Ravimtaimla3 1 20

ai­neid, mil­lest iga­üks oma­soo­du mõju­tab üht või teist or­ga­nit.

Li­saks põhi­toi­meai­ne­te­le, na­gu ee­ter­li­kud õlid, mõru- ja par­ kai­ ned, glüko­ sii­ did jt on ra­vim­tai­me­des ka vi­ta­mii­nid, mi­ne­raa­lai­ned, or­gaa­ni­li­sed hap­ped jm – ja kõigi nen­de ai­ne­te koos toi­mi­des saab or­ga­nism tai­mest kät­te kõik va­ja­li­ku. See on üks põhitõde­dest, miks tai­med võivad ra­vis ol­la efek­tiiv­se­mad kui min­gid kaps­lid. Näi­teks küüslau­gu­kaps­ li­tes on põhi­li­ne toi­meai­ne al­lit­siin, küüs­ lau­gus en­das aga on veel C- ja B-rühma vi­ta­ mii­ne, mi­ne­raa­lai­neid, fütos­te­rii­de, mis ühes­­koos omas­ta­tu­na an­na­vad pa­re­ma ra­vi­ e­fek­ti kui kaps­lid, kus toi­meai­ne­na si­sal­dub üks­nes al­lit­siin.

Tai­me­de koos­tis­se kuu­lu­vad kiu­dai­ned, nn bal­las­tai­ned, na­gu pek­tiin, lig­niin, tsel­lu­loos, he­mit­sel­lu­loos jt, mis aga po­le or­ga­nis­mi­le su­gu­gi tar­be­tud. Vas­tu­pi­di, kiu­dai­ned ak­ti­vi­ see­ri­vad see­dee­lun­di­te ta­lit­lust, sool­te pu­has­tu­mist mürkai­ne­test ja ai­ta­vad kaa­sa hal­va ko­les­te­roo­li vä­hen­da­mi­se­le ve­res. Kui toit, mi­da söö­me, si­sal­dab pii­sa­valt kiu­dai­neid (va­ja­dus kesk­mi­selt 35 g päe­vas), vä­he­neb oht hai­ges­tu­da jä­me- ja pä­ra­soo­leväh­ki, he­mor­roi­di­des­se, ate­­­­ro­sk­le­roo­si ja po­le kar­ta ka ras­vu­mist.

Tai­me­des ole­vad vär­vai­ned, na­gu klo­rofüll ja fla­vo­noi­did an­totsüaan, ka­teh­hiin jt on bio­f­la­vo­noi­did, mis aval­da­vad ini­m­­or­ga­nis­mi­le an­tioksüdant­set toi­met. Nii näi­teks si­sal­ da­vad sal­vei, saia­lill, suur mun­ga­lill, pih­la­kaja aroo­nia­vil­jad jt vär­vai­ne­te­na glüko­sii­de, mis tu­gev­da­vad ve­re­soon­te sei­nu ja südant, tõsta­vad or­ga­nis­mi im­­muun­sust ja mõne­de hin­nan­gu­te ko­ha­selt pa­ku­vad kait­set ise­gi vä­hi vas­tu.

Pal­ju­de tai­me­de koos­lus­se kuu­lu­vad ka­ro­ te­noi­did on sa­mu­­ti vär­vai­ned, mis an­na­vad tai­me­de­le kol­la­se, pu­na­se, oranži või vio­let­se vär­vu­se. Bioak­tiiv­sed ka­ro­tee­nid on A-vi­ta­ 12

R av im ta im l a

mii­ni eel­vi­ta­mii­niks ja üht­la­si or­ga­nis­mis an­tioksüdan­ti­deks, mis püüavad kin­ni kah­ju­ li­kud va­bad ra­di­kaa­lid ja ak­ti­vi­see­ri­vad ensüümi­de toi­met. Nii näi­teks on por­gand ja kõrvits ka­su­li­kud nä­ge­mi­se­le, süda­me­te­ge­ vu­se­le ja vä­hi vas­tu. Kol­la­ses me­si­kas, ho­bu­ kas­ta­nis jt tai­me­des lei­duv glüko­siid ku­­­ma­ riin on ai­ne, mis ta­kis­tab ve­­­re liig­set hüübi­ mist, mil­le tu­le­mu­se­na pa­ra­neb ve­re­vool soon­tes. Glüko­sii­di­de hul­ka kuu­lu­vad ka sa­po­nii­nid, mis toi­mi­vad kö­ha- ja sk­le­roo­si­ vas­ta­selt. Sa­po­nii­ne si­sal­da­vad tai­med ei ole mürgi­sed, na­gu tih­ti eks­li­kult ar­va­tak­se.

Par­kai­ned tan­nii­nid seo­vad rask­me­tal­le ja on de­sin­fit­see­ri­va toi­me­ga, mistõttu need on olu­li­sed na­ha­hai­gus­te ja pal­ju­de põle­ti­ke ra­vis. Par­kai­ne­ri­kas­test tai­me­dest teed tu­leb juua tühja kõ­­hu­ga, sest söö­dud toit (eri­ti val­k­ai­ned) neut­ra­li­see­rib ra­vi­toi­me.

Ra­vim­tai­me­des si­sal­du­vad ee­ter­li­kud õlid on läm­mas­ti­ku­va­bad len­du­vad ai­ned, mis on tun­tud va­lu­vai­gis­ta­va ning mik­roo­bi­ d­e­vas­ta­se toi­me­ga ja hin­na­tud kõhu­ro­hu­na.

Nii on taim­sed an­ti­bioo­ti­ku­mid näi­teks küüslauk, mä­ darõigas, kress-sa­ lat, aed­ sel­ler jpt.

Et ra­vi­tee ik­ka ra­viks Ee­ter­lik­ke õli­sid si­sal­da­va­test tai­me­dest val­mis­ta­tud teed tu­­leb juua ko­he soo­ja­na, sest vee­­ga rea­gee­ri­des kao­ta­vad need toi­ meai­ned ju­ba lühi­ke­se aja möö­du­des ra­vijõu. Sa­mu­ti ei ta­su ee­ter­lik­ke õli­sid si­sal­ da­vat ra­vi­teed juua koos val­gu­rik­ka toi­du­ga, et tee ra­vijõud ei kaoks.

Tee tu­leb val­mis­ta­da ai­nult üheks päe­vaks, hom­mi­kust üle­jää­ki aga hoi­da pi­me­ das ja ja­he­das su­le­tult. Al­ka­loi­di­de­ga tai­me­ tee­sid ja -tõmmi­seid ei to­hi kaua säi­li­ta­da, ku­na al­ka­loi­did on iseen­dast mürgi­sed – pa­rem val­mis­ta­da igaks joo­gi­kor­raks uus ra­vi­tee.