SILVER
„Kas gerilja tuleb sõnast gorilla?“ Silver uuris Cali loomaaias leemureid. Vastust ootamata. „Siis on ahvid marksistid! Või äkki vastupidi? Teate ikka, kuidas tehakse Colombia lipsu?“ Vaikus. Peaaegu, Lesteri huulilt kostus sosin: „Idioot…“ „Ei teagi? Lõigatakse kõri läbi ja tõmmatakse keel lipsuna välja! Šikk! Ekspordiks… Lääne-Aafrikasse, hirmsa papi riisuks kokku! Armeele müüks, lips sobib vormipluusiga. Mis vahe on neil lühikese ja pika varrukaga sõduripluusil?“ Lester põrnitses Juliust altkulmu, etteheitvalt ning justkui küsides: kas hädatapmine on Colombias karistatav? Hoiatas, et Silver keerab nahka kogu puhkuse! „Midagi te ei tea! Lühike ja pikk varrukas… sõltub sellest, eh-hee, kust maalt käed on köndistatud. Maha raiutud!“ Julius oli päri: Silveri võinuks koju jätta! Idioot või mitte, Julius kadestas Silveri oskust olla vaba õigesti elatud elu ahvatlustest. Jah, Silveril oli ükstapuha, kas kaubelda kipsi, sariini või surnud vanaemaga. Äri läks ülesmäge, pere tal polnud, lubas jääda ka post mortem kõige nõutumaks poissmeheks. Üle kogu Pärnamäe. 1