Salauks

1 Sofie sõitis suurest valgest majast kaks korda mööda. Kolmandal korral peatus ta selle ees tänaval.

Poolkelpkatusega kõrge villa asus valge tara ja lehtpuuheki taga vanade haraliste puude vahel. Väikeste ruutudega akendest ei paistnud midagi peale toahämaruse.

Maja oli suurem, kui ta mäletas, ja temale tegelikult liiga suur.

Viimati käis ta siin üheksateist aastat tagasi. Siis oli ta endale tõotanud, et ei tule enam kunagi tagasi. Nüüd kolis ta siia elama.

Ta võttis kõrvalistmelt ümbriku ja kummutas võtme sealt välja.

Võtme küljes oli väike plastplaat, mille ühele küljele oli advokaat kirjutanud vanaisa nime ja teisele poole aadressi: Frank Mandt.

Johan Olseni tänav, Stavern.

Ta ei suutnud tõrjuda mõtet, et see mees oli sedasama võtit käes hoidnud. Käinud ringi, võti taskus, näperdanud seda, tõmmanud käe võtme ümber rusikasse.

Talle ei meeldinud mõelda mehest kui vanaisast, seda sõna ta ei kasutanud. Ta mõtles temast kui Vanamehest. Sellisena ta teda mäletaski, vana mehena, kuigi viimati, kui Sofie teda nägi, ei saanud ta olla vanem kui 50. Ta oli suur ja tüse, tal olid tumedad aukus silmad, paksud hallid juuksed ja väikesed valged vuntsid. Üks viimaseid kordi, kui Sofie teda nägi, oli 17. mai tähistamise ajal. Sofie kõndis laste rongkäigus majast mööda ja Vanamees seisis põrnitsedes klaasverandal, käed seljal, huuled kokku surutud.

Sofie üritas talle lehvitada, aga ta keeras selja ja läks tuppa.

Sofie pani võtme käest ja vaatas taas maja poole. Isegi tänasel soojal juulipäeval tundus talle, et majast õhkub külma.

Turvatoolilt kostev häälitsus sundis teda pead pöörama.

5

„Oled sa ärkvel, Mia-memm?“ naeratas ta ja sirutas käe tütre poole. „Me oleme nüüd kohal.“ Tüdruk lalises, naeratas ja pilgutas silmi. Õnneks ei olnud ta isa nägu. Tal olid ema tumedad silmad ja juuksed. „Ja minu naerulohud,“ ütles Sofie ja kõditas tütart lõua alt, püüdes neil mõlemal tuju tõsta. Küll nad tulevad kahekesi toime.

Kunagi oli ta alati emaga kahekesi. Nüüd tütrega.

Ta pöördus uuesti näoga rooli poole, pani käigu sisse ja sõitis maja taha garaaži ette. Haaras siis võtme, tuli autost välja ja võttis tütre tagaistmelt kaasa.

Maja sissekäik oli peen, sammaste ja ilustustega, nagu sada aastat tagasi ehitati.

Võti pöördus lukuaugus kergesti. Majas oli puhas ja värske lõhn, mitte sumbunud, nagu ta oli kartnud.

Advokaat oligi teinud nii, nagu Sofie oli palunud. Kogu mööbel, sisustus ja muu vallasvara oli ära viidud. Kõik, mis võis midagi meenutada. Meenutada minevikku.

Ta astus kööki ja läks edasi elutuppa. Tema sammud kajasid paljaste seinte vahel.

Akendest imbus sisse kahvatu päikesevalgus ja langes põrandale.

Siin võib olla hubane, mõtles ta ja vaatas välja üle tee asuva väikese pargi poole. Sellest suurest majast võib saada hea algus uuele elule.

Teisele korrusele viiv lai trepp nagises. Ta tõstis Mia teisele puusale ja otsis üles ema kunagise toa. Jäi sinna veidikeseks seisma, tundmata õieti midagi, ja vaatas siis kella. Kolmveerand kümme.

Kolimisauto võis iga hetk kohale jõuda.

Ta käis teised toad kiiruga läbi, läks trepist alla tagasi ja vaatas ülejäänud maja üle.

Keldritrepi ukse ees jäi ta korraks seisma, enne kui selle lahti tegi. Ta pani tule põlema ja astus mööda kulunud trepiastmeid paar sammu allapoole.

Sealt oligi Vanamees ühel jaanuarikuu päeval leitud. Küllap ta kukkus umbes samalt kõrguselt, kus Sofie praegu seisis. All hallil betoonpõrandal võis heledal foonil tumedamat laiku aimata.

Arvati, et Vanamees oli seal kolm päeva lebanud, enne kui üks sõber ta leidis.

6

Sofie oli ainus elus sugulane, aga ta ei võtnud matustest ega nende ettevalmistustest osa. Siis polnud talle pähegi tulnud, et tema on Vanamehe miljonimaja ja pangakonto ainus pärija. Seda teada saades oli ta algul mõelnud, et ei taha neid. Frank Mandti raha on nii räpane, et ta ei tahaks sellega tegemist teha. Aga siis oli ta mõelnud: miks mitte? Rumal oleks ära öelda.

Ta tassis tütre keldrisse kaasa. Seal oli õhk raskem kui mujal majas. Imal lõhn, mis meenutas vanaks läinud puuvilju või liiga kaua vaasis seisnud lilli. Ühte keldriruumi oli ehitatud duširuum ja saun ning teises, mis oli ilmselt treeninguruum, oli seina külge kinnitatud varbsein.

Kõige viimasest ruumist leidis ta seifi. Advokaat oli teatanud, et seif oli alles jäetud. See oli mitte ainult suur ja raske, vaid ilmselt ka seestpoolt poltidega põranda külge kinnitatud. Inimesed, kes maja tühjaks tegid, olid lootnud võtit leida, aga see oli kadunud.

Sofie usaldas neid täielikult. Ühest köögikapist olid nad avastanud peaaegu kolmkümmend tuhat krooni ümbrikus, mille nad olid talle üle andnud. Mõistagi oli võimalik, et majas oli olnud veel raha, millest nad teada ei andnud, aga Sofie uskus, et seifi võtit nad ei olnud leidnud ega seifi avanud.

Ta libistas käe üle seifi. Külm teras ajas talle judinad peale.

Siis kükitas ta maha, lükkas lukuaugu ees rippuva metallplaadi kõrvale ja proovis sisse vaadata.

Kadunud võti tegi ta meele mõruks. Seif seisis keset keldrit ja võttis liiga palju ruumi. Kui millalgi tekib vajadus keldriruumi sisustada, teeb seif selle ülesande raskeks.

Väljas andis üks auto signaali. Ta vaatas kella. Kümme. Kolijad olid täpsed.

Ta läks välja neile vastu. Kuni nad veoauto paika tagurdasid, avas ta oma auto pakiruumi, võttis sealt ühe karbi ja tõmbas välja sildi, mille oli kodulinnas Oslos teha lasknud. Võttis selle kaasa ja riputas sissekäigu kõrvale naela otsa.

Sofie ja Mia Lund.

Naabermaja ruuduliste köögikardinate tagant vaatas välja üks naine. Sofie lehvitas talle. Naine ei lehvitanud vastu.

7

2 William Wisting seisis magamistoa lävel ja silmitses naist, kes lamas tema voodis. Ribakardina pilude vahelt pääsesid sisse kitsad valgustriibud ja langesid naise näole, aga see ei paistnud tema sügavat und häirivat.

Wisting oli Christine Thiisiga koos töötanud veidi üle kahe aasta. Naine oli viisteist aastat noorem ja tal oli kaks teismelist last. Pärast lahutust oli ta lahkunud Oslost hea palgaga advokaadi­ töölt ja kolinud lastega Larvikusse.

Christine Thiis oli koostööaldis, tulemusele orienteeritud, tegus ja algatusvõimeline ning tal oli eriline võime langetada õigel ajal õigeid otsuseid.

Nad rääkisid alati ainult tööst. Naine ei kõnelnud oma eraelust kuigi palju. Kui nad konverentsidel käisid, läks ta pärast ametliku osa lõppu alati koju või hotellituppa. Ta ei tulnud kunagi kaasa, kui keegi tegi ettepaneku minna pärast tööd õlut jooma, ega olnud kordagi jõululõunast osa võtnud. Sellepärast oli ­Wisting olnud üllatunud, kui Christine Thiis oli nõus tema pool toimuvale suvepeole tulema.

Väikesed tõmblused naise näos reetsid, et ta tajub Wistingu kohalolekut. Wisting tõmbas ukse ettevaatlikult kinni ja läks ­trepist alla elutuppa. Christine Thiisil oli vaja välja magada. Nils Hammer oli ta voodisse talutanud. Selleks ajaks oli ta joonud vähemalt poolteist pudelit veini. Teised istusid koos, kuni väljas hakkas valgeks minema ja esimesed linnud laulma. Elutoa laual seisvas klaasis jalutas üles-alla üks kärbes. Sumisedes uppus ta klaasi põhja jäänud veinipärasse.

Wisting läks diivani juurde ja voltis kokku pleedi, mille all ta oli maganud, ja kohendas diivanipatju. Siis korjas ta klaasid kokku ja viis kööki, laadis nõudepesumasina täis ning jäi akna juurde seisma ja vaatama pruuniks peitsitud maja teekäänaku ääres, kus elas Line.

Kuigi tütre Oslost tagasi Staverni kolimise põhjus tekitas pisut vastakaid tundeid, oli tal hea meel, et Line on lähedal. Siiski ei meeldinud talle, et tütar oli ostnud selle maja. Tal oli tunne, 8

et selle seintes pesitseb surm. Enne Linet oli seal elanud mees nimega Viggo Hansen. Kaheksa kuu eest oli too leitud surnult oma elutoa tugitoolist. Seal oli ta istunud peaaegu neli kuud, nii et ükski naaber ei teinud väljagi.

Mõte surnud mehest ei paistnud Linet häirivat. See oli talle tegelikult tüüpiline. Ta oli julge ja pragmaatilise meelelaadiga.

Pealegi oli maja soodne ost. Asjaolude tõttu müüdi see maha tegelikust väärtusest tunduvalt odavamalt ja kui Wisting eile seal käis, oli maja peaaegu tundmatuseni muutunud. Vana sisustus oli välja visatud. Köök, vannituba ja üks magamistuba olid juba remonditud. Nüüd oli järg jõudnud elutoani.

Kusagil helises Wistingu mobiiltelefon. Ta leidis selle elutoa laualt üles, aga ei jõudnud vastata.

Helistas Suzanne. Wistingul oli tema number endiselt telefoni mälus. Ta ei olnud Suzannega mitu kuud rääkinud ja tundis, et naise nime nägemine puudutab teda. Millalgi olid nad väga lähedased olnud ja Suzanne oli tema juurde elama kolinud. Suhe oli kestnud mõne aasta, kuni naine otsustas oma teed minna.

Igatsus painas Wistingut ikka veel. Mitte nii palju kui igatsus Ingridi – Line ja tema kaksikvenna Thomase ema – järele. Ingrid oli igaveseks lahkunud. Suzanne ei olnud kaugel. Ta pidas Stavernis galerii-kohvibaari ja tal oli äri ülakorrusel korter.

Wisting võpatas, kui telefon uuesti helises. Suzanne proovis veel kord. „Tere,“ ütles Wisting kõnet vastu võttes ja tundis, kui kuiv tema suu on. „Tere,“ vastas naine. „Suzanne siin.“ „Tere,“ kordas Wisting ja neelatas. „Kuidas läheb?“ „Oled sa kodus?“ küsis Suzanne vastust võlgu jäädes.

Wisting vaatas ringi. Keegi oli maapähklikausi ümber ajanud.

Espen Mortensen oli põrandavaibale mitu kihti vetsupaberit laotanud, et imada õlut, mis oli kummuli kukkunud õllepudelist välja valgunud. Tooli all vedeles Christine Thiisi kott, mille sisu oli laiali pudenenud. „Miks sa küsid?“ kostis Wisting. „Ma pean sinuga ühest asjast rääkima. Telefoni teel ei tahaks.

See puudutab Hummeli juhtumit.“ 9

„Hummeli juhtumit?“ kordas Wisting, kuigi teadis väga hästi, millest jutt.

Jens Hummel oli taksojuht. Tema ja ta auto jäid reede, kuuenda jaanuari ööl kadunuks. Viimasena nägi teda üks klient, kes väljus autost Larvikus Storgatal Grand hotelli ees kell 1.23. See oli rohkem kui pool aastat tagasi. Salapärane juhtum oli ikka veel lahendamata. „Ma võin enne lõunat sinu poolt läbi astuda, enne kui kohvik rahvast täis läheb,“ pani Suzanne ette.

Wisting kuulis ülakorruselt samme. Christine Thiis oli vist ärganud. „Ma hakkan just välja minema,“ ütles Wisting kähku. „Võin ise sinu poole tulla.“ „Kas jõuad enne kella ühte?“ Wisting vaatas kella ja katsus arvutada, kui mitme tunni eest ta joomise lõpetas. „Võin tulla tunni aja pärast,“ vastas ta ja sai naise tänusõnade järgi aru, et too naeratas.

Teise korruse vannitoast kuulis ta kraanist jooksva vee pahinat.

Wisting läks uuesti kööki, kus otsis kapist kaks tassi ja paar kohvimasina kapslit. Ülakorruse trepp nagises. Kohvimasin surises vaikselt ja ajas kuuma auru välja, kui Christine Thiis kööki astus. „Tere,“ ütles ta roostes häälega. Tema kastanpruunid juuksed olid ikka veel sassis, aga oli näha, et ta oli üritanud neid siluda. „Vabandust, nii …“ Wisting katkestas teda. „Kohvi?“ Naine noogutas. „Kuluks ära küll.“ Nad istusid teineteise vastu köögilaua äärde. „Vabandust,“ kordas Christine Thiis. „Nii pole kunagi varem juhtunud … Tavaliselt ma jõuan ikka koju.“ Ta rüüpas tassist ja köhatas. „Tähendab, tavaliselt ei käigi ma väljas. Ma ei ole harjunud jooma.“ „Ju sul siis oli seda vaja,“ ütles Wisting. Ta nägi, kui ebamugav oli naisel istuda lauas samade riietega, millega oli magama läinud.

10

„Ju sul oli vaja end korralikult lõdvaks lasta,“ jätkas ta. „Ennast välja lülitada ja mitte mõelda laste ega töö peale.“ „Aga ma oleksin pidanud koju minema.“ „Seal ei oodanud sind nagunii mitte miski,“ naeratas Wisting.

Ta hoidis kohvitassi käte vahel ja tundis, et on hea kellegagi koos köögilaua ääres istuda. „Ma võin sind pärast koju viia,“ pakkus ta.

Christine Thiis raputas pead. „Ma võin taksoga minna.“ Wisting sirutas käe ette, pihk ülespoole, andes märku, et see ei teeks talle tüli. „Ma pean niikuinii välja minema,“ ütles ta. „Hummeli asjas on midagi tekkinud.“ Naise pilk muutus. See ei olnud enam kohmetu, vaid terav. „Jens Hummel? Me arutasime selle asja ju möödunud nädalal läbi ja otsustasime üksmeelselt, et paneme selle ootele. Kas nüüd on midagi uut?“ „Ma ei tea veel. Pärastpoole saan kellegagi kokku, kes tahab temast rääkida.“ Christine Thiis kummardus laua kohale. „See ajaleheartikkel oli täielik vale,“ ütles ta. „Me oleme selle juhtumi puhul tõesti teinud kõik, mis meie võimuses.“ Wisting pööras pilgu kõrvale. Christine Thiis rääkis eelmisel nädalal ilmunud ajaleheartiklist. Salapärasele kadumisele oli ka jaanuaris pealkirju pühendatud, aga see ei äratanud üldsuses väga suurt huvi. Jens Hummelil ei olnud lähisugulasi, kes oleksid politseile ja ajakirjandusele survet avaldanud. Ainult vanaema tundis temast puudust.

Kui ajakirjandusel tekkis huvi juhtumist uuesti kirjutada, oli Wisting kaasa aidanud, lootes, et artikli mõjul laekub juhtumi kohta ehk uut infot. Ajafaktor ei pruukinud uurimisele ilm­ tingimata halvasti mõjuda. Aja jooksul võisid jutud ja kuuldused levida üha laiemalt ja jõuda lõpuks kellenigi, kes tahab politseiga rääkida. Niisugustel juhtudel võis uus meediakajastus anda otsustava tõuke.

Kui lugu ilmus, oli see aga politsei ja iseäranis eeluurimist juhtiva Wistingu suhtes väga negatiivne. Sealt ei selgunud, mida politsei oleks võinud konkreetselt teisiti teha, aga artikkel tekitas 11

mulje, et politsei ei ole juhtumi uurimisest huvitatud ja on teinud kehva tööd. Tulemusteta eeluurimine rääkis iseenda eest. Politsei ei olnud suutnud Hummeli autotki leida. Poolaasta värsket statistikat, millest ilmnes, et politsei oli teostanud liikluskontrolle kakskümmend protsenti rohkem kui eelmisel aastal, kasutati valede hinnangute ja vildakate prioriteetide näitena. Artiklis ei tuntud kaasa rasket ülesannet täitvale politseile, vaid vanaemale, kes oli kaotanud oma ainsa lapselapse.

Wisting oli kriitikaga harjunud. Tavaliselt oli see talle nagu hane selga vesi, aga seekord oli tal teistsugune tunne. See tuletas meelde, et neil ei olnud õnnestunud kuhugi jõuda. Ja Hummeli juhtum oli talle juba varakult muret teinud, pannud südame kripeldama, et see käib üle jõu. „Väljend „jäljetult kadunud“ on harva nii hästi märki tabanud kui selle juhtumi puhul,“ jätkas Christine Thiis. „Võiks arvata, et kui on olemas liikluskaamerad, teemaksupunktid, taksomeeter ja sõiduarvuti, on võimalik kuidagi teada saada, kuhu see auto jäi, aga meil ei ole ju midagi.“ Wisting noogutas. Talle tundusid Hummeli juhtumile kulutatud päevad sisutud. Nad olid koostanud tiheda ajajoone viimase kahekümne nelja tunni kohta enne mehe kadumist, aga seal ei viidanud mitte miski tema võimalikule asukohale. Paralleelselt olid nad püüdnud aru saada, mis inimene Jens Hummel oli. Temast kujunes kompleksne pilt. Ta oli 34-aastane ja elas üksi. Oli teinud mitmesuguseid juhutöid, kuni sai 25-aastaseks ja hakkas taksot sõitma. Viie aasta eest oli ta saanud taksoettevõtja litsentsi ja oma auto. Peaaegu kümme aastat rooli taga oli andnud talle laia tutvuskonna, kuhu kuulusid väga erinevad inimesed. Nad olid enamikuga vestelnud, aga keegi ei osanud midagi niisugust öelda, mis oleks võinud juhtunule valgust heita.

Kadumisjuhtumid on alati rasked, mitte ainult sellepärast, et sündmuskohta ei ole, vaid ka sellepärast, et haralist eeluurimist on raske ühte koondada.

Nad istusid kohvitasside taga ja arutasid mõnda huvitavamat teooriat. Üks oli selline, et mehe kadumise põhjuseks on narko­ maffia arveteõiendamine. Räägiti, et Hummel oli tegutsenud kohaliku kullerina ja vedanud oma taksoga uimasteid. Mingil 12

ajal olevat ta sõidutanud ka prostituute, ja kuigi antud info leidis enam-vähem kinnitust, ei aidanud see neid edasi.

Wisting vaatas kella. Ta pidi minema hakkama.

Autos libises jutt teistele teemadele. Suvele ja puhkuseplaanidele. „Mina ei sõida kuhugi,“ teatas Christine Thiis. „Aga sina?“ „Ma lubasin Linele, et aitan tal remonti teha. Ta väidab, et ma oskan hästi tapeeti panna.“ Christine Thiis naeratas mõtlikul ilmel. „Mu lapsed on neli nädalat oma isa pool, imelik on nii kaua üksi olla.“ Wisting juhtis auto Christine Thiisi maja ees kõnnitee äärde. „Aitäh, et sa mu koju tõid. Ja palun veel kord vabandust, et ma öösel koju ei läinud.“ „Sellest pole midagi,“ kinnitas Wisting. „Helista mulle,“ palus naine ja asetas käe tema käsivarrele.

Wisting vaatas talle otsa. Naine pilgutas mõlemat silma, enne kui käe ära tõmbas. „Tähendab, kui nüüd midagi selgub. Kui sa saad teada, mis Jens Hummeliga juhtus.“

3 Ilm oli soe. Lämbe ja tuulevaikne. Wisting leidis laevasilla lähedal vaba parkimiskoha ja astus autost välja. Silla serval seisid kaks poisikest, õngeridvad käes. Nende kohal tiirutasid loiult kajakad.

Tänavatel oli ebatavaliselt palju rahvast. Wisting noogutas aegajalt vastutulevatele tuttavatele.

Kuldse Rahu ees oli enamik väikesi laudu juba hõivatud. Wisting lükkas ukse lahti, astus sisse ja jäi korraks seisma, kuni silmad napi valgusega harjusid.

Suzanne istus saali tagumises otsas ja lehvitas talle. Tal oli seljas valge suvekleit ja tema mustad juuksed olid hobusesabas.

Wisting noogutas ja läks tema laua juurde. Suzanne tõusis püsti ja kallistas teda. Naise silmade ümber tekkisid kortsud, kui ta naeratas.

13

„Kas soovid midagi?“ küsis Suzanne, heites pilgu leti poole. „Kohvi?“ Wisting tundis, et pea on raske. „Võtaksin ühe Farrise,“ ütles ta köhatades.

Suzanne kadus leti taha ning tõi mineraalveepudeli ja jää­ kuubikutega klaasi. „Ma ei osanud kellegi teise poole pöörduda,“ ütles ta ja istus.

Wisting valas klaasi täis. „Sa ütlesid, et asi puudutab Jens Hummelit.“ „Ma ei tea, kas see on oluline,“ noogutas naine, „aga mõnel viimasel õhtul on siin käinud üks mees. Ta istub baarileti ääres, loeb lehti ega räägi suurt midagi, aga ma olen aru saanud, et ta on mõnda aega välismaal olnud ja hiljuti siia tagasi tulnud.“ Suzanne nihutas nende vahel laual lebavat adressaadita ümbrikut ja jätkas siis: „Möödunud nädalal ütlesid sa ajalehele, et te jätate Hummeli juhtumi uurimise pooleli.“ „Jätame ootele,“ parandas Wisting. „Mis seal vahet on?“ Wisting kehitas õlgu. „Igatahes,“ jätkas Suzanne, „oli seal juhtumi kokkuvõtte juures Jens Hummeli takso pilt.“ Wisting noogutas. Järjekordne meeldetuletus, et meediastrateegia oli natuke viltu läinud. „See oli vaikne õhtu. Ma panin tähele, et mees muutus seda lugedes imelikuks.“ „Mismoodi?“ Suzanne tasandas häält, kuigi ümbruses polnud kedagi, kes oleks võinud teda kuulda: „Ta läks kuidagi rahutuks,“ seletas ta. „Tõstis pilgu ajalehelt ja vaatas ringi, enne kui edasi luges. Pärast tõusis püsti, läks välja, seisis natuke aega maja ees ning tuli siis tagasi ja luges artikli veel kord läbi.“ Wisting jõi oma klaasist. „Ma läksin tema juurde tühje klaase ära võtma,“ jätkas Suzanne. „Siis ütles ta midagi imelikku.“ „Mida?“ 14

„Kõigepealt kommenteerisin ma seda artiklit, mida ta luges. Ütlesin, et isevärki lugu või midagi niisugust. Siis vaatas ta mulle otsa ja ütles, et see seisab küünis.“ „See seisab küünis?“ kordas Wisting.

Suzanne noogutas. „Ma ei jõudnud küsida. Ühel päeval oli see lihtsalt seal, ütles ta ja näitas näpuga ajalehe taksopildile. Siis pani ta ajalehe kokku, võttis selle kaasa ja läks minema.“ „Mis küünist ta rääkis?“ küsis Wisting, lootmata vastust saada. „Ma ei tea midagi rohkemat, kui ma praegu rääkisin, aga hiljem olen selle peale palju mõelnud ja ma ei saanud muidu, kui pidin sulle helistama. See mees teab midagi.“ Wisting heitis pilgu teiste külastajate poole. „Kas ta on pärast seda siin käinud?“ Suzanne raputas pead. „Kas ta oli siin kellegagi koos?“ päris Wisting edasi, püüdes leida midagi, mis ütleks, kes see mees oli. „Ei, ma küsisin teiste käest, aga keegi ei tea, kes ta on.“ Wisting esitas veel hulga küsimusi: kuidas mees välja nägi, mis tal seljas oli, millist murret ta rääkis või kas tal oli muid eri­ tunnuseid.

Suzanne puudutas jälle laual lebavat ümbrikut, avas selle ja võttis välja paberilehe. „Ta maksis tol õhtul pangakaardiga,“ ütles ta ja pani lehe ümbrikusse tagasi. „Ma vaatasin kassatšekke ja leidsin tema makse üles. Võib-olla saate tehingunumbri järgi välja uurida, kes ta on.“ Wisting naeratas ja võttis ümbriku vastu. Selle sisu võis tähendada läbimurret Hummeli asjas. Uurijate seas ringlesid mitme­ sugused teooriad selle kohta, kuhu auto jääda võis . Mõni arvas, et Jens Hummel oli omal tahtel linnast välja sõitnud, teised arvasid, et auto on kusagil teeäärses kuristikus – kas õnnetuse tagajärjel kukkunud või lükatud. Wisting kuulus nende leeri, kes arvasid, et auto peideti mõnda garaaži või muusse sellisesse kohta pärast Jens Hummeli kuriteo ohvriks langemist.

Politseipatrullid olid kõik piirkonna kõrvalised teed läbi sõitnud. Helikopter oli otsinud üha suuremalt maa-alalt. Tuukrid olid otsinud laevasildade äärest. Parkimismajad olid läbi vaadatud.

15

See ei andnud mingit tulemust, nii et oli täiesti võimalik, et auto seisis kellegi küünis.

Suzanne tõusis püsti. „Ma pean tööle hakkama,“ ütles ta. „Kuidas Linel läheb?“ „Hästi,“ vastas Wisting köhatades. „Minu meelest väga hästi.“ Jäi mulje, nagu tahtnuks Suzanne veel midagi öelda, aga jättis ütlemata. Wisting oli tänulik. Linega juhtunust oli raske rääkida.

Suzanne astus paar sammu leti poole. „Edu talle,“ ütles ta. „Igas mõttes. Tervita teda minu poolt.“ Wisting noogutas. „Helista mulle, kui see mees jälle välja ilmub,“ palus ta ja jäi istuma. Ta avas ümbriku ja võttis paberilehekese välja. Makse­ terminali tšeki numbrid ei öelnud talle midagi. Ta teadis, et nende numbrikombinatsioonide taga peituva isiku tuvastamiseks on vaja kaardi väljastanud firmalt infot küsida. Ta oli juba kaua aega Hummeli juhtumis mingit läbimurret oodanud. Nüüd pidi ta esmaspäevani ootama.

4 Wisting avas politseimaja ukse esmaspäeva hommikul juba kell kolmveerand seitse. Tema kätel olid valged värviplekid, sest ta oli eelmisel õhtul aidanud Linel piitasid värvida. Üles kriminaalosakonda minnes noogutas ta väsinud politseinikele, kes küürutasid arvutite taga ja kirjutasid öise vahetuse viimaseid raporteid.

Enne teiste uurijate tulekut vaatas ta Hummeli juhtumi veel kord läbi. Lugedes üritas ta küüntega kätelt valget värvi maha kaapida.

Ta teadis, et uus info võib sundida teda vaatama juhtumit uuest vaatevinklist. Mis oli varem ebaoluline, võis uue hüpoteesi valguses muutuda ülitähtsaks. Ta sirvis toimiku dokumente ja otsis midagi silmatorkavat ja seletamatut, juhuseid, milles võisid peituda olulised seosed.

Hummeli juhtumi puhul torkasid silma pikad sõidud. Vähemalt ühe korra nädalas oli Jens Hummel teinud mitme tunni 16

pikkusi sõite Kristiansandi või Oslosse. Mõistagi võis see olla juhus. Lõppude lõpuks oli see pelgalt statistika. Eriline oli Hummeli sõitude puhul see, et nende eest maksti sularahas ja neid ei tellitud dispetšeri kaudu. Kolleegidele oli Hummel hambasse puhunud, et ta sõidutab üht rikast vanaprouat, kes käib Sørlandetis sugulastel külas. Seda naist ei olnud keegi kunagi näinud ja ka politseil polnud õnnestunud teda leida.

Toimikusse süüvides ei avastanud Wisting ka seekord sealt midagi uut. Ka sõnade „küün“ ja „küünis“ otsing elektroonilises vihjeregistris ei andnud talle midagi konkreetset.

Kabinetiuks oli lahti ja ta teritas iga kord kõrvu, kui keegi osakonda sisse astus. Kümme minutit enne kaheksat tundis ta ära Nils Hammeri sammud ja kuulis, kuidas too loivas oma töökoha poole, mis asus koridori lõpus.

Hammerist oli saanud osav elektrooniliste jälgede leidja ning ajaja. Eelkõige sellepärast, et tal oli hea kohanemisvõime. Uurimis­ meetodid ja ­võimalused, mida polnud siis olemas, kui nad politseisse tööle tulid, olid nüüd omandanud otsustava tähtsuse.

Wisting tõusis kontorilaua tagant ja läks tema juurde. Suurt kasvu uurija oli toonud politseikorrapidaja toast plasttopsitäie kohvi, mida ta arvutisse sisse logides rüüpas.

Wisting asetas kaarditerminali tšeki Nils Hammeri ette lauale. „Kui ruttu sa saad välja selgitada, kes selle kaardiga maksis?“ küsis Wisting.

Hammer pani kohvitopsi käest, võttis paberilehekese ja heitis sellele kiire pilgu. „Kui kiire sellega on?“ küsis ta. „Võimalik, et selle kaardi kasutaja teab, kus Jens Hummel on,“ vastas Wisting.

Nils Hammer ajas end toolil sirgu. „Anna mulle paar tundi aega,“ ütles ta ja tühjendas topsi ühe sõõmuga.

Wisting keeras ringi, et oma kabinetti tagasi minna. „Muide, kuidas temaga lood on?“ küsis Hammer tema selja tagant. „Kellega?“ küsis Wisting ja mõtles, et Hammer peab vist silmas Linet.

17

„Meie prokuröriga,“ muigas Hammer. „Ta kustus ju täitsa ära.“ „Hästi,“ kinnitas Wisting. „Ju tal oli peatäit vaja.“ Ta kõndis oma kabineti poole ja naeratas endamisi, mõeldes eelmise päeva ühisele hommikukohvile Christine Thiisiga.

Rutiinsed asjatoimetused ootasid tegemist. Ta vaatas nädalavahetuse jooksul tekkinud raportite ja avalduste virna läbi. Ka kuritegude statistikas näis valitsevat suvine vaikelu. Peale mõne kõrtsikakluse, mõne roolijoodiku ja ühe paadipõlengu ei olnud suurt midagi teatada.

Christine Thiis ilmus, kui Wisting hakkas virna põhjani jõudma. „Aitäh veel kord,“ naeratas naine, pilk häbelik. „Kojuviimise eest.“ Wisting rehmas käega. „Said sa Hummeli asja kohta midagi teada?“ küsis naine ja võttis istet. „Eks näis.“ Ta rääkis makseterminalist ja tundmatu kaardiomaniku reaktsioonist ajaleheloole, aga ei nimetanud Suzanne nime. Too ei olnud palunud, et teda ei mainitaks, aga Wisting ei olnud ­Christinele öelnud, kellega ta kokku saab, ega näinud põhjust nüüdki öelda.

Christine Thiis tõusis püsti. „Sul on siin valge plekk,“ ütles ta ja osutas oma põsele.

Wisting katsus oma nägu. „Värv,“ seletas ta ja näitas käsi. „Arvata võib, et ma näen selline välja veel mitu nädalat.“ Naine naeratas taas ja pani minnes kabinetiukse enda järel kinni.

Wisting hakkas jälle aruannetega tegelema. Möödus peaaegu kaks tundi, enne kui uks uuesti avanes. Sisenes Hammer, mingid väljatrükid käes, ja istus toolile. „Pangakaart kuulub Aron Heiselile,“ ütles ta ja pani lauale seda kinnitava väljatrüki.

Wisting tõmbas lehe enda ette. Peale kontonumbri oli seal kirjas ka sünniaeg, aga aadressi polnud. Wisting arvutas välja, et Aron Heisel peab olema 48-aastane.

18

„Kes see Aron Heisel on?“ küsis ta ja piidles Hammeri süles olevaid.

Hammer näitas talle politsei registrist pärinevat pilti – otsevaates ja profiilis. See oli noorem versioon Suzanne kirjeldatud mehest. Tal olid kitsad õlad, lame nina, hallide silmade all tumedavõitu varjud ja esihammaste vahel pilu.

Wisting noogutas ja ootas, et Hammer räägiks, miks pildil kujutatud mees on politsei registris. „Ta mõisteti ninamehena süüdi, kui politsei 1997. aastal Drammeni lähedal suure salaviinavabriku avastas. Seejärel jäi ta uuesti vahele ning sai 2002. aastal karistuse alkoholi salaveo eest ja kolm aastat tagasi kahtlustati teda Østfoldis uue kuriteo toime­ panemises, aga ei mõistetud süüdi.“ „Kus ta praegu elab?“ „Viimane teadaolev elukoht asub Hispaanias Marbella lähedal.“ Wisting noogutas. See linn oli talle tuttav. Ta oli kunagi koos Torunn Borgiga seal töölähetuses käinud. „Aga praegu on ta Norras,“ jätkas Hammer ja pani lauale tiheda kontoväljavõtte. „Kaarti on kasutatud mitmes Hispaania paigas,“ ütles ta ja libistas nimetissõrme mööda nimekirja alla. „Viimati 12. juulil Málaga lennujaamas. Ja seejärel on ta Norras, nagu sa näed.“ Wisting uuris silmi kissitades väljatrükki. Kaarti oli kasutatud eelmisel päeval Holmejordetis REMA 1000 kaupluses. See asus Staverni linna piiril. Wisting peatus seal aeg-ajalt ka ise, et pärast tööd toidukraami osta.

Ta vaatas prille otsides ringi, aga ei leidnud neid. Jätkas siis vidukil silmadega väljavõtte uurimist. Ost ehituspoest, söömaaeg ühes Sisesadama restoranis ja üks suurem väljaminek Elkjøpis.

Mitu käiku Suzanne Kuldsesse Rahusse. Kui viimane kord välja arvata, oli mees maksnud arve alati kohe pärast keskööd. Järgmine tehing oli Vestfold Taxi.

Wisting tõstis pilgu ja tundis, et hakkab elavnema. „Me võime ta üles leida,“ ütles ta ja osutas taksosõidu reale. „Keegi viis ta koju.“

19