest õppisin?“ ja siis näeme, kuidas elu läheb ainult edasi. Nooruses me ei kontrolli oma aega. Tänapäeval paljud „istuvad internetis“ ning raiskavad mõttetult aega selle peale, kuigi võiks minna õue, hingata värsket õhku ja suhelda inimestega. Kahjuks eelistavad ikkagi paljud noored jääda arvuti taha. Eelistatakse suhelda internetis, sest kardetakse näha üksteist näost näkku, kardetakse näha, kuidas reageerib teine inimene tõsistes situatsioonides. Internetis suheldes jäävad emotsioonid varju, õigemini emoji’de taha, kuid see ei ole sugugi võrreldav väljaspool internetti olevate emotsioonidega. Meie, noored, peame väljuma mugavustsoonist ning astuma vastamisi probleemidega päriselus, sest muidu ei arene suhtlemisoskus, mis on elus väga oluline. Võib isegi öelda, et kõige alus. Aega ei saa tagasi võtta, aga saame teha kõik selleks, et seda mõistlikult kasutada. Saame ennast paremaks arendada, et väldiksime vigu, mida oleme elus juba korra teinud.


LITTERA

PG vilistlased

Evelin Puntso - PG 81. lennu vilistlane Sten Perillus Paide Gümnaasiumi lõpetanud Evelin Puntso asus kohe pärast keskkooli õpinguid Väätsa valla noorsoo- ja kultuuritöötajaks. Tänaseks päevaks on Evelin õnnelik kahe lapse ema ning ta on lapsepuhkusel. Sellest, kuidas ta nii noorena huvijuhi tööpostile sattus, räägibki järgnev intervjuu.

Evelin Puntso oma tütrega Evelin Puntso, oled Paide Gümnaasiumi 81. lennu õpilane, millised olid sinu hinded kooliajal? Ma olin selline keskpärane õpilane - kolmed, neljad viied. Viisi siiski vähe. Ma pingutasin nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Keskendusin rohkem sellele, mis mulle huvi pakkus. Kes oli sinu lemmikõpetajaks ja kas ta andis sulle edasi mingeid väärtusi ja teadmisi, mida sa oma igapäevaelus järgid? Mul oli kaks sellist õpetajat, keda imetlen siiani. Ülle Rohtma ja Lorina Kukk. Nad mõlemad andsid oma ainet kirega ja olid mõõdukalt nõudlikud. Ülle Rohtma pani analüüsima ning nägema elu erinevaid külgi. Temalt saadud kirjandite ja esseede kirjutamise oskus on mind aidanud nii tööalaselt kui ülikoolis õppides siiani. Lorina Kukk oli lisaks keemia õpetamisele ka klassijuhataja. Ma imetlen tema oskust panna õpilased tööle ja tagada tundides kord, ise mitte kunagi häält tõstmata. Tema oli ka see, kes julgustas mind jääma endale kindlaks, kui kahtlesin lõpueksamite valiku osas. Lorina Kukk on mind mõjutanud ka tööalaselt - esmalt tuleb panna õpilastega reeglid paika (tegi seda meie kõige esimeses keemiatunnis) ja siis edasi on juba tore koos tegutseda.

Millised olid sinu emotsioonid pärast gümnaasiumi lõpetamist? Kuidagi uhke ja vaba tunne. Võis selja sirgu ajada ja öelda, et nüüd ma olen iseseisev. Asusid sellele ametikohale tööle üsna noorena. Kuidas suutsid ennast noorte seas kehtestada? Ma olin jah siis 19aastane. Nagu Lorina Kukk, kehtestasin ma kohe alguses reeglid. Ma töötasin noortekeskuses, mis oli lahti ju õhtusel ajal ja kus valdavalt käisid 7.-9.klassi poisid. Tuli jääda enda põhimõtetele kindlaks ja reageerida kohe, kui probleem tekkis. Samas ka mitte alati üle reageerida. Mul on tunne, et meil tekkisid noortega üsna kiiresti vastastikused usalduslikud suhted. Paljude nende noortega, kes siis olid põhikooli õpilased ja kes nüüd on juba täiskasvanud, olen ma tänaseks saanud väga headeks sõpradeks. Millised on sinu töö kõige suuremad raskused ja kui raske neid ületada on? Kõige keerulisem on leida tasakaal töö ja eraelu vahel. See pole kellast kellani töö. Palju on töönädalaid, kus oled rakkes hiliste õhtutundideni ja nädalavahetustel. Raske on end välja lülitada ja ikka juhtub seda, et võtad tööd koju kaasa. Ma olen üsna nõudlik ja täpne inimene oma tegemistes ja seepärast on ka emotsionaalselt ja vaimselt kurnav, kuna võtan palju asju hinge, eriti kriitikat. Alguses oli mul keeruline leppida, kui miski ei õnnestunud alati nii, nagu mina olin ette kujutanud. Inimestega töötades pead aga arvestama, et kõik ei sõltu sinust. Tänaseks olen ma lihtsalt ise niipalju kogenud ja mul on selle kõigega kergem toime tulla. Lisaks pakub see töö emotsionaalselt ka palju tagasi. Jõudu annabki see, kui ma näen, et tehtu kannab vilja. Lisaks huvijuhi kohale lisandus sinu tööülesannete hulka ka klassijuhataja amet. Kuidas see sulle meeldis ning kas oleksid seda valmis uuesti tegema? Mulle väga meeldis ja kindlasti oleksin valmis seda ka uuesti tegema. On imeline näha ja aidata sellele kaasa, kuidas väikestest lastest sirguvad

3


4

LITTERA eneseteadlikud noored inimesed. Tundsin, kuidas enda klassi õpilaste suhtes tekib selline emalik kaitsev hoiak. Kui tundsin, et kellegagi neist on käitutud ülekohtuselt, oli ka minul sees väga halb tunne ja vajadus nende eest seista. Kui kellelgi neist läheb hästi, on rõõm sama suur kui isiklike laste õnnestumiste puhul. Oled jätkanud oma haridusteed ülikoolis, millist eriala oled õppimas? Olen Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi haridusjuhtimise eriala magistrant. Arendan endas juhiomadusi ning õpin, kuidas juhtida tänapäeva lasteada, kooli või muud haridusasutust. Väga põnev, aga samas ka raske.

Mulle meeldib selline vaheldus koolipingile ning muidugi tegi ettevõtmise veelgi nauditavamaks see, et sain koos olla oma heade sõpradega, kellega koostöö läks libedalt, nagu ma juba alguses ennustasin. Päev lõppes meie jaoks positiivselt, saime teise koha. Olin muidugi teise kohaga rahul, aga mulle tekitas väikest meelepaha teadmine, et žüriisse kuulus võitjate grupis olnud noormehe isa, kes võis olla erapoolik. Sellegipoolest jäin kogu päevaga rahule ning tänan JA Alumni noori, kes selle päeva huvitavaks tegid.

Tänaseks oled kahe lapse ema, kas soovitaksid seda eriala neile õppimiseks ja miks? Oma lastele ma soovitan teha seda, mis paneb neil silmad särama ja mida nad teha tahavad. Kõige olulisem on teha tööd, mida armastad, siis see on osake sinust ja pole ebameeldiv kohustus. Ma olen ka seda meelt, et ei ole vaja jääda ühele ametile kindlaks, võiks ennast arendada ja leida uusi väljakutseid.

Ettevõtluslaager

Ettevõtluslaagri koolitajad ning 11. klassiõpilased Rauno Jüristo ja Kert Kendaru

Berta Kaleva 25. septembril korraldasid JA Alumi noored Paide Gümnaasiumi 11. klaasile ettevõtluslaagri. Kohe ürituse algul pidime moodustama grupid. Ma olin juba alguses kindel, et meie 6-liimelise grupi koostöö sujub väga hästi. Kui pidin panema kirja oma mõtted, oli alguses pea tühi, kuid siis meenus üks huvitav mõte, mida olin varem kuulnud. Nimelt pakkusin ma välja alguses veidi kentsakana tunduva idee valmistada lemmikloomadele kirste. Keegi sellest alguses vaimustuses polnud, ka juhendajad mitte, aga mida rohkem sellele mõeldi, seda rohkem hakkas kõikidele see idee meeldiEttevõtluslaagris osalenud 11. ma. Niisis jäigi meie õpilasfirma teemaks lemmikloomade kirstud, millele panime nimeks LOKI, mis koosneb sõnade loomade kirstud esitähtedest. Suurimaks probleemiks oli sellise toote delikaatne reklaamimine. Samas oli suureks plussiks see, et Järvamaal on olemas kirstuvabrik, millega oleksime saanud teha koostööd. Ma arvan, et kaasa aitasid ka juhendajad, kes rääkisid oma kogemustest õpilasfirmadega ning jagasid vajalikke näpunäiteid.


LITTERA

PG vilistlased

Kadri Pius - PG 91. lennu vilistlane Victoria Kondas Kadri on on alati olnud väga aktiivne tüdruk. Ta on elanud kogu oma elu Väätsal ning lõpetanud ka Väätsa Põhikooli. Peale põhikooli asus Kadri õppima Paide Gümnaasiumisse. Peale kolme gümnaasiumi aastat ei olnud neiul veel soovi edasi õppima minna. Ta teadis, et mitmed tema tuttavad on osalenud EVS-i (European Voluntary Service) programmis ja ka talle pakkus see programm huvi. Tänu Paide Avatud Noortekeskusele avaneski Kadril võimalus minna 9 kuuks Prantsusmaale vabatahtlikuks. Enne vabatahtliku teenistuse lõppu sai Kadri pakkumise asuda Väätsa Põhikooli huvijuhiks. Talle tundus see pakkumine igati huvitav ning nüüdseks on Kadri töötanud Väätsa Põhikoolis juba poolteist aastat. Miks valisid peale põhikooli edasisteks õpinguteks just Paide Gümnaasiumi? Paide Gümnaasiumil oli minu silmis väga hea maine. Ka kooli asukoht oli minu jaoks väga soodsas kohas. Oma valikut ei kahetsenud ma kordagi. Kuidas suhtud sellesse, et Paide Gümnaasiumit sellisel kujul varsti enam ei ole? Mul on sellest väga kahju. Paide Gümnaasium sai kolme aastaga mulle südamelähedaseks. Veel enam on mul kahju praegusest olukorrast: kool kooliks, aga üldine edasine hariduse andmine riigigümnaasiumis ja kogu segadus hoonetega on minu meelest kurb. Paraku ei ole mul selget ülevaadet, mis tegelikkuses edasi saab, siis saan öelda vaid seda, et mul on kahju ilusatest traditsioonidest ja kooli vaimust. Loodan, et traditsioonid, mis seni on olnud, mingil viisil siiski jätkuvad. Loodan ka seda, et vilistlaste kokkutulekud toimuvad endiselt edasi. Peale gümnaasiumit veetsid 9 kuud Prantsusmaal. Millega sa seal tegelesid ja mis ajendas sind sinna minema? Ma elasin linnas nimega Marmande, mis asub Bordeaux`le küllaltki lähedal. Ma töötasin vabatahtlikuna organisatsioonis, mis pakkus lastele tegevusi peale kooli, korraldas laagreid ja teemapäevasid. Mina sain osa inglise keele, meisterdamise ja draama töötubadest. Lisaks korraldasin ka Eesti-teemalist teemanädalat. Hea võimalus oli osa saada suusalaagrist mägedes. Prantsusmaal ollas sain hea iseseisvumiskogemuse, võimaluse reisida, tutvuda uute ja huvitavate inimestega ning näha uut kultuuri.

Mind ajendas osalema huvi reisimise ja välismaa vastu. Minu mitmed tuttavad olid seda kogemust varasemalt kasutanud ning minuni jõudis väga positiivne tagaside. Kuna pärast keskkooli lõppu ei olnud ma päris kindel, mida soovin edasi õppida, näis see hea võimalusena minna ja kogeda midagi hoopist teistsugust ja saada osa millestki minu jaoks väga erilisest. Prantsusmaal elamine andis mulle hea kogemuse ning palju häid uusi sõpru. Ma julgen seda soovitada kõigile. Lisaks nakatusin ma tänu sellele ka reisimise ning maailma avastamise pisikuga. Kas plaanid Prantsusmaale veel kunagi naasta? Kindlasti soovin minna külla inimestele, kellega ma Prantsusmaal olles tutvusin. Kuna Prantsusmaa on ka väga suur riik, siis jäid mul ka mitmed kohad avastamata ning sooviksin kindlasti ka neid lähemalt uurida. Hetkel oled Väätsa Põhikooli huvijuht. Tavaliselt ütlevad noored, et nemad ei lähe enam kunagi tagasi kooli, kuid sina otsustasid hakata huvijuhiks. Millest selline valik? Huvijuhi amet ei sarnane õpetaja omaga mitte kuidagi. Vahel küll on hetki, mil kakud juukseid peast, kuid teisel hetkel tuleb tagasi emotsioon, mis paneb kõik eelneva unustama. Huvijuhi amet ei ole just kõige lihtsam, aga olen selle käigus palju õppinud just iseenda kohta. Kui mulle poleks sellele kohale kandideerimist pakutud, ei oleks ma seda ametit ise valinud, kuid ma olen saanud hea kogemuse, mille pinnalt tulevikus edasi liikuda ning ma olen oma tööga rahul. Kas lisaks huvijuhi ametile jätkad ka kuskil õpinguid? Hetkel õpin teist aastat Tallinna Ülikoolis haldus- ja ärikorraldust. Õpingud toimuvad tsükliõppes, mis tähendab seda, et koolis käin ma reedeti ning laupäeviti. Pean ennast ambitsioonikaks inimeseks ja selletõttu plaanin kindlasti ka tulevikus edasi õppida.

5


LITTERA

Olemuslugu

Intervjuu uue õpilasesinduse presidendiga Teisi Unt Uus kooliaasta on täies hoos ja nagu alati toimub aasta alguses mitmeid muutusi nii õpilaste kui õpetajate koosseisus. Arvatavasti on juba enamikule õpilastest teada, et uus on ka meie kooli õpilasesinduse president. Septembri lõpul valiti õpilasesindusesiseselt Damaris Ly Tambla kooli uueks õpilasesinduse presidendiks. Tegu on väga aktiivse kümnendikuga, kes peale tegusa ja kiire elu on ka alati väga eeskujulik õpilane. Ühesõnaga, igati sobilik kandidaat presidendiameti jaoks. Kuigi Damarise ajakava on alati tihe, leidis ta siiski aega, et vastata mõnele küsimusele, mida nii mõnigi asjast huvitatu temalt ilmselt küsida sooviks.

Damaris Ly Tambla Üle väga pika aja valisid uue ÕE presidendi õpilasesinduse liikmed. Kuidas need täpsemalt toimusid? 28. septembril toimus ÕE õhtune koosolek, kus esimesena valiti uus president. Kokku kandideerisid presidendiks kaks aktiivset õpilasesinduse liiget: Damaris Ly Tambla ja Kaarel Vene. Valida said kõik õpilasesinduse liikmed ning salajase hääletuse tulemusena sai uueks presidendiks Damaris Ly Tambla ja asepresidendiks Kaarel Vene. Otsuse, et uus president valitakse õpilasesinduses, võtsid varem vastu klasside esindajad õpilasesinduse vahetunnis. Selle koha pealt lausus Damaris: „Mul endal isiklikult on kahju, et kogu koolipere ei saanud sel aastal presidendi valimistest osa

võtta. Nii oleksid kõik saanud paremini tuttavaks kandidaatide ideede, seisukohtade ja eesmärkidega. Praegu tundub, et enamik õpilasi on teadmatuses, kuna nad ei ole saanud tundma õppida mind ega Kaarlit. Iga klass on aga valinud enda seast inimese, kes nende arvamust õpilasesinduses esindab. Seepärast olid presidendi valimised just sedasi.“ Optimistlikult lisas ta aga: „Nüüd tuleb lihtsalt oma tegude ja eesmärkide saavutamisega näidata koolile, kes me Kaarliga sellised oleme.“ Kas konkurents sinu ja teise kandidaadi vahel oli suur? „Oleme koos Kaarliga varasemalt teinud koostööd ning teadsime mõlemad, et ükskõik, milline on valimiste tulemus, koostöö meie vahel ei katke. Omavahel on meil jaotatud valdkonnad, millega kumbki meist oskab paremini tegeleda,“ tõdes Damaris. „Oleme mõlemad aktivistid, kuid kindlasti pole meie eesmärgiks üksteisest aktiivsem olla. Me kõik teeme nii palju, kui on meie võimuses, et saavutada ühist eesmärki. Sellepärast ei olnud minu ja Kaarli vahel sellist nn võistlust,“ lisas ta, „tegelikult olid ka meie eesmärgid ja põhimõtted kandideerimisel väga sarnased.“ Miks, valiti just sind uueks presidendiks? „Loomulikult peab üks õige ÕE president olema väga aktiivne nii koolielus kui ka õpilasesinduses. President peaks olema eeskujuks õpilasesinduse liikmetele ning huvituma kooli õpilaste seisukohtadest ja olukorrast, et neid esindada. Õpilasesinduse president ei ole lihtsalt nägu ja nimi, mis said omale tiitli, vaid teod ja eesmärgid, mille saavutamiseks on valitud keegi eestvedajaks,“ sõnastas Damaris, mis tähendab olla õpilasesinduse president. Värskelt ametisse määratud neiu on tegelikult olnud õpilasesinduse liige juba kuuendast klassist alates. „Usun, et see on minu suur pluss, et olnen saanud jälgida ja osa võtta ÕE tegevustest juba 4 aastat.“ Viimastel aastatel on ta sinna palju panustanud. Kaks aastat tagasi määrati ta protokollija ametisse, mis nõuab erilist süvenemist õpilasesinduse toimetamisse, kuid seda kõike on vaja ka ametlikult sõnastada, selgitas Damaris. Samuti on ta suureks abiks olnud ürituste korraldamisel või olnud ise üks peakorraldajatest. Damarise jaoks on need viimased 4 aastat teda teinud

6


LITTERA

Olemuslugu

nii paljude kogemuste ja oskuste võrra rikkamaks. „Iga kord, kui tuleb minna kooli õpilasi esindama või aktiivselt lüüa kaasa mingis muus asjas, õpetab see mulle midagi,“ sõnas ta entusiastlikult. „Kõige tähtsam on aga see, et mulle endale meeldib kõigi nende asjadega tegeleda ja näha, millist vilja need kannavad või milliseid emotsioone need inimestele loovad või neist välja toovad.“ Kas sinu alatine eesmärk on olnud saada Õpilasesinduse presidendiks? „Ei, kohe kindlasti mitte! Ma ei julgenud sellest unistadagi,“ tuli küsimusele otsene vastus. Seda vastust põhjendas ta nii, et see, milline ta täna on, tuleneb aastatepikkusest koostööst varasema klassivenna Samuel Ehmaniga. „Ta on mulle olnud eeskujuks, inspiratsiooniks ning motiveerinud kõik need aastad. Loomult olin ma väga arglik võtma suuri vastutusi, aga tema eeskujul ja ka väga tihti tagant utsitamisel olen ma teinud paljusid asju, mida ma muidu ei oleks julenud teha,“ ütles Damaris. Tema sõnul oleksid asjalood Õpilasesinduses hoopis teised, kui Samuel oleks jäänud Paide Gümnaasiumisse. „Suvel hakkasin aga mõtlema tulevikule koolis ning muutustele, mis on ees. Sel hetkel tabas mind mõte, et tulemas on ka Õpilasesinduse presidendi valmimised. See oli esimene kord, kui ma mõtlesin, et ma võiksin sellele kohale kandideerida, et midagi korda saata ning ära teha.“

Õpilasesinduse president Damaris Ly Tambla koos õpilasesinduse asepresident Kaarel Venega. Lõpetuseks, mida sooviksid Paide Gümnaasiumi õpilastele öelda? „Ma sooviksin, et sellel viimasel õppeaastal näeksite, kui hinnaline ja väärtuslik on meie Paide Gümnaasium. Milliseid võimalusi meie kool igaühele annab ja on andnud ning et te haaraksite neist kinni. Samuti paneksin igale kooliõpilasele südamele, et te annaksite endast kõik sel viimasel ühisel õppeaastal muutmaks see unustamatuks. Koos suudame kindlasti seda kõike teha,“ ütles Damaris Ly optimistlikult.

Milliseid muutuseid plaanite presidendina koolis ette võtta? “Kindlasti tahaksin kooliperet rohkem ühendada, et nii õpetajad, kooli juhtkond kui ka õpilased saaksid koos arutada erinevate ürituste ja ettevõtmiste toimumist,“ ütles Damaris. Samuti tahab ta ka kaasata nooremaid õpilasi õpilasesinduse tegemistesse, et nad järgmisel aastal uues põhikoolis ise edasi tegutseda saaksid. Ka tulevases riigigümnaasiumis tahab uus president olla õpilasesinduse liige ning plaanib abiks olla uude kooli sisseelamisel. Damarise sõnul hakatakse juba sel aastal teise kooliga veelgi rohkem koostööd tegema, et tulevikus üks tervik olla. Õpilaseesinduse asepresident Kaarel Vene

7


8

LITTERA

Minu valimised Victoria Kondas Sellel aastal oli esmakordselt võimalus 16- ja 17-aastastel noortel valida kohalikku omavalitsust. Ka mina kuulun sellesse vanusegruppi ning kasutasin võimalust anda panus oma kodulinna. Paide vahel ringi käies võis märgata ka erinevaid valimisplakateid. Esialgu ei pööranud ma sellele erilist tähelepanu, kuid mida lähemale valimised jõudsid, seda rohkem hakkasin asjasse süvenema. Koolis on samuti räägitud erakondadest ja tutvustatud nende põhimõtteid. Suurimaks abiks oli minule ja ka ilmselt mitmetele teistele minu eakaaslastele linnapeade valimisdebatt, kus linnapeakandidaadid vastasid küsimustele ja tutvustasid oma ideid. Ka noortel oli võimalus küsida ning saada oma muredele vastuseid. Kahjuks on mitmete erakondade nimekirjas ka ebapädevaid inimesi, kes sinna oma mineviku tõttu ei sobi. Minu silmis on Paides ka rohkem isikute valimist. Paide on väike linn ning siin tunnevad inimesed üksteist rohkem kui mõnes suuremas linnas. Valitakse see, kes on usaldusväärne ning tuttav. Valimas käisin ma viimasel päeval kohapeal. Kuna olen esmakordne valija, siis otsustasin, et põnevam oleks minna valimisjaoskonda kui hääletada kodus. Ma arvasin, et see on pikem protsess, kuid käib tegelikult väga ruttu. Üks uus ja huvitav kogemus jälle juures. Usun, et ka edaspidi lähen valima valimisjaoskonda. Tulemustega olen küllaltki rahul. Valisin ise küll teise erakonna, kuid pettumus ei olnud minu jaoks suur. Kõige tähtsam on see, et selles vanuses noor ei laseks end vanemate inimeste poolt mõjutada. Ka minu ema küsis minult, et ega ma seda erakonda ei vali, kelle vastu tema on. On väga oluline, et noor saaks ise oma valiku teha.

Meedialaager: see oli nagu päästeoperatsioon Carmen Toomet, Meeri Kätriin Voolaid Möödunud nädalavahetuse veetsime praktiliselt Elva gümnaasiumi kolmandal korrusel, luues ajalehte. Põhjuseks eksida just nüüd Lõuna-Eesti valdustesse oli Noorte Meediaklubi eestvedamisel toimunud trükimeedia laager. Ilmselt on nii mõnelgi küsimus, mida see endast täpsemalt üldse kujutab ning miks me otsustasime sinna minna?

Alustuseks me registreerisime end sinna meie kooli vilistlase Kristjan Pihli soovitusel ning üsna ammu aega tagasi. Nagu õppeaasta alguses ikka, siis jätkus teotahet küllaga ning suure õhinaga end ka kirja panime, ikka lootuses saada uusi mõtteid ja ideid ning kogeda midagi veidi erilisemat. Kui aga kuupäev oli ukse ees ja tuli asjad pakkida ning teele asuda, plahvatas meis laiskuse pomm. Eelarvamus laagrist langes ning arvasime, et sellest tuleb kõige mõttetum nädalavahetus üle pika aja. Bussiga Elva poole sõites mõtlesime, et kohale jõudes istume järgmise bussi peale ning sõidame koju tagasi, kuid oleme ääretult õnnelikud, et seda siiski ei teinud. Esimene päev möödus tutvumisega ning alles teisel päeval hakkas töö pihta. Hommikul suundusime oma toimetustesse, mille olime varasemalt valinud. Oleme suured arvajad ehk meie ruumiks oli arvamus. Lisaks olid sise-, välis-, meelelahutus- ja sporditoimetused.


9

LITTERA Kaarel Vene

Projektipäev Minu Riik

10. oktoobril külastasid 9. klassid Tallinnas projekti Minu Riik raames valitsuste hooneid. Hoolimata sellest, et hommikul kell 8.00 välja sõites kallas lakkamatult vihma, ei morjendanud see meid esialgu üldse. Tallinnasse jõudes võtsime suuna Kadrioru poole, kus A klass pidi minema külastama presidendi lossi. Kohalikus parklas võttis meid vastu giid Marika, kes seletas ära kogu päevaplaani ja tegevuskava. Niipea kui paraleelklass oli bussist väljunud, siis meie hakkasime aga sõitma Stenbocki maja poole. Niimoodi möödus 15 minutit vesises Tallinnas seiklemist ja bussile parkimiskoha otsimist. Leidnud selle lõpuks, saime seista fakti ees, et meil tuleb „väikeses“ vihmas kõndida ligi 800 m. Mis seal ikka, võtsime jalad selga ja läksime. Kasutades nii klassijuhataja mälu kui ka Google Maps rakendust saime pärast väikest tiiru jõuda nende kurikuulsate valgete usteni, kust on väljunud ehk kõik Eesti tuntumad poliitikud. Eelnevalt oli küll mitmeid kordi klassijuhataja poolt toonitatud, et läbime nii Riigikogus kui ka Stenbocki majas turvakontrolli ja sellega seoses tuleb ka kaasa võtta isikut tõendav dokument, siis mõnel klassikaaslasel see viimane jäi unustuste hõlma. Polnud miskit hullu, sest mõlemas olid väga toredad töötajad, kes mõistsid probleemi ja pärast läbirääkimisi lasid ka ilma dokumendita õpilased sisse.

Kui terve klass oli läbinud turvakontrolli, saime kohe liikuda edasi teada-tuntud Stenbocki maja pressiruumi, kus igal neljapäeval kell 12 võetakse valitsus koos peaministriga pihtide vahele, et miks see läks nii ja see naa. Seal muljeid jagades ja meenutades astus korraga sisse meie giid. Esialgu tema väga karmi korra peale ehmusime küll kõik ära, aga järgisime juhiseid ja liikusime edasi Stenbocki teise majja. Jõudnud kohale, liikusime edasi nõupidamiste saali, kus võtsime istet ning küsisime eelnevalt giidi poolt määratud 15 küsimust. Üheks kindlaks küsimuseks oli loomulikult, kas peaminister on majas. Vastuseks saadud jah- sõna tekitas meis elevust, aga tõenäosus, et me temaga kusagil nüüd kokku põrkame, oli suhteliselt väike. Pooletunniline nõpidamine oli peetud ja liikusime tagasi eelmisesse majja. Trepi peal oli meil aga au siiski kohata peaministri turvamehi, kes valvasid tualeti uksetagust. Jõudnud tagasi õue, siis oli meil aega 45 minutit Riigikoguni. Saime vaba aja, ainult oli üks aga: vahepeal oli hakanud poole rohkem sadama. Mulle isiklikult jäi mõnel tänaval tunne, et vanalinna pole vihmaveetorustikku üldse paigaldatud ning seisad keset Jägala joa kallast. Kannatasime ära ning liikusime vihmast läbivettinuna edasi Riigikokku. Seal tegime samasugused turvaprotsetuurid, mis Stenbocki majaski ning jäime ootama paralleelklassi. Jõudsid nemadki ning läksime edasi väikesele Riigikogu-tuurile. Esmalt tutvustati meile istungite saali, kus saime näha tolle päeva seaduseelnõu vastuvõtmist.

9. klass riigikogus

9. klass riigikogu istungi saalis


10

LITTERA Teel sinna hakkasid aga kostma kutsungikellad ning rahvasaadikud tegid sama kärmeid liigutusi, kui pritsumehed väljakutsel. Seetõttu saidki nii mõned õpilased Sesteri küünarnukiga kitsal trepil pihta või Pomerantsi kurjemat häält eesolemise tõttu kuulda. Pärast saalis viibimist läksime edasi nõupidamiste saali, kus saime kuulda rohkemat Riigikogu tööst ja tegevusest. Seal kuulasime ka veel ühe riigisaadiku tööst ja elust. Too meesterahvas läks aga jutustamisega nii hoogu, et järsku kella vaadates oligi aeg ta kõne katkestada ja täita projektis kohustuslikud viktoriiniküsimused. Vahepealne vihm ei olnud siiski veel järele jäänud ning pidime liikuma edasi sööma. Selle aja sees sai giid Marika kurvastava teate, et kahjuks on Euroopa Maja giid murdnud käeluu ja sinna meie teekond jätkuda ei saanud. Õnneks oli aga Marikal tagavaraplaan olemas ning saime külastada Eesti Panga muuseumi. Seal tehti ka väikene auhin- 9. klass riigikogu konverentsisaalis natseremoonia parimatele küsimustele vastajatele ning tutvusime ka muuseumis olnud eksponaatidega. Maja väärib tõesti külastamist, seega, kellel võimalus, minge kindlasti! Aeg läks ruttu ja juba oligi vaja liikuda tagasi Paide poole. Bussis sõites vajusid õpilased väsitavast päevast sügavale istmetele ja mõtlesid, et selline ongi Minu Riik.

9. klass riigikogus


11

LITTERA Meie oma silmamoondaja! Andriana Lomakina Paide Gümnaasiumi 6.b klassi õpilane Andrian Lomakin on tegelenud üle aasta huvitava meelelahutusega - nimelt silmapettega. Suurimad eeskujud on poisil Harry Houdini, eestlased Meelis Kubo, Richard Samarüütel ja Charlekas. Oma teekonda senisel teel kirjeldab ta nii: „Huvi tekkis sellest, kui nägin ühte eesti vanimat mustkunsti trikki „topsid ja pallid”. Pärast seda hakkas see mind nii meeletult huvitama, et juba nädala pärast sain vanematelt mustkunsti komplekti. Terve öö lugesin mustkunsti raamatuid ja õppisin. Mõni päev hiljem tuli peretuttav külla ning demonstreerisin talle trikke, tal jäi imestusest suu lahti ja ütles, et pole midagi sellist varem näinud. Kohe pakkus ta mulle esinemise ühe erakonna peole. Seega esimese esinemiskogemuse sain mõni nädal peale trikkidega tutvumist. Ausalt üteldes tagasi mõeldes oleksin tahtnud nüüd kogenenumana mõnda asja muuta, kuid kokkuvõttes olin rahul. Mustunsti trikkide põhimõtet ei saa ma mitte kellelegi avaldada, kuna siis kaotaksid trikid oma mõtte ja võlu. Hetkel on Eestis mustkunst üsna ebapopulaarne ning konkurents seega väike, tulevikus see kindlasti muutub.”

Andrian Lomakin maagilise kepiga

Arvustus Nii inimest võid tunda sellest sa, et õigel ajal suudab naerda ta Kirke Pärn, Ade-Briana Nurk Kas teie müüksite oma naeru, saades vastu võime võita iga kihlvedu? Just selle tehingu sõlmis Timm Thaler parun Tarukiga. James Krüssi raamatu ainetel loodud näidendi peategelase Timmi seiklus algab siis, kui ta saab aru, et koos oma naeruga müüs ta parunile ka oma hinge, ja püüab maksku mis maksab seda tagasi saada. Loos leidub seiklust, rõõmu, hirmu, kurbust, sõprust ja usaldust. Tegemist on müstilise visuaalpõnevikuga ja seda põnevust jätkub etenduse viimaste hetkedeni. Lavakujunduses kasutati kahte ratastel liikuvat treppi, millest tehti oskuslikult erinevad tegevuspaigad. Valgustus oli väga uudne ja aitas emotsioonidele kõvasti kaasa. Heli ja muusika tekitasid põnevust ja õudust. Näitlejad mängisid oma rolle väga hästi välja. Need, kes arvavad, et naer on müüdav, siis minge vaadake etendust. NUTIKUS VÕIDAB KURJUSE!

Timm Thaler ehk Müüdud naer


12

LITTERA

Õpetajate pärlid Victoria Kondas, Carmen Toomet Meie koolis on väga erinevaid õpetajaid, mõni suudab ühe minutiga anda edasi rohkem infot kui teine terve tunniga, samas suudab teine jälle ära unustada ja sassi ajada terve klassi nimed. Uurisime 8.-12. klassidelt, milliseid pärleid nemad õpetajate suust kuulnud on. Mõista, mõista... *,,Mõtelda on mõnus!,“ *Õpetaja: ,,Töö tuleb järgmisel neljapäeval.“   Õpilane: ,,Mis päev see on?“ *Kui õpilane ei tea vastust: Õpetaja: ,,Esmaspäev.“ Õpetaja: ,,Mis ma pean kõrvalt klassist küsima mi-   nema või?“ *,,Ja mis vaba pink see siin teie vahel on? Ufo maandu  mise plats või?” *,,Shame on you!!,“ *,,Kurat, te ei tea ikka midagi, vaatate oma kompasse *,,Üks õun on, panen kaks juurde. Oota nüüd, kuule ainult kogu aeg.“ ega sa pirni ja õuna kokku liita ei saa!“ ,,On mul õigesti meeles, et…“ *,,Oh my dear.“ *,,Der Esel, ega mehed ongi ju eeslid ja sellepärast *,,Elu on lill, aga kui s*tta juurde ei viska, siis ei õitse ongi eesel saksa keeles meessoost sõna.“ ka.“ *,,Pidu, pidu, pidu!“   *Õpilane: ,,Issand Jumal!“ Õpetaja; ,,Ega Jumal appi ei tule.“   *Õpilane: ,,Issand Jumal!“ Õpetaja: ,,Näe, olen Jumalale kõige lähedamal, aga Jumal ikka ei aita.“ ,,NALJA TEGIN!!“ *nimetissõrm peab ilmtingimata püsti olema*

*,,Darwini teooriat, et inimene on ahvist pärit, tõestavad ainult mõned meie õpilased, kes ronivad igale poole.“

Kas meid kimutab jälle maailma lõpp? Meeri Kätriin Voolaid

Mis juhtus? Teispäeval, 17.10.2017 valitses keset päeva akna taga täielik hämarus! Kui südapäeval aknast välja vaatasime, ehmusime ära: kas on saabunud maa*Klass istub bussis ja ühel kiilub turvavöö kinni ilma lõpp? ,,Õpetaja, mul ei lähe turvavöö kinni!“ Läks õnneks, oleme elus ja terved, ei tulnudki veel Õpetaja: ,,Söö vähem“ maailma lõppu, mida iga aasta küll lubatakse. Kuid see,   milline pimedus valitses, andis tunda, et saabumas on *Õpilane(Poiss): ,, T*raaa“ talv ning kas tõesti on see aeg – pimedas kooli, pimeÕpetaja: ,, Meie seda neljatähelist T tähega sõna ei das koju – juba käes? Õnneks saame veel vist nautida kasuta.“ valgust, sest selgus, et tolle nähtuse põhjuseks oli meiÕpilane: ,,Aga ma ütlesin kolme tähega.“ eni jõudnud madalrõhulohu serv ning orkaan Ophelia Õpetaja: ,,Mis sul on siis lühem kui teistel?“ jäänuste kaasatoodud sooja õhumass. Aga tol päeval vaheldumisi koolipingis kella piiludes ja välja vaadates ei uskunud imestusest oma silmi, nagu *,,Armas koolipere, austatud õpetajad.. Hoidke palun oma töövihikuid, need on maksu- käiks õhtukoolis, selle sõna otseses tähenduses. Soovitan soojalt paksud kindad kapist välja kookida, sest maksja raha eest ostetud ikkagi“ lähiajal on oodata esimesi öökülmasid! *,,Sul vist kisub sinna pulga poole.“

November2017  
November2017  
Advertisement