1
„Kuidas Island sulle meeldib?“ See oli üks neist küsimustest, mida ta Islandil viibides vältida püüdis. Päev algas ilusa juunihommiku koites kenasti. Sel aastaajal polnud küll hommiku ja õhtu vahel mingit suurt erinevust märgata, päike paistis ööpäev läbi ja heitis silmipimestavat valgust kõikjale, kuhu pilk langes. Evan Fein oli inimese jaoks asustuskõlbliku maailma äärel paikneva saare külastamist kaua oodanud. Ja siin see Ohio kunstiajalootudeng nüüd oli, esimest korda Islandil. Loodus oli oma energia täisvõimsusel käiku lasknud, otsekui soovist finantskrahhi põhjustatud hädadele omalt poolt lisa pakkuda, kostitades islandlasi kahe järjestikuse vulkaanipurskega. Hetkel tundus, et vulkaaniline tegevus oli taandunud ja Evanil looduskatastroofid napilt nägemata jäänud. Ta oli jõudnud Islandil veeta paar päeva, alustades Reykjavíki vaatamisväärsustest ja turistidele huvi pakkuvatest kohtadest linna ümbruses. Seejärel rentis ta auto ja asus põhja poole teele. Pärast Blönduóse laagripaigas veedetud ööd alustas ta varakult teekonda Skagafjörðurisse. Noormees oli endale soetanud CD vanamoeliste Islandi ballaadidega ja torkas selle automakki, nautides ainsatki laulusõna mõistmata muusikat ja tundes uhkust selle üle, et on tõeline reisinohik, kes endale külastatavates paikades täieliku kultuurikümbluse korraldab. Ta juhtis auto looklevale Thverárfjalli maanteele ja pööras enne poolsaare kaugemas küljes asuvasse Sauðárkrókuri linna jõudmist sellelt maha. Evan tahtis minna vaatama Gréttiri 17