VIPdieet JUULI EESTI KELL

40ndates ja 50ndates naised põevad peeglifoobiat Naised ja peeglifoobia Keskealised naised on neli korda õnnetumad kui teismelised pildi üle, mis neile peeglis avaneb. Suurbritannias küsitleti interneti teel 1246 naist ja tehti järeldus, et üle 90 protsendi naistest vanuses 40–59 on oma välimusega nii vähe rahul, et kannatab ekspertide sõnul “keskea peeglivihkamise sündroomi” all.

Ainult üheksa protsenti üle 50aastastest naistest tundis uhkust selle üle, mida peeglist nägi. Sama tundis tervelt 42 protsenti 16–19aastastest ja 43 protsenti 20. eluaastates naistest.

Ealised muutused kombineerituna moetööstuse noorusekultusega vähendavad vananevatel naistel dramaatiliselt rahulolu oma kehaga.

Naised tunnevad end seeõttu, et nende keha ei sobitu enam noorusliku “normiga”, kõrvalejäetuna ja isegi eemaletõugatuna. Tulemuseks võib olla depressioom ja seesama “peeglifoobia”.

Magades saledaks – tõesti võimalik UNE DIEEDIGA! Kas teadsid, et meie organism töötab isegi öösel, kulutades päeva jooksul saadud energiat või siis organismi rasvavarusid.

Figuuri säilitamiseks on tähtis vältida söömist enne magamaminekut, kuid unetuse vältimiseks ei tohiks kõht olla päris tühi.

Pakume tasakaalustatud dieeti, mis sisaldab head und soodustavaid toite ning aitab kaotada 4 kg kuus. Pea meeles ka seda, et lisaks dieedimenüüle tuleb enne magamist juua mõnda head rahustavat teed ühe teelusika meega.

Kõigil päevadel sama: 1 klaas rasvatut piima, kohv, 30 g täisteraleiba, 40 g väherasvast juustu, 1 puuvili(200 g) 20 g pähkleid

Teisipäev Lõunasöök: 120 g praetud kanaliha, 30 g hautatud paprikat, 30 g täisteraleiba, 1 puuvili Õhtusöök: 50 g hautatud liha, 100 g redisesalatit, 50 g täisteraleiba, 1 puuvili Lõunasöök: riis rohelise hernega(60 g riisi, 50 g konserveeritud rohelist hernest, sibul), tomatisalat oliiviõliga, 1 puuvili Õhtusöök: 150 g grillitud veiseliha sidrunimahlaga, 70 g aurutatud spinatit, 30 g täisteraleiba, 1 puuvili

Neljapäev

iga päev

Õhtuoode:

Lõunasöök: 100 g keedetud makarone(keema panna 50 g), 100 g juustu, 1 puuvili, 150 g köögiviljasalatit Õhtusöök: kalasupp(150 g kala, küüslauk, sibul, petersell, tomatid, ingver), 30 g täisteraleiba, 1 puuvili

Kolmapäev

Hommikusöök:

Teine hommikusöök:

Esmaspäev

200 g puuvilju või 1 klaas

puuviljamahla

Nüüd lõuna- ja õhtusöögid.

Lõunasöök: 50 g röstsaia, 100 g juustu, 200 g köögiviljasalatit, 1 puuvili Õhtusöök: 150 g praetud kala, 30 g täisteraleiba, 1 puuvili

Reede Lõunasöök: 200 g porgandisalatit oliiviõli ja ingveriga, 2 puuvilja Õhtusöök: 120 g praetud kanaliha, 100 g aurutatud peeti, 30 g täisteraleiba, 1 puuvili

Laupäev Lõunasöök: 200 g kreveti-köögiviljasalatit, 50 g täisteraleiba, 1 puuvili Õhtusöök: 150 g keedetud kala tomatite ja baklažaanidega, 30 g täisteraleiba, 1 puuvili

Pühapäev Lõunasöök: 150 grillitud liha, köögiviljasalat, 50 g täisteraleiba, 1 puuvili Õhtusöök: 120 g biifsteeki küüslaugu ja vürtsidega, 30 g täisteraleiba, 1 puuvili

Mis on fitness?

Fitness hõlmab kolme komponenti: aeroobne treening, anaeroobne treening ja õige toitumine.

Spordimeedikud on välja töötanud meetodid, mis aitavad inimestel tegeleda tasakaalustatud füüsilise aktiivsusega. Sellele on antud inglise keeles termin fitness. Eesti keelde on seda väga raske tõlkida, seetõttu kasutatakse ka eestikeelses kirjanduses ingliskeelset terminit.

Sõna fitness tähendab heas füüsilises vormis olemist. Fitness on parimaks profülaktikaks ja ravivahendiks mitmesuguste tervisehäirete puhul. See on jõukohane ja kättesaadav igas vanuses inimestele. Ta võimaldab säilitada ja parandada figuuri, annab tervist ja reipust, aitab kohaneda tänapäeva elurütmiga.

Enne treenima hakkamist tuleb kindlasti paika panna, kui pikaajaline ja intensiivne peaks sinu treening olema. See sõltub vanusest, soost, eelnevast treenitusest ja tervislikust seisundist.

Inimesed, kes pole varem treeninud või kes põevad kroonilisi, eriti liigeste-, südame- ja kopsuhaigusi, peaksid kindlasti enne konsulteerima perearstiga. Kindlaks tuleks määrata ka ealine pulsimaksimum. Tõsisemad harjutajad ja ka need, kellel tervisega probleeme, võiksid muretseda endale elektroonilise pulsilugeja, mis annab märku, kui koormus liiga suureks hakkab minema.

Enne treenima asumist tuleks paika panna ka eesmärgid – näiteks millise kehapiirkonna lihaseid arendada, millises piirkonnas võiks ümbermõõt olla väiksem või suurem jne.

Sellele vastavalt tuleks valida harjutused.

Jõusaalides on olemas treenerid, kellega tasuks alati nõu pidada. Inimene võtab treeninguid alustades sageli ideaaliks mõne silmapaistva atleedi, andmata endale aru, et tal on hoopis teist tüüpi keha. Ka sama kehatüübi korral ei ole mõtet teisi kopeerida.

Ilu tuleb otsida ja arendada iseendas.

Millist kasu saan liikumisest?

Liigesed ja lihased.

Tugevad lihased aitavad ära hoida ja ka vähendada liigesvalusid, eriti seljavalusid.

Sage liikumine parandab toitainete imendumist liigeskõhredesse ning vähendab kõhre kulumist ning sellest tulenevat artroosi. Samuti väheneb liikuval inimesel osteoporoosi e. luuhõrenemise risk.

Südame-veresoonkond.

Südame jõudlus suureneb ning paraneb kõikide organite varustatus vere ja hapnikuga.

Psüühika.

Liikumisel vabanevad heaolutunnet tekitavad ained endorfiinid. Liikumine aitab maandada ka pingeid ning mõjub hästi depressiivsetele inimestele – tõuseb inimese enesehinnang ja usk oma võimetesse.

Fitness-toitumise põhitõed Teed aktiivselt sporti, kuid tunned sellegipoolest ennast väsinuna ja kurnatuna? Üsnagi võimalik, et ebamugavustunne on tingitud valest toitumisest. BagiraVip.com räägib sellest, kuidas peaksid toituma spordiga tegelevad inimesed.

Hommikusöök söö ise, lõuna jaga sõbraga ning õhtusöök anna vaenlasele!

Hommikul süüa ei taha, tööl on nii palju tegemisi, et süüa ei jõua ja kohe pärast tööpäeva lähed jõusaali? Tegemist on põhimõtteliselt vale toitumismudeliga ehk teisisõnu, see on otsetee ülesöömise juurde, sest kui jõuad lõpuks õhtul koju, on võimatu mööduda külmkapist seda ründamata.

Selline toitumine viib hormonaalse sekretsiooni tasakaalust välja, millest omakorda johtub ülekaal.

Inimesel tekib palju teisigi probleeme, nagu meeleolu kõikumine. Meie meeleolu sõltub otseselt veresuhkru tasemest, mis tõuseb kohe pärast söömist ning saavutab oma minimaalse taseme 3-4 tunni möödumisel.

Seetõttu läheb ka tuju halvemaks ning kõik ümbritsev hakkab inimest häirima.

Siit järeldus: söö sagedamini, kuid vähem: soovitavalt iga 2,5 – 3 tunni tagant.

Hommikusöögi osa peaks moodustama vähemalt 1/3 päevakaloritest, õhtusöök aga maksimaalselt 1/4.

Toida oma lihaseid valkudega!

Spordiga tegelemine eeldab õiget toitumist. Eriti tähtis on aga valkude osa: neid tuleb tarbida õigetes kogustes ja õigel ajal. Normiks on 1,5 grammi kilogrammi kehakaalu kohta. Selle reegli eiramise korral pole treeningutest erilist kasvu, kuna lihasmassi suurendamiseks on tarvis piisav kogus valke. Kuid see pole veel kõik. Võid süüa valke kilogrammide kaupa, kuid tehes seda valel ajal, ei saavuta sa midagi.

Kui teed trenni hommikuti, söö vähemalt pool päevasest valgukogusest õhtul ära. Kui spordid lõuna ajal, siis organism peaks saama vähemalt poole valkudest hommikusöögiga ning kui pühendad spordile õhtud, siis lõunasöögiga.

Piisavalt vedelikku Isegi mitteolulisena tunduv vedelikukaotus võib omada suurt mõju meie enesetundele.

Organism on justkui tuumajaam, mis vajab tööks vedelikku. Pole vett, pole keemilisi reaktsioone, pole energiat. Selline on eluvalem!

Kui jood vähe, siis ei maksa oodata häid sporditulemusi. Siiski on asja lihtne parandada: võta alati kaasa pudel vett. Kui sulle maitsestamata vesi ei maitse, lisa sellele veidi sidruni- või laimimahla.

On lihtne kontrollida, kas jood piisavalt või mitte.

Kaalu ennast enne ja pärast trenni. Kui kaalunumbrid erinevad rohkem kui 500 grammi võrra, siis peaksid tõsiselt mõtlema oma joomisrežiimile, kuna see tähendab, et jood vähem, kui vajad.

Toitumine enne trenni Trennile eelnev toidukord peaks sisaldama: Valgud ei sisalda kuigi palju kaloreid, kuid on suurepärane aminohapete allikas, mida lihased nii väga vajavad.

Süsivesikud on vaja selleks, et varustada aju ning lihaseid energiaga.

Mis aga puutub rasvadesse, siis peaksid neid hoopis vältima, kuna need aeglustavad seedimist ning võivad olla halva enesetunde põhjustajaks trenni ajal.

Gastriit on mao limaskesta põletik. Järsku tekkinud ja lühikest aega kestnud põletikku korral on tegemist ägeda, pikka aega kestnud aga kroonilise gastriidiga.

Gastriit on üsna sageli esinev haigus, mis on tihedalt seotud inimese eluviisidega — toitumisharjumused, alkoholi, ravimite pruukimine, stressirikas elu jms. Haigus avaldub peamiselt valuna mao piirkonnas ning ravile allub hästi.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Sümptomid ehk avaldumine

Gastriidi teke on sageli seotud inimese toitumisharjumustega. Erinevad toiduained vallandavad erineval määral tugeva seedevõimega maomahla eritumist. Probleemiks on tasakaalu saavutamine seedemahlu ergutava ja samal ajal siduva toime vahel.

Gastriit häirib normaalset seedimist.

Seetõttu põhjustab ebamugavustunnet ning valusid mao piirkonnas.

Sageli võivad tekkida ka isutus, iiveldus, oksendamine, rõhumistunne ülakõhus, ebameeldiv maitse suus.

Näiteks kasulikud on keedetud ja hautatud liha, kala, munad, juust ja piim, sest seovad maosisaldist rohkem kui ergutavad. Tühja kõhuga ei ole kasulikud must oakohv ja alkohol, mis on tugevad maomahla ergutid, kuid samas seedeaktiivsust nad oluliselt ei vähenda. Seega peaks nende tarbimisele järgnema söök, mis seoks liigse maomahla. Magu ergutav toime on liiga kuumadel jookidel.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Tugeva stressi ning mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite (ibuprofeen) kasutamise korral väheneb kaitsva lima tootmine ning suureneb seedimiseks vajalike ainete vabanemine maos.

Gastriiti võib kahtlustada enesetunde põhjal — isutus, iiveldus, oksendamine,

rõhumistunne

ülakõhus, ebameeldiv maitse suus.

Olulist infot annab Ligi 80% Eesti elanikkonnast kannab oma organismis bakterit Helicobacter pylori, mis elab endoskoopiline maolimas kaitstuna happe hävitava toime eest, paljuneb limaskestarakkude vahel ning kahjustab uuring. seedetrakti ülaosa limaskesta, põhjustades seal Selleks viiakse elastne toru söögitoru kroonilist põletikku. Kahjustused ei teki kõigil, vaid kaudu makku, edasi ainult osadel inimestel. Miks see nii on, seda kaksteistsõrmiksoolde. Toru otsas on täpselt ei teata. optiline “silm”, mille kaudu näeb, kas mao ja/või kaksteistsõrmiksoole sein on Harva esineb ka autoimmuunset gastriiti. See normaalne või muutunud. “Kahtlaste” tähendab seda, et organism ei tunne enam oma muutuste korral võetakse täpsemaks seedenõresid tootvaid maorakke ära ja hakkab uurimiseks koetükikesi ehk biopsia. nende hävitamiseks tootma antikehi ehk Helicobacter pylorit on võimalik näha vastuaineid. mikroskoobis endoskoopial võetud limaskesta tükist ning kasvatada Kroonilise gastriidi korral maonäärmete hulk söötmetel. Organismis tekivad bakteri väheneb, mistõttu seedeensüüme toodetakse vastased antikehad ehk vastuained, mida maos vähe.

Maolimaskesta kaitseb mao rakkude poolt on võimalik määrata vereanalüüsil. toodetav lima. Kui lima on vähe ja seedemahlasid Ravivõimalused toodetud rohkem kui vaja, siis hakkab magu seedima iseennast. Tekib maolimaskesta põletik.

Parimaks raviks on toitumisharjumuste Seedenõrede toime jätkudes võivad tekkida muutmine. maohaavandid.

Seedenõrede vähesuse korral (autoimmuunne, krooniline gastriit) häirub seedimine maos, aga ka Sageli kasutatakse maohappe toimet ning tootmist vähendavaid ravimeid organismile vajaliku vitamiin B12 imendumine.

Prognoos Kui põhjus teada ning kõrvaldatud, siis on prognoos üldiselt hea. Põletik möödub toitumisharjumuste muutmisel või vastava raviga. Magu kahjustavate tegurite toime jätkumisel võivad tekkida maohaavandid või kujuneda krooniline gastriit.

Ennetamine Osaliselt on võimalik gastriidi teket ennetada. Oluline on süüa regulaarselt enamvähem kindlatel kellaaegadel, võimalikult mitmekesist toitu. Ei ole soovitav juua jooke ega süüa sööke liiga kuumalt.

Helicobacteri sattumist h organismi on suhteliselt b b raske vältida, kuna nn nn tegemist on väga nnnnnnn levinud nnnnnn bakteri bakteriga.

Kuna nnnn päris nnnn nnnn täpselt ei nnnnnnn teata, miks nnnnnnn autoimmuunne nnnnnnn gastriit tekib, siis nnnn ei ole võimalik bbbbb seda ka ära hoida.

Kujutage ette sookolli – teie vaimusilmas on tal kaunis kehv näonahk, kas pole? Vale puha!

Tegelikult tasub teilgi end sookolli moodi saviga kokku mäkerdada, et kõik vistrikud ja kehv jume jääksid minevikku.

Tänu tugevale mürke väljutavale toimele on savi üks parimaid nahapuhastajaid. See toimib nagu bioloogiline kuivatuspaber, imades nahast kahjulikke aineid, ravides põletikke, ahendades poore ja suunates rasueritust.

Savis sisalduvad looduslikud mineraalained soodustavad rakkude uuenemist, tasakaalustavad, rahustavad ja toidavad nahka, stimuleerivad verevarustust ja lümfiringet, parandavad ainevahetust ja naha toitainete omastamist. Ideaalne, kas pole? Selle asemel et ummistada oma vannituba kunstaineid täis purkidega, tasuks soetada hoopis mõni hea savimask.

Kuiva nahaga inimesed näiteks ei suuda ka pärast veega üleloputamist muidu olla, kui peavad ruttu kreemi nahale kandma.Peale savimaski on veega loputamine veel põhjalikum ja seega suurem ka vajadus kreemi järele, sest peseme naharasu nahast välja.»

Viska koorijad minema

Rikkalikult mineraalaineid (räni, kaltsiumi, magneesiumi, rauda) sisaldav päikeses kuivatatud ja peenestatud roheline mineraalsavi sobib üllatuslikult ka seespidiseks kasutamiseks, et tugevdada organismi immuunsust ja leevendada happelisust. Võta ette joogikuur: joo savi kuu aja jooksul igal hommikul umbes tund enne sööki. Selleks sega 1–2 teelusikatäit mineraalsavi klaasi leige veega ning lase kõrist alla. NB! Sete tuleb jätta joomata!

Vajadusel võib savijooki võtta ka pärast toidu ja alkoholi liigtarvitamist, aga päevast annust ületada ei tohi.

Savi sobib vaid rasusele nahale. Tegelikult leidub kosmeetilist savi kõigile nahatüüpidele, alates tõepoolest rasusest ja lõpetades suisa kuiva, tundliku ja kuperoossega. Küll aga peab valima õige savimaski ja selle kasutamisega ei tasu liialdada – korrast nädalas või iga kahe nädala tagant on täiesti piisav. Vaid väga rasusega nahaga inimesed võivad savimaski teha kaks korda nädalas.

Ta soovitab kosmeetilist savi eelistada populaarsetele väikeste terakestega nahakoorijatele. Eriti kahjulikult mõjub sage koorimine aknelisele nahale, sest see lükkab põletikutekitaja sügavale karvanääpsukanali põhja. Iga füüsiline naha puhastamine, kus surnud naharakkude eemaldamiseks kasutatakse mingeid terakesi, kannab edasi ka põletikku tekitavaid baktereid ja tagajärjeks võib olla, et kolme vistriku asemel tekib kaksteist uut. See pärast ongi akne puhul õigem kasutada puhastavaid maske. Kosmeetilised savid puhastavad nahapinda ja ummistunud poore, aga ei vigasta nahka ega kanna põletikku edasi.

Peseme naharasu välja!

Kas pärast savimaski on vaja nägu kreemitada, sõltub nahatüübist. «Inimesed, kes kasutavad pidevalt kreemi, peaksid seda tegema ka pärast savimaski.

Savi võib ka juua!

Milline savimask teeb näonaha kõige paremaks?

Savimaskide valik poes on suur – puhastavaks ja toitvaks hoolduseks saab võõbata end roosaks, siniseks, roheliseks või halliks! Mõned savimaskid on müügil väikestes soodsa hinnaga pakkides – seega pole muret, et ostad suure poti kosmeetikat, mis sugugi ei sobi.

Garnier savimask, 2 x 6 ml

Vistrikuvastane savimask, 65

Sobib rasusele ja seganahale, millel on ka vistrikke ning ummistunud poore. Kurgiekstrakt aitab eemaldada ebapuhtused ning ülemäärase rasu, savi ja tsink ahendavad poore ning ühtlustavad jumet.

Toime: Hästi värske lõhnaga, mõnusalt kreemjas ja lihtne peale kanda. Näol muutub meeldivalt soojaks. Pärast pesu on nahk tõeliselt puhas ja parasjagu niisutatud. Super!

Hinne: 10/10

ml Poore puhastav mask eemaldab nahalt mustuse ja surnud naharakud, pidurdab rasueritust. Kaoliin imab liigse rasu. Mask ahendab laienenud nahapoore, kuivatab vistrikke ja parandab kahjustatud nahka.

Aitab ära hoida vistrike teket.

Toime: Ebamugavalt vedel, lõhn meenutab vanaema ravimikappi. Aga maski m maha pestes on tunda, kuidas kogu mustus sellega kaasa läheb. Nahk on pärast siidine ja värske.

Hinne: 7/10

Freemani savimask avokaado avoka ja kaeratangudega, 150 ml Avokaadot ja kaeratanguekstrakti sisaldav kreemjas mask aitab puhastada ummistunud poore ja eemaldada liigset rasu ning mustust samal ajal nahka pinguldades ja toites.

Toime: Rohekat siidist maski on lihtne näole kanda. Maskil on mahe ja magus avokaadolõhn.

Nahk jääb pehme kui beebi pepu, see pole vist kunagi nii värske ja pehme olnud.

Hinne: 10/10

Sügavpuhastav soojenev saunamask Red Hot Earth Sauna Masque, 15 g Nahall soojenev punase saviga mask avab ummistunud poorid, imab mustuse ja liigse rasu.

Sobib igapäevaseks kasutamiseks.

Toime: Kreemjat maski on hea näole kanda.

Nahal muutub soojaks, kogu nägu õhkab tugevalt. Soe tunne püsib kogu maski aja.

Pärast on nahk pehme hme ja õrn, jume klaarim ja värskem.

Hinne: 8/10

Farmakoni sügavpuhastav savimask, 65 ml Poore puhastav mask aitab eemaldada mustust sügavuti. Savi parandab raku ainevahetust ja rikastab nahka hapnikuga, kummel hoiab naha elastsena ja mõjub rahustavalt.

Toime: Pisut vedel valge mask, mis kuivades haakub nahaga tihedalt. Lõhnab ravimtaimede järele. Pärast maski mahapesemist on nahk puhas, poorid väiksemad ja tunne värske.

Hinne: 7/10

Aldo Vandini savi saviluuderohu termaalmask, 15 ml Puhastava savimaski termoaktiivsed toimeained laiendavad poore lühikeseks ajaks, et mineraaliderika mineraaliderikas savi saaks mustuse neist paremini välja imada.

Toime: Lõhn on läägelt magus, värv heleroheline! Üsna vedel, mistõttu on seda maski nahale kanda pisut tülikas. Maski all tekib nahal mõnus soe tunne, aga see kaob peagi. Jätab naha pehmeks ja kergelt õhetavaks.

Hinne: 6/10

BagiraVip.com

Lõhenevad ja murduvad küüned on tänapäeval üsna aktuaalne probleem.

Mis on selle põhjuseks ja mida saab ette võtta?

* Mõnikord põhjustavad probleemi mõned keemilised ained, nagu pesupulber ja nõudepesuvahend. * Nõrgad küüned võivad näidata ka mõnda haigust või ainevahetusehäired, vitamiinide vähesus, kilpnäärme haigestumine.

häiret:

* Küünte lõhenemine võib olla tingitud alkoholi või uimastite liigtarvitamisest. * Mõnede küünetoodete mõjul. Küünetooted võivad sisaldada küüsi kahjustavaid kemikaale, nagu tolueen, ftalaadid, kamper, formaldehüüd või metakrülaat-baasiline akrüülliim (plastikküünte või tippide kinnitamiseks).

Allergiliste reaktsioonide allikaks võivad olla habraste küünte raviks kasutatavad fiibreid sisaldavad küünetugevdajad. * Ka paljud seenhaigused põhjustavad küünte murdumist. Sellisel juhul tasuks kindlasti pöörduda nahaarsti poole.

ÕIGE TOITUMINE Pööra tähelepanu sellele, kas sinu toidusedelis sisaldub piisavalt küüntele vajalikke mineraale ja vitamiine.

Osta apteegis vitamiinide ja mikroelementide kompleks. Küünte tervise seisukohalt on eriti tähtsad magneesium ja kaltsium, kuid nende omistamiseks on vaja ka Dvitamiini.

2-3 korda nädalas söö merekapsast ning teisi mereande, mis on tuntud joodi allikad. Jood on samuti küünte jaoks oluline.

B-vitamiin muudab küüned tugevaks, juuksed ilusaks ja naha terveks. Olgu igapäevases menüüs köögiviljad ja täisteraleib. B-vitamiini leidub ka õllepärmis, mida peetakse väga kasulikuks.

Organismi varustavad kaaliumiga kuivatatud ploomid ja aprikoosid, õunad ning banaanid.

Tsingipuuduse saab korvata, süües kõrvitsaseemneid. Ära unusta kala ja liha – need sisaldavad täisväärtuslikku loomset valku ning kasulikke rasvhappeid.

Igapäevased nõuanded küünte kaitsmiseks:

habraste

Vähenda käte ja küünte kokkupuutumist vee ja puhastusvahenditega.

Kanna majapidamistöödel kindaid, eelistatult puuvillase alusvoodriga Hoia küüned lühikesed, kandilise kujuga, otsast vaid kergelt ümarad.

Piira küünelaki eemaldaja kasutamist võimalusel paari korrani kuus. Eelista atsetoonivaba toodet ning niisuta küüsi ka peale laki eemaldamist.

Küüsi võivad aidata kaitsta küünelakid ja küünetugevdajad.

Väldi tooteid, mis sisaldavad tolueensulfoonamiidi või formaldehüüdi.

Niisuta küüsi alati peale märgumist. Hästi sobivad humektante (AHA-happed, uurea, glütseriin, propüleenglükool jt.) sisaldavad kreemid, rasvasemad kreemid või õlid (eriti jojoba õli). Ka näiteks vahajas huulepalsam võib väga edukalt küüsi kaitsta.

KÜÜSI TUGEVDAVAD RETSEPTID

Väldi küünte mehhaanilist kahjustamist (tööalaselt, maniküüri käigus) ja teravaid 1. Sidrun soolaga maniküürivahendeid.

Lisa 1 sl sidrunimahlale natuke soola. Kanna Maniküüri tee peale vanni või peale 5-10 saadud segu küüntele ning jäta 20 minutiks. min käte leotamist õlivannis.

Pese rohke veega maha.

Küünenahkasid ära lõika, vaid lükka õrnalt 2. Oliiviõli + mesi + muna tagasi. Liiga jõuline lükkamine võib Sega 2 sl mett ja 2 sl oliiviõli ning soojenda segu kahjustada uue küüne kasvamist ja veevannil. Tõsta pliidilt ja lisa 1 klopitud muna. soodustada infektsiooni teket.

Pane käed segusse ning oota 15 minutit, seejärel loputa sooja veega.

Küüsi viili pehme küüneviiliga vaid ühes suunas ning 45-kraadise nurga all, külgedelt 3. Soola ja joodi vann keskosa suunas. Igapäevane ebatasasuste 1 klaasis soojas vees lahusta 1 sl soola, lisa 5 korrigeerimine aitab vältida edasist tilka joodi. Hoia sõrmeotsad vees 20 minutit. murdumist ja lõhenemist.

4. Želatiin nõrkadele küüntele Paranda küünelõhed värvitu täitelaki abil.

Lahusta 1 klaasis keevas vees pool supilusikat Väldi pikaajalist kunstküünte kandmist. Luba želatiini, jahuta segu. Hoia käed segus 15 küüntel puhata vähemalt 1-3 kuud aastas. minutit, korda kaks korda nädalas.

Külma ilmaga kanna kindaid.

Riis on sama mitmepalgeline nagu makaronid – maitsed ja tüübid erinevad sedavõrd, et tasub end kurssi viia, mida üks või teine silt pakendil tähendab.

Basmatiriis Himaalaja mägede jalamilt korjatud basmatiriisile on iseloomulik eriline aroom (nimetus "basmati" viitabki heale aroomile) ja õrn pähkliline maitse. Tegemist on pikateralise riisiga, mis sobib hästi igasuguste idamaiste roogade, vürtsikate liha- ja kalaroogade lisandiks.

Basmatiriis talub pikaajalist töötlemist, mistõttu sobib see hästi teiste toitude sisse. Eraldi keetes peab riisi enne külma vee all loputama. Keetmiseks arvesta 10-15 minutit, misjärel võiks riis kaane all umbes 15 minutit järelvalmida.

Eeltöödeldud riis Pakendil toodud viide "parboiled" ei tähista eraldi sorti, vaid riisi töötlemise tüüpi, mis muudab riisi sõmeraks ja kiirendab pehmeks keemist. Eelnevalt töödeldud riis sobib hästi pika hautamisega ahjuroogadesse, nagu näiteks ahjupilaff.

Jasmiiniriis Jasmiiniriisi kasvatatakse Tai põhjaosas, mistõttu nimetatakse seda vahel ka Tai riisiks.

Keetmise ja omaduste poolest sarnaneb see basmatiriisiga, kuid on saanud nime eristuva lõhna tõttu - pärast keetmist eraldab riis nõrka jasmiinilõhna.

Metsik riis Metsik riis, ka vesiriis, on algselt indiaanlaste poolt söögiks kasutatud kõrreline veetaim, mis kasvab looduslikult vaid Kanadas ja USAs. Paistab silma mustjaspruunide pikkade terade poolest, mis eeldavad leotamist ja pikka keetmisaega. Eestist on metsikut riisi raske leida, küll on metsikut riisi segatud riisisegude hulka.

Pruun riis Pruun riis ei ole eraldi sort, vaid tähistab riisi täisteravarianti, sisaldades rohkem kasulikke toitaineid. Pruunikalt täisterariisilt on kooritud mittesöödav kest, kuid ülejäänud vitamiine ja kiudaineid sisaldavad kihid on alles. Pruunile riisile on iseloomulik tugevam ja kergelt pähkline maitse. Keetmisaeg sõltub eeltöötluse astmest - töötlemata riis valmib u 45 minutiga, eeltöödeldud aga 20 minutiga. Sobib kõiksugu vormiroogade, kala- ja liharoogade kõrvale.

Pudruriis Pudruriis on klassikaliselt ümara kujuga, kuid terad on kas kooritud või lihvitud. See võimaldab riisil pudruks muutuda. Pudruriis imab palju vedelikku ja paisub tugevasti.

Peale putrude sobib seda riisi kasutada ka magustoitudes ja täidistes. Keetmisaeg sordist sõltuvalt 10-45 minutit.

Riisihelbed Riisihelbed on valmistatud eelküpsetatud ja helvestatud riisist. Helbed sobivad kasutamiseks putrudes ja pirukates.

Riisijahu Riisijahu valmistamisel on eemaldatud riisitera kestad ja siis sisu peeneks jahvatatud.

Sellist jahu sobib kasutada putrude, kookide ja magustoitude valmistamisel. Sobib ka neile, kes tervise tõttu teraviljajahu süüa ei saa.

Riisinuudlid Aasia köögist tulnud riisinuudleid kasuta vokkimisel, salatites ja ka suppides. Õrna konsistentsiga nuudlid pikka keetmist ei talu, tavaliselt asetatakse riisinuudlid lihtsalt keevasse vette ja jäetakse nad mõneks minutiks kaane all paisuma.

Risotoriis Risoto valmistamiseks eelistatakse pehmet ja lühikeseteralist riisi, mille levinuimad sordid on Arborio ja Carnaroli. Risotoriisi keetmisel tasub juhinduda pakendil toodud juhendist, sest risotoriisid paisuvad ohtralt. Keskmine keetmisaeg on 20-25 minutit.

Sushiriis Lühikese ja ümara teraga sushiriis annab keetes puderja tulemuse, sest riisiterad muutuvad kleepuvaks. Sageli asendataksegi sushiriis odavama pudruriisiga. Sushiriisi puhul on oluline õige valmistamine - riisi peab eelnevalt mitu korda läbi pesema ja siis madalal kuumusel pikalt hautama.

Millist riisi eelistada?

Riisi valik Eestis on pisut kesine. Olen olnud olukorras, kus on tulnud ka Eestist riisi osta, siis läks tükka aega, et leida analoog sellele, mida saan Taist. On küll firmasid, mis riisi Eestisse toovad ja siin selle oma firmamärgi all pakendavad, kuid see riis jätab sageli soovida.

Eestis müüdavast riisist sarnaneb minu kasutatavaga kõige enam Veski-Mati jasmiiniriis, kuid ka see pole päris see. Uncle Bensi taolised riisid kilekottides pole üldse arvestatavad.

Universaalset riisi, mis sobib iga toidu jaoks, ei ole, igal toidul on oma riisisort, mis selle jaoks kõige paremini sobib. Hiina ja Tai toiduga sobib kõige paremini jasmiiniriis. Basmatiriisi kasutatakse rohkem araabia maades ja ka Indias. Sushit tehakse teadagi ümara teraga pudruriisist.

Riisi keetmine on omaette kunst. Mina pesen kõigepealt riisi sooja veega mitu korda hästi läbi.

Siis panen selle külma veega pooleks potti.

Mõõdan näpuga: näpuots puutub poti põhja ja siis riisikihi vastu.

Kõige lihtsam on valmistada riisi riisikeetjaga vajutan lihtsalt nuppu. Pliidil keetmiseks tuleks kasutada paksu põhjaga laiemat kaanega potti.

Ajan vee kõrgel kuumusel keema, keeran siis pliidi kõige madalama kuumuse peale (sõltuvalt pliidist asendisse 1 või 2) ja lasen riisil 20-25 minutit haududa. Kaant ei tohi kergitada enne, kui keema panemise hetkest on möödunud 25 minutit. Seejärel segan riisi korraks läbi ja lasen veel kolm minutit haududa. Ja ongi valmis.

Praetud riis kana ja köögiviljadega 0,5 kg keedetud riisi (sobib ka eelmise päeva riis) 2 muna 0,3 kg värskeid köögivilju, näiteks porgandit paprikat Hiina kapsast bambusevõrseid lillkapsast 0,3 kg eelnevalt läbi praetud kanafileelõike päevalilleõli, soovitan näiteks Rissot 1 tl soola 1 tl suhkrut 1 tl kalakastet 1 tl sojakastet (light) 0,5 tl musta sojakastet pipart soovi korral natuke tšillipipart Võta kõrgete äärtega suur pann (sobib kvaliteetne vokkpann või teflonpann, et toit panni külge ei jääks). Pane pann tulele (parim toit valmib gaasipliidil!) ja lase väga kuumaks, siis lisa õli ja munad ning sega need munapudruks. Lisa riis, sega pidevalt, lisa värsked tükeldatud köögiviljad ja kanalõigud. Maitsesta soola, suhkru, pipra, kalakastme, kerge sojakastme ja musta sojakastmega, soovi korral lisa tšillipipart. Prae umbes 5 minutit ja serveeri.

On teada, et inimese ajutegevuse efektiivsus sõltub paljuski tema toitumisest. Kuidas koostada õigesti sellist menüüd, mis tooks kasu nii kehale kui ka intellektile?

Süsivesikud hommikusöögiks Nii mõnigi õppejõud soovitab tudengitele võtta eksamile kaasa tahvel šokolaadi – on arusaadav, et magus – ja täpsemalt glükoos– sunnib aju aktiivsemale tööle. Magusa edasiviiv jõud ei kesta küll kaua, kuid eksamiajaks sellest piisab.

Maiustuste (suhkur, saiakesed, šokolaad, kommid jmt) puhul on tegelikult tegemist lihtsate süsivesikutega, mis lagundatakse üsna kiiresti organismi poolt glükoosiks.

Nende mõju on niivõrd lühiajaline, et juba mõne tunni möödudes tuleb tagasi tuttav näljatunne, kuigi kalorite poolest piisaks ärasöödud toidust pooleks päevaks.

Kuid meie aju ja keha vajavad palju rohkem hoopis keerulisi süsivesikuid.

Nende suurepärasteks allikateks on pudrud, täisteraleib, puu- ja köögiviljad ja kuivatatud puuviljad.

Keeruliste süsivesikute imendumiseks on vaja palju rohkem aega – seepärast varustab taoline toit aju vajaliku energiaga x kauemaks ajaks. Pealegi peletavad c keerulised süsivesikud eemale näljatunde, v aidates kehakaalu v v väiksema vaevaga af vv landada.

Hädavajalikud valgud C Ka valgud, suurepärane aminohapete c allikas, stimuleerivad ajutegevust.

Seepärast peaks ideaalne lõunasöök sisaldama liha või kala.

Kõigist valkude allikatest on tarkusega erilises sõpruses merekala – lõhe, tuunikala, heeringas, mis sisaldab suures koguses kasulikke Omega-3 rasvhappeid.

Kalas leiduvad ühtlasi koliin ning letsiniin, mis võimaldavad aju pikaajalist pingelist tööd. Lisaks annab maitsev kalaroog palju joodi, mille defitsiit võib inimese vaimseid võimeid nõrgendada.

Vitamiinid ja mikroelemendid Hea mälu ja tarkuse jaoks on asendamatud abilised ka vitamiinid ja mikroelemendid.

Ajutegevuse soodustamiseks on vajalikud järgmised 8 vitamiini: Esimesed kolm neist – A, C ja E, mõjuvad antioksüdantidena, võideldes vabade radikaalide tekitatud rakukahjustuste eest.

A-vitamiini leidub näiteks kalarasvas ja maksas, C-vitamiini petersellis, kapsas, tillis, tsitrulistes ja marjades. E- vitamiini allikateks on pähklid ja seemned.

Viimased viis on B-rühma vitamiinid, mis tagavad psüühika ja intellekti täisväärtusliku töö. B-rühma vitamiinid mõjuvad koos, kuigi igaühel on oma spetsiifika.

Näiteks neutraliseerib B1-vitamiin alkoholi tagajärgi närvirakkudes ning B3 muudab mälu paremaks ja aitab võidelda stressi vastu. B5 ehk pantoneenhape on samuti suurepärane kaitse stressi ja depressiooni vastu. B6-e puudus võib ajutegevust halvendada, mittepiisav B12-e kogus viib aga väsimuseni.

„Targad“ toidud Kui sul on raske koostada oma valgusüsivesiku-vitamiini menüüd, siis võib talitada teistmoodi. Määra kindlaks kalorite kogus, mida võib päevas süüa, ning vali toidud alljärgnevast loetelust, arvestades nendes sisalduvate kaloritega.

Alljärgnevad toidud on tervislikud nii aju kui ka keha seisukohalt.

Apelsin, ananass keskendumisvõimet.

–

stimuleerivad

soodustab

–

aitavad

- Jõhvikad – on head mälule, sisaldavad palju antioksüdante.

- Maasikad – head lühiajalisele mälule ning orienteerumisvõimele.

- Tumerohelised, kollased ja punased köögiviljad – on samuti rikkad antioksüdantide poolest. Nendes leidub ka beeta-karoteeni, C- ja E-vitamiini ning rohkesti kiudaineid.

- Kapsas – võitleb stressi vastu.

- Porgand - hea pikaajalisele mälule, eriti koos oliivõliga.

- Aedoad - sisaldavad tsinki, mis teeb mälu silmapilkselt paremaks.

Sibul – varustab ajurakke hapnikuga(piisab 1/2 sibulast päevas).

- Küüslauk – sisaldab aktiviseerivad ajurakke.

aineid,

mis

- Müsli – hea hommikusöök iga targa inimese jaoks.

Keefir, jogurt, normaliseerivad aju tegevust.

piimatooted – ja närvisüsteemi

- Munad – on rikkad koliini poolest, mis on hädavajalik närviimpulsside jaoks.

- Krevetid – aitavad tähelepanu koondada.

- Õun ja õunamahl – on head mälule.

Soovitatakse juua 2-3 klaasi õunamahla või süüa 2-4 õuna iga päev.

- Sidrun – vastuvõtmist.

- Kuivatatud puuviljad tähelepanu kontsentreerida.

informatsiooni

Kala – rasvhapetega.

varustab

aju

vajalike

- Pähklid ja datlid – sisaldavad dofamiini, mis soodustab vaimseid võimeid.

Toitumine Kallid lugejad sel kuul „Toitumine” osas, me hakkame kirjutada „kasulikud retseptid”.

Heast toidust oskavad KÕIK Lugu pidada, ent selle valmistamine on omaette kunst.

Seene-kruubisupp Valmistamise aeg 50 minutit           

1,2 l vett 200 g šampinjone 2–3 spl toiduõli 2–3 porgandit 1,5 dl odrakruupe 0,5 tl kurkumit 110 g peekonit 1 sibul 100 g brokolit 0,5 tl suhkrut soola

Pane kruubid umbes poole retseptis antud veekogusega madalale kuumusele keema.

Samal ajal haki sibul, tükelda peekon ja porgand ning lõika brokoli õisikuteks. Prae porgand ja sibul pannil läbi, siis annavad need supile ilusa värvi. Kui kruubid hakkavad pehmenema, lisa praetud porgand ja sibul ning kurkum. Kalla juurde ülejäänud vesi ja hauta, kuni kõik koostisained on pehmed. Kui supp tundub liiga paks, lisa veel 2–3 dl vett.

Köögiviljad kuskussiga Valmistamise aeg 40 minutit Köögiviljad kuskussiga Valmistamise aeg 40 minutit  2–3 eri värvi paprikat  1 baklažaan  1 suvikõrvits  2–3 spl toiduõli  3 dl kuskussi  4,5–5 dl lihapuljongit  1 spl võid  basiilikut

Kaste     

2 dl oliiviõli (extra virgin) 3–4 spl sidrunimahla 2–3 spl valge veiniäädikat 1–1,5 tl soola musta pipart

Puista kuskuss kaussi. Lase vesi keema, lahusta selles puljongikuubik ja kalla kuskussi peale.

Puhasta köögiviljad ja lõika suupärasteks tükkideks.

Baklažaanitükkidele raputa pisut meresoola, et see tõmbaks neist vett välja – piisad kuivata majapidamispaberiga. Kalla vokkpannile sortsuke toiduõli ja prae köögiviljad kergelt läbi – nii palju, et need jääksid siiski krõmpsuks. Sega kuskuss köögiviljade hulka. Viimasena sega juurde oliiviõlist, sidrunimahlast ja valgeveiniäädikast valmistatud ja soola-pipraga maitsestatud kaste.

Pestoga kaetud lõhe Valmistamise aeg 45 minutit 600–800 g lõhefileed 2–3 spl toiduõli 1 soola 3–4 spl pestot laimipipart

    

Lõika kalafilee väiksemateks tükkideks või tõsta terve kalafilee toiduõliga ülemääritud ahjuvormi. Maitsesta vähese soola ja laimipipraga. Määri kalale pestot. Küpseta ahjus 175 kraadi juures 25–30 minutit, kuni kala on küps. Madalal temperatuuril küpsetades saad ülimahlase ja maitsva kala.

Serveeri keedetud riisi ja värske salatiga. VIHJE! Peida kala alla ahjuvormi pehme viljalihaga köögivilja(de) tükke, näiteks suvikõrvitsat, tomatit ja/või paprikat, siis on salat kohe olemas!

Karjuse pirukas         

500 g kartuliputru 2 keskmise suurusega porgandit 1 sibul 1 väiksem suvikõrvits 300 g hakkliha 2 sl toiduõli 150 g riivitud juustu värskelt jahvatatud pipart soola

Alusta ahjuvormi ettevalmistamisega. Määri ahjuvorm pehme võiga ja siis riputa üle riivsaiaga. Põhja aseta kuubistatud ja kergelt läbi praetud porgandi-sibulasegu. Maitsesta värskelt purustatud musta pipraga.

Järgmisena pane peale tükeldatud suvikõrvits. Kasuta maitsestamiseks ürte (estragoni, basiilikut). Maitsesta hakkliha ja prae kergelt läbi ning vala see köögiviljadele. Hakkliha peale määri ühtlaselt laiali kartulipuder. Kõige peale raputa riivitud juust. Küpseta 200 kraadi juures 25-30 minutit.

Head

Isu!

Missugust karvaeemaldusmeetodit eelistada? Kas raseerida, depileerida ida depileerimiskreemi, vaha või suhkru abil? Või minna hoopis ilusalongi, et proovida mõnd elektriepileerimise erinevat moodust (näiteks termo termo- või elektrilüüsi)? Vaatamata meetodite mitmekesisusele on kõikidel kodustel meetoditel üks puudus – need ei ann anna pikaajalist efekti.

Mis vahe on depileerimisel rimisel ja epileerimisel?

Depileerimine on kõige levinum karvaeemaldusmeetod. Lühiajalise depilatsiooniga (nn off-meetod) eemaldatakse karvad nii, et karvasibul jääb alles ning uus karv kasvab asemele olenevalt depileerimisviisist juba paari päeva kuni nädalaga. Depileerimiskreem ja -vaht vaht on kodus ohutud ja lihtsad kasutada. Kreemis sisalduv keemiline aine lahustab karva keratiini ja murrab karva nahapinnalt. innalt.

Pikaajalise depilatsiooni ehk epileerimise ehk nn out-meetodiga meetodiga eemaldatakse karv koos sibulaga. Karvad kasvavad tagasi kuukuu poolteisega ning on enamasti nõrgemad ja heledamad.

Võrreldes lühiajalise depileerimisega on see meetod efektiivsem, sest karv eemaldatakse terves ulatuses. Kodustest vahenditest kasutatakse epileerimiseks epilaatorit, vaha või suhkrupastat. Protseduur ise on aga küllaltki valulik, eriti algajatele epileerijatele.

Sõltumata ltumata meetodist peavad eemaldatavad karvad hea tulemuse saavutamiseks olema piisavalt pikad: isegi kuni pool sentimeetrit (umbes seitsme päeva vanused).

Viis karvaeemalduse võimalust 1. Raseerimine. Kodustest vahenditest kõige kiirem, lihtsam, odavam ja kättesaadavam meetod. NB! Ei vasta tõele, et pidev raseerimine soodustab karvakasvu ja muudab karvad jämedamaks.

Kui sageli protseduuri korrata: Karvad kasvavad kiiresti tagasi ja protseduuri peab tihti kordama (2–3 3 päeva järel). Ka kaasneb raseerimisega pidev naha ja karvanääpsu traumeerimine, mis võib tekitada põletikku, sissekasvanud karvu ja nahaärritust. Pealegi läheb nahk end pideva raseerimise eest kaitstes paksemaks.

Kas protseduur on valus? Ei, kui just ise sisse ei lõika.

2. Depileerimine depileerimiskreemiga.

Teisisõnu on see nahapealse karvaosa vigastamine. Keemilised karvaeemalduskreemid sisaldavad tioglükolaate, mis lahustavad karvade keratiini. Kreem kantakse õhukese kihina nahale ning eemaldatakse umbes kümne minuti pärast spaatliga, samas jääb karvanääps terveks. See meetod on kõige sobivam koduseks bikiinipiirkonna karvutustamiseks, sest keemilist karvaeemaldajat kasutades on oht, et tekivad vistrikud ja karvad hakkavad sisse kasvama, kõige väiksem.

Kui sageli teha? Püsid karvavabana 5–7 päeva.

Kas protseduur on valus? Vastupidi, tegemist on kiire ja valutu meetodiga. Samas on aga kõik keemilised depilatsioonivahendid tugevalt aluselised (pH 11–12) ning mõjuvad nahale ärritavalt. Kasuta kindlasti depilatsioonijärgset rahustavat geeli!

3. Vahaga depileerimine (waxing) on karvade eemaldamine spetsiaalsete vahade abil.

Analoogne kitkumisega, korraga saab eemaldada karvad nii jalgadelt, kehalt kui ka näiteks ülahuulelt. Vahades sisalduvad lisaained vähendavad protseduuri valulikkust ja rahustavad nahka pärast protseduuri. Vahad jagunevad kõvadeks ja pehmeteks, külmadeks ja soojadeks.

Vahatamist ei soovitata vigastatud naha, nahahaiguste ja veenilaiendite korral ning antibiootikume, antidepressante, hormoon- või tretinoiinkreemi tarvitades. Kindlasti ei sobi protseduur nendele, kes tarvitavad aknevastast ravimit Roaccuttane.

A. Vahatamine sooja vahaga.

Kui sageli teha? Tulemus püsib 2–3 nädalat.

Väga oluline on aga naha puhastamine enne ja pärast protseduuri, et vältida follikuliidi ehk karvanääpsupõletiku teket.

Kas protseduur on valulik? Jah. Pealegi võib kuum vaha põhjustada punetust, kipitust, sügelust, eriti tundlikes piirkondades. Pärast vahatamist võib tekkida karvanääpsupõletik ja liigpigmentatsioon. Täiuslikult sileda naha saavutamiseks kulub 3–5 protseduuri, põhjuseks karvade eri kasvutsüklid.

B. Vahatamine külma vahaga. Külmvaha ongi mõeldud eeskätt koduseks kasutamiseks. Et vaha temperatuur on alla 30 kraadi, pole karta nahaärritust, protseduur on kiire, lihtne ning efektiivsem kui depileerimine kreemi või žiletiga. Ettevaatlik tuleks olla kodustes tingimustes tundliku naha ja tundlike piirkondadega, nagu nägu, kaenlaalused, bikiinipiirkond. Oskamatult tehtud protseduur võib põhjustada jämedama karvajuure moodustumise, see kasvab sügavamale, on moondunud.

Kui sageli teha? Laitmatult siledad püsivad jalad umbes 10 päeva.

Kas protseduur on valulik? Mitte nii valus kui kuumvaha kasutades.

4. Sugaring ehk vahatamine suhkrupastaga. Nahale kantakse spetsiaalset suhkrut sisaldavat pastat, mis pärast jahtumist eemaldatakse koos soovimatute karvadega.

Sugaring on traditsioonilisest vahaga eemaldamisest tunduvalt valutum ning eemaldada saab ka väga väikseid karvu.

Suhkrupasta jääb ainult karvanääpsu, mitte naha külge, ning suhkrukorra järsul eemaldamisel jäävad kõikvõimalikud nahaärritused olemata. Sugaring’i võib teha nn padrunite, spaatli või paberiga, meetod on ideaalne õrna ja tundliku naha puhul ning sobib kõikidele nahapiirkondadele.

Kui sageli protseduuri teha? Toime püsib 4– 6 nädalat.

Kas protseduur on valulik? Kahjuks küll.

5. Epileerimine mehaanilise epilaatoriga.

See on kiire ja efektiivne meetod, sest tõmbab ihukarva välja koos sibulaga.

Protseduur on esialgu väga valulik, sest karvakanal on kinnine. Võrreldes vahatamisega on suurem nahaärrituse tekke ja karvade sissekasvamise oht.

Epilaator töötab pintseti põhimõttel: pöörlevad kettad, mis pidevalt avanevad ja sulguvad, haaravad karvadest ja rebivad need lahti. Epilaatorit on küll valulik kasutada, kuid võrreldes raseerimisega püsib nahk palju kauem sile.

Kui sageli protseduuri korrata? Püsid karvavabana keskeltläbi kaks nädalat.

Kas protseduur on valulik? Ja kuidas veel!

Ilmad on juba nii soojad, et ilmselt tuleb esimene ranna külastusrekod just sel nädalavahetusel. Päevita targalt ning pea kinni neist olulisematest reeglitest.

1.Väldi päikest kella 10-16 päeval, sest siis on päikesekiirgus kõige intensiivsem.

2. Määri kaitsekreem nahale 20 minutit enne õueminekut.

3. Hoolimata pakendil olevast kirjast, mis viitab veekindlusele (water resistant), uuenda kreemi kaitsvat kihti pärast iga suplust. Ka kare liiv, rannarätik ning higistamine võivad kaitsekreemi toimet nõrgestada. Isegi kui sa ei käi vees, kanna iga 2-3 tunni tagant nahale uus kreemikiht.

9. Kui päikesekaitsekreem ärritab nahka, vali toode, mis sisaldab keemiliste asemel füüsikalisi kaitsefiltreid (nagu titaandioksiid, tsinkoksiid), ning eelista apteegikosmeetikat.

10. Nägu, mis on päikesele kõige rohkem avatud, vajab erikohtlemist! 90 protsenti nähtavatest vananemismärkidest tuleb ultraviolettkiirgusest. Kanna näole suure kaitsefaktoriga kreemi (nt SPF 30) ning turguta teda toitvate päevitusjärgsete võietega.

4. Ära kreemiga koonerda! Et katta korralikult päikesele kõige avatumad kohad (nägu, kael, käed), kulub 2 supilusikatäit kreemi.

11. Ka juuksed nõuavad hoolt! Et nad ei muutuks päikesest ja mereveest takuseks ja kuivaks, kasuta pärast päevitamist spetsiaalseid šampoone ning pihusta rannas olles juustele päikesekaitsespreid või kanna kaitsvat peakatet.

5. Jälgi, et peale piisava suurusega SPFnumbri oleks kreemituubile märgitud ka UVAja UVB-kaitse.

12. Ära unusta kaitsta UV-kiirguse ka eest silmi - varja nad ereda päikese ajal kvaliteetsete päikeseprillide (100% UVK) taha.

6. Mõned ravimid (nt antibiootikumid, põletikuvastased ravimid, rasestumisvastased pillid), meik ja parfüümid muudavad naha päikesele vastuvõtlikumaks.

Jälgi hoolega ravimipakendi infolehte või pea nõu arstiga.

13. Ka pilvise ja tuulise ilmaga on põletusoht üsna suur. Kasuta ka siis kaitsekreemi ning jälgi hoolega, et nahk ei hakkaks punetama.

14. Kuigi pika päikese käes lesimise järel ei tunne sa midagi ning otsustad veel veidi päevitada, siis arvesta, et põletus ei teki kohe, vaid tunde hiljem.

7. Kata sünnimärgid! Kui sul on suuremaid sünnimärke, siis kreemita need enne päevitamist eriti ohtralt sisse või kleebi neile tilluke plaaster.

15. Turguta oma nahka pärast päevitamist päevitusjärgse kreemi või piimaga, mis sisaldab nahka niisutavaid ja taastavaid komponente.

8. Nahk mäletab! Iga kord, kui sul tekib põletus, kahjustad oma naharakke ning suureneb risk haigestuda nahavähki.

Lapsepõlves saadud päikesepõletus võib anda endast märku alles täiskasvanueas.

Mis sind kaitseb?

SPF 6-10 - nõrk 15-25 - keskmine 30-50 - tugev 60+ - väga tugev