'Sukuthula! Yiba Ngummeli Woncedo' - I'solezwe lesiXhosa (Published 19 August 2021)

Page 1


Sukuthula! Yiba ngummeli woncedo

Sukuthula! Yiba ngummeli oncedo xa ubona izenzo zokuziphatha kakubi ngokwesondo phambi kwakho Ibhalwe gu BANATHI MGQOBOKA

Isenzo sokumamela ngexesha lokuziphatha gwenxa kwabasetyhini kunye namantombazana yingxaki enzulu kwezentlalo.

Izenzo zokuziphatha gwenxa ngokwesondo ezithi zibonakalise ukungcungcuthekiswa, ubundlobongela, ukubethwa okanye ukuxhatshazwa ziyanda eMzantsi Afrika. Phakathi kukaJanuwari noMatshi wama2021, ali-12 133 amatyala olwaphulomthetho ngokwesondo axeliweyo njengoko kubonisiwe kwikota yesine yowama2020/2021 yeenkonzo zamaPolisa oMzantsi Afrika (sAPs). Kule ndlela yokulandelela, iMpuma Koloni yodwa ibhale iimeko ezingama2 024. La matyala olwaphulomthetho ngokwesondo acacisiwe yisAPs ukuba abandakanye ukudlwengulwa, ukuhlaselwa ngokwesondo, ukuzama ukuxhaphaza ngokwesondo kunye nokunxibelelana nezenzo zesondo. ezo zenzo zesondo azivunyelwanga kwaye zihlala zisenza ixhoba ukuba lingonwabi, loyike kwaye libe sesichengeni.

Uninzi lwethu ngabantu ababukele bengathethi ngesinyanzeliso sesincwaso. Kutheni sisoyika ukuthetha phandle? okanye ngaba sicinga ukuba kufanelekile ngakumbi ukujonga ishishini lethu? ngokwengqondo, le ndlela yokuziphatha komntu inokubonisa ukuba sinokubandezeleka ngenxa 'yokuma' ngexesha lokuziphatha okubi. ngokophando lwengqondo, isisombululo sokwaphula la manqanaba okuthula kukukhuthaza iimpendulo zabaluncedo.

Ithiyori yokuncamathisela yanamhlanje ngokunxulumene neemeko zobundlobongela isixelela ukuba ummeli ubalulekile kunxibelelwano olukhulayo phakathi komenzi wobubi kunye nexhoba lobundlobongela. Unjingalwazi Lisa Young ovela kwisebe lezenzululwazi kwiYunivesithi iRhodes uthi ugxininiso kumatyala obundlobongela akufuneki lubekwe kuphela kwixhoba nakumenzi wobubi, umbukeli udlala indima ebalulekileyo naye.

“Rhoqo kugxilwa kuphela kumenzi wobubi oyena mntu wenza ubundlobongela kunye nexhoba elinguye ofumana ubundlobongela. Kodwa le nto ithiyori itsaleleke kuyo yindlela abantu abasabela ngayo kubundlobongela, nokuba bayabuvumela ukuba benzeke, bangenelele okanye babukhuthaze. oku kubaluleke kakhulu ekubeni olu dlelwane lobundlobongela luyaqhubeka

ubizwa ngokuba yi “Speak Out!” usetyenziswe ngemvume yakwa Truthout.org phantsi kwelayisense engu CC BY-NC-ND 2.0 jdj

kwaye luyaqhubekeka luze luzivelise kwakhona kolunye ubudlelwane okanye luyayeka,” utshilo uYoung. Ubudlelwane phakathi kwempembelelo yomntu obukele kunye nobudoda yinto edibeneyo yokwenza xa kujongwana nemicimbi yenkqubela phambili yesondo engacelwanga kubantu basetyhini kunye namantombazana. ULindsay Kelland, umhlohli omkhulu kwiziko iAllan Gray Centre for Leadership ethics kwiRhodes University's Philosophy Department uthi kukho inkcubeko evumayo phakathi kwamadoda ngokubanzi ukufumana ukufikelela kwezesondo. "ndicinga ukuba kukho into enzulu kakhulu eyongezwe kolu luhlobo lwesiphumo sommeli oyintsingiselo enikwa ubudoda, ngakumbi ukufikelela kwisondo, ubudlelwane phakathi kokufikelela ngokwesondo, isenzo sesondo kunye nobudoda. Uninzi lwamadoda e-cisgender: amadoda achonga njengecisgender, anolu hlobo lomdla awunikiweyo wokungaqhawuki phakathi kwabazalwana. Kukho uhlobo lokuziva uxanduva omnye komnye ngokungahambisani. Kodwa ke nokungena kwinkcubeko apho uhlonitshwa ngakumbi ndicinga njengendoda ukuba uyakwazi ukufikelela,” utshilo

uKelland.

Yena [Lindsay] uthi ukuhambelana kwaye 'amandla eqela' adlala indima ebalulekileyo kwimpembelelo yababukeli. Isiphumo sommeli sihambelana kakhulu nemicimbi ephathelene nokuhambelana kwaye uphando lubonakalisile ukuba sihambelana ngokulula kakhulu kunokuba besinokufuna ukuba besisedwa. Kukho into malunga 'namandla eqela'. Ukuba asinayo inkcubeko yokuthetha phandle, iindleko zokuthetha phandle ziya kuba phezulu kakhulu.”

Ukuze uhlakulele inkcubeko 'yokuthetha ngaphandle koloyiko, kubalulekile ukuqonda ukuba indima yommeli iphakathi ekumiseni naluphi na unxibelelwano olungalunganga okanye olunobundlobongela. UKathleen Dey, ongumlawuli weRape Crisis Cape Town Trust, umbutho ongajonganga kwenza nzuzo obonelela ngendawo ekhuselekileyo yenkxaso kunye nokuxhotyiswa kwabo bangamaxhoba odlwengulo namanye amatyala ezesondo athi udlwengulo nezinye iindlela zokuziphatha gwenxa ngokwesondo nobundlobongela ziyilelwe yenza ukungabikho koncedo kulowo uyifumanayo. “Ukungancedi kudlulela kubantu ababukeleyo kwaye ke kwenzeka ntoni kulowo ubukele engayazi ncam

into amakayenze. Baziva bekhubazekile, baziva bebanjisiwe kwaye, kwezinye iimeko, bade bafune nokujika. okanye unaso esinye isiphumo apho benza ukuba bakwazi khona.”

“Into yokuqala ekufuneka uyenzile njengombukeli yazi ukuba okwenzekayo okukujikelezile yinto onokuyitshintsha. zininzi iindlela ongangenelela ngazo ezingakufaki engozini kuba lolunye uloyiko olukhulu lwabantu ababukele kukuba baya kuba lixhoba layo nantoni na eqhubekayo phambi kwabo,” utsho uDey. Usinika iindlela ezine zongenelelo ezinokukhuthaza abantu ukuba babe ngabantu ababukeleyo xa bebona isenzo sokuziphatha gwenxa ngokwesondo phambi kwabo: Ukuphazamiseka "Ukuphazamisa umntu okanye ukubangela uphazamiseko, naluphi na uhlobo lokuphazamiseka kuyo nantoni na abenza kuyo."

ngena kwaye umise okwenzekayo

“Ukuya nokuba lixhoba kwaye ulikhuphe kwimeko enjalo. esona sigqibo sinzima iya kuba kukucela umngeni kumhlaseli kwaye ubize loo mntu ngaphandle, ayisoloko iyinto elungileyo ukuyenza kuba uloyiko olukhulu kukuba umhlaseli uza kujika eze kuwe.”

nxibelelana nabasemagunyeni

“Tsalela umnxeba emapoliseni, utsalele kwabanye abantu ukuba kwenzeka ukuba yindawo enabantu abaninzi. Kodwa ukuba akukho mntu ungomnye ojikeleze ukhetho lwakho banokulinganiselwa. Kodwa ukushiya imeko kwaye utsalele umnxeba emapoliseni ngokuqinisekileyo kukungenelela komntu obukeleyo.”

nika inkxaso kwixhoba

“Ukunikezela ngenkxaso kwixhoba kukungenelela kokugqibela kwabantu ababukele. oku kuyakwenza ukuba ixhoba okanye ixhoba lesi siganeko siziva sikhuselekile, sixhasiwe kwaye sincedwa.”

UBanathi Mgqoboka yintatheli yamaqonga amaninzi, umbhali kunye nomlandisi wee-anecdotes. ngoku ugqibezela isidanga seMaster of Arts kwiJournalism nakwiMedia studies eRhodes University's school of Journalism eMakhanda. Uphando lwakhe lweMA lujolise kumandla wosasazo aququzelela iingxoxo zopolitiko nezabemi ngokuhlalutya ngokunzulu inkqubo yesABC "iThe Big Debate".

Lomfanekiso

Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.
'Sukuthula! Yiba Ngummeli Woncedo' - I'solezwe lesiXhosa (Published 19 August 2021) by Banathi Mgqoboka - Issuu